MAASTIKU

KOMPONENDID

Maastikuteaduse alused

Kaija Käärt

Vääna-Jõesuu maastikuprofiil

Ülemise Vaika maastikuprofiil

MAASTIKU KOMPONENDID

PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja

vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti.

Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige

püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt

maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut.

•Nüüdisaegne reljeefi oleneb vanast (aluskorra, aluspõhja)

reljeefist.

•Oluline pinnavormide kuju, absoluutne ja suhteline kõrgus,

nõlva ekspositsioon ja –kalle (lumesulamise erinevus,

erosiooniohtlikkus jm.).

•Allub vähem inimtegevusele (eriti aines, millest pinnavorm

koosneb).

Norra läänerannik

Haanjamaa

Vällamäe järsud nõlvad

GEOKRONOLOOGILINE TABEL

2000 4500Ürgaegkonde. Arheosoikum

100

2000

650

2500

VendAguaegkonde. Proterosoikum

475962265349

295354416442495544

PermKarbonDevonSilurOrdoviitsiumKambrium

Vanaaegkond e. Paleosoikum

796143

144205248

KriitJuuraTriias

Keskaegkonde. Mesosoikum

1,822,542,5

1,82465

KvaternaarNeogeenPaleogeen

Uusaegkonde. Kainosoikum

Kestus (milj. a.)

Algus(milj. a. tagasi)

AjastuAegkond

Setete kompleks koosneb näiteks Eestis kolmest osast:

Aluskord – kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.),

tekkisid ca 1,6-2,6 miljardit aastat tagasi aguaegkonnas;

Eestis lasub aluskord:

Põhja-Eestis 100 m sügavusel maapinnast

Lõuna-Eestis ca 500 m sügavusel maapinnast.

Aluskorra pind tasaseks kulutatud, kallak lõunasse. Üksikud kõrgemale

tõusvad kerkealad.

Laadoga lähistel

Fennoskandia kilp

Ida-Euroopa kraaton

Pealiskord

Kujunenud vanaaegkonna meredes, kus kuhjunud settekivimid

(lubjakivi, liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 - 5,5 sada

miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid.

Eestis:

Vendi(um),

Kambrium,

Ordoviitsium,

Silur,

Devoni ajastu kivimid.

Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse, erineva tüsedusega.

Siluri klint Saaremaal (Ninase pank).

Devoni liivakivid Ruhnu saarel

Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid

kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud

aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud.

Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning

koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal

määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas)

setteist.

Viimase 1.81 miljonit aasta jooksul kujunenud Kvaternaari

ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega.

Eestis:

• glatsiaalsed

• postglatsiaalsed

• (jääajajärgsete) veekogude setted

• maismaalised setted:

• mineraalsed (tuuletekkelised)

• orgaanilised (soo) setted

Liivaluide

Moreen

Rannasetted - Viieristi kruusakarjäär

Mahult suurim rändrahn - Ehalkivi

Pinnakatte paksus Haanja kõrgendikul ja Rõngu mattunud

orus (K. Kajaku järgi)

VEESTIK

Vee tegevuse võib jaotada:

• ajutiste vooluvete tegevus;

• alaliste vooluvete (jõed) tegevus

• veekogude (järved) tegevus

• mere tegevus

Maastikusiseselt on oluline nii pinna- kui ka põhjavee iseloom, mis

oluline ainete transportija.

Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke.

VESI ON MAASTIKU VERI.

Maa ja meri

Saula Siniallikas

KLIIMA

Maastike kujunemisel oluline:

• sademete hulk,

• auramine,

• temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja

miinimum temperatuurid,

•vegetatsiooniperioodi pikkus,

•tuul jm.

Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee)

toime.

Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu.

Lõuna-Eesti

MULD

Mulla tekkest võtavad osa:

• nii elusorganismid

• kui ka elutud maapinna ülemised kobedad kihid.

Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett.

Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli.

Muld on maastiku keerukam komponent.

Muldade kujunemisel on oluline:

• pinnamood,

• lähtekivimi,

• ala kliima,

• veerežiim,

• elusorganismid,

• inimtegevus.

Muld

Leetgleimuld Klibumuld

Eesti mullad

Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil:

metsas ladestub orgaaniline aine mulla pinnale (okkad,

puutükid, käbid, lehed jm). Vähesel määral ladestub

orgaanilist ainet otse mulda - surnud juured.

Okasmets

Lehtmets

Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla

looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest

varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on

mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning

puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele.

Rohumaadel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisesse

kihti (10-20 cm). Rohumaadel on maa-aluste taimeosade kaal 2-4

korda suurem kui maapealsete osade kaalust, seetõttu oluline osa ka

neil orgaanilise aine ladestumisel. Ladestumine oleneb ka suuresti

rohumaa kasutusest.

TAIMKATE

Annab maastikule välise ilme (koos reljeefiga).

Maastike eraldamisel oluline erinevate

taimkattetüüpide olemasolu, nende kujunemisel

olulised:

• pinnakate,

• mullastik,

• niiskusrežiim,

• kliima.

Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini

muutuv ja inimese poolt kõige kergemini muudetav

komponent.

Vihmamets

Taiga (okasmets)

Nõmmemets

Lammimetsad säilinud Eestis

fragmentaarselt aladel, kus on

alles looduslik jõesäng

(Mustoja)

Meenikunna raba

flooded Karrendorfer Wiesen, photo: K. Hergarden

LOOMASTIK

territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud.

Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste

maastikukomponentide kaudu.

Mõjutab eelkõige mullastiku ja taimkatet.

Maastike kujunemisel olulised ka mikroorganismid.

Metssiga

Foto A.Ader

INIMMÕJU

Omab lokaalses mastaabis väga suurt mõju, globaalselt seni veel

„jõuetu“!

INIMESE POOLT LOODUSELE AVALDATUD MÕJU

VÄLJENDUB

•MAASTIKUKOMPONENTIDE JA STRUKTUURI

MUUTUMISES

•UUTE (LOODUSVÕÕRASTE) MAASTIKE LOOMISES

Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud:

•kaotavad oma looduslikke omadusi

•neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente

•muutub maastiku struktuur, ainering, soojus- ja niiskurežiim jm.

•hävib osa looduslikke maastikke

Jõelähtme

Õhutne London

Kuigi maastik koosneb üksikkomponentidest ei ole nende osa

• maastike kujundamisel ühesugune,

• samuti alluvad nad erinevalt inimtegevusele.

Maastiku väljakujunemisel ja differenseerumisel ruumis on

oluliseks nn. määrava komponendi osa

• mis tingib ja enamasti korrelatiivselt peegeldab terve hulga

teiste komponentide iseloomu ja omadusi

• ning millest antud regionaalsetes tingimustes kõige enam

sõltuvad ka eraldatava ühiku majandusliku kasutamise

võimalused.

Eraldatakse:

1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel

kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese

poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate.

2. Diferentsiaal-indikaator komponendid. Vähem püsivad -

veerežiim, mulla ehitus, mikroreljeef.

3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning

inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla

struktuur, horisontide tüsedus jne.

Eesti aladel on võimalik eraldada määrava

komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda:

• Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud;

• Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja

sanduritasandikud;

• Põhja-Eesti paene lauskmaa;

• Lääne-Eesti settelised tasandikud.