majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning eesti majanduse väljavaated
DESCRIPTION
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning Eesti majanduse väljavaated. Ingrid Toming Laura Ruud Euroopa Komisjon Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN). Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia 2 1. jaanuar 200 9. Millest räägime. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
1
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning
Eesti majanduse väljavaated
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat ning
Eesti majanduse väljavaated
Ingrid TomingLaura Ruud
Euroopa KomisjonMajandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN)
Information visit of Mayors and Vice-Mayors of Estonia
21. jaanuar 2009
2
Millest räägimeMillest räägime
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
Majanduse väljavaated Euroopas ja Eestis: 2009.a. jaanuari vaheprognoos
Euro kasutuselevõtu makromajanduslikud tingimused
3
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
4
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraatMajandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
jälgib majanduse ja eelarve arenguid liikmesriikides
vajaduse korral teeb soovitusi jälgib stabiilsuse ja kasvu pakti
põhimõtetest kinnipidamist teeb ettepaneku riigi euroalaga liitumise
kohta
5
ECFIN
Rahvusvahelised organisatsioonid
Volinik Joaquin Almunia
Koostöö teiste peadirektoraatidega
Rahandusministrite nõukogu ja EFC
Liikmesriigid
Euroopa Parlament
Euroopa Keskpank
Avalikkus
Press
6
Majanduslik ja eelarveseireMajanduslik ja eelarveseire
Euroopa Komisjon jälgib eelarve- ja majandusolukorda liikmesriikides Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetav osa:
Liikmesriikide poolt esitatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine
Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriv osa: ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine Ministrite Nõukogu poolt antud soovitustest
kinnipidamise jälgimine
Kõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehelKõik aruanded on kättesaadavad meie kodulehel
7
Valitsuse konvergentsiprogrammValitsuse konvergentsiprogramm
Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi
Programm eesmärgiks on väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole
Komisjon koostab programmi hinnangu ja esitab selle EL Ministrite Nõukogule
Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris
8
Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)
Vähemalt kord kahe aasta jooksul või euroalaga
liituda sooviva riigi taotluse alusel
Viimane aruanne: 7. mai 2008
Lähenemisaruanded hindavad, kas euroalaga
liitumise eeltingimused on täidetud
9
Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka:
Lisaks sellele kuuluvad Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ülesannete hulka:
Osalemine Lissaboni strateegia elluviimisel Makromajanduslike prognooside
koostamine Temaatilised ülevaated … ja palju muud
10
MajandusprognoosidMajandusprognoosid
Reeglina kaks korda aastas – kevadel ja sügisel Viimane (vahe)prognoos: jaanuar 2009 Katab: liikmesriike, kandidaatriike, teatud
kolmandaid riike Prognoos kahe eelseisva aasta kohta Kokku prognoositakse üle 180 näitaja
11
Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoos
Jaanuar 2009
Euroopa ja Eesti majandusarengud: Euroopa Komisjoni vaheprognoos
Jaanuar 2009
12
PõhisõnumidPõhisõnumid
Riskid globaalsel ja Euroopa tasemel materialiseerumas, kriis jõuab finantssektorist reaalmajandusse
Olukord finantsturgudel veidi stabiilsem, kuid jätkuvalt pingeline
Kindlustunde indikaatorid ajalooliselt madalamal tasemel – mitte ainult Eestis
Madalam inflatsioon aitab kaasa tarbijate kindlustunde paranemisele
13
Finantskriisi peamised põhjusedFinantskriisi peamised põhjused
Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus
Finantsinnovatsioon Liigsed riskid finantssüsteemis Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske
arvesse võtta
14
Finantskriisi kulgFinantskriisi kulg
Juuli – september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Stearns fondihalduses ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama
September – detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema
Jaanuar – märts 2008: Bearn Stearns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni
Märts – oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist. Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid
Sügis: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast…
15
EL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseksEL ja liikmesriikide tegevus kriisi ohjamiseks
Pankade päästeoperatsioonid 17 riigis (pankade rekapitaliseerimiseks kulus €300 mld, väljastatud €2.4 bln laenugarantiisid)
Euroopa Keskpank kärpis põhiintressimäära 3 kuu jooksul 4.25%-lt 2.0%-le
Toetused reaalmajandusele: reaalmajanduse toetamise plaanid 18 riigis, otseseks toetamiseks suunatakse EL 1% SKPst käesoleval aastal ja ½% SKPst järgmisel aastal
16
Globaalse majanduse väljavaatedGlobaalse majanduse väljavaated
2008 2009 2010
Autumn Autumn Autumn
World GDP growth 3.3 3.7 0.5 2.3 2.7 3.2
GDP growth in:- the US 1.2 1.5 -1.6 -0.5 1.7 1.0
- Japan -0.1 0.4 -2.4 -0.4 -0.2 0.6
- China 9.3 9.7 6.8 7.9 8.0 8.8
- EU 1.0 1.4 -1.8 0.2 0.5 1.1
Technical assumptions :
Oil prices (Brent, USD/ barrel) 98.5 104.0 52.1 85.7 61.7 90.4
Euro exchange rate (USD/ EUR) 1.47 1.48 1.40 1.36 1.40 1.36
Short-term interest rates, euro area 4.6 4.6 2.1 3.5 2.8 4.1
Long-term interest rates, euro area 4.0 4.1 3.1 4.0 3.3 4.1
17
EL ja euroala majanduse prognoosEL ja euroala majanduse prognoos
(Real annual % changeeuro area EU27
unless otherwise stated) 2008 2009 2010 2008 2009 2010 GDP 0.9 -1.9 0.4 1.0 -1.8 0.5 Consumption 0.5 -0.1 0.3 1.0 -0.4 0.4 Total investment 0.6 -5.5 -0.7 0.4 -5.9 -0.6
Employment 0.7 -1.6 -0.7 0.9 -1.6 -0.5 Unemployment rate * 7.5 9.3 10.2 7.0 8.7 9.5 Inflation 3.3 1.0 1.8 3.7 1.2 1.9
Gov't balance (% GDP) -1.7 -4.0 -4.4 -2.0 -4.4 -4.8 Gov't debt (% GDP) 68.7 72.7 75.8 60.6 67.4 70.9 Current account bal. (% GDP) -0.5 -0.7 -0.7 -1.0 -1.5 -1.4 * % of the labour force
18
Mõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalistMõõdukat paranemist EL tasemel on oodata käesoleva aasta teisest kvartalist
EU and EA growth profile
-2.5-2.0-1.5-1.0-0.50.00.51.01.52.02.53.0
08Q1 08Q3 09Q1 09Q3 10Q1 10Q3
EU EA
yoy%
forecast
19
Tööpuudus kasvabTööpuudus kasvab
7
8
9
10
11
96 98 00 02 04 06 08 10
-2.0
-1.5
-1.0
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
Employment growth (rhs)Euro-area unemployment rate (lhs)
%
forecast
Employment growth and unemployment rate , euro area
%
20
Majanduskasv langebMajanduskasv langeb
Real GDP growth (%)2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010
Belgium 2.8 1.3 -1.9 0.3 Bulgaria 6.2 6.4 1.8 2.5 Germany 2.5 1.3 -2.3 0.7 Czech Republic 6.0 4.2 1.7 2.3 Ireland 6.0 -2.0 -5.0 0.0 Denmark 1.6 -0.6 -1.0 0.6 Greece 4.0 2.9 0.2 0.7 Estonia 6.3 -2.4 -4.7 1.2 Spain 3.7 1.2 -2.0 -0.2 Latvia 10.3 -2.3 -6.9 -2.4 France 2.2 0.7 -1.8 0.4 Lithuania 8.9 3.4 -4.0 -2.6 Italy 1.5 -0.6 -2.0 0.3 Hungary 1.1 0.9 -1.6 1.0 Cyprus 4.4 3.6 1.1 2.0 Poland 6.7 5.0 2.0 2.4 Luxembourg 5.2 1.0 -0.9 1.4 Romania 6.2 7.8 1.8 2.5 Malta 3.9 2.1 0.7 1.3 Sweden 2.5 0.5 -1.4 1.2 Netherlands 3.5 1.9 -2.0 0.2 United Kingdom 3.0 0.7 -2.8 0.2 Austria 3.1 1.7 -1.2 0.6 Portugal 1.9 0.2 -1.6 -0.2 Slovenia 6.8 4.0 0.6 2.3 Slovakia 10.4 7.1 2.7 3.1 Euro area 2.7 0.9 -1.9 0.4 Finland 4.5 1.5 -1.2 1.2 EU27 2.9 1.0 -1.8 0.5
21
… hinnatõus taandub …… hinnatõus taandub …HICP inflation (%)
2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010 Belgium 1.8 4.5 1.1 2.0 Bulgaria 7.6 12.0 5.4 4.8 Germany 2.3 2.8 0.8 1.4 Czech Republic 3.0 6.3 2.6 2.3 Ireland 2.9 3.1 0.7 1.8 Denmark 1.7 3.6 1.6 1.9 Greece 3.0 4.2 2.5 2.7 Estonia 6.7 10.6 3.2 2.7 Spain 2.8 4.1 0.6 2.4 Latvia 10.1 15.3 6.8 2.4 France 1.6 3.2 0.8 1.5 Lithuania 5.8 11.1 5.6 4.8 Italy 2.0 3.5 1.2 2.2 Hungary 7.9 6.1 2.8 2.2 Cyprus 2.2 4.4 2.0 2.3 Poland 2.6 4.2 2.9 2.5 Luxembourg 2.7 4.1 0.6 2.5 Romania 4.9 7.9 5.7 4.0 Malta 0.7 4.6 1.9 2.2 Sweden 1.7 3.3 0.7 1.0 Netherlands 1.6 2.2 1.9 1.8 United Kingdom 2.3 3.4 0.1 1.1 Austria 2.2 3.3 1.2 1.6 Portugal 2.4 2.7 1.0 2.0 Slovenia 3.8 5.5 0.9 2.8 Slovakia 1.9 4.0 2.9 3.5 Euro area 2.1 3.3 1.0 1.8 Finland 1.6 3.9 1.8 1.8 EU27 2.4 3.7 1.2 1.9
22
… ja riigirahandus on silmitsi probleemidega… ja riigirahandus on silmitsi probleemidega
Government balance (% of GDP)2007 2008 2009 2010 2007 2008 2009 2010
Belgium -0.3 -0.9 -3.0 -4.3 Bulgaria 0.1 3.2 2.0 2.0 Germany -0.2 -0.1 -2.9 -4.2 Czech Republic -1.0 -1.2 -2.5 -2.3 Ireland 0.2 -6.3 -11.0 -13.0 Denmark 4.5 3.1 -0.3 -1.5 Greece -3.5 -3.4 -3.7 -4.2 Estonia 2.7 -2.0 -3.2 -3.2 Spain 2.2 -3.4 -6.2 -5.7 Latvia 0.1 -3.5 -6.3 -7.4 France -2.7 -3.2 -5.4 -5.0 Lithuania -1.2 -2.9 -3.0 -3.4 Italy -1.6 -2.8 -3.8 -3.7 Hungary -5.0 -3.3 -2.8 -3.0 Cyprus 3.4 1.0 -0.6 -1.0 Poland -2.0 -2.5 -3.6 -3.5 Luxembourg 3.2 3.0 0.4 -1.4 Romania -2.5 -5.2 -7.5 -7.9 Malta -1.8 -3.5 -2.6 -2.5 Sweden 3.6 2.3 -1.3 -1.4 Netherlands 0.3 1.1 -1.4 -2.7 United Kingdom -2.7 -4.6 -8.8 -9.6 Austria -0.4 -0.6 -3.0 -3.6 Portugal -2.6 -2.2 -4.6 -4.4 Slovenia 0.5 -0.9 -3.2 -2.8 Slovakia -1.9 -2.2 -2.8 -3.6 Euro area -0.6 -1.7 -4.0 -4.4 Finland 5.3 4.5 2.0 0.5 EU27 -0.9 -2.0 -4.4 -4.8
23
Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused
Euro kasutuselevõtu makro-majanduslikud tingimused
Laura Ruud
Majandus- ja Rahandusküsimuste Peadirektoraat (DG ECFIN)Euroopa Komisjon
24
Maastrichti kriteeriumidMaastrichti kriteeriumid
Makro-majandusliku konvergentsi kriteeriumid, mida riik peab täitma, et kvalifitseeruda euro kasutusele võtuks
Kriteeriumide täitmine viitab, et liikmesriigi majandus on valmis osalema euroalas
Konvergentsikriteeriumide täitmise nõue järgib võrdse kohtlemise põhimõtet
25
Kriteeriumide sisuKriteeriumide sisu
Hinnastabiilsus: hinnakasv peab olema mõõdukas. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Riigi rahandus: riigirahandus peab olema kooskõlaline ja jätkusuutlik. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
Vahetuskursi stabiilsus: Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Konvergentsi jätkusuutlikkus: Riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
26
Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II)Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism ERM2 (ERM II)
Vahetuskursimehhanism ERM2 alustas 01.01.1999 Euroopa Vahetuskursisüsteemi ERM järjena
ERM2ga liituva riigi, Euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga vaheline kokkulepe
Valmistab liikmesriigi majandust ette euroalaga liitumiseks Euroopa Keskpankade Süsteem jälgib vahetuskursi
arenguid ERM2 raamistikus ning tagab raha- ja vahetuskursipoliitikate koordineerituse
Määratleb euro ja ERM2ga liituva riigi vääringu vahelise keskkursi
Iga euroalaga liituda sooviv liikmesriik peab olema ERM2 liige vähemalt kaks aastat
27
ERM2 liikmedERM2 liikmed
Taani (01.01.1999) Eesti (28.06.2004) Leedu (28.06.2004) Läti (02.05.2005)
Rootsi ei osale ERM2s
Euroalaga liitunud: Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ning Slovakkia (2009)
28
Eesti ja ERM2Eesti ja ERM2
Eesti liitus ERM2ga 28. juunil 2004. aastal ERM2ga liitudes võttis Eesti ühepoolse
kohustuse hoida krooni kurss muutumatuna
Eesti jätkab valuutakomitee süsteemi kasutamist kuni euro kasutuselevõtuni
29
Eesti lubadused ERM2sEesti lubadused ERM2s
Eesti jätkab majanduse tasakaalu toetava eelarvepoliitikaga
Kehtestatakse meetmed, mis piiravad laenukasvu ja tagavad efektiivse järelvalve ning toetatakse palgakasvu aeglustumist
Majanduse paindlikkuse ja kohandumisvõime suurendamiseks teostatakse struktuurseid reforme
30
Kriteeriumite täitmise hindamineKriteeriumite täitmise hindamine
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga konvergentsiraportid
Vähemalt kord kahe aasta jooksul või liikmesriigi ettepanekul
Raportites antava hinnangu põhjal esitab Komisjon ettepaneku Nõukogule, kes pärast Parlamendiga konsulteerimist ja sisemist arutelu otsustab riigipeade koosseisus, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta
31
Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)Lähenemisaruanded (ehk konvergentsiraportid)
Viimane kriteeriumite täitmise hindamine toimus mais 2008
Järgmine hindamine toimub 2010.a kevadel või varem mõne liikmesriigi (Taani, Eesti, Läti või Leedu) ettepanekul
32
Valitsuse konvergentsiprogrammValitsuse konvergentsiprogramm
Valitsus esitab Komisjonile kord aastas uuendatud konvergentsiprogrammi
Lisaks eelarve- ja majandusseirele on programmi eesmärgiks väljendada valitsuse poliitikat Maastrichti konvergentsikriteeriumite täitmisel ning üleminekul eurole
Eesti esitas programmi viimase (5.) uuenduse 2008.a detsembris
33
Eesti euro kasutuselevõtu kavaEesti euro kasutuselevõtu kava
Valitsuse on kinnitanud Eesti eurole ülemineku plaan 1. versioon 01.09.2005 6. versioon 29.11.2007
Valminud on euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (31.12.2007)
Eesti Pank avaldab kaks korda aastas euro kasutuselevõtu aruande
34
Millal võtab Eesti euro kasutusele?Millal võtab Eesti euro kasutusele?
Niipea kui võimalik (as soon as possible) ehk esimesel võimalusel, mil Eesti suudab täita kõik selleks vajalikud tingimused
Valitsus võib igal ajal esitada Komisjonile ettepaneku euro kasutuselevõtu valmisoleku hindamiseks
Komisjoni 19.01.2009 avaldatud makro-majanduse prognoosi kohaselt ei suuda Eesti 2009–2010 kõiki konvergentsikriteeriume täita
35
Hinnastabiilsuse kriteerium viimase lähenemisaruande aluselHinnastabiilsuse kriteerium viimase lähenemisaruande alusel
0
2
4
6
8
10
Jan-04 Jan-05 Jan-06 Jan-07 Jan-08
Estonia Reference value
Graph :Estonia - Inflation criterion since 2004 (percent, 12-month moving average)
Note: The dots show the projected reference value and 12-month average inflation in the country in December 2008.Sources: Eurostat, Commission services' Spring 2008 Forecast.