52 helena risthein märkmeid kahektu.artun.ee/articles/2005_4/risthein_052-080.pdf52 helena risthein...

Helena Risthein52

Märkmeid kaheflaami maastiku-maali kohtaEesti Kunstimuu-seumisTõlgendusvõimalusi,atributsiooniküsimusi

Helena Risthein

Vaatlen artiklis üldisemal taustal kahte teost:üsna kõrgetasemelist metsamaastikku u. 1600.aastast (EKM M 6426) ja veidi hilisematkeskpärast lõikuspilti (EKM M 2520). Neidon koos käsitletud ka varasemas kirjanduses.1

Trükistes ja etikettidel Kadrioru lossis onesimene maal omistatud Gillis van Coninx-loole ja teinegi paigutatud Frankenthali kool-konna alla. Järgnevas on vaatluse all maali-de atributsiooniküsimused, metsamaastikuebatavaline stafaaþ ning ikonograafia.

Tuntud (metsa)maastikest.SissejuhatuseksJuba iidsete aegade kunstis ja käsitöös levi-nud ornamendialgeid peetakse silmapiiri, loo-dusvormide ja ka metsa �tingmärkideks�.Metsiku looduse elemente esineb vanaajajahistseenides ja pastoraalides. Kaugida jakopti kultuurides seotakse looduspilt kirjan-dusliku teksti ja kirjatähe endaga.

Kristlikes Õhtumaades täituvad kaljude,vete ja taimede kujutised � eriti palju loo-dusmotiive leidub raamatukujunduses � mit-mekihilise sümboolikaga. Metsa koheldak-se tihti tundmatu, vaenuliku ümbrusena, vas-tandades seda aiale jm. inimese poolt kor-rastatud paikadele; aed seotakse muu hulgas

Neitsi Maarja ikonograafiaga.Nn. maailmamaastike osana esindab mets

koos kõrgete kaljude ja võimsate jõgedegaLooja kätetööd. Hiliskeskaja panteismi mõ-jul muutub kujutusviis üha detailsemaks, tei-salt tähistab nähtav maailm nähtamatut, misilmub sümbolites ja allegooriates. Näiteks onpuu �ehitus� kohane mitmesuguste süstee-mide, (sugulus)suhete ja hierarhiate väljen-damiseks. Olenevalt kontekstist võib puukristlikus kunstis viidata paradiisiaiale, esi-vanemate patule (hea ja kurja tundmise puu),Kristuse ristile ja/või (samuti allegoorilise)laeva mastile jne.

Puud kõrvade ja välja silmadega varusta-des personifitseerib neid sugestiivne Hiero-nymus e. Jheronimus van Aken (u. 1450�1516, tuntud nime all �Mets� � Bosch).2

Uudsuse võlu on Gerard Davidi (u. 1450/60�1523) altarimaalis aastaist 1505�1515, kuikujutleme retaabli tiibade vaatemängulist ava-nemist ja sulgumist.3

Tiibade väliskülgi katab täielikult laane-pilt puude all peituva metsaoja (viide eluvee-le ning janunemisele Jumala järele 42. psal-mi tähenduses), hoone, härja ja eesliga. Seevarane metsavaade on sissejuhatuseks tri-ptühhoni avanemisel ilmuvale kompositsioo-

1 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti KunstimuuseumiLääne-Euroopa maali kollektsioonile. � Eesti Kunsti-muuseumi aastaraamat 1990�1992. Toim. M. Levin,A. Le�t�inski. Tallinn, 1994, lk. 23�24.2 Sulejoonistus �Puudel on kõrvad ja väljal silmad�(Graphische Sammlung Albertina, Viin). Inimese japuu hübriidi on Bosch varieerinud sulejoonistuses�Inimpuu� (Kupferstichkabinett, Berliin) ja maalides.Vt. selle kohta: J. Koldeweij, P. Vandenbroeck, B. Ver-met, Hieronymus Bosch: The Complete Paintings andDrawings. Rotterdam: Museum Boijmans Van Beunin-gen; Ghent: Ludion, 2001, lk. 23, 112, 128, 167, 179.3 Triptühhoni külgtahvlid on 20. sajandi algupoolellõhki saetud. Väliskülgi (kumbki 90,2 x 31,4 cm),mis kuuluvad Amsterdami Rijksmuseumile,eksponeeritakse Haagis (Mauritshuis), triptühhonipõhiosa aga New Yorgis (Metropolitan Museum).

53Märkmeid kahe flaami maastikumaali kohta Eesti Kunstimuuseumis

nile �Kristuse sünd�, mida koos inimestegatunnistavad juba tiibade väliskülgedelt tut-tavad koduloomad. Eeslit ja vahel ka härgaon samuti kujutatud teostes, mille teemakson püha perekonna põgenemine Egiptuses-se Heroodese vaenu eest. Kujutavasse kuns-ti ilmusid need asjatundjate arvates apokrüü-filise kirjanduse mõjul,4 sügavust lisamas va-natestamentlik �Härg tunneb oma peremeestja eesel oma isanda sõime� (Js 1: 3). Nn. Pseu-do-Matteuse evangeeliumis asetatakse sõimevastsündinud Jeesuslaps (PsMt 14).5

Uurijate andmetel jutustavad altaritiivad� omaaegse vaimuliku kirjanduse ajel � pühaperekonna rännakust läbi metsa.6 Olles sisu-liselt seotud nii Vana kui ka Uue Testamendija hilisemagi kirjandusega (siinkohal ei loet-lenud ma kõiki sakraalseid märke), esitlevadaltaritiibade välisküljed siiski vormiliselt maas-tikku, rajades nii teed þanri iseseisvumise-le.7 Harjumatu vorm viis isegi kahtluseniDavidi autorsuses ja töö vanuses. Mõnetisarnase teemaga maalist Kadriorus lahutavadseda aastakümned täis teoloogilise kirjandusetulva, kunstnike ja teoste rännakuid. Ent üht-lasi kohtab samas ajavahemikus ebaharilikusttiibaltarist inspireeritud, metsamaastikkekujutavaid tahvelmaale.

Üldjoontes liigub maastiku kujutamineDavidiga mõnikord koostööd teinud JoachimPatiniri (e. Patenier, 1475/80�1524) kosmi-liste, ka eksootilisi motiive hõlmavate pano-raamide juurest paiksemate vaadeteni. Ko-dumaist loodust jäädvustavad näiteks tradit-siooniliselt aastaaegade tsüklitesse kuulunudkülatööde kujutised.

Uuendused toimusid üheaegselt nii põhjakui ka lõuna pool Alpe; tõsi, Itaalias tegut-sevad maastikumaali alal 16.�17. sajandilsuuresti võõramaalased. Mitmekesistuvaid�konstruktsioone� aitab levitada graafika.Üldiseks tendentsiks kujuneb varasemate maas-tike �jumaliku� vaatepunkti järk-järgult ma-

dalamale laskumine. Värvusperspektiivi pruu-ni-rohelise-sinise skeemist üritab vabanedasuundumus, mis viib tonaalkoloriidi või ühe

4 Tava kujutada eeslit ja härga Kristuse sünni juurestugineb Pseudo-Matteuse evangeeliumi praegusekskaotsi läinud allikatele. Vt. D. R. Cartlidge, J. K. El-liott, Art and the Christian Apocrypha. London, NewYork: Routledge, 2001, lk. 18, 98.5 Lisaks (pikka aega vanimaks peetud) Matteuseevangeeliumis ja mujal kanoonilises Uues Testamen-dis leiduvale am-mutatakse Kristuse lapsepõlvekäsitlevaid pärimusi apokrüüfilistest kirjutistest:Tooma lapsepõlve-evan-geelium (�Israeliitidefilosoofi Tooma lugu Issanda lapsepõlvest�),Jaakobuse protevangeelium (2. sajand), mis sisaldabrohkesti andmeid Püha Anna ja Neitsi Maarja kohtajm. Eriti oluliseks allikaks ikonograafiale on agaosutunud 8.� 9. sajandil kompileeritud, varasemastapokriivast palju ammutav Pseudo-Matteuseevangeelium (�Liber de ortu beatae Mariae et infantiaSalvatoris a beato Matthaeo Evangelista hebraicescriptus�) ja araabia päritolu raamat �Evangeliuminfantiae arabicum�, kuna koos Jacobus de Voragine�Kuldsete lugemistega� (�Legenda aurea�) olid justneed hiliskeskajal kättesaadavamad kui teisedtaolised allikad. Vt. The Apocryphal New Testament:Being the Apocryphal Gospels, Acts, Epistles, andApocalypses, with Other Narratives and Fragments.Trans. M. R. James. Oxford: Clarendon Press, 1953,lk. 79. Daami kultus trubaduuride kultuuris,valitsejate dünastiate imetlemine oli algul süvenda-nud Neitsi Maarja kultust, seejärel asuti ülistama ko-gu püha hõimkonda, tekkis aina uusi lugusid.Apokrüüfilised tekstid on kättesaadavad mitmel poolinternetis, vt. nt. www.comparative-religion.com/christianity/apocrypha, Pseudo-Matteuse evangee-lium vt. nt. http://www.newadvent.org/fathers/0848.htm.6 M. W. Ainsworth, Gerard David: Purity of Visionin an Age of Transition. � From Van Eyck to Bruegel:Early Netherlandish Painting in The MetropolitanMuseum of Art. Eds. M. W. Ainsworth, K. Christian-sen. New York: The Metropolitan Museum of Art,Harry N. Abrams, 1998, lk. 302, 304, ill. lk. 303, 305.7 Sama näeme Albrecht Altdorferi (u. 1480�1538)maalil 1510. aastast (Alte Pinakothek, München), miskujutab tihedalt kasvavaid laanepuid Püha Jüriga esi-plaanil. Tähelepanu ei pälvi mitte kurjust sümboli-seeriva lohe tapja tegevus, vaid Doonau koolkonnaleomaselt energiast pulbitsev loodus, mis näib ise sisal-davat võitluslikku elementi.

Helena Risthein54

värvi varjunditel põhinevate lahendusteni.8

Nõudmine maastikupiltide järele (kollekt-sioonides loetakse neid peagi sadades) toobvarakult kaasa kordusi ja variatsioone.

Paljukannatanud maalMetsamaastike esimene õitseaeg flaami tah-velmaalis langeb 16./17. sajandi vahetusele.Samast ajast pärineb arvatavasti seegi hilis-maneristlik þanrinäide, mida alates 2000. aas-tast eksponeeritakse Kadrioru Kunstimuuseu-mis. Maal saabus Kadrioru lossi erakätest1986. aastal ja võeti arvele 1988. aastal. EestiKunstimuuseumis täitis teos lünga renessans-liku Kannatusaltari retaabli avara, Jeruusa-lemma vaadet hõlmava loodustausta9 ningbaroki- ja klassitsismiaegsete kabinetformaa-dis maastike vahel, mis võisid kunagi vaiba-na seinu kaunistada. 16./17. sajandi vahetuseMadalmaade kunst on meie riiklikus kogusesindatud vaid väheste töödega ja enamastiei evi maastik neis kandvat osa.10

Uustulnukas ehk tulem (EKM M 6426)oli palju kannatada saanud. Eesti Kunstimuu-seumi maalirestauraator Reet Viires tähen-das üles, et maalis oli auke ja murdekohti,küljed olid viltu lõigatud, lõuend kleebitudglutiinliimi abil kolmekihilisele vineertahv-lile. Õlimaal (107 x 89,7 cm), mida läbistaskrakellüür, kippus soomustena pudenema,pragunes ka krunt vaatamata sellele, et alge-lisi parandustöid oli ilmselt tehtud korduvalt.Leidus jälgi varasematest restaureerimistöö-dest, silma torkas retu��.11

Viires võttis ette vaevanõudva ennistus-protsessi, mille ta üksikasjaliselt dokumen-teeris. Ta peatas värvikihi irdumise lahja ka-laliimi ja mikolendi abil ning restaureerismaali. Lõuendi analüüs on olnud põhjalik,12

väga läheks vaja veel värvikihi täpsemat teh-nilist uuringut, mikrolihvide andmeid.

Puhastuse käigus avanes koloriit, valda-valt soojad rohelised toonid, harvem sinakad

varjundid metsaaluses ja seda läbivas jões,hämarad varjud, puutüvede vahel siuglevvalgus, korrapärane põld, kolme paika laiali�pillatud� stafaaþ.

1990. aastatel tutvustati maali restauree-rimisnäitustel, kannatusrohke saatus ja läbi-tud �raviprotseduurid� andsid selleks põh-just küllaga. Et aga süþee ei olnud päris ta-vapärane, siis säilis väheütlev nimetus kol-lektsiooni saabumise ajast �Maastik puude

8 Vt. nt. C. van de Velde, Painting. � Flemish Art:From the Beginning till Now. Ed. H. Liebaars. Ant-werp: Mercatorfonds, 1985, lk. 280.9 Maastikus, mis on kesktahvli Kolgata stseeni jaKristuse taganutmist kujutava tiiva meisterlikumaidosi, on tunda peamiselt Antwerpenis tegutsenudJoachim Patiniri nn. ülevaatemaastike mõju. Temaomapärase reeglistikuga, sümboolikast tulvil kujutlus-maastikke �kodustasid� meistrid, kes on nüüdseksenamasti anonüümsed. Sakraalteoste loomisel tegidnad koostööd figuurimaalijatega � sageli samuti nime-tutega, nagu Naispoolfiguuride meister, Püha Veremeister või Ambrosius Bensoni ja Adriaen Isenbran-tiga samastatavad maalijad. Ka Niguliste Kannatusal-tari on 1520. aastatel maalinud Brügges Adriaen Isen-branti (enne 1490�1551) ja/või Albert Cornelise (? �1532) ringis tegutsenud meistrid.10 Isabella Clara Eugenia portree (EKM M 3) FransPourbus II laadis; �Kaana pulm� (M 4945) Maertende Vosi järgijalt. Loodusmotiive sisaldavad ka �Eevaloomine� (M 1333) tundmatult kunstnikult CornelisCorti � Federico Zuccaro gravüüri järgi ja maalipaar(M 1, M 2) Pieter Breughel II talupoja pulma kujuta-vast sarjast (figuuripaigutuses ka Marten van Clevemõju). Arvatavasti 17. sajandi algusesse jääb �Kaubit-sejate väljaajamine templist� (M 3148) tundmatultkunstnikult Hieronymus Boschi järgi. Kolm viimastmaali on seotud erinevates maailma kogudes leidu-vate teoste rühmaga, milles on täheldatud nii Boschikui ka Pieter Bruegel vanema traditsiooni jätkumist.11 R. Viires, Maali EKM M 6426 restaureerimispass.Käsikirjaline dokumentatsioon EKM restaureerimis-osakonnas. 1990. aastad, lk. 1�2.12 Viirese andmeil käsitsi kootud, väga ühtlanelõuend. 15 koe- ja 17 lõimeniiti pro cm. Nii lõime-kui koeniitides esineb paksendeid. Endisest alusraa-mist tulenevad deformatsioonid on väga tugevalt seesja kude ei jookse sirgelt. Maalikiht on pragunenud.Vt. R. Viires, Maali EKM M 6426 restaureerimis-pass, lk. 2.


ja figuuridega�. Üritan täpsustada maastikuiseloomu ja määrata figuure esiplaanil (maalipublitseerinud Mai Levin neid ei maini).

AtributsiooniprobleemistEndise omaniku andmetele tuginedes oli teo-se autoriks juba enne Kunstimuuseumissejõudmist arvatud Gillis van Coninxloo III(1544�1607). Seda võib mõista � peeti juteda vaat et metsamaastiku leiutajaks ja pea-miseks viljelejaks. Tema töid võis kunagi ollaka Eestis. Juta Keevallik osutab Madalmaa-de maalidele Liphartite kogus, millest üht,Gillis van Coninxloo signeeritud maastikku,mainis P. Semjonov-Tjan-�anski 1906. aas-tal oma �Etüüdides hollandi, flaami ja Ma-dalmaade koolkondade maalikunstnike koh-ta�.13 Paljutsiteeritud ja 62 aastat hiljem uues-ti trükitud raamatus viitab Eduard Plietzschilmselt samale tööle. Tartu lähistel Raadilasuvat maali on talle kirjeldanud tema ekst-sellents Semjonov Peterburist: metsamaas-tik jõe ja sillaga, esiplaanil on figuurid, üksneist orientaalne.14 Kahjuks ei lisata ei mõõt-meid ega muid tehnilisi andmeid. Orientaal-se, arvatavasti turbanit kandva figuurina tu-leks kõne alla ka mõni piiblitegelane. Too-dud kirjeldus vastab näiteks Jasper van derLaneni (u. 1585 � u. 1624) maalile �Metsa-maastik Juuda ja Taamariga� KopenhaagenisRiigi Kunstimuuseumis. Maal osteti 1942.aastal Londonist, see kandis Coninxloo sig-natuuri, mis osutus võltsinguks. Teost onomistatud ka Jan Brueghelile. 1959. aastalleiti maalikihi puhastamisel originaalallkiri�Jasper van der Lanen Inúentor�.15 Võib ole-tada, et lisaks kahele figuurile esiplaani vasa-kus nurgas said alles siis nähtavaks ka (prae-gugi vaevumärgatavad) figuurid keskplaanil.

Antwerpenis sündinud ja seal pärast Prant-susmaal viibimist 1570. aastal vabameistrikssaanud Gillis van Coninxloo töötas alates1587. aastast Pfaltzis Frankenthalis protes-

tantlike kunstnike pelgupaigas ja kujuneskoolkonna juhiks. Hiljem saavutas ta eduAmsterdamis, kuhu asus elama 1595. aastal.Ustava kalvinisti maastikesse lisas mõnikordstafaaþi mennoniit Karel van Mander. Omakuulsa raamatu maastikumaalile pühendatudosas toetubki ta Coninxloo praktikale, ülis-tades maalikunsti võimalusi taeva ja õhu muu-tuste, vihma, lume, läbi pilvede paistva päi-kese kujutamisel.16

Levin kirjutab: �Frankenthallased aren-dasid edasi Joachim van Patiniri, Herri metde Blesi, Gillis Mostaerti, Hans Boli jt. vara-semate meistrite loomingus ilmnenud tendent-si maastiku osatähtsuse suurendamisele usu-lis-mütoloogilise või þanrilise süþee arvel,tendentsi puhta maastiku suunas.� Ta oletab,et EKM-i teos (juhul kui selle autoriks onConinxloo) võiks pärineda kunstniku Ams-terdami perioodist, mis avaldas mõju ka hol-landi 17. sajandi maastikumaalile.17 Seda mõ-ju uurinud Wolfgang Stechow viib liini väljaJacob van Ruisdaelini (1628/29�1682), nime-tades üheks ühenduslüliks Gillis van Coninx-loo ja hollandi suurkuju vahel Gillis Claesz.d�Hondecoeterit (u. 1575�1638).18

13 J. Keevallik, Kunstikogumine Eestis 19. sajandil.Kunstiteadus Eestis 19. sajandil. Uurimusi Eesti kuns-tist ja kunstielust. Tallinn: Eesti Teaduste AkadeemiaAjaloo Instituut, 1993, lk. 22, viide 72.14 E. Plietzsch, Die Frankenthaler Maler. Ein Beitragzur Entwicklungsgeschichte der niederländischen Land-schaftsmalerei. Leipzig, 1910 (kordustr. 1972), lk. 52.15 Õlimaal puutahvlil, 79,5 x 115 cm. U. 1624 (KMS4456). Süþee tegi kindlaks Olaf Koester. Vt. O. Koes-ter, Flemish Paintings 1600�1800. Copenhagen: Sta-tens Museum for Kunst, 2000, lk. 162�163, ill. 92.16 K. van Mander, The Lives of the Illustrious Nether-landish and German Painters, from the First editionof the Schilder-boeck (1603�1604). Ed. H. Miedema.Vol. I. The Text. Doornspijk: Davaco, 1996, lk. 329.17 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti Kunstimuuseu-mi Lääne-Euroopa maali kollektsioonile, lk. 23.18 W. Stechow, Dutch Landscape Painting of theSeventeenth Century. New York: Phaidon, 1966,lk. 66�67.

Helena Risthein56

Tallinna maal näib siiski esindavat teistsuunda. Selles puudub ürgse looduse ener-gia, võitlev, dramaatiline noot, mis on ise-loomulik Coninxloole. Puude hulgas ei oleneid jämedaid vanu jändrikke, mis kõigepealtmeenuvad Coninxloo puhul; kogu mets onn.-ö. hapram. Coninxloo metsamaastikke vas-tandatakse idüllilistele kulissidele, toonita-takse neist õhkuvat avastusrõõmu, puidkinimetatakse mässulisteks.19 Tema küpse loo-meea kompositsioonides on tihti kesksel ko-hal põlispuu, tähelepanu paelub okstealunesalapära. Lummatud vaatajal tekib enamastin.-ö. kohalolutunne.

Võimsaid puuvõrasid ja hämaraid metsa-aluseid hakati jäljendama maalikunstnikuusulistest vaadetest tingitud pagulaselu ajal,matkimist esines hiljemgi; läinud sajandi al-guses heroiseeritud meister on pidevalt kuul-sust kogunud. Kuigi Coninxloo rolli kriip-sutavad alla veel mitmed 1990. aastate algu-se väljaanded,20 nii ka juba osundatud EKM-iaastaraamat, ning üllatava sotsiaalse aspektileiab uurimuses �Eksiilmaastikud�,21 siis teis-tes uuemates käsitlustes rõhutatakse metsa-vaadete osatähtsust näiteks Jan Brueghel va-nema (1568�1625)22 ja Paul Brili (1553/54�1626) loomingus.

Olulise impulsi andjaks peetakse aga Pie-ter Bruegel vanemat (1526/30�1569), kellemaastike aluseks on kujutluspildi asemel sü-venemine nähtava looduse vormidesse. 1966.aastal juhtis Karl Arndt tähelepanu tema joo-nistustele ja nende Coninxlood edestavaletähtsusele flaami metsamaastikus.23

Bruegeli loomingust osaltki mõjustatudkunstnike hulgas on mitme põlvkonna esin-dajaid. Tundub, et paljude teiste hulgas võiska Tallinna maali tundmatu autor varieeridaArndti poolt esile tõstetud kompositsiooni�Metsamaastik viie karuga�, mille aluselBruegeli sõber ja viljakaim tolleaegne trük-kal Hieronymus Cock (u. 1510�1570) oli

arvatavasti 1554. aastal välja andnud ofordi.Bruegel oli alles naasnud Itaalia-reisilt jasuhteliselt tundmatu, tema nimegi ei peetudvajalikuks avaldada. Muudeti ka süþeed. Niihakkas levima Bruegeli esimene trükitud töö,H. Cocki allkirja kandev ofort �Metsamaas-tik Kristuse kiusamisega� (316 x 432 mm).24

Antwerpenist pärit estampidelt25 laenasidmaali või joonistuse ülesehituse nii Põhja- kuiLõuna-Madalmaade kunstnikud, isegi kuul-sad meistrid Lucas van Valckenborch, JanBrueghel vanem26 ja Gillis van Coninxloo.

Vaheldus stafaaþ, mis oli tihti figuurimaa-lijate lisatud. Nii võib sarnase, Cocki ofor-

19 W. Stechow, Dutch Landscape Painting of theSeventeenth Century, lk. 66.20 Das goldene Jahrhundert der flämischen Malerei.Hrsg. E. Mai, H. Vlieghe. Köln: Wallraf-Richartz-Museum, 1992, lk. 191.21 M. Papenbrock, Landschaften des Exils. Gillisvan Coninxloo und die Frankenthaler Maler. Köln:Böhlau, 2001.22 Autor lähtub kunstnike perekonna olulisemateesindajate nimekujudes väljaandest: W. Seipel, K. Ertz,Pieter Breughel der Jüngere � Jan Brueghel der Äl-tere: Flämische Malerei um 1600. Tradition und Fort-schritt. Lingen: Luca, 1997.23 K. Arndt, Pieter Bruegel d. Ä. als Vorläufer Co-ninxloos. Bemerkungen zur Geschichte der Waldland-schaft. � Kunstgeschichtliche Gesellschaft zu Berlin.Sitzungberichte 1965�1966, N.F. 14, lk. 9�11.24 T. A. Riggs, Hieronymus Cock: Printmaker andPublisher. New York: Garland, 1977.25 Võrdlusi jõe ja puude kujutamisel pakuvad teised-ki Pieter Bruegeli eeskujudele toetuvad tööd, näiteksJohannes ja Lucas van Doetecumi estambid aastaist1555/56, tiitlitega �EVNTES IN EMAVS� ja �PAGVSNEMOROSVS� (ofort, vasegravüür, trükkaliks sa-muti Hieronymus Cock). Neis lõikab plaadi ülaäärparemal esiplaanil kasvavate puude latvu, vasakulejääb vaade kaugusse üsna suure taevaosaga. Vt. DieFlämische Landschaft 1520�1700. Hrsg. D. Ertz. Lin-gen: Luca, 2003, ill. lk. 81 ja 85.26 Otseselt lähtub sellest Jan Bruegheli meisterlikjoonistus �Soine maastik� (Museum Boymans vanBeuningen, Rotterdam, Inv. N 127). See leidub ka1997�1998. a. rahvusvahelise näituse kataloogis: W.Seipel, K. Ertz, Pieter Breughel der Jüngere � JanBrueghel der Ältere, kat. 151, lk. 437, vt. ka lk. 435.


dile tugineva maastiku esiplaanilt või kesk-osast leida stseene Piiblist, pühakute lugu-dest või antiikmüütidest. Tooksin näiteks Ko-penhaagenis Riigi Kunstimuuseumis asuva�Metsamaastiku Haagari ja Ismaeli pagen-damisega� (tundmatu flaami kunstnik) võijuba mainitud, Jasper van der Laneni ja �Co-ninxloo� signatuuri kandva �MetsamaastikuJuuda ja Taamariga� samas kogus, seda enam,et muuseumi kataloogis võrdleb Olaf Koesteresimest neist ülalnimetatud estambiga.27

Puude paigutuse ja paljude üksikasjade poo-lest ofordist erinedes ei kaota maal sellegasiiski sidet.

Tavapärane oli estambi kombineeriminemõne teise eeskujuga. Seda võis teha kaEKM-i maali tundmatu autor. Talle võisidkättesaadavad olla Jan Bruegheli stuudiumidisa säilinud joonistuste põhjal. Cocki oforton nendega võrreldes peegelpildis, mitte agakõnesolev maal. Estambiga ei sarnane nii-võrd kompositsioon ise kui selle peamisedkoostisosad, näiteks mets oma tiheduselt javanuselt. Puud on koondatud kahele äärele,jättes rohkem avarust keskele, mitte äärele,nagu joonistusel ja ofordil. Keskele on ni-hutatud ka kurviline jõgi, mis osutub antudsüþee seisukohast oluliseks. Varase näitenameenub siinkohal Gerard Davidi triptühhonBrugges28 kesktahvlit poolitava (Jordani) jõe-ga, mille kallastel kasvab mets.

Veelgi suurem erinevus on tekkinud hil-jem. Nimelt on lõuend külgedelt tublisti kit-samaks lõigatud. Seetõttu on kadunud osataimestikust, pea tundmatuseni võis muutu-da kompositsiooni kõrguse ja laiuse suhe, misläheneb nüüd enam eelmainitud Davidi alta-ritiibade väliskülgedele Haagis nende sule-tud olekus (autor võis tunda neist inspireeri-tud teoseid) või Pieter Bruegeli joonistusele�Maastik metsloomadega� (1554).29

Laiusest suurem kõrgus ei ole tolleaegse-le maastikumaalile üldiselt omane. Kujult püs-

tised on näiteks Anton Mirou (1578�1627?)�Metsamaastik vahimaja ning puhkavate ta-lupoegadega� Frankenthalis30 ja Gillis vanConinxloole omistatud �Maastik� Madridis.31

Lähedust EKM-i maaliga süvendab kõvera-te puutüvede kujutamine jõe kaldal ja see(juba 15. sajandi miniatuurmaalis levinud)viis, kuidas pildi ülaäär lõikab esiplaanil puu-latvu. Samas erineb kumbki EKM-i maaliststiililt ja ülesehituselt; Mirou pintslitöö onkohevam, Coninxloo maalis on enam dünaa-mikat. Puuokste ja lehtede teostuselt sarna-neb EKM-i töö kohati �Metsamaastikuga�Viinis.32 Seda 1602. aastaga dateeritud töödomistatakse kas David Vinckboonsile (1576�1629) või Gillis van Coninxloole. Kõigi kol-me näitega võrreldes on Tallinna maal kui-vem ning arvatavasti ka veidi varasem.

EKM-i maali kompositsioonis ja detaili-des on teataval määral ühist Paul Brili met-samaastikega, mis samuti kogusid kuulsusttrükigraafika vahendusel. Bril ise tegutsespeamiselt Itaalias, puutudes kokku mõjukaAnnibale Carracciga ja sõbrunedes AdamElsheimeriga. Ka Jan Brueghel, kelle käsu-tuses võis olla isa joonistusi (HieronymusCocki välja antud estambid olid igal juhulkättesaadavad), viibis 1590. aastatel Napo-lis, Roomas ja Milanos. Kunstnikud käisid

27 Õlimaal vaskplaadil, 44 x 61 cm. Statens Museumfor Kunst, Kopenhaagen, inv. KMSsp210. Vt.O. Koester, Flemish Paintings 1600�1800, lk. 100,lk. 315 ill. 45.28 �Kristuse ristimine�. Triptühhon, 1508? Õlimaalpuutahvlitel, 132 x 96,6�42,2 cm. Groeningemuseum,Brugge.29 Antud Pieter Bruegeli joonistuse kompositsioonon tuntud Jan Bruegheli temperamentse koopiana(Frits Lugti kogu, Foundation Custodia, Institut Néer-landais, Pariis).30 Erkenbert-Museum, Frankenthal.31 Õlimaal vaskplaadil, 24 x 19 cm. Museo del Pra-do, Madrid.32 Õlimaal puutahvlil, 41,5 x 67,3 cm. Museum inSchottenstift, Viin.

Helena Risthein58

omavahel tihedalt läbi jagades 1592�1595ateljeedki.33 Nende maastikukäsitlus on mõ-neti sarnane, ehkki kummagi laad varieerub.Mõlemad valdavad meisterlikult õhupers-pektiivi ja detaili, nende teoste koloriit on üle-minekurikas (märksa peenem EKM-i maaliomast). Seejuures on Jan Bruegheli tooniüle-minekud sujuvamad, pintslitöö sageli sulg-õrn, ta pöörab palju tähelepanu detailidele.Bril tavatseb vorme üldistada, paljud temamaalid haaravad vaatajat kauguste kujutuse-ga, teisal on järsult vastandatud esi- ja taga-plaani. Oma ideaalmaastikega kujunes ta tee-rajajaks Claude Lorraine�ile.

Paul Brililt ja Jan Brueghelilt telliti erine-vaid, þanri hargnemisaega iseloomustavaidmaastikumaale. Mainekas metseen kardinalFederico Borromeo ostis Jan Brueghelilt Amb-rosiana jaoks suure hulga töid sh. �Tiigi met-sas� ja �Metsamaastiku ojaga� (1595).34 Ridaväiksemaid kunstnikke töötas Bruegheli lä-heduses, paljud jäljendasid teda. Loodame,et selgust loob erinevate meistrite pärandijätkuv piiritlemine, arvukate nimede veen-vam teostega sidumine. Nii on juba püütudtäpsustada (ja Jan Bruegheli omast eralda-da) Itaalias ja Frankenthalis tegutsenud, pea-miselt fantaasiamaastikke ja põlevaid linnukujutanud hilismaneristi Pieter Schoubroecki(u. 1570�1607) või metsamaastikesse sageliehitisi ja varemeid nende ümber tiirleva sta-faaþiga paigutanud Anton Mirou panust.35

Jan Bruegheli metsamaastikke tõsteti esi-le flaami maastiku suurnäitusel 2003�2004,36

mõned neist jõudsid laiema publiku ette es-makordselt. Oli ka maale, mille autoriks onpakutud nii Brueghelit, Coninxlood kui Da-vid Vinckboonsi. Pole juhuslik, et ka MaiLevin, kes kaldub nüüd pidama EKM-i maaliautoriks Paul Brili,37 loetleb oma artiklis reaConinxloo õpilasi, sh. Vinckboonsi, märki-des samuti Frankenthali koolkonna tähtsustsaksa maastikumaalis.38 Maastikuþanri levi-

tamises lõid kaasa kartograafia ja üha uuedestambisarjad.39

Troostitus seisundis olnud ja kõiksugu me-tamorfoose läbi teinud EKM-i maali puhul onatributsiooniküsimust raske lõplikult otsusta-da, ilmsed on mitme meistri ja kogu metsa-maastikule soodsa �õhustiku� mõjutused.Tundmatu kunstnik on ülalnimetatud suur-kujudest alalhoidlikumana loonud rahuliku-ma ja valgusküllasema metsamaastiku. Sedasuunda jätkab omas laadis näiteks Adriaen vanStalbemt (1580�1662), kelle maalide puhultoonitatakse mahlakate värvide ja meisterli-ku teostuse kõrval neist õhkuvat rahu.40

Võimalikke tõlgendusiKardinal Federico Borromeo (1564�1631),paljude teoloogiaalaste teoste autor ja Bib-liotheca Ambrosiana rajaja, käsitas loodus-kujutust kui Jumala kätetöö jäljendust ja me-

33 S. Brankensie, Biographien. � Die FlämischeLandschaft 1520�1700, lk. 381.34 Õlimaalid vasel, 25 x 32 ja 25 x 35 cm. Pinaco-teca Ambrosiana, Milano. Tänu Borromeo tellimuste-le ja kirjavahetusele Bruegheliga sai laialdase levikuka üks �pilt pildis� tüüpe, lillepärjaga ümbritsetud(algselt peamiselt madonna kujutisega) maal.35 Â. A. Ñàäêîâ, Ïåéçàæè ôðàíêåíòàëüñêîé øêîëûâ ìóçåÿõ ÑÑÑÐ. � Ìóçåé 2. Õóäîæåñòâåííûå ñîáðà-íèÿ ÑÑÑÐ. Ìîñêâà: Ñîâåòñêèé õóäîæíèê, 1981,lk. 92�99.36 Die Flämische Landschaft 1520�1700, lk. 162�163.Nt. �Metsamaastik�. Õlimaal vaskplaadil, 18 x 25,8 cm.Kunsthaus Zürich, inv. nr. KS-5.37 Vestlus Mai Leviniga 2003. aasta septembris.38 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti Kunstimuuseu-mi Lääne-Euroopa maali kollektsioonile, lk. 23.39 Nii andis Hieronymus Cock välja Johannes jaLucas van Doetecumi graveeritud väikeste maastikesarjad �Multifariarum casularum ruriumque...�(1559) ja �Praediorum villarum et rusticarumcasularum icones�� (1561).40 Temagi metsamaastikke on segi aetud Coninxlooja Jan Bruegheli omadega; seda enam, et pärastnaasmist Middelburgi pagendusest töötas taAntwerpenis mõnd aega viimase lähikonnas.


ditatsiooni objekti.41 Eriti huvitasid tematao-lisi maastikumaali tellijaid vanatestamentli-kud kujundid, nagu neid ohtralt võib leidaIiobi raamatust: �Sest puulgi on lootus: kuita maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja talpole võsudest puudu! [---] Aga kui mees su-reb ja kaob, kui inimene hinge heidab � kuson ta siis? Vesi voolab järvest ja jõgi tahe-neb ning kuivab, nõnda heidab inimene ma-gama ega tõuse enam. Enne kui taevaid poleenam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.� (Ii14: 7, 10�12.) Puu virgumist jõe elustava veemõjul tõlgendati inimese ärkamisena igave-sele elule.42 Nagu kristluse algaegadel, rõ-hutati nüüd taas puutumatu looduse sobivustusuliseks keskendumiseks, lähenemaks me-diteerides Jumalale kui Loojale.

Meiegi maal näib kujutavat endast loodus-pilti kui pelgupaika. Niisugused eremitage�idsobisid antiikmütoloogia või piibli tegelas-tele, eraklikele pühakutele; ses suhtes täitisju mets põhjamaades paradoksaalselt kõrberolli.43 Kaasaegse ühiskonna pingetest vae-vatud vaatajale pakkusid looduspildid agaleevendust ja hingetõmbekohta.

Jões, mis lookleb rahumeelselt maali esi-ja keskplaanil puude all, peegelduvad sellekallastel kasvavad kõrged lehtpuud ja lehvi-kutaolised, metsikuid liiliaid või iiriseid mee-nutavad nooljate lehtede puhmad õietäppi-dega nende kohal. Üleinterpreteerimisegariskides võiks erinevate ikonograafiaalastejm. väljaannete toel siiski mainida, et tam-mes on nähtud Kristuse ristipuu, võhumõõ-kades kannatuse meenutust, avara tähendus-väljaga liiliates ka Neitsi Maarja atribuuti.Jõge on käsitatud kahe maailma eraldajana,ühtlasi inimhinge sümbolina, vett � puhtusesümboli ja ristimisvahendina.44

Jõe kaldal vasakul näeme üksikut murdu-nud puud. See võib olla surma paratamatustmeenutav vanitas-motiiv. Puust jäänud kõr-gest kännust aga sirgub lootust sisendav võr-

se, tuletades ühtlasi meelde vanatestament-likku ennustust Iisai kännust tõusva võrsekohta (Js 11: 1�2). Kristliku kultuuri kon-tekstis saab see Maarja sünni ettekuulutu-seks. Osalt on siin nähtud metafoori, osalttõlkeviga tänu ladinakeelsete sõnade (virgo �neitsi, virga � oks) sarnasusele. Jesaja raamatkätkeb ennustust käima peale saavast neitsist,kes sünnitab Immaanueli (Js 7: 14). 1938. aas-ta Suures Piiblis esineb kõlalt sarnane sõnavirb: �Ja Iisai kännust tuleb välja wirb, ja wõsutema juurtest toob wilja....� (Js 11: 1.)

Jätkates maali vaatlust, meenutagem, etpurre jõel võib endas kätkeda rikkalikku sil-la�ühendaja sümboolikat, kahtlemata aga vii-tab see inimasustusele. Samavõrd lihtne purreon eelmainitud Jasper van der Laneni (?)maalil Kopenhaagenis. Muus osas puutuma-tut loodust kujutava maastiku ülaossa (kusvarem võis olla hoopis taevas) on lisatudmäenõlv hilissuviselt kollendava viljavälja-ga. See kõrgub puudega raamitud vaate ko-hal, sattudes vastuollu mõtteliste diagonaa-lide ristumispaigas asuva keskmega. Suunasju maali põhiosa �suletud� ülesehitus pilkuesiplaani põlispuude juurest metsasügavus-se. 16./17. sajandi vahetusest võib leida roh-kesti näiteid metsa �sisevaadetest�. Avarus-te kujutamisel kasvas aga taeva osatähtsus.

41 K. Ertz, Zur Flämischen Landschaftsmalerei im17. Jahrhundert. � Die Flämische Landschaft 1520�1700, lk. 34.42 U. Härting, Die flämische Waldlandschaft. �Weltkunst. Aktuelle Zeitschrift für Kunst undAntiquitäten 1996, nr. 22, lk. 2966, tuuakse ära kakirjakohti Iiobi raamatust.43 Teemalt kõrbega seostuv Paul Brili �MaastikRistija Johannesega� Louvre�is (õli, puu, 70 x 70 cm)on üsna mägine ja metsane, sama pealkirjaga maalAmbrosianas (õli, puu, 86 x 131 cm) kujutab agametsamaastikku ojaga.44 Vaimulikus kirjanduses esineb ka tulejõgi/meri,milles hinged puhastuvad enne Jumala hiilgusenägemist (nt. apokrüüfiline �Puusepp Joosepi lugu�(13), vt. The Apocryphal New Testament, lk. 85).

Helena Risthein60

Ka siis, kui esiplaanil kujutati suuri puid võimetsaalust, võidi lisada vaade kaugusse, jät-tes silmapiiri suhteliselt madalale. Tooksinnäiteks raskesti läbipääsetavat metsa kuju-tavad Jan Brueghelile omistatud maastikudErmitaaþis.45

Oletust, et varem võis kompositsiooni üla-osas põllu asemel taevas olla, näib kinnita-vat mu teine oletus, et maal kuulub rühma,mida saab kaudselt siduda Pieter Bruegelimaastikujoonistuste järgi tehtud Cocki es-tampidega, eelkõige Kristuse kiusamist hõl-mava �Metsamaastikuga�.

Eespool otsisime peidetud tähendust mo-tiividest, mis nii mõneski maastikuvaatesvõisid ajapikku muutuda tavapäraseks taus-taks, ent EKM-i maalis oleks need just süm-bolitena kooskõlas stafaaþi iseloomuga.

PõgenemineKolm väikest stseeni markeerivad püha pe-rekonna põgenemist Egiptusesse ja sealt naas-mist. Hõõrdumisjälgede sarnased laigud pil-di keskosas võivad osutada veel mingite (alg-sete?) figuuride asupaikadele. Jäädes oota-ma tehniliste uuringute tulemusi, mis võikstäpsustada kohati hilisematena näivate täien-duste vanust ja järjekorda, vaatlen siinkohalstseene legendiga sobivas järjestuses. Tee-kond algab ülanurgast paremalt.

Varsti pärast Naatsareti Jeesuse sündi (7.�4. a. e.Kr.), kui teda kummardamas käinudtähetargad �olid lahkunud, vaata, siis ilmusIssanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: �Tõu-se, võta kaasa laps ja tema ema ning põgeneEgiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin,sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hu-kata!�� (Mt 2: 13.) (Pseudo-Matteuse evan-geeliumis käsib ingel minna läbi kõrbe �PsMt 17.) Ja edasi: �Siis Joosep tõusis, võt-tis lapse ja tema ema ning põgenes ööselEgiptusesse. Ja ta oli seal Heroodese surma-ni, et läheks täide, mis Issand on rääkinud

prohveti suu kaudu: �Ma olen kutsunud omaPoja Egiptusest.�� (Mt 2: 14�15.)

Kohmakalt puulatvade kohale paigutatudkünkanõlv põlluga annab võimaluse jutus-tada legendi, mille kohaselt püha perekondPetlemma lastetapu eest põgenedes möödusvilja külvavatest talupoegadest. Peagi jõud-sid kohale pagulasi jälitanud Rooma sõdu-rid, ent vili oli imeväel juba kõrgeks kasva-nud. Maalil ongi kujutatud müürina seisvatküpset vilja, täies vastavuses legendiga, misjätkub nii: sõdurid küsisid talupoegadelt, kasnad olid põgenikke näinud. Kuuldes ausatvastust, et nood olid möödunud sealt külviajal, pöörduti koju tagasi. Loo kirjapandudvariante on teada 14. sajandist, illustreeritudon seda nii miniatuur- kui ka tahvelmaalis(nt. Hans Memling, Joachim Patinir).46 Ena-masti lisati vastav stseen tagaplaanile maas-tikesse, mis kujutasid põgenemist Egiptuses-se või puhkepeatust teel.

Viljalõikajate ja sõdurite kujutamata jät-mine võimaldab käsitleda põgenikke põlluääres ka vastavalt ühele märksa vähem vär-vikale legendile. Selle kohaselt kosutasid nadendid põllust möödudes viljapeadega � naguKristuse jüngrid sünoptilistes evangeeliumi-des (Mk 2: 23, Mt 12: 1, Lk 6: 1) � ja edaspi-di kandis see põld alati suurt saaki.

EKM-i maalil mikrostafaaþina kujutatudpõgenikud järgivad enam kui tuhandeaastasttava: Neitsi Maarja istub eesli seljas, ollesmähkinud rinnalapse oma mantlisse. Eespoolkõnnib Joosep, talutades eeslit. Ikonograa-filiselt sarnasena on Jumalaema kujutatud

45 �Metsatukk (Põgenemine Egiptusesse)�, u. 1610.Õlimaal vaskplaadil, 25 x 36 cm; �Metsamaastik(Puhkus teel Egiptusesse)�. Õlimaal puutahvlil, 51,5x 91 cm. Ãîñóäàðñòâåííûé Ýðìèòàæ, Peterburi.46 L. Schmidt, Die Kornfeld-Legende: Einapokryphes Motiv in einigen darstellungen der Fluchtnach Ägypten. � Alte und Neue Kunst 1955, Bd. 4(1/2), lk. 25.


juba 5. sajandi sarkofaagifragmendis,47 mil-les on näha ka osa eeslist. EKM-i maalil lei-duvaga kattuvat rühma võib näha keskaeg-sel miniatuurmaalil.48

Apokrüüfilises kirjanduses on korduvaltjuttu Joosepi lastest. Üks neist, Jaakobus, jäiisa juurde elama ka pärast tolle abiellumistNeitsi Maarjaga.49 Mõnikord kujutatakse tedaEgiptusesse põgenemisel eeslit talutamas,näiteks bütsantsi kunstis, itaalia vara- ja kõrg-renessansis50 ning samuti itaalia kunstist mõ-justatud flaamlaste loomingus. Visalt püsisülevaatemaastike traditsioon. Nii on Paul Briliväikeses �Põgenemises Egiptusesse� kujuta-tud võimsad mäed koos metsade ja vetega.51

Värvikaid võimalusi põgenemise loo il-lustreerimiseks annavad episoodid, kus Jee-suslaps vaigistab draakoneid ning tema kaas-lasteks ja teejuhtideks saavad lõvid ja pant-rid; hirmuta möödutakse koos härgade ja ees-litega huntidest (PsMt 18�19). Kohtutakseröövlitega, kes hiljem koos Kristusega ristilüüakse (EvInfArab 23).

Teel varitsevate ohtudega seostuvad öisedpõgenemised ja peatuskohad, näiteks AdamElsheimeri (1578�1610) maal Münchenis.52

PuhkehetkVeidi arhailiselt kõlav �Puhkus teel Egiptu-sesse�, �Põgenemisest� märksa noorem tra-ditsioon, saab alguse hiliskeskajal. Varemsagedasti troonivana kujutatud Madonna tuliinimestele lähemale, istudes tuttavlikus mai-ses ümbruses.53 Paljude niisuguste maalidepuhul on ilmne Martin Schongaueri ja Alb-recht Düreri graafika mõju.

Artikli alguses vaadeldud Gerard Davidialtari tiivad on inspireerinud tema tundmatujärgija maali �Puhkus teel Egiptusesse� met-samaastiku loomist (erakogu Genovas).54 Teis-te (nt. Adriaen Isenbrantiga samastatavate)mõjualuste pärandis kordub väike nn. har-duspilt (Andachtsbild), milles Jumalaema

lapsega süles hõlmab põhiosa esiplaanist,kõrval pamp või korv rändurielu tähisena.Kitsa loodusvaate keskplaanil võib tukkudaJoosep (tihti poolfiguur), taamal kosutadaend eesel. Lisaks puhkusele teel on tagaplaa-nil tihti ära toodud ka põgenemine Egiptu-sesse. Kumbki võis olla eraldi pildil või kuu-luda sarja. Quentin Massijs e. Massys (1465/66�1530) paigutab põgenikud mitmekesisevaate taustale, kujutades kaljusid (ühel neistkõrgub kindlusloss), jõge ja linna. Neitsi MaarjaJeesuslapsega on istet võtnud mägitee-äärselkaljunukil.55 Denis van Alslooti (u. 1570 �u. 1627) maalil on esiplaanil püha perekondkoos Ristija Johannesega puhkehetke veet-mas, tagaplaanil needsamad aga väikeste(üldjoontes meie maaliga sarnaste) figuuri-dena rändamas.56 Hans Devisscher nimetab

47 Istambuli arheoloogiamuuseum. Vt. D. R. Cart-lidge, J. K. Elliott, Art and the Christian Apocrypha,lk. 98.48 Üks paljudest on 1415. a. hollandikeelne tunni-raamat Utrechti ülikooli raamatukogus. Vt. K. vander Horst, Illuminated and Decorated Medieval Manu-scripts in the University Library, Utrecht. Cambridge:Cambridge University Press, 1989, lk. 7, ill. 94 (MS5.J.26, fol. 98r).49 Püha perekonda võis retkel saata koguni kolmpoissi ja üks tüdruk (PsMt 18). Vt. The ApocryphalNew Testament, lk. 48.50 Tiziano Vecello �Põgenemine Egiptusesse�,u. 1508. Õli, lõuend, 206 x 336 cm. ÃîñóäàðñòâåííûéÝðìèòàæ, Peterburi.51 Õlimaal vaskplaadil, 27,5 x 35 cm. Museum Boy-mans-van Beuningen, Rotterdam.52 U. 1609. Õlimaal vaskplaadil, 31 x 41 cm. AltePinakothek, München.53 Kohalikus kunstis, mis domineerib EKM-i kogus,käsitleb teemat korduvalt Kristjan Raud, kes näitabmõttessevajunud maaperet eestimaises metsatukas,vaid suitsust tekkiv rist viitamas evangeeliumiloole.54 M. W. Ainsworth, Gerard David, lk. 304.55 �Puhkus teel Egiptusesse�, u. 1509�1513. Õlimaalpuutahvlil, 82,6 x 79 cm. Worcester Art Museum,Worcester. Maal kuulub algselt kaheksast tahvlistkoosnenud sarja �Maarja seitse kurvastust�.56 Oli müügil Londonis Christie�s kunstioksjonil1973. a.

Helena Risthein62

1.Tundmatu flaami kunstnikMetsamaastik stseenidega Püha perekonnapõgenemiselt Egiptusesse ja tagasiteeltU. 1600Õlimaal lõuendil restaureerimise käigusEKM M 6426Stanislav Stepa�ko foto


2.Hieronymus Cock Pieter Bruegeli järgiMetsamaastik Kristuse kiusamisegaPärast 1554Ofort

Helena Risthein64

3.David Vinckboons või Gillis van ConinxlooMetsamaastik1602Õlimaal puutahvlil, 41,5 x 67,3 cmMuseum in Schottenstift, Viin


4.Jan Brueghel vanemMetsaaluneU. 1605Õli vaskplaadilKunsthaus Zürich

Helena Risthein66

5.Tundmatu kunstnik Joos de Momperi järgi(varem: Frankenthali koolkond)Suvemaastik viljalõikusegaU. 1620Õlimaal puutahvlil, 46,1 x 74 cmEKM M 2520Stanislav Stepa�ko foto


6.Joos de MomperViljalõikus1610�1620Õlimaal puutahvlilErakogu Saksamaal

Helena Risthein68

Alslooti Gillis van Coninxloo ja Jan Brueg-heli stiili ühendajaks.57

Lakooniline on Kadrioru lossis eksponee-ritav väike madonnapilt, mis on monteeritudFrans Ykensi (1601 � u. 1692) puuviljapär-ga kujutavasse maalitahvlisse. Neitsi Maar-ja Jeesuslapsega istub kivil ja puhkab, kõr-val komps ja kübar � taas on aineks �Puhkusteel Egiptusesse�.58 Kui sellel maalil on fi-guurid üsna suurtena esil, siis Jan Bruegheliteemalahendustes Ermitaaþis on põgenikkekujutatud nii väikestena, et neid annab muustafaaþi hulgast otsida: juba mainitud �Met-satukk (Põgenemine Egiptusesse)� ja �Met-samaastik (Puhkus teel Egiptusesse)� sarna-nevad EKM-i eksponaadiga pigem ümbruse(mõne puutüve ja oksa joonistuse) kui figuu-ride poolest.

Figuurid on Tallinna maastikus sama väi-kesed, ent Jeesuslapse kasvu järgi otsusta-des võib siin olla kujutatud ka �Puhkus ta-gasiteel�. See on manerismile omaselt dünaa-miline. Lagendikul (kompositsiooni kesk-osas paremal) istuva Neitsi Maarja põlvedelseisev (või sammuvgi) Jeesuslaps küünitabteise poisikese, Ristija Johannese poole. Seal-samas on tolle atribuut � Kristust kui paasa-ohvrit sümboliseeriv lambatall. Neitsi Maarjaja Jeesuslaps EKM-i eksponaadis meenuta-vad veidi figuure Adam Elsheimeri maalilBerliinis.59 Too helge, suurte ja väikeste ing-litega pärjatud puhkehetk hõlmab samuti laps-Johannest.

Apokrüüfilise legendi kohaselt tuli Johan-nestki (koos emaga) mõnd aega Heroodeseeest varjata ja nii nad ühinesid põgenejate-ga.60 Teise versiooni kohaselt möödus koguJohannese lapsepõlv kõrbes, räägitakse kaPüha Eliisabeti surmast pagulasajal.61 Taassobib flaami kunstis mets �esindama� kõr-bet, kus püha perekond poisikest kohtab.

Itaalia kunsti mõjul oli väikese Ristija Jo-hannese kujutamine Madonna läheduses saa-

nud tavapäraseks. Vaevalt et seejuures kirjan-duslikele eeskujudele alati mõeldi. Samas võiskunagine vaataja kirjandusest juurde lugedanii mõnegi episoodi. Näiteks oli Neitsi Maar-ja soovinud puhata, istudes palmi all ja süüesselle vilju. Joosep väitis vastu, et puu on liigkõrge ja söögist tähtsamgi oleks leida vett.Jeesuslapse tahtel oli aga puu ise nende kohalpaindunud, pakkudes oma vilju söögiks.62 Niikujutavas kunstis kui ka luules kohtame siinenamasti palmi, harvemini viina-, kirsi-, pähk-lipuud vms.63 Loo sügavam tähendus on agakaotatud paradiisi taasleidmine.

57 H. Devisscher, Denijs van Alsloot. � The Diction-ary of Art. Ed. J. Turner. Vol. I. London, New York:Grove, 1996, lk. 686.58 Pieter de Grebberile, 17. sajandi hollandi katoliik-likule kunstnikule omistatud �Madonna puuviljapärjakeskel�. Õli, puu, 100 x 71,5 cm. EKM M 2816 (oman-datud 1951). Pühapilti ümbritseva puuviljapärja (vä-hemasti 20. sajandi algusest käibiv) atributsioon Jande Heemile ei pea selle kunstniku ühe parima tundja,temast doktoritöö kirjutanud Fred Meijeri arvates pai-ka. Meijer omistas selle Frans Ykensile (vestlus 1999.a. suvel).59 �Puhkus teel Egiptusesse�, u. 1599. Õlimaal vask-plaadil, 37,5 x 24 cm. Gemäldegalerie, Staatliche Mu-seen, Berliin.60 J. C. J. Metford, Dictionary of Christian Lore andLegend. London: Thames and Hudson, 1983, lk. 132.61 D. R. Cartlidge, J. K. Elliott, Art and the Chris-tian Apocrypha, lk. 97.62 Vt. selle temaatika kohta: H. Sachs, E. Badstüb-ner, H. Neumann, Christliche Ikonographie in Stich-worten. 2., verb. Aufl. Leipzig: Koehler & Amelang,1980; E. J. Mundy, Gerard David�s Rest on the Flightto Egypt: Further Additions to Grape Symbolism. �Simiolus 1981�1982, Vol. 12 (4), lk. 211�222.63 D. R. Cartlidge, J. K. Elliott, Art and the Christ-ian Apocrypha, lk. 99�101; L. Réau, Iconographie del�art chrétien I. Paris: Presses universitaires de France,1955�1959, lk. 279. Samas on ka datlipuu loo põhja-lik käsitlus ja hulk näiteid kunstiajaloost. Legendikohaselt andis Jeesuslaps järgmisel päeval korraldu-se, et palmi üks okstest istutataks tema Isa aeda ja etedaspidi räägitaks palmioksast kui võidu tähisest. Sa-muti lühendas ta imetabaselt vahemaad Egiptuseni �kus tema ilmumisel templisse 365 jumalat ümber kuk-kus (PsMt 21�23).


Ka hädavajalik vesi ilmus imeväel puujuurte alt (PsMt 20). EKM-i maalil võib alli-kakaevu aimata puuraketes jõekalda ääres.Eemalt paistvat kirikutorni ja maju � koospõlluga arvatavasti hilisemat lisandit � onraske seostada Heliopolise või mõne muu lin-na või külaga, kus Egiptuses viibiti.

TagasiteeVäga sageli on maalitud põgenemist Egip-tusesse ja puhkehetke teel, vahel ka teisi eel-nimetatud seiku rännuteelt.64 Märksa harve-mini pajatatakse kujutavas kunstis püha pe-rekonna elust pagenduses. Tuntud on Dürerileht (1501�1502), millel Joosep teeb puu-sepatööd. Enamasti valitaksegi töise argipäe-va teema. Kui ei ole lisatud Egiptuses koha-tud isikuid, nagu valitseja Affrodisius võisööki-jooki pakkuvad lihtinimesed, jääb sa-mavõrd tõenäoliseks, et tegu on eluga Naat-saretis pärast tagasitulekut kodumaale.

Tagasiteed ennast on samuti suhteliseltharva kujutatud. Osalt võib see olla tingitudkirjalike allikate vastuolulisusest pagendu-ses oldud aja küsimuses. See kõigub ühestkuust seitsme (nt. �Kuldsetes lugemistes�)või koguni üheksa aastani. Tooma lapsepõl-ve-evangeeliumi (1. ja 3. peatükk) andmeiloli Jeesus juba Egiptusesse jõudes kaheaas-tane ja sealt naastes seitsmene.65 Teekonnalja Egiptuses sooritatud imedest jutustataksepõhjalikult Araabia allikais, väites, et võõr-sil oldi kolm aastat, viibiti ka Memphises janähti vaaraod (EvInfArab 25). Pseudo-Mat-teus ütleb, et põgenikud pöördusid tagasilühikese aja möödudes (PsMt 25). Kanooni-lises Uues Testamendis on aga evangelistMatteuse kogutud pärimuste hulgas selline:kui Heroodes oli surnud, siis ilmus ingeluuesti Joosepile ja käskis tagasi pöörduda.�Teda hoiatati unenäos, et neil tuleb varjudaGalileas, ning ta tuli ja asus elama külla, midakutsutakse Naatsaretiks....� (Mt 2: 22�23.)66

Neid ridu illustreerival Jacques de Gheynigravüüril Karel van Manderi (1548�1606)joonistuse järgi on Egiptusest naasva pühaperekonna ees musitseerivate inglite rong-käik. Lihtsad kompositsioonid Neitsi Maar-ja ning Joosepi seltsis kõndiva Jeesuslapsegaon Peter Paul Rubensil67, Jacob Jordaensil68,Rembrandt Harmensz. van Rijnil. Vahel (eri-ti, kui ei ole lisatud ühtki inglit ega nt. pal-mi) on selletaolise pildiga tegelikult mõel-dud Jeesuse tagasitoomist templist, kus ta onvaielnud kirjatarkadega (Lk 2: 41�52).69 Mõ-nikord kannab Joosep Egiptuses veidi sirgu-nud Jeesuslast kätel või turjal. Jasper van derLanenile omistatud maalil, mis kujutab met-sakasvanud kallastega jõemaastikku, astublaps koos ingliga Neitsi Maarja käekõrval.

Pilte Joosepi, Maarja ning Jeesuslapsegaveekogu � Niiluse jõe või Punase mere �ääres on juba keskaegsetes illumineeritudkäsikirjades, kus paate ja laevu näeb üldse

64 Ainuüksi Joachim Patiniri või tema ringiga onseotud krestomaatilised näited Minneapolise Kunsti-instituudis, Peterburi Ermitaaþis, Madridi Prados, Ber-liini Maaligaleriis.65 The Apocryphal New Testament, lk. 58�59.66 U. Masingu ja T. Pauli andmeil valitses HeroodesSuur 37.�4. e.Kr. ja tema poeg Arhelaos kuni aastani6 p.Kr. Vt. Uus Testament ja Psalmid ehk Vana Testa-mendi laulud. Tlk. T. Paul, U. Masing. Tallinn: EELKKonsistoorium, 1990, lk. 45.67 Wadsworth Atheneum Museum of Art, Hartford;teine variant erakogus. Van Dycki ja Rubensi kriidi-joonistus (Louvre) levis Lucas Vorsterman vanema gra-vüürina 1620. aastast.68 Tema (Rubensi-mõjuliste) Egiptusest naasmistkujutavate õlimaalide asukohtadeks on Rhode IslandSchool of Design Museum of Art, Providence, ja Ge-mäldegalerie, Staatliche Museen, Berliin.69 Rembrandti estampi, mille foto on RKD (Rijks-bureau voor Kunsthistorische Documentatie) ikono-graafiaosakonnas arvel kui �Tagasitulek Egiptusest�(ofort, kuivnõel), on reprodutseeritud ka nimetuse all�Jeesus tuleb koos vanematega tagasi templist� nt. väl-jaandes: G. Schwartz, Rembrandt: Sämtliche Radie-rungen in Originalgröße. Stuttgart, Zürich: Belser,1978, B. 60.

Helena Risthein70

sageli. Jacquemart de Hesdini (?�1411) �Põ-genemises Egiptusesse� on veekogul ükstei-se taga sõudmas mitu laevukest, purjedegaja ilma. Joachim Beuckelaeri (u. 1530�1573/74) rahva- ja tegevusrohket �Maastikku põ-genemisega Egiptusesse� läbib diagonaalisjõgi (milles pestakse pesu), esiplaanil jõua-vad värvikad reisijad paadi juurde.70 GillisMostaerti (1528�1598) maalil �Maastik põ-genemisega Egiptusesse� (16. sajandi teinepool) askeldatakse vilkalt esiplaanil randu-va paadi ümber, püha perekond aga ületaballes silda keskplaanil.71

Põgenikke kaldal paati ootamas või paa-dis Egiptusest naasmas võib sagedamini näha17.�18. sajandi kunstis. Seda aega iseloo-mustavad varasest enam ka tulijaid saatvadinglid või putod, üha sagedamini hoiab atri-buute terve lapsinglite parv, vahel hoiavadnad stseeni kohal risti, andes mõista, et Egip-tusest naastes astub Kristus teele, mille lõ-petab passioon.72

Ka EKM-i maali kitsuke jõgi võib stafaa-þiga määratud süþee tõttu muutuda Niiluseks,metsaraja lõpul võib terendada via dolorosa.Siiski jääb tuuletus metsaaluses valitsemarõõmus toon.

Esiplaanil vasakul, jõe kaldal ehitataksepaati. Tegemist on paadisõidust (või teel lii-kumisest) märksa haruldasema ikonograafi-lise motiiviga, mille teisi käsitlusi ei ole maseni kohanud.

Paadiehitustöös lööb kaasa kaks inglit.Nad ümbritsevad noorukit, kelle pea kohalon nimbus. Töökas poiss on Jeesuse kohta �isegi arvestades sellega, et Egiptusest ilm-selt juba naastakse � liiga pikakasvuline.Tolle imepärasest tegevusest puusepana onrohkem teateid Naatsareti ajast. Arvatavastion siin kujutatud Joosepi poega Jaakobust.73

Nagu eelpool nägime, eeslit ta ei talutanud,aga põgenike rühm maali ülanurgas võib koospõlluga osutuda sekundaarseks.

Igal juhul on maalil kunagi nähtav olnudka Püha Joosep, Kristuse kasuisa, kes sai 16.sajandil eriti armastatuks Itaalias ja Hispaa-nias, osalt tänu Püha Avila Theresa (1515�1582) nägemustele. Apokrüüfilise �PuuseppJoosepi loo� andmeil abiellus ta 40-aastase-na ja elas 111-aastaseks. Esimesest abielustoli tal neli poega ja kaks tütart.74

Kõnesoleva maali serval näeme praeguJoosepi punases varrukas kätt. Maas on saag,kummuli asetseval paadil aga puur ja kirves� puusepale75 iseloomulikud tööriistad, enimlevinud atribuudid Joosepi äratundmiseks.76

Kui tavaliselt kujutati Jeesuse kasuisa vanamehena, siis näiteks teoloog Jean de Charlier

70 Õlimaal puutahvlil, 103 x 81 cm. Nicolaas Roc-koxhuis, Antwerpen.71 Õli, lõuend, 40,5 x 68,5 cm. ÃîñóäàðñòâåííûéÝðìèòàæ, Peterburi.72 Nicolas Poussin (1593/94�1665) on �Puhkust teelEgiptusesse� (koos Püha Eliisabeti ja Ristija Johanne-sega), seal viibimist ja tagasiteed kujutanud eraldimaalides, seejuures korduvalt. Paati asumist tagasi-tulekuks näitab dramaatilisena Clevelandi versioon(u. 1627. Õli, lõuend, 134 x 99 cm. The ClevelandMuseum of Art), ülev on hilisem maal Dulwichi gale-riis u. 1628.�1630. aastast. Poussini paadimeest onvõrreldud hingi vedava Charoniga; iseloomulik onantiikkunsti ideaalidest lähtumine vormikeeles. Vt.I. A. C. Dejardin, D. Shawe-Taylor, G. Waterfield, Remb-randt to Gainsborough: Masterpieces from DulwichPicture Gallery. London: Holberton, 1999, lk. 104.Tänan dr. Lola B. Gellmanit teate eest!73 Vt. Lexikon der christlichen Ikonographie. Hrsg.E. Kirschbaum. Bd. II. Rom: Herder, 2004, lk. 50, 43.74 Puusepp Joosepi loo 2., 10. ja 14. peatükk: TheApocryphal New Testament, lk. 84�85.75 Prof. Evald Saagi loengutes 1980. aastatel iseloo-mustatud kui majaehitaja (tektoon). Ka Pseudo-Matteu-se evangeeliumi 10. peatükis viibib ta majaehitusel.Araabia päritolu lapsepõlve-evangeeliumis jm. agavalmistas uksi, nõusid, põllutööriistu ja mööblit (38.peatükk).76 Sageli varieeritakse Püha Joosepi kolme unenäoteemat. Nt. on ka Eestis, erakogus Tartus, itaaliabaroki mõjuline �Joosepi unenägu�, peente laseerin-gutega õlimaal punakal krundil. EKM-is on Joosepit(surivoodil) kujutav Giambattista Piazzetta (1682�1754) maal (Mai Levini veenev atributsioon).


de Gerson (1363�1429) kirjeldas teda kuinoorepoolset rändurit ja sellisena on ta jääd-vustatud ka Gerard Davidi kuulsas triptüh-honis, mida mainisin artikli alguses seosesmetsamaastikuga tiibadel.77

Ent EKM-i maalil on mehe figuur koospildi vasaku äärega ära lõigatud. KujutledesJoosepi maalile tagasi, hakkame ka murdu-nud puus ja haljendavas võsus jõe kaldalkahtlustama vihjet talle kui surijate kaitse-pühakule.

Püha perekonna tagasitulekut Egiptusestvõrreldi juutide pääsemisega Egiptuse van-gipõlvest. Ikonograafialeksikonid toovadmuidki paralleele, näiteks vanatestamentlikJaakobi tagasitulek.78

Paatki, pealtnäha argine motiiv, kannabusulist tähendust, sümboliseerides seaduselae-gast ja päästvat Noa laeva, kirikut, koguni eluennast. Vanatestamentlikku Iisraeli võrreldilaevaga tormisel merel. Laevamastis nähti ris-tipuu allegooriat. Maalil kujutatud maas le-bavad ehitusprussid ongi asetatud risti.

Paadimotiivi, mis korduvalt esineb UuesTestamendis, kasutasid oma ideede propagee-rimiseks keskaegsed ordud, reformatsioon javastureformatsioon; barokiajast on teada lae-vakujulisi kantsleid79 � oli ju Jeesuski paa-dis õpetanud.

Põhimõtteliselt pole võimatu, et ka NeitsiMaarja oli EKM-i maalil vasakul veel kordkujutatud. Kahju, et just ikonograafiliselt eritiharuldane figuurirühm esiplaanil on kanna-tada saanud ja vaid osaliselt nähtav.

Läbi ajaloo on põgenedes (poliitilistel vm.põhjustel, mõelgem kas või paadipõgenike-le) ikka viidud ühes hinnalisi kunstiteoseid.Ka kõnealune metsamaastik võidi kord väl-ja rebida raamist (mis arvatavasti niigi osapildiäärtest varjas) ja pakku joostes rulli kee-rata. Kas osutusid lõuendi servad hiljem lii-ga kulunuiks? Kas lõigati maal mõnel vahe-pealsel raamimisel veelgi kitsamaks? Ehk oli

põhjuseks meelepärane raamgi, või olid pil-diääred kuidagi teisiti kannatada saanud?Käesolevates märkmetes võrdlusmaterjalinakasutatud maalide järgi otsustades võis vaa-de algselt märksa laiem olla.

Adekvaatset pealkirja EKM-i eksponaadi-le olen otsinud varemgi, pakkudes näiteksvälja �Metsamaastik stseenidega Neitsi Maar-ja elust�,80 mille peagi vahetasin muuseumivalduses olevates käsikirjades täpsema, kuidkohmakama vastu � �Metsamaastik stseeni-dega Püha perekonna põgenemiselt Egiptu-sesse ja tagasiteelt�. Autoriks pakkusin tund-matu flaami kunstniku. Jätkates võrdlusteotsimist teistest kunstikogudest ja fotoarhii-videst ning pidades nõu kolleegidega, loodanatributsiooniküsimust edaspidi täpsustada.

LõikuspiltLihtsakoeline maneristlik suvepilt (õlimaalpuutahvlil, 46,1 x 74 cm; EKM M 2520) onarvatavasti pärit 17. sajandi alguskümnendi-test. Maal võeti kunstimuuseumis arvele 1949.aastal kui �Külamaastik�. Seda viisipäraseltkirjeldades nimetab Hilja Läti käsitluslaadi(jutumärkides) primitiivseks. Samale inven-tarikaardile maalihoidla kartoteegis on kirjapandud hulk täiendusi. Figureerib nii 17. kuika 18. sajand, nii flaami kui ka hollandi kool.Nimetusele �Külamaastik� on taas uue käe-ga lisatud: �Stseen Ruti ja Boasega�.81

�Pildiakna� äärt raamistab suur puu, tuuesesiplaani meile päris lähedale ja juhatades

77 M. W. Ainsworth, Gerard David, lk. 302; ill. lk. 303ja 305.78 Lexikon der christlichen Ikonographie, Bd. II, lk. 49.79 Lexikon der christlichen Ikonographie, Bd. IV,lk. 62�68.80 Selle nimetuse all reprodutseeriti maal albumiskui Gillis van Coninxloo töö. Vt. Kadrioru lossi aar-ded. Toim. A. Randla. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum,2000, lk. 56�57.81 Inventarikaart Eesti Kunstimuuseumi tolleaegsesmaaliosakonna kartoteegis.

Helena Risthein72

pilku edasi � võte, mis maastikumaalis vara-kult ülipopulaarseks sai (ja kodunes hiljemfotograafias). Kompositsiooni läbivate ske-maatiliste kaldjoonte abil on maalitahvlilepaigutatud koristatav põld selle ääres puh-kavate viljalõikajatega, paat veekogul ja tee,millel veereb vanker, kõnnivad inimesed, sil-kab koer. Põldu kuldav päike värvib sooja-tooniliseks ka osa taevast. Paremal laiuvatekauguste kohal on see jahedasse pilvevinas-se tõmbunud. Eemalt paistev kirik peaks meel-de tuletama igavesi väärtusi ja inimese rollimaailmas.

Ruumi sügavuse annab tavapärane pruu-ni tooni kasutamine pildi alumisel äärel, ro-hekas ala keskel ja sinine taust. Tugevad var-jud paigutuvad siia-sinna vaate liigendami-seks, mitte loodust jäljendades. Ka värv näibkohati omatahtsi voolavat, tõketeks visand-likud kontuurid hoonetel, komakujulisedpintslitõmbed lehestikku markeerimas.

Juhul kui see on kahe kunstniku koostöö,on üks maalinud väljad, puud ja teed, teineaga stafaaþi. Seejuures võis kumbki matkidamõnd eeskuju, olles näiteks meistri ateljeesabiliseks.

Pärast avaldamist 1970. aasta kataloogis� tundmatu flaami kunstniku tööna 17. saj.algusest,82 millega võibki nõustuda � on pil-ti vaid kord käsitletud erialases kirjanduses.1994. aasta EKM-i aastaraamatus paariaas-tase hilinemisega ilmunud artiklis publitsee-rib Mai Levin ülalvaadeldud �Metsamaasti-ku� ja lisab lõpetuseks: �Frankenthali kool-konnaga tundub olevat seotud ka tundmatuflaami kunstniku �Külamaastik� EKM ko-gus (RKM M 2520). Autorit võiks ehk otsi-da Anthonie Mirou� (1570? enne 1586 � pä-rast 1661) lähikonnast, kes armastas maali-da kultuurmaastikku ja selles kihavat elu.�83

Etiketil Kadrioru Kunstimuuseumis ja albu-mis �Kadrioru lossi aarded� on eksponaatpraegugi seotud Frankenthali koolkonnaga.84

Eespool juba korduvalt mainitud Mirou maa-lid on märksa elegantsemad, pintslitöö ker-gem; temagi kuulub kunstnike hulka, kedatavatsetakse segi ajada Jan Bruegheliga. Sellenäiteks võiks tuua �Maastiku figuuridega�Moskvast.85 Autori määratluses niisiis kahel-des püüdsin leida uut, töötades RKD fotoar-hiivis Haagis 2001. aasta kevadel. Pean tä-nama kolleeg Suzanne Laemersit, kes pak-kus seal oma abi ja leidiski EKM-i ekspo-naadiga ülimalt sarnase Joos (Joost, Josse)de Momperi maali, mis asub erakogus Sak-samaal.86 Teos on avaldatud Klaus Ertzi mo-nograafias �Josse de Momper�, kust leidsinhiljem teisigi EKM-i maaliga sarnanevaidtöid. Meie eksponaati saab seega pidada seal-sete korduseks või siis on piltidel olnud ühi-ne eeskuju. Ülesehituslikult kasvab see rühmvälja Momperi joonistusest �Maastik päike-setõusuga lahe kohal�. Joonistus on signee-ritud ja dateeritud 1610. aastaga. Kunstnikuloomingus tähistab see üleminekut mägimaas-tikelt avaratele maastikele.87

Antwerpenis 1564. aastal sündinud, omakunstnikust isa juures õppinud ja 1580. aas-tatel Itaalias viibinud Joos de Momper tegut-ses ka Brüsselis. Tema varast loomingut mõ-jutas Pieter Bruegel vanem. Teisalt on osa

82 XVII sajandi hollandi ja flaami kunsti kogu kata-loog. Koost. J. Keevallik. Tallinn: Tallinna RiiklikKunstimuuseum, 1970, lk. 56�57.83 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti Kunstimuuseu-mi Lääne-Euroopa maali kollektsioonile, lk. 24.84 Kadrioru lossi aarded, lk. 58�59.85 Ê. Åãîðîâà, Íèäåðëàíäû XVI âåêà, ÔëàíäðèÿXVII�XVIII âåêà, Áåëüãèÿ XIX�XX âåêà. Ìîñêâà:ÃÌÈÈ èì. Ïóøêèíà, 1998, lk. 217.86 Joos de Momper �Viljalõikus�, 1610�1620. Õli-maal puutahvlil, 68,9 x 106,5 cm. Erakogu Saksamaal.87 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere (1564�1635): Die Gemälde mit kritischem �uvrekatalog. /Josse de Momper the Younger: The Paintings withCritical Catalogue Raisonné. Freren: Luca, 1986,lk. 94�95.


pikka aega Bruegelile omistatud töist nüüdhoopis tema omaks tunnistatud.88

Väheldasi pilte täitvad dramaatilised jär-sud kaljurüngad (�Pauluse pöördumine�, Nie-dersächsische Landesgalerie, Hannover) asen-duvad Momperi küpse ea maalides kaugusessinavate mäeahelikega. Mõnikord näivad needkoguni juurde maalituina, et teha võimalikuksteose omistamine Joos de Momperile.

Figuure võisid Momperi maastikesse li-sada teised kunstnikud, vahel ka tema kuu-lus sõber Jan Brueghel vanem (kes oli üsnamitmekülgne ja tegi näiteks Rubensiga koos-tööd hoopis maastikutausta, taimede-looma-de maalimisel). Kõiki kolme soosisid Madal-maade asehaldurid Albert ja Isabella.

Joos de Momperil ei olnud enam sidetPatiniri universaalmaastike traditsiooniga.Tema pärandis eristuvad maastike arvukadalaliigid, sageli on need �nähtud� väga lähe-dalt.89 Ta kujutas grotte, jõgesid, kanaleidpaatide või uisutajatega, merd (antiikjuma-late lahinguga ja ilma), külateed (millel ajabhärgi Herakles). Üldse läbivad maastike esi-ja keskplaani tihti teed üksikute vankrite,vooride ja ratsanikega. Samasuguseid diago-naaljooni võivad moodustada vaod küntavalpõllul. Kõrgeid puid pooleldi nähtavana va-sakus pildiservas või teatava �sammuga� �ääre peal ja sellest veidi eemal � leiab kõigeerinevamates, nii mägi- ja kaljumaastike kuilauskmaa kujutistes.90

Omaette rühma moodustavad saagi koris-tamise pildid. Mõnel neist nopitakse ülikõr-gete puude alt õunu. Viljalõikus põllul toi-mub maalidel, mis asuvad Madridis Prados,Oslos (Nasjonalgalleriet) ja mitmes erako-gus Saksamaal, �veitsis, Belgias.91 Ertzi tä-nuväärses kataloogis neid võrreldes võib lei-da palju ühist meie �Külamaastikuga�. See-gi esindab lõikuspiltide traditsiooni.

Laemersi osutatud maal (ill. 244 Ertzi raa-matus) sarnaneb Kadrioru pildiga ülesehitu-

selt, koloriidis aga evib märksa enam ülemi-nekuid. Selle õhuküllase ruumiga võrreldesjääb meie maal raskepäraseks (kas võib ole-tada pealmiste peente värvikihtide kadu mõ-nel ammusel puhastusel?). Siiski leidub kajäljendaja töös Momperile iseloomulikekspeetavaid jooni.

Ertz juhib tähelepanu kunstniku �ebaloo-gilisele� valgusekäsitlusele. Lõikustöid teh-ti pärast hommikutunde ja enne õhtu saabu-mist. Ent Joos de Momperi maalides, kuspäike on ootuspäraselt seniidis, heidavad pik-ki varje puud, mis sageli on paigutatud pildikeskele või vasakule äärele.92 Kõike sedatäheldasime eelpool ka EKM-i maalil.

Joos de Momper suri 1635. aastal Antwer-penis, olles, samuti nagu Jan Brueghel jaFrankenthali kunstnikud, andnud suure pa-nuse maastikumaali populaarsuse tõusu. Seeviis �massitoodanguni�, mille kujukaks näi-teks ongi keskpärase meistri hoogsalt maali-tud �Külamaastik� Eesti Kunstimuuseumis.

StafaaþistMuuseumis aastakümneid käibiva arvamu-se kohaselt annab figuuride paigutus kõne-aluses lõikuspildis võimalusi seosteks VanaTestamendi Ruti raamatuga.

88 Nt. kuulus �Torm merel�. Õlimaal puutahvlil,70,7 x 97 cm. Kunsthistorisches Museum, Viin.89 H. Devisscher, Die Entstehung der Waldland-schaft in den Niederlanden. � Von Bruegel bis Rubens.Das goldene Jahrhundert der flämischen Malerei.Hrsg. E. Mai. Wien: Kunsthistorisches Museum, 1993,lk. 191.90 Avar jõemaastik jalutajatega. Figuurid � David Te-niers vanema järgija. U. 1630. Õli, puu, 85,5 x 141,5cm. Erakogu Nürnbergis; Mägimaastik veekoguga.Figuurid � David Teniers vanema järgija. U. 1630.Õli, puu, 45,3 x 69,8 cm. Oli müügil Zürichis 1942. a.91 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere, ill. 244,245, 246, 248, 249, 250 evivad sarnasusi meiemaaliga.92 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere, lk. 228.

Helena Risthein74

Moabitar Rutt, jäädes pärast mehe surmaustavaks oma israeliidist ämmale, siirdus koostemaga võõra rahva juurde Petlemma. Tul-nud linnast välja põllule, sai lesknaine loaBoase põllul lõikajate järelt viljapäid noppi-da. Boas põllu omanikuna ei lubanud kellel-gi teda takistada, vastupidi, käskis sulastelmeelega vilja maha poetada.

EKM-i suvemaastikus võiks olla kujuta-tud hetk, mil Boas lubab Rutil janu korrallähkritest juua, pakub ka süüa (äädikassekastetud leiba ja tanguputru) ja nad istuvadtööliste juurde maha (Rt 2: 9�14).

Malbest Rutist saab mõne aja möödudesõiglase Boase naine �ja Issand andis, et Ruttjäi lapseootele ja tõi poja ilmale� (Rt 4: 13).

Taaveti sünniga kolmandas põlves õigus-tab Ruti raamat eri rahvustest inimeste abi-elu. Poeetilist teksti on käsitletud nii ajaloo-allikana (vähemasti Josephus Flaviusest ala-tes) kui ka ilukirjandusteosena.

Kas EKM-i maali saab otseselt seostadaPiibliga, jääb vaieldavaks. Antiikajast on tea-da karjaseidülli kujutisi, põllumehi jäädvus-tati juba Egiptuse kunstis, vili ja põld on igi-vanad teemad.

Heinategu või viljalõikus muutub kunstissageli suve allegooriaks. Selline kujutis võiskoos teisi aastaaegu esindavate teostega kuu-luda vastavasse sarja (ainest viljeldi Lääne-Euroopa kunstis läbi keskaja). Joos de Momperisari �Aastaajad� on näiteks Brunswickis Hert-sog Anton Ulrichi Muuseumis.

Eesti Kunstimuuseumis leidub ka talve-maastik, mis on omistatud Joos de Mom-perile. Usuainestikuga seostumata näib seeringi askeldava elanikkonnaga väheldane kü-lavaade esindavat maastikumaali sekularisat-siooni. Sarnast ülesehitust (teede ja ehitistepaigutus) ja korduvaid detaile (esiplaani dia-gonaalselt läbival külateel) võib näha nii Joosde Momperi kui ka nõbu Frans de Momperi93

talvemaastikes � mis on küll teostuselt meie

omast peenemad �, aga ka paljude teiste meist-rite töödes. Olgu lisatud, et ka Joos de Mom-peri enda maalide tase oli vägagi kõikuv.Kunstniku abiliste hulgas olid tema pojadPhilippe de Momper (1598�1634) ja Gaspard(või ka nõbu, eluaastad pole teada).

Tallinna suve- ja talvepildi kuulumine aas-taaegu kujutavaisse sarjadesse on tõenäoli-ne, ent need võivad olla mõeldud ka iseseis-vatena. Teisalt peab arvestama, et omal ajalvõisid sellised maastikumaalid piltvaibanakatta suuri pindu, koguni kõiki ruumi seinu.Üsna sarnaseid maalitahvleid rakendati kanäiteks uksepaneelidena.

Klaus Ertz toob ära teoste nimestiku, mil-les on tervelt viis Joos de Momperi lõikus-pilti (heykens).94 Nende ebaproportsionaal-selt suur arv kunstniku loomingus tõendab,et just selliste suvepiltide järele oli nõudmi-ne suurim. Kabinetformaadis maastikupilteosteti sageli hulgana (enamasti oli ka hindsuhteliselt madal). Kunstiostjate arvu kasva-des loodi hulk maale, milles autor lihtsustasoma tööd, kasutades vanu käepäraseid võt-teid, lastes abilistel tellimusi teostada. Sak-raalne alatoon põimus ilmalikuga, jäädes sa-geli selle varju. Nii on ka EKM-i �Külamaas-tik� paljuski vaba esimesena vaadeldud maa-lis valitsenud kõrgetest nõuetest.

Olen antud maalipaari varem käsitlenudEesti Kunstiakadeemia loengutes 1997. aas-tal, Kadrioru lossis 2000. aastal, ajalehear-tiklites ja Kadrioru lossi juhis.95 Kaheldes

93 Frans de Momper sündis Antwerpenis 1603. a.,sai samas meistriks 1629, olles esimestes töödesmõjustatud lisaks onule (Joos de Momper) ka JanBrueghelist. Hiljem Haarlemis ja Antwerpenistegutsedes võttis ta üle Jan van Goyenile iseloomu-likke jooni. Ta suri Antwerpenis 1660. a.94 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere, lk. 222.95 H. Risthein, Madalmaade kunst. Flaami kunstXVI�XVIII sajandil. Hollandi kunst XVII sajandil. �Kadrioru loss. Väliskunsti Muuseum. Koost. K. Polli.Tallinn: Väliskunsti Muuseum, 2001, lk. 36 (30�43).


metsamaastiku puhul Coninxloo autorsusesja lõikuspildi kuulumises Frankenthali kool-konna meistrile, püüdsin oma märkmetes osu-tada teistele võimalustele. Esimese maali si-dusin tundmatu kunstnikuga, kes tegutsesmetsamaastike õitseajal 16./17. sajandi va-hetusel. Veendusin teise maali J. de Mom-perit jäljendavas olemuses. Kõnealused maa-lid väärivad aga kahtlemata edasist ja märk-sa põhjalikumat vaatlust.

Notes on Two Flemish Landscapes inthe Art Museum of Estonia:Attribution problems, andpossibilities of interpretationSummary

Landscapes form the largest part of the col-lection of Dutch and Flemish art in the Kad-riorg Art Museum, a branch of the Art Mu-seum of Estonia. My present notes concerntwo examples in Kadriorg which have beendiscussed together earlier as well.1 The au-thors of both works remain unknown. Oneof the paintings, a wooded landscape (�Wood-land Scene�), can be considered a valuableartwork, while the other, a harvest picture(�Village Landscape�), is by a mediocre art-ist. Besides attribution problems, the main aimis to draw attention to the rarity of the icono-graphic solution of the first painting.

This wooded landscape was acquired bythe museum from a private owner in 1986and was included in the state collection in1988. The Western European collection, nowon display in Kadriorg Art Museum, wasmainly formed during the first half of the 20thcentury. As for the paintings from around 1600,the museum owned only a few works (no

1 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti KunstimuuseumiLääne-Euroopa maali kollektsioonile. �Eesti Kunstimuuseumi aastaraamat 1990�1992.Ed. M. Levin, A. Le�t�inski. Tallinn, 1994, pp. 23�24.

Helena Risthein76

actual landscapes among them).2 The back-ground in the Passion triptych (ca 1520)3 inNiguliste Museum can be regarded as theoldest example of Flemish landscape paint-ing in Tallinn. The small landscapes in Kad-riorg mainly come from the 17th and 18thcenturies. The �Woodland Scene�, therefore,formed a link between the expositions in twobranches of the AME.

The painting was in very poor condition,having been cut out of the frame a long timeago and glued to a plywood board. Both thelayer of paint and ground had a net of cracksand tended to fall off, despite numerous ef-forts at restoration.

Reet Viires, a conservator of the AME hasdescribed the canvases and the damages tothe paint layer thoroughly.4 After extensiverestoration, the painting was shown at theconservation exhibition in Tallinn, still bear-ing its old name, which conveyed very little:�Landscape with Trees and Figures�.

Mai Levin published the landscape in ayear-book of the museum in 1994, as a valu-able addition to the state collection. Accord-ing to the former private owner, the landscapehad already been attributed to Gillis van Co-ninxloo III (1544�1607) before the 1980s.Despite my uncertainty about this attribution,I still admit the influence of the famous mas-ter � among others. The Tallinn painting lacksthe characteristics attributed to the matureConinxloo, by Wolfgang Stechow, for exam-ple.5

I would like to draw attention to differentsources of inspiration, such as the famousprint by Hieronymus Cock (ca 1510�1570),depicting woodland scene with the Tempta-tion of Christ, made after the drawing byPieter Bruegel the Elder (1526/30�1569).6

This etching was widely known and becamevery popular among landscape painters; italso influenced great masters such as Jan

Brueghel the Elder (1568�1625) and VanConinxloo.

Compared to the print, the Tallinn paint-ing is in reverse. There are also differencesin the number and placement of the trees.Some of them are missing, as the sides of thepainting have been cut off.

Other landscape prints after drawings byPieter Bruegel the Elder and Jan Brueghelthe Elder, as well as Paul Bril, could also havebeen influenced by the unknown author ofthe painting, about whom I hope to find out

2 Portrait of Isabella Clara Eugenia by a follower ofFrans Pourbus II (EKM M 3), �Wedding at Cana� bya follower of Maerten de Vos (M 4945). Elements oflandscape can be found in �Creation of Eve� by anunknown artist after the print by Cornelis Cort�Federico Zuccaro (M 1333) and two paintings froma Peasant Wedding series by Pieter Breughel II withsome influence of Marten de Cleve in the placementof the figures (M 1, M 2). �Christ Driving the Tradersout of the Temple� by an unknown artist after Hiero-nymus Bosch (M 3148) may originate from the begin-ning of the seventeenth century. The last three paint-ings follow the tradition of both Bosch and PieterBruegel the Elder.3 The Bruges altarpiece has been painted by themasters from the surroundings of Adriaen Isenbrantand Albert Cornelis, while the author of the panora-mic landscape with the view of Jerusalem, belongs toa follower of Joachim Patinir.4 Conservation passport of the EKM M 6426 paint-ing. Written documentation in the Restoration depart-ment of the Art Museum of Estonia, pp. 1�2.5 W. Stechow, Dutch Landscape Painting of theSeventeenth Century. New York: Phaidon, 1966.Coninxloo�s importance has been stressed tradition-ally up to the present. See, for example, H. Devis-scher, Die Entstehung der Waldlandschaft in denNiederlanden. � Von Bruegel bis Rubens. Das golde-ne Jahrhundert der flämischen Malerei. Hrsg. E. Mai.Wien: Kunsthistorisches Museum, 1993, p. 191.6 K. Arndt, Pieter Bruegel d. Ä. als Vorläufer Coninx-loos. Bemerkungen zur Geschichte der Waldland-schaft. � Kunstgeschichtliche Gesellschaft zu Berlin.Sitzungberichte 1965�1966, N.F. 14, pp. 9�11. Seealso T. A. Riggs, Hieronymus Cock: Printmaker andPublisher. New York: Garland, 1977.


more in the future. He was obviously inspiredby the first blossoming time of wooded land-scapes at around 1600.

The international exhibition of FlemishLandscapes in 2003�2004 (KunsthistorischesMuseum, Vienna) presented several examples,attributed to Jan Brueghel the Elder, Gillis vanConinxloo or David Vinckboons (1576�1629).The latter is mentioned among the disciplesof Van Coninxloo in the article by Mai Levin,who has however, in our later conversations,tended to connect the Tallinn painting withPaul Bril.

Concerning interpretationsCardinal Federico Borromeo (1564�1631),who was among the commissioners of paint-ings by both Paul Bril and Jan Brueghel �who, for example, painted a forest landscapewith a stream for him (1595) � viewed land-scape paintings as a meditative medium andan imitation of God�s creation. As at the dawnof Christianity, the importance of untouchednature was stressed again for religious con-templation and for seeking the way to God.

The Tallinn painting also shows nature asa place of retreat. Such surroundings weresuitable for different mythological heroes aswell as the biblical prophets and early Chris-tian hermits: in a sense, the forest replacedthe desert in Northern countries.

A commissioner of a woodland scene mayhave been particularly interested in the re-spective passages in the Old Testament 7 (e.g.Job 14: 7, 10�12).

Landscapes can be viewed through symbols.Spiritual literature refers to the river of fire,where souls become purified. In a painting, ariver may symbolically be a human soul, or beseen as a boundary between two differentworlds, while the water itself is the means ofbaptism. The bridge connects known and un-known areas; in the virgin nature of the �Wood-

land Scene�, it is also a sign of human inter-vention (besides the figural groups).

Oak may allude to Christ�s cross (the tree),the irises to his suffering, etc. Both can be seenin our painting, as well as a broken tree � avanitas motif. The branch may recall here theOld Testament again. The similarity of theLatin words virga, �small branch�, and virgo,�a virgin�, influenced translations and inter-pretations (as in, e.g., Isa 11: 1 and Isa 7: 14).

Iconographic solutionThe famous early example of a wooded land-scape by Gerard David (ca 1450/60�1523)shows the forest as if seen through the eyesof Joseph and Mary, seeking a place for thebirth of Christ.8 In a sense, the much laterpainting in Tallinn continues the sacred story.After the Birth and Adoration, when the magihad departed, an angel of the Lord appearedto Joseph, asking him to flee to Egypt withhis wife and son (Mt 2: 13). In the canonisedNew Testament, the events are only told inbrief (in the Gospel according to Mt 2: 13�23), while the Apocryphal writings give ma-ny details.

It seems that, in order to tell the story morethoroughly, some changes have been madein the Tallinn painting, even in the landscapeitself. The yellow field with the wall-like,rape corn (in full accordance with the leg-end) may well be considered an over-paint-ing. It is placed in an extremely unusual place� above the trees. I am inclined to believe

7 U. Härting, Die flämische Waldlandschaft. � Welt-kunst. Aktuelle Zeitschrift für Kunst und Antiqui-täten 1996, no. 22, p. 2966. She also quotes The Bookof Job.8 M. W. Ainsworth, Gerard David: Purity of Visionin an Age of Transition. � From Van Eyck to Bruegel:Early Netherlandish Painting in The MetropolitanMuseum of Art. Eds. M. W. Ainsworth, K. Christian-sen. New York: The Metropolitan Museum of Art,Harry N. Abrams, 1998, p. 302, ill. p. 303 and 305.

Helena Risthein78

that formerly there was only sky. However,the painter of the figures added neither thesowers of wheat � which ripened with mi-raculous speed before the pursuers of theHoly Family arrived � nor the harvesters andsoldiers, misled by the honest answer of thefarmers that a family had passed while theywere sowing.9

There still remain some less dramatic epi-sodes, connected to the passing of a corn-field by the Holy Family. They are said, forinstance, to have picked some ears of cornexactly as the grown-up Christ did with hisdisciples at a later date (Mk 2: 23, Mt 12: 1,Lk 6: 1). Perhaps the miracle of the spring issymbolised by a small well by the river-bankin the foreground of the Tallinn painting. Themiracle of the palm-tree and many other epi-sodes may have been read, in addition to thispictorial story from different literal sources.

As a whole, three figural scenes have beenplaced in the wooded landscape. Besides the�Flight of the Holy Family into Egypt�, twoothers (if not all three) probably depict theReturn from Egypt.

The �Rest on the Flight into Egypt� is anepisode which has been depicted quite of-ten. In Kadriorg Art Museum, we can alsofind it painted on a small panel attributed toPieter de Grebber.10 In the �Woodland Scene�the infant John the Baptist, together with thelamb as his attribute, has joined the Virginand the Child in a small glade. According toan apocryphal legend, he and St. Elisabethhad to hide themselves as well. In a versionof the legend, he met the Holy Family on theway.11 There are also some known depictionsof the rest on the return from Egypt. This mayalso be the case with the AME painting, judg-ing by the size of the Christ Child.

Compared to the flight, there are not manydepictions of the return of the Holy Familyfrom Egypt. Sometimes the compositions are

rather similar to the flight. Rembrandt Har-mensz. van Rijn, Jacob Jordaens and othershave shown the family with the Child as abit older and walking beside St. Mary andSt. Joseph.

There are several depictions of the Fam-ily either crossing the river (Nile) on a boator waiting for it, on their return from Egypt.In Jacquemart de Hesdin�s �Flight into Egypt�a river with many ships is depicted. In laterexamples the boat is sometimes filled withpeople. In the Flights and Returns of the six-teenth to eighteenth centuries, many angelsescort the Family, sometimes a flock of puttiwith different attributes. In Nicolas Poussin�ssublime Return they are already holding across over the boat.12 Thus, the solemn pathof a wooded landscape would also be con-tinued by via dolorosa.

Rare themeIn the �Woodland Scene� in Tallinn, �Build-ing of a Boat� is placed on the lower left sideof the painting. The youngster standing be-tween the two angels, who are helping himwith his work, is most likely St. Jacob, sonof St. Joseph. In some rare cases, as in a largepainting by Titian,13 he has been depicted as

9 See L. Schmidt, Die Kornfeld-Legende. Ein apo-kryphes Motiv in einigen darstellungen der Fluchtnach Ägypten. � Alte und Neue Kunst 1955, Bd. 4(1/2), pp. 24�28.10 The panel has been placed in another masterlypainting, depicting a fruit garland. This has beentraditionally attributed to Jan de Heem, while FransMeijer has assured me that the author is Frans Ykens.11 J. C. J. Metford, Dictionary of Christian Lore andLegend. London: Thames and Hudson, 1983, p. 132.12 See I. A. C. Dejardin, D. Shawe-Taylor, G.Waterfield, Rembrandt to Gainsborough: Master-pieces from Dulwich Picture Gallery. London: Holber-ton, 1999, p. 104. Many thanks to Dr. Lola Gellmanfor drawing my attention to the painting!13 Tiziano Vecellio, �The Flight into Egypt�, ca 1508.Oil on canvas, 206 x 336 cm. The State HermitageMuseum, St. Petersburg.


leading the ass during the flight into Egypt,14

unlike in the AME painting, in which thegroup of the Flight seems to be added later,together with the field in the upper part ofthe painting.

Of St. Joseph himself, we can only see hishand in a red sleeve and the carpenter�s instru-ments on the boat. The rest was lost, togetherwith a part of the landscape, when the sides ofthe canvas were cut. It is likely that someonehad hurriedly cut the picture out of the frame.Part of the composition has been lost.

If a colleague, considering the issue, knowsof any other examples of scenes of boat-building in related paintings or book illus-trations, then, please, inform me. As for thetitle for the Tallinn painting,15 �A Woodlandscene with the Flight of the Holy Family intoEgypt and their Return from There� is onesuggestion.

A Harvest PictureThe �Village Landscape�, acquired in 1949,has been attributed to Dutch or Flemish art-ists in the past and placed in the seventeenthor eighteenth century, according to the in-scriptions in the AME files. The painting wasdisplayed during exhibitions in the Art Mu-seum in 1963 and 1969 and included in thepermanent exhibition in 2000. Juta Keevallikpublished it in the catalogue of 1970 as awork by an unknown Flemish painter (I tendto agree).16

In her article quoted above, Mai Levinconnected it with the Frankenthal School.17

This was repeated in a later edition.18 Doubt-ing this opinion, I tried to find similar com-positions in the Rijksbureau voor Kunsthis-torische Documentatie (RKD), The Hague,in 2001. Suzanne Laemers, who kindly as-sisted me there, found a painting by Joos(Joost, Josse) de Momper in a private col-lection in Germany.19 The painting is repro-

duced in the book by Klaus Ertz, dedicatedto this artist. Many other harvest pictures thathave something in common with our paint-ing can be found there, as heykens were verypopular in the 17th century.20

The authors of the Tallinn painting couldhave been followers of Joos de Momper (whohimself sometimes produced paintings belowhis usual level). Among his workshop assist-ants were, for example, his sons Gaspard andPhilippe de Momper. A rare drawing by Joosde Momper �Landscape with a Sunrise overa Sea Gulf�, is close in composition. It issigned and dated 1610, which marks the turnin the artist�s oeuvre from mountainous viewsto lower landscapes.21 The harvest picturein the AME is close to the second group.

Biblical depth?According to an additional inscription on anold card in the paintings department, the smallfigures in the harvest picture in Tallinn mayrecall The Book of Ruth.

14 D. R. Cartlidge, J. K. Elliott, Art and theChristian Apocrypha. London, New York: Routledge,2001, p. 98.15 Meanwhile, I suggested �Landscape with Scenesfrom the life of the Virgin�, and the painting waspublished under this title in: Treasures of KadriorgPalace. Ed. A. Randla. Tallinn: Eesti Kunstimuu-seum, 2000, p. 56, ill. p. 57; p. 58, ill. p. 59.16 XVII sajandi hollandi ja flaami kunsti kogukataloog. Ed. J. Keevallik. Tallinn: Tallinna RiiklikKunstimuuseum, 1970, p. 57, ill. p. 56.17 M. Levin, Väärtuslikku lisa Eesti Kunstimuuseu-mi Lääne-Euroopa maali kollektsioonile, p. 24.18 Treasures of Kadriorg Palace, p. 58, ill. p. 59.19 Joos de Momper, �Harvest�, 1610�1620. Oil onpanel, 68,9 x 106,5 cm. Private collection, Germany.20 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere (1564�1635). Die Gemälde mit kritischem �uvrekatalog. /Josse de Momper the Younger: The Paintings withCritical Catalogue Raisonné. Freren: Luca, 1986,ill. 244�246, 248�250.21 K. Ertz, Josse de Momper der Jüngere, p. 94,ill. p. 95.

Helena Risthein80

After the death of her husband, Ruth theMoabite had come with her mother-in-law,to Bethlehem. In the painting, the day whenshe had gleaned in the field of Boaz (whohad told the young men to let grain from thebundles fall purposely for her) may be de-picted (Ruth 2: 14). Soon Ruth was marriedto Boaz and, with the birth of King David inthe third generation, her story gained a newdimension.

On the other hand, harvest pictures wereoften regarded as allegories of summer. There-fore the painting, like another panel attrib-uted to J. de Momper in the AME, a winterlandscape (to which I did not find parallelsas evident in the thorough study by K. Ertzas in the �Harvest�), may well have belongedto a different series of the seasons, or beenseparate. Such pictures were relatively cheapand were often bought in great numbers. Largesurfaces � sometimes all the walls of a room� were covered with numerous landscape paint-ings; they were even used as door panels.

Whether the biblical connections werebeing referred to in the harvest picture re-mains uncertain. It is well known that, bythis time, a part of the growing art produc-tion abandoned high demands, which werestill to be seen in the wooded landscape firstmentioned.

Translated by Helena Risthein,proof-read by Richard Adang.

52 helena risthein märkmeid kahektu.artun.ee/articles/2005_4/risthein_052-080.pdf52 helena risthein...

Documents