nord streami keskkonnamõjude (kmh) hindamise ......2009/02/01 · veebruar 2009 | nord streami...

Nord Streami keskkonnamõjude (KMH) hindamise dokumentatsioon konsulteerimiseks Espoo konventsiooni raames

Nord Streami Espoo aruanne: Mittetehniline kokkuvõte

Veebruar 2009

Allikas: BP Statistical Review of World Energy (maailmaenergia statistiline ülevaade), 2008

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika

7,980

Kesk- ja Lõuna-Ameerika

Kesk- ja Lõuna-Ameerika

7,730Aafrika14,580

EuroopaEuroopa

6,130

Venemaa

Maailma gaasivarudmiljardit kuupmeetrit

44,650

Iraan27,800

Lähis-Ida, välja arvatud Iraan

45,410

Kaug-Ida14,460

SRÜ, välja arvatud Venemaa

SRÜ, välja arvatud Venemaa

8,620

> Maakera mõningad suurimad teadaolevad gaasivarud asuvad Venemaal ja sealsetes rannikuvetes. Nord Streami torujuhtmete rajamise eesmärk läbi Läänemere, on luua uus ühendus nende varude ja Euroopa Liidu turgude vahel, kus nõudlus maagaasi järele on kasvamas.

Veebruar 2009 | Nord Streami Espoo aruanne: Mittetehniline kokkuvõte 3 |

Sisukord |

Sisukord04 Sissejuhatus

07 Nord Streami projekt Miks on gaasijuhe vajalik?

10 Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega Kellega peetakse nõu ja kes annab heakskiidu?

15 Projekti edenemine (kulg) Kuidas gaasijuhe rajatakse ja kuidas seda käitatakse?

18 Alternatiivid Miks avamerel ja miks just see trass?

22 Võimalike riskide hindamine Millised on riskid ja kui tõenäolised need on?

24 Mõju hindamise metodoloogia Kuidas teha kindlaks gaasijuhtme avaldatavad mõjud?

29 Nord Streami gaasijuhtme rajamise võimaliku mõju hindamine Millist mõju võib Nord Streami projekt avaldada?

37 Piiriülesed mõjud Kuidas on lood riigipiire ületavate mõjudega?

41 Keskkonnakorraldus ja seire Kas Nord Stream jätkab keskkonnamõjude hindamist?

Nord streeami keskkonnamõjude hindamise (KMH) dokumentatsioonile Espoo konventsiooni raames viidatakse edaspidi ja kogu dokumendis kui Nord Streami Espoo aruandele või Espoo aruandele. Nord Streami inglisekeelne Espoo raport on tõlgitud üheksasse Läänemere äärse riigi keelde. Juhul, kui tõlgetes esineb erinevusi võrrelduna inglise keelega, kehtib inglisekeelne versioon.

| Introduction

| 4 Nord Streami Espoo aruanne: Mittetehniline kokkuvõte | Veebruar 2009

Sissejuhatus> Käesolev dokument on Espoo konventsiooni raames konsulteerimi-

seks loodud Nord Streami keskkonnamõjude hindamise (KMH) do-kumentatsiooni aruanne, mis on Nord Stream AG (“Nord Stream“) poolt ette valmistatud mittetehniline kokkuvõte ning mõeldud eelkõige tavalugejatele. Üksikasjalikumat teavet on võimalik leida Espoo aruan-dest. Ettepanek on tuua maagaas kahe Läänemerd läbiva gaasijuhtme kaudu Venemaalt Euroopa Liitu. Sel viisil ühendatakse maailma suu-rimad teadaolevad maagaasi varud lähima suure turuga. Ettepanekut nimetatakse “projektiks”. Projekti tehniline kavandamine tagab gaasijuhtmete terviklikkuse ning hõlmab KMH (keskkonnamõju hindamise) protseduure ning tulemusi. Lisaks on võimalik KMH tulemuste alusel paika panna keskkonnamõju-sid vähendavad protseduurid. Nord Stream on kõik hindamisaruanded tellinud tunnustatud keskkonnakonsultantidelt.

>


Sissejuhatus |

Läbiviidud uuringute olulisemad tulemused on järgmised:● projekti mõjud keskkonnale on eeldatavasti piiratud ning mõjud on ena-

masti väheolulised (kõige enam mõõdukad) ja lühiajalise kestusega;● gaasitrassi ohutu asukoha tuvastamiseks on läbi viidud põhjalikud

merepõhjauuringud;● gaasijuhtme trassiga seotud ettepanekute tegemisel on arvesse võe-

tud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, sotsiaalmajanduslikke ja tehnilisi kriteeriume;

● riski- ja keskkonnahindamised näitavad, et ettenägematud sündmused ei avalda olulise tähtsusega mõju;

● ühe olulisema punktina on arvesse võetud vajadust vältida lahingu-moona ladestuskohti merepõhjas;

● gaasijuhtme füüsiline olemasolu merepõhjas võib avaldada lokaalset mõju kalapüügile;

● kõiki Nord Streami keskkonna, ohutuse ja käitamisega seotud tegevu-si jälgivad sõltumatud tunnustatud ekspertettevõtted.

E uroopa Liit, kelle energianõudlus on aina kasvamas, asub Venemaa lähedal, kus asuvad mõned suurimaist tõendatud maagaasivarudest maailmas. Käesolevas dokumendis antak-se ülevaade võimalikest piiriülestest mõjudest, mis võivad avalduda maagaasi Venemaalt

Euroopa Liitu transportimiseks vajaliku kahe gaasijuhtme rajamisel läbi Läänemere. Antud mitte-tehnilise kokkuvõtte piiriüleseid keskkonnamõjusid analüüsivast Espoo aruandest on tavalugeja jaoks ette valmistanud Nord Stream AG. Üksikasjalikum teave nii projekti kui ka selle eeldatavate piiriüleste mõjude kohta on esitatud Espoo aruandes.

Nord Stream AG on gaasijuhet kavandav ettevõte, mis on aastaid tegelenud vastavate teoreetiliste ja praktiliste uuringute läbiviimisega. Tegemist on tehnilistest ja keskkonnaalastest uuringutest, kuni projektiga kaasnevate sotsiaalsete ning sotsiaalmajanduslike aspektide analüüsimiga kohali-kul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Riiklik ja rahvusvaheline seadusandlus nõuavad tööstusprojektide puhul lubade taotlemise käigus põhjalike keskkonnamõju hindamiste (KMH-d) läbiviimist. Nord Stream on vastavad riikliku tasandi KMH-d läbi viinud Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Kuid need riiklikud KMH-d kajastavad määratluse järgi vaid riigisiseseid mõjusid. Sellega jäetakse tühimik, mis tuleb täita, nimelt täpsustada ühest võimkonnast pärinevaid mõjusid, mis toimivad muus võimkonnas ja vastupidi. See esindab Espoo konventsiooni, mis on keskkonnamõjude hindamise uuring riigipiiri-de üleselt, eesmärki - koondada tähelepanu neile mõjudele, mis ületavad võimkondade piire ning nõuavad seetõttu päritolumaa poolt üksikasjalikku suhtlemist potentsiaalselt mõjutatud naabriga selleks, et võimaldada viimasel arvestamist nende mõjudega riikliku otsustusprotsessi käigus. Seetõttu on Nord Streami Espoo aruanne keskkonnamõjude hindamise aruandluse selgrooks, sisaldades projekti potentsiaalseid keskkonnamõjusid riigipiiride üleselt. Sellisena täidab aruanne tühiku mõjude vaatlemise vahel vaid riiklikel tasanditel. Nord Stream on tellinud kõik hindamisaru-anded välistelt keskkonnaekspertidelt, kuid esitab need autorina kõigile osapooltele. >


| Sissejuhatus

PROJEKTI KÄIGUS TEHTUD UURINGUD ON VIINUD MITME OLULISE OTSUSENI● Projekti tehnilisel kavandamisel on arvesse võetud vajadust tagada gaasijuhtmete terviklikkus,

arvestada KMH-de tulemusi ning võtta omaks veealuste gaasijuhtmete projekteerimise ja raja-mise rahvusvahelised standardid. Hindamistulemused võimaldavad rakendada keskkonnamõju-sid vähendavaid abinõusid.

● Suurem osa projekti keskkonnamõjudest (enamasti mõõdukad) on lühiajalised ning piiratud mõ-jualaga. Mõjud ilmnevad enamasti rajamise ja testimise järgus, enne torujuhtmete käitust. 1997. aastal alustatud uurimistööde käigus on kasutatud kõige uuemaid metoodikaid ja tehnoloogiaid. Ainuüksi viimase nelja ja poole aasta jooksul on piki merepõhja kulgevaid võimalikke trasse läbitud rohkem kui 40 000 km ulatuses.

● Erinevate gaasitrasside asukohtade hindamisel on arvesse võetud keskkonnaalaseid, sotsiaal-majanduslikke ja tehnilisi kriteeriume.

● Kuigi riski- ja keskkonnahindamised näitavad, et olulise keskkonnamõjuga ettenägematute sündmuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, on siiski paika pandud tegevuskavad isegi kõige ebatõenäolisemate juhtumite ärahoidmiseks ja nendega toimetulemiseks.

● Ehitustööde käigus on paigaldusaluse avaldatav mõju lokaliseeritud piki torujuhtmete koridori ja enamuses ajutine, kuna paigaldusalus liigub kuni kolm kilomeetrit päevas.

● Ühe olulisema punktina on arvesse võetud vajadust vältida lahingumoona ladestuskohti. Nord Streami merepõhjauuringute käigus, millega on viimase nelja ja poole aasta jooksul kaetud enam kui 40 000 km, on leitud kõike alates lahingumoonast ning lõpetades merre uputatud pesumasinatega.

● Gaasijuhtme füüsiline olemasolu võib avaldada mõju kalapüügile, kuid kaluritega lepitakse kok-ku leevendusmeetmetes.

● Kõik Nord Streami projekteerimis- ja ehitustegevused on sertifitseeritud sõltumatute ametite poolt, kellele on vastavate ametivõimude poolt väljastatud nõutav litsents. Sertifitseerimisametid on sõltumatud sihtasutused Det Norske Veritas (DNV) Norrast ja SGS/TÜV Nord Saksamaalt, kelle eesmärkideks on elu, vara ja keskkonna kaitsmine.

Nord Stream on rahvusvaheline konsortsium, kelle aktsionäride hulka kuuluvad Gazprom (Ve-nemaa; 51%), Wintershall (osa Saksamaa ettevõttest BASF; 20%), E.ON Ruhrgas (Saksamaa; 20%) ning Gasunie (Holland; 9%). Kõigil partneritel on maagaasiprojektide osas märkimisväärsed kogemused.

Nord Streami Espoo aruande valmistas ette Ühendkuningriigi konsultatsioonifirma Environmental Resources Management (ERM) koos järgmiste partneritega: Rambøll (Taani), Rakendusökoloogia Instituut (IfAÖ, Saksamaa), PeterGaz (Venemaa) ja teised tuntud keskkonnaeksperdid.

Kõigil Nord Stream AG partneritel on maagaasiprojektide osas aastatepikkused kogemused.

Aktsionärid

Group


Content |

Nord Streami projekt> Venemaal asuvad mõned suurimatest tõendatud maagaasivarudest

maailmas. Euroopa Liidu varud on kiiresti vähenemas, energianõudlus aga samas aina kasvab. Nord Streami projektiga loodetakse täita 25% Euroopa täiendavast nõudlusest maagaasi järele. Kuna maagaasi tar-vitamisega kaasnevad süsinikdioksiidi heitkogused on väikesed, aitab see ühtlasi Euroopal täita kliimamuutuse piiramiseks võetud eesmärke. Kaks gaasijuhet hakkavad kulgema 1220 km trassil piki Läänemere põhja Viiburi (Venemaal) ja Saksamaal asuva Lubmini vahel. Ehitus-töödega kavatsetakse alustada 2010. aastal. Esimene gaasijuhe peaks tegevust alustama 2011. ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtmete kaudu on võimalik tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas – sellises kogu-ses energiast jätkub 26,5 miljoni majapidamise teenindamiseks. Nord Streami aruanded, uuringud ning võimalike keskkonnaalaste ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsid moodustavad osa protsessist, millega tehti algust juba 1997. aastal. 2006. aastal kinnitas Euroopa Liit projekti olulisust uuesti, määrates sellele üleeuroopaliste energiavõr-kude (TEN-E) algatuse raames kõrgeima võimaliku staatuse.

Greifswald, Saksamaa

Viiburi, Venemaa

>


| Nord Streami projekt

E uroopa nõudlus energia järele kasvab pidevalt, mistõttu on vaja leida erinevaid võimalusi selle nõudluse rahuldamiseks. Euroopa Komisjoni energia ja transpordi peadirektoraat teatas 2007. aastal, et 2025. aastaks kasvab Euroopa gaasi import eeldatavalt 195 miljardi

kuupmeetri võrra ehk 509 miljardi kuupmeetrini. Euroopa enda gaasivarud on aga kahanemas, nagu ka muud fossiilkütused, ning taastuvenergia alternatiivid ei suuda veel nõudlust täita. Nord Streami projektiga loodetakse täita 25% Euroopa eeldatavast maagaasi impordivajadusest.

Praegu tarnitakse läbi Põhjamere ja Vahemere gaasijuhtmete umbkaudu 45% Euroopa maagaasi impordist ehk üle 130 miljardi kuupmeetri. Avamerel paiknevad gaasijuhtmed on järeleproovitud tehnoloogia.

Maagaas on fossiilkütuste (nafta, kivisüsi ja gaas) hulgas kõige keskkonnasõbralikum; selle tarvi-tamisega kaasnevad süsinikdioksiidi heitkogused on umbkaudu 40% väiksemad kui kivisöe puhul. Nord Streami projekti maagaasist jätkub energiat 26,5 miljoni majapidamise jaoks aastas. See on võrdväärne energiakogusega, mida toodab umbes 39 keskmist tuumaelektrijaama või 50 kivisöel töötavat elektrijaama või mille saamiseks läheks tarvis umbkaudu 600-700 vedelgaasi vedavat tankerireisi. Praegu peetakse maagaasi ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli hinnangul “sillaks” fossiilkütustelt tulevikus kasutusele võetavate taastuvenergia allikatele üleminekul.

Venemaale kuuluvad ühed suurimad tõendatud maagaasivarud maailmas – enam kui 47 000 mil-jardit kuupmeetrit maagaasi. Ja see asub otse Euroopa Liidu lävel. Venemaa on Lääne-Euroopat gaasiga varustanud aastakümneid, koguni külma sõja ajal. Venemaa gaasi Euroopasse toime-tamiseks on juba rajatud terve hulk gaasijuhtmeid. Uue gaasiallika lisamine sellesse süsteemi on loogiline ja majanduslikult mõistlik ettepanek.

Nord Stream on täielikult pühendunud Läänemere unikaalse ökosüsteemi säilitamisele. Torujuht-mete kavandamisel on arvesse võetud kõigi huvirühmade (sealhulgas ametivõimude, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide ja avalikkuse) olulisemaid huvisid. Projekt vastab kõigile kohalda-tavatele riiklikele, rahvusvahelistele, merendusalastele ja juriidilistele nõuetele.

Uuringutulemuste arvestamine projekteerimiselLäänemerd läbiva gaasijuhtme teostatavusuuringuid alustati 1997. aastal. Sellest ajast peale on põhjalikult läbi uuritud enam kui 2500 ruutkilomeetrit. Enam kui 150 jälgimispunktis on uuritud väga erinevaid valdkondi, alustades veekvaliteedist ja setete saastumisest ning lõpetades plank-toni koosseisu, lindude elupaikade ja mereelustikuga. Ainuüksi viimase nelja ja poole aasta jooksul on mööda merepõhja piki võimalikke trasse läbitud uuringute tegemiseks enam kui 40 000 km. Tulemused kajastuvad projektiplaanis, mis tagab pikaajalise ohutuse ja turvalisuse ning minimee- >


Nord Streami projekt |

Täielikult käiku lastuna suudab Nord Streami torujuhe täita suure osa Euroopa tulevastest gaasi impordivajadustest.

25% Euroopa eeldata-vast impordivajadusest

rib mõju füüsilisele, bioloogilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Nord Streami uuringud kujutavad endast kõigi aegade kõige üksikasjalikumat Läänemerd käsitlevat uuringut ning ettevõt-te jagab tulemusi kõigi asjakohaste ametivõimudega.

Nord Stream kavatseb 1220 km pikkustest gaasijuhtmetest esimese ehitust alustada 2010. aastal. Gaasitarned algavad 2011. aastal ning teine gaasijuhe antakse käiku 2012. aastal. Kavandatav trass ühendab omavahel Venemaa rannikul asuva Viiburi ja Saksamaal Greifswaldi lähedal paik-neva Lubmini. Kumbki gaasijuhe suudab tarnida 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas; kogumaht on seega 55 miljardit kuupmeetrit.

Projekti tehniline plaan on juba paigas ning praegu on käimas vajalike riiklike ja rahvusvaheliste lubade hankimine. Euroopa Liit mõistab vajadust pikaajalise energiaalast turvalisust tagava plaani järele. Üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) algatuse raames on EL andnud Nord Streamile kõrgeima võimaliku staatuse ehk kinnitanud selle kui üleeuroopalise huviga projekti olulisust.

ImportImport Impordivajadus, 2025, 195 mljrd. m3Impordivajadus, 2025, 195 mljrd. m3

EL-i sisemine gaasitoodangEL-i sisemine gaasitoodangEL-i sisemine gaasitoodangEL-i sisemine gaasitoodang

2005543 mljrd.

m3

2005543 mljrd.

m3

Allikas: Euroopa Komisjon, Energia ja transpordi peadirektoraat, 2007Allikas: Euroopa Komisjon, Energia ja transpordi peadirektoraat, 2007

55 mljrd. m3 gaasivajadu-sest katab Nord Stream

55 mljrd. m3 gaasivajadu-sest katab Nord Stream

19%

81%81%

42%42%

58%58%

2025629

mljrd. m3

(Prognoos)

2025629

mljrd. m3

(Prognoos)

| Introduction


Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega> Projekt vajab konsultatsioone kõigil tasemetel – avalikkuse, huvirüh-

made, valitsuste ja Euroopa Liidu ametkondadega. Aastatel 2006–2008 saatis Nord Stream oma esindajaid koosolekutele, konsultatsioonidele, avalikele aruteludele ja konverentsidele keskmiselt kord nädalas. Paljud selle tulemusel saadud ettepanekud ja soovitused on projekti kaasatud. Riiklikel keskkonnamõju hindamistel (KMH-del) on sellistes aruteludes keskne roll. Nende eesmärk on hinnata Nord Streami projekti võimalik-ku mõju Läänemere ökosüsteemile ning pürgida koostöös kõigi asja-kohaste huvirühmadega ohutute ja keskkonnahoidlikute torujuhtmete projekteerimise poole. Riiklikke ja piiriüleseid aspekte käsitlevad KMH materjalid esitatakse pädevatele ametkondadele ning enne ehitustöö-de alustamist tuleb hankida kõik vajalikud ehitustöödega seotud load. Espoo konventsioon on seotud piiriüleste aspektidega ehk probleemi-dega, mis ületavad riigipiire. Piiriüleseid küsimusi käsitlevate avalike konsultatsioonidega alustati 2006. aasta novembris.

>


>

K una projekt ületab riigipiire ning võib mõjutada keskkondlikult ja sotsiaalmajanduslikult tundlikke alasid, on Nord Stream aktiivselt konsulteerinud kõigi huvitatud ja mõjutatud osapooltega. Konsultatsioonidesse on kaasatud avalikkuse ja huvirühmade liikmeid ning

nii riikide valitsuste kui ka Euroopa Liidu esindajaid. Aastatel 2006–2008 toimusid avalikud arute-lud, koosolekud, konverentsid või konsultatsioonid igal nädalal. 2008. aasta suvel käivitas Nord Stream gaasijuhtme teabetuuri, mille eesmärk oli projekti tutvustada ja selgitada kogu Läänemere piirkonna avalikkusele.

Riiklikud keskkonnamõju hindamise (KMH) uuringud on kõigis viies riigis läbi viidud terve 1220 km kavandatud gaasijuhtmete trassi ulatuses. Keskkonnamõjude uuringud on seotud kahe gaasijuht-me ehitamise, kasutuselevõtule eelnevate ja kasutuselevõtu käigus aset leidvate tegevuste ning gaasijuhtmete käitamisega. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on teavitada otsuste vastuvõtjaid ja muid huvirühmi gaasijuhtmete võimalikust mõjust Läänemere ökosüsteemile, suunates samas kõigi projektiga seotud riikide koostööd ohutu ja keskkonnahoidliku gaasijuhtme projekteerimise suunas. Nord Stream korraldab erinevaid uuringuid koos pädevate organisatsioonidega, kes on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid. Keskkonnamõju hindamise ja lubade hankimisega tegelesid näiteks Rambøll (Taani), Rakendusökologia instituut (IfAÖ, Saksamaa) ja PeterGas (Venemaa). Merepõhjauuringuid teostasid Marin MŠtteknik (Rootsi) ja DOF (Norra). Gaasijuhtmete projekteerimisega tegeles Itaalia firma Snamprogetti ning Espoo aruande koostas Environmental Resources Management (ERM) Ühendkuningriigist.

Lubade hankimine on vajalikNord Streami projekti reguleerivad nende riikide õigusaktid, mida gaasijuhe läbib – Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Vastavalt riigikohaste õigusaktide nõuetele tuleb riiklikud taot-lused ja KMH materjalid esitada vastavatele ametkondadele ning kõik ehitustöödega seotud load hankida enne ehitustööde alustamist.

Rahvusvahelised konsultatsioonid algasid vastavalt Espoo koventsiooni protseduuridele 2006. aasta novembris, millega kaasnevalt esitas Nord Stream nn Projekti Informatsiooni Dokumendi kavanda-tud torujuhtmete osas Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa vastavatele ametkondadele lähtudes Espoo koventsioonist. Espoo on seotud riigipiire ületavate ehk piiriüleste küsimustega ning selle raames on tuvastatud nn päritoluriigid kui ka mõjutatud osapooled. Päritoluriigid on riigid, mille territoriaalvetes ja/või majandusvööndis ehitustegevus aset leiab. Mõjutatud osapooled on riigid, mida projekt võib mingil viisil mõjutada, ehkki nende riikide territooriumil ehitustegevust ei toimu.

Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega |

Torujuhtmete trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Espoo konventsiooni termi-noloogia kohaselt on tegemist “päritoluriikidega”. Teisi Läänemere-äärseid riike, mida gaasijuhe võib mõjutada, nimetatakse mõjutatud osapoolteks. Venemaa on allakirjutanud riik, kuid Espoo koventsioon on ratifitseerimata. Siiski tegutseb ta päritoluriigina, kui riiklikud õigus-aktid lubavad. Espoo aruanne avaldatakse kõigi üheksa Läänemere riigi keeles ja lisaks ka inglise keeles.


| Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega

>

Espoo protsessist võtavad osa üheksa riikiEspoo protsessist võtavad osa üheksa riiki

Rootsi

TaaniTaani

SaksamaaSaksamaa

VenemaaVenemaa

Soome

Poola

Leedu

Läti

EestiEesti

Viiburi

Greifs- waldGreifs- wald

Kavandatav trass

Territooriumi piir

Espoo, mõjutatud riik

Espoo, päritoluriik

Majandus-vööndi piir

Euroopa maagaasivõrgus-tiku torujuhe

Valgevene

Norra

Kõik Lääne-mere riigid

osalevad vas-tavalt Espoo

konventsioonile rahvusvahelis-

tel konsultat-sioonidel.

Viis päritoluriiki on Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Mõjutatud osapooled on Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kui ehitustegevus leiab parasjagu aset näiteks Venemaal, võib naaberriik Soome olla ajutiselt samuti mõjutatud osapool. Seega on kõik päritoluriigid ühtlasi ka mõjutatud osapooled, kui projektitööd mõnes muus riigis (naaberriigis) neid mõjutavad.

Espoo aruanne, mis kirjeldab keskkonnamõjusid terve trassi ulatuses, avaldatakse kõigi üheksa Läänemereriigi keeltes ja lisaks ka inglise keeles. Rahvusvaheliste konsultatsioonide tulemusena on Nord Streamile praeguseks laekunud juba üle 200 kommentaari, ettepaneku ja idee. Paljud neist on võimaluse korral projekteerimisse kaasatud. Konsultatsioonid alles käivad ning Nord Stream on kahepoolsest suhtlusest väga huvitatud. Nord Streami projekt on õigupoolest suurim rahvusvaheline konsultatsiooniprotsess, mis on Espoo konventsiooni raames pärast selle 1991. aastal vastuvõtmist toimunud.


Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega |

Valik alates 2008. aasta novembrist läbi viidud keskkonnauuringuid

Merelinnud

Setted

Kliima

Müra

Vee kvaliteet

Süvavesi

Veealused lihked

Uuringute läbiviijaKeskkonnauuringu ulatus

Läänemere Rootsi majandusvööndis asuva torujuhtmetrassiosa pehmepõhjalise makrofauna proovide võtmine ja analüüs, 2007

Krüüslite (Uria aalgae) ja alkide (Alca torda) Ertholmenest kirdes asuva pesitsemisala kasutuse alusuuringud seoses kavandatava Nord Streami torujuhtmetrassiga

Stockholm University - Elsina Flach,Hans Cederwall, Göran Fornander& Alma Strandmark

Danish Hydraulic Institute (DHI)

Läänemeres tehtavate süvendamis-/kaevetööde tagajärjed toitainete eraldumisele veesambasse

Larsson, Blomqvist (AMFAB)

Kliimamuutuste mõju Läänemerele. SMHI aruanne nr 77, 2007) Swedish Meteorological andHydrological Institute (SMHI)

Torujuhtme ristumine voolusuunaga Arkona ja Bornholmi vesikonnas: võimalikud mõjud süvamerehoovusele. SMHI aruanne nr 61, 2007

Swedish Meteorological andHydrological Institute (SMHI)

Veealused maalihked Läänemere edela-keskosas. SGU. Aruanne 2008:5

Geological Survey of Sweden(SGU)

Mürauuring: Läänemeri. Veealune torujuhe. Veebruar 2008 ODS - Ødegaard & Danneskjold-Samsøe A/S

Gaasijuhe: Bornholmist lõunas asuv piirkond. Uuring: Bornholmist lõunas asuv piirkond 4–13. mai 2008. (Väliuuringu aruanne, sh settinud saasteainete keemiline analüüs)

Bornholmi piirkonna uuring 27–31. august 2007. Pinnasetete füüsikalise ja keemilise analüüsi tulemused

Rootsi geoloogiline uuring. Pinnasette proovivõtmine torujuhtme trassil Läänemere Rootsi piirkonnas. Rootsi geoloogiline uuring, SGU-Dnr08-1232/2007

Danish Hydraulic Institute (DHI)

Taani majandusvööndis Bornholmist kagus asuva piirkonna merelindudega seotud uuringud

Institut für Angewandte Ökologie(IfAÖ)

Geological Survey of Sweden(SGU)

FIMR: gaasijuhtme uuring, 1. lõik 27.–31. august 2007 ja 2. lõik 17.–21. sept. 2007

Finnish Institute of Marine Research(FIMR)

Nord Streami torujuhtme Soome lahes asuva osa põhjaloomastik Venemaa 2005. ja 2006. aasta andmete põhjal (mai 2008)

Nord Streami Läänemere torujuhtmetrassi põhjaloomastik aastatel 2006 ja 2007 (veebruar 2008)

Dansk Bio. Laboratorium

Nord Streami torujuhtmetrassi (S-trassi) põhjaloomastik 2008. aasta mai andmete põhjal

Nord Streami torujuhtmetrassi (S-trassi) põhjaloomastik 2008. aasta mai andmete põhjal

Vastuvõtja/ressurss

Põhjaelustik

Valik alates 2008. aasta novembrist läbi viidud geofüüsikalisi uuringuid

Uuringute läbiviijaGeotehnilise uuringu ulatus

Geotehniline aruanne. Uurimisandmed: Põhja-Euroopa gaasijuhtme Läänemere avamerelõik, 2006

Uurimisandmed: Nord Streami torujuhtmeprojekt, Läänemeri

Nord Streami torujuhtmetrassi geotehniline uuring, Läänemeri

PeterGaz / Fugro OSAE(Offshore Survey and Engineering)

Fugro OSAE (Offshore Survey andEngineering)

DOF Subsea


Geotehnilised uuringud

>


| Konsultatsioonid pädevate ametkondade ja muude huvirühmadega

Valik alates 2008. aasta novembrist läbi viidud täiendavaid keskkonnauuringuid

Uuringute läbiviijaTäiendavad uuringud

Laiaulatuslike alternatiivsete rannikualade uuring

Väheulatuslike alternatiivsete rannikualade uuring

IMPAC, Institut für Angewandte Ökologie (IfAÖ)

Alternatiivne trass Saksamaa sektoris (Usedomi trassi tehniline teostatavus – avameri)

IMPAC


Alternatiivsed trassid

Tehniline akustiline uuring Ingenieurbüro PatzoldMüra

Heitmete ja atmosfäärisaaste uuring Ingenieurbüro PatzoldHeitmed/atmosfäär

Mõju ümbritseva keskkonna temperatuurile torujuhtme vahetus läheduses Saksamaa rannikualal

SnamprogettiTemperatuur

Turism Bornholmi piirkonnas – rõhuasetusega idarannikul ja Dueoddel Piirkondlike turismiuuringutekeskus (CRT)

Turism

Läänemere kalapüük Kalanduskonsultant Agner Svendsen (FOGA)

Kalapüük

Valik alates 2008. aasta novembrist läbi viidud geofüüsikalisi uuringuid

Trassi- ja lahingumoo-nauuring

Keemiarelvad

Uuringute läbiviijaGeofüüsikalise uuringu ulatus (sh kultuuripärandi ja lahingumoona uuringud)

Läänemeri ja Soome laht: üksikasjalik geofüüsikaline uuring, 2005

Üksikasjalik geofüüsikaline uuring 2006. Uuringu läbiviimine ja tulemused

Nord Streami projekt Läänemeres, Greifswalder Bodden, lõpparuanne

Lahingumoona tuvastamine ja trassi geofüüsikaline uuring, lõpparuanne

Üksikasjalik uuring, trassi versioon C14 Soome vetes, faktiline aruanne

Üksikasjalik uuring, trassi versioon C14 Rootsi vetes, faktiline aruanne

Üksikasjalik uuring, trassi versioon C14 Taani vetes, faktiline aruanne

Üksikasjalik uuring, trassi versioon C14 Saksamaa vetes, faktiline aruanne

PeterGaz

Fugro OSAE (Offshore Survey and Engineering)

Marin Mätteknik (MMT)

Keemilised ründeained – saadud andmed (DMU) Taani Riiklik Keskkonnauuringute Instituut (NERI, Taani DMU)

S-trassil asuvate keemiarelvade riskianalüüs S-trassi setetes asuvate keemiarelvade keemilise analüüsi tulemuste põhjal

Taani Riiklik Keskkonnauuringute Instituut (NERI)

Täiendavad keskkonnaga seotud väliuuringud Soome majandusvööndis Kalbådagrundi alternatiivses lõigus ja kavandatava Nord Streami gaasijuhtme eelistatud lõigus

Soome Mereuuringute Instituut (FIMR)

Pinnases sisalduvate uputatud keemiliste ründeainete keemiline analüüs

Soome Keemiarelvade Konventsiooni Verifitseerimise Instituut (Verifin)

Läänemere pinnase- ja veeproovides sisalduvate arseeniühendite analüüs

Taani Riiklik Keskkonnauuringute Instituut (NERI)


Trassiuuring

Content |


Projekti kulg > Aastakümneid töötavaid avameregaasijuhtmeid reguleeritakse rahvus-

vaheliste standardite ja range sertifitseerimisega. Hõlmatud on kõik projekti aspektid, alustades kasutatavatest materjalidest ning lõpetades gaasijuhtmete ohutuse ja riskianalüüsidega projekti kõigis etappides. Kaks ükshaaval rajatavat gaasijuhet koosnevad 12-meetristest toru-dest, mis toimetatakse laevaga spetsiaalsele paigaldusalusele, kus torud keevitatakse kokku ja asetatakse merepõhja. Päevas on võimalik paigaldada kuni kolm kilomeetrit gaasijuhet. Peale ehitamist täidetakse torujuhtmed surveproovide jaoks vähemalt 24 tunniks veega. Pärast kõigi vajalike sertifikaatide saamist lastakse torujuhtmed käiku. Läbi on viidud ulatuslikud merepõhjauuringud, mis annavad selle tingimustest ja potentsiaalsetest takistustest üksiasjali-ku pildi. >


| Projekti kulg

V iimase 40 aasta jooksul on avameremajanduses omandatud ulatuslikke oskusi ja teadmisi gaasijuhtmete projekteerimise, rajamise ja käitamise osas. Avamere gaasijuhtmeid peetakse kõige ohutumaks, tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks maagaasi ja nafta transporti-

mise viisiks pikkadel distantsidel. Seetõttu järgivad arendajad rangeid rahvusvahelisi standardeid ja sertifitseerimisprotsesse, millega on hõlmatud kõik projekti aspektid ja etapid. Läbi on viidud ulatuslikud merepõhjauuringud, mis annavad selle tingimustest ja potentsiaalsetest takistustest üksiasjaliku pildi. Teostatud uuringute põhjal on insenerid kindlaks teinud, kas merepõhja tuleb kohandada, vältimaks pikki toetuseta gaasijuhtme lõike ehk nn tühikuid (vabu sildeid). Võimaluse korral on merepõhja kohandamist (ehk sekkumist) välditud.

Aastatel 1997–1999 analüüsisid projekteerijad nelja potentsiaalset trassi asukohta, kaaludes nii avamere- kui ka maapinnal kulgevaid gaasijuhtmeid. Avamerevariandi kasuks otsustati tehniliste, keskkondlike ja majanduslike põhjuste tõttu. Seejärel asuti trassi kulgemist täpsemalt optimee-rima, et keskkonnale avaldatavat mõju veelgi vähendada. Merepõhja sekkumistööde vajaduse minimeerimine jäi kogu selle protsessi ajal üheks keskseks põhimõtteks.

Gaasijuhtmete mõõtmed ja ehitamineGaasijuhe koosneb üksikutest 12-meetristest terastorudest, mille sisediameeter on ühtlaselt 1153 millimeetrit ja seinte paksus kuni 41 mm. Torujuhtmed pinnatakse hõõrdumise vähendamiseks sisemiselt ja rooste eest kaitseks ka väliselt. Ühtlasi lisatakse täiendav väline betoonikiht, mille paksus ulatub kuni 110 millimeetrini. See kiht aitab lisada kaalu ja tagab gaasijuhtme stabiilsuse merepõhjas.

Esimese gaasijuhtme 12-meetrised torud pannakse kokku Saksamaa ja Venemaa terasetehastes. Seejärel viiakse torud sellele tööle spetsialiseeritud pindamistehastesse. Pärast pindamist need kas transporditakse kasutuskohta või ladustatakse sorteerimisjaamadesse, mis asuvad mitmel pool Läänemere rannikul. Seejärel viiakse torud spetsiaalsetele laevadega paigaldusalusele, mis

on omamoodi ujuvplatvorm, kus töö käib ööpäe-varingselt ning päevas suudetakse paigaldada kuni kolm kilomeetrit gaasijuhet. Paigaldusaluse pardal keevitatakse torud suletud tsehhis kokku, kus kokku-keevitatud torude liitekohti kontrollitakse automaatselt ja 100%-liselt ultraheliga. Pärast kõigi liitekohtade tur-vamist suunatakse gaasijuhe klappsillaks nimetatavale rajatisele, mis takistab gaasijuhtmele selle vettelask-misel liigse surve avaldamist.

Saksamaa madalates vetes viib samad toimingud analoogsel viisil läbi väiksem alus.

Nord Streami gaasijuhtme paigaldamiseks on leping sõlmitud Itaalia ettevõttega Saipem S.p.A, kellel on nii nafta- kui ka maagaasitööstuses ulatuslike avameretorujuhtmete paigaldamisel märki-misväärseid kogemusi.

Gaasijuhtme testiminePärast rajamist on kõik torujuhtmed seest kuivad ja õhuga täidetud. Surveprooviks täidetakse need mereveega, mida hoitakse vähemalt 24 tundi käitamisetapis maagaasile avalduvast survest kõrgema all. Prooviks kasutatav vesi töödeldakse hapnikupüüduri ja naatriumhüdroksiidiga, mis on looduslikud merevee komponendid. Torujuhtme sees lagunevad need ained looduslikeks kom-ponentideks. Torujuhtmed käitatakse alles peale nende terviklikkuses veendumist. Praegu eelda-takse, et surveprooviks kasutatav vesi lastakse merre tagasi Venemaa rannikuala lähistel (Viiburi lähedal). Seejärel kuivatatakse torujuhtmed õhuga ning täidetakse ja survestatakse maagaasiga.

Gaasijuhtmeid pinnatakse

korduvaltTorujuhtme teras: .................27-41 mm

Korrosioonikaitse:......................4,2 mm

Betoonist raskuskiht:...............60-110 mm

Torujuhtme lõikudel on tugevuse ja tõhususe

parendamiseks terve hulk katteid. Võttes arvesse

nende transpordiks vajalikke mahtusid, on

need suhteliselt väikesed (1,4 m kõrgused).

>


Projekti kulg |

Gaasijuhtme käitamineTavapärasel käitamisel lastakse survegaas pidevalt Viiburis sisse ning võetakse samas mahus väl-ja Saksamaal Greifswaldis. Pidevalt toimub surve ja gaasivoolu jälgimine. Ka ööpäevaringne arvu-tiseire hoiab sissevõetavaid ja väljalastavaid koguseid tasakaalus, tagades selle, et maksimaalset survet kunagi ei ületata. Kõiki torujuhtmeid jälgitakse kaugseire abil 24 tundi ööpäevas. Spetsia-listid on pidevalt valves ning valmis hädaolukorras ohutuse tagamiseks kontrolli viivitamatult enda kätte võtma. Terve käitamisprotseduuri on sertifitseerinud sõltumatud sertifitseerimisametid Det Norske Veritas (DNV) ja Saksamaal SGS/TÜV Nord. Käitamisprotseduur tuleb lisaks heaks kiita osana riiklikust kinnitamisprotsessist.

Gaasijuhtmete käitamise ajal tehakse korralisi hooldus- ja vaatlustöid. Sisemine vaatlus viiakse läbi kaugjuhitava seadmega PIG (Pipeline Inspection Gauge), mis liigub probleeme otsides läbi kõigi torujuhtmete. Torujuhtmete välispinda ja nende tugikonstruktsioone ning merepõhjakoridori kont-rollitakse regulaarselt kaugjuhitava liikuriga (ROV). Nende uuringute tulemuse põhjal hinnatakse vajadust võimalike muudatuste järele.

Torujuhtmed on projekteeritud vähemalt 50-aastase elueaga. Ohutu opereerimise tagamiseks toi-mub nende seisundi pidev hindamine. Seetõttu võib torujuhtmete eluiga sõltuvalt nende seisukor-rast ka pikemaks kujuneda. Kui torujuhtmete kasutamine lõpetatakse, võidakse see kas täielikult või osaliselt eemaldada või merepõhja jätta. See sõltub suuresti sel ajal jõus olevatest gaasijuhtme käigust mahavõtmist käsitlevatest rahvusvahelistest õigusaktidest.

Kummagi gaasijuhtme jaoks tuleb kokku keevitada ja merepõhja paigaldada 100 000 torulõiku

3. 4.

Keevitatakse nii seest kui ka väljastTorud ühendatakse gaasijuhtmeks keeruka keevi-tamisprotsessi abil. Keevituskohad kontrollitakse ultraheliga üle ja suletakse hermeetiliselt.

Merepõhjale paigaldamineGaasijuhtme kasvades liigub paigaldusalus edasi ja juhe paigutatakse merepõhja. Päevas on võimalik paigaldada kuni kolm kilomeetrit gaasijuhet.

1.

Torud toimetatakse torupaigaldusaluselePraamid tagavad paigaldusaluse pideva varustamise torudega. Nord Streami tarneahel on nii tõhus kui ka keskkonnasõbralik.

Ehitustöödega tehakse algustKõik torud uuritakse pärast transporti põhjalikult üle ja söödetakse suletud tootmistsehhi, kus need liidetak-se gaasijuhtmega.

2.


Alternatiivid > Maagaas on Euroopa aina kasvava energianõudluse täitmiseks häda-

vajalik lahendus. Gaasi transportimiseks on kolm võimalust: vedelgaa-sina, mis toodab suures koguses süsinikdioksiidi emissioone; maa-pealse gaasijuhtme kaudu, mis nõuab arvukalt kompressorjaamu ning põhjustab seega rohkem emissioone ja energiakasutust; ning avame-regaasijuhtme kaudu, millel pole ühtegi neist puudustest. Erinevaid trasse läbi Läänemere on põhjalikult uuritud juba üle kümne aasta. Alati on arvesse võetud ohutust. Ülejäänud kolm põhikriteeriumi on keskkondlikud, sotsiaalmajanduslikud (nt kalapüük, sõjandus, vaba aeg) ning tehnilised küsimused (nt ehitamiseks kuluv aeg ja vahe-maad). Konkureerivate huvide korral on ohutus- ja keskkonnaküsimu-sed alati esmatähtsad. Kõigi nende kriteeriumide arvestamisel tunnistati parimaks lahenduseks 1220 km pikkune trass Viiburist Greifswaldi. Kolmest kaalutud asukohast hinnati torujuhtmete maismaale tulekuks kõige sobivamaks Greifswaldi. >


Alternatiivid |

>

N ord Streami projekt pakub muude maagaasi transpordi võimalustega võrreldes olulisi eeli-seid nii energiatõhususe kui ka keskkonnakaitse osas. Gaasitranspordi kolm valikuvarianti on üldiselt järgmised: tankerite kasutamine gaasi transportimiseks vedelgaasina; maa-

pealsete gaasijuhtmete kasutamine ning avameregaasijuhtmete kasutamine. Lisaks on loomulikult olemas ka nn nullvariant ehk gaasitranspordi rajamisest loobumine. Käesolevalt antakse ülevaade kõigist potentsiaalsetest maagaasi transportimise võimalustest.

VEDELGAASI TANKERIDNord Streami projekti aastase gaasitarnega võrreldava mahu saavutamiseks peaksid vedelgaasi-tankerid tegema Läänemeres 600–700 reisi. Laevatraspordiga kaasneb täiendav mereliiklus, mis mõjutab turvalisust, suurendab reostust ja müra. Maagaasi muutmine vedelgaasiks ja vedelgaasi viimine taas gaasilisele kujule nõuab samuti energiat ja põhjustab soovimatuid heitgaaside emis-sioone. Gaasi veeldamine ja transport on maagaasi transportimiseks kõige enam süsinikuemis-sioone tekitav moodus. Gaasijuhtmega pärast selle ehitamist eelmainitud miinuseid ei kaasne.MAAPEALNE GAASIJUHEKa maapealsel gaasijuhtmel on avamerejuhtmega võrreldes miinuseid. Maapealne trass oleks pikem, põhjustaks keskkonnale rohkem probleeme ja peab lisaks arvestama linnade, asulate, maanteede, raudteede, kanalite, jõgede, pinnamoodustiste, põllumaa ning nii tundlike ökosüstee-mide kui ka kultuuriväärtustega. Samuti nõuab maapealne juhe gaasisurve säilitamiseks arvukalt kompressorjaamu, mis kasutavad pidevalt energiat, põhjustades müra ja tekitavad õhusaastet.AVAMEREGAASIJUHEAvameregaasijuhtmel pole ülalmainitud miinuseid ning lisaks saab selle kaudu transportida rohkem gaasi (ja suurema survega) kui maad mööda. Kuna trass on lühem, on avamerejuhtme ehitamine ja hooldamine soodsam. Lisaks ei tekita see probleeme linnade, põllumajanduse ega muu infrastruktuuri osas. Kõige suurem probleem – nagu iga torujuhtme korral – on mõjud, mis kaasnevad gaasijuhtme ehitamisega. Muude avameregaasijuhtmete projekteerimisest tulenev ko-gemus näitab, et need miinused pole üldiselt kuigi ulatuslikud ja on enamasti lühiajalised. Samuti avaldab see nii inimestele kui ka keskkonnale ülejäänud kahest variandist vähem mõju. Käitamisel piirduvad mõjud enamasti kaubandusliku kalapüügi ajutise häirimise ning väiksemas ulatuses ka laevaliikluse piiramisega.

LNGLNG

Veealuse trassi eelisedVeealuse trassi eelised

Viiburi

Saksamaa

Prantsusmaa

Poola

Ukraina

Valgevene

VenemaaSoome

Greifswald

Maismaa

AvameriTanker

Kompressor-jaam

Vastuvõtu-jaam

Torujuhtmed

Maapealne võimalus

Vedelgaasiks muudetud gaasi transportimine spetsiaalsete tan-keritega põhjustab avamerel reostuse ja müraga seotud probleeme. Veel-damisprotsess nõuab samuti palju energiat ja põhjustab emis-sioone.

Maapealne trass oleks pikem, põhjustaks kesk-konnale rohkem probleeme ning nõuaks mitmeid kompressorjaamu, mis oleks omakor-da emissioonial-likaks.

Veealuste gaasijuhtmete abil transporditakse gaasi rohkem (ja suurema survega) kui maapealsete süsteemidega, mis tähendab, et inimestele ja kesk-konnale avalduv mõju on väiksem kui muude valikutega.

Kolmest gaasi transportimise variandist on avameregaasiju-he kõige parem.


| Alternatiivid

NullalternatiivLisaks on olemas ka nn nullalternatiiv ehk projekti ehitamisest loobumine. Sel juhul puuduksid loomulikult igasugused keskkonnamõjud gaasijuhtme koridoris. Kuid muud lahendused, millega saaks Euroopa aina kasvavat energianõudlust täita (nt kivisöe või nafta põletamine), põhjustak-sid märgatavalt rohkem CO2 heitmeid ja avaldaksid seega keskkonnale palju suuremat mõju kui maagaasi kasutamine. Nord Streami projektiga kaasnevad ka sotsiaalmajanduslikud eelised (nt suurem kohalik tööhõive), seda eriti ehitusetapis.

Trassi asukoha valikParima avameretrassi valimiseks läbi Läänemere viidi läbipõhjalikud uuringud. Iga valikuvariandi osas kaaluti kolme peamist kriteeriumi, millest kõige olulisem oli ohutus. Esimene kriteerium on seotud keskkonnaga. Kavandamisel välditi piirkondi, mis on määratletud keskkondlikult tundlike või kaitsealadena ehk piirkondi, kus elab ökoloogiliselt tundlikke looma- või taimeliike. Samuti arvestati juba kavandamise käigus vajadusega minimeerida töid, mis võivad rikkuda merepõhja looduslikku koostist. Teise kriteeriumina arvestati sotsiaalseid ja sotsiaalmajanduslikke tegureid. Võtmeküsimusteks on siin vajadus minimeerida probleeme, mida gaasijuhtme rajamine või käita-mine võib põhjustada neile, kes töötavad laevanduses, kalanduses, avameretööstuses, mereväes või turismi ja vaba ajaga seotud mereteenuseid osutavates ettevõtetes, ning mõjusid olemasoleva-tele avamererajatistele (nt kaablitele või tuuleturbiinidele). (See kategooria hõlmab ka vanade lahin-gumoona uputuskohtade ja kultuuriväärtuslike alade vältimist.) Kolmas kriteerium hõlmas tehnilisi aspekte. Oluliste punktidena võeti arvesse seda, kuidas hoida ehituseks kuluvat aega võimalikult lühikesena (potentsiaalsete häiringute minimeerimiseks jne), vähendada töö tehnilist keerukust ning kulusid ja säästa ressursse.

EELNEVATE KRITEERIUMITE ALUSEL KAALUTI VENEMAALT SAKSAMAALE VIIVATE TRASSIDE VIIT PEAMIST VõIMALUST:● Suursaarest põhjas või lõunas, Venemaa vetes;● Kalbådagrundist põhjas või lõunas, Soome vetes;● Gotlandist idas või läänes ning Hoburgi madaliku ümbruses, Rootsi vetes;● ümber Bornholmi saare, Taani ja Saksa vetes; ● gaasijuhtme maismaale toomine Saksamaal Lübeckis, Rostockis või Greifswaldis.

SUURSAAREST PõHJAS VõI LõUNAS (VENEMAA)Põhjapoolne trass ümber Suursaare: selle variandi korral jääb trass kaitsealadest ja kavandatava-test maavarade kaevandamise piirkondadest kõige kaugemale. Selle trassi valimisel ristuks trass ühe olemasoleva kaabliga, kuid väldiks laevateid ja oleks 13 km võrra lühem.KALBÅDAGRUNDIST PõHJAS VõI LõUNAS (SOOME)Soovitatav on lõunapoolne trassivariant, kuna sellega kaasnevad teatud eelised: tehniliselt vähem keerukas (merepõhja on vaja vähem kohandada) ja väiksem mõju mereelustikule.GOTLANDIST IDAS VõI LÄÄNES NING HOBURGI MADALIKU ÜMBRUSES (ROOTSI)Gotlandi saare piirkonnas on soovitatav valida idapoolne trass, kuna nii välditakse peamisi laeva-teid. Samuti jääb see kaugemale sõjalistest ja lahingumoona uputamise kohtadest ning on lühem. Hoburgsi madaliku ümbruses tuleks eelistada keskmist trassi Natura 2000 ala ja ühe olulisema laevatee vahel, kuna nii välditaks kaitsealasid. Alternatiivne kagupoolne trass jääb lähemale nii lahingumoona uputamiskohtadele kui ka tursa ja kilu kudemisaladele. Samuti ristub alternatiiv veealuste kaablitega ja pikemas ulatuses ka ühe olulisema laevateega.BORNHOLMI ÜMBRUS (TAANI)Eelistatav on lõunapoolne trass (nn S-trass) ümber Bornholmi saare, kuna see väldib laevateid Bornholmist põhjapool ning avaldab keskkonnale vähem mõju. Samuti väldib see mitut Natura 2000 ala. Ehkki see trass jääb lähemale Pommeri abajale, nõuab see vähem merepõhja sekku-mist ning hõlmab üksnes kolme ristumist kaablitega.GAASIJUHTME MAISMAALE TOOMINE SAKSAMAAL LÜBECKIS, ROSTOCKIS VõI GREIFSWALDISNeist kolmest variandist jäi juba üsna varakult sõelale viimane. Greifswaldi kasuks langetati otsus mitmel põhjusel. Trass läbib vähem Natura 2000 alasid ja nõuab palju vähem merepõhja sek-kumistöid. Lisaks on see trass lühem ja selle ehitamine võtab vähem aega, aidates niiviisi mini- >


Alternatiivid |

meerida häiringute kestust ja ulatust. Vähe tähtis pole ka see, et Greifswaldi rannikualal on teiste variantidega võrreldes vähem turismi ja elanikke.

Tehnilised valikudKolme peamist kriteeriumit (keskkondlikud, sotsiaalmajanduslikud ja tehnilised) kaaluti ka laiemate tehniliste plaanide tegemisel. Suurt osa sellest plaanist hõlmavad olemasolevad õigusaktid, eelkõi-ge merealuste torujuhtmesüsteemide standard DNV-OS-F101. DNV projekteerimisstandardeid on selles tööstusvaldkonnas kasutatud aastakümneid.

Mitu olulist otsust võeti vastu pärast keskkonnategurite kaalumist. Nii näiteks on otsustatud mitte kasutada vahepealset teenindusplatvormi (mida oli alguses kavas Rootsi vetes teha), kuna projekt on tehniliselt teostatav ka ilma selleta. See aitab minimeerida mõju merepõhjale ja vähendab ohtu laevaliiklusele. Gaasijuhtmete materjalide valikul ja projekteerimisel on arvesse võetud loodusva-rade võimalikult vähese kasutamise vajadust. Logistikas tähendas see näiteks maanteevedude asemel raudtee kasuks otsustamist; lisaks viiakse transpordivajadused miinimumini. Seal, kus to-rujuhtmed vajavad tuge, on otsustatud lõhkamise ja lõikamise asemel kasutada kruusatäidist ning Greifswaldis vähendab vaiadele rajatav tõkketamm tundlikele elupaikadele avaldatavat mõju.

Tehniliste plaanide tegemisel on keskkonnaalased kaalutlused määratlenud selle, kust tuleks sisse võtta ja kus välja lasta gaasijuhtmete käikuandmisele eelnevate surveproovide jaoks vajalik vesi. Praegused plaanid näevad ette, et seda tehakse Viiburis, kuna madalam soolsus ja sügavam vesi võimaldab surveprooviks kasutatavat vett lahjendada ja hajutada kiiremini ja tõhusamalt kui Greifswaldis. Surveproovivett töödeldakse üksnes hapnikupüüduri ja naatriumhüdroksiidiga, mida leidub merevees ka naturaalselt, ehkki madalama kontsentratsiooniga. Nii on tagatud surveproo-vivee võimalikult vähene mõju veekvaliteedile ja mereelustikule. Käimas on testid veetöötluse va-jalikkuse analüüsimiseks. Praeguste hinnangute järgi on vett vaja töödelda torujuhtmete sisemise korrosiooni vältimiseks ja terviklikkuse tagamiseks.

JäreldusNord Stream on projekteerimise käigus pühendanud märkimisväärseid ressursse kõige väiksema keskkondliku ning sotsiaalmajandusliku mõjuga trassi leidmisele ja valimisele. Venemaal Lääne-mere rannikul asuvast Viiburist algav ja Põhja-Saksamaal Läänemere rannikul asuvas Greifswaldis lõppev väljapakutud 1220 km trass minimeerib keskkonnale ja majandusele avalduvaid mõjusid, võimaldades samas kahe gaasijuhtme tõhusa, töökindla, ohutu ja soodsa paigaldamise.

Germany

Den-mark

Poland

Lithuania

Germany

Den-mark

Bornholm

PolandGermany

Den-mark

Bornholm

Majandus-vööndi piir

Rannikualad

Rannikualade alternatiivid

Kavandatav trass

Alternatiiv-sed trassid

Põhilised trassialternatiivid

Territooriumi piir

VenemaaSoomeHinnang alternatiivsetele veealustele trassidele

Rootsi

Lübeck Greifs- wald

Rostock

Gotland

Suursaar

Leedu

Poola

Läti

Eesti

Saksamaa

Taani

Bornholm

Kalbåda-grund

Viiburi

Alternatiive kaaluti hoolikalt, otsustades viimaks väljapa-kutud optimaalse mööda merepõh-ja kulgeva trassi kasuks.


| Alternatives

> Riskide hindamine, millel on kõigi oluliste insenertehniliste projektide pu-hul ülimalt oluline roll, ei jõua kunagi lõpule. Selle jaoks on välja töötatud kindlad reeglid ja protseduurid. Nord Streami projekt järgib kõiki asjako-haseid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) riskianalüüsi direktiive ja Det Norske Veritase (DNV) standardeid. Analüüsitud on riske nii ini-mestele kui ka keskkonnale. Selliste riskide osas on kõige kriitilisem aeg torujuhtmete rajamine ja käitamine; muu hulgas tuleb arvestada näiteks ankrute vedamise või laevaõnnetuste ja neist tulenevate naftareostustega. Pärast riskide kindlakstegemist töötatakse välja ja võetakse vastu meetmed, mis viivad riski aktsepteeritavale tasemele. Näiteks ümbrit-sevad ehituslaevu keeluvööndid, mis muudab muude laevadega kok-kupõrked väga ebatõenäoliseks. Samuti on tavaks valmistada ehitus-laevad ette varustusega, mis võimaldab likvideerida punkerdamise käigus tekkida võivat kütuse- või naftareostust. Kahjustuste riski on hoolikalt analüüsitud iga gaasijuhtme kilomeetri kohta, võttes arvesse kõiki võimalikke mõjusid, ning hinnatud aktsep-teeritavaks. See tähendab rahvusvaheliselt aktsepteeritud kriteeriumide täitmist. Kuna torujuhtmed märgitakse kõigile merekaartidele, vähendab see võimalust häirida laevaliiklust (näiteks ankurdamiste ajal). Projekti ohutus- ja riskianalüüsi on kontrollinud DNV sõltumatud eks-perdid. Nende analüüs hõlmab kõiki ehitusetappe alustades etteval-mistustööst ja lõpetades torude paigaldamise, testimise ning gaasi-juhtme käitamisega.

Võimalike riskide hindamine

>


Võimalike riskide hindamine |

Võimalike riskide hindamine

P õhjalikud riskianalüüsid on torujuhtmetööstuses tavalised ning erandiks pole ka Nord Streami projekt. Riski- ja ohutusanalüüside protseduurid on välja töötatud aastakümnete jooksul ja rahvusvaheliste kokkulepete põhjal. Det Norske Veritase (DNV) juhtimisel vastab

Nord Streami projekt kõigile asjakohastele Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) riskianalüüsi direktiividele ja kriteeriumidele. Riskianalüüsid hõlmavad projekti iga aspekti ja etappi, alustades kavandamisest, ehitamisest ja käitamisest ning lõpetades torujuhtmete käigust kõrvaldamisega. Töödeks antakse luba ainult siis, kui vastava tööga seostuvad riskid kuulutatakse pärast põhjalik-ke analüüse aktsepteeritavaks.

Üldisemalt öeldes tuleb tuvastatud riski jaoks määrata potentsiaalse raskusastme ehk olulisuse kategooria (see ühendab nii riski potentsiaalseid tagajärgi kui ka selle ilmnemise tõenäosust). See-järel analüüsitakse võimalikke variante riski vähendamiseks või elimineerimiseks. Pärast vastavate protseduuride kindlaksmääramist kaasatakse need projekteerimisse.

Analüüsitud on nii inimeste kui ka keskkonnaga seotud riske. Kõige tõenäolisemalt ilmnevad riskid gaasijuhtmete ehitamisel ning vähemal määral ka käitamise ajal. Ehitusetapis on kõige tõenäolise-mad riskid seotud kokkupõrgetega mööduvate laevadega ja naftareostusega tankimisel. Kavan-datud leevendusmeetmete tõttu (keeluvööndid ja operatiivplaan õlireostuse korral tegutsemiseks) peetakse kummalgi juhul riski taset aktsepteeritavaks.

Näidisjuhtumi stsenaariumGaasijuhtme ehitamisel on Inimestele kõige suurem risk seotud laevade kokkupõrgetega. Paigal-dusalus liigub umbes kolm kilomeetrit päevas (hea ilma korral) ning selle juurde liiguvad pidevalt torulõike vedavad varustuslaevad. Kokkupõrge reisi-, kala-, sõja- või kaubalaevaga ohustaks inimelusid kõigil laevadel ning suurendaks ühtlasi naftareostuse ohtu.

Standardsed kogemused näitavad, et kõige olulisem leevendusmeede on ehituslaevade ümbritse-mine keeluvööndiga, mis muudab kokkupõrke võimaluse üsna ebatõenäoliseks. Lisaks hoitakse asjakohaseid mere- ja rannavalveametkondi laevade liikumisega kursis; vastavat teavet edasta-takse ka asjakohaste kanalite (nt Navtexti) kaudu. Kuna laevade kokkupõrked kujutavad endast väga tõsist ohtu, ei ole see risk aktsepteeritav. Projekti on kaasatud keeluvööndite protseduurid, mis muudavad selle sündmuse ebatõenäoliseks. Seetõttu käsitletakse riski nüüd väheolulise ja seega üldiselt aktsepteeritavana. Kui kokkupõrge peaks siiski aset leidma, on sisse seatud sellega tegelemiseks mõeldud protseduurid. Ülalkirjeldatud leevendusmeetmed on kokkupõrke võimalust (ja seega ka naftareostuse võimalust) märgatavalt minimeerinud. Kõigil laevadel on siiski vastavate ametivõimude poolt kinnitatud operatiivplaan õlireostuste korral tegutsemiseks. Seega peetakse õlireostuse riski vähetõenäoliseks.

Ehkki mõnda ohtu võidakse pidada väheoluliseks ja seetõttu üldiselt aktsepteeritavaks, ei tähenda see, et risk unustatakse. Riskianalüüsi andmed ütlevad näiteks, et gaasijuhtmete täielik rebene-mine on niivõrd haruldane, et seda pole kogu gaasijuhtme eluea jooksul ette näha. Gaasijuhtmete avariid võib peamiselt põhjustada mõne suure laeva ankru haakumine gaasijuhtme külge. Selliste situatsiooni vältimiseks kantakse torud kõikidele merekaartidele. Näiteks on paika pandud prot-seduurid laevade hoiatamiseks, et need hoiduksid rebenemiskoha lähedusest eemale, samas kui avariiline gaasijuhe isoleeritakse viivitamatult ja viiakse ohuolukorra lõpetamiseks surve alt välja.

JäreldusKõigi aktsepteeritavaks peetavate riskide osas võetakse kasutusele riske vähendavad meetmed. Lisaks kontrollivad kogu projekti ohutus- ja riskianalüüsi DNV ja SGS/TÜV sõltumatud eksperdid, kes peavad projekti kinnitamiseks sellele oma heakskiidu andma. Sõltumatu analüüsiprotsess hõlmab kõiki ehitusetappe (sh ettevalmistustöid, torude paigaldamist ja testimist) ning gaasijuhtme käitamist ja tulevikus kasutuselt kõrvaldamist.

| Introduction


Mõju hindamise metoodika > Keskkonnamõjude hindamise ja tulemuste esitamise meetodid on

vastavuses rahvusvaheliste juhistega. Lisaks juhib mõjude hindamise protsessi “Espoo Konventsiooni Keskkonnamõjude Hindamise Piiri-ülese Kontekst”, kuivõrd on tegemist projekti piiriülese iseloomuga. Võimaliku mõju olulisuse hindamisel võetakse arvesse erinevaid tegu-reid. Nendeks teguriteks on mõju allikas (mõju tekitava tegevuse laad); mõju kestus (kui kaua mõju kestab); füüsiline ulatus või mastaap (kui kaugele mõju ulatub); mõju intensiivsus (mõjutatava keskkonna väär-tus ja/või tundlikkus) ja mõju vältimiseks või minimeerimiseks võetava-te meetmete toime. Mõju avaldumise aeg sõltub projekti elluviimise etapist. Sellest aspek-tist lähtudes on olulisimad etapid torujuhtmete ehitamine, katsetamine ja käitamise alustamine. Oluline on meeles pidada, et nendel etappidel ei esine võimalikud mõjud torujuhtmete kogu ulatuses, vaid paiguti. >


Mõju hindamise metoodika |

>

Mõju ulatust või mastaapi käsitletakse järgnevalt: ●Kohaliku ulatusega mõju – kuni 500 m mõjuallikast●Piirkondliku ulatusega mõju – 500 m kuni 10 km ●Riikliku ulatusega mõju – üle 10 km

Seejärel tuleb hinnata võimalikku mõju keskkonna eri osadele. Siin-kohal on oluline ressursi ja/või objekti (ükskõik, millele mõju avaldub) suhteline väärtus või tundlikkus. Ressursid ja/või objektid on jagatud kolme keskkonda: füüsiline, bioloogiline ning sotsiaalne ja sotsiaalma-janduslik. Ettenägematute sündmuste puhul arvestatakse ka ilmnemi-se tõenäosusega. Viimaks hinnatakse võimaliku mõju olulisust võttes arvesse selle mõju minimiseerimise või ennetamise meetmed. Võimalik mõju tuleneb kas kavandatud tegevusest või ettenägematust sündmusest. Kavandatud tegevuse mõju võib olla väike, mõõdukas või suur. Viimane pole vastuvõetav. Ettenägematu sündmuse mõju võib olla madal, mõõdukas või kõrge. Viimane on jällegi vastuvõetamatu. Mõlemal juhul antakse olulisuse hinnang pärast leevendusmeetmete rakendamist. Ühtki Nord Streami projekti kavandatud tegevuse või ettenägematu sündmuse mõju pole tunnustatud eksperdid hinnanud suureks ega kõrgeks.

N i i nagu riskide hindamisel tehakse kindlaks võimalikud ohud, tehakse mõjude hindamisel kindlaks tegevuse keskkonna- või sotsiaalsed ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. Võimaliku mõju selgumisel kavandatakse projekti ka leevendusmeetmed. Kogu

Nord Streami projekti juhtimiseks on olemas rahvusvahelised juhised. Kuna Nord Streami projekt on piiriülene, siis tulevad mängu piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) Espoo konventsiooni määrused.

Igas riigis, mida torujuhe läbib ning kus on vajalik torujuhtme ehitus- ja käitamisluba, viiakse läbi riiklik keskkonnamõju hindamine (KMH).

Selles rangelt määratletud kontekstis analüüsitakse võimalikke avalduvaid mõjusid ja määratakse nende olulisus.


| Mõju hindamise metoodika

Mõju olulisuse taseme hindamise tegurid● ALLIKAS – mõju põhjustav tegevus● AJALINE ULATUS – kas mõju põhjustav tegevus leiab aset torujuhtme ehitamise ajal, kasutusele-

võtueelsel ja kasutuselevõtuetapil, käitamise või käigust mahavõtmise ajal.● RUUMILINE ULATUS – kohad või piirkonnad torujuhtme trassil, kus mõju põhjustav tegevus toimub● KESTUS – kui kaua mõju kestab (mõju võib olla ajutine, lühiajaline, pikaajaline või püsiv).● MASTAAP – füüsiline ulatus, kus mõju võib esineda ● INTENSIIVSUS – tekitatud kahju tagajärg või tase. Intensiivsuse taseme (väike, keskmine või suur)

hindamiseks on määratud kriteeriumid.● KESKKONNA VÄÄRTUS VÕI TUNDLIKKUS – keskkonna osa, mida mõjutatakse, on kas ressurss

või objekt (määratletud on kolm keskkonda: füüsiline, bioloogiline ning sotsiaalne ja sotsiaalma-janduslik). Ressursside ja objektide väärtus ja/või tundlikkus hinnatava mõju suhtes on erinev (ning tundlikkus võib torujuhtmete eri osades erineda).

● LEEVENDAMINE – mõju minimeerimiseks või kõrvaldamiseks (leevendamiseks) võetavad meetmed● OLULISUSE HINNANG – nende tegurite alusel hinnatakse mõju olulisust.

AllikasAllikas võib esineda projekti ükskõik millisel etapil. Võimalikku mõju võivad põhjustada kahte liiki allikad, kas kavandatud tegevused või ettenägematud sündmused. Iga tegevus või sündmus võib põhjustada mitmeid mõjusid.

Ajaline ulatusAjaliselt ilmneb suurem osa mõjudest torujuhtme ehitusetapis. Oluline on see, et ehirus ei toimu sa-maaegselt torujuhtmete trassi kogu ulatuses (1220 km), vaid torujuhtme paigaldusaluse viibimiskoha läheduses. Viibimiskohaks on torujuhtme paigaldamise tööpäeva piirkond kuni 3 km ulatuses.

Mastaap või füüsiline ulatus Võimaliku mõju füüsiline ulatus või mastaap on olnud oluline osa hindamisel ja ulatust on Espoo aruandes liigitatud järgmiselt:

● KOHALIKU ULATUSEGA mõju avaldub kuni 500 meetri kaugusel mõjuallikast;● PIIRKONDLIKU ULATUSEGA mõju avaldub kaugemal kui 500 meetrit, aga lähemal kui 10 kilo-

meetrit mõjuallikast;● RIIKLIKU ULATUSEGA mõju avaldub kaugemal kui 10 kilomeetrit mõjuallikast.

Mõju tugevusMõju tugevus on ulatuse, kestuse ja intensiivsuse kombinatsioon.

Keskkonna väärtus või tundlikkusSiinkohal on oluline ressursi ja/või objekti (ükskõik, millele mõju avaldub) suhteline väärtus või tundlikkus. Ressursid või objektid on jagatud kolme keskkonda:

● FÜÜSILINE KESKKOND – merepõhi, veesammas, atmosfäär;● BIOLOOGILINE KESKKOND – meretaimed ja -loomad ning looduskaitsealad;● SOTSIAALNE JA SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND – kalandus, laevandus, turism ja rekreat-

sioon, kultuuripärand, avameremajandus ja sõjaväeoperatsioonid. >


Mõju hindamise metoodika |

>

Võimaliku mõju minimeerimineKMH üks põhieesmärke on teha kindlaks kõik võimalused potentsiaalse mõju minimeerimiseks või kõrvaldamiseks. Ettenägematute sündmuste olulisuse puhul on lisaks tähtis mõju ilmnemise tõenäosus. Tõenäosuse ja tagajärgede minimeerimiseks on ette nähtud leevendusmeetmed.

Leevendusmeetmed on näiteks tundlike alade vältimine, tegevuste kavandamine väljaspool mere-lindude pesitsemisperioode ja kalade kudemisperioode ning setete suspensiooni, resuspensiooni ja levimise ohjamismeetmed.

Projekt hõlmab võimalike mõjude kõrvaldamiseks või leevendamiseks vajalikke meetmeid, mis on kooskõlas õigusaktide, standardite, valdkonna heade tavade ja spetsialistide tähelepanekutega.

Olulisuse hinnangLõpuks tuleb hinnata, kui tõsised on võimalikud tagajärjed keskkonna osadele. Võimaliku mõju olulisust hinnatakse pärast selle minimeerimise või ennetamise meetmete rakendamist. Kavanda-tud tegevuse mõju võidakse sõltuvalt selle tugevusest ning keskkonna väärtusest või tundlikku-sest hinnata kas tähtsusetuks, väikeseks, mõõdukaks või suureks.

Ettenägematu sündmuse mõju võidakse hinnata tähtsusetuks, väikeseks, mõõdukaks või kõrgeks sõltuvalt selle tugevusest, keskkonna väärtusest või tundlikkusest ning mõju ilmnemise tõenäosusest.Suurt mõju, mida ei saa piisavalt leevendada, et sellele määrata madalamat kategooriat, käsitle-takse vastuvõetamatuna. Mõõduka või väikese mõjuga tegeletakse vastavalt õigusaktidele ja hea tava põhimõtetele.

Kavandatud tegevused ja ettenägematud sündmusedNord Stream käsitleb kõrgeima olulisuse hinnanguga, ”suur”, tegevusi ja sündmusi vastuvõeta-matuna ja need tegevused pole lubatud. Kuid oluline on meeles pidada, et hinnangut ei anta enne leevendusmeetmete rakendamist. Need protseduurid on ette nähtud võimaliku mõju olulisuse minimeerimiseks või kõrvaldamiseks. Seega kõrgeim olulisuse hinnang on vähetõenäoline.

Kõik keskkonnamõju hindamise uuringud on tehtud põhjalikult ja Nord Streami projekti ühtegi mõju pole hinnatud suureks või kõrgeks.

Näited1. KAVANDATUD TEGEVUSE HINDAMISE NÄIDE – TORUDE PAIGALDAMINE Tegemist on arvatavasti projekti selgeima kavandatud tegevusega.

Esiteks tulenevad võimalikud mõjud tõenäoliselt paigalduspargase kohalolekust, veealusest ja õhus levivast mürast ja vibratsioonist ning setete füüsilisest häirimisest torujuhtmete merepõhja paigaldamisel, mis põhjustab üldise vee läbipaistmatuse (hägususe) suurenemise.

Nendel tegevustel märgatavat olulist mõju füüsilisele ega sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ei ole suures osas seetõttu, et mõjud on kohalikud ja lühiajalised. Mõjud neile objektidele on seega suures osas ebaolulised.

Bioloogilist keskkonda häiritakse merepinnal, kus töötavad laevad. Mõjutatakse merelinde ja veekeskkonnas peamiselt kalu ning sõltuvalt asukohast ka mereimetajaid. Avalduvad mõjud on lühiajalised ja kohalikud, kuna torujuhtme paigaldusalus liigub mööda trassi kiirusega kuni 3 kilo-meetrit päevas. Seega on torude paigaldamine väikese olulisusega ja mõjutab ainult bioloogilist keskkonda.


| Mõju hindamise metoodika

2. KAVANDATUD TEGEVUSE HINDAMISE NÄIDE – SÕJAMOONA KAHJUTUSTAMINE Sõjamoona kahjutustamise puhul on üheks võimalikuks mõjuks saasteainete vabanemine sete-test, mida häirib sõjamoona lõhkamisel tekkiv lööklaine, mis mõjutab veesammast (füüsiline kesk-kond) ja võib mõjutada kalasid. Avalduvat mõju peetakse väheoluliseks, kuna see ei kesta kauem kui paar päeva.

3. ETTENÄGEMATU SÜNDMUSE HINDAMISE NÄIDE – TORUJUHTME AVARIILeke torujuhtme rebendist on ettenägematu sündmus. Peamised mõjud tulenevad maagaasi vabanemisest. Mõjud võivad esineda kõigis kolmes keskkonnas.

Olulisus sõltub sündmuse tugevusest, kolme keskkonna mõjutatud osade väärtusest või tundlik-kusest ja sündmuse esinemise tõenäosusest. Esimene tegur on muutuva suurusega (sõltub põ-himõtteliselt torujuhtme rebendi suurusest), kuid statistika järgi on viimase teguri ilmnemine väga ebatõenäoline. Seega selle sündmuse mõju peetakse kõigis kolmes keskkonnas väheoluliseks. Sellegipoolest on sätestatud tegevusjuhised ja protseduurid juhuks, kui see sündmus ilmneb.

4. ETTENÄGEMATU SÜNDMUSE HINDAMISE NÄIDE – LAEVADE KOKKUPÕRGELaevade kokkupõrge, mis on seotud projektis osaleva laevaga ning mis põhjustab ulatusliku naftareostuse, on loomulikult väga tõsine. Juba kasutuselevõetud meetmete nagu ehituslaevu ümbritsevate keeluvööndite kehtestamise tõttu on kokkupõrke tõenäosus väike. Seega võib kok-kupõrke liigitada väheoluliseks, kuna see on väga ebatõenäoline. Kui see siiski peaks aset leidma, siis on sellega toimetulekuks sätestatud vastavad meetmed.


Nord Streami torujuhtme võimaliku mõju hindamine> Torujuhtmete trassi 1220 kilomeetrit on Nord Streami poolt hinnatud,

vaadeldes nii kavandatud tegevuste kui ka ettenägematute sündmus-te võimalikke mõjusid. Selles punktis võetakse kokku projekti ehitus-, eelkasutuselevõtu-, kasutuselevõtu- ja käitamisetapil kogu torujuhtme-te trassi ulatuses avalduvate mõjude hindamise peamised tulemused. Projekt võib mõjutada kolme keskkonda ning avalduvad mõjud on enamjaolt ajutised ja piirduvad ehitusperioodiga.

●Füüsiline keskkond nagu merepõhi, veesammas ja atmosfäär●Bioloogiline keskkond nagu meretaimed ja -loomad ja looduskaitsealad ●Sotsiaalne ja sotsiaalmajanduslik keskkond nagu kalandus, laevandus,

turism ja rekreatsioon, kultuuripärand, avamere majandus ja sõjaväe-operatsioonid. Erinevaid keskkondi potentsiaalselt mõjutavad kavandatud tegevused hõlmavad miinide kahjutustamist, merepõhjatöid, ehitustöid, laevade liikumist ja ankurdamist, testvee väljalaskmist, torujuhtme käitamist ja käigust mahavõtmist. Ettenägematud sündmused, kuigi väga ebatõe-näolised, hõlmavad naftareostust, tava- ja keemiasõjamoona häirimist ning torujuhtme avariid. >


| Nord Streami torujuhtme võimaliku mõju hindamine

S elles punktis võetakse kokku mõlema torujuhtme ehitus-, eelkasutuselevõtu-, kasutusele-võtu- ja käitamisetapil avalduvate mõjude hindamise tulemused kogu torujuhtmete trassi ulatuses. Käitamisfaasi käsitlevas punktis võetakse kokku kahe peaaegu paralleelse toru-

juhtme olemasolust tingitud mõjud merepõhjale nende käitusaja kestel. Kaksiktorujuhtmete trassi kogupikkuse (1 220 km) ulatuses on tehtud kavandatud tegevuste ja ettenägematute sündmuste tõenäoliste mõjude stsenaariumide hindamine.

Kavandatud tegevused kuuluvad projekti tavategevuste hulka. Ettenägematute kuid võimalike sündmuste tõenäosuse minimeerimiseks on tehtud ettevalmistusi ja sündmuste ilmnemisel on nendega toimetulekuks kehtestatud vastavad protseduurid.

Tegevused võivad mõjutada kolme liiki keskkonda (ressursse või objekte): ●FÜÜSILINE KESKKOND – kaasaarvatud füüsilised protsessid, veesammas, merepõhi ja atmosfäär● BIOLOOGILINE KESKKOND, kaasaarvatud plankton, mereelustik, kalad, merelinnud, mereimeta-

jad ja looduskaitsealad● SOTSIAALNE JA SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND, kaasaarvatud kalandus, laevandus, turism

ja rekreatsioon, kultuuripärand, avameremajandus ja sõjaväeoperatsioonid

Kavandatud tegevusedJärgnevad märkused keskkonna kolme kategooria ja kavandatud tegevuste mõjude kohta viitavad lisatud tabelile (vt lk 32 ja 33). Sulgudes olevad tähed – RU, FI, SE, DK ja DE – viitavad vastavalt Venemaale, Soomele, Rootsile, Taanile ja Saksamaale. Nendes riikides toimuvad algsed tegevu-sed. Nagu muude hindamiste korral, siis ka siin hinnatakse mõju olulisust. Kavandatud tegevuste olulisuse hinnangud on väike, mõõdukas ja suur. ressursid või vastuvõtjad, mida kavandatud tege-vustega ei mõjutata või mõjutatakse ebaoluliselt, on füüsilised protsessid, turism ja rekreatsioon, kultuuripärand, avameremajandus ja sõjaväeoperatsioonid. Seetõttu ei käsitleta ebaolulisteks hinnatud mõjusid.

Füüsiline keskkond VEESAMMAS (RU, FI, SE, DK, DE)

Tegemist on vertikaalse vee osaga merepõhjast pinnani. Veesammast mõjutavad miinide kahjutus-tamine (RU, FI, SE) ja merepõhjatööd (RU, FI, SE, DK, DE). Mõlemad tegevused põhjustavad setete resuspensiooni, mille mõju on väike. Veesammast mõjutab ka gaasijuhtme survekatse vee väljalase Viiburi piirkonnas (RU). Modelleerimise kohaselt on mõju piirkondlik, lühiajaline ja väheoluline.

MEREPÕHI (RU, FI, SE, DK, DE)

Mõjud merepõhjale on väheolulised, ilmnevad põhiliselt ehitusetapil merepõhjatööde tulemusena ning käitamisetapil torujuhtmete olemasolu tulemusena merepõhjas. Miinide kahjutustamise mõju merepõhjale on väike. Tagajärjeks on nii merepõhja füüsiline muutumine kui ka setete resuspen-sioon ja levik kindlates sõjamoona kahjutustamise piirkondades (RU, FI, SE). Kogu torujuhtme ulatuses põhjustab ankrute kontrollitud ehitusaegne kasutamine vähese merepõhja füüsilise muu-tumise. Väikest mõju avaldatakse merepõhjale merepõhjatöödega neil aladel, kus need piki toru-juhtmete trassi toimuvad (RU, FI, SE, DK, DE). Teatud tegevused nagu süvendamine ja sulundseinte paigaldamine Saksamaa vetes muudavad merepõhja füüsiliselt ning tagajärjeks on saasteainete vabanemine setetest. Mõju merepõhjale on väike (DE). Merepõhjale on vähene mõju ka metalliosa-keste vabanemisel roostevastastest anoodidest (RU, FI, SE, DK, DE).

ATMOSFÄÄR (RU, FI, SE, DK, DE)

Füüsilise keskkonna kolmandat komponenti mõjutavad laevamootorite emissioonid (süsinikdiok-siid, lämmastikoksiidid ja vääveldioksiid), mille koguhulk on võrreldes Läänemere tavalaevaliikluse aastase emissiooniga väike ning mõju seega väheoluline. >


Nord Streami torujuhtme võimaliku mõju hindamine |

>

Bioloogiline keskkond Hõlmab planktonit, merepõhjaorganisme, kalu, merelinde, mereimetajaid ja looduskaitsealasid. Käsitletav punkt uurib bioloogilise keskkonna igat ülalmainitud objekti eraldi ja arvestab eri tüüpi tegevuste mõju hindamisega.

Üldiselt eeldatakse selle keskkonna kõikidele osadele väheolulisi või harvadel juhtudel väheolu-lisi kuni mõõdukaid mõjusid miinide kahjutustamise (RU, FI, SE) ja selliste merepõhjatööde nagu süvendamine, kivide kaadamine ja kaevandamine tagajärjel (RU, FI, SE, DK, DE). Torude paigal-damise häiriv mõju on eeldatavasti väike. Ükskõik milline neist tegevustest võib põhjustada setete häirimist, saasteainete vabanemist, vee hägustumist (sogasus), vibratsiooni, müra ja visuaalset häiringut. Teiste tegevuste täpsemad mõjud selle keskkonna osadele on järgmised:

PLANKTON Mõju planktonile on eeldatavasti ebaoluline, kuna see on suhteliselt liikuv.

MEREORGANISMID (MEREPÕHJAELUSTIK) (RU, FI, SE, DK, DE)

Sõjamoona kahjutustamise (RU, FI, SE), merepõhjatööde ja vraki eemaldamise (DE) tagajärjel setete resuspensioon ja levik võivad lämmatada merepõhjaelustikku, avaldada toksilist mõju ja vähendada taimede fotosünteesiks vajaliku päikesevalguse hulka. Samuti esineb merepõhjatöö-de, torude paigaldamise ja sellega seotud ankurdamise, veealuste ühendustööde (FI, SE) ja vraki eemaldamise (DE) tagajärjel merepõhja elupaikade kadumist. Kahe torujuhtme pikaajaline olemas-olu tekitab merepõhjaelustikule teisese elupaiga. Kõik need mõjud on üldiselt väheolulised, v.a Pommeri lahes, Oderbanki ja Boddenrandschwelle piirkondades, kus mõjud on hinnatud suure tundlikkusega merepõhja liikide (sh merihein) tõttu mõõdukateks.

KALAD (RU, FI, SE, DK, DE)

Merepõhjatööde ajal mõjutavad kalu suurenenud müra ja vibratsioon. Mõju on vähene kuni mõõdukas. Sama kehtib ka setete vabanemise kohta eriti Greifswalder Boddenis. Sõjamoona kahjutustamisel võivad olla teatud tagajärjed nagu koekahjustus, käitumismuutus ja väljatõrjumine kudemisalalt. Ka see mõju on väike kuni mõõdukas (RU, FI, SE). Torujuhtmete füüsiline olemasolu ja gaasi torujuhtmes liikumise heli võib kalasid ühe kilomeetri raadiuses ehmatada kuni nad harju-vad sellega sarnaselt laevaliikluse mürale. Seda mõju peetakse väikeseks kuni mõõdukaks.

MERELINNUD (RU, FI, SE, DK, DE)

Kõikides olukordades võidakse merelinnud nende kohalikest territooriumitest ajutiselt eemale tõrjuda. Algne mõju on väike kuni mõõdukas, eriti sõjamoona kahjutustamise ajal Venemaal. Sõja-moona kahjutustamisel on mõju nii vee all kui ka vee peal. Veepealsed mõjud tuleneksid mürast ja vibratsioonist ning visuaalsest ja vee häiringust. Sellistele häiringutele on tundlikumad sukellinnud. Veealused mõjud hõlmaksid vee hägustumist, üldist vee segipaiskamist, mis mõjutavad kalu ja muudest mereorganismidest toituvaid linde. Mõju on hinnatud väikeseks kuni mõõdukaks. Lisaks eelnevale on merepõhjatöödel, ankurdamisel, torude paigaldamisel ja abilaevade liikumisel väike kuni mõõdukas mõju.

MEREIMETAJAD (RU, FI, SE, DK, DE)

Mereimetajaid mõjutavad enim müra ja vibratsioon, seega viimasel käitamisetapil pole mereime-tajatele eeldatavasti mingit mõju. Venemaal Viiburis on torujuhtme surve katsetamise vee välja-laskmisel lühiajaliselt müra ja vibratsiooni, millel on väike kuni mõõdukas mõju. Sarnane efekt on eeldatavasti merepõhjatöödel, eriti sulundseinte paigaldamisel, süvendamisel ja kaevandamisel.Sojamoona kahjutustamise mõju on mõõdukas ning samuti lühiajaline.



Mõjuhinnangu kokkuvõte, esimene osa

Vastuvõtja/ ressurss

Mõju Tegevus RU FI SE DK DE

Lahingumoona kahjutustamine


Merepõhjatööd




Vrakkide eemaldamine

Vraki eemaldamine

Merepõhjatööd, ankrute paigaldami-ne, torude paigaldamine

Lahingumoona kahjutustamine, merepõhjatööd, torude paigalda-mine, ankrute paigaldamine

(noMC)

(noMC)

merepõhjatööd, ankrute jatorude paigaldamine

Merepõhjatööd, torude paigaldamine

Ehitus- ja abilaevade liiklus

Merepõhjatööd, ehitus- ja abilaevade liiklus

Hägususe suurenemine

merepõhjatööd

Lahingumoona kahjutustami-ne, Merepõhjatööd

Lahingumoona kahjutustamine, merepõhjatööd


rutiinikohane hooldus

Torujuhtme olemasolu



Veealused ühendustööd

Veealused ühendustööd

Merepõhjatööd, torude paigaldamine

Merepõhjatööd

Süvendamine, sulundseinte paigaldamine

Ankrute paigaldamine


Hägususe suurenemine, saasteainete vabanemine

Vee kvaliteedi muutus Surveproovi vee väljalaskmine

Saasteainete vabanemine Merepõhjatööd, ankrute paigaldamine

Saasteainete vabanemine


Müra ja vibratsioon



Merepõhja füüsiline muutmine



Teiseste elupaikade sissetoomine

Merepõhja elupaikade füüsiline kadumine

Lämmatamine

Reostusainete vabanemine korrosioonivastastest anoodidest

Saastegaaside emissioon




Veesammas

Merepõhi

Atmosfäär

Merepõhjaelustik

Kalad

Merelinnud(Vt ka teise osa algust)

(MC)

Minor-to-moderateMinor Moderate >



>

Mõjuhinnangu kokkuvõte, teine osa


Mõju Tegevus RU FI SE DK DE

Lahingumoona kahjutustamine, rahnude eemaldamine, vrakkide eemaldamine, Merepõhjatööd, torude paigaldamine, ankrute paigaldamine

Lahingumoona kahjutustamine, Merepõhjatööd, torude paigaldami-ne, ehitus- ja abilaevade liiklus

Ehitus- ja abilaevade liikumine ja keelutsoonide kehtestamine



Torujuhtme olemasolu ja vabad silded

Torujuhtme olemasolu ja vabad silded

Merepõhjatööd, torude paigaldamine, ankrute

merepõhjatööd

Merepõhjatööd

Merevee sisselaskmine

Surveproovi vee väljalaskmine




Lahingumoona kahjutustamines



Merepõhja elupaikade kadumine

Visuaalne/füüsiline häiring

Vee kvaliteedi muutus


Väike kuni mõõdukasVäike Mõõdukas

Kalalaevaliikluse piirang

Laevaliikluse piirang

Olemasolevate kalastusharjumuste lõhkumine

Püügivahendite kahjustamine

Mereimetajad

Merelinnud(Vt ka esimese osa lõppu)

Looduskaitsealad

Kalandus

Laevandus ja laevaliiklus

Mõju hindamise kokkuvõttetabelidMõju hindamise tulemusi illustreeritakse riikide alusel allpoool toodud “Mõjude Hindamise Kok-kuvõte” tabelis ülal. Tabelis loendatakse mõjutatud vastuvõtjad ja ressursid, mõjud ja seotud tegevused. Kui mõju vastuvõtjale või ressursile peetakse väikeseks, väikeseks kuni keskmiseks või keskmiseks, kuvatakse seda iga riigi puhul allolevat koodi kasutades. Ühtegi mõju ressursile või vastuvõtjale pole suureks hinnatud. Nt põhjustab laskemoona kahjutustamine suurenenud hägusust ja saasteainete eraldumist. Sellel on väike mõju Venemaal, Soomes ja Rootsis ning mõju puudub Taanis ja Saksamaal.



LOODUSKAITSEALAD (RU, DE)

Torujuhtmete trassi läheduses looduskaitsealadele avalduvate mõjudega on tegemist juhul, kui need mõjutavad kaitsealuseid elupaiku ja/või liike, mille tõttu ala on looduskaitsealaks tunnistatud. Sõjamoona kahjutustamise alad ei asu looduskaitsealade läheduses, kuid müra ja vibratsioon võivad mõjutada (mõõdukalt) kaitsealuseid liike (mereimetajad, merelinnud ja kalad), mis on mää-ratud ala piiridest välja liikunud. Merepõhjatööd toimuvad Venemaa Skala Hally looduskaitsealast poole kilomeetri kaugusel. Saksamaal on nii Usedomi saare rahvuspark kui ka Rügeni kaguosa UNESCO biosfääri kaitseala vähem kui ühe kilomeetri kaugusel. Kõigis kolmes kohas avaldub merepõhjatööde tagajärjel hinnanguliselt mõõdukas mõju. Greifswalder Boddenis võivad ehitus- ja teeninduslaevad avaldada mõõdukat visuaalset ja füüsilist mõju kaitsealuste merelindude populat-sioonidele.

Sotsiaalne ja sotsiaalmajanduslik keskkond Sotsiaalne ja sotsiaalmajanduslik keskkond hõlmab kalandust, laevandust ja navigatsiooni, turismi ja rekreatsiooni, kultuuripärandit, sõjalisi operatsioone ning selliseid avamereprojekte nagu tuu-lepargid ja kaablid. Enamikku selle keskkonna mõjudest hinnatakse tähtsusetuks, välja arvatud mõjud, mida kirjeldatakse alltoodud punktides.

Ehitamistegevuse ja sellega seotud laevaliikluse ajal on laevanduse ja kalanduse häiring tänu pro-jekti laevade ümber olevale keeluvööndile eeldatavasti väike või väike kuni mõõdukas. See vöönd vähendab märkimisväärselt laevade kokkupõrgete ohtu.

KALANDUS (RU, FI, SE, DK, DE)

Paigaldus- ja teeninduslaevade tihedam liiklus piirkonnas ning keeluvööndi loomine võivad mõjutada laevade liikumist torujuhtmete trassi suvalises kohas. Mõju kalandusele on vähetähtis. Kalapüük ja traalimine on erilise ja pideva uuringu teemaks, eriti mis puudutab juba töötavate torujuhtmete olemasolu. Torujuhtmed võivad kunstliku kaljuna meelitada ligi kalu ja kalavarusid eeldatavasti ei mõjutata. Kuna olukord seoses setete ja põhjastruktuuriga ning kalapüügivarustuse ja laevadega on Läänemerel üsna erinev, on Nord Stream alustanud kooskõlastatud konsultat-siooniprogrammi kalandusasutuste esindajatega, et mõista paremini piiranguid, mida kaks toru-juhet praegustele püügiharjumustele ja praktikale seavad ning mil määral neid saab kohandada torujuhtmete pideva olemasoluga. Kuna praegu saadaolev teave on piiratud, hinnatakse mõjusid olemasolevatele kalastusharjumustele ja kalapüügivarustuse vigastamist torujuhtmetesse kinni-jäämise tõttu ettevaatlikult. Neid mõjusid hinnatakse vastavalt väheoluliseks kuni mõõdukaks ja väheoluliseks. Nord Stream koostab konkreetselt kalandusalaseid leevendusmeetmeid kooskõlas kaluritega ja rakendab sõltumatute Norra hindajate (DNV) soovitusi.

LAEVANDUS JA NAVIGATSIOON (RU, FI, SE, DK, DE)

Paigaldus- ja teeninduslaevade tihedam liiklus piirkonnas ning keeluvööndi loomine võivad mõju-tada laevade liikumist torujuhtmete trassi suvalises kohas. Mõju laevandusele ja navigatsioonile on väheoluline.

Konsultatsioonid kalatööstusega

1. 2.

Traalpüük võib jätkuda suuremal osal trassist. Tugikonstruktsioonidega või merepõhja laiendatud süvenditega aladele võidakse seada piiranguid. Lee-vendusmeetmed kooskõlastatakse kalatööstusega.

Traalpüünised võib tõmmata üle torujuhtmete seal, kus merepõhi on sile ja torujuhtmed asuvad lamedalt merepõhjas. Teste sooritatakse jätkuvalt.

>



>

Ettenägematud sündmused (RU, FI, SE, DK, DE)

Järgnevad märkused võtavad kokku põhiliste ettenägematute sündmuste mõjud, nagu on näi-datud tabelis (vt lk 39). Need võivad ilmnemise korral avaldada kõigile kolmele keskkonnale väga märkimisväärset mõju. Üldiselt selliseid sündmusi ei eeldata. Siiski on olemas meetmed ettenäge-matute sündmuste tõenäosuse minimeerimiseks ja ilmnemise puhul nende haldamiseks. Avamere torujuhtmega seotud aastakümnete pikkune kogemus on andnud õnnetusjuhtumitele vastavate stsenaariumide järeleproovitud mudeleid, aidates võimalikke mõjusid üksikasjalikult mõista.

Nagu ka muudes hinnangutes, on ettenägematute sündmuste olulisust hinnatud “väikeseks”, “keskmiseks” või “suureks”. Olulisuse hinnang on eelkõige sündmuse tõenäosuse ja selle võima-like tagajärgede analüüsi tulemus. Olulisuse hinnang antakse sarnaselt muudele hinnangutele pärast leevendusmeetmete lisamist.

KÜTUSE- JA NAFTAREOSTUSED (RU, FI, SE, DK, DE)

Kütuse ja naftareostused võivad tekkida ehitustegevuse käigus või torujuhtme vajaliku opera-tiivhoolduse ajal. Laevade tankimine merel ja/või laevade juhuslik kahjustus võivad põhjustada reostust. Sõltuvalt reostuse asukohast ja suurusest võib tagajärgede ulatus olla väike kuni suur. Arvestades reostuse (eriti suure reostuse) väikest tõenäosust, on igasugune mõju veesambale, planktonile ja atmosfäärile siiski väheoluline. Mõju mereorganismidele, kaladele, mereimetajatele ja kaitsealadele on väike kuni keskmine. Mõju kalandusele, laevandusele, navigatsioonile, turismile ja rekreatsioonile on väheoluline.

KEEMIARELVADE JA TAVALASKEMOONA HÄIRING (RU, FI, SE, DK, DE)

Laskemoona häiringu võimalus Läänemerel on olemas, kuid torujuhtmete trassil on häiringu tõenäosus väike. Tavalaskemoon hõlmab kõike granaatidest lennukipommide, allveelaevade vastu suunatud rakettide, torpeedode ja meremiinideni. Nord Stream on teinud selle kohta arvukalt uuringuid, sh laskemoonauuringud alates 2005. aastast ja eriline keemiarelvade uuring 2008. aas-tal. Need on täienduseks selliste organisatsioonide uuringutele nagu NATO ja HELCOM (Helsingi komisjon).

Uurimismeetodit alustati suurte objektide skaneerimisega kahe kilomeetri laiuses koridoris. Skaneeringut kitsendati järk-järgult kuni 15 meetri laiuse koridorini, kus tuvastati mobiiltelefo-nisuuruseid objekte. Kasutati kaugjuhitavaid liikureid (ROV-sid), mis olid varustatud erinevate mitmekiireliste kajaloodide (MBES), merepõhja profileerijate, magneetomeetrite, külgskaneerimise kajaloodide (SSS), kaldemõõturite ja kaameratega. Mõistagi leiti tuhandeid objekte, mida hindasid sõltumatud eksperdid. Enamik objekte (nt vanad pesumasinad) olid ohutud. Näiteks Rootsi vetes uuriti 2006. aastal üle tuhande objekti. Neist ainult üks oli potentsiaalselt seotud sõjamoonaga.

Ainuüksi Taani vetes analüüsiti keemiarelvade leidmiseks üle 100 pinnaseproovi. Keemiatestide tegemine on jagatud kahe sõltumatu labori vahel: DHI Taanis ja VeriFin Soomes. Proovide võtmine dubleeriti paralleelse testimise jaoks mõlemas laboris.

Nord Streami uuringumaterjalid esindavad suurimat hulka andmeid, mis kunagi koridori alalt on kogutud. Selleks, et töö vastaks soovitatud heale tavale ja ületaks seda, on Nord Stream korral-danud seminare, mis võimaldavad riiklike agentuuride ekspertidel andmeid uurida, käsitleda ja hinnata.

Hinnatakse üksikasjalike kahjutustamisprotseduuride riske ja rakendatakse sobivaid leevendus-meetmeid, mis põhinevad erinevate Läänemere merelaevastike miinitraalimisüksuste eelneval kogemusel. Tuleb märkida, et Läänemerd ümbritsevate riikide mereväed tegelevad rutiinselt sõja-moona kahjutustamisega (lõhkamise teel) Läänemerel. Alates 1997. aastast on sel viisil kahjutus-tatud rohkem kui 400 miini.



Keemiarelvade häirimise tõenäosus suurel osal torujuhtmete trassist on väike. Trass läbib siiski kaht tuntud lahingumoona uputamispaika: Bornholmi saared ja Gotlandi lõunaosa. Ehitusperiood on kõige tõenäolisem aeg sellise õnnetuse jaoks, mis vabastaks vette toksilisi kemikaale. Veesam-bale ja merelindudele avalduv mõju on väike, kuid kaladele, mereimetajatele ja looduskaitsealadele mõõdukas. Tagajärgede mõju merepõhjaelustikule on suur. Arvestades sellise sõjamoona häiri-mise väikest tõenäosust, hinnatakse merepõhjaelustikule avalduvat mõju mõõdukaks ja muudele bioloogilistele vastuvõtjatele väikeseks. Sotsiaalsele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldu-vat mõju peetakse tähtsusetuks.

Tavalaskemoona juhusliku plahvatuse korral on mõju arvatavasti sarnane sõjamoona kavandatud kahjutustamisega, kuid siiski arvestatakse selle väikese kuni mõõduka võimalusega. Mõju olulisus on üldjuhul väike, kuid ulatub looduskaitsealade puhul mõõdukani.

Torujuhtme avariiTorujuhtmeavarii hõlmab torujuhtmete töötamise ajal tekkivat leket või torujuhtmete rebenemist kogu läbimõõdu ulatuses. Sellise rebendi tagajärjel toimuv gaasi vabanemine avaldab enamiku-le ressurssidest või vastuvõtjatest eeldatavasti väikest mõju, ulatudes kalade, mereimetajate ja looduskaitsealade puhul mõõdukani. Riskide hindamine on näidanud, et sündmuse esinemise võimalikkus on väike ja seetõttu on ka mõju olulisus väike.

JäreldusNagu juba mainitud, järeldavad hindajad, et kavandatud tegevuste tulemusel avalduv mõju on val-davalt väikese ja aeg-ajalt mõõduka tähtsusega. Ettenägematute sündmuste korral kehtib sama: olulisust peetakse väikeseks ja mõnikord mõõdukaks. Mõlemal juhul kehtivad hinnangud kõigi kolme keskkonna kohta.

Kogu torujuhtmete trassi ulatuses avalduvat suure olulisusega mõju ei leitud.

Ohutuima kanali otsingukriteeriumide piiritlemine

1. 2. 3.

Geofüüsikalise uuringuga, mis korraldati 2005. aastal, rajati algne kahe kilomeetri laiune kori-dor, mida uuriti edasi.

2 km

180 m

Kaht võimalikku trassi uuriti 180-meet-rises koridoris üksikasjaliku geofüüsikalise uuringuga. See andis nii inseneritehnilist teavet kui sõjamoona määratlemiseks vajaliku eraldusvõimega pildi.

2007. ja 2008. aastal kontrolliti suure eraldusvõimega varustuse abil iga torujuhtme 25-meetrist koridori. Sõltu-matud eksperdid hindasid potentsiaa-lselt ohtlikke objekte.

Content |


> Espoo konventsiooni kohaselt peab iga liikmesriik vahetama teavet projektide kohta, mis võivad mõjutada teisi riike, s. t millel võib olla “piiriülene” mõju. Nord Streami keskkonnamõju hindamised (KMH-d) aitavad seda eesmärki täita. Espoo konventsioon eristab riike, kus toimub ehitus- ja käitamistege-vus (“päritoluriik”) ja sellest tegevusest mõjutatud riike (“mõjutatud riik”). Seega, kui ehitustööd tehakse Soomes ja see mõjutab nii Vene-maad kui Eestit, nimetatakse Soomet Espoo konventsiooni termino-loogias “päritoluriigiks” ning Venemaad ja Eestit “mõjutatud riikideks”. Nord Streami projekt hõlmab ehitustööd viie riigi jurisdiktsioonis. Need viis “päritoluriiki” on Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksa-maa. Neli riiki, mis saavad olla “ainult mõjutatud riigid”, on Läti, Leedu, Eesti ja Poola. Hindamisel võetakse arvesse nii mõju tüüpi kui selle lähedust teise riigi majandusvööndile. Kavandatud tegevused mõjutavad teatud eta-pis kõiki üheksat Läänemere riiki. Eesti kogeb piiriülest mõju teistest rohkem, kuid selle olulisus on siiski väike. Enamik tegevusi ja sündmusi, kavandatud või kavandamata, on lü-hiajalised ning nende olulisust hinnatakse väikseks. Kõikide mõjude olulisus on hinnanguliselt väike kuni mõõdukas.

Piiriülene mõju

>


| Piiriülene mõju

>

E spoo konventsiooni kohaselt peavad kõik osapooled teavitama üksteist sellest, kas kavan-datud tegevusel võivad olla piiriülesed mõjud. Nord Streami riiklikud keskkonnamõju hin-damised (KMH-d) ja Espoo aruanne on läbipaistvad ja tõestatavad vahendid selle suhtluse

saavutamiseks. Espoo aruanne määratleb “päritoluriigina” riigi, kus mõju avaldav tegevus toimub. See määratleb “mõjutatud riigina” riigi, kus mõju ilmneb. Viis riiki, mille vett torujuhtmed läbivad, on Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa (RU, FI, SE, DK, DE). Venemaa on Espoo kon-ventsiooni alla kirjutanud, kuid pole seda ratifitseerinud, kuid Nord Streami projekti eesmärgil on määratud päritoluriigiks ning osaleb konsultatsiooniprotesessi. Iga riik on seega päritoluriik.

Eelmainitud viies riigis toimuv tegevus mõjutab erinevatel aegadel nelja riiki: Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat (EE, LV, LT ja PL). Igaüks on seega ainus mõjutatud riik. Kui näiteks Soomes toimuv ehitustöö mõjutab Venemaad ja Rootsit, on kaks viimast sellel ajal “mõjutatud riigid”. Seega on iga päritoluriik teatud olukorras ka mõjutatud riik.

Piiriüleses kontekstis uuritakse keskkonnamõju hindamiste abil kavandatud tegevuste ja ettenäge-matute sündmuste võimalikku mõju naaberriikidele. Kavandatud tegevuse iga mõju olulisust hin-natakse “väikeseks”, “mõõdukaks” või “suureks”. Kui mõju hinnatakse pärast leevendusmeetmete rakendamist ikka “suureks” ja muud leevendusmeetmed seda hinnangut ei vähenda, ei lubata sellise tegevuse toimumist või leitakse tegevusele uus alternatiiv. Ettenägematutest sündmustest lähtuva mõju olulisust hinnatakse “väikeseks”, “mõõdukaks” või “kõrgeks”. Üldiselt võivad sellised sündmused toimuda igal ajal, igal pool ja olla erinevate tagajärgedega. Ettenägematute sündmus-te esinemise tõenäosus on harilikult väike, kuid neid ei ignoreerita. Kui need siiski toimuvad, on nendega toimetulekuks vajalikud meetmed ja protseduurid olemas. Olemas on ka meetmed nen-de tõenäosuse minimeerimiseks. Selles punktis esitatud tabelites (vt lk 39/40) on nende tegevuste ja sündmuste üksikasjad, millel on piiriülene mõju üheksa riigi majandusvöönditele, territoriaalvete-le või mõlemale.

Naaberriigist pärinev mõju avaldub teatud kindlas etapis kõigile üheksale riigile. See toimub toru-juhtmete ehitamisel ja käitamisel. Kuna ehitustegevus kulgeb mööda torujuhtmete trassi umbes kolm kilomeetrit päevas, hinnatakse ehitamisel ilmnevat mõju väikeseks, lühiajaliseks ja ajutiseks. Töötava torujuhtme olemasolust põhjustatud mõju hinnatakse väikeseks kuni mõõdukaks ja pika-ajaliseks.

Kavandatud tegevused – kõik riigid (RU, FI, SE, DK, DE, EE, LV, LT, PL)

Ehitusetapi käigus mõjutab atmosfääri peamiselt laevamootoritest pärit põlemisgaasi eraldumine. Kalalaevadele ja meresõidulaevadele avalduv mõju on ehitustegevuse toimumiskohtade ümber oleva keeluvööndi tõttu väike ja väike kuni mõõdukas. Paikades, kus torujuhtmed pole merepõhja kinnitatud (“vaba ulatuse/silde” piirkond), võib torujuhtmete käitamise ajal avalduda põhjatraalerite kalastusharjumustele väike kuni mõõdukas mõju.

Piiriülese mõju hindamise kokkuvõttetabelidKaks allpolevat tabelit näitavad piiriülese mõju hindamise tulemusi nii päritolumaade kui ainult mõjutatud riikide osas nii kavandatud kui kavandamata sündmuste tulemusena. Kavandatud tegevuste osas on mõjud eraldatud projekti etappi avaldumise, ehituse ja käitamise järgi. Tabelis loetletakse piiriülesed mõjud ja seotud mõjud ning müjutatud ressursid ja vastuvõtjad. Kui mõju ressursile või vastuvõtjale peetakse väikeseks, väikeseks kuni keskmiseks või keskmiseks, näida-takse seda iga riigi puhul tabeli all vastava koodi abil. Ühtegi piiriülest mõju pole hinnatud suureks. Nt ehitusetapil tekitab laskemoona kahjutustamine suurenenud hägusust. Sellel on väike mõju veesambale ja Soome ja Eesti mereelustikule.


Piiriülene mõju |

>

Kavandatud tegevuste piiriülese mõju hinnangu kokkuvõte

Ehitamine

Etapp

Käita-mine

Piiriülene mõju

Tegevus Vastuvõtja/ressurss

Päritoluriigid Ainultmõjutatud riigid

RU FI SE DK DE EE LV LT PL



Merepõhja-elustik

Merepõhja-elustik

Merepõhja-elustik

Merepõhjatööd

Merepõhjatööd

Veesammas

Veesammas

Veesammas

Veesammas

Kalad

Atmosfäär


Väike Väike kuni mõõdukas Mõõdukas


Saastegaaside emissioon

torude paigaldamine ankru paigaldamine

torude paigaldamine ankru paigaldamine

torude paigaldamine

torude paigaldamine







Ehitamine

ankrute paigaldamine

ankrute paigaldamine


Mereimetajad

Mereimetajad

Kalandus

Kalandus

Kalandus

Kalandus

Kalad

Kalad



Merepõhja-elustik

Merepõhja-elustik

Merepõhja-elustik

Merepõhja-elustik

Merelinnud

Kalad

Merepõhi Merepõhja füüsiline muutmine

Lämmatamine

Visuaalne/füüsiline häiring

Ehitamine ja ehitus- ja abilaevade liiklus

Ehitus- ja abilaevade liiklus



Jäämurdmine



Olemasolevate kalastusharjumuste lõhkumine

Püügivahendite kahjustamine


Teiseste elupaikade sissetoomine

Merepõhja elupaikade füüsiline kadumine




| Piiriülene mõju

Ettenägematud sündmused – kõik riigid (RU, FI, SE, DK, DE, EE, LV, LT, PL)

Ettenägematud sündmused on torujuhtme rebenemisest põhjustatud naftareostus ja maagaasi leke. Need mõjutaksid teoorias riikide majandusvööndite ühte, mitut või kõiki alasid. Sündmuse ulatus ja mõju sõltuks selle intensiivsusest. Veel üks võimalik ettenägematu sündmus oleks tava-laskemoona häiring ja plahvatamine. Antud stsenaariumi ilmnemise tõenäosus on väike, kuna ole-mas on protseduurid nende võimaliku esinemise minimeerimiseks. Antud stsenaariumi ilmnemise tõenäosus on väike, kuna olemas on protseduurid nende võimaliku esinemise minimeerimiseks. Torujuhtme rebenemise väikese tõenäosuse põhjal hinnatakse maagaasi lekke mõjusid samuti väheolulisteks.

Võimalik, et lahingumoona juhuslik plahvatus 10 kilomeetri ulatuses majandusvööndi piirist aval-daks mõju naabervetele. Veesammas muutuks läbipaistmatuks ning müra ja vibratsioon häiriks mereimetajaid. Sellise sündmuse väikese tõenäosuse tõttu hinnatakse mõju olulisust üldiselt taas väikeseks.

JäreldusKavandatud ehitustegevuste piiriülese mõju olulisust hinnatakse üldiselt väikeseks, ulatudes mõ-nel juhul mõõdukani. Suurem osa piiriülesest mõjust ilmneb Soome lahes, langedes kokku Eesti majandusvööndis avaldunud piiriülese mõjuga.

Eeldatakse, et kalandusele avalduv mõju on torujuhtmete töötamise ajal ainuke märkimisväärne piiriülene mõju. Jätkuvalt viiakse läbi arutelusid Nord Streami arusaamise suurendamiseks Lääne-mere kalalaevastiku võimest kohaneda torujuhtmest kui põhjatraalimist takistavast asjaolust tule-neva mõjuga merepõhjas. Kuna pole teada, kuidas põhjatraalimisega tegelevad kalurid kohanevad torjuhtmete efektidega siis on hinnatud mõju ennetavalt väikeseks kuni mõõdukaks. Arvestades, et ettenägematute sündmuste tõenäosus on väike, kuid ulatus võib olla laialdane, peetakse selle üldist mõju väheoluliseks, naftareostuse korral aga teatud ressurssidele või vastuvõtjatele väike-seks kuni mõõdukaks.

Ettenägematute sündmuste piiriülese mõju hinnangu kokkuvõte

Kütuse-/ naftareostus

PäritoluriigidVastuvõtja/ressurss Ainult mõjutatud riigid

RU FI SE DK DE EE LV LT PL

Merepõhjaelustik

Mereimetajad

Merelinnud

Plankton

Atmosfäär

Veesammas

Atmosfäär

Veesammas

Kalandus


Looduskaitsealad

Avameretööstus

Kalad

Turism ja rekreatsioon

Tavalaskemoona häirimine

Ettenägematu sündmus

Gaasijuhtme avarii

Väike kuni mõõdukasVäike Mõõdukas

Mereimetajad


Transboundary Impacts |

> Nord Stream seab sisse keskkonnajuhtimissüsteemi projekti iga etapi jaoks. Olemas on tervise, ohutuse ja keskkonnajuhtimissüsteem (HSE MS), mis vastab rahvusvahelistele standarditele. Ka projekti töövõtjad alluvad HSE-le. Kolmandate isikutega suhtlemise menetlus võtab vastu, registreerib ja käsitleb kõiki kommentaare, soovitusi ja kriitikat. Nord Streami poolt kestestatakse torujuhtmete käituse ja hoolduse eest vastutav tegevusüksus ja operatiivdirektor on ametisse nimetatud. Projekti kavandis on juba olemas keskkonnamõjude minimeerimise meetmed. Nord Stream koostab tihedas koostöös riigiasutustega ka ühtse keskkonnaseireprogrammi.

Keskkonnajuhtimine ja seire

>


| Keskkond Juhtimine ja seire

N ord Stream on võtnud kohustuse teha kõik tööd ohutult ja keskkonnahoidlikult. Nõutav on tagatis ja kinnitus, et tegevus nii ka toimub. Nord Stream on seetõttu koostanud tervise, ohu-tuse ja keskkonnajuhtimissüsteemi (HSE MS), mis vastab rahvusvahelistele standarditele.

HSE MS esitab projekti iga etapi jaoks kõigi standardite, kavandamise ja protseduuride arenda-mise raamistiku. Kõik töövõtjad peavad projekti mis tahes etapis rakendama sarnaseid juhtimis-süsteeme, mis vastaksid neile standarditele või veelgi kõrgematele nõuetele, ja see peaks nende lepingutes ühe põhitegurina kajastuma.

See tagab projektiga seotud isikute kooskõlastatud lähenemise keskkonnale, sotsiaalküsimustele, standarditele ja nõuetele.

Ehitamine, torujuhtme testimine (eel-kasutuselevõtt), torujuhtmete kasutuselevõtmine, täielik käitamine ja torujuhtmete käigust mahavõtmine on viis peamist etappi. Enne igat etappi luuakse keskkonna- ja sotsiaaljuhtimise kava (ESMP).

Iga ESMP hõlmab Nord Streami kõiki riiklikest keskkonnamõju hindamistest (KMH) pärit kohustusi ja iga riigi lubades määratletud nõudeid. Igal ESMP-l on olemas ka abikavad (nt laevade liikumise kohta). Nord Stream vastutab abikavade tõhusa rakendamise eest, isegi kui neid teostab töövõtja.

RAHVUSVAHELISTE TORUJUHTME PROJEKTIDE KOGEMUSE PÕHJAL ON VÄLJATÖÖTAMISELJÄRGMISED KAVAD:● torupaigalduse taastamise kava● saastatuse vältimise kava● jäätmekava● hädaolukordadest teatamise ja neile reageerimise kava● laevade juhtimise kava● eel-kasutuselevõtt

Nord Stream seab iga põhilepingu jaoks ametisse ettevõtte esindaja, kes vastutab töövõtjate HSE tegevuse tulemuslikkuse eest ja kinnitab, et kõik KMH kohustused ja lubadest tulenevad tingimu-sed on täidetud.

KESKKONNASEIREPROGRAMMI EESMÄRGID ON JÄRGMISED:● kontrollida mõjude prognoosimiseks kasutatud modelleerimise üldtulemusi;● tagada, et torujuhtmete ehitus ja käitus ei põhjusta eeldatust suurema olulisusega mõju või sel-

list mõju, mida mõjude hindamises pole eelnevalt määratletud;● tagada leevendusmeetmete tõhusus;● määratleda ettenägematud ebasoodsad mõjud juba varases etapis ja võtta kasutusele paran-

dusmeetmed;● jälgida keskkonna taastumist pärast ehitust;● teha koostööd olemasolevate andmekogumisprogrammidega, vältida selle abil andmete dublee-

rimist ja võimaldada nende andmete töötlemist ning● täita riiklikest lubadest tulenevaid nõudeid.

Keskkonnaseire suunatakse neile keskkonnatundlikele aladele, millele eeldatavasti avalduvad projektist tingitud olulised mõjud (mõõdukas olulisus) või kus mõju hindamise usaldusväärsus on väga kaheldav. Keskkonnaseireprogramm on otsene reageering mõjude hindamises käsitletud keskkonnamõjudele ja küsimustele, eriti nendele, mis nõuavad leevendusmeetmeid ja seiret, ning konkreetsetele riikliku tasandi aruandluse nõuetele.

Oluline on seega märkida, et konkreetsete parameetrite jälgimise nõue ja ulatus (ruumiline ja ajali-ne sagedus) on torujuhtmete trassi erinevates osades märkimisväärselt erinev. >


Keskkond Juhtimine ja seire |

Mõju seire ehitusetapis tagab selle, et kriitilised keskkonnamõjud on eeldatud tasemel või sellest allpool. Täitmise seire ehitusjärgses etapis tagab selle, et konkreetsete keskkonnaparameetrite tasemed vastavad loomulikele tasemetele, seadustele, õigusaktidele, standarditele ja juhistele.

Nord Stream on võtnud kohustuse jagada oma andmeid huvitatud osapooltega ja teha kokkulep-peid selle protsessi lihtsustamiseks. Nord Stream on samuti kohustatud regulaarselt jagama oma seireprogrammi tulemusi riigiasutuste ja huvirühmadega.

Riiklikke lubade taotlusi kahe torujuhtme ehituseks ja käitamiseks menetletakse praegu Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Kui tingimustes ja seirenõuetes on kokku lepitud, koostab Nord Stream enne igat ehitustööd kogu projekti jaoks üksikasjaliku ja ühtse keskkonnaseireprog-rammi.

Nord Streamiga suhtlemise korraldusAvalikkuse esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, töövõtjad ja nende töötajad ning muud huvitatud osapooled võivad Nord Streamiga kogu projekti jooksul ühendust võtta. Kõigi kommen-taaride, ettepanekute ja kriitika vastuvõtmiseks, on koostamisel struktureeritud “kolmandate isiku-tega kommunikeerimise protseduur”. Kogu taolise suhtluse registreerimis- ja haldamisprotsess on läbipaistev.

TegevusüksusVastutav tegevusüksus on loomisel. Torujuhtmete testimisel ja algsel käitamisel tehakse põhjalik süsteemi kontroll, mis hõlmab kogu suhtlust, protokolle, automaatsüsteeme, kaitsesüsteeme ning kõiki mehaanikasüsteeme, alarmsüsteeme ja seadeväärtusi. Kui see on lõppenud, testitakse toru-juhtmete lekkekindlust vastava tööstuse ja riiklike õigusaktide alusel.

Kui torujuhtmed on juba käituses, kontrollib seda igal juhul tegevusüksus. See osakond tegeleb tegeleb kõigi protokollide, protseduuride, hädaolukordadega, aruandlusviiside ja vastutusega. Tagamaks töö plaanipärasust, on Nord Stream operatiivdirektori juba ametisse nimetanud.

Nord Streami keskkonnamõjude hindamise (KMH) dokumentatsioon konsultatsioonideks Espoo konventsiooni raames (Nord Streami Espoo aruanne). Mittetehniline kokkuvõteKäesolev dokument on Nord Streami gaasijuhtme piiriülese keskkonnamõju hindamise aruande mittetehniline kokkuvõte. Esitatud veebruaris 2009, esitaja: Nord Stream AG, Grafenauweg 2, CH-6304 Zug, tel + 41 41 7669 191

Peakontor:Nord Stream AG Grafenauweg 26304 Zug / ŠveitsTelefon: + 41 41 766 91 [email protected]

Kontakt

nord streami keskkonnamõjude (kmh) hindamise ......2009/02/01 · veebruar 2009 | nord streami...

Documents