·- ·--'~· .

Afaarahva niidalaleht 27. 1992.

N~. 2. juuli 1992

Rahaga saab kohta osta, rahe1ga saab kohtus kosta.

lisaku

lmub-.st1987

Pulliks siindinud

Raba talu Jiirvamaal. Sugulased, M­tavad, uleaedsed. T uli hakkab kohe tiiusma T a juba tossab. Suilsupilved sirutuvad taeva poole. Pilved pole ku­nagi tuhjad, seal! on alati midagi vaa­d-. Naen elu neis pilvis- seal len­dab uks viiike vasikas, Yiiike kirju vasi­kas. Jaa. mul on temaga kokkupuu­teid olnud. Tal oli nii heltalt kare keel ja kaks lootusrikasl silma. Neis silmis peegeldus lema elulugu ja sugupuu. T a ofi talus sUndintJd, see paistis pare­mast silmast. T ema esivanemad olid suurfannist. se paistis pahemast sil­mast. Kahe silma peale kokku nii lust­lik vasikas. Pulliks sfindnud. Suurtar­mis oleks Ia elu etemat tiiotanud. T a oleks viiinud tulevikus loola raudteerei­si IOunaosariiki. Seal oleks Ia ehk elu­le jaetud ja ametiks oleks antud ... Noh, olla see, kelleks silndinud. Talu laudas? Kes sind siin elule... Ming~ totral juhul viiidakse Yiiikese valuga hiirjaks teha, jaa, vanasti, vaga vanas­ti olnud hiirja elu vaga pikk, vaga pikk ja vaga igav, hiiljad elanud ikkes ...

Suitsupilved tOusevad ja lendab tae­vasse See pulliks sUndnu hing. T ean tapselt, et see on nii, sest mul ja leis­tel on tukike sellest pullist SaSIOkivar­das, miks rna ei tea. Ja see pullike U!­leb seal! kiirgett taevateell- miks ei v6i Ia raakida, kui tal on tiivad ja Ia len­dab.-, see pullike iilleb taeva1ee1t hoopis ohketa: "KUfoledpulliks sUndi­nud. kas maksab siis h8Jjima elada. .. •

OLEVANTON

r--1 •

12.-~ NOPPE/D MAAKONNALEHTEDEST

' '

}ajuba miilgutatakse mOtteid ViljaQdimaa regionaalse arengu tOOgrupp pidas istungit. Selleks

puhuks oli isegi 60lehekiiljeline Viljandimaa regionaalse areftgu kontseptsioon kokku pandud. Merike Aasmae iseloomustab seda 2l.juuni "Sakalas" sedaviisi:

"Selle 60 lehekiiljest v<liks vahemalt 50 ·sobida mi'lne provintsi arengukontseptsiooniks nii meil kui ka Moldovas vOi Manretaa­nias. Suure osa kontseptsioonist hOimab tl'iestus, et maakonnale on vaja regionaalpoliitikat ja selle finantseerimiseks regionaalse aren­gu fondi."

Eks meie maal leiutata ikka jalgrattaid. Juba aasta tagasi ilmus Mari Pedaku sulcst ''Maalehes" vaga pOhjalik sari, kus seda teemat ldl.sitleti just Eesti oludest lll.htuvalt. Kohapealsed korraldajad aga kiikavad Soome poole ...

Mi4a siis li'lpuks,l.Odeti? "Ressursside poolest on meie rruiakonna tugevaks killjeks mOnin­

gad maayarad (liiv, kruus, turvas). Ka metsa ja vett on piisavalt. Paraku et ole teada, kui palju tapselt ja millises seisus see on. Pole ka teada, kui suured on reostus ja kahjustused. Seadust.e puudumine vOi nende vastuolulisus takistab loodusvarade sru!.stlikku kasuta­mist.

Piisavalt on tOOvOimelisi elani.kke, aga puuduvad Oiged stiimulid. Sotsialismiaja parandina on meil vilets tOOkultuur ja distsipliin," kirjutab Merike Aasmae ning pakub lOpetuseks ka k6ige k:iiremat lahendust vajavad iilesanded:

"Rohkem infotja rcklaami! Mets puht?.ks! Elu ja surma kliusimus on energcetika. POllumeestele tObriistu! Kindlustunnet ettcvOtjatele!" Jlliib vecllisada, et arupidamisel osalesid ka soomlased, kes oma

s.elle2laseid probleeme tutvustasid.

Aga tuli ei kiisi luba 7.j..:uni parastl5unal puhkes tulekahju Kcava rabas Ohekatk:u·Ia­

hedal. Kas JX~,eva peeti sellega v~ast vOitlust. A.tD Kajak kirjutab 20.juuni "UhistOOs": "Ule saja hcktari laastatud maad ei anna pt"lhjust rahuloluks ning

sunnib ikka ja jallc mOUema nendele vigadele, mis tulekahju kustu­tustOOdc kaigus ilmsiks tulid. Riikliku mctsa-, tuletOrje- ja paas­teamcti iiht'e juhendi alusel on paika pandud, et metsatu!ekahjude kustutamine on "endiselt metsaomanike vOi haldajate, s.h. mets­kondade lilesandeks, kcllele riikliku tuletOrje ja tuletOrjeliidu ko­mandod osutavad vajadusel abi".

Tundub, et metsamajandusc reorganisceriminc ei ole Iappinud scHes slisleemis kOiki auke, pigem on neid juurde tekkinud. Nii on endiste metsamajandite keskustes asunud 40liikmelistest tulekustu-

tusmeeskondadest jlirel vaid millestus. Enamjagu varustust on laiali tassitud.

Mitmetel ametimeestel ei ole t!pselt teada oma kohustused tule­ohutuse tagamisel ja ntl:(id oli neid lootusetult hilja selgitama haka­ta. Sellest ka esimeste ptl.evade organiseerimatus, mida korvas, tOsi klill, appirutanud inimeste entusiasm. MOMa ei saa minila tihest mustast lambitst karja hulgas. Selleks osutus Kaiu tulett1rje.koman­do, kes kOige hMalisenial hetkel keeldus vWja s0itm&1, kuna pol­nud selge, kes maksab."

Nii seisab siis lehes. Jah, plira.St iga suuremat pahandust on meil pOhjust siiiidlasi otsi­

da ja tagantjllrele tark olla. Aga kuidas on Eestimaad (ka meie met­sa) hoidnud--kaitsnud need, kes selle mahamiitimise eest marlru teenivad?

Kes me ole me? Eelmise jutu jatkuks sobib ftlosoofiline mOttemOlgutus 23.juuni

"VOru Teatajast". . "Eestlasena peame t.ana leidma vastuse meie kaasaja vOunekiisi­

musele: kes me niUid siis-oleme? Kas phke VabadussOja-pOlve lap­sed ja lapselapsed v5i kolhoosnike ja komsomoli jatglased?

Millele rajatakse meie-tunne taastunud Eesti Vabariigis? Kas ta­hame olla vanil. Ja uhk:e kultuurrahvas Ja beid.ame pOlgusega endilt ja oma tihiskonnast 50 aastaga kleepunud nOukogude mOjud ja mO­jutajad - voi lepime alandlikult olukorraga, sest "kes meist siis poleks olnud kommunist"?

Nende a\tematiivide umbsOlme ongi takerdunud tanane areng nii majandushariduse kui poliitika alai."

Nii arutleb V aldur Raudvassar. •

Tagasi kodutanumale VIDiseestlased ei pea om a pead vaevama kiisimusega. kas nad on

EV vOi ENSV jarglased. Plirast 48 aastast kodurnaalt eemalolekut tuli Rak:verre Otto Paju.

Ta on Stockholmis ja. Oslos kunsti Oppinud mees, kes praegu elabki Rootsis. Ta tOi kodustelegi oma t:Oid nllita.

22. juuni "Viru SOnaS" vastab ta Hannes Kuusma ktisimustelc. K(XJStOOst luuletaja Kalju Lepikuga k5neleb Otto Paju nii:

"Oigupoolest algas kOik Kalju Lepilcu poja Oti Onnetust sunnasl. Lepik kirjutas· selle traagilise stindmuse ajel luuletuse, mis mind vaga haaras. See luuletus kutsus lausa iseenesest rida-realt pilte csile.. '

illustratsioone teinud ja Kaljul on alati on selline tore iibtne vaim ja arusaa­

oma uusi luuletusi isegi telefonitsi tema luulekogud ja minu kujun-

AGNESJURGENS

Nr Zl (249) e Neljapaev, 2. juuli 1992J

Maataotlejad, viitke vallaga iihendust! Enne pikki ptihi olid pt"lllu­

majandusministeeriumis koos maakondade pOllumajandusju­hid. Arutati pOllwnajandusre­formiga seonduvat. Et teema on lai ja probleeme lugematu hulk, siis piirduti seekord iihistatud varade registrite, munitsipali­scerimise ja refonni keskk.o­misjoni infot.egevusega.

Teave liigub meil aeglaselL NOupidamise aj"aks ei olnud tile kahe ru!.dala vana seadus koo­peratiivsete enevOtete taasrii­gistamisest ja erastamisest veel maakondadesse ji'iudnud. Me­bed kurtsid, et Uhistatud vara registreid ei saagi koostada, sest puudub mitu eeskirja. Siis­ki on agaramad reformijad suu­re tM ara teinud, ootamata Tal­linnast paberit iga sammu suu­na ja pikkuse kohta. Arutelus osale" Jra Mahtra mees Andrus Tuisk, kes oli teinud oma rna~ ja.1di~ refonni. ~a cnne pOllu­majandusreformi ;villjakuuluta­mist

Teisalt ilmutavad mOOed pOI­lumajandusrefonni komisjonid liliaktiivsust aladel, mis ei kuu­hi lildse nende padevusse. Nlh­teks Harjumaal on refonniko­misjonid kippunud toounist

Jiille on kiire!

sae. kond,edasi naks osutus

juhtitna. Keskkomisjonilt ooda­tlkse, et tieldaks selgelt valja, kus lOpevad kohalike reformi­komisjonide volitused.

MOndagi. rll.i!kisid Uksteisele selgekS maakondadc esindajad ise. Naiteks oli mOnel pool viUl­riti mOistetud, et iihistatud vara peab registrisse kand.ma natu­raalselt (lehm, ader, regi jne), mitte aga vruirtuse jargi.. Ulane­maa mees Viktor Vilks tt1stis ktisimuse, kuidas peaks osale­ma reformis miuneks tiikiks la­gunenud kalurikolhoos. Ni"lu anda oskas Priidu Kalbre Har­jumaalt, kus oli ka arusaamatu­si "Esplariga" (endine Kirovi kalurikolhoos} .. Asi aeti korda vallas - vallavolikogu tegi ot­suse, mille tllitmine on kohus­tuslik. VOibolla on Opetlik ka Raplamaa kogemus, kus regist­rite koostamise kiirendalr'.iseks nOudsid vallad maakonnast toi­mikud oma. kiitte ja on juba jOudnud paljul1ra teha.

KOige rohkem tunti muret selle tile, kuidas tal vel kortereid kiitta. Riigieelarve tasakaalusta­mise nimel tehti vallad veelgi vaesemaks. Tavakohaselt ooda­takse kelleltki abi Kohapeal aga pole keegi korraldanud tur-

ba vOi ktittepuidu_ tootmist- ja katelde iimbers!lttimist. Nagu kinnitas aseminister Maida Paju, ei ole Uksk:i rikas pOhja­naaber nii rikas, et $Uudaks meiega vOrdselt masuuti pOleta­da.

Hoiatusena kOJas Uno Vatseli (maa-amet) teade, et tagastata­vate maade piiride val jamMt­mine vOtab ka siis aastaid, kui sellele tOOle lisajOudu paiiata TOO maht on toliutu. Samas peab nii villjamOOdetud kui ka mMtmata maa piisima kasutn­ses. K.es aga liiheb sligisel kal­list naftat kulutama kiinnile nii­sugusel pOllul, mille! kevadel vOib alia uus peremees?

Keegi ei sea kahtluse alia en­diste omanike ja nende parijate Oi.gust vHgivaldselt i1m':'Oetud maa tagasi saada Kuid see v6-tab paratamatult aega. Nii kana peab maa saaki ja tegelikule ba­f.j~e elatist andma. Seq:Wast palve maataodejaile: vOlke val­laga ilhendust ja andke teada, millal te bakkaJ:e maad harima. Seda oo vOimalik teha ka ajuti­se maakasutuse alusel.

POUumajandusministeeriumi pressitalitus

Peale pikka tegemist ja Umbertegemist ning veel palju pikemat Toompea kabinettides ringlemist valmis Iopuks valitsuse &.mai 1992.a mlliirus nr 143 "Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esita­mise korra kinnilamise kohta., (vt ML 2Lmai 1992). Selle korea punk­tis 10 on kirjas: "Maarata nende maa asendamise, ostmise vOi rentimi­se avalduste, mis on vonnistatud vastavalt kHesoleva korra lisadelc 1, 2 ja 3 esitamise tiihtajaks k a k s k u u d klicsoleVa maarusc "Riigi Teatajas" avaldamisest arvates." (Minu IDhutus- J ~K.)

Nii et juba see tiibtaeg jookseb. Hoolimata sellest, et "Riigi Teata­jaid., a11es saadetakse 1aiali ja paljud inimesed ning ametkonnad saa­vad aUes niiiid oma ametlilrud tekstid lditte (EV Maa-ametisse tuli RT alles 16.juunil). On sellega kuidas on, aga niltid -on selge, et avalduste. esitamise Uihtaeg algas 27 .mail1992.aja roaarus koos kOlme lisaga on avaldatud ''Riigi Te3.tajas" nr 19. Seega tuleb kOigil praegustel maaka­sutajatel ja tulevikus maad saada soovijatel kibekiiresti maa asukoha­jiirgsesse omavalitsusse pOOrduda Kiirustada tuleb tOesti, sest av.al­duste esitamise viimane piiev on 17. juulll992. a.

JUHAN KALBUS

on teha lapSed pole talust huvitatud.

·~ehe" esindaja Tomim!lel. nud paarkfunmend "Maalehe" Tornirnil.el praegu tiipselt-100 jat. Enne jarertellimist oli neid aastal 186).

Loosi t:Ombas kolmeaastane Tauri Alas, kelle vanematelldlib samuti "Maaleht ...

Muuseas, aialehtede tellimisega ro Rams ta­lus enDegi onne olnud.. Eesti ajal did Wilnud Eugenia Keskfila vanemad rawlinlebe kmalda­tud loteriil meeste jalgratta "Ideaal'". mis sOja ·ajalkonfiskeeriti.

Sae vOitis Eugenia Kesk.illa. kes el$: Koigi kiilas. Rauna talus ja peab nfilld; pensionipOI-

Asjatu protest Eelmises lehes avaldasime Hirv­

li, Kursi, Kahala ja Sigula killa ela­nike protesti motelli ehitamise vas­ru Kahala- Kursi bussipeatuse lii­hedusse. Toimetuses k!Lis Kuusalu vallavanem Julian Patrak, kes sel­gitas asjaolusid llihemalL

50 kohaga motell ja restoran ra­jatakse maanteesi':ilme lllhedale rii­gimetsamaale, mis ei ole kunagi ta­Judele kllulunud. Esimesed Hirvli ja Kahala kUla elsmud on motellist

umbes poole kilomeetri kauguseL Sigula killani ji!!b aga kogwri 5 km. Tegelilrult kiilael.ntcl hiiri­rnist karta ei ole. KooskO!astatud on ka kOigi vajalike ametkondade ja riigiasutustega.

Julian Patrak peab oluliseks arendada vallas ettevOtlu~t, et saa­da kaswnit ja tagada clanikele 1:00-kohad. -Ehlruse ajal lciavad koha umbes 20-25 ehiDJSWOlist, hiljem aga vajatatse kuni 50 alalist IOOta-

MERIKEPITK

jaL Esmajoones pakutakse neid kohti lrohalikele elanikele.

Kfilaelanikud kardavad lood= reostamist, kllid selle v!i.ltimiseks on vli.ga ranged eeskiljad. mille taitrnist vald ka tapselt j!i.lgida ta­hab. Valla turvateenistus tagab oma elanike huvide kaitse.

T ahtmatult ja.ab mulje, et mOoed inimesed n!iitavad Oles algatusvOi­mel esmajoones selleks, et mitte rnidagi.rnitte kuhugi teha ega $ita­da. Paraku on kt1Ilalt ne:idki, kes tileUidise eitamiseta'kaasa_l!iheV ad._ Kul aga Ukskm:'d:vgelik. ~ kaes, on hilja .ettevCidl,lSt ar~n4Jma hak.ata. Sellelegi tasuks mod#'. - ·

KALEVTURK

l

I

I I i

I !

1992

Jousoota veel tehakse Nii vOib kokku vOtta rilkhku

aktsiaseltsi "Valga lERKO" asedirektori KIUR SALUVEE­RE vastuse kilsimusele, leas Valgas on veel vilja, roiliest jOusOOta teha. Juuli lOpuni, mil uudsevilja lulema hakkab, vilja siiski ei j1itku. Muidugi, kui Iaa­neriikidest abi ei tule.

l.IJI.Ifii keskpaigas tehti Fu­s<Xfta kolmandik eelmise aasta kogusest. KOik komponendid peale vilja on olemas. Ka tarbi­jal _ei jiitku raha. Tehakse ju jOusOOta euemaksuga. Pariselt on seni jOusOOdast loobunud liks majand. Vabese tOO all kannatavad paJgad. MODe aasta eest olid Valga jOusOOdatehase paigad linna iihed suuremad, niiiid ollakse tagaotsas. Juuni keskpaigas tuli keskmine veidi tile kahe ruhande rubla. Aasta-

tagusest 270sl tOOtajast on praegu alles 130. Seega sada­kond on leas koondatud voi ise lahkunud. TOO vl!.hesus vl'>ib tuua kaasa uusi koondamisi. Seda vOib tuua ka praegu kllsil olev rekonstrucerirnine, misjil.­rel ilks vahetus suudab teha en­disc kolme vabetuse tOO. Terve tehase peale jaaks siis alles 70 inimest.

Rekonstrueerimise jMel hak­kab arvuli jOusOOda doseerimist komponenlidega reguleerima. Siis ei saa enam komponentc segamini ajada ning kaob vl'ii­malus teha praaki.

Mis saab edasi? Kui vilja tulema ei hakka ...

Ka talunik tahab kunagi jOu­sOOta, pole mOtet seda hakata

kaugelt vedama "Mainor-Val­ga" koostatud maakonna aren­gukava naeb ene jOusOOdateha­se sulgemist, sest- see haiseb ja tol-mutab keset linna. Oige, kuid kOrval on raudtee, on tera­viljamahulid, tOOlised, tehno­loogia, antobaas. VOibolla on siia ml'ittekas ehitada isegi Ule­maakonnaline kuivati~ hiljem samas vili jl'iusOOdaks tOOdelda.

Valdade jl'iusOOdatehased on asedirektori meelest raharaiska­mine. Siis ulleks neil leida ka kl'iik vajalikud komponendid.

. Tehas on need seni idast ise ot­sinud, kaup kauba vastu, ja neist jatkub esialgu taismahus tMtamiseks aasta lOpuni.

REIN RAUDVERE

Kiill talunik maksab

Enne Jaampaeva kornlldati Tamsalus teraviljaok:sjon. Alg­sclt oli tahmikele ja m<ljanditele ctte rulhtud kindlad vilj<lk:ogu­scd. Kuna aga talunikke oli tul­nud kohale vahe ja enarnpakku­jaid ei leidunud, ,said majandid suurema osa ka talunikele ette­nlihtud viljast endale. Kuidas oksjon viilja kukkus, rli~s Kehtna talunik Raoul Luigend:

"Odra ai2"hinnaks oli mlliira­tud 3400 mbla toflll, kuid likski t:alunik selle hinnaga vilja osta ci saanud. KOige kOrgem talu­nikcle miiiidava partii tonni alghind oli 5100 rubla. Suurem osa partiidest miitidi neile kOI--· gema alghinnaga kui oli eelmi-

Vara

se partii mtiiigihind, mis on vasmolus vabariigi valitsuse oksjonimliarusega. Parast teistc talunil:.c ostusoovide rahulda­misl jain ainsaks ostjaks. LO­puks mlliirali iihc viljatonni alg­hinnaks 5100 rubla, millcga rna enam osta ei jOudnud. Kui kales partiid sellise hinnaga vilja osl­jat ei Jeidnud, otsustati, et'kOik talunikud on oma ostusoovi ra­huldanud. Lubati aga lahkelt osaleda majandite cnampakku­misel, kus hind tOusis 6900 rub­! ani. beldi, et raha laheb sot­siaalfondi ja nemad on huvita­tud vOimalikult kOrgest miiiigi­hiianast. Kui aga loomapidaja o.:;tab kallist teravilja, Htheb lea

• • • • taasrnglstamlne

liha omahind kOrgeks ja sot­siaalabi saavad inimesed kaota­vad·JoppkokkuvOttes mitu kor­da rohkcm, kui neile abi antak­se. Kui hakkasimc sellise miiii­gikorralduse ja seaduserikku­mise piirast protesteerima, kuuldus korraldajate pooleit, et mOni mees tuleks viilja saata. ..

Nii see talunike abistamine ja toetamine ldiib. Dllaste eesmar­kide nimel vOib julgelt oma eeskirjad kehtestada, kui vHija­kuulutatud eesklljad piisavalt tulu ei too. Kiill talunik mak­sab ...

KALEVTURK

J uunis v6Ltis EV OlcmnOukogu va<;tu scaduse­"Koopcmtiivsele, riiklik-kooperatiivsete ja iihis­kondlike organisalsi!":!nide vmo taasriigistamisc ja erastamisc kohta". See seadus rcgulcerib ka majanditevaheliste cuevOtete ja nende vara osas­tamise !eel juba moodust<itud uute organisatsioo­nide (aktsiasellsid, iihistud jne) vara taasriigista­misc ja crastarnisc korra.

csiuuna kohalik omavalitsus.

Taasriigistatakse see osa varasl, mis on kunagi ncndele organisatsioonidele riigi poolt tasuta tile antud ja on silllinud endisel kujul. Taasriigistatud v'arajrutb Eesti Vabariigi omandusse, kui see on ~il~ W&Ut~Uprviku ,sotsiaalsc ja rna jand usli­ktt;~gU: 'tagatn-iseks. See vara vOidalcsc file a:fRf!'•'ka muoitsipaalomandusse~ Taotluse peab

Kui aga taasriigistarniselc kuuluva vMaosaLa p,..,lc organisatsioonil enam vOlmalik om a pOhi­tOM jiilkata, vOib valitsuse maaratud organ jtina ~.a<asriigistatud vara pracguse valdaja kasutusse le­pingu alusel.

Miks siis ikkagi on vaja taasriigistada ajal, mil suund on v5etud privatiseerimisele? Taasriigista­minc ei sega erastamisprotsessi, kiil1 aga takistab arastamist. Tundub, et ecsmfu-k on iseenesest liht~ nc: meie vaesc riigi varale ei tohi kappa peale vi'li ktiiisi taha ajada need, kes on praegu pumba jim­res.

VOLLI SILLET

ANTS KASESALU

Loll-olemise oigusest POhiseadusega on siis asjad iihelpool

Ometi on olemine natuke ebamugav, nagu oleks SOfinud pan­nitiiie tundmatuid seeni. Kas hakkab k6ht valutama vOi ei hak­ka?

TOsi, ka roog ise polnud nii maiisev, nagu oleks oodanud. Halva mek:i jattis rahvahiDi.leruse--eelne propagandakampaania . . \1is .~ce siis oli kui mine idcoloogiline tOOtlus JXuimas pu1 •;J:<.I,: aasLaLe vaimus! Kes ktisib rahvalt ei voi jaa, peab olema l'al­mis mOlemaks. Muidu ei ole enam tcgu vaba valiku, vaid ha­bematu r:1anipuleerimisega, teisiti 5eldes rahva lollitamisega. "Hlliilctage poolt!" tuli kOigist torudest. "Muidugi on pOhisea­duse eelnl'iul puudusi, suuri puudusi. Aga hlliUetage ikka poolt, sest nii on viiga vaja!" NOnda vahetati salamahti lira rahvahii1i­letuse kiisimuse objekt Fonnaalselt oli ju kiisitud, kas rahvas tahab clada s e 11 e pl'ihiseaduse jfu-gi. EelnOu tekst trtikiti aja­leheski lira, et igatiks vOiks Jugeda ja otsustada. Tegelikult aga oodati vastust hoopis teisele kiisimusele; kas rahvas on nOU& praeguse iilemnoukogu pooH esitatud m i s t a he s p5hisea­dusega? }a ennae- oligi! Oldi pari pOhiseaduse celnOu lugc­matagi. Oeldagu vee!, nagu olcks tilemnOukogu kaotanud rah­va usalduse.

Teadjamatc sOnutsi olcme niiiid vOitnud v1themalt jargmised asjad: esitcks vOimaluse p1i&seda Euroopa Nl'iukokku enne Vc­nemaad, et sealtkaudu viimasele survet avaldada vtlgedc villja­tmnbamiseks; teiseks kindla vundamendi edasisefe seaduseloo­meJe; kobnandaks Riigikogu, selle tl'ielise parlamendi, mille! pole midagl iihist JX!hkinud UlemnOukoguga; neljandaks oma, cesti rahva tl'ielisc presidendi, kapaoodatud ja kaunikese.

Nii vOib minoa, aga ei pea minema VOib kajuhtuda, et me ei tee Euroopa Nl'iukogus midagi olulist iiraja Venemaa mil.n­gib meid iile. Majandusseadustilru vastuvOtmiseks, mida kOige kiiremini vajame, pole sugugi hadavajalik nimelt s e e pl'ihiseadus kOigi oma vigade ja puudustega, mille timbertege­mine rMviks riigikogult aja, mida vOiks kulutada pakilistele piievakiisimustele. Pole kindel seegi, et riigik:ogu kujuneb iilemnoukogust tOOvOimelisemaks (juhul kui sec peaks koosne­ma tltiesti uutest inimestest. ei ole neil parlamenditOO kogemu­si, kui aga suurem osa vana seltskonda paigale jrutb, siis need ... teadagi). Nl'inda et ainus, mis p1iris kindlalt tuleb, on presi­dent. Aga seegi wenaoliselt mitte pari s uus.

Rahvahaaietuse eel titles keegi taadios: "Usun, et eesti rah­val jatkub tarkust uus pl'ihi'>eadus vastu '""itta." Mina ei hak­kaks vaitma, oli see tarkus vOi rumalus. Kui taanlased Maast~ richti leppe vastu hmi.letasid, pl'ihjustas see Euroopas kenakese skandaali. Kas taani rahvast vOib Jolliks pidada?

Huvitav siiski, kummad Eesti Vabariigi kodanikud end prae­gu paremini tunnevad- kas need, kes poolt olid, vl'ii teised, kes tcgclikult vOi moues vastu hlliiletasid? Arvan, et enesega rahul olla on Oigus mO!email. KOige l1ihtsam, et igaiihel oleks alali <)igus j<J vabadus oma loll used is(.: 1~:~-,a.

Seda lubab ju uus pOhiscadus­ki!? vahemalt tahaks loota.

RAULKILGAS

[4- Nr Zl (249)e Neljap;iev, 2. juuU 1992j

&:sli Piillu~ IDimtlmulmMDiusalon sisalisal (mille pelgtdt sildiWlhetus!) jll pallllaltntul nii Yirsustu..m. ·~ ~rillllule Riaistut lui ... ~-bali/ihrbWtllfi.

29. ftuulil <r~gru - iiliiipila.sk WJ!Ibniitt. Se&ga

- petlb ~-.- tdajll "'"------ ....... -.,._jaw, -a-ds! v"""""""""'fiesliVaborii~

gi<; elavaid -""""P noo­n._......_ ... h>--- ~ ... ainuheestil<oelcs.-tOeodab kiit-m'*••nisbls vfJi

-~ diplom. V~tulebe$~

VastuvOtt J!Olluiilikooli 1992 !ada-origiriaal.

vaw. ei wilda neid. kellel jUba m tfilgharidus. Tcioe

tii<gllaridus - Ecs6s -~ oe. ~ tui di!*mi ..... mise (Jihtsusrarnd) Wimalu.a

Iised on maameeste prurialad­metsandus. aiandus, -aw.onoo­mia ja loomakasvatus. Ulejrui­nud aJadel on peetud vajalikuks

1. KEmNA KORGEM POILUMAJANDUSKOOL MAAINSENI!RIINS1TfUU -m•• ... j;a•es* - geodeesia. maabwraldus -llWll(i(Jlmioe - maaebitus, veekaitse

hWIM••aMceja~

l. LUUA KOilGJ<M ME'I'SANDUSI<OOL mrtswadns: '

l. OLUSI'VERE KORGEM ~

-ag.woomia

4.RAnNA KORGI!:M AIAJ'IDIJSI<OOL --s. TORIK6RGEM PoiLUMAJANDUSKOOL

--jo-~ -~

6. V ANA--Viimu KORGEM POILlJMAJANDUSI<OOL

7.

·-......,.....ms

AGRONQOMlAlNSTITUUl' - agroooomia

-,-aiaodus

LOOMAKASVATUSINSITI'UUT -­LIHA-PIIMAINSfiTUUT -lillalehnoloogi -pUmalehnoloogia

MAJANDUSINSITI'UUT - pOI!umajaoclusraamatupne ja-..s -­TI!IINIKAINSJTI -pl!llnmajmellbaniseerimi -pODomaj~ -pOlhunajandnslalrukror

vadel p1irast esimese i'ippeaasta vaga erinevaid alasid, moodus-IOppu. Seniks tuleb sisseastn- tatakse kaks konkursigruppi. nuilleppida iilii"Jpilaskandidaadi Erandiks on Joomaarstid: vete-seisuga.· Kes neist saab i"tiguse rinaariainstituut korraldab vas-tuleval-aastal Tattus teklit kan- tumtu ise&isvalt; nende 30 sis-da, seda ots-b vastuvOtulco~ seasbJjat saavad - llliel!igus-misjon aas1a plii3St, arvestades likelcs illiOpilasleks. bndidaadi sriove ja 6ppe-edu- Kokku vOetakse vastu 490 lrust. inHnest, kellest 275 jllll<avad tu-

Arvestades kiiret heinaaega leval aasta1 EPMO instituutides. ja lailleid sOidupiletcid. on kOi- illejllllnod 215 aga somas pODo-gile antud vOimalus soorilada majanduskoolis, kuhu nad sisse s:isseaStumisek v~ toi- astusid. Esitame konkursigrupid mingud iihe paevaga. Selleks koos kobtade arvuga. Mono­on iiksainus tingimus: korras joone peal oo kogu vasluv&t. dokmnendid.. Konlmllige enne miJIT1tioooe an kobad EPMO Tartnsse sOitmist. et kaasas instituulides: oJeks pass (JcOibab ka EV koda· • Keblna (maaparandus) niku isilrutunnistus), 6 folot -85-65 (3x4 an). ArstiU>eodil (vorm • Luua (metsandus)- 5025 086 Y) ja haridust tllendaYlll • Olustvere (agroooomia) dolrumendil pea.ad olema kOik - 75'10 ""iaJHmd alltirja:l ja pitsat, leh· • RApina (aiandus)- 45'15 nikumi diplomi juurde lrunlub *Tiiri {loomakasvatua) tingimala binnete lebL A valdus - 50'30 kDjUialakse kohapeal blan!reb- • Tllri (!ilia- ja piimalebno-le;_ mingeid iseloomUSIIIsHioo- loogUI) - 3020 · vi_tusi arvesse ei VOeta. 'Wija * Vana-VOidu (majandu$) pole ka eluloolcDjeldust l..aste- - 5025 kodabsvandikke vOetakse vas-, * Vana-Vrudu (mehhaiJisce-tu viljaspool kookurssi, kui rimine.energeetik:a)-7560 soovl~ seda eesoigust bsutada, • Veterin8Briainstt-:-- 30 vOdre lastetodust tliend. SponsorvastuvOttu ja tasulisi

lnslilumide vestluskanisjo- reservkohti seekord ei tehta. nid IMCavOO kOigil V~mnvOtu- KD1J on Jroigil majanditel, fD"· plievadeL tuadelja eraisikutd Oigus ..,.._

Kui miDgilel pObjuslel sUski riaalselt IOelada oma llllilpilasi ei -- samal liieval koju nii otseaeklrui kaudsek (tcela-siliec pakub EPMU OObinUs- des kl>rgemat pODomajandus-vOimalust iihiselamus. kooli v6i instituuti).

Kuidas toimab koRkur&<! OliOpilaskandidaaride regist-Nagu m611dmod aastal, eksa- reerimine (dokumentide vasto-

L-----------------------'----------' milela,. iOpnhmnis'use hinoete vOtt + vestlus) algab 29. juunil ja veslluskooJjsjo !rinnangu - ja - -vadcl kella pObjal Arvesse llbeb seekord 9--17 EPM() peaboone aulas,

....... ,..... ___ _ _dus- ja .. ....,.bptl. Ka 00 EPMfj avamd m;,gisl•i- ja dok­.......... s. sr:c aga prw:g:;ISI '¥115b1Vi1Uuei]• ....

Fndi•ll oo Dftulav astiiiOend worm al6 Y. V...,._w: vaoa­IDt*:l swo. plrast. bid see pole baN•NMMiaistn t:imu.i. wid ra-­"~&~iajsvgeiumiviga. M!do_...,..._ I'MUs!

Kilike rr ride Yajalilb. Mm iiRJida. -~ ilppija iso. Kana i!ppcliiil - jlrjt>-

...._6dm....-...er· hdc' fMut1itnol 011 baduvalt

..,_.._, Lisats Tadll EPAie oo •ldsest EPMO b:Josseisus bas - ..... .._ Seega

- EPMIJ - kiirge­mast pnllnmajmwhwioJQiisf (lollaftist) Ding tahelr •t im­tibmdist &ialasid. mis Oil ki­jas nii ~poobes. (iX9Inma. .

~01) .tui b -­pool:scs liiiiB;; (dlSiit•ll'lis)~ .-, Oppida bs telptil: .. pj

(3 ... baas) ... -tasr::nr1 (1 taie kursus). Sel-

Juunikuu "Talu Maa" annab UlevaiBe lalude swrusest. arvust ja IUust 1991. aastat Junu 1Uieb maa omandi6igusest ja metsakasvausest Jaan·Liv kitpab loomcMie suvisest karjafamisest ja Gundo Aoosve suvis­test ai~ Vabariikik Tairnekaitsejaam annab teada, kust ----ja.........,;g­. -katJ;rie esNmise kohta ~ Piojekr tutvustab talule sobivat ail-kuivalil ~ Mihkef 01-line_lwOias_kallakMtelckm"'-

"TOODerpaklbvfilmalust osta Y6i ~lidustb:Jtejd. Ptilumajandusra seadl.lslesl: arne maaparandus-~ iileandmise ja edasise kasutamise juhendi

'rfaw'"l''l'flrM 1C'*»:.senti.

kuus binoet eesti keel, WOf· Riia 12. V'"limane Vastnv6tu-keel (mUme vMokeele lUnde pllovoo IO.junli,Riplikuoouse konal eeJiswake Laino- teeb~joa 13.juu­Ewoopa keeli vene keclele), · lil. Koni 26juunini saab infut nia-ka. lillisika, keetuia RDa 12, rDilln 240. Telefoui­ja bioloogia. Lisandub !Oputun- number on Tartu {liallgvalmUs­nistuse ~ binnere -- kood 8 234)7 12 46. Teile .... mine ja vestluskomisjoni bin- tab vastuvOiukon!isjoni rcboili­nang \_0 bni 5 palli). Seega on ne sebetir Marve .Ruuvet. pal!Mie summa 21 lwni 40 ja Parimale fl>rvdusoega neis piirides toimubki konkurss. ' '

Kookurs;grnpiks on iiks pOl- JAAK JAAl'IISTE, lmnajandnstool_Vaid Tiiril ja: EPMOYMtaflil!w\«WWIs,ioni Vana--VOidus, kus ..,........, -•sebetir

I!I!STI MEREHARIDUSKESKUSE VAS'J'l1VOTurJNGIMUSED 1!J92. AASTM. 19IJ2.aastll vOetUse illiiipilasi (kadeue) vastu

kCiSidmiduse basil mc:readuse Oppevaldkonda. f.si. mcse Oppeust.. IOpetaoud iif.Opilan~· (Udell) ,·Oib valida laeYmdose, mehaanika. ja. ka.la.nduse Opplmm­na.vabeJ.

Teise (Jppeaasta kipetmud iiliOpilane (ka.deu) n­tib 0ppe1iini.. Ncodeb (JfJ laevajulmnine. hodrograa.­fia. biidroordeom}ootia. 5adamate eksplualatsiooo. ~a ~ ja elektroonilised seadmed, laeva jOuscldmele ekspluatatsioon, laeva lctiJmutussead­.__ odmoloogilime """""""""'' plwdatsioon ja. remonr. lliOnduslik kaiapiHik, kala­loodete tdmoloogia. rannavalve ning Okoloogia. " EMKis Opila.kse riigi bhd, UliiipilaMcle (kadetti­dele) .nabe tasota vornririienis Ding loit ja. maks­tabe stipeDIJ.illlni. Viljasl.poolt Tallinna Oppima tol­m:ncl vOimaldacakse koht tihiselamus. V astu vOetak.-

sc Eesti V abariigi 8lalise DssckD:jutusegaja sisseas­tumisb.tsed edukalt sootiaauud isikuid. Laevajuhti­mise. la.eva Iaadioside, lill&ldusliku kalapDiiti ja. b­laloodote~.Wuavodilppidaka-

""· Opiaeg on 4 ustn EMKi astumiseb tuleb esitada vonnitohane avaJ.

dus., keskhariduse dobnnent, pass (EV kodaniku isi­)runmnisms) ja4 fotot 3x4.

OppetM toimub paevaOppe YOIIllis eesti keeles. Sisseastnmiskatsed koosnevad matemaaiika eksa.­

mist ja Uldharimse testist ning viiakse llibi kahes voorus: esimene 13. ja 14. juulil. teine 21. ja 22.110gustil vabaks jiinud kohtadele.

V astuvOetote nimelciri pannakse Viffja 1. augustil. Va..-tuvotukmn!sjon vOtab dokumente vas:u aJates

25.juunisL- . -·· ,c>i.fi. .-_,, -~~,!~mt.:. EMKi vastuvOtukolnisjoni aadress: ;, - : , 1:bua Tallinn, Endla4,llkorrus, tel44 28 28.

Zl (249)

Saugal hukkub sea-tsivilisat,~:ioo n

::; ~

Piimu Kolhoosi-. devahelise Seafar­mi osanikmajandi­te volinikud otsus­tasid 16. juunil seafarmi likvidee­rida ja alustada, vastavalt tootmise sihikindlale viihen-damisele kohe. ka kaadri koondamist.

~~~~~~~~~~======~~ rektoril bankida see mba farrni

KESON KELLELE muugipunbi kas8ast. Oksjonil osaleda toli tal niikninii iiksnes

VOLGU? lubadusega kiimne p11eva jook-Juba kolrnandat ruidalat oli sui vilja eest lasUda. kui vOigni-

PDmus lihasaadusi:e pookst kit- kud (aga neid oo Pamu seafar-sas Ues, aga sealiha pole kaup-. mil 22 miljooi rubla eest) oma 1ustes kildtigi. Rahwneelsed vOlad leas v6i osalisehki ara kuiJI'Ortlased pra3.disid forellifi- Oiendavad

leed ja iitJesid kr6bedaid 86nu Kui iiks v6lgnikest, Paron Li-Piimu Lihakombinaadi aadres- hakombinaat, kollektiivpuhku­sil, kus pecli kollektiivpuhkust selt heaaujulisena naasis ja Paniu seafarmist veeti samal uhiuue "Toyota" Umber kogu-ajal sigu tapale Tallinna nes, saadeli sealt Pamu seafar-

"Kaks nildalat miiiime sigu mile leade valmisolekust taas pcaJinnale hinnaga 35 ruhla sigu osta, scckord hinnaga 35 eluskaalukilo, aga rnha relle rubla eluskaalukilo. Aga Pamu eest pole laekucud mcile kopi- - Kolhoosidevaheline Seafarm katki," ~tis Pamu _Ko~- heitis taga9 vaenukinda: toome '!evahelise Seafarmt direktor t&ile sigu lapale, kui soostute Ulc Kangsepp. meile maksma 45 rubla elus-~ et mba ei _laeku, J;X>le balukilost

tanastes olodes tooljatele mida- Pamu Lihakombinaadi flilus.. gi iillatavat Pamu Li~bi- tudes -on kuurortlinna poeletti.-naat oo P.lm~;~ seafarmile v61gu: dele taas oodata sealiba, aga kuulotas iihepoolselt sea elus- koos jiirjekordse -hinriatoosuga kaalubinnaks 25 rbl kilo, ~iiiis Ja rahomeelsed Jruuronlased IUnnalasemeJ nagu Tallinna prnevad ikka foreJlifileOO ja lrolleegid, i'ltis seal'anjlile vUrtsdatnd silke. 0ma krObe-maksmataja ... ~tis ~e m'uu dad valjendid adresseerivad nad hulgas 7oyffia . bussi ~u aga mitte enam lihakombin~-KoJhoosidevaheltSCS Seafanms dile., vaid IDiama raba ja Saoga oli aga SOOdataga~ ~ jOe vabCI kOtguvale seafarmile. -~evaks, pangaarvel et ru~adn ning fiinni dircktoril ees 86it Tamsalusse viljaoksjonile. Et lasuda cksjoni -os8Wtn-- ni.-.g lagatisraha. tuli rahakatteta pangaarvet omava seafanni di-

KUNAS V AIKIB SEAKISA?

f'"Jmu Kolhoosidevahelises Seafarmis on praegu 25 000

~ ja nuumsiga, kehakaa­tu"ga 3st lruni 103 kilogrammi­ni, pOhikari peale selle. Direk­tor filo Kangsepp arvab, et 1500 tonni elussigade tapale vedamine vOtab aega kaks na­dalat. Kusagil arhiivis on sea­Carmi eehnise direktori Kaljti Jitrve koostatud nn must stse­naarium, mis Iubab farmis toot­mise IOpetada tihe nadalaga See on puhuks, kui seistakse tO­siasja ecs, et sead on maaratud natjasurmale.. Selline siinge perspektiiV polegi v¢imatu, sesl sOOda OSbnine Ahakatteta pan­gaarvega on paev-paevalt iiha · ahsurdsem ja raskem - valit­suse korralduse kohaselt ei tohi teJaviljasalved miilia sOOta ilma etretuaksuta! S.iiski rehkenda­takse Pamu ~. et sead tuleb realiseerida peekonlcaalus. Seega peetakse rahtsaks nuu­truita ka olemasolevad p(ksad. See Uihendab, et viimased kak.<; fanni WOtajat, direklor ja pea­raamatupidaja, sulgevad konto­riukse viimast korda mine eJ)Ile

kui viie ktm parast. Kobe aga lUieb Jikvidterida fmni pOhika­ri, suguemised ja kuldid, · et konloriust ei tuleks viimasl kor­da Jukku keerata iiheksa kun Jfu"dSt. Ka suletakse pfusaste tootmise Iakkamisega tootmises see vaheuks, :lust ei pruise sissc enam·kB. kOige Jrurjem tootmist jlitkama sundiv riigildisk.

KAS SEDA ULDSE TULEB?

Pamu hiidsigalast on suurem ainult Viiratsi riigimajand EKSEKO, miUe projekteeritud vOimsus on 54 000 ts nuumsigu aastas Pamu farmi 42 000 ts vastu. M~lemad on pidanud

-viimase aasta jooksut oma toonnismabtu vlibt'ndama, EKSEKO poole, Parnu farm Jro1mandiku vOrra. Aga see ei hllirinud Eesti riigis veel tarbi-. jaid, sest seaJ;ha jlltlo<s. See puudutas eluliselt vaid farinides koondalavaid tOOtajaid. See ei hairinud ka ministreid. Sest $C8lihatootmisk:omplekside lausrajamine Eestisse oli ju ol­nud osak:ene NSV Liidu pOllu­majanduspoliilikast, et toita li­haga Vene Iaaneregiooni suur­linnu. Ja kui fihel ilusal heal piieval ei ahvardanud lagune­nud N Liidu Oigrisjarglane, Ve­nemaa, naljaste leningradlaste nimel karistUSC:g'a enam eestla­si, vaid asus sellega ahvardama muud maailma, ja lihanalja lee­vendamise V~maa suur1!:::na~

_ des vOtsid enda kanda ameerik­Iased, siis hingasime kergenda­tult Ube hiidsigala Iikvideeri­mise otsus Eeslis on midagi, ntis kill1 jatab niiiid ilksk:Oik­seks varem meid viljaga varus­lanud Venemaa, kuid muudab rahutilks Eesti riigi ministrid.

"Meil on vaja seda teha," tit· Jes direktor Oio Kiingsepp vaikselt See oli veel enne koosolekut, see oli tema kabi­nctis ja see oli Oeldud ministee­riumi esind2.jale, kes oli kohale SOitnud, ct tOestada seafanni lik.videerimise vOimatust -jurii­dilisest ktiljest Pamu Kothoo­sidevahelise Seafarmi volikogu otsus seafann likvideerida lOs­tab oluliselt tempot ja tillUaegu, vOrreldes majanditevahel:iste et­tevOtete riigistamise ja lahtirii­gistamise kohta ldiivates sea­dustes antuga

KASVOUNIKUD PEAVADSURVELE

VASTU?

lutada viiljaspcolt. Pamu Kolhoosidcval~elisel

Seafannil On 24 osanikku ~ 18 kolhoosi ja 6 agroftrmat ja osalihistut. Seafarmi vOlad ja tulud on ka nende vOlad ja tu­lud. Neid paluti ja nad tulid, et otsust langetada. .

Farm tMtab hasti. OOp!ieva­ne kaaluiive on iile 2 kuu va­nustel pOrsastel 500 g, kesikuJel 550 g ja nuumikutel 602 g -peaaegti nagu tllu parimatei naidistel ja iildsegi mitte nagu atroofset riniiti pMeval sigalal, milleks Pamu seafann tunnista­tud on ja mistOttu siit ei lubata mfliia eluspOrsaid. (Veel iiks p(ihjus p(irsatootmine viivita· mata lOpetada?) Samas on ki­logrammi lihaiibe omahind Par-no seafannis 48 rbl, kusjuures 52% omahinnast moodustab sOOt. Ohe kilo massi--Hbe saa­miseks kulutatakse 4,2 sOOtiihi­kut. (Teadmiseks: iiks sii on vOrdne Uhe kilo odrajahuga.) Odavaima saadaoleva sOOdate­ravilja kilogramm maksab prae­gu kuue rubla ringis, talumehed lctisivad topelt rohkem. Uudse­viljale lootusi rajada ei saa, sest majandite arvestuste kohaselt kujuneb teravilja omahind kOr­geks - 8 rol kilogrnmm. Loo­tusetu on olukord ka hfipoteeti­lise pangaarvega Sest kuigi vOlgu ollakse seafannile 22 miljonit, on ka ise 14 miljonit rubla vOlga tehtud. PangaarveJ peaks seega siis olema 8 miljo­nit rubla, aga isegi lcui see oleks nii, et jatlruks sellest, et Lllita lctitusega talveootel tiihjad ma­hutid, muust raakimata. Kogu fanni soojamajandus elab prae­gu sealliga,mesofiilsel klliirita­misel vabanevast energiast. Tootmist jatkates jatkuks tal­veks kiiJI sealaga, aga mitte set­lest vabanevat energiat. Masuu­ti on vaja! Okskoik kuidas ka ei arvutaks, tulemused ·nititavad iiht - pankrotti. Osanikmajan­dite esimeestele seda tOestada ei tulnud. POllumajandusminis­teeriumisse seda !Oestama ei tnindud. LOppeks on see ju si­hikindla pOlluma janduspoliitika tagajarg.

Kahek.fimne nel jast osanikust 19 hllilletasid likvideerimise poolt, I vastu, iilejaanud olid erapooletud.

"Mitte kuskil pole Ocldud, et iihes sigalas peaks tootmist jat­kama seni, kwti katus kaela hngeb," heitsid olukorra tOsi­dusest hoolimata huumorimeelt mittc kaotanud volinikud nal ja, kui vl'lrsid Pika laua taha rida­misi istet

Koosolekul anti sOna nii mi­nisteeriumi esindajale kui ka maavanemale, samuti Pamu maa-amebjuhatajale.

"Need sOnavOtud on meile iiksnes teadriliseks, otsuse lan­getame ise," tuletas meelde Oio Kangsepp osanikmajan<lite esi­meestele, itlbutades, kuivlkd viihe ta la~eb asjade kaiku kal-

'1Cui kOht on tHis, on selliseid otsuseid kerge teba," kommen­teeris juhtunut Pamu POlluma­jandustooUate Liidu tegevesi­mees Uno Annus. Aga ta andis tootjatele ka Oiguse: kui ettevO­te toodaU_ iahjumiga ja toodetu eest mba ka ei saa, siis tuleb et • tevOte sulgeda.:. Stindmust Parnusse ja1gima slliblud EKSEKO direktor Priit Vihuri

. sOnas tisna iihemOUel:iselt, et ta tulnud kogemusi O!pandama _

TONUKANN

Keskharidusega noored!

ARKNA KATSESOVHOOS-KOOUS omandate iihe aastaga

KUNSTLIKU SEEMENDUSE TEHNIKU­NOOREMLOOMAVELSKRI kutse.

Dokumentlde vastuv6tt Ja inf~ii~Uiltstini · kl9-'14.

EE2100 Uine-Viru mk, Arkna. Tel93723.

~~------------~----------------------~----------------------~N~r~27~~~4:9~)e~N~e~lja~p:a~ev~,~2~.j~uu~li~1~S~92~ Kui mina alles noor

veei olin Ma olen Viljandi poiss. Vene

okupatsiooni ajal olin 16aasta­ne, kilisin Viljandis keskkoolis ja kiusasin koos teiste poistega Opetajaid. Kiisisime neilt: "Miles te niiiid teistmoodi juttu rtillgite kui mOOdunud aastal."

Vabariigi aastapll.eval pani~e VabadussOjas langenute kalmu­dele kiiiinlad pBlema Oo jaa, see ali Viljandi rahvale suur­siindmus. Kogunes palju inime­si. Sellest hoolimata, et miilit­samaja ehk endine politseiloss oli kalmistu lillledaL -Nii mOne­gi pealtvaataja ldisi kais tasku­rii.tikuga silmade juures.

nus ja liigutav vaatepilt oli kill!, kui hubisevad kliiinlalee­gid kalmistuvaikuses ja mustas OOs lumel peegeldusid.

Kui tagasi korterisse jOudsin (vanemad olid selleks ajaks Viljandist maale kolinud), tit­les perenaine: "Ah seJjeks sa neid kalmuki.iiinlaid madratsi alia kogusidki." Ise ta kallistas mind -Mvasti-kOvasti.

Aga vOidupiihaks tahtsinl_e koos sObraga Viljandi kiriku tomi sinimustvalge viia. MOt­lesime, et OOsel ronimc. Olimc sporti teinud poisid. Ometi Jai­me kartma. Arvasime, ct me ei jOua enne miilitsa tulekut alia.

Lipp oli sinna ikkagi viidud. Ma olin siis ]uba Inglismaal.

Laia ilma Kui sakslased tulid, oli kiil­

lap enamikul cestlastest se-c mOte, et sakslased taastavad

Saksamaal sattush, ve,Jelaste juurde vangi. Just sci ajal niigin tihti unes, et olen kodus, et olen beinamaal ja teen heina. Alati oli pilt nii tOene, et keset OOd tiles iirgates oli kindel veendu­mus: oleQ Eestis. Ja siis sahva­tas piihe: "Eesti on ju venelasi

~ h:OI;as - !ehmad jalutasid vabalt koos pOtradega ringi. Vahel tuli neid tundide kaupa otsida

Muuseas, lnglismaa ltips.avad lehmi ainult mehed. Ja kassid ei oska: siin ise pi.Iu otsast alia ro­nida.

Glen rr::Onda ncist juba mitw_c, klimne aasta jooksul hooldus­asutustcs kiilastanud.

Ega siis ainult pOgenikclaa­ger m5junud, rohkem ikka sun­nilud kodunt lahkuminc, tead­matus, hinn. \ Eesti eluga olime vaga hal-

Eestlasena Inglismaal

Ees~ Vabariigi. Aga sec asi tehti meile siis klaariks, kui la­hingud olid Eesti pinnallOppc­nud. Anti mOista, et eest\astc asi on niitid iliM, mitte vaba­riiki teha. T"anuks selle eest, et venelased vaija lMdi.

Siis, kui sak:slased hakkasid sOda kaotama, hakkasid nad ko­halikke oma s5jav1ikke v&ba­ma. Oigust neil kui kolonistidel selleks polnud.

HELMUT HEINASTU on Inglisman Eestlaste Ohingu esimees. Kohtusime aasta tagasi lnglismaal, hiljem oleme suhelnud kitja teeL Nii saigl kokku see jutt.

musedki teiste omadega. Seda huvita~ vam on neid teada, sest iihe eestlase lugu - see on ju tiikike Eesti lugu.

Need pudelrkesed lema selja taga ka­pis on suveniirpudelid, mis kogutud iile maailma. "Viru Valge" ja "Vana Tal­linn" on seal ka.

Olin gUmnaasiumi viimase klassi Opilane, mobilisatsioon haaras ka mind. lgasuguseid kavalaid lepinguid pakuti.

Moodustati Eesti Leegion. Alguses ei vOtnud see vedu. Kui professor Uluots ise mehi ::inr.a kutsus, mir.di massilisc­malt.

Oo jaa, see on pikk lugu, kui­das rna selle mobilisatsiooni pili'ast Saksamaale sattusin ja mida seal tegin. Oli traagikat ja oli koomikat- 5nneks nooruses ei vOta kOike nii silngelt, kui te­gelikult on.

Hiljem olen killl monele asja­le jllbedusega tagasi m5telnud.

Olin rongis, kus oli vaguni­.tllis noori po1latare ja sama pal­ju vene sMureid. Vedurijuhid olid ·venelased. Metsa vahel tehti peatus. Dks tiidruk: palus:

':Otll'diJcP/'i'II,\\Hl>io~us," ja pu· gcs mu Si!IJa talla:-i'"'ema plliises. Hiljem korraldasid Vene kind­ralid "uurimise", millega vae­seid poolatare veel kord mOni­tati.

Kindlasti on hr Heinastu saatus sar­nane paljude omasuguste saatusega, kindlasti kattuvad lema miitted ja arva-

tllis, kuidas niiiid kiill minema TOO p&ast oli eestlastel ko- vasti kursis. Nt kiiiiditamistest saime mitu aastat hiljem teada. Sedagi uduselt, et midagi hirm­s.at oli. Kui kodumaalt hakkas ktilalisi kliima, kuulsime tllpse­malt. Kuid ei olnud seegi plliis tOde - nemad kartsid rlHikida, meie: ei suutnud uskuda

piliisen?" Viiga pikkamOOda halikega arusaamatusi ka. Siin j()udis teadvusse, et see. oli maal on ju nii, et kui k51ab lOu-ainult uni. na- vOi 15pukell, tOO seiskub.

Teised mehed dllikisid sama- Kuid meie omad kippusid poo-sugustest unenii.gudest. KOik likut tOOd (nt heinakuhja) lOpe-me olime kindlad, ~t Eesti varsc tama. ti vabastatakse, et niisugune See..:.eest tantsupidudel Uidru-illekOhus ei saa kana kesta, et kule plli'asl lUll Ullemisi pol-maailm ei tuba seda. Isegi Ing- nud. ·· Hoiat:ne kokku lismaal ptisis see veendumus Enamik eestlasi hakkas siin Siia saabudes hakkasime veel mOndaaega kohe raha koguma, et omaette ·kohe omavahel tihedalt suhtle-

Aga maailmal polnud tilluke· elamist muretseda. KOik me rna 1947.~ aastal tekkis Inglis-sest Eesti Vabariigist s_ooja ega piiiidsime kohalike kommetega maa Eestlaste Ohing ja alustas kiilma. .tutvuda. Kinni pidada me neist ilmumist ajaleht "Eesti H!Uil".

kiill nii viiga ei piliidnud ja ei Korraldasime tllienduskursu­piiiia. seid, Opetasime Iastele eesti Kus on kodu? Kus on

kodumaa? . Inglismaal olid eesflased al­

guses pi"ihiliselt pOIIU{Mlised, sBekaevurid, tekstiilitOOtajad, meditsiiniOed. 1952. ja 1953. aastal liik:s cnamus siit ara, koi-ge rohkem Kanadasse. Mina ci tahtnud Euroopast lahkuda.

Kui Saksamaalt tulimc, sOl­miti meiega aastane tMleping. Sattusin tallu. See oli vtl.ga ilu-

Kuigi iliiiid olen juba 68aas- keelt ja ajalugu. Enda meelest tane, pole lnglismaa mulle ko- sujus kOik kenasti, ometi oleme dumaaks saanud, koduseks teinud kuskil vea - praegnsed kiill. V5tan olukorda_ mOistuse- 30---40aastHsed eestlased ei kai ga: siin tuleb mul o!Ia, siin on ecsti seltskonnaga eriti liibi. mu kodu, sest Eestis uuesti Nojah, eks nad ole juba rohkem alustades jhliksin clule alia. , ingliskeelsesse keskkonda im-

Oo jaa, nii mOnigi Saksamaa bunud. pOgenikelaagrist .U!.bikainud ini- 0o jaa, huvitav oil see laste mene jiii siin Inglismaal elule sisseelamine. Oli neid vane­alia. Niirvid ei pidanud vastu. maid, kes kodus hakkasid laste-

g~ inglisc keeles kOnclC'ma, kuigi ise vee! ei os.anud. Aga oli ka ·neid, kcs kodus ainiJIL cesti kee.lt tarvitasid. Tcan iiht viidapsega peret Ema-isa ldti­sid k-ohalikult koolijuhilt kiisi­mas. leas Opetada lastele inglise vOi eesti keelt. Koolijuhataja olevat titelnud:. "6pemge eesti keelt, sest see on teie sUurim v~randus."

Lapsed lliksid iiksteise jDrel kooli ja poole aastaga oli iga­Uhel sulaselge inglise keel suus.

Londonis me koondusime AUGUST TORMA kui kohali­ku Eesti Vabariigi saadiku iim­ber. Tema oli meile suur autori­tcet ja EV saatkond oli meie sa­gedanc kohtumispaik. Selles majas kais meil ka vilgas kul­tuurielu.

Kolm-neli aastat tagasi, kui Eestis algas laulev ·revolut­sioon, mtiildi -saatk:onna maja maha. Inglismaa eestlased said ·sellest Inglise parlamendisaadi­kutelt teada. Tundsime end pe­tetuna, isegi reedetuna Ei tea, mik:: EV suursaadik USAs ERNST JAAKSON meie eest selle saladuses hoidis. Me mOistame, et majanduslikult oleks see maja meile ja Eestile v'Jga kalliks Iainud (50 aastat polnud seal remonti tehtud), kuid arutada oleksime seda asja ikka kOik koos vOinud.

Praegu on Inglismaal kolm Eesti maja ja kahe tuhande eestlase ringis. Lon4on_i Eesti maja on selle .aas~ -algusest amellikult tniiJlUSiatnd Eesli -Vabariigi saatkond. Saadikuid­ki on juba mitu olnud. Jfiri Luik -ltiks _Eestisse tagasi, ·tema ase­mete tuli Allan Sepp, kes on mcie inimeste seas. Y.,tga popu­laame. Viisasid annab villja iiks vabatahtlik t:OOjOud.

Ootame siin praegu isi.kutun­nistuste saabnmist Ma ei saa aru, miles neid iildse vaja on. Terve !Mnemaailm ajab Ulbi ainult valispassidega ja katki pole midagi. TIJNNE KELAM tahab niliid valiseestlastelt 50 ()()() dollarit isikutunnistuste vOlgade kaueks. Ei tea, kas vi­lispasside eest tahetakse teist samapalju? Kummaline, et enne tellitakse iiks asi ara ja al­Ies siis tuleb maksmine meelde. ·

Oo jaa, eestlaste iihisk:ond siin vananeb ja vaheneb. See­eest on tublisti tihenenua side­med kodumaaga. Nii 1Ja1ju kai.b kiilalisi Eestist. Muidugi on see kena. Kuid siinseid koosviibi­misi G!l see veidike vist kmpi­nud. Sest alati vOidakse ju kau~ gelt saabunud kaasmaalas(t)e toetuseks korjandus korralda-da •..

Me t5esti ei ole siin nii jOu­kad, et Eestit majandnslilrult toetada.

Kuna elan Heatrow' lennu­vl:Uja Uihedal, siis veedan palju aega :-.._octumaalt siia saabunuid vastu vl'lttes vOi lira saare,<;.

Sel suvel tahan ise Csmakord-

s,e~~-~-a~t·~?:~~~~-~1t;,~t.isse u~ , .

. . ': !l ,?f ~

Dies kirjutanud AGNES JURGENS

Toilas olid Kirde killad Maikuu viimase piihaplieva

ilm meelitas paljusid Kirde­Eesti linlasi suvemOnusid nauti­ma Toila natuke rlllimas randa. Kuigi pikk ja killm kevad ni•1& roostes sildid "Ujumine keela­tud!" hoidsid enamiku veest eemale, leidus ka neid, kes end kastsid.

Kuid p(ihiline elu ei ldiinud sel paeval mitte rannas, , vaid pargis. Neljandat aastat toimu­vad Kirde killad meelitasid ko­hale bussiUI.ite kaupa huvilisi. Palju oli neid, kes just selle kul­tuurisiindmuse piirast Toilasse

tulid, aga leidus neidk:i, kelle kipitama kippuv turi rannast eemale peletas.

Kirde kildade korraldamirie piknikuna Oigustas ennast. Nii said kOik paremini omavahel suhelda. U uenduseks sel aastal oli veel see, et kellelegi ei kir­jutatud ette, millega ta esinema peab. V aba kav,a an dis kOigile vOimaluse naidata oma tugeva­maid kiilgi. Ka ei nOutud ran­gelt folkloorset vormi nagu eel­miste: kordadel. Selline lahen­dus andis ka kultuurijuhtidele vOimaluse viilja selgitada kol-

lektiividele endile enim meeldi­nudpalad:-

Pidu Iaks kenasti. Ei hakka rna siinkohal nimetama esine­nud koilcktii·.Te - nimekiri saaks Oige pikk.

Kirde killad rutitasid, et Ida­Vim maakonnas on taidlus heal jatjel. Loodame, et too iir:itus k:innitab ka mujal usku, et Kir­de-Eesti ei ole eesti kllltuurilc kadunud paik.

PEETER LILLEV ALI tekst ja fotod

!J.aakonnalinna.tuleb tehnokiila

Johvis toimus rahvusvahelinc nOupidaminc, mille korraldas Eesti Teaduste Akadeemia 6koloogia ja Mereuuringute Instituut koos Kirde-Eesti osa­konna ja Stockholmi Dlikooli­ga. Rootslasi esindasid viis tea­duste doktorit ja professorit eesotsas professor A.Bergmani­ga. Eesmark on alustada koos­tOOd Ida'-Virumaa Okoloogiliste kUsimu:.te selgitamiseks ja la­

hendamiseks. JOhvisse tahetak­se. m. J~Y!-l~'latlP!int? uuri­mJ~e J<l spctsiilistl& koolf~s­kes!ms, nn tehnokiila ehk ·oko­polis. Keskuse loomisega tahe-

takse kaasata Eesti ja valisriiki­de tcadlasi ja ettevOtjaid Ida­Virumaa keskkonnaki.isimuste uurimisse ja tiinapllevaste la­hendusvariantide vaijatOOtamis­se. Sisustatakse laborid, toimu­vad uuringud, locngud-.

Seckord olid rootslased rob­kern kuulajad ja vaatajad. Meie ja Tallinna tcadlased andsid iilevaate siinsest loodusrcostu­sest, selle mOjust Ohuk, vcelc, taimestikule. -K1hdi vaat~as Kohtla-Jlirve Olijru-ve, puhas­tusseadmcid, imetleti Ontika pankrannikut, Toilat. Rootsla­sed veendusid, et Kirde-Eestis

on haruldane ja kaunis loodus, ~ ka unikaalne reostus.

<)Ml Kirde-Eesti osakonna direktori Erik Kaljuvee arvates vOiks koostOO alata kohe, R9.0t­silt. aga ka Soome Joensuu Uli­koolilt oodatakse abi scadmete ja aparatuuri naol.

Opperuumid ja laborid on olema<>. Leida tuleb vaid Oppu­ritele elurnumid. Tulevikus peaks lehnoklilast saama omaettckompleks.

Hmsclt kirjutatakse asjalik koostOOleping allajuba Iahemal ajal Stockholmis.

KAlE NAGELMAN-

Talumehel nahk iile korvade!

Mullu siigisel kasvatas talunik. S ilusa odra. POI!ud olid puhtad, viii koristati augustikuu ainsal ilusal rul.dalal. Mees viis vilja sov· hdosi k~vatisse, kus see ka seemneviljana vasto vOeti. Ei teinud keegi juttu, et vligu mees viii teise, SOMaviljakuivatisse. Ei tehtud ldira ka sellest, et sovhoosis olla kokku lepitud, et talunik ei saa oma viljast rohkem seemnevilja tagasi kui tal kevadel maha panna vaja. s..:.t kasvatatud otra oleks tOesti olnud patt soodaks teha.

Alles kevadel ilmnes, et sovhoos mehele kogu vilja ei tllgasta. Ega mees kOikc tahtnudki, tal oli tegelikult W\ia kuus tonni. S oli n5us vilja sovhoosile miiiima ~ 13 rubla kilo. Majand pakkus viis rubla vOi sOOdavilja. Selle kilo hind on vaid 3 rubla. Loomulikult talumees ei nOustunud. Muna pole ju mOtet muna vastu vahetada ehk kasu saamata ei maksa kaubelda

S andis asja kohtusse. Majandimched Oigustasid: juba siigisel hoiatati, et seemnevilja tagasi ei saa. S kinnitas, et temale lubati kogu vili seemneks kuivatada. Kui omanik kOik kaod maha arVas, oli majand talle vOlgu iile 42 tonni vilja. Majand ei saa otra tagasta­da, sest "siis jaaksid t:OOtajate osakud vaiksemaks ja killv tegema­ta". Ent kuidas vOis majand teise vara omaks arvata? Taask:olhoo­sistamine? Punaparunlus?

Majandil ei olnud kohtule esitada t6endeid, et talumeest siigisel hoiatatud on. Kui selline paber olnukski, vaevalt oJeks S oma vilja Uldse sinna kuivatisse andnud. Ju oleks otsinud teise. Ikkagi vrutrt seemnevili, ja niiiid iikk:i ~ SOOdaks? Kes annaks omcl kasvatittu­hooldatu---koristatu vOileivahinna eest Ara?

Kohtu koosseis arvas, et ei tohi tagasi lasta endisi aegu. Mis kel­legi oma, seda riigimajand omastada ei saa. S-i kasuks mOisteti ille 400 000 rubla._ Lisaks tuleb majandil maksta 10 protsenti sellest summast kohtukuludc katteks. RiigilOiv. Hoolimata majandijuhi protestist. tuleb seadust ikkagi tllita

NOnda see kaib: s6nadcs abistatakse talunikke igati, tegudes ptiil­lakse noorida.

Kiiige kiuste kiilvati

SALMEARR

Varakevadel polnud tcada, kes hakkab Kiikla iihismajandis kill­varna. Kuid tOO lliks kilima. Ktilvit:OOde organiseerimise vOtsid enda peale kak:S inimest: vastav<it 5petust saanud, ent ntiiid sigala juhataja Riina Uusen ja endine osakonnajuhataja Aarne, kes palus end just nOnda tiluleerida Mees on· majandit:OOI kaevandustOOst priil ajal.

POllul tiirutas traktoritega 15 trakt:oristi. Alustati hilja, seepl!rast oldi kiilviga teistest majanditcst maas. Aga ega keegi edetabelit pi· danudki. TOOtati puhtast entusiasmist, arvestusega, et kui majand osaUhinguteks laguneb, ei tulcks alustada tlihjalt kohalt. KillvitOO­de juhendajad hakk:avad kuuluma loodavate osaiihin6Gte juhtkon­da.

On nonnaalne, et agronoom kavandab ktilvi- ja mllud kevadlOOO talvel, mil on rohkem aega kabinetivaikuses mOelda. Kui R,iina ja Aame lahkuvatelt agronoomidelt mai algol dokumente iile v5tma hakkasid, selgus, ct kogu kiilviks vajalik eeltOO oli pardku tegema­ta. Pole rask:e ette kujutada, kui kibekiireks Riinal ja Aamel lliks. Nad tuli:d kcerulisest olukorrast auga valja. Mis naoga aga need kaks noort inimest, kes oma WO talvel tegemata jatsid, kUla vahel ringi kllivad?

Tegin meestegajuttu ka tOOtasust Mehed. vaid mOmisesid vastu­seks. Midaparemat sa oskadki teha, kui 12~14tunnise tOOp.!ievaga teenid kuus vaid 3000 rubla. Majandillihtsalt pole vOimalik rob­kern maksta TOOlised loodavad siiski paremale tulevikule: vllikse­mates iiksJStes tuleb. iileval pidada v1iliem ametnikk:e ja teenitu jruib tegelikule tMtegijale; samuti otsustamine, kui palju keegi vlliirt saamaon.

Uurisin ka, kuidas on load klituse ja varuosadega. beldi, et kiltus on olemas, varuosi ei jiitku. KOige suuremat muret-teeb mootoriOli. See on hirmkallis. Dldise!l ag<-1 arvati, et eks saab sellestki murc~t

til~nule jill Kiildas ldtigust mulje, etpOhil~~~~~J~W~~nl pOI-luleka tulcvikus sclga. ·· ~.v ··· ·; JZ IJI ' · -'

UNO-TAMBET UUSEN

I

sadu soovitusi 91 Poolkibedate sortide (Skviri, Kaba jt ) sibulates on eeterlikke

Olisid, samnti kuivainet ja suhkruid vahem kui eel_mistes. Nad nOuavad kasvuks mOnevfirra kOrgemat tempemtuuri. Sailivus on keskmine.

Magusad sibulad (Kapinja, Lietuvos didei jt) sisaldavad Jroige vahem eeterlikke t'Hisid, samuti kuivainet J8 suhkrnid. Nenile maitse tundub peaaegu magusana, seeplirast sililakse neid pea­miselt toorelt. Soojuse suhtes on nad kOige nOudlikumad. Saili-vad suhteliselt halvasti. ·

Sibulal on erinevates kasvu- ja arengufaasides soojuse suhtes erinevad nOuded.

Meillevinud kibedate sibulate minimaalne temperatuur seem­nete idanemiseks on.2-5 'C. TOusmed taluvad ka mOnclcraadi­lisi Mkiilmi. Juurestik areneb hasti madalal temperatuuril (3-10 'C), maapealsed osad nOuavad a&L kasvuks Ja arenemiseks kOrgemat (15-20 "C) temperatuuri. Oitsemise ja seemnete val­mimise ajal on OP,timaalne 20-30 'C. Lehestik talub lllhiajalist kiilma kuni -7 C. Puhkeolekus sibul k:annatab pik:emaajalist sailitamist kuni -3 •c juures. Kui tipp- vlii valiksibulaid sailita­da 2-15 'C juures, Uihevad neist kasvanud sibulataimed ker­gesti Oitsema. SeepHrast peab mahapane:niseks maamtud sibu­laid sililitama kas madalama vOi kOrgema temperatuuriga ruu­mis.

SMgisibul on pikapaeva taim. LUhiP.Keva tingimustes annab ta rohkesti pealseid, kuid sibulat ja Oisdruvarsi ei moodusta (see ilmneb selgesti kevad~visel a,iatamisel).

Kasvu algul on sibul nOudlik mulla niiskuse suhtes. Sibulare valmimise ajal on aga liigne niisk:us ebasoovitav.

SOOgisibul on iiks nOudlikumaid kOOgivilju muUa IOimise ja viljakuse subtes.

KOige sobivam on parasniiske, huum~ ja toitaineterikas, hea struktuuriga kerge kuni keskmine, nOrgalt happeline kuni neutraalne (pH 6,0-7 ,0) saviliiv- vOi liivsavimuld, mis ~vade} varakult taheneb. Raske ja Ulemaara niiske mold ei ole kohane, seal on sibulate areng pidurdatud, nad valmivad hilja ja sliilivad halvasti. Kuivalliivmullal kipub saak jrulma_ vlilreSeks, Sest si­bula kasvamine l.akkab varakult Koduaias saab raskemat mulda parandada liiva ja turbamulla Jisamisega

Eelviljade suhtes ei ole sibul eriti nOudlik. Paremini sobivad talle orgaanilist vfietist saanud ja maa varem vabastavad varnja­ne pea- ja Iillkapsas, kU:rk, tomat, varajane kartul. VID.tida tuleks aga sOOgisibula kasvatamist laukude (porrulauk, ltiiiislauk) ja i.seCnda jateL

V algusenoudliku taimena kasvab sOOgisibul hasti tuultele ava­tud kaSvukohal, kus ka seenehaiguste lOObimise oht on va.iksem.

Sibulamaa olgu siigisel siigavalt baritud ja umbrobupu­bas.

Maa kaevata hiivitamiseks

dist. 'Oidtuntud ja enamlevinud on kasvatamine tipp-- vOi valiksibu­

Iate mahapaneiru teel. Esimesel juhul Jrnlub sCem.nest tarbesibU­Ia saamiseks kaks,- teisel jubul ko~ kolm aastat

Niiviisi kasvatatalcse kibedaid sibulasorte. Seemoest vOib tar­besibula saada ka tihe· aastaga (killviaastal) vaid magusate ja poolkibedate sortide puhul. lstikud tuleb ette kasvatada. Kuive­rnal ja soojemal sli.vel vOib mODest sordist (nllit Kaba) samai aastal tarbesibulaid saada ka seemne ldllvil avamaale. Sel.f!lhul peab maa olema vllga umbrohupuhas ja hllsti vlleJahvl Okiilruid taibesibulaid annab sageli valja valida ka ~ppsibulate hulgasl

LEOPOLD tdEENSALU

------

Nr Zl (249)e NeljapAev, 2. juuli 19921

S~hkrupeedi viietamise st

Suhkrupeedi kasvatamine so­bib erili nendele maaperedele., kes loo_mj peavad. Annab ju suhkrupeet palju pealseid jako-. dusel sfuupi tegemisel jlllb i"" rete ka rohkesti magusat juuri­kamassi. mis sobib hasti sOO­daks.

Suhkmpeedi kasvatamisel on aga mOned iseltrastised, millele tahaksin algaja peedikasvataja tiihelepanu juhtida

1. Suhkrupeet Oil iiks k6ige -lubjalembesemaid kultuure. Ta on nOudlikum isegi oma liigi­kaaslastest sMgi- ja sMdapee-" dist. Happesuse_ all kannatavaid muldi tuleb -suhkrupeedi kasva­tamisellingimata lubjata

2. Suhkrupeet on vaga bmd­lil< boori puuduse suhoes. Kui mold on boorivaene, sureb ~ ditaime k:asvukuhik (enamasti suve teisel poclel, eriti- lmival ajal) vffi tekivad juurikal sur­nod k:oe Iaigud. Smnud mahla­ne magus mass on beaks toite­keskk:onnaks mitmetele mulla mik:roorganismidele. Tekib hai­guspilt, mida nimetatak:se peedi siidamiku lwivtnadanik:nks Koristamisel avastame. et pee­did on kerged ja seest tiihjad vbi on peedi kiilgedel suuri musti laike. Booripuudust vOib sfivendada boorivaese mulla Jupjamine. sest lupjamine -va­bendab taimedel boori kauesaa­davust. Mulla lopjamisel pillev­kivituhaga ei ole seda Uihelda­IU{I. Kui booripuudus mulla<o ei ole criti sour, ei pOhjUSla see

veel juurikatel mjdaniklm, Jwid viihendab suhkrusisaldusL

3. Peedid ei pie tundlilmd JdoOO suhoes ja n:ageerivad IX>-

·- ..-iurnile. -valida peetidele -­te hulgast madalama baliumi-sisaldusega viietis., sest ballasti­na sisaldab see enamasli naat­riomldoriidi V anasti soovilati peete vaetada isegi keedusoola­ga, sest see on ju naatriumklo­riid.

Juba siigiskiinni alia tuleks anda sOOnikut 50-100 Oba. Kui see on tegemata jaanud, to­leks lrevadel anda vilimalikult peenemat hasti k:iiarinud silnni­k:ut ja piin:luda vaibena annu­sega. PKvaetised tulnuls samu­ti anda silgisel lroguses, mis vastab-mullit vaetistarbele. Kui ka nende andmine jai kevadets, vOiks kesfffilse tarbega. mullale aru!::--umbes 4--5 lS'ba lihtsu­penosfaati ja sama palju kaali· soola, viimase puudumisel aga 3 l9lla kaaliumldoriidi Ne!'d vaetised segada kultiveerimise abil mullaga.

Uo:unastiiMleti on uni­versaalsem ammoouiumsalpee ter ehk ammooniumnitraa Sel­le norm vOiks oUa 3-5 tsf:laja seda ~ sobiv anda lrolmes osas: )<, f!l!vieelse kultiveai­mise eel, )<, lrohe peale barven­damist ja ii!ejliauu 10-20 pae­va hiljem. Kui ammoooiumsal­peetri asemel kasnfatakse kar­bami:idi. vOib se1Je DOIID o0a 2---3.5 tsfaa. Pcaltvleliscoa an­tav katbamiid viia mulda va-

heltbarimisega. et valieodada llimmastiku bdu.

Boorivaesele muUale aoda -booriga rikastahvl superfosfaali (sisaldah 0,2% B). Kui .umast pole saada ... mullaboorisisal­duse kobta puudu>ad -ed, viliks anda koos seemnego hek­tari kcbta ]JIIlBl!8da gr:uumi bQoraksit (sisaldah 11.3% B, seda ... vililrepakendis poest saada). Boorivaesel mullal k:lil­bob - anda ka hajQSalt mulda, siis vOiks nonniks ·ona 10-15kgm

Mulla lupjamids vDib edu­kalt kasul!Mla pOlevkivituhka, k:liokritolmu vOi dolootiidijabn. v- maalapile viii igab juhuks sobib kasutada majapi­dami:a kogunevat. puutubb, mis sisaldab k:a kOiki tajrnaleJe wjalikketohaol......._

Amnus1e bOlbustamisets olgu 1isatBd, et1S'ba vliulub kg 100 m2 chk llbe ~ ltek­tari kcbta. 1ilaitoodud vlletise­uormid-saadaklk­J!cid sultkrupeedisaa ainult sel juhol, lrui ka muu agrotdtni­ka (lWlv, um-utl!rje joe) oo tebtud nOo""'*""""dL Umb­rohoPHMI pOllul soodustab lllm­mastikvlletismn-tudelopsa­kat kasvu ja peeditaimed vili­vad neode an boopiski buklu­

·c~a.

Toodud pObimi!tted kdttivad illdjoootes ka poolsuhkmpeedi kobta, mille -.e oo meil vllga 1evinud.

ENDEL TIJRBAS

2\lliini -sona

he ina-tegijaile

Et loomi iiletalve hoWa, peab 1-.cina olema Seeparast silmake iile,Imik niidualad aiaservad. metsavee_r:ed. Oueuurgad ja niit­ketroikara.

N:idetud aladel sirgub l!d::l­hcin, arge jiidre sedagi niitmata. Kui -Ioomad poegivad, on idal­hcin neile magustoiduks.

Heinaajal pannokse uni. ~­Ia otsa, sest lwmmikuse kaskga lriikab vi.kat hdna JaU siidi.

llcin, mis hommikul vOi eel­misel ¢ieval, maha niidetud, va-

jab !robe - .b-...-ist. Oeldakse, et heio pMb kolm /caster moos olDna. siis 1oomad sDOvad sUD Jiiigt! mulsanrilri. Vastandkaan:d-lrobevib­til<lega laiali, et pllike f'lllsots Iigi Korraliku kaarutamise jon­res on hcin kolmaPdal paeval job;~ nii kuiv. ct scda saab saa­~ ~ta s-~o a11a wib panna kaks nelja meebi pikk:ost

. Jewa. millega 00 neiQ hiljem

bea - ... kuhja juurde tDmmata Vee! tuleb silmas pi-

-. ctlruiv bejn saaks lrohe ltlthja,-viii laldaL

Heinak:ubj lr.babe torgema1e

-· Pilbja aDa P""'akse ti­bedalt lqlpijalalrele-4-5 m kfqttoe varras piiSii. Kuhi pMb IOpulcs saama nii te­. rav, et kastetilk seUelt alia lan­gedes hlheks lilheb. T"anapile· val kiill pannakse kuhja tippo .. ~ ... ,.-paras....,,..,.,.! .

KALEPHJOULU

• Neljapaev, 2. juuli 1992

Tervis-• mere

kalleim· vara

Ma saan Didevalt k.irju, kus kfisilakse nlil iihe vOi retse ter­visehaire vOi bimeravi kohla. Olen ~iidnud neile vaswa. kuid i~ abiv:J!f!e tuleb lA-beneda individ k ' iildist retsepti ei ole. · JR

Kes aga tahavad abi saada loodilslikest tavivaheoditest ja usuvad ravimtaimede jOusse, peavad lcindlasti leadma jmg­misc

PEAB TUNDMA RAVIM­TAIMI JA NENDE TOI-

~tGIMA OIGET KOGU­MISEAEGAJAKOHTA>;

KUIVATAMA JA SAILI­TAMA TAIMI KORRALI-KULT; _

OSKAMA LOODUSRAVI-MEID OTSTARBEKALT KASUTADA.

KiiW lleMI nelf! punlrti 1u· leb jirgida, muidu on kasu tiibme.

KOigile kiisimustde olen nOus vastama ja Ioodusravi

musi j~ I.asnamAe liihilrns (TaDinn, Punane

) kolmanda! korrusel, toas 74 igal teisipieval ·a nelja­pieval ld 1s:-1s, Jtonsul1at­sioonid on tasuta.

Proviisor KAWO MANDRE

NiJges toidulaual DELIKATESSVORMI­ROOG NOGESEST

(Nona retsept) o,s sl hakilud sibulaid

pruunistada rasvas, lisathl umbes fiiler ......... bakilud viirskeid niigeselebti. Kui 00. gesed on )risut haodunud,lisada 3 sl jahu ja ilks tB'i piima ning lliSia l<eeda paksenemise­ni Maitsestada soola ja pipm­ga. Lisada 4 s1 riivjuustu (vOi selle pundumisel riivitud kartu­lil), 1-2 munal etaldada mo­navalge ja rebu ning ldoppida

eraldi. T ulelt vOetud k:aslrulisse segada kOigepealt munakolla­ne, sUs 0,5 d kiipsetuspulbrit ja IOpuks vahustatod munav~e. Kallata v0101i ja lasta 10 niin ahjus kiipseda.

NOGESEKAKID (6inimesele) 0,5 kg kiilnd lreedelud kar-

1uleid koorida ja tampida podruks. 0,5 kg nOgeield ..... ......... ka.,.- ja _..... kiilma kartDiimassiga. Lisada 3--4 sl_jabu, 2 muna ja mail-

VAINO MERESIIAA folo

LOODUS A/TAB

seaineid, veidi suhkrut· ja pi­part. Kui mune on vahem, lisa­da jabu robkem. Taigna proovi­miseks pauna viiik< k8kk keeva soo1aga roaitsemhwl veue ja lronttolli~ kas ldikk mUULub piisavalt k.fivaks.. Kui Ukk tun­dub olevat lliga pud<, lisada veel jahu. Ta.igen vormida mu­nasuurusu:ks pal~ ja lliS­ta ettevaatlikult 15-20 minu­tiks keeva vette kiipsmuL Sirv=ida-­

puunistabld leivakunhjkmc ja

poblamoosiga. LEILI mm

1 kghindlaoonides ... -.....•..... ·---· . ·-·--· ........ ····-· .................•.••............ -.... -..............•....... -........................................ -... Kaup Kesktrug Nomme Tartu JOhvt P3mu . ·Rakvtte Narva Vtljandl Valga ................................................................................................................... ·-· ... ---............... -...... Loomallleo 12.00 12.00 .20.00 12.00 Loo:martbl 10.00 10.00 10.00 15.00 10.00 Seakad>oaaad 15.00 13.00 12.00 12.00 12.()0 15.00 10.00 9.00

"""""' 12.00 10.00 ROO 8.00 \2.00 9.00 8.00 LambaUba 12.50 9.00 s.oo 8.50 14.00 6.50 SuttsuVOI'St 17.00 20.00 '18.50 15.00 17.00. tB.oo 12.00 14.00 PUm IU 1.50 1.5~ .. LOO 1.00 1.40 Kanamunai:l (tk) 0.28 0.30 0.30 0.35 0.28 0.30 0.30 0.20 KarlulTvanal 1.25 1.50 1.20 1.00 6.90 1.30 0.90 0.00 K,artul (v&rske) 10.00 8.00 5.0Q 400 4.00 Porgahd (vana) 2.00 2.00 1.00 0.00 1.00 090 0.80 Pmgand (Wrske) 8.00 5.00 10.00 1.50 5.00 Peel 1.00 1.00 0.60 1.00 Kaal!kas 1.50 1.00 1.00 1.00 o.6o Stbul 4.00 -5.00 3.00 6.00 4.50 3.00 4.00 Slbulapealsed 5.00 5.00 3.00 7.00. 3.50 8.00 4.00 4.00 KU:iislauk 13.00 15.00 10.00 20.00 ROO Hapu~ 2.00 LOO 1.00 Hapukurk (vanal5.00 4.00 2.00. LS<> 2.00 2.00 1.50 M~l. 32.00 30.00 25.00 18.00 20.00 Kurk 3.00 3.50 2.00 2.50 2.50 3.00 3.00 3.50 Tolna< 10.00 ~.00 8.50 8.50 10.00 9.00 6.00 10.00 Till 10.00 8.00 6.00 1.50 4.00 1.50 5.00

30. juuni 1992 kOnjunktuurunstituut

K ui piievakorn on elukut,\'e valik Neile ooortele, lrel plamUs oo kutseharidolie saamine, labaksin

tutvustada .. , Ripina - llpefatavat -Moot aasta tagasi toodi ~ tdmiknmisl Ripinasse ille ptmu­majandussaaduste kooserveerimise eriaJa (v..a piimandnsega seonduv).

Uus majaodospoliitika n<luabiOOtlenHst lnOija wbetus lllhedo­o:s, kuna 1r.IIISpOrt on kallis. Puudovad ka ~. kuhu percst iilejalva saaks Ira mfiiia. Konsaveerimise eriala ftp­pimisel pOOralakse pt'titiihelepanu JriasaacJn;;te tOOdemisele ja viirskelt. saililamisele. Veel (Jpitakse lWe-. vcini-- ja libatoodetc valmjstamise tebnoloogiaL Praktita on~ ja tMJ.­lemiseuevOteres. Opiaeg 2.9 aasaat. Vasto viiC:IMse kc*baridll­sega noori ja dokumeotide vmtuvftlt keslab bmi 15. augnsrini R>pinas jlitkob ka aianduse ...,., .. me,koidsDngioo ........,.,

9 kllOpetanutel on·vOimalik appida aiaodust Opiaeg4 a 7 koud, dolruol<nle saah ositadakmd 3Ljuulini

P.levastesse osakoodacfesse esitada: IOputnnniSinse originaal. iseloonlustns. 6 forot 3x4 em, arsti.tOeDd vonn Y 068. lnfu telefonil913 97,9 15 49, EE2611RllpiDa, Pargi:!ll Keskbarirlusega noored saavad aiandnst Oppida aimdl­

vastuvoau Ees1i POUumajanduse OJjtooljs ])nknmtmide wasbl­

vOO 29. ioonist-10. jmilini Tartus Riia' 12. v- Op­pe!OO algab Riipmas, ~ aaslaSt pOiritiodt poakhliSie­ODllllldamist vmvad etili - llppo<id jillkala pOIIooi.gan-duslllikooli u -. iilejl!lnnd jlilkavad l!piDguid {2,5 a) R>­pina lebnilrumis, miskamlabsiigi-RlipinaKi!JFna Amndo<­kooli oimelusL Selle IOprJannd ....,,"''ggiOOJJODid-bari-dustredjlitkataEPMOm-. · , . R>pinas jlitkob ka .._,, ..... - Jauog<lppe reeL Ka sUn oo uumdusi Neilr. kes ajand~ ei UiOI;I. ou prabilise bllaku-­,. I ,8aas1ase opajaga abi3cdniko Jaorsus ja 2.6oastase ilpi;ljaga ai:mduskursus. Dolrumentide e.silamine 1. aoguslist-31. sep-1,-,,thrini. Jlilkuvalt korraldame paariplevaseid tasulisi aiandus:-l'llrsusi ,

J3(gige reklaami Wi belistage tclef<DI g 1157.

VALVETAMBETS

Tervistav paast

Sellel<s, et olla Jeive..IM-ja loomoviiioodioe- ini......,! jir­gida. ~ looc'ltmradust kfiDa1clawJt Jijkwla, ftigcsti

hingota, Oigesti - Oigesti IMxlldada oooa- ja- et see kliik olel<s vOimalik - ka Oigesti - Elogaatav, -pubas mOtteviis ja. keba pddus. tehaJiDe tr:rris_ oo vastaSfitku tu-­gey.wi seotud.-iceha sresmise!t ~ haigusi enodaV3. ja pa­ranemist soodustava Ding vaimu .-eadna Wtaa on iidselesl aegadcst tuntud PAAS'i'- vahataintit sr.c-.... oiemioe. Uurimu--sed naitavad. et tanap~cvaamid on paaUravi .... rabapl• .. ile jiUlud. Siiski 00 mihnrtes dlisriikidrs ja ka Belli rnOnr4es nrri­asutustes ravipaast bs•••rsel ameditu mvivOOeDa.

Ravipaasto mllllmb ja ieda jobib arsL Ravi ~.~lib­paastudanlti!WV<>ru baiglasseDQ!a<e~drNiola-lie Trofimova joures. .

Neil, kes ei pOe pamsjagu mlDda mWcl baipst; oo :urri1av vaimse ja. Jrehalise terYise tugevdamjseb igal a&;tal bs Jwid vOi sagedamini eue vOUa pahaclusp••• Seejuures_ndeb 1ipldt IiDia paas!llreegleid ja ...,.,._ voimaliklre - Oige 00 ai!!Siada vilunute j-sel jaarstiga-piolade<

TIInavu toimub iiks -loodusliluylane paashela 1 • VOmmaal Viitkal augusli alguses. OsavOqate nOuwkkulldlatse ta mediiSii­nilisi uuringuj~

Huvilisrel palulal<so aegsasti endast teada anoia. Ravipaaslu lror­r.ol heJ;slada NATALIETROFIMOVALE(B 1A1) 7 15 89 jaJKO­Joastuspaasto Jrorral KALJU p~ (teisipileviti ja nclja-plleviti k19-IO) tel 6 33 23, 613~1. 63310, _

&\~''>';, TONU PEETS, _)l>,:lff;·({;f _;......., uliiipilano

----

-

Mahu ranna pildid. II

Vanades fotodes sorimine on pOnev, aga hoopis rob kern leidmis­rOOmu pakub vanade negatiivide f"orteerimine. Niisugusele jtlrcldu-. sele olen j5udnud vabal ajal Eesti fotoloo amatOOrjaljekiiti ametit pidades. Mitmete tuntud fotograafide negatiivikogud on lahkelt avanud oma saladnsed, rruikimaks piltnike tOOstiilist, aparatuurist, vOimalustesL Sest negatiiv on palju kOnekam kui samast negatiivist tchtud koopia. Kopeerimisel piiiiab jn iga piievapiltnik oma vigu varjata, pilti paremaks teha. Peamisteks pruisteventiilideks on kad­reerimine (kOik i.Ueliigne vlilja!) ja tumenmlmine (pildit heledaks jaavate kohtade varjutamine), kOiksugu muud nipid valib piltnik vastavalt vajadusele. Negatiivik aga on naha, mis toimnb valjas­pool nn kasulikk'u pinda; kuhn on taustamaal vOi -vaip Utes riputa­tud, millised detailid on pildilt maha retu§eeritud (st mida piltnik pole vajalikuks pidannd) jne. No ja hoopis pOnev on, kui teada-­tuntud fotograafi senistele tOOdele lisanduvad siilirased, mida ooda­tagi ei osanud.

Ohe niisugt..se meeldiva iillatuse osaliseks sain hiljuti Carl Sarapi negatiive uurides meic Fowmuuseumis (k5igile huvilistele teadmi­seks: Tallinna Linnamuuseumi filiaali ''Raevangla" uus, ametlik ja pillllikele kindlasti meeldivam nimi on niilid Fotomunseum "Rae­v-<~.ngla"- ehk v5ib siis rarvitada nimeesimest pooh iiksigi?!). En­nekOike tunneme Sarapit ikka looduse- ja arhitektuuripiltnikuna (Eesti vaatekaardid, album "Vana Narva") ning lillede ja kasside portreteerijana (oma valgest angoorakiisust tegi Sarap hulga post-' kaarte, mida raamatu-ja kirjatarvetekauplustes mitmel pool mliii­di), ntiiid aga leidsin midagi hoopis nut: avastasin Sarapi kui repor­teri. Kni hoonete ja maastiku IXJStkaardid nouavad head valgu~ ja vormitajn, kuid v5imaldavad tOOtada aegapidi ja siivenenult, siis reportaatlik pildistamine eeldab kiiret reageerimist, situatsioonide tabamist, meisterlikku aparaadikasitsust - just seda, mida Sarapi iildtuntud tl'lOd kl'lige vahem n5udsid. Kuid ometi leidsin sadade negatiivide seast iihe Umbrikukese, milles jMdvustused p()hjaranni­kul Kundaja Aseri vahel asuvast Mahu sactamastaastall937. Tegu pole hoopiski mitte sadama iildvaadete v5i paatide-laevadega: Sa­rap on pildistanud, kuidas seda ntilid '5igemini Qeldagi, eesiliiste ja soomlastc. laada-, pidu- vOi kaubavahetuspii.eva Nimell tuldi siigi­seli sellesse sadamasse nii mandrilt kui Tiitarsaarelt kui Soomest, ct teha vahetuskaupa: pOhiliselt kala kartuli vastu. Rahvast kogunes hulgaliselt, klimnete kilomeetrite kauguselt; -alused looviti nii Hi.he­dale kaldale kui vl'limalik, vankrid aeti veue nii siigavale, kui n5u&­tus hobnne. Ning ii.ri llik:s kaima! Omberringi toredad tiiiibid, talu~ mehed ja kalurid, naised ja lapsed, kotid ja tiinnid, paikeses kuiva­tatud tohukala ja pm!d piima .. Aga kindlasti mnudki. Kuidas sel­les mii.Sus mitte pildistada?! Ja nagu selgub- Sarap pildistaski. Pildistas kui reporter! JMdvustas huvitavaid tiiiipe, tabas toredaid momente, pains sellel mehel vl'li. tol£1 naisel Ia! poseerida .. J()udis pildistada kogu sadama tildplaanigi ... On tabanud situatsioonikoo­mikatki. Jab, see oli teistsugune Sarap, kui oleme rulinud postkaar­tidel, hoopis teine. T5si, Petseri mungakloostris vl'li sama lcandi laulnplleval on Sarap samuti pildistanud tiiiipq ja siindmust, kuid nii mitmeplaaniliselt ning huvitavalt kui MabuS see tal klill ei On­nestunnd Secga andis iiks rutiinne negatiivides sorimine Carl Sara­pi fotograafiportreele olulise ja meeldivajoone jnurde.

Mida aga endast siiski kujutas Mahu kaubalaat? Miks Sarap seda iildse pildistas? Kas ta hiljem seda materjali ka kasutas?

Vaevumata lii.bi tuhnima kl'liki tollaseid ajalehti-ajakirju, j5udsin hoopis kergema vaevaga vee! iihe mehe peale, kes 50 aastat tagasi Mahu kaubavahetuslaadast ise on kirjutanud ning seal ka pildista­nud. See on tollane Rakvere ajalehe "Virumaa Teataja" reporter Osvald Tooming. Naitamata talle Sarapi Mahus tchtud pille, palu-~ Sin kirjutada scU'est piievast oma meenutusloo (ilmub Jiirgmises

numbris-Toim) ·-·-·- ,.~.• ,0 ,...,

A'?q i_;:;rl M-g!ul nr:,,n-,,-:,~ rJb:::

PEETER TOOMING CARL SARAPI rotod

P iievapiltnikud Mahu rannal

Nr 'Zl (249) • Neljapaev, 2. juuli 1992 -~

• 2. 1992

Kas.toesti iile parda? M 0 0 d a s on kena Oiteroh­

ke ja IOhnadest uimastav kevad, ritis sooja saabudes nagu paisu tagant pruises, loodus kiirustas mahajaamust tagasi tege~na~ Kahjuks paljud maak:inosid tee­nindavad inimesed kena kevade nle eriti ei rOOmustanud, sest nende kohale on kerkinud mu­repilved, nende tOOkohtade saa­tus sattus ootamatult ktisimargi rum. MAAKINODE TOOTA· JAID AHVARDAB 100-TIJKS JAAMINE!" Pohjuseks pole mitte maainimcse kinohu­vi vahencmine, vaid mingid se­gaduscd kOrgcmates sftilirides, kus senini kinotegevust planee­riti.

Kuni aasta alguseni oli ki'iik korras, maakinodele arvestati palgaraha eelmise aasta hinda­de tasemel. Kui aga kehtestati lOOOrublanc miinimumpalk, siis maakinod unust?ti samuti ka edaspidiste palgatOusude ja hlnnatOu:::udc puhul. Pl'lhjenda ti, et maakinod olevat ni.iiid ko­haliku vOimu alluvuses ja nood k!ndlustagu palgatOusuks ning hindade kallinemise katteks va­jalik raha. Sellcga vabastati maakondadc kinoettevOtted EV Kultuuriministeeriumi eestkos­te alt ja Jasti omapai parivctt ujuma. Vahepeal olid toimunud tohutud hinnatOusud, kallines kiitus, elekter, soojus jm, l_isaks mibJ. mi.inimumpalkade tOst~_ mist, mis kulruuriasutu<>tele kompenseeriti, kuid kinodele e~.am mitte. Ja eelmisel- &astal kavandatud dotatsioonirahad sulasid kiiresti kokku. Seni ek~ sisteerinud maakinodel IOOdi jalad all

Segane on ka maakinode al~ luvus. MOnes maakonnas on ki­nOd (endised kinovfugud) ise­scisvad ettevOtted, teisal munit­sipaalettevlitted, on kinosid ka valdade alluvuses. Vastavalt sellele jaotati ka dotatsioonira­ha.

t\asta alguscs olid ka POlva­maa vallavanemad koos ja aru­tasid, kas maakinode doteerimi­ne peaks kaima maakonnast otse vOi teha seda valla kaudu. Kui sai selgeks, et napist kino­

, dotalsioonist piisab r)raegusel kallil ajal vaevalt pooleks aas-

tales ja Olejaanud tuleb· leida mOni aasta tagasi 20--30%.-valdadel, siis keelduti. Valdadel Kiimnendiku saadud tulust on ilma kinotagi rahamuresid maksame:kulfuorimajadele ruu-killlaga. Las kino jlliib maakon- mide kasutamise eest. Kinole 11a rahandusosakonna iinantsee- jillib 40--50%,. mis aga ei kata rida kOiki kulusid.

Vee! soovitati, et lcuna dotat- Mida on teinud kinod, et .ku-sioonis pole arvestatud hilise- Iutusi vmtendada? TOOtajate arv maid hinnatOuse, siis mitte jao- on vahenenud 2-3 korda, cn-tada seda raha 12 kuu peale dise 64 asemel on praegu·ame-vOrdsclt, vaid anda vastavalt tis vee! 24. Olcme Iainud tOeli-kulutnstele. Kui raha otsas, siis sele kokkuhoiule kOiges. Kuid otsustada, mis kinost saab. remonte tegemata, tOelises pii-Niiiid on see acg ldi.tte jOudnud. rangute olukon-as vOib vasto pi-Mis saab edasi? Kes vastab? dada vaid aasta-paar. Statistika

Kui vabariigi valitsusel on palvel vOrdlesime eelmise aasta tOcsti plaanis Eesti maarahvas esimesc kvartali ja tiinavuse kinota jaua, siis nii ka juhtub. aasta sama perioodi kulutusi Vist kisub sinnapoole, sest praegu kehtivates hindades ja 1000-- ja 2000rublase miini~ __.. saime mOtlemapancva tulemu-mumpaJgaga seotud kulude kat- sc. Kui me oleks tarbinud ben-leks kinodele enam dotatsiooni siini, ostnud materjale, tagava-ei leitud. LiSaks vee! muud hin- mosi mullusel tasemel, olnuks natfmsude kompcnseerimised, meie kulud 3 korda suuremad mida muude-lc kultuuriasutuste- kui olid tiinavu tegclikult. Olc-le tehti. me sulgenud vahetasuvaid ki-

Siiamaani ollakse segaduses nopunkte, loobt>uud osalt tele-kino kuuluvusega. Keegi ei tea fonidest, viihendanud ligi 2 kor-Ui.pselt, kas kino o:-. isemajan- da bensiini tarbimist, tiUrinud dav vOi eelarveline asutus. Vas- tcistele firmadele ruume, tOst-tavalt mllii:rangule on ka suhtu- nud kinopileti hindajne. mine. Rahaandjal on mccldi- Kinodc-saatus maakonniti on vam lugeda kino isemajanda- erinev. POlvamaa ja Tartumaa vaks, sest eelarvelist peab toe- maavalitsuscd on lubanud aida-tama. Maakino pole kunagi isc- ta. Valga maak:onna kinOme-majandav olnud. Aastaid tagasi, haanikud on juba tOOlcoha kui kinopilet maksis vee! kopi- koondamise teate katte saanud, kaid, kaeti pool kulutustest do- sest polevat raha kino doteeri-tatsiooniga. Kinode tegevust miseks. UU1nemaa kultuurieks-planeeriti kahjumiga. Niiiid, pt.riment IOppes maak:inode sui~ kus kinopileti hind on Wusnud gcmisega. JOgeva-- ja VOrumaa 20--50 korda ja mak:.ab 4--10 kinod 1tgavad raske v01ak:oorma rubla, suudab kino katta vaid all. 25-30% oma kulutustest, sest Maakonnavalitsuste lciget

Oensiini, ktituse jm hinnad kal- suhtumist maakinode saatnses-linesid veelgi enam. se tOestab seegi fakt, et l.juu-

Maakino pole end kunagi ise niks polnud veel i.ikski neist majandanud ja niipea seda vee! tekkinud raskuste;t informeeri-ei juhtu, kuid tulevikus, kui sai~ nud ei rahandusministeeriumi lib senine baas, voib see juhtu- ega kultuuriministeeriumi. Ki-da. Selleks peaks praeguste ku- nodotatsioonide eest on senini lutuste juures tOusma piletihin- kostnud vaid kultuuriministee-nad veel 4--5 korda. See eel- rium, kuid see pole enam nende dab; et ka niaainimese sissetu- rida ja kui maakonnad raslcus-Iekud suurenevad saffiavOrra. test vaikivad ning vaikselt ki-

Muutuma peab lea suhtumine nosid sulgevad, siis on asjad ja-maakinosse. Kino pole midagi relikult korras. Nii saab varsti ia>otiino taolist, kus raha kotti- t:Oesti korra 'llajja. pole kinosid de3se Iciihveldatakse... -pole prob:eeme.

Kuhn kaob kioodes teenitud ENN ESKO, pilctiraha? Oigemini, millele ''POlvamaa Kino" direktor kulub? 40----50% filmi iitiriks,

Paju Lahinguviilja Miilestamise Komitee 7. oktoobrill933. aastal registreeriti Eesti Vabariigi

kohtu-- ja siseministri c:tsusega juriidilise isikuna Paju Lahinguvilja Malestamise Komitee. Selle eesmDrgiks sai VabadussOja ja Paju lahingu miilestuse jl!Jidvusta­mine., mis on lahutamatult seotud Eesti rahvuskangela­se Julius Kuperjanovi nimega. Piirast 1940. aasta NiSu­kogude o~iooni likvideeris. ENSV Rahvakomissa­ride NOukogu oma otsusega Paju Lahin:guvilja M!iles· tamise Komitee kui organisatsiooni, kelle eeslllllrgiks olevat WOrahva vaenlase mlilestuse jll.lidvu.stamllte. Ko~ n"]:.ti;~~~~Ol~o;jV~algamaa konununistidele. M!ilesu.mise loomise

2. . Ulemale, . Reegi­

jOuti

ril, paremal kiitt nurmele oli kerkinud mlllestusmiirgi 'llUldkeha, mille olid vabatahtlikult kokk:u vedanud Valgamaa talumehed. Puudu oli vaid mlilestussammas, kus fihel pool M. Maksoily maal "Paju lahing" ning teisel pool J. Kuperjanovi pronksbareljeef.

Tiinaseks on kokku tulmid algatusrtlhm, kelle soo­viks on taastada Paju LahinguvaljaMlilestamiseKomi­tee ja tema pOhikirjaline tegevus. Valga maavalirsuse miUiruBe nr 85 alusel 26. mail 1992. a on 1. jUIUlil 1992. aastal taasreglstreerirud 1933. aastalloodud Paju Lalringuvilja Miilestarnise Komitee.

2. JUULIL K.A kt(ll8 tuleb Valga kinos "Saluut" kokku Paju Lahinguvlilja Miilestamise Komitee pea­koosolck. Avakoosolekul r .. gistreeritak<>e komitee liik­meid, kes plirast peakoosolekut v8.livad komitee juha­tuse. Sellega !Opetab algatusrillun oma teg6>usc, Ko­mitee liikmetek.s v3ivad olla kOik fugus- ja teovOimeli­sed kodanikud ning juriidilised. isikud, kes toetavad komiteed eesmlirkide saavutar!W;el. Oodatud on Ecsti Vabariigi ohvitserid, kes tradi.tsiooniliselt on komitee eestvedajaiks olnud.

Komitee taasloomise -algatusriihmaga saab Uhendust v3tta aadressil EE2500 VaJga, Puiestee 1, tel4 02 30.

AARNE VEEDLA

Andke andeks, poisid, et nii hilja ...

Soomepoistel oli mOte avada mli.lestuskivid Emajoe 1ahingupai­kades 31. aug 1991, kuid siindmused lilkkasid iirituse edas1 selle aasta vOidn_Piihale.

23. juum hommilcul seisi<> seitse autobussi Tallinnas "Estonia" ees, et viia soomepoisid ja killalisveteranid Soomest Tartumaale. Oldi ka kogu perega, lasielastega, kaasas Eesti Soja--ajaldo Seltsi esimees Hannes Walter, teised ajaloolased. Meil, I pataljoni pais­tel, kes 48 aastat tagasi heitlesime elu ja surma peale, kasvas eru­tus, kui mOOdusime Vooremaa jatvedest, Tabivere kandi lainetava­test rukkipffidudest, kui keerasime Pudastverre viivale teele. Kas tunneme ara need paigad, kas bJ.gevneb side siinse loodusega, olus­tikuga? ~:n~megi ko_hal. On _siin ju~ rahvast, on autosid. RM~ID!tab ilus,

ve1d1 tuuline dm. Me1d tervttab kuulus Vliagvere puhkpilhorkester Sulev Hundi juhtimisel. On saabunud soomq>Oisse Tartust ja mu­jalt LOuna--Eestist, on Ida-Virumaaitki. Endiste relvavendade lira­tundm:isr<'Klm ja mlilestuste illeskaevamine, muusika, suupoolise ja~ gamine muudavad meeleolu illevaks. KUla keskele paigaldatud Illil.­lestusk:ivi ootab katte eemaldamist, Umber hoolitsetud mum noorte puude ja lilledega_ ~se~moonia al~:I> lipuvalvega: auk<?ha1 JR _200 lipp, selle kOrvaJ. Sfi]a-ajaloo Seltsilipp. Orkester Illiln.ltib "Porilas­te marssi". Soomepoiss Villu Abase avakflne. Kivi piifi:itseb praost Harald Tammur, kelle tones jai k~lama mnte, et v a i m o n k ~ r g e m k u i v ~ i m ja et langenud on smematud; nad llllid puhta hinge ja pullaste k3tega kaitsma oma maad ja mhvast.. Laul­aakse koraal1, asetatalc;e pfu'gi, ka Soome sOjaveteranid((. ning Van­faa sOprade poolt. SOrui vOtab ka vastne-kaitseminister Ulo Uluots. MIDestuskiv1 annah Tartu valla "ailavancmale iile tartlasest soome­poiss Leonhard Kan~-

PILKA mi:ilestuskivi avatakse "Narva mars.i" saatel. AvakOne peab soomeJX!iSS l:ompiil Endel Maad. Orkester m!ingib "Puhake parema.d ppJad". Kivi piihitsemine, Piitiad, k6ned. Mulle laks sflda­messe soOmepoiss ·Raul Kuutma jllielebillie oma IV lrompanii lan­genud kaaslastele, mis lOppes sOnadega: "Amlke andeks, poisid, et see siinnib nii hilja ..... Selle kivi juures va.J.jadel, lcus praegu hlillib tuules pead loonud rukis, vuhkab kiimneid soomepoisse. I?.sep­tembrif algas vaenlase iildpealetung ligeda tunntulega, ja sellest peale varises ErruijOe rime. Ei suudetnd langenuid kindlaks teha ega maha matta. ,

Soomepoiss tart1ane Harry Kask annab mHI.estnskivi file Luunja vallavanemale. LOpPsOna iitleb soome{>Oiste juht Sveo Ise. . LOp~jaga~_kOtgile osavOtjaile mmtsv~ suPP.i ja Ol!ft; teeninda­

std kohalikud sumpaatsed noored. Vesteldi, tuntt iikstelSt lira. Soo­mepoiste noor meesk:oor, soomepoiss Uno J1irvela juhatnsCI esitas oma laule. .

Kogu see sour ·ettevOtmine Onnestus Uiiel nUUiral. Pearask:usc lqmdJad olid meie juha~s (~!dine korraldus, m~~tn~vide ~· dtd, transport, triikised Jne) J3 Tartu osakond (kiv1d, tottlustamme, kohaJJC?Ine korraldus). · ,

Oli iilev-traagiline vOidupiiha, kurb--kaunis jaaniOhtu iile poole tuhandele osavOtjale, sealfutlgas ligi poolesajale sOjaveteranile Soomest. Oli iik:s soomepoiste elu tipphetki.

Soomepoiss HELMUT ELSTROK

-

'' ' .

------- --~~~--------------------.,-.-----

112 8 Nr 21 (249) e Neljapiiev, 2: juuli 19921.

I Kiillap paljud pere<l on tana­vu kevadel tajunud niisugust "piihademeeleolu": .. Arvescage, eL igafihele on praetnd seitse

suurencma (lctitusekriis, trakto­rite villlesus ja hobuste puudu­mine annavad end kahtlemata vcel mOnda aega tunda).

valku, millem jatkuks kolmele lapsele. 150 000 pu1li sOOvad Eestis b 450 (XX) lapsele v.ija­liku piimavalgu; ise annavad need pu11id igaiiks 3()-,50 kg Iihavalku, mis vabaiiigist suu­remas osas valja Uiheb. _

Tiinu kroonidele korralik kokkuhoid

Kuulnud raudteelaste vastutulelikkusest lubada rahare­fonili algnspievadel libirongides janest sOi~ ei j3tnud Ants K seda mitte kawtamata. Juba laupaevase esimese rongiga t6ttas ta Tallinnast Viljandisse kiilastama oma tidi, keda polnud ammu niinud Haruldase killalise auks kaeti rikkalik laud, nagu Mulgimaal kombeks, sOOgikraa­mi anti pealinna kaasagi. KOht ja kott tais, ruttas kaJiis kUiatine koju tagasi veel samal Ohtul, et jOuda iiigeks ajaks oma raha vahetama Teel Tallinna tegi mees viike­se arvestuse, kui palju kroone oli ta esimese oma-raha- I pievaga kokku hoidnud Tulemus ali igati korralik. Kui f ji:rgmioe rahard'orm peaks tulema, otsustas Ants K, ta­sub taas tidile l:t:iilla sOita. Siis juba Parnusse.

JUT A SILK

Lastekodu tiinab i

2Lmai "Maalehes"' kirjutas ViiJatsi Last:ekodu direktor Kallc: Moons \'Lastekodulaps kuhu nemad. .. ") muu ·huJgas: ":Meil on niiiid juba ta1usid ja laluperesid. ebk halastaks neist keegi kodula lasle peale, vOtaks neid sovt*s oma peresse tOOle ja lustile." Niiiid leatab Kalle MOttos rOOmuga: "Palun avaJdage ajalehes tllnu ~igi­le talupcredele, kes meie palvet kuulda vOtsid. Aitah!" Kalle M&­tus iideb kiijas. ct nende I~ elab praegu 34 last, et abipak­ku_jai(! oli taluperedest kolm-neli kcrda rohkem, et palju kirju tuli Raplamaalt, I..aane-Virumaalt, Jarvamaait ja Saare maakonnast. ,·ahem Pamu. Tanu,lda--Viru, Harjuja Viljandi maak:onnast.

KAARELKAAR

Oleo kuuloud iitlust: lrui jaaniOOI killm ara ei vOta, siis clad tah-Y ille. Tanav\loe pOOripaev tegi nalja osalise1t t:Oeks. Miilu progncos; jiirgi pidid need OOkillmad tulema juuli 1. dekaadil. POOripacva j:ir­gi v6in Oelda, et suvi ei tulc eriti soc ega criti vihmanc. Kas pOOri­pieva OOk.iilmad on alusek:s varasele ja ldilma1e talvelc, se11ele vas-_ tan augustis ja esimeselumetuleku j8rel Mitmed n3itajad siiski juba iitlevad, et taJv v6ib tulia vam, vfiib o]]a pikk, lumega ja k<:skmise tcmpcmbluriga.

Ooku.Imade tagajarjcl kiilmusid madaJatcs kobtade kartuli, kurgi ja kfxvitsa lebed. Aga ma ei marganud. et see o1eks ohustanud met­samarju. _Selleparast ei ole kartuiisaak veellootusetu.

Juulikuud progo:x&n v3bcsc soojusega. vabelduva pilv.isuscga ja ~te sademetega. Kuu teine pooJ on veidi riitmikam ja smjcm OOkillmi ctte ei nae.

Kuiva beiDa peaks saama leba piisavalt. Vi1ja.lroristusegi saab ala­ta augustis. ~ulikasvuks on soodoe juuli teine pool.

Saunavihbl saab leba. k:uni. puusse tulevad esin:iesed kollase\1 k­hed. KOige paremaid ja tervislikumaid v.ihtu olensaanud teha ka.,,.,,­val kuul ja j3anipieval. Villas ei lObi olla ladvaoksa.

Olen ag:a m3rganud. et vfunastel aastatel on noorte kaskedc juur­dekasv vabenc.-Mida arvavad spe•sialistid? Kas ei peaks kasc t<l<l-. vfirdsustama teiste tarbcpuudcga ja k:lobuma loosungist "Kask mct­sast vaJ.ja!•? Arv3n. ct kask. koosluses kuusega moodustab looduse:-> tccvjku. Kaskede laushiiv~taminc vfiib olla iibeks Jooduse tasakaal:. rik:kumisc ja metsa haigestumise pfih.jusi. Seega peaks _kaseviha s.aa­mise kord olema samane jfiulukuuse saamiscga vfii isegi rangcm. kuna ooorte lwusJredc iilekaa1 kaskedest on mitmekordne.

ENNO K'\LJ)E

raime! Arge virisege, eile ali neli! Seekord sai raimed sood­salt osta. Tangupuda on vabalt, olgu pealegi. et keedelUd ilma piimata. Kes viiga soovib, vOib pudrujourde 100 g.piimajuua, rohkem perekonna finantsplaan ci luba. ..

Mida ja ~ui palju talupere Eesti ajal sUi

SOjajargses triikisOnas on kiill igasugu toidusprogramrne j3 -plaane avaldatud, aga kol­mekiimnendate aastate eesti ta-

Soured maksudjitavad . rahvanilga

Vahel vl>ib kuulda hoiatust: kiill soured maksud need hlldi­sed talutegijad panbotti ajavad. Siis rna mOOen: anna neile .an-_ deks, sest nad ei tea. mida nad tcevad! Sest nad IOesti -ilmseh ei tea. et eesti kiila kaw.ls omal ajal, kahekiim~dail ja kolme­kiimoendail aastail. jOO.kaks tanu sellele. et taludel tuli. maksta enamasti ainult senti­des, kroonideni jt;udmata. POI­lumajandus pole kusagil suurte mak.sudega jalgu aila saanud

Ainult laisk ja poolilw aruga peremees "\fiUb maha kiligo-. peah sene. 1ilida oma peie iga paev ja palju vajab. Niisugused rikkused on Eestis piimavalkja mets.

Piimavalk on metsamaterjali kOrval niisugune rikkus, mida voiks eksportida aUes pilmst si­setnru komtstamist, ja ka siis miue toonnaletjalina vaid via­ristatud kujul, ja nii, et iga pere .sellest selget tulu saaks.

Neid, W seda tnsimust kor-

alu ere toidu­au ja motteid elle umber

lupcre 10idulaua kohta ei ole \·ist midagi kirjutabld. Omaaeg­scs stalistikas aga on need and­: ned olemas.

Eestis algas allakAik siis, kui ta­lwrikele soured· mak:sud ja milugikohustused peale pandi.

Maarahva raoga maksustami-

Tt~UluaiMre kogiu iihe inimese kohla tmstas (1926127 kuni-1938139, kg):

rukkijahu /63 nisujalw 64 odrojalud3 odraltJIIgud -23 odralinnased 8 muudjahud 2 twlnviljad 5 kartul 37'1 riis, manna I mesi OJ) kalad 19 suhkur 22

· liiispiim 292 kooritud piim 137 taimevOija -rasv(l938.a) 1 v0i6 sealiha 65 vasika-- ja loomaliha 14 lambaliha 8 kmlulinmul 1 tk konamunad 1116 tk

mJUI. (pwMli, vUrtsidjne) 14 krooni eest.

See teeb perc kohta (5 · ini­mest) ~It 1,.5 IODfli te­mviljasaadust (jahu, tangud, kaunvili, linnased), iilc 2 l tais-­ja kooritud piima, ligi 2 t k:artu­lcid, 0,6 t liha ja kala. rosi, siis 1~hti rugevasti ffiiisilist lOOd ja ' ajati rohkem energiat. Aga kui u1e ka kiimnendiku vOrta nimc­Latnd koguseid vllbendaksime, nacksimc ikka, et eesti rahvas ,;n tugevaks ja tcrveks Jcasva­nuJ ilsna rikkalilrnlt loomset ;uiduvalku. eriti piima tar-Vita­des. Seejuures hoiti ka kokku: l..nlmandik: piima tarvitati koo­rituna; heinaajal oli hapendatud lOss suureparane toil, eriti silgu, l~ivaja kartu1i Jrorvalc.

Mis tiihtsus neil arvudel oil?

llma nende arvudeta ei saa koputada nende iirimeeste--rab­\·ajubtide siidametunnistusele. kcs toiduvalgu rua on miiiinud. Ehk panevad need arvud mt'llle­ma ka ainult. suurtalusid teha utnjaid, kes talu tegevuse bin-

. ,l:Jmise peamisek£ kriteeriu­miks loevad miiiigitoodangut. E1, ka oma pere toilmine on tO­

. ,. ii.lesanne, lea viiiketaludes ·~ ,,lfil·tav on suure iildrahvaliku

or"ihnu.{ega. Tahtis on, et prae­~usd Kitsal ajal robkem peresid Loi,luainete tootmisega tegc-

1

kl..s. ~ccd ~ ai~vad _ ~ga tirJ hoida .ka sns, kut ldisitsitM osalahtsus maal peaks veelgi

se asemel v6iks meil osa amet­oikke, ehk isegi parlamendisaa­dikud ja omawli.tsuse liikmed, aio.ull pooleks ajaks istungitele ja lana raba. istuma panna ja neile ka pool palka maksta, siis jlliiks neil pool aega pmktiseeri­miseks. ka talus. See mOjuks hasti kogu rahva IOOharjumuse taastamisele ja arusaamisele toiduainete tootmise tihrsusest ja rask.usest. Ehk. jUksid siis edaspidi lira niisugused asjao­lud, IDIS meie toidulaua alates 1980ndatest ~stalest vaeseks ooteinud.

Miks see ikkagi nii juhtus?

l{(;ik. badad aeb.. kaheksakilm­nendate aastate teisel poolel suurte laanide ja :idanaabrite siiiits. ~latisti.ka 'andmetel aga oleks pidanud ka oma rahvale IOitu jiillma; niUteks ijba 80 kg ringis iibe elaniku kobta. Et aga kauplused lilhjad olid. siis tu1eb arvata, et oma :irimebed olid hamba yerele saanud. Kiillap seUe llriga (masinaid hankiva pOllumehe k<>rval) hakkasid .,_ gutsema liigkasuvOijad, ajas juuri korruptsioon ja tOOsildus . Oma r.:ahvalc v-djalikud toiduai­ned laksid iua vOi-lillinde.

MOni ncist piiiidis asja oma­moodi p;u-.tndada. M"ma lcirjuta­sin, ct ei maksaks Jroiki pullva­sikaid iilcs kasvalada, et iiks pull tarvitab ara 30 kg piima-

ralikult labi seedinud ei ole, ei ju1gets ma ei padamenti ega omavalitsust£sse valida.

Mis asja parapdaks? f\Ajda suurcmad piimakombi­

naadid, scda vaesem toidulaud. seda raskem oillOssi tagasi saa­da. Pealegi on piimapulbri vaJ­mistamine energiamahokas. Kas me peame seda eltsponliks tootma. et saada """1!iat. mil­lega- seda toota? Kauplusies ei ole aga ei piimapulbrit ega oda­vat kooritud piima. Kas see ei peaks olema riigikontrolli ja omavalitsuste diblis tMilHk'l Molle tundub, et meieceisid taastamara me hldast ei paase; ei saa vedusid viihendada ega toiduaineid Wrskena ja lHgla­selt tlrbijate vabel jaotada. Enamik koorest koOs mwari­kasle toodete valmiSiamisega v&ks kiill jMda suurte kombi­naatide ldisutusse; valguma­janduse korraldamine viHks valdavalt VaJda t<iWI<a, siis pMseks joogipiim ~upiim otsc ka linlase toidulauale, ja kes vajab, saaks l6ssigi tagasi ilma suuremate vedodeta.. Kil­tusevajadus jUks vAhemaks ( vedude ja -piimapulbri valmis­tamise vahenemise arvel)"ja va­jalitku kiitust vOiks siis Vene­maalt ka vOi eest saada.

Teine sour oht eestimaala­se toidulauale

Lomnse toiduvalgu puuduse kOrval libva«<lfu vee! tcinegi ohl Paljudel alevile ja -elanike1 011 aiamaad kodust eemal, suvekodudes. Tanavu on sOiduolud sedavl>nl balvenenud ja piletid lalllid, et -suvised ja siigisesed fOOd aias vOivad kannatada. Siis tuleb vi-. tamiiJUvoegfl.S ja Uldse tiibi kOhL SeDegi vastu tulets abi­DOO leida. Mol on ettepanek miiiia aiapidajaile odavamaid iuupileteid, kehtivasega mDist !lepUmbrini nendd llildalapii£­vatkl, mil sOitjaid tavalisesr VIi­hem, s.o teisipieviti, kolmapac­viti ja neljapaeviti. Siis .pMsck­sid vahemalt pensionarid ja lap­sed aiamaale ]a p<illule.

LEIDALEPAJOE

r

I •

i.

,.

1992

MIDA AEGLASEM RAHARINGLUS, SEDA KDREM INIMESTE VERERINGLUS.

TONUSEERO

. ·~

Mis maksab eesti pats'? Mis maksab-maksab

eesti pats,

mis maksab eesti pats?

Kolm hiisti pikka nina,

kolm hiisti-hiisti pikka

nina,

kolm hiisti pikka nina.

•• S ·u D A

PAUL MQTSKULA

ELLif1·IKERPAE TONU SEERO Ja saidki ltipstud~ lga paev k.olm kOrda. Ja igal bommikul viis

Kiisimus Armeenia Raadiole: Miks Eesti kroonidel on vesitriikis IOvid paigutatud nii?

-

Miil i piima isc meiereisse Am. [gal hommikul kwli kahekiimnenda septe.Tihrini, mil ta ise kui Saksa ~javielase perekonna liige; sca­duse"lastaselt relvi hoidnud noormehe ema ja riigimaksnde ning nonnikohustuste tasumisest kuritahtlikult kOrvale hoidev kulakJik clement tapsclt sam uti_ nagu Oskar autoga V-t"Jndrelt minema viidi ...

Kui Miili oma viis aastat ara oH puhanud, sest, issake, mis on ka­heksa tundi, kellast kellitni, iikstapuha millist tOOd muud kui puh­kus, vOrreldes pimedast pirnedani iiigamisega. ja kui Ia siis jillc JOevestele tagasi jOudis, ei hakanud ta enam VOOdrel elama. E'ga saanudki, sest seal asus nfiiid "Kommtmismi Koidilru" iilie brigaadi k~ ja brigadiriks oli Jaagup P~t. kelle kortergi 2WIS se31samas kesQlses.

Mddugt"', kiillap oleks Miili vOinud kuhugi hoopis teise k:anti cia­rna ~uda. eks maa ole igal pool sama, mold igal pool mold, 100 igal pool tM,ja siin ... Jah,Jruik need aastad oli Ia hingesopis igrit­senud lahja lootus, et vahemalt mODi vilest viimasest VOndre leh­mast pe,ab kosagil elus olema. Olidki. Mirdi ja Pone. KaJda Laosc. cndise pulli.pidlija taJiu ehitatud uues karjalaudas. KoiiK:loJ esime-

'1..------------------------------.JI hel Airapetjanil, eesti kcele kenasti selgeks Oppinud annecniasel I' polnud kOige vahematki selle vm.tu, et Miili hakk:ab selles lauda<; Vastus: IUps.riJks. Vaevalt oled oma kroonid kiitte saanud,kui aimilt lovi taguots veel paistab ~isi ~.,; Mlili selgeks, et Yilfldre ~~.1·•~1asi on Kalda lao-

liinud llad ongi.. · - ·- - _,. -• " · 2 X ANI'S KASESALU das rohkemgi kui kales pllris-V6ndre leluna Hiljukesi, samm-sam­

sootuks ira unusta· llUd.Kui karjabrigadir lehma-

karjakuga pulle lalitmna ll!inud, oli Ilks pull end nlilja­hldas Iahti rebinud ja. selili virtsarenni libisenud. Seotud siis pull jalgupidi k!iie ocsa ja tiritud -ga rennipidi Oue.Kui pull jalule sai ja siis torra raputas,olid kf>ikide sil· mad s . . . tiiis. Nae,isegi loll

"::"'~:~~=: kolhoos on iiks · imedemaa. Mille kuradi najal need kiill pUsti seisavad?~ Selle tOesti­sUndinud loo rlilikis mulle minu. naabruses- clanud mcLSa­vahL'

L.PALMISTE

/

JURI JA MARl Mari kuutis,et Vene sOjavagi ei taba kuidagi koju minna.ja

tides: "Paneks nad kOik: kohe punuma" "Ja mis me nende korvidega sijs peale hakkame?" kostis

Jiiri

••• Mad kuulas iilekannet Tuompea[t ja iitles pilrast: "Ei

kui tihti seal trigust raagiti." "Oigupoolest puhuti," kostisJiiri.

mnk. mOnda asjameest meelilades. mOncla keelitades, miMtda, mis seal pattu sa1ata. pooliku v6i teiqaf? premterides. suutis Ia r8ngal viiekiimne kabeksanda-viie iibeksanda talvel ara hoida teistes Jautades nii tavalised kevadised iUesiOstmispiihad ja asju nl)nda korraldada, et Kalda Jauda tununa.ki grupis ci laogenud toodaJig lea nDOd lrolmest tubandest allapoole.

Ja siis lllli too jaanuar ~iimmend kuus. Miili oli juba liiki aja eest Ohtuselt Iiipsilt. koj'u jOudnud ja kooris

ahju 'paistel kanuleid, kui knee kon'aga hirmsal larinal haukuma pistisja ukse juunle tonnas. Kohe kostis ka vall JWmmiminc. Miili

t.Ousis pUsti, loputas kaed pubtaks ja piihkis :rllitnsse kuivaks. IMs Siis ukse juurde ja kUsis kurja haalcga: "Kes -sMl kollz nii hildl OUSe?"

"'Meie!" "Kes meie?" • Ainlpetjan ~· Loanesre." "kge v61sske. Airnpeljan ja Laanesle makase jolloja mia iplsa­

gutsit joodikit sissi ei lase." Pmast oli Ia paljo kordi mmelnud, et kuidas see ikka Wis jubtn­

da, et ta esimeest ei olnud otsemaid bruilest Ira tundnud. Aga siis oli Airapetjan midagi rtiakinud armeenia keeli ja siis Jtii..'

sinud: "Kas ntiiid usud, et mina olen Airapetjan?" Miili tcgi ukse hiiti ja lasi kiilalised sisse, endal siid3. pclul, et

Akki on Ianda jt.:11res midagi juhtunud. Airapeljan, sour ja tuiske, kasukahOimad laiali, vajus uksest sis-­

sc, ajas kaed laiali, kahmas Miili oma Mlmade vahele ja miiristas: .. Aiteh, aiteh suUe. emake!"

•

-,

Siis aga ~no hullumaja kiill! ~ laskus esimees Miili ette pOl vi­Ii ja suudles tema rnOiemat katt. Zootehnik Laarieste, kah juba van<! mees kiill, seisis kO _·val kui poisike, tilled ja kommikarp kaes. Kui Airapetjan viimaks rnaast piisti sai, tuli Laaneste eestlase moodi, inimese kombel; surus Miili ktltt ja titles: "Palju, palju Onne sulle, ja aiillh ~ Kalda !aut atesteeriti tana esimese klassi t.Oufarmiks."

"Vaata nOnd-J, Miili Tammar!" p5rutas esimees konjakipudeli lauale. 'tAga siitmaj:t perenaine ei k11.se kiilalistel mitte kaskatki scl­_iast vOtta."

Miili seisls kui puuga plihe saanu, tuikus siis poolpimepai laua juurde, vajus toolile ja;>uhkes nutma.

Teist korda elus ali keegi terna pi<>arate tunnistajaks, ja need tun­nistajad seisid, kasukad selj:zs, s5na lausumata ja kannatliku!t. Sest nernad teadsid, rnida maksab inimese tM.

Kaks aastat hilje11, kolhoos iihendati siis Magiste sovhoosiga,jai Miili pensionile. Airapetjan, nUiid juba sovhoosi direktor,_ ktisis "oma Karja-Miili" ~tlest, rnida ta tahab sel puhul malestuseks saa­da. Sellele kiisimusele teadis Miili jalarnaid vastust anda:

"Kui sa lupat, sis rna lase. Laaneste Mihklel tuvva Tartust sedii pulli, kelie rna esi vtl!Hi vaE, ja kui tast seernendusest siinnis k~h­mik, sis anna tuu mullc malestlisess. Las sis taevataat csi otsustede, kas rna saa kedaagi vai ei. Pullikut rna ei taha."

"Kuulc Miili--cma, kas sa ikka mOtled ka vlihe, mis sa tahad? Kcs sulle heina ara !.Ceb? Muidugi vOiks selle paar-kolrn tonni sov­hoosislki eraldada, aga," direktor·kehitas Olgu. "Seadus ei tuba in­dividualiste rnahitada."

"Ar sa ta iist muretsegu, kulla direktur. Sefle aa, mis ta Ohvake om, j5vva ·rna esi selle hainapeotavve kokku kOObitscde. Ja aiamaad jatis mulle jo kuusklimmend saandikku aiale. Pallukest sellcst tuu paar vagu kardulit, kapsit ja kaale ar vOtt A iilejiliinu, trakturit sa iks saat anda, pane rna ristikhaina ala. Minnu ei ldl.sc jo kennigi maisige vai kcs tiid ~nillege viii jahti. Ja poole h"'ktari pMit saa rna lite lehrna haina katte, jaas viii iilegi. Kae, et lulet mu kllcst suurc Melli sihen :qstmagi. Ja piimataha saa rna niipallu kiill, et mihe korjase ta haiqa vai sirbiga tir ... "

Ja vanajumal ot scdakorda Miili poolt. Kirdi, see vana VOndrc Mirdi 'tlitre-tiitrc-i¥tar tOi lehmiku. Miili, nagu talle lubatud, s.:1i selle endale ja }an: vasikalc nimeks Kanni. Kanni Kolrnas. Ka Mi-i­li oli tcadnud, mida ta tahtis.Kanni Kolrnanda<>t kasvas muinasjutu-­Jchm - seitse tuhat kuussada kahcksakiimmend kuus kilogrammi piima aastas, rasva1•rotscnt 4,83.

Kell l5i seitsc, aga olcks vOinud ka lOOmata jlitta, sest lauda juu­rcst kostis m1udlikku ammumist) Miili oli juba tervelt pool tundi talitama minebga !1iljaks j'Uinud. Meenutuscd, une ja unenagude­gu segi, olid t:.:l Oigc tuhlisti lira roiuumud. Kohe rnittc kuidagi ci

tahtnud tOusta. Miili tundis, et ta o~ vii.Sim.id, v11.sinud scllcst OOst, pikast nagu clu, ja akki, esimest korda oma kaheksaklimne i.ihcksa elatud aasta sees tun dis ta, et tcma aeg on Umber saamas. Tasakcsi pani ta kaks lditt teki all risti: ·

"Issand, rna ei ole clu sihen su kaest rniiliigi pallenu, j<:~ tillimbc ommuku tahass rna sinnu tanade, et sa olet mulle siM.ndse lchma andnu nigu Kanni seda om. Ja viii sellc iist, et sa olct vana Jaanilc siiMe maa pillile tema ristikhainaj1ille tagasi andnu, nigu eila lehcn kirjutedi. Ja rna palle sinnu; anna mulle viii niipallukcst jOudu, et rna saass Kanni ar nussli ... "

Miiti oli natuke a ega tasakesi pikali, siis aga kiiratas iseenescle: "Vanamuu, kas saat maast valla! Lehm taht nlisstl, ei ole sui siin

palvetede iittcgil" Karatas, ja tOusiski tiles. Pani end tiidcsse, vOttis suuUiie leiba,

ajas siis kasuka selgaja tombas valge kitli sellele peale, vouis "riis­tapingilt liipsiku ja HUes.

Lauda ukse eest toepuud knngutades - jOud ei tahtnud scllcle kuidagi peale hakata ~ kais jtille valusMst rinnust H1bi. Jalad jaitl nOrgaks, ldicd vajusid Iongo. Vii mast jOunatukest kokku vOW.~s toe· -tas ta selja vastu ust. Ja siis ntigi ta nelja meest iile Jumisc valja pik­kade sammudega lauda poole tulevat.

Kui mehed Hl.hernale olid jOudnud, tundis ta esimese, selle, kcl!cl automaat rihmapidi kaelas tolknes, lira. See oli Jahuvarga-Jaagup, kcs samas kiiratas: "Eest ara, va Kulak.u-Miili, mcil on ldisk su lch­mad ja !au dad tira vOtta!"

"Ai, Jaagup, olgu sul vai kiirnmc autumaati kaalan, Cf!.OC ku~ sa siit laudaussest sissi astut, mine pane rOOvaruumi naglaoLSast valgc kitli selga, endele ja oma meestele. Muidu tapa vai maha, aga hul­gurMvastcge ei lase rna illtcgi henge lehmi ligi!"

"Arnm-rnmuuh!" kostis Jaudast v-Oimas hlliil. Ja ennae, Jaagup kOige om a automaadi ja mecstcga haihtus varesjaks tOmbuva<>se lii­hel<-irkas~e talv~~2T)J.!~~I.\see;Jiijli aga kummardas lumrne varise­nud ~iipsikut vNma . .t.B ('O e t _

"Lehm peap niissC:tsaaillll, pea:p ... peap ... ," varises ta pO!vili. Ni.iiid pidid tulema uued liipsjad.

1983

Nr27 e

''Rovakate'' an nab tood ja katab katuseid

Lugupeetavad ettevBtete, majandite ja teistegi hoonete valdajad. Niifidsest on Teil vBimalus remontida om a hoo­nete katuseid ja valmistada uusi Soome firma "Rovakate OY" abiga. Firma omapara on see, etta suudab kana praktiliselt horisontaalseid katuseid ja anda veepidavuse garantii 10 aastaks. Teiseks, fiima on nOus valja kQolita­ma eesti ehitusmehi ja neid tOOle vBtma, et tagada telli­muste vBimalikult kiire tilitmine igas Eestimaa paigas.

Pinnal ''Rovakate OY'' on kahektimneaastane tOOkoge­mus ja omad esindused paljudcs Euroopa riikides, niitid ka Eestis. Finna ekSjXlrdi eest vastutava ehitusn:eistri te­lefon Tallinnas on 44 89 07. KOik tellimused ja tOOsoovid palume aga saata kiija teel aadressil Pamu, Ringi t 12, ERG. Vastame Teile kirja tccl ka neile Okslkasjadele, mis siin kajastamataja vOivad huvi pakkuda nii tellijatele kui om a tOOjOu pakkujatele.

KARSTNA. UHISMAJANO

v6tab t60le BILANSJVOIMELISE RAAMATUPIDAJA.

Samas ostab PIIMATSISTERNI

autole GAZ 53 (soovitav uus}.

Viljandi tel 4 62 40.

• ••••• "MAALEHT"

osta b AJALEHE­PABERIT.

Formaat 84 em m2 kaal 45--48 gr.

I KROON I EEST! I

MUUa VOi vahetada (vOimalikud v_ariandld)

1 0 tm kvaliteetset MANNIPALKI.

"PIIMALEHT" nr on valmis!

Harju mk:, Kose-UuemOlsa,

tel7512 87. senes kirjutatakse touaretusest,

loomade esmaabist, Ameerika piimatalust, Norra piimandusest. •

010 Andruse farm · v6tab t061e toomi armastava

IOOKA PEREKONNA. Elukoht ridaelarnus. EE3063 Harju-Risti, Hatu k. Lla Tambur.

Vahetada uus ZIL baasll

TSEMENDIVEOK 1Z 10A KOTTEVEOKI vasti.L

L.aane rnk, Valla kolhoos. _ Tel7 82 38.

AS os.tab vOi UUrib

TALU kuni 100 km Tallinnast.

Peab olema loomapidamlsv:Oimalus ja

2-"-3 ha rnaad. Tel522322.

Trukitud on ka voga vajalik ; Jaudakalender. ;

"Piimalehte" saab oslo "Maalehe" kuulutuste kontorist ja

Eesti Piimaliidust, Vilmsi tn 53.

• • • • • • . . . • • • • ·········································-··················· ..

·.

Riigimetsamaade Alutaguse Talitus korraldab 14. juulil kell 11

lisakus, Metsa 6a METSAOKSJONI.

MUUgile tulevad MAETAGUSE METSKONNAS 287 tm (41ankij

hooldusraiet ja 1448 tm (5 Janki} lageraiet. KIVIN6MME METSKONNAS 1123 tm hooldusraiet

(3 Janki) ja 1173 tm Jageraiet (2 Janki). PAGARI METSKONNAS 65 tm (1 lank) hooldusraiet

ja 21,57 tm (4 lanki) Jageraiet.

Raielankidega tutvumine 7. ja 9. juulil kogunemine kell 1 0 Kiikla kaupluse juures

ja kell 14 Kuremiie bussipeatuses.

Info K-Jiirve tel 9 34 66, 9 34 64.

AS Baltred pakub Tallinna laost uusi traktoreid "VIadimiroviti" T 25AZ.

Arutarne vahetusvariante autode vOi kontoritehnlkaga Hangime tellitud traktorid Eestisse seitsrne paeva jooksul.

MUUme Jaapani videotehnikat, "Moskvitiide" tagatiibu, elavhObedat P 1 ja P 2,

eriti puhast alumiiniumi, hUdromootoreid, parketti, sporditrenazere, kahhelkive, dosimeetreid,

kOrgema sordi .nisujahu. Tulge meile ja te vOite tutvuda

ettepanekute Ioeteluga Baltikumi ja Peterburi .

kauba-, tehnika- ja tooraineturuL Oleme huvitatud koostOOst ettevOtete_ varuatUKqf'a- i

kondadega. Tallinn, Paavli tn 2a,

pieval tel47 46 81, 47 22 89, faks 47 12 89.

; r

I

•

~N~r=27~(~2~49=)~e~N~e~lj~a~pa~e-v~,2~.~ju-u~li~19~9=2----------~----~---------------------------------------------~ 15

KOS/LASED 39/178/75. Ooten kirja maakodu om~:­valt naiselt. VOru Po$1ima]a, kood 146_

Keskeallne talupidaja Soomest ootab kirja ja foto130-40e au..,lttaltltOOd ar· mastavalt eosti naisel\. Klrjutada soo­me keeles. Jorma Hlrvlko:skl, 69410 Sykii.riiinen, Suomi.

MITMESUGUST

MUUa uus lilp$lapanliirl ja metallifrees­pink. Tel 55 ao·os. Rein.

Mi)iia v6i vahet diislikiituse vastu 21eh· rna ja 2 vasilurt. Samu vahet LUAZ 969M "Multic•rl" va&tu. L-VIrumaa, Rakke v, UigvaUa k. SilliUTln.

Vahet j11hipiiss (kl 16) llipsiagregaadl vastu. TOOp tul (8 243) :, 12 98. Kllslda Roosaart.

MUiia kangruteljed ja kiirpuud enam· pakkujakl Vllluutas. Kood 5008, Haap­salu, !Hue 5-5.

Osten 1930.-1949.• mootorr.na vOI nende osi {moot«, raam, eslhart, epl­domeeter, karburaator); elektrlsead· meid - Bosch, NORRIS, SIEMENS, HELLA. LUGAS. MIUER; telefonlapa· raadi, raadio, sOjillvie kant•va elektrl­jaamill, sepatOOrlistu ja klrjandust. Va­het vOi mUUa plkapauto, traktorRS. Vil­jandi, Roosi 6-1. Palmiste. Vahet uue liipsimaslna nildumaslna vastu. Peale kl18 tel {241) 568 65. Silvi.

Miiiia motoplokk MK 1 {nilduk, mullaf· rees, vaoaahk), mullafrees FS 0,8 ja hOOvelplnk koos s•ega. "Maaleht" kood 796. 23/160/54 neiu veedaks meelsasti puh­kuse kenas maakohas ja meeldivas sehskonnaa. "Maaleht", kood 794.

Pakume naisterahvale tOOd lmavere vallas. Teat tel (8 237) 5 52 67 v6i lma­vere v, Taadikvere k, Essa t. H.AIIs""'­Vajatakse tallu vanemale naisele ko­duabillst 2-3 p.Bevllks nidalas. Soovi-1av •utot omav jll Kostivelllo--J6eliht­.,_t(allaV<ilre piirkonnas elav naista­rahvas v6i noormees. Taau'600 krooni kuus. nn tel 4419 84. Kalil. Vahet tootahvlit etemiitivoodrllauaga. Tel47 91 90.

Vahet aoodsatt kroone rubladeks. 611-tutl tel 53 44 91.

Ost•me saematerjali. Hind 250--$10 EEKiflm. Te144 81-34.

Ostame pidevah palld. AlnulttOOp kl9-11 tel 44 99 87.

Miiiia soodSaJt vihe kasutatud mQOblll, 3 m3termoiaolllts "I mahut~ el mooto­riga mullillfrees {h 700), N 412 rum vajav kompl kere ja u11s pOhi {tL 1000), Ohk· amor1 v veljed, 12 5 (3500 km, h 2000), s auto 400 kg kandev haagls {h 1200), ho­buniiduk {h 600), looreha (h 400), kaju· tlga puitpailt mootorlga "Neptun" (h 3000). "Maaleht", kood 801. MUUa kaarutl {300 USD). N, A tel 53 75

"· MiiU• Sobm• unlversaalne kiilvlk, ader, kultlvaator, heas- korns "Ford Tau­nus". 6htutitel (8 248) 7 4619.

Miiiia uua 'vaalur-kaarutl {soovitav va· luutas). Tel (8 243) 7 15 50.

Miiiia tennriijal(ombaln CK 5 "Niva". Kl 18--21 tel {8 243) 7 34 29.

MUUa tolkloTT 150, uus T 40AM ja tera­vlljakol'nbaln "Nlva" CK 5. Varlandld. Tel {8 243)415 48. Aln.

MUUn aoodnh tnllaorl T 4DAM. Tel (8 223) 2 01 42 vOI tulia Vlljandi mk, Vaste­m6isa. Teevw. MiiUa Vllluuta east uus T 40.AM vOI va­het uue(IUI VA"ZJ Y881u. Sames vahet VAZ2121 (30 ~ krn) uuema VAZj vas· tu vOI rniillll. Ohtuti tel (8 241) 318 55. ....... MUU• vOI Vllhet tOOkorr .. trak1or T 25 jllhikllrablinl wmu. Miiiia GAZ 63 vedav esislld. "M••J.nt~, kood 795.

Vahet T 16, hobunlidumasina jm diillel­kllubabuasl-.-:aatu. 6htutl tel (8 242) 3 22 ... Vah8t - trak1or:T 25 VAZ 05-07 vastu ~I uus T 40AM VAZ 05-09 + kompens vasiiL Kl19-23 tel 58 68 55.

Villhet MTZ 50 dUM! kllublllbussi vastu. "M•aleht", kood 7'99.

MUUa vilkeHcl b8ns jll dilsel moot trak· torld, koos nendegll vOI eraldl nllduk, fnles, rootor J• elevaatorbrtuliv6tuma· silad, kllrtullpihalnlsmaln jt hHke­rllstad. Hind mOOdukas, vOimallk 50% jirelmakll vOi vahlltus puldu, pOIIum saad jm VliSiu. "Muleht", kood 800.

Firma vahetab VAZ2109

OKASPUU­PALKIDE vastu.

Varian did.

>i!J!,jtllinn.,,Asfaldi 4. Tel212259.

Miiiia invalildltool. Tel (8 241) 9 35 89. Ostan ruloonpressl. TOOp Uol23 77 56. Valier.

Vahet v61 mUiia okaspuupalgld diisel­bussi vastu. Tel (8 243) 4 13 58.

LOOMAD

MUUa noor punasakiifu hea IUpsllehm ja mulllkad.l...iinemaa. VOnnu, te1917 59. Tikerpuu.

MiiUa tOutunnlstuseg• emane illlrdeif. terjeri kutsiklls. VOru teJ5 53 56. TOra.

Kllks kohevakanralist kllsslpn~ilit {sUsi­must ja lumivaJge) otsivad uut kodu (soovftav ersrnmM). Tel 52 23 48. Aili. Amla -ira emasad viiilwarna koera po­Jad ja mU(ia rosellll-tO~u papagoi. Oh­tuti Tln te144 62 32.. Miiiia 4ndat korda pUmu hea lehm ja kaks 2,5 k lehmvaslkat. Jiirvam1111, Letrl­se, Jootrne k. Parts. Soodlllllt ira andil saba l•mbalcoera kutsikad. Kl18 tel32 56 56.

Lp talunlk vOi majaomanlk! MUUa tOu­puhtad (t0u1unnistuseta) 16unavene l•mbakoera kutslkad. V6Jmalik vaha­tuskaup {uted, varas). Registreerlda tel 55 01 18 v6i kirj EE0015 Tallinn, Lootu­sepst 81-3.

Miiiia mrtriald. Viljandi ta12 82 55. • P!'fiiiia kollikutslkald. Hind kokkulappel. Ohtutl Tin tel471454. Saar.

Miiiia kahe kuu' vanused isased t6u· puhtad dokumentidega rotvellerl ~utsl­kad. Vlljand~ ViikemOlsa, EKE7. Ohtu­tl tel (243) 5 45 SO. Mindmets.

MAJAD

Vahet mug elamlsplndTalllnnas omaet­te mug el•misplnna vastu Tartus (Oppo;~­perioodiks). Telss 20 65. Sliver.

Ostan maja TUrli vOI sella iimbruses. Te144 25 55 vOitOOp {8 238) 2 14 28. Miliia maja Pukas. Vahet traktori MTZ 52 haagls9ga traktorl T 25 vastu v6i mUUn. Viljandimaa Post, PELE kood 127. Vahet l...iine-Virumaal Vilke-Maarjas maja kahe korterl vastu Talltnnas. "Ees­tl Ekspress", kood 6279.

Vahet 2tosl k6igi mug korter (tel, ga· raai) 3toal k6igi mug korterig• (tel). Oh­tuti te145 12 37. Palmiste. Vahet 3toal korter Lasnamie-Kosel mili!llmajagL ~MuWrt", kood 7'1118.

MUiia m$ Villandi ~nu.· "Uaa· leht",kood7W.

SO/DUK/0

Ml:iia he.s s6idukorras "Lade 2105" (vi 83). Tel 53 74 14. Erkkl.

Vahet korras GAZ 53 heas korras VAZj vastu. V6ru Postlmajill, kood 145. MUiia, vahet kap ram OAZ 24 kere. Tel (241) 5 55 58.

MiiUa 1982.a dliul OPEL ASCONA B {8500 FIMi) ]a 10 000 km libis6itnud GAZ 24 (4000 FIMI). Rillkveretal3 0118 {k), 3 01 27 {t).

MUiia 6 0pal erne;a~ (88.a vi, 10 000$) Ia VAZ2105 {89.a vi, eUport, 8700 AMI). 'rei 65 S3 48, 55 86 46. B-10 358 49 315487.

MUUa hea. aelsukornoe VAZ 21033 v61 vahet "Peugeot 3050'' vastu (vOib vaja­da rem). EE2940 Vlland~ l..oodl Salu-~ .. MUilll VAZ2102 kompi kere koos moo­tori teise kompl, YIIIUOHde ja plekiga. Kood 5007, Haapsalu, Saue 5-S.

Miiiia "lkarus 250" kilgukast. EE0001 Tallinn, Mustamietee59, "Kulloft AMK. Miiiia mlttekompiiZ 2715 v6i vahet mo­toploki vastu. 6htutl tel 53 01 53. Yahet 1984.11 vi, vihe s6itilud vigil has korras 9kohallne Ford Transit 100 dlia:al (kilt luuk. aut kilgukast) heas korras Niva 2121 vastu V-.:11 milUa. Tel72 3857.

"''"' MUUa VAZ 2107 {87), kaks heinapressi (Saksa). Rakvere tel {232) 4 95 72. Miiiia vigil heas korras sadulauto VOL­VO F 12, 84.a (uued kummid, JOKA­poolhaagls-81). Hind kokku 120 000 FIMi. Soom~< lel41 856901, 49 646491. Miiiia hea VAZ 2103. Tel32 55 42. Vahet sOldukorras villsmalsed plsl­bussid palklde v6i saematerj•U {50% pa.lglst) vastu: "Ford" 8D.a 80 tm; "Nls­san• 83.a 95 tm; "Fiat Dugato" 85.a 180 trn; veoauto "Toyota" ao.a (4 m k~stlga) 140 tm; &Oiduautod •Skoda" 83.a Ja84.a (bens) 40 trn; "Belford" {kastlga) 80.a60 tm. Tel 4481 34. Miiiia vOI vahet ODAZ 3758 (furgoon) Zl1,.130 baasll kaltur ja sadul, KAMAZ agregaadid. Tel 43 63 58. Tin Postima­ja, pass V LA, nr 623285.

TRAKTORID

Miiiia metsaveotraktor MTZ 82 nlng saematerjall kohaietoomlsega ja tellija mOOdus. Tquvarlandld. VOib vahet lsht- ja okaspuu Umarpuldu, ralelangi vOi kasvava metsa vatu. T8l 49 87 69.

Vllhet heas tOOkorras JUMZ-ekskavas­tor uuema MTZ 00/ 82 vastu. 6htu1i pea­ls ld 22 tel {8 244) 9 82 50.

MOU. T 40AM + viike kogus kUttist, sa­mas kuiY obspuu ~al (p laud. pruNid,. plangud. ca 7 tm) Yi11· t.l M 412 korru IIIOOiorigiL........,..., .... ,.. Vahet tuttuu. 3h61mallne sahk jirelki­ru viii muttldevOI muu pOUumajandua­tehnika vastu. Tel7113 39.

MOiia motoplokk MTZ 05 (haillkeriilllill­dsgil. hlnd75 OOOrbl). Alia tel76 87 sa.

Lihula Tarbljate Kooperatllv annab noorele perekonnale RENDIL.E

maal (Massus) asuva KAUJ)LUSE. Araostmisv61malus.

Uhula, Tallinna mnt 14, telefon 7 81 19.

Valiskaubandnskoond~

"ESTIMPEKS" TANAB KOIKI, KES ON TOONUD

PUITU MUUGA SADAMASSE. VOtame puitu vastujuulikuus alates 7ndast kuni 29ndani

teisipiievtti ja kolmapaeviti kella 9-15 Muuga sadama puidukail.

eoses Eesti ktoonl kasutu e v uga tasume puidu eest kohapeal Eeatl kroonldes

vastavatt EP kursile, v6Hes aluseks v6rdlushinnad Rootsi kroonides SE

VOtame vasto

PABERIPUUD MANn, pikkus 3m, vOrdlusbind-155 SEKi/tm,

KASK, p;kkus 3m, vonllusbind 170 SEKl!lm, KASK, piklrus 2-m, vOrdlushind 150 SEKi/tm, HAAB, pikkus 3 m, vOrdlushind 120 SEKi/tm.

Miidanikku lubatud 10% liibimOOdust. LiibimOOt alates 6 em ilma kooreta.

Palume kaasa vOtta isikut tOendav dokumentja mlepileti koopia. Mahalaadimine on korTaldatud meie poolt.

Tiiiendavat infot saab tel 44 40 17.

Valga EPT Tsirguliina Kaubabaas

M00B 0 KOKKUPANDAVAID PUITKJLPMAJU (10x7 m)

4-5 tk 8 3000 USD 350 000 filek rbl

0 TRAKTOR MTZ 82 {"Fiskars", j8relk8ru) 6000 USD 700 ooo Olek ibi

0 UNIVERSAALSEID VAIKETOSTUKEID "Bars" (diisel) 3 tJt {komplektis kopad, sahk, hari, nool, k<'ipad)

a 1ooo uso BOO 000 Olek rbl

0 AUTOARANDAMISVASTASEID SEADMEID "Alarm" (miil partii 1 00 tk) 8 1400 Olek rbl

0 VIILHALL 15x45x6 (soojustamata) 1 tk 10 000 USD

1,2 milj Ulek rbl

0 VASKKAABUT: 12sooneline 16sooneline (suurtes kogustes)

Hind kokkuleppel

0 ROOSTEVABA PLEKKI (0,8 mm) 3,2 t Hind kokkuleppel

:J EL KUTTEKEHAD: betoonist tekstoliidist

700 Ulek rbl 900 Olek rbl

0 KOLMKANT-HOOVEL (6 tk) a 150 ooo ulek rbl

Toopiieviti kella 9--16 tel (242) 4 32 92, 9 40 75.

Tasumisel variandid.

Valdan vana ja viirikat, arhitektuurse viirtusega,

kuid lagunevat mOisa, veskit, postijaama, vallamaja,

trahterit, talu. Ka park on korrast ira.~

KES AITAB?

AS EESTI EHITUSMALESTISED

·® . maa:arbjtektuuri osakond.

AastakUmnete kogemuste p6hjal anname konsuttatsioone,

teeme arhitektuuri-ehituslikke ja ajaloolisi uuringuid, projekteerime.

Miirame ka hoonete alg- ja jiikviirtust.

Jineda Oppe- ja NOuandekeskuses on v6imalik Oppida

MAASTIKUKUJUNDUST. Oodatakse keskkooli 16petanud noori.

6ppeaeg 2 a 10 kuud. Sisseastumlseksameid ei ole •

VOimalus saada autojuhiload. Tiiendavalt v6etakse keskkooli 16petanud noori II

kursusele

AGRONOOMIA erialale. Avaldusi v6etakse vastu.14. augustini·1992.

EE2832 Jiirvamaa, Janeda sjk. Tel 9 92 81 9 92 84Y"'' ·---";.-r .. , .. •, 19"C•C;'>

I I !

11& •• ,, .· Nr Zl (249)e Neljapae\r; 2. juuli 19921

Mistahes ehitustiiii juures vajaminevaid BETOONDETAILE & PUITMATERJALE

pakub firma

T--..~....,...itMIII 1-._••llatedJ-......,.._..

Telefon 237 175

KOSE POLLUMAJANDUSKOOL avas 1.juunist vastuv6tu

jirgmistele erialadele

• p6bjkoolj baasjl Qppeaiaga 2 a: - laia Fofiiliga TRAKTORIST

(vanuse alamp!1r 15,5 a), - MUURSEPP.PUUSEPP.SETONEERIJA, - KODUMAJANDUS.

• P6hikooli baasjl Qi;Q;teajaga 3,5 a: - AUTOREMONDIWKKSEPP, 8-, C-kategooria

AUTD.IUHT. • Keskkoolj baasil Qppeajaga 2 a:

- KODUMAJANDUS.

Vastuv6tukomisjon lopetab t66 7. augustil.

Harju mk, Kose, Hariduse 2, tel771197, 754216.

VKESTIMPEKS katkestab ajutiselt jirgnevateJ kuupievadel

PABERIPUU VASTUV6TU Tallinna Uussadama kail

23.06.-24.06. ning 30.06.-1.07.92. Info tel44 4017.

As Viru Rand-Arendus (end kf,k "Okloober" ArenduskeskuS)

PAKUB konsultalsloone, proiekteerimist, konstrueerimist6id,

standardiseerlmata. seadmeid jne. 6koloogla. sh heitveepuhastuse, toklualnete (kala. konserVkl, liha)

tOOIIemlse, soojusenergeetlka ja energ1a kokkuholu alal VOtame tairnekaitsevahfmdl fric;hamytsetii

ja teiste fermentlde te&Umusl Telefonid (233) 95667,9 58 41,9 56 74,95854.

Tetetalp673518 MOPE, faks (233) 2_1241.

EE0106TAWNN PEATOtlotET AJA TOOUPUIESTE£ 16 OLEVANTON FAXA52902 453521

ASJANAR mOOb odavatt

UU$1 TRAKTDREID M1Z80,82.

Samasmooa MALMRADIAATOREID ja

MALMSURVETORU 0250mm.

TasumiselvOimallkud variandid.

Tot 23 93 28, 23 98 55, 439401.

RE JARVAKANDI TEHASED

v6tab t661e SDOJUSENERGEETIKU.

NOutaV energeetika- v6i mehaanikaalane

k6rgharidus.

Algajal vOimallk stazeerida

kogenud spetsialisti kie aiL

Tel (8 248) 7 72 46, 77340.

AS Piiber miiiib

OKASPUU- ja LEHI'PUULAUDU pikklislega 2,0, 2,5, 3,0 ja 4,0 m.

Valmistame KAUBAALUSEID, KASTE,

KEI.DRIRIIULITE DETAILE, AIALIPPIDE MATERJALI.

EE28Hl Turi, Vabriku pst t, tel78867.

bi~Robotek PAKUB:

.SAT-TV SUSTEEME, •mitmesuguse diameetriga ANTENNE, .RESIIVREID, .POLARISAATOREID, .KONVERTEREID, • YO/MENDE/D.

Riia tel611 0 53.

VAHETAME kasutatud P6LLUMAJANDUS- ja OL.METEHNIKAT nlng AUTOSID PUIDU vastu.

AVINURME 0HISMAJANDI

REFORMIKOMISJON palub seoses t60-

osakute arvestamisega teatada endast

Teeme vedusid Eestl Ja Soome vahel. Tel 243) 5 51 46,

10358) 64412 7316, 10358) 65 75130, 10 358} 49 662006.

WIS Ml~ ASWISMI

pakub erinevaid 'VOLVO' ja "SCANIA" ve<>' Ding spetsiaaiautosid.

Klndlustame edaspidlse teeninduse Ding vajalikud varuosad.

6. juuliks PENSIONARIDEL, kes on majandlst

pensionile liinud enne 1981.aastat.

Tel97484,97421 v6i kirjalilwlt lda-Virumaa,

Avinurme.

Majand miiiib v6i vahetab VEDELKUTUSE vastu kaks KALLURIT ZILJMM3 45021

(kap remont, bensiin),

Tapsem info toopaeval kl 9-16 tel 23 20 46. ZILJMM3 45023 (uus, benslln + gaas), .

KAZ 608 (sadul).

l'iihelepanu, kaubavedajad! ~ Tasum~ v~illud I vanandid.

ETK koondisest "AUTO" Tel. (8 223) 5 85 04,

5 86 30. saate osta veoautosid "Volvo•,

mis on varustatuc:l isot~rmfurgooni ja tagatuuk~t6stukiga ja sobivad eriti kauba laialiveoks. AsWAGVAR Soovi korral garanteerime tehnohookle, remondi ja remondlb

varuosad esaspidise ekspluateerimise ajal mele AUTODE STARTEREID. koondise tOOkodades iile vabariigL GENERAATORBD ning

Teeme ka remonti valissOiduautodele ja SUO'TEJAGAJAID. Tahtajad IUhikesed.

hangime nendele varuosad. 1 Tasumine Ulekandega 1

I HINNAD SOODSADI I vOi sularahas. EE0107 Tallinn, Tiihetorni 21, EE0107 Tallinn, Pfn'nu

mnt 388. . tel 51 02 64, 52 19 89. Tel513931,513600 .

MA.IANDUStOIMETL>S .t5 07 01 KUUWTUSTE KONTOA ...., .. SEN11 PCUITIKATOIMETUS .t518 n TOOPIQ 10.16 T£L•S1719 TIRAA2l$.ol0 KODU.. JA K'.Jl TUURITOIMETUS 45 35 18 TOOW'Ul£STE£ 16 ,,.....,.. »it I K U U l U T US I v0ETAKSE VASTU: TARTU. K00TRI16. ~; VII.~NDI, TALLINNA TN 11. "PELf"; VORU. UNDA 1A. "VVAo"; PI\RNU.'R00TU 34. "SEL "';

K...JlRVE. NARVA M\IT 26-12. KF "£VEKA &lVI UN"; RAKVEJIE. TALLINNA TM 28. "VIRUMAA. TEATAJA"; HAA~. SAU£ 5-5. "l..MNE ELU".· .

l I '

J

J

•

~ ••, _....-

'