moma.biz uudiskiri nr. 3. september 2012

SEPTEMBER / 2012NR. 3

Projekt MoMa.BIZ on jõudnud nii kaugele, et aeg on teha esimesed vahekokkuvõtted. Esimene uudiskiri keskendus projekti eesmärkide, tegevuste ning soovitud tulemuste ning samuti projekti ellu-viimise metoodika kirjeldamisele. Teises uudiskirjas leidis laiapõhjalist kajastamist projekti raames läbi viidud e-õppe programm, samas väljendasid mitmed eksperdid oma mõtteid Tartu ühistranspordi, liiku-vusplaneerimise ning linnaelanike transpordi- ning liikumisharjumuste kohta. Käesolev, järjekorras kolmas uudiskiri keskendub aga Ropka tööstus-rajoonis projekti MoMa.BIZ raames läbi viidud liikumisuuringu tulemustele ning inimeste liiku-vuskäitumise muutmise jaoks valitud tegevuste tasuvusanalüüsi tutvustamisele.Ropka tööstuspiirkonnas läbi viidud uuring näitas, et inimesed eelistavad piirkonna tööstusettevõte-tesse tööle minna pigem autotransporti kasutades. Ühistransporti ning jalgsi kõndimise või rattaga tööle mineku võimalust kasutas märgatavalt väik-sem osa piirkonnas töötavaid inimesi. Peamiste kitsaskohtadena toodi välja ebasõbralikku liikumis-keskkonda ning sobimatut ühistranspordisüsteemi. Antud probleemidele leiti nii konventsionaalseid kui ka mitte-konventsionaalseid lahendusi ning pakutud lahendused toob käesolev uudiskiri ka välja.3. uudiskiri toob esmalt välja eelmainitud uuringu läbiviimise metoodika, küsitluses osalenud töötajate valimi ja selle üldandmed ning peamised leitud tule-mused. Seejärel kirjeldame elluviidavaid lahendusi ning toome välja nende tasuvusanalüüsi. Samuti leiavad kajastamist perspektiivsed transpordilahen-dused antud piirkonnas.

Kaart 1. Projekti MoMa.BIZ piirkond

RoPka TööSTuSRajooNi liikuMiSuuRiNg............2-3

ValiTud lahENduSTE TaSuVuSaNalüüS..............3-5

PERSPEkTiiVSEd TRaNSPoRdilahENduSEd..........6-7

kokkuVõTE..................................................................8

SISUKORD

Joonis 2. Töökoha kaugus kodust.

MoMa. BIZ / september 2012

2

ROpKatööStUS-RajOOnIlIIKUmISUURIng.UUringU metoodika ja küsitlUse valimi üldandmed.

Ropka tööstusrajoon asetseb Tartu lõunaosas, sinna on koon-dunud suur hulk Tartu tootmisettevõtteid, kuid samas on selle elanike arv väike. Inimesed, kes Ropka tööstusrajoonis tööl käivad, elavad seega erinevates Tartu linnaosades ning isegi kaugemal. Kuna inimesed elavad oma töökohast kaugel, siis liikumine kodu ja töökoha vahel toob kaasa negatiivse mõju nii keskkonnale kui ka linnaruumile – seega oli käesoleva liikumi-suuringu eesmärgiks koostada efektiivne liikumisplaan Ropka tööstusrajooni töötajatele.

Uuringu läbiviimiseks koostati ankeet küsimustiku kujul, mis edastati piirkonna ettevõtetele nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. Küsitlusele vastas kokku 497 inimest, mis on 17,7% kogu piirkonna töötajatest. Liikumisuuringu seisu-kohast on tähtis märkida, et enamus (74%) inimestest elas Tartu linnas, Ropka tööstusrajooni vahetus läheduses asuvas Ülenurme vallas elas 7,5% ning Luunja vallas 3,4% küsitluses osalenutest. Suur osa (67%) küsitletutest töötas tavapärasel tööajal, kokku 16% töötas kahe või kolme vahetusega tööko-hal. Mitme vahetusega töökohal töötasid enamasti töölised või lihttöölised. Kokku 42% küsitlusele vastanutest tõid välja, et nad peavad tööülesannete täitmiseks päeva jooksul töökohalt lahkuma – peamiselt on tegu kontoritöötajate või ettevõtete juhtidega. Valdavalt (69% vastanutest) minnakse töölähetusse autoga, bussi (24%) ja rongiga (2%) lähevad lähetusse valdavalt naisterahvad.

transpordikasUtUs ning liikUmisviisi valikUkriteeriUmid

Enamik vastajatest omab autot või auto kasutamise võima-lust, märkimisväärne on ka see, et ligi pooltel vastajatest on ka jalgratas – see loob eeldused kergliikluse kasutatavuse paranda-miseks. Hetkel küll kasutab jalgrattaga ning jala tööle liikumise võimalust vaid marginaalne osa küsitletutest – vastavalt 2% ja 8%. Ülivõimsalt kõige rohkem kasutatakse autoga tööle liiku-mise võimalust (60%), samuti on üpris märkimisväärne ka bussiga tööle minejate osakaal (20%). Autoga tööle liikujate osakaalu suurendab ka see, et sinna sisse on arvestatud ka need, kes lähevad reisijana autoga tööle.

Joonis 1. Liikumisviiside jaotus

Eestis on muidugi üks põhilistest liikumisviisi mõjutavatest teguritest meie kliima. Nii mõjutab ilm ratta kasutamist ning samuti ka jalgsi tööle liikumist – sageli eelistasid igapäevaselt jala liikujad kehva ilma korral ühistransporti ning suvel rattaga tööle liikuvad inimesed kasutasid sarnaselt talvel ühistrans-porti. Negatiivne on see, et vaid 35% autoga tööle liikujatest võtab peale kaasreisijaid, kuid sageli kombineeritaks tööle ja töölt liikumine teiste olmekäikudega.

Joonis 2 toob välja küsitletud inimeste elukoha kauguse Ropka tööstusrajoonist.

Jooniselt 2 lähtuvalt võib välja tuua, et suur osa inimesi elab Ropka tööstusrajoonist 1-3 km kaugusel – see on vahemaa, mis on optimaalne kiireks jalgrattaühenduseks, kuni 1 km kaugusel elavate inimeste jaoks on optimaalne liikuda tööle jalgsi. Tööle ja töölt liikumine võttis enamikul vastajatel aega kas kuni 15 või 30 minutit, selle käigus tunnetasid küsitletud liiklusprob-leeme, mis seotud autoliikluse tihedusega. Märkimisväärne on see, et ühistranspordiga tööle liikuvad inimesed tõid liikluse tihedust negatiivse probleemina rohkem välja kui autoga liik-lejad.Enamik küsitlusele vastanutest pidas liikumisviisi valikul esmatähtsaks mugavust ning liikumisvabadust. See on põhjus, miks enamus inimestest autotranspordi kasuks on otsustanud. Samas toodi välja ka probleeme seoses ühistranspordi kättesaa-davuse ning kvaliteediga, mistõttu paljud vastanud on jäänud autotransporti kasutama.

september 2012 / MoMa. BIZ

3

jalgratta kasUtamine ja jalgsi käimine

Kuna suur osa Ropka tööstusrajoonis töötavatest küsit-luses osalenutest elas kuni 3 kilomeetri kaugusel, siis on kahtlemata potentsiaali, et juurutada inimeste seas

Joonis 3. Liikumisviisi valikukriteeriumid

Võimalusi kasutada ühistransporti kodu ja töökoha vahel liikle-miseks pidas enamik vastanutest mitterahuldavateks. Peamiste kitsaskohtadena toodi välja graafikute sagedus ning nende sobimatus tööaegadega, suur ajakulu ning samuti kõrge pile-tihind. Kui ühistranspordisüsteem paremini funktsioneeriks, oleks üle 70% vastanutest valmis tööle saamiseks ühistrans-porti kasutama. Jalgratta kasutamise võimalust tööle saamiseks nägi reaalsena pea 60% vastanutest.

ValItUDlahenDUStetaSUVUSanalüüSLiikuvusplaani koostamise eesmärgiks oli välja töötada stra-teegiline tegevuskava, kuidas Ropka tööstusrajooni töötajate ja ettevõtete liikumisvajadused võimalikult efektiivselt ja keskkonnasõbralikult rahuldada. Eelkõige oli eesmärgiks kaar-distada töötajate hetke liikumisharjumused ning takistused, mis pärsivad säästvate liikumisviiside kasutamist.

Näide Ropka tööstusrajooni tüüpilisest maastikust (Allikas: GoogleMaps)

■ Läbiviidav audit. Auditi eesmärgiks on kaardistada jalakäija ja ratturi seisukohalt problemaatilised kohad erine-vatel marsruutidel Ropka tööstuspargi suunal. Tegevuses kasutatakse vabatahtlikke auditeerijaid.

■ Liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmine (Sepa – Turu tn ristmik). Antud tegevuse raames muudetakse Ropka tööstuspiirkonna üks kõige problemaatilisemaid rist-mikke –Sepa – Turu tn ristmik – foorjuhitavaks. Kuigi see on ajendatud peamiselt mootorsõidukite vajadustest lähtuvalt, siis toob fooride paigaldamine kaasa ka rattaga ning jalgsi liikujate turvalisuse märgatava kasvu.

Sepa – Turu tn ristmik(Allikas: GoogleMaps)

alternatiivseid liikumisviise tööle saamiseks. Seni on nende liikumisviiside kasutamist pärssinud rida faktoreid, mida saab kokku võtta fraasiga: ebasõbralik keskkond. Piirkonda ilmes-tavad madalad tootmishooned, angaarid, lagedad teeperved, piirkonnas on vähe istumispinke ning prügikaste. Kõnniteede ning jalgrattateede võrk on katkendlik ning need võivad osali-selt üldse puududa, teepeenrad on tihtilugu mudased või tolmused. Seega ei tekita Ropa tööstuspiirkond oma indust-riaalse väljanägemisega sugugi soovi liikuda jalgsi või ratta sadulas. Selleks, et muuta piirkond ratta- ja jalakäiasõbrali-kumaks, oleme MoMa.BIZ projekti raames välja töötanud mitmeid tegevusi, mida alljärgnevalt välja toome ning põgusalt kirjeldame.

■ Paindliku transpordiliini tasuvusuuring. Uuringust selgus, et nii mõnigi töötaja sooviks tööl käimiseks kasutada ühstransporti, kuid ebastandardse töögraafiku pärast ei ole see võimalik. Selleks, et pakkuda ka sellistele töötajatele alternatiivi autotranspordile, tuleks esmalt uurida paindliku transpordiliini tasuvust. Kui uuringu tulemusel on näha, et paindliku liini käivi-tamine on ka majanduslikult mõeldav, siis järgmine samm oleks kindlasti pilootprojekti ellurakendamine.


4

mobiilsUse jUhtimine

Veokite ligipääs Ropka tööstuspiirkonnale on mitmele seal tegutsevale ettevõttele majanduslikult äärmiselt vajalik eeltin-gimus. Siiski tuleb liikuvuse planeerimisel arvestada ka vähemkaitstud liiklejatega ja nii tuleks raskete ning keskkonda kahjustavate veoautode liikumine väga põhjalikult planeerida, et minimeerida nende potentsiaalset kahju elukeskkonnale ning ohtu teistele liiklejatele. Selleks, et paremini juhtida ülegabarii-diliste sõidukite liikumist Ropka tööstusalale, on MoMa.BIZ projektimeeskonna arvates vajalik viia läbi järgnev tegevus:■ Ülegabariidiliste sõidukite liikumispiirangute analüüs ning juurdepääsukaardi koostamine. See tegevus näeb ette ülegabariidiliste veoste juurdepääsuteede kaardistamise ning liikumistrajektooride defineerimise iga linnaosa suhtes, et vältida situatsiooni, kus teatud ülegabariidilistel sõidukitel puudub ligi-pääs teatud piirkonda.

ühistransport & mittestandardsedlahendUsed.

Tartu ühistranspordi korraldust on viimasel ajal tuntavalt paran-datud, muutunud on graafikud ja isegi busside üldilme. Seda kõike on tehtud, et paremini vastata ühistranspordi kasutajate eelistustele ja vajadustele. Ometi on keeruline leida kompromissi majanduslike võimaluste ja reisijate ootuste vahel ning seetõttu on raskendatud teatud konkreetsetele soovidele vastutulek. Lähtudes taustuuringust võib öelda, et kui ühistransport Ropka tööstuspiirkonna ja linnaosade vahel oleks paremini korralda-tud, siis kasvaks ilmselt ka ühistranspordiga töölkäijate osakaal. Järgnevalt kirjeldame põgusalt neid võimalusi, kuidas MoMa. BIZ projektimeeskonna hinnangul saab muuta ühistranspordi korraldust Ropka tööstuspiirkonna töötajate jaoks sobivamaks.

■ Lobitöö liin nr 12 ja 17 graafikute muudatuste osas. Küsitluses osalenud inimestelt tuli kõige rohkem kommentaare liinide 12 ja 17 kohta. Liinil number 12 kohta oli ettepanekuid alates üldisest graafiku ülevaatamisest kuni nädalavahetustel väljumisteni, liini number 17 puhul ei oldud rahul sellega, et liini intervall on 1 tund, mis küsitluses osalenute meelest oli selgelt liiga pikk. Et antud probleeme lahendada, otsustas MoMa.BIZ projekti meeskond alustada lobitööd eelmainitud liinide graafikute tihedamaks muutmiseks ning väljumis-aegade sobitamiseks vastavalt Ropka tööstusrajoonis töötavate inimeste vajadustele.

■ Rattahoidlate paigaldamine strateegiliste hoonete juurde. Lähtudes taustauuringus välja toodud kitsaskohtadest, on üheks tajutavaks probleemiks ka kvaliteetsete rattahoidlate puudumine antud piirkonnas. Eksperdid ja MoMa.BIZ Tartu projektimeeskond leidsid, et rattahoidlate paigaldamiseks sobivaimad kohad on restorani Du Nordi, uue Sepa keskuse ja Eesti Posti Tartu kandekeskuse juures. Sellega julgustataks rattaga liikuma nii Ropka tööstusrajooni töötajaid kui ka piir-konda külastavaid inimesi.

Näide jalgrattahoidlatest Eesti Posti Tartukandekeskuse juures (Allikas: Toomas Põld)

Tartu uue kujundusega linnaliinibussid. (Allikas: Tartu LV)


5

keskkonnasõbralikult, on projekti MoMa.BIZ raames välja töötatud mitmeid lahendusi ning kampaaniaid.

∆ Projekti MoMa.BIZ eesmärkidest rääkiva video-loo loomine ning selle lingi jagamine sotsiaalvõrgustikes (Facebook jne) ja internetikeskkonnas.

∆ Võistluse „Roheline kilomeeter” organiseerimine Ropka tööstusala töötajatele. Võistluse täpne formaat on veel väljatöötamisel, kuid peamiseks eesmärgiks oleks töötajate liikumisharjumuste muutmine. Töötajad esin-daksid oma ettevõtet ning kasutades keskkonnasäästlikke liikumisviise oleks neil võimalik teenida nn rohelisi kilo-meetreid, mille järgi lõpus võistluse võitja välja selgitatakse.

∆ Ettevõtetele suunatud kampaania, mis teadvustaks jalgrattaparklate vajalikkust ning informeeriks ettevõtteid nende rajamise tehnilistest üksikasjadest ning rahalistest võimalustest.

∆ Säästvat transpordikasutust propageerivate T-särkide valmistamine ning nende jagamine tööstuspiirkonna tööta-jatele.

∆ Kampaania, mis informeeriks tööstusala töötajaid autotranspordi tegelikest kuludest võrrelduna ühistrans-pordi kasutamise kuludega.

∆ Auto ühiskasutuse propageerimisele suunatud kampaania ning e-keskkonna loomine.

∆ Muud kampaaniad Nende tegevuste tagajärjel suureneks Ropka tööstusala töötajate teadlikkus loodussäästlikest liikumisviisidest ning nende mõjust ümbritsevale keskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.

Nende tegevuste tagajärjel suureneks Ropka tööstusala tööta-jate teadlikkus loodussäästlikest liikumisviisidest ning nende mõjust ümbritsevale keskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.

teadlikkUse tõstmine

Tihti ei ole alternatiivseid liikumisviise pärssivaks faktoriks mitte infrastruktuuri ja keskkonna kehv seisund, vaid vähene info potentsiaalsete huviliste seas. Nii leiab ka MoMa.BIZ Tartu projektimeeskond, et teadlikkuse tõstmine piirkonna töötajate hulgas võib mõjutada inimesi valima kodu ja töökoha vahel liikumiseks alternatiivseid ning keskkonnasõbralikke liikumisviise. Alljärgnevalt toome välja projekti raames tekki-nud ideed, kuidas suurendada avalikkuse teadlikkust.

■ Ühistranspordi ümberistumise kaardi koostamine. Kuigi 25% autokasutajatest oleks valmis tööle liikuma ühis-transporti kasutades, kui saaks vältida ümberistumisi, on majanduslikult keeruline paljude otseliinide loomine Ropka tööstusrajooni teenindamiseks. MoMa.BIZ projektimeeskond leidis, et tuleks parandada liiniinfo kättesaadavust ühistrans-pordi kasutajatele. Ropka tööstusala kontekstis tähendab see, et kõikidele tööstusala ettevõtetele jagatakse ühistranspordi kaardid relevantse liiniinfoga.

■ Ropka tööstusrajooni alale juurdepääsukaardi koostamine. Läbiviidud uuringust selgus, et ligi kolmandik autokasutajatest, ei tea võimalustest liikuda tööle kasutades ühistransporti. Selleks, et informeerida piirkonna töötajaid jalgsi, rattaga või ühistransporti kasutades tööle liikumise võimalustest, kummutada väärarusaamu ning anda objektiiv-set infot erinevate vahemaade kohta teatud sihtpunktideni on planeeritud koostada kaart, mis oleks kättesaadav nii internetis kui ka füüsilisel kujul tööstusala ettevõtetes.■ Teadlikkusele suunatud kampaaniad ja tegevused. Lisaks inimeste informeerimisele, on tähtis ka mõtteviisi muutmine, et inimesed tunnetaks oma tegevuste tagajärgi ja mõju keskkonnale. Selleks, et juhtida tähelepanu „rohelis-tele” liikumisviisidele ning panna inimesi mõtlema rohkem

Liini 12 ja liini 17 marsruut (Allikas: peatus.ee)


6

■ Keskkonnakvaliteedi parandamine.Esimeses etapis läbi viidud auditi tagajärjel peaks olema selge, missugusena näevad auditeerijad Ropka tööstuspiir-konda. Teises etapis asutakse järk-järgult auditeerijate visiooni ellu viima, et anda piirkonnale ligitõmbavamat ilmet ning julgustada inimesi rattaga ning jalgsi liikuma. Keskkonna parendamisest saavad kasu nii Ropka tööstusrajooni töötajad kui ka üldiselt kõik selle ruumi tarbijad.

■ Tähe tänava ratta- ja jalgtee rajamine.Ropka tööstusrajooni jalakäijatele ning ratturitele on üheks problemaatilisemaks tänavaks Tähe tänav, millel puuduvad korralikud kõnni- ning rattateed, seetõttu pole jalgsi ja rattaga liiklejad sõiduteest ohutult eraldatud. Korraliku ratta- ja kõnnitee rajamine muudaks liikluskeskkonda jalakäijatele ja ratturitele ohutumaks ning sellega võib potentsiaalselt kaas-neda ka jalgsi ning rattaga liikujate kasvav hulk.

peRSpeKtIIVSeDtRanSpORDI-lahenDUSeDSiia alla käivad tegevused, mida arutati liikuvusplaani põhieesmärkide raames, kuid mille elluviimine ei olnud tegevuste mahukuse, eelneva planeerimisvajaduse või mõju väiksema tähtsuse tõttu võimalik. Ometi tuleks kaaluda nende tegevuste elluviimist esimesel võimalusel, kuna antud tegevustel on potentsiaalselt oluline mõju piirkonna töötajate liikumiskäitumise muutmisele

meeldiv ja ohUtU keskkond jalakäijatele ja jalgrattUritele

Kõik kolm alltoodud tegevust on olulised, kuid nende elluviimine nõuab väga põhjalikku planeerimist ning seetõttu ei saa neid tege-vuskava esimeses etapis ellu viia.

■ Jalgratta- ja jalgtee Annelinn-Ihaste-Ropka tööstus-rajoon suunal.Ühe osana Tartu linna lähiaastate suurimast teedeehitusprojektist – Idaringteest – valmibki hiljemalt aastaks 2015 rattatee Ropka tööstusrajooni ja Annelinna ja Ihaste linnaosade vahel. Seega para-neb paljude Ropka tööstusrajooni töötajate jaoks rattaga liikumise võimalus kodu ja töökoha vahel. Uuringust lähtudes võib väita, et kui parandada liikumisvõimalusi kodu ja töökoha vahel, võivad nii mõnedki autokasutajad eelistada hoopis jalgrattaga liikumist. Nii kasvab jalgsi ja rattaga tööle liikumise atraktiivsus paljude Ropka tööstusrajooni töötajate jaoks.

Idaringtee trass (allikas: Tartu linnavalitsus)


7

nõUdlUsele vastav ühistransport

Selle eesmärgi saavutamiseks on teises etapis ette nähtud 3 tegevust:

■ Paindliku ühistranspordiliini rakendamine. Valminud uuringu tulemusena on Tartu linnal olemas konkreetne kava paindliku ühistranspordi osas – esmajärgus leiab paindlik ühistranspordiliin rakendamist just Ropka tööstusrajooni teenindamiseks. See tõstaks ühistranspordi konkurentsivõimet võrreldes autotranspordiga.

■ Bussiootepaviljoni paigaldamine Vangla bussipea-tusesse. Kui esmalt näeks tegevuskava ette bussiootepaviljoni paigaldamise Vangla bussipeatusesse, siis kaugemas tulevikus loodetakse paviljoniga varustada kõik piirkonna peatused.

■ Ühistranspordi reaalaja infosüsteemi rakendamine. Busside reaalaja infosüsteem vähendab ooteaegadega seotud teadmatust ning kasvab ühistranspordisüsteemi usaldusväärsus. Kuigi busside reaalaja infosüsteemi rakendamise esimeses etapis ei paigaldata Ropka tööstusaladele ühtegi infotablood, siis nutitelefonides on info igal ajahetkel kättesaadav.

Vangla bussipeatuse hetkeseis(Allikas: Google Maps Streetview)

teadlikUd ja terved liiklejad

Ka selle eesmärgi saavutamiseks on pikemas perspektiivis plaa-nitud ellu viia kolm tegevust:

■ Kampaania „1 autosõit vähem”. Kampaania eesmär-giks oleks suunata autokasutaja kas või proovima alternatiivseid liikumisviise. Eelkõige võiks inimeste eelarvamus muutuda väiksemate vahemaadega seotud liikumistega – kaardistades oma sõite ning asendades autosõidu alternatiivse liikumisvii-siga kasvab liiklejate teadlikkus ning pikaajalises perspektiivis on võimalik ka liikumiskäitumise muutumine.

■ Jalgrattapäev. Jalgrattainfrastruktuuri parane-misega on loodud soodne võimalus selle transpordiviisi propageerimiseks. Ropka tööstusrajooni töötajatele ja nende peredele suunatud jalgrattapäev, kus leidub tegevust nii noor-tele kui ka vanematele pereliikmetele, on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks.

■ Uue töötaja pakett. Soodustamaks uute töötajate seas keskkonnasäästlikku liikumist, tuleks kasuks uutele töötajatele jagada infot alternatiivsete liikumisviiside kohta. Uue töötaja paketti võiksid kuuluda ühistranspordi sõiduplaanid, liinivõrgu ja ümberistumisvõimaluste kaart, linna jalgrattateede kaart ja tööstusala juurdepääsukaart, samuti üldine informatsioon säästvate liikumisviiside kasulikkusest.


8

KOKKUVõte.Alltoodud tabelis on kokkuvõtvalt välja toodud kõik projekti MoMa.BIZ raames analüüsitud transpordilahendused ning muud tegevused soovitud eesmärkide saavutamiseks.

PRIORITEET TRANSPORDILAHENDUS MAKSUMUS/ €1 2.2.1.a Juurdepääsetavuse ja ohutuse auditeerimine jalgsi ja jalgrattaga 15001 2.2.1. b. Liiklusohtlike kohtade ohutustamine (Sepa-Turu tn ristmik) 150 000

1 2.2.1.c Jalgrattahoidlate paigaldamine Sepa keskuse, DuNordi ja Eesti Posti kandekeskuse juurde

1500

1 2.2.2.a Ülegabariidiliste sõidukite liikumise piirangute analüüs ja juurdepääsu-kaardi koostamine

1500

12.2.3.a Linna paindliku ühistranspordi kontseptsiooni osana transpordiliini Annelinn-Ropka tööstusrajoon või Kesklinn-Ropka tööstusrajoon teostavusuu-ringu läbiviimine

5000

1 2.2.3.b Lobitöö muudatuste sisseviimiseks liinide graafikutes (liin 12 ja liin 17) 0

1 2.2.4.a Ümberistumisvõimalusi kajastava ühistranspordiskeemi koostamine ja paigaldamine bussidesse ning jagamine tööstusala ettevõtetele

6000

1 2.2.4.b Tööstusala juurdepääsu-kaardi koostamine: ühistransport, jalgratas, jalgsi 30001 2.2.4.c Teadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniad ja tegevused 10 000

KULUD KOKKU: 178 500

PERSPEKTIIVSED TRANSPORDILAHENDUSED2 2.3.a Jalgratta- ja jalgtee Annelinn-Ihaste-Ropka Tööstusrajoon suunal (osana Idaringtee projektist)

2 2.3.b Keskkonnakvaliteedi tõstmine (nt pinkide, haljastuse, tänavavalgustuse jne. rajamine) vastavalt auditi tulemustele

2 2.3.c Tähe tn. jalgratta- ja jalgtee2 2.3.d Paindliku transpordiliini rakendamine2 2.3.e Ühistranspordi reaalaja infosüsteemi rakendamine sh reaalaja rakendus nutitelefonidele2 2.3.f Bussiootepaviljoni paigaldamine Vangla peatusesse3 2.3. g Kampaania: “1 autosõit vähem”3 2.3.h Jalgrattapäeva läbiviimine3 2.3.i Uue töötaja pakett liikumisinfoga 5 suuremale ettevõttele

moma.biz uudiskiri nr. 3. september 2012

Documents