MEEDIATEKSTI KRIITILINE LUGEMINE JA ANALÜÜS

Praktiline eesti keel II

11. klass

Meediateksti kriitiline analüüs

Tänases ja homses maailmas orienteerumine eeldab lisaks muudele oskustele ka võimet erinevaid meediatekste kriitiliselt lugeda.

Meediatekstide rohkus nõuab aga seda, et kriitilise analüüsi oskused oleksid automaatsed ja harjumuspärased.

1. Mis on meediatekst ja kuidas me seda mõistame?

Meedia (ladina keelea medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus.

On korrektne väita, et iga inimese jaoks kujuneb meediateksti tähendus veidi erinevaks, johtuvalt tema varasemast teksti- ja meediakogemusest.

2. Meediatekstide lugemise viis põhimõtet

Kõik meediatekstid on konstrueeritud. Igal tekstil on autor ning igal autoril võivad olla oma taotlused, huvid või ka piirangud.

Meediateksti objektiivsus ja neutraalsus on pigem ideaalid kui reaalsus, kuna iga tekst kannab autori maailmakogemuse ja -vaate mõjusid.

Meediateksti luues arvestatakse konkreetse tekstiliigi reegleid

Näiteks võivad uudistekstid olla väga erinevad sõltuvalt sellest, kas need on loodud vene, inglise, ameerika või eesti kultuuri kontekstis, kvaliteet- või tabloidajakirjanduse käsitluslaadi järgides.

Meediateksti ülesehitus

Tekstiliigi sisemine loogika on enamasti üsna püsiv, hõlbustades ka teksti vastuvõttu.

Nii näiteks on lugejad harjunud leidma kõige olulisemad faktid uudisteksti algusest ja fotoallkirjast leidma fotol kujutatud objektide või inimeste nimesid.

Kui tekst ehitatakse üles väga teistsugustel alustel, ei pruugi vastuvõtja sealt temale olulist teavet üles leida.

Eri inimesed võtavad sama teksti vastu erinevalt

Vastuvõtja on tähendusloome protsessis väga aktiivne osaline, kes tõlgendab temani jõudvat infot ainult temale omasel viisil.

Kriitiline tekstianalüüs ei pea viima “õige” sisu mõistmiseni, vaid aitama teadvustada, et üht ja sama teksti on võimalik mõista erinevalt.

Meediatekstid sisaldavad väärtusi ja vaatepunkte

Kui lugeja teadvustab endale, et igal tekstil on autor, kes teeb teksti luues oma isiklikud valikud, on tal võimalik mõelda ka sellele, milliseid väärtusi autor kannab.

Piltlikult öeldes on iga meediatekst kirjutatud kellegi “silmade kõrguselt”, kellegi tausta ja huve silmas pidades.

Meediatekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit või võimu

Valdav osa meediatekste jõuab meieni mingisuguses seoses teiste meediatekstidega: sõnalise teksti kõrval on fotod, teksti suurus viitab selle erilisele tähtsusele, kõige tähtsamaks peetud tekstid on kõige kergemini kättesaadavad jne.

Ka tervikut koostades teevad reaalsed inimesed valikuid, mille eesmärk on kas võimalikult edukalt oma toodet müüa või kinnistada kellegi võimu.

3. Meediateksti analüüs: viis suurt küsimust

Kes on selle meediateksti loonud? Milliste võtetega taotletakse vastuvõtja

tähelepanu? Kuidas võivad erinevad inimesed seda teksti

mõista? Millised väärtused, elustiilid, vaatenurgad on

selles tekstis esindatud või viidatud? Miks on see tekst loodud ja edastatud?

Kes on selle meediateksti loonud?

Autori nime ja positsiooni põhjal saab teha otsustusi ka käsitluslaadi kohta, seostada käsilolevat teksti autori varasemate tekstidega jms.

Nii näiteks oodatakse tuntud humoristilt alati naljategemist või seltskonnastaarilt pealiskaudseid mõtteavaldusi – seda ka siis, kui tekst ise sisaldab tõsiseltvõetavaid fakte.

Keerukas on tuvastada ka kollektiivselt loodud tekstide (reklaamid, muusikavideod, lavastatud fotod jms) autorsust – kohati on hõlpsam alustada tekstis sisalduvate väärtuste ja sõnumite analüüsist.

Milliste võtetega taotletakse vastuvõtja tähelepanu?

Tähelepanu võitmise võteteks võivad olla teksti suurus, värv, paigutus, asend teiste tekstide suhtes, sekundaarsed tähelepanujuhtimised (nt korduvad saatetutvustused), tekstile viitamine hiljem ilmuvates tekstides vms.

Omaette klassi moodustavad siinkohal keelelised tähelepanu püüdmise võtted nagu liialdused, ümberütlemised, kalambuurid jms, aga ka illustratsioonid (fotod, teabegraafika).

Teabevoolust eristumiseks kasutatavad võtted nagu faktide järjestus või teatud arvamuste rõhutamine võivad oluliselt mõjutada seda, kuidas vastuvõtjad tekstist aru saavad.

Tähelepanu püüdmise võtete alla võib liigitada ka mõne fakti liialdatud esiletõstu või kontekstist väljarebimise.

Kuidas võivad erinevad inimesed seda teksti mõista?

Näiteks võivad pealkirjad “Postiljoni ründamises süüdistav koer võeti hoiupaika” ja “Loomakaitsjad viisid koera jõudu kasutades kodunt ära” kajastada sama sündmust, üks postiljoni, teine loomaomaniku vaatevinklist.

Oskus näha teisi võimalikke vaateviise eeldab vastuvõtjalt empaatiavõimet ja mõningast fantaasiat, ent ilma selleta ei ole ka teksti kriitiline analüüs kuigi tõhus.

Teiste vaateviiside otsimine aitab leida ka nn infoauke ehk asju, millest meediatekstid vaikides mööda lähevad.

Eriti hoolikas tuleb olla määrsõnade nagu palju, rohkem, kiiresti, vanasti lugemisel – sõltuvalt vastuvõtja elukogemusest võivad need kanda väga erinevaid tähendusi.

Millised väärtused, elustiilid, vaatenurgad on selles tekstis esindatud või viidatud?

Kas teksti autor tunnustab pigem osavat suli või pettasaanu ausameelsust?

Kas kodutust kirjutatakse kui probleemist või kui ohvrist või ohuallikast?

Pikemates meediatekstides on vaatenurgad enamasti selgelt esil, lühemates uudistekstides tuleb neid hoolikamalt otsida.

Miks on see tekst loodud ja edastatud?

Viimane analüütiline küsimus suunab mõtted meediateksti suhtluseesmärgile, milleks võib olla niihästi tähelepanu pälvimine, informeerimine, avaliku arvamuse kujundamine kui ka otsene mõjutamine, aga ka tulevaste otsuste ettevalmistamine.

Küsimus, miks see tekst on loodud, aitab mõista, mida teksti autorid ja edastajad peavad uudisväärtuslikuks, ning suunab mõtlema juba järgmistele küsimustele.

Miks pälvivad just teatud inimesed, elustiilid, sündmused jms meedia tähelepanu, samas kui teised jäävad tähelepanuta?

Mis suunas meediatekstides tehtavad valikud inimesi mõjutavad, milliseid unistusi ja soove neile sisendavad?