' I

f-: ,. '

'·

Afaarahva nlidalaleht

Neljapiev, 11. juunl1992

VAINO MERi:SMAA !<>to

" " e1aa, . '0' - '.!<· i'-:r w ;'f/1 ' ' A.. . .. ,-. .

.. IVar !r~OIVIStlk? (vt lk 5)

.24 • J992

Aga tegelikult ... Nadalapaevad tagasi Tartus, Eesti Joomakasvatusins­

lituudi saalis. Seal tahistati natuke instituudi tahtsusetut tahtpiieva. Nimelt sai nime~tu selle aasta sees ncljakilm­ne viie aastaseks. Saal on rnhvast peaaegu tiiis ja nend.; hulgas nii palju tuttavaid. See tutvus kinnitab, et olen kiii­nud eesti pOllumajanduses Oiget rada, sest loomakasv::~­tus on meie p61lumajanduse p6hisuund ehk karjapuiss o.n kuningas. Nii palju tuttavaid. Ainuiiksi Tartu ruiidls­

sovhoosi tultavaid direktoreid on kokku ko!m: Jaan Parts, Arnold 'RtiUtel ja Heino Parik (direktoriks ole mi­se jiirjestuses). Vaatan lakke. Panen silmad kinni. Hoi an ncid nii ja loodan, ci kui silmad Iahti teen, nii.cn laes pii­matorusid, ct oleksin Jrui suurfarrnis, sest mu limber on looma,kasvatajad ja peaaegu ainultloomakasvatajad, ct oleksi.n kui Rahinge suurt"armis. Teen silmad lnhti, ei mingit Rabinget. No-jah, ja parem bh. Kes suurfarme mcelde tulctab, sel silrri peast vlilja! NUild on talude aeg. Aga tegelikult. .. Ega neid suurfarme Eesti loomakasva­tusinstituut vlilj:i m6clnud, neid oli ja on maailmas mu­jalgi. Ja ka suu11ootmine ise ei ole loomnkclsvatu~instt-· tuudi siinnitis, siin saalis istujaid ci saa pid;;da ccsti pOl­lumnj>mduse kollcktivisecrimise tcaduslikc alus!c lou­jenks. Mittc <:t ~:ta. Aga suurtootmise edendarniseie on selk saah vee! noored, neist v:Jncm<td ja vee! v:"ncm;1d mehed ja naiscd k.<lasa aidanud ja loomulikult ka mma. Lt)omulikult saan ma niilid aru, et hoop1s 6il~am ukks suu!lootmise edcndamlsc ascmcl olnud kukutada kdlti­vat riigikorda. M6clda vaid, missugune v~gi ok:ks riVlS· tunuU, kui kOikcesti loomakasvatapd olcksid locltnak~ts­vatusinstituudi juhtimiscl Ules t6usnud Joss1ll; N1kit;1 ja Lcomdi vastu. Siis .. siis .. Scda mina sitski ci tea, mi(.b olcks mcie sugulastel meie jXlSiip.1kkidcssc panri~ olnuU. Agn n!ii.:, suurf;umide ajal sai piima Leningmd. s:1i Iiila Mos\..:va, .iili vccl mcilegi ning pcn<~oogu ilm~1 mlmt~'- Ou i'>nn:>' aeg, mis m\ioda liiind ... Oh, nUUct tukvad !<dud~ Tlikv:!d kl\11 p pahcril on talut:-<hlp!d oma mu~ttuh~tr. umbcs ni1, d igalc L'C~tl;,selo:: oma talu, tgak o::e~!insdo:: <>rn;~ ichmakc, Jg,,lc ecstlasele oma hektank~- Aga tegc­l:ku!t .. Need. kel jub;:t t<llll on. n~ed, kel on pa:trkum­m~nd hekt:ml J<~ klimmc lchma, need Utlcvad, et khm1 vOiks olla viisklimmend v6i sada ja heklareid ka umbcs nii, ct muidu ci nii.e talul ttilusat tulcvikk:u (mujal maail­mas sama scad us). Jah. Kui ni.JUd- se!lele sajale lehmale ja sajale hektarile veel sada otsa panna ja ajaviiteks see arv vccl ka kahega korrutada, siis- siis on meil sum­farm jillle !dies! Ja Ecsti loomakasvatusinslituut on algu­sest peale Seisnud 6ige asja eest, onkogu see acg scis­nud tootmis-tchnilise progressi eesliinil. Jamiks ka mit­te, sest lirgem unustagcm t6sinsj<~: Rahinge suurfan111 L1udaustel olid 6hkkardinad enne kui · ETKVLi Tartu KaubamajaL

OLEVANTON

•

2 , VALLAST VALDA

NOPPE/0 MAAKONNALEHTEDEST

\ inui vallal tl.>ine \<.lllelll

"27. mail rahuldas Vinni Va!Lavolik1>gu JUri Allikal!i soovi ning va­bastas ta vallavancma ja -volikogu esimehe kohustustest;''-tcatab Hdgi Pajo 4. juuni "Viru SOnas".

Mik6 ot~Ustas Vinni vall a, Eesti Valdu Asutava Liidu ja kogu haldus­reformi eesotsas scisnud mees tagasi asruda? Ajakirjaniku ktisimuselc vastntes iitlcb hr Allikalt, ct regi sellise otsuse kcrgc, kuid iihllasi ka ras­kc siidamega.

"Raske on stida sccoiirast, et too mehhanism, mille kiiivitasimc, on nillid meic, s.t umavaliisuste vastu pOOrdunud. Et paljuJ amctkonnad ja k6rgemad organid on j5uetud viima majand1,1~t viilja riiOpast, kuhu see vajunud, seet6nu piititaksc vastutust veeretada k6ige eest vall ale, sO nab Jtirl Allikalt. _ Vinni uus vallavanem on GUstav Madis. Endine vallavancm jiii valla­valil~'Usse ni'iunikuks. Arvata on, et selle&t vallasl ka tulcvikus mhkem kuuleb kui teistest. Kas v6i juba scl!cpiirast, et teistes vallavaiitsustes pole erakondlikku hiiiilekandjat registrccritud. Virmis on, Vinnil on "7 piieva". ·

Raplal on suhted Narvaga 4. juuni "OhistOUs" kirjutab Juris !vJoks: "N:u-va kui piirilinna kaudu on Raplal v6imalik osaleda piirikauban­

duscs idanaabritega. Narva on sull!'t06stuslinn, Ttclidc toodangut oleks \ Oimalik mi.Ji.ia Rapla maakonnas. Narvale saamc pakkuda va<;tukauba­na kartulit, juurvilja, liha, s1unuti toomahku t66tlemiseks Narva kroom­nahavahrikU.s. Nahkade edaspidine miitik on siis juba meie endi otsusta­da. Tehases "Baltijct.~" saab tcha p6llumajandusmasinatc varuosi."

Vastastikku kasu!ike tchingute loetelu on pikcm. Olgu vccllisatud, et "Krccnholmi" kaudu loodeta.kse saada ld6d maakoruta naistelc.

Noored, ka Kohtla-J3rvel on kilrgkool! Piirls nii veel h6is<.ta ei v5i. Kuigi vajalikud paberid on aiia kirjuta­

!Ud, on !Oplik otsus vee! tegemata. Arva..avasti h.:;..;;atakse Kohti:.-;arvcl andma] kursuse ulat:Jses iilJ­

telmilisi teadmisi mndclc, kcs soovivad cdasi Oppida Tal!inna Tehni­kaillikoolis.

"Erincvus on vaid sellcs, et eesti keclcs f1ppivad iili6pilased 6pivad siin ilhe aasta, veae keeles (oppijatelc lisandub veel-aaqa cesll keele sti­vcmlatud omandamist. Noorcd inimesed saavad mcill alusc scllcks, et kuulata vajadusc korrallocnguid ka eesti keeles," kirjutab Sofja Bauer 4.jmmi "P5hjarannikus".

Sccvastu pedagoogikaosakonda vastu v6etud tudengid Opivad koha· peal ndi aastat. Neist saavad ·s.iis vene 9k\assilistc koolidc Opetajad.

Vaidlused varanduse Umber Viljandi maavalitsus on saanud avaldusi irrimestelt, ke!lele on sund·

v56randatud vara kiill viilja makstud, kuid k'es niiUd hoopis vara ennast taga~i tahaksid, ol\es n6us rahast loobuma. Mida teha?

"Uhte niisugustjuhtumit arutati 26. mai istungil ja \eiti, ct vahctm;el on ces kaks pOhilisl lakistl!~t. Aastal poo\teist ja rohk:cm ta<>asi vliija­rndlstud rahasu:nma vliiirtus on pracguscks kilrrmeid kordi kahanenud, a~~ kui palju tiip<;elt, kui suur on inflatsiooniindcks, scllc kohL~ amctliJ.,. ocisukohl puudub. Sanmti puudub seadusesiitc, mille jiirgi tohiks kord jul'~ kompenseeritud vara tagastadd. Otsc vastupidi, juristid vaidavact .:1 onnndirefonni seaduse alusel niisugusl vara ei tagastata," kirjutab Mcrikc Aa.,mac 2. juuni "Sakala'>".

Kindlasti kogunch laolisi juhtumeid il!e Eesti tisna palju. Jn see ei ole St1gugi nii tiihrsuse::u klisimm:, et ho.hcndan1iscga v6iks vii-iitada. Seadu­sem.::hcd, aidakc!

Koondanistc kurb pool Harju Maa"l'a!irsus on a&unud orna ridu koornale t6mba.'lla. Hiljutiscl

maav~lit~use istungil selgus, et v_~litsusc haridus- ja kultuuriamctnikcsl mooduslalud 12liikmdiscs Haridus- ia Kultuuriarnetis ei lddunudki kultumirunc•.tnikclc kuhla. Kas kuhuUriamet ja selle Dmetikohad on r:iilid likvidccritud, seltest ei saaduJki paris tapsclt aru:. Enc Narusk, kes 5. jL'uni "Harju Elus" sdlest kirjutab, pal us kommcntaari ka maavane­n:.llt.

'"M~avalitsuse ~~rukt"uuritiksustc paljusid funktsioonc on juba tile vi'ii­J;ud ,(jj v6tav:o~d valiad," iltles mrwv~nem sclgituse alusmseks ja pike­milltmida;;i lis:o~da c.hk pokkski vaja. V6i v:ih...,st veci s.;,da, et..

'"Hric>t raskcm on head ametnikku riigitiiiil hoida - cltcvOtluscs saah viiiirt ti:i6Wja alilti suuremat palka."

1\ii ~-l head kinuvad isc m1ncma, kehvemaid !llkb J..:ocndada, ct pare­mait! hoida. · ·

Konndaminc on j6udnud ametnikc armecssc, s6elub ~ca!gi tcrasid s6-ka]dcst.

Pillva p:levad [p. kulcuur scwiirast vee] kao, kui kulmuriametnikud peavad kohta-

1

J,•st loobuma. POl vas peeti mai lilpus P6lva ptievi ja need rulid imekenasti viilja. Nii

sel,;ub 4. juum "Koidust''. ~ : ''Jiifi.h h..ingc v~id liks stmr tahtmine: tulia Uuc! kcvadd uucsti ja kOos

rahvrtga i.Jks lu~tipidu taas kaa.~a 1~ha. Jiitkugu korraldajatcle kindlat Tllc""ll j~ pcalchakbrni•:l, samnti tervist, sest sec on see b'iige tillusam :;:;i se\le ilm~ aegu,:' kirjutavad lchcs ki.ilalised Haanjrunaalt.

Uk> p:ievade tippslindmus oli "Ecsti jUrve" kunstiniiirus Maarja Gate~ rii.<. Selle fmnestumisele aiL% kaasa hulk sponsorcid. Helle Vahcrsalu v6iti;; pcaprccmia- reisi PMiisi.

l)ra::nniliikluse parandamine Kulv usm-Virtsu ~a Janus tahctaksc slsse viia ettcte.llimine. 2. jut:rci "Saark Hiii!l" annah !cada: "'S\1_'-\.CCITI hakkab vii.lja niigema nii, ct igaiiks, kcs so,wiro lcatud kd-

1, lanjr._i pr:t-.ttnikohta saada, helistab kokkulcpitud r:.uor:hri! J3. ;:a~cb_platsi

} mm. Lt,orc,uhkult pole see !Obu tasuta. Maksuki1~unus ohgt esm1cnc

lt0;gc -- b.s kiiik maks~vad, kui palju, kellclc r:ih.o~ Jiihcb?'"

llmselt bib see rqhke,i1 saM lase kui mandri.mchc rahaLti pihta. VOi ·., «bo,~tata1;:~~- saarlnsed_ sest mnksust? Paljutki vee! cr tea, kuid pror;vida

[ 1d~o. 5CSt p1m on b ptk.kadcs jfuJckordndes V!!elcda. [ ___ _

EE0106TALUNN TOOMPUIESTEE-"16 FAX452902

PEATOIMETAJA OL.EV ANTON 453521

Kala lima loata ja elektriga 28. mail tcatati VOrumaa

kcskkonnaamctissc clcktriga kalapiiiigist Vtiimcla Alajiirvcl. Inspcktorid ruttasid siindmus­paigalc ja leidsidki jiirvelt leaks elektriagrcgaadig<~ tOsiselt arne­tis mecst. Piiilg1mehed titlcsid, et neile andis selleks korraldusc Vaimela ST dircktor HEINO KUUSIK. Nii oligi. 27, mail viilja antud piitigiloa\ on kirjas: "Kalamajandushku plaani alu-

sci Juhan piltida kala Viiimcla Alajarvest elcktriagregaadiga 28. mail '1992." Kalad tulnud anda Viiimcla sOOklassc.

Looduskilitsjad lugesid ptitida jOutud kalad -(h<:~ug, linask, ah­vcn jt) tile ning kahjutasuks ar­vcstatr 1770 rula.

VOrumaal saab maakonn<:~jii.r­vedel kalastamise lubasid anda iiksnes kohalik keskkonnaamet. _Majandil tckiks Oigus ailes siis,

Mottetalgud Jiinedal

Eesti Maaelu NOuandekeskus (E11N) korraldas Janeda Oppe- ja NOuandekeskuses mOttetalgud. Osalcsid inimesed, kes olid vasta­nud konsulcntidc otsimise kuulutusele.

Senses emstamisega toimuvad maaclus suured muutused ja suu­rcncb vajadus nOuandc jtircle. Kohaletulnud esitasid oma nagcmusc maak0nna nOuandctalituscst, struk!uuristjll finamseerimis.<'-Sl. T.~iti, et konsulentidel tuleks kohe tegutscma hakata. PO!lum&jandusmi­nistccriwniiL oou.alakse vastust finant~rimisc vilimalustc, suunda­de jll ulatuse kOhta.

BENNO MAARING

TAHELEPANU!

kui ta jarve lepingu a·lusel ma­jandaks, en,t antud juhul see nii ei olnlld.

Taglltipub piliiti vecl clektri· scadmcga, mille kasutamisluba oli acgunud paari aasta ccst. Nagu keskkonnaametist lisati, ei anna nad juba ti.ikk acga kel­lelegi elektnpliiigi luba.

REIN RAUDVERE

Sipa kool

saab 145aastaseks, kooli asutas 1847. aastal Sipa mOis·a omanik Ro~ senthal. · Selle aja sees on Sipalt harlduse sa·a­nud Ommarguselt viis tuhat last, Opetajaid on olnud Ole viiekOmne. En· disi ja nOOdseid 6peta· iaid ja Opilasi oodatakse t3htpaevale 20. juunil kell12,

KAARELKAAR

K6ik, kellel ei olnud mingil p"Ohjusel v6imalik tellida suveks

"Maalehte", saavad seda teha 19. juunini r1_1aakorinakeskustes asuvates

Ajakirjanduslevi osakondades ja Tallinna vanas peapostkontoris. Kahjuks ei ole V6imalik enne krooni tulekut tellida lehte sidejaoskondadest.

"Maalehe" tellimishin::l juulist septembrini on 63 rubla.

ML eelmises numbris aval,Oatud kir 1 mi~cs '"Nag;u hanc sci~a vesi" olljunu "WalKo" ka~umi 'iimber­pumpamisest Jlrektori taskusse". Sellist titlemist pidas S. Karu sol­vavaks ja telcfunikilncs lnimctusclc viitas viiimalikufc kohtuskiiimisele.

Toimell~.> vahar:'dab hr K:m1 ecs kahel p6hjusel. Esitcks oli hiirra pcadircktm alandatud kirjutises ainult dircktoriks ja tcisck~ c1 avus­tanud Riigikon!roll t(Jcpoolcst ei pumpa ega muud scarlet, mille abil saaks pcadirektori laskud l6bki pumbata.

Ometi tech EV Riigikontrolli peakontrol6r 0. Liitis oma otsuses "Walko" juhatusclc cllcpancku arutada pcadircktori sobivust oma amctikohalc nin_g vaadata liibi hr Karulc juhatusc pool! antud garan­tiid . .\Hh siis ikkagi nii, kui kOik on korras.

Jaannari aigJL~es :;Olmis "\Valko" craaktsia.~clL>Jga "'L..iiun~-Eesti" k:pingu, mille j.irbi ·w~lko"

MAJANDUSTOIMETUS 45 07 07 POUmKATOIMETUS 4518 n

MUUSIKAUNE KOMOODIA 'WIIU KALURIS"

~Hiiu Kaluris" nagi ilmavalgust uus muusikaline kom66dla "Randas Oitseb kibuspuu". MO­nusa hiiu .huumoriga ja poofe­nisti hiiu murdes libreto on kirju­tanud Vaapo Vaher, muusika on loonud Arved Haug. Loa Oppis, t.§.naw !alvei selgeks AS Hiiu Kalur naitering, lavas­las naitleja Anne Margiste. 30. mail toimunud esietenduse v6ttis"K3rdla publiKva.Qa soojalt vastu.

ENDEL SAARE pilt ja jut!

Pumpa polnudki toodangu. csmaostu Oi,e:use sai eraaktsiaselts. V iimane ostiski tile 40% "Walko" kaubast. Nii.iteks Tallinna Kaubamdj<~ sai 87% '"Walko" !oodc!cst 'Uiuna-Eesti" 11ihetalitusel.

Mis see tarbijale maksma lfu? MOni nilide. Na1ste mantel (mudel 166) toodcti omahinnaga 263.06 rbl, , mtitidi vahendajale hirmaga 800 rbl, val1endaja pan.i omalt poolt mantlile juurde 2619 rbl ja mtiils need 3419 rbl tiikk Kaub!mlajale, kus ostjal tuli sel!e eest maksta 4325.04 rbl. Naiste poolkasukate hitmametamorfoos: omahind 226.17, rniiilgihind vahchdajale 650 j"a Kaubam~ale 2082.03 ning ostja e 2633.03 rbl. Ja nii edasi jne,

jn'Hr Ka..-u ei kulilu eraaktsiaseltsi omo.>Jikuna, Ia csindab scllcs "\\"a!" ko" ak!siat. "LfJUna-Ecsti" aktsio­nii:rid on "Walko" pcadirektori ase­tiiitjad ja osakonnajuhatajad, pea­raamalupidaja on sama isik kui

"Wa\kolgi". Viihem kui kvartali jooksul" teenis see seltskond ille kilmne miljoni. Hr Karu kui mit­teaktsionlir ei saanud muidugi ko­pikatki se\lest, mida tema otsesed .alluvad ausa iiritegevuse~a teeni­sid. Lepingu jlirgi maksis 'L6una­Eesti" peale selle oma kasumist tile 6,8 miljoni ''Walkolc", mis t5stis viimase niigi k6rget rentaablust. Hea tOO eest saab maksta ka viiliri­list tasu: kvMtalis sai hr Karu palka, kompcnsaL~iooni ja prcemiat

.- 87 140 rbl. Hr KMu palvel kustutas "Walko" ~·uhatus ka tema laenu (17773rbl.

Kui juhatus peaks siiski hr Karu vabastama, on talle lepingu jlirgi garanteerimd pooleks aastaks kol­me kuu·keskmine sissetulek- see oleks siis nagu t66tu-abiraha.

Vabandame vee! kord: mingit ka~umipumpa pole, on vakl mJ.$

li.ritegevus.

KODU- JA KULTUURrTOIMETUS 45 3518

KUULUTUSTE KONTOR T66P KL 10.16 TEL 451719 TOOMPUIESTEE16

HIND4RBL

TIRAA! ""' INDEKS &97&4

¥, KUI.llUTUSI V6ETAKSE VASTU:TARTU, K001llt16, ~RUMOR"; VILJANDI, TALUNNA TN 11,"PEL.E";V6RU, UNDA 1A,"V6RO"; PARNU, R00Tu 34 "SEL "; K~ARVE, NARY A MNT 2:&-12, KF"EVEKA JA IV~ UN"; IIAKVERE, TALUNNA TN 28, "VIRUMAA TEATAJA"; 1--!AAPSALU SAUE 5-5 "LiiNE -ELU".

HONORA AI MAKSTAKSE T66P KL 10.16 KUULUTUSTE KONTORIS ' -, Telllmise nr 22--¢1 '

HE.TKESEIS

Hind on hinge peal

Selle lookirjutarnise ajal oli oodata jalle Oht n6upi~ damist piimahinna asjus. Ja oli teada ka see, et kui tootja ei saa 12 rubla pii· makilo eest, siis ta j~itab

tarbijad neljaks paevaks -piimata. Esmaspaeval Ut· les valitsusjuht ajakirjani­kele, et riigikassal-piimale dotatsiooni maksmiseks raha pole. Satnal esmas­paeval aga olid piimatoo­dete hinnad varasemast kallimad.

Pinge tootja, tOOtleja ja tarbija rahakotis ning hin­geek! pOs!b. Lahend·ajat silmapiirile ilmunud ~~ole.

Kuna s·i-iani on piimaga seoses-rohkem k6neldud tootja olukorrast, siis see­kord panime kirja tOOtleja

_. arvamuse. KUsimustele vastasid Tallinna Piima­toodete Kombinaadi toot­misd.lrektor INNA MURRE ja Okonoomikaosakonna juhataja ENE KAARMA.E. Olgu siia veel lisatud, et kOnelesime selle paeva hommikul, kui kombinaat ali oma toodangule hinda lisanud.

KUI PALJU KOMBI-NAAT PIIMATOODETE HINNALE LISAIJ?

E.K.: "Alates 1. veebruarist oleme tootja!c piimakilo eest kcskinisclt seit..<>e rubla maks­riild, See moodustab 83,8% pii­matoodctc om_ahinnast. Secga · LISANDUB KOMBINAADIS HINNALE ALLA 17%.

Nii oli sec wnaseni - vahc­pcal piimatoodctc hinnad ci tOusnud. KUII aga on tOusnud k5ik tOOllemisega scotud kulud. Kui jaanuaris maksis ton_n ma­suuti 928 rubla, siis mansis juba 5400 ja mais 13 500--15 000 rubla. Die klimnc korra on kerkinud gaasi hind, vesi on kallinenud vcdgi roh!(cm -1.70 rubla pcalt 36 ruhlaic kuupmcetri ecst. TOOtlcmise! kuluv .elcktcr on 20 kopikalt htipanud 1.10 rub!ani. Aasta al­guscs maksis rncic toodctcle li­.sat.av suhkur 12 rubla, nUUd p-;amc. tarvitama 66rublast suhkrut."

l.M.: "Vahcpealjuhtus ka nii, ct _mcif': varurriispiirkonna pii­mast ei jiitkunud ja me osLSime tcistelt kombinaatidelt juunte. Mt'.iist.agi oli see kallim ja hinda lisas ka vcdu."

E.K.: "JOudsime ses hindade virvarris niikaugelc, et aprillis ali KOMBINAAD!L 9 MlLJO­NIT F.UBLA KAHJUMIT. Enam ci saanud cndiste hinda­dcga cdasi minnu."

KlJI TOOTJA HAKKAH _I>Jli\fAKILOST SAAMA 12

UUBLA, 1\HLLISEKS KU­JUNEVAD SIIS HINNAO? E.K.: "Arvatavasti hakkab pii­maliitcr maksma veidi Ulc 20 rubla ja tOOtlcmi~kulude osa langcb 13% peale. Kuid se!tes arvcstuses pole uut pakendi hinda. Kui peame pakkematcr­jali \'aluuta ccst ostma (aga isc­gi Tartu PJastmusstoode.ie. Kat­sctchas kaup!eb \'aluutas), siis maksab liitrinc llihi pakcnd 7 .80, 200&'Tammine 3.60. Kas tarbija tahab scda kinni maks­ta? Meic mcdest on juba prae­gune pakend kallis -- maksab 1 .38 varasema 84 kopika usc­mel. "Ounakese" poliistiiroolist tops on t5usnud _kahclt kopikalt hhe rub!ani,_~wna palju maic­sab kodujuustu tops."

LM.: "F~kcmatcrjalivan; on meil !Oppcmas. -Kardame, ct scda uute hindadcga tii.iendadcs jiilib mcie toodang riilris ostma­ta Mingi lahcndus tu!cb !cida. Juba praegu on tood~mgu Jan­gus tohutu-- v6rrcldes 1989. aastaga toodam{: Yaid 45%. Hinnalagi on klics ja isegi Ulc­tmud, sest INIMESED EI JAK­SA ENAM OSTA Nil PALJU PIIMATOOTEID, KUJ NAD VAJAV AD. Mcie __ tehnoloogid on va!ja tOOt.anud uusi tooteid, mis olcksid odavamad, kuidjill­le iillib asi pakkcmntcrjali taha."

E.K.: "Tootjate piimahinna tOstmisc nouc tech murelikuks. Kuid samas me m5istamc, et nad peavad kOik oma ku!ud ar­vestama piimahinna sisse. See on pracgu pOhitoodang, sest sligiscl miiildi ju viii ja muud pO!!usaaduscd odavalt riigile. Riik siisk.i- peaks pOIIumccst ailarrla. VOi siis hakkama ini­mestelc suuremat palka ja pcn­sioni maksma .. ,

KUI Tb()TLEMINE ON LANGENUB, KAS OLETE T()bTAJAID KOONDA­NUD?

LM.: "TOOstusest inimcsi cri­ti koomale l6mmata ei anna, sest kui liin t06lab, peab sellc juurcs siiski kinde! arv inimesi olema. See arv toodangu hul­~asl ci s5l!u. KO!l ag<1 saaks koondada mehhanisecrimise ta­sco: tOsL...::.. Nt puJdiliinil vuja­mc 8 inimest, pchmc pakendi liinii vaid 3."

E.K. "R<.O:unatupidami.ses on inimcsi ehk juurdegi tulnud, scst mci It toodangu ostjaid on !iinu kauhanduse privatiseeri­miselc cndisc klimmckonna asemcl 300 ringis. TOOmahtu on suurendanud ka kceruliscks kujunenud pllilgandus.

Arvcstasime viilja, et toodan­gu omahinnast. kulub palkadcks kfligc rohkcm 3%."

KUI ON Tb()TLEMINE, SIIS ON TAVALISELT KA KAOD. KUI SUlJRED ON T00TA.JATE TEKITATUU KI\.OD'?

LM.: "Kui hmn:1d kerkisid, siis kaotasid kill! mOncd mOO-

dutunde ja ci piirdunud ainu!t sclkg<l, mis oli vi'iimalik koha­peal tarbida. Palkasime turva­tccnistuse. Kuid ei ole secgi p'J­ris Oigc, ct pea iga mblise tlga scisl-!b valvur. Lahcndus- oleks ikkagi kOrgcm mchhaniseeritu­se nste. Kindlasti on turvatee­nistusest olnud kasu meie muu­dc van-l.de kaitsel."

KUI RIIK MAKSIS PllMA F.EST D,OTATSIOONI, KAS 'SEDA SAID KA TbbTLE­JAD'!

I.M.: "Mittc kopikatki. KOGU DOTATSIOON LAKS P6LLU.MEHELE, KOMBI­NAAT OLI VAID_ VAHEN­DAJA. Seda sellcpiin>sl. et meil on piimamliligi Uipne arvestus."

E.K.: "Me sairr.c pigcm kah­ju, _scst vt'.itsimc ja vOtame oma t.asku arvelt pangall piima eest ja dotatsiooni maksmiseks lac­nu."

KUIPALJUTEATEOMA TULEVIKUST?

I.M.: "Midagi ei teaja see on paris hull oltileord. TOOl1sed kti­sivad, ct kas on koondamist oodata. Ei oska vastala. Praegu oleme riigicttcvOtc, kuid Oigct percmccst pole enam riigistki. Sclgc, ct tOOtlcja ja tootja va­hcl peab tihis~M olema, aga missuguses vonnis sec tuleb, ei oska kccgi iscgi ennustada. Imc!ik ong{ mi)elda, Cl riigi ra­haga ehitatud kombinaati saaks niisama lihtsalt privatiseerida.· MOne kombinaadi puhul on Ulekaalus iscgi nn Moskva raha."

KUI SUUR ON TEIE KOOST()() KAUIJANDUSE­GA?

E.K.: "Varcm oli see tihc­dam, kllisime iscgi piimamliil­gikohti vaatamas. Niiild me cnam nii tihcdasti ei suhtle. Kuid mitre selleplirast ..:i ole piimamtiiigikorraldus nii alia kiiinud. Sec on Uliesti lubamani, "et piimatooteid miiUakse kesct sooja_pocruumi ldisimliilgilctist. Piimamliligil ci tohl nn kiilm kctt ka1kcda, s.t t<: mperatuur ei tohi Uletada 8 soojakraadi."

Jah, aga see on juba tei­ne teema. Nii palju on k6ik tarbijad aru saanud, et pood lisab hinnale omalt poolt·maksimumi, s.t 15% toote hinnast, ja ei ole sel­lest hoolimata huvitatud kuigi suurest kogusest ja sortimendist. Osna kliresti IOpevad ju otsa kefiir, ko­hukesed, rOOsk ja hapu koor jne. Lahtise kohupii· rna mOOgist ei taha nad kuuidagi.

Ei tohi unustada sedagi, et igaie piimatootele lisan­du~ veel10% kEiibemaksu.

AG:\ES .J0RGENS

LASKE' RUTTU At.l.A, MVIDU :1MN t.0P5MATA

ANTS KASESALU joonistus

-POHISEADUS -EIVOIJAH Varsti avancb meil kOigil vOimalus Oelda oma sOna P6HI­

SEADUSE ja_ ~elle RAKENOAMISE SEADUSE kohta, sam~­ti otsustada, kas lulxim.e esimestel Riigikog·u ja vabariigi prcsJ­dendi valimistcl osale,cta ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kcs on taotlusc esitllilud 1992.a 5. juuniks. Algab 28. juunile mlli:i.ra­tud rahvahaalctuse eelhahletaminc.

Pi'ihiseaduse e-.clnOu tile-. orr poliitikud palju vaiclnud. Ecln{Ju on kiidetud ja laidctud. Pcamc aga lOdema, et otsus pOhiscadusc I'.Clnou rahvaht':!lcng;ele pllilna pr;>egHsel kujul on juba tehtud. Seda on tcinud nii UlemnOukogu kui ka Eesti Kongrcss ja tun­dilb, ct l):umhki kogu oma scisukohta c1 rriuuda. S::~ma.<> ei tasu illc drainatiseerida p5hiscaduse eelnOu sisu. POhiseaduse rakcn­damise seudusc § 8 on ju kirjas, ct pf)hiseaduse rahvahiialetu­sel va~tuvOtmisele jargneva kolme aasta jooksul on Riigiko· gul f1igus teha pflhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Rii­gikogu 2/3 hiiiilteenamusega. Otsus pOhiseaduse muurmise eel­nOu kiisitlcrniseks kiirc!oomulisena vOetakse vastti poolthiimte cnamusega. POhiscaduse muutmise algatamisc t'.ii!,'US on seflc rahvahaiiletamisel vastuv()tmisele jtirgneva kolme aasla jooksul ka rahvahiliilctuse korras vahemalt 10 tuhandel valimisOigusli-klll kodanikul. -

Miuned poliitikud on viiitnud, et kui kehtestamc uuc p6hisca­dusc, miu.e aga ei tug-inc 1938.a pOhiscadusele, kaob Oiguslik jllrjepidevus ja meiltuleb suuri raskusi viilispoliitika.<>, eriti liibi­Taiikimistel Vcncmaaga. Enamik va!isriike on juba tunnustanud Eesti Vabariigi taastamist, mitte aga uue moodustamist. _ _Mis puutub Venemaasse, siis on viimanc leidnud ja leiab ka tuleVi­kus vOimalusi tOlgendada kOiki asju cndale soodsas valguses ning seda leeks t::l ka siis, kui vt'.itaksime kasutuseJe.J938.a pOhi­seadusc.

SisepoHitil~selt tii.hendaks pOhi~aduse eelnOu tagasillikka­mine seg11duste perioodi, sariluti UlemnOukogu jl-l Ecsti Kong­rcssi kemplcmisc jatkumist. Sellclc on vOimalik teha IOpp Eesti Vahariigi kodanikcl Riigikogu valimistega, mis saavad toimuda alks parast scJa, kui me iitlcme "jah" praegusele pOhiscaduse eclnOule.

Rahvahatilctusel tuleb vastam ka "jah" vOi "ci" kiisimusele: ''Kas Tcie olete scllc poolt, et pOhiseaduse rakcndamise seadus­sc lisataksc siite: "Lubada piirast pOhiscaduse j5ustumist toimu­val esimcscl Riigikoguja Vabariigi Prcsidcndi valimiscl osaleda ka Ecsti Kodakondsuse motlejatel, _kes on taotluse esitanud 1992.<~.5. juuniks?""

Sisuliseir tahcndab see va!ijaskonna laicnrhmist, mist5ttu pooldan .seisukohta, et Riigik?gn ja Vabariigi presidendi pe:n-·ad v<Jiima ainnlt Eesti Vabariigi i"1igusjiirgsed kodani­kud. Pole mfltct luua pretsedenti tulcviku jaoks, ct meie riigias.iu hakkaksid otsu.stama mittckodani..l.::.ud. Samuti Vflib mittckod:mi­kele va!imisfliguse andminc pOhjustada vaidlusi scllc iilc,bs m­k\·ane Riigikogu on ikka kiil!alt legitiimne. Nii nagu ci lubata ;1utot juhtida inimcscl, kes on ainult avaldanud soovi saad3 ;ww­juhi!Ub<>sid, ci tohiks me nOustuda mittekodanike osakmi,,·!'a Riigikogu ja Vabariigi prcsidcndi valimistel, mis sest, et nad ta­havad k(xlanikuks saada. Nad aile:; tah::.vad scda, kuid vccl ci ole! ·

t\-1:aarahvas on almi aktiivsclt kaasa raiikinud Eestima<l rolii1i-lisl~ klisimuste !ahcndo,misel. Tu!etagem · mcc!dc, et just rnaarahva kHituminc sai mtiiiravaks inoodunud aast1 rahvahiliilc­tusel. Olen \"ec.ndunud, ct scda tech La k:.J 28. juunil, leidcs acga kibckiire pt)llutM kOrvalt, .~uhludes nagu alali tOsisclt orna oiguscsse tcha po!jitikat.

3

Nr 24 (246) • Neljapa~v. 11. juuni 1992 .~~J(!'I

' MAJANDUS. ·

Isegi arenenua maades on loornnc rasv ja loomaliha teiste locimsete toiduainetega vOrrel­des suhtelisell ka!lid. Neid sMb ·sea] 'oma· tervise ja raha­kot.i eest hoolitsev inimene viihe. Ncnde toounise Oma-- ja mlitigihillna teeb kalliks tilisulir energiarnahUkus.

Loomsete toiduainete- toot­misC energiamahulcus on ~uur, vciserasva ja veiseliha tootmi­sel aga tilisuur, jamedalt v5ttis kulub 1 kg veiscliha toouniseks Uifulc-Euroopas 1 kg diisl*ti­tuscs sisalduv energiahulk. Uhe klaas!tllic piima LOotmiseks ku­lub aga nili1cks US As vahemalt pooles klaa~is naftas sisalduv cnergiahulk.

Er . .orgiakriis pOilumajandu­scs 0~ aarmisclt ti:isinc prob­lecm. Eriti meil Eestis, meic karmis ldiimas ja kchvadcs mulbstikutingimustes. Me ci cia ju musta mullaga Ukraina stcpis. Ungari pustas ega :\meerika precrias. Juba scits­mebimncndatel aastatcl kulus tihe ameeriklase toitmiseks aa~Las encrgiakogus, mis on ekvivalentnc 1500 li.itris naftas :.isaiduva eucrgia6a. Scega dol­Jar USA farmeri taskus Johnab rohkem nafta kui inimcse ja hobuse higijarcle.

Selle nahtuse pOhjus on USAs W.psclt sama mi~.Eestis. lnimenc on visanud oma v.ikati ja viljapcksukoodi pMsassC, havitanud hobuse ja kolinud linna. Hobune, nagu tcame, joob vctt ja s66b heinu ning kacru.

Vabaturu ja maailmamajan­duse konjunktuudseostes kCfi­tih tildinc seaduspJra: mida kOrgemaks kujunevad energia­kandjale hinnad (nafta, maa­gaas: elckter jne), seda kalli­maks liihcb ka tcravili, sealhul­¥~s_s,ii~ldateravi!i. Samuti. mida

suurem reraviJja hektarisaak saadakse, seda rohkem- kuluta­takse sellele energiat. Nfuteks teravilja 4tonnise hektarisaagi puhul Laane--Euroopa keskmi­se viljakusega mullall moodus­tab kogu vajalainud eflcrgia­hulgast looduscs rriiUCtaastuv coergia vahemalt 72,4%, mil­lest omakorda viictiste tootmi­

.seks ja kasutamiseks kulutatud encrgiahulk moodustab 46,8%,­diisliktitus ja Olid maahadmi­seks ning saagi koristamiseks 22,5% ning elekter 3,1 %.

Sisuliselt sama on cnergiaku­lutustc vahekord ka meil. See­ga on Ecstis, samuli nagu Uili­ne-Euroopas ja POhjamaades, encrgiakululu.<;tesl ning ka kOi­gist teistcst turukonjunktuuri tingimu.<;test Hihtudc.'> iifima!t tobe lasta vool'ata proteiiniga tasakaal ustmnata ning suure cnergiakuluga saadud sOOd.:ne­ravilja liibi louma secdetrakti nii, et scllest suurem osa muu­tub rasvaks.

Inimtoiduks vajalikku ja suh­teliselt octa:vat rasYa saab toota ilma Joomata, otse pOilu! Oli­kultuure kasvatades.

Nii on vOimalik liiiia viihc­mall viis karbcst i.ihc hoobiga. Esiteks, lahenduda rasvakriis Eestis ja ecstlasc rasvavajadus taimc6li, vOimargariini nitlg majoneesiga. Teiseks, paranda­da oluliselt ecstlasc tervist, sest taimerasva tarbimisega viihe­neb- vcre kolcsteriinisisaldus. Kolmandaks, vahcndada pO!lu­mehc majanduslikku sOltuvust maailmaturu energiahindadest, scst taimerasv,a tootmiseks ku­lub vahem <.:nergiat kui looma­rasvale. NelJandaks, vahendada toiduainetOOstuse toodangu omahinda, sUurendada Selle no­menklatuuri, kv<ttitecli ning konkurentsiv6imet nii sisc- kui ka viilisturul, Viicndaks. rahul-

Sigade hulgihinnad Uiiine-Euroopa maades olid tiinavu ap­rillb stahiilsed. Tiiheldati isegi mOningast nOudluse suurene­mist, mi~ on tingitud sealihakonscrvide tootmise laiendamisest.

Sea eluskaalu kilogrammist maKsti:

Sun rbritannias I ,66 Saksamaal l:lollandis Helgias Prantsusmaal Itaali.Js Taanis

2,17 1,80 2,34 2,13 1,92 2,03

New Yorgis maksti orika eluskaalu kilogrammist 0,87, sea­poolkere kilogrammist 0,72 lJSA dollarit.

Soomes kujunes keskmiseks sealiha tootjahinnaks 1990/91. aastal4-4,3 USA dollarit. Rootsis oli sealiha riiklikult doteeri­tud hulgihind 1990/915192 USA dollarit tonn,

JURI SALMRE

L•••t•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• • • ·: ENOLA KOLHOOSI : • : reformikomisjon : : palub seoses t6oosakute arvestamisega teatada : : end~ prae_gune elukoht 30. juunlks 1992 majandi : : pensfonaridel, kes on majandi piirkonnast mujale : : elama asunud. : • • • • : EE2341 JOgeva mtr, Vaimastvere sjk, : "' "Endla" kolhoos. • ,IIJiaJJIIIIJmlllllllllllltlllllllllllllllllllllll.

=~---·

~~~~ Nr24 (246) e Neljapiev, 11. juuni 1992

POld lahendab rasvakriisi

Llsaks suhkrukriisile muutub meil siive1U!va eirer­giakriisi taust(d teravamaks ka rasvakriis. Millegipii­rast hiibenetakse sellest riiiikida.

dada Olikoogiga lchmade _pro­teiinivajadus ning vljhendada maamchc majanduslikku sOitu­vust Eestissc sisscostetavat.e..'\l kallitesl jOusOOtade~.

Lisaks vOiks arvestada ka sel­lega, ct.pOhimOttelisclt saab tai­mcO!i kasutada diiselmootOri kiituscna ja muulgi tehnilisel otstarbel.

Eestis taimeOii tootmiseks pu;e vaja hakata jalgratast lciu­tama. Problcemi saab Iahenda­da Qlikultuuride suvirapsi ja rtipsi kiilvipinna suurendamise­ga, nii nagu seda on tehtud Soomes voi Rootsis. Loomuli­kUit vaid siis, kui Ee..<.;ti riik sub­sideerib nii rapsi kasvatajaid · kui ka tOOtlcjaid.

M,ida kiiremini rapsiOii tool­mine Eestis lahendatakse, seda parem me~le kOigile, sest ener­giakriisiga kaasnevad kabja­hoobid vOivad niiiteks juba ta­navu siigisel tckitada olukorra, et pole vi"limalik isegi enam kartuleid praadida.

2,6 kg rapsiseemnetes sisal­d u\.'a r<~sva vlliirtus v5rdub I kg koore_vOiga_ja rapsiS<?Cmne kas-

ulli-

vatamiselc pilllendunud talu, vOrreldcs piimakarjakasvatuse­lc panuse teinud tafuga, elab parcmini.

Poi!umajandus on ainus ma­j<![idusharu, mis suudab vahe­malf ··-··tllsclt energiat taastoo­'ta. _ .. tcised majandusharud tegelcvad slsulisclt looduses mittetaastuva eneJ"gia raiskami­scga. Mcil, nagu ka Soomes ja Rootsis, on taicsti vOirr:al!k rap­sisccmne hektarisaak 1,5---2 tonni. I ,5 tonnist rapsiseemnest saab 0,6 tonni mpsiOli ehk ligi

· 3,5 korda rohkem rasva kui sa­mal pinnal kasvatatnd siXldasl lehmade kaudu. Jarcle ja3b va­hcmalt 0,9 tonni rapsikooki, millega saab rikastada 2 tonni sOOdaotra nii, et selle vaartns suureocb kahckordscks.

Maailmatuml maksis I99J.a rapsisccme keskmiselt 215 dol­larit tonn, Hollandi rapsiOli 400-425 dollarit tonn ja rapsi­koogi tonn 155:--165 dollariL VOrdluseks: USAs maksis sa­ma, ajal loomarasva tonn 330---360 dollarit

Jl!rjekordsct ja jiirsku, vahe-

niiitus tulekul

malt 1,5kordsct enecgiakandja­te, scalhulgas nafta ja maagaasi hinna IDusu prognoositakse maailmaturul ajavahemikus 1995---2000. Seoses sellega muutuvad tufutingimused rap­siOli- tootmiseks Eestis Ulisood- · saks. RapsiOli hind haUab tOUsma kiiremini kui teistellOi­duainetel ning voib sattudajuba aastal 1997 hinnavahemikku 500------750 dollarit tonn.

Seega, kui tahamc, et Eesti pOllumajandus oleks tulevikku suunatud lulu- ja talumajailduS, tuleb hakata igal aastal piisiva jarjckindlusega suurendama ~ kiilvipinda.

Olikultuuride kasvatamise suuMa taimekasvatuses diktee­rivad paratamatuh Eesti majan· dust mOjutavad maailmaturn konjunktuuritingimused. Mida parcmini oskame neid ctte naha ja nendega arvestada, seda roh­kem on vOimalusi umbritsevast majandusmfilkast vaJjaronida.

KAAREL KESSLER

Tavakohasclt on juunikuu Ee.''>li Mustakirju TOu Arctuskeskuses (varem olid secmcodusjaa­mad ja Mustakirju Karja TOUiava eraldi) \·llga tOOrohkc. TOuarctajatc soovil olid selgi aa<;tal pullid~ iilevaatused. Veclgi rohkem a_ga pcilksid arctajaid huvitama pu!lide ltitred. Neid saab naha laupaeval, 13. juunil kell 12 Tallinna li:ihedaf Lui-~ ge haasis. Seal hinna:akse pulle nende mtarde va­llmiku jargi. Valibksc ka "Viss 92". Nlli.tnsclc toovad oma lehmad ka ta!unikud. Asja teeb pane­vamaks rahvm:vahelinc :t.iirii.

!ow-up) Canada OppcjOndude osavOtul:

MOCJdunud talvcl oli viieteistkih:nncl noorcl v5imalik Oppida Canadas, Nv>a Scotia POlluma­jaflduskolled:t.is. Esimenc grupp aretajaid saabus Canadast kuu aega tagasi, kursus on edukalt'!Opc­tatud ja niiiid on vaja Ecstis korraldada Uritusi, et vahcndada i5pitut.

J uunik.uuks on planceritud 3 Oppepaeva (fol-

11.juunil kell 14 V<ill.tsa Uhismajandis, 16.juunil kellll Paron Maavalitsuse saalis. Ajavahcmikus 17 .-2l.juunini on ilks seminar

ka Tartus, kuup.acv,.ja koht vajab vecl-tapsusta­mist.

Need oppcpaevad on mOeldud kaigiie huvilis· tele. kes !.Cgelevad veiscpidamise' ja .-.aretusega

Juttu tureb aretusest,. va'likate, mullikate, kin­nis- ja piimalehmade pidamisesL POhicuekande teeb dt Ernest Maynard CanadasL Dr Maynard on aretuse Oppej6ild Nova Scotia POI!umajandus~ kollcdZis. Ptiiiame arutlcda Vabas Obkkonnas, toetudes Canadas nillltule ja kaasa!OOdule. Loen­guteemad on samad nii Parous, Vaatsal kui Tar­tu$.

TUNA V ARE.'i·, Eesti Mustakirju Karja Aretuskeskus

Kuidas elad,

Aivar Koivistik? Meie lugcjad ehk miiletavad

veel, et 1990. aastal kuulutasid Soome noored talupidajad Pyhlijoelt nad kingivad traktori ja nruid pOlluiOOriistu sellcle noorele kuni 35aastascle Eesti taluperemchele, kes jOuab 1990. aastal oma talu esimese­mi vOrmislada.

Kevadkillviks ali UlelahesOp-­rade- kingituse saaja selgunud. Too Onnelik oli Aivar KOivistik Tartumaalt. 1990. aasta 12. juu­li ML kirjeklas Aivar ~ivis­tiku imelist teekonda Uibi Soomemaa ja traktoriga "Nuf­fleld 60" kojunaasmisL Sarna aasta 20. septembri ML tegi taas Aivarist juttu, rnainides: sel talupidajal on puudu veeJ vaid kombain. lOsi, ML pidi tookord ka mOOnma. et uue va:l­jan!igemisega vana traktori mootor bli hakanud csimestel kiinnivagudel kahtlaselt imelik: ku haalt, tcgcma.

Niiiid, mai lOpul otsustasime Aivar Kt3ivistikult jalle kiisida, kuidas Soome tchnika Eesti­maal Vflnnu kiiJje aU vastu on pidanud.

Noor talumees oli parajasti nisukiilvi lt1petanud. Enne pOI­Iutolmu mahapesemist jOudsi­me ta siiski veel pildile jaad­vuslada. Nisukillviga olid Aiva­ril ka kevadised pOllutOOd Uhel pool.

Aivar KOivistiku isa tegi all paisf.irve a.!ires lammaste1e 3ed3, oma vOsast raiutud roi­gaslCSt Ei mingit okasuaati. Ka karjaacd peab olema ilus, titles peremees.

Aivar on vlilja arvestannd, et tema talu maa vOimaldab pi(la:. da 90 lammast Krujamaa U!heb sujuvalt iile metsaks, lammas; on hea vasa hlivitaja, puhastab metsa. Talus on 15 ha metsa­maad, 6 ·ha karjamaad, 12 ha pOidu ja ·1.5 ha looda<>likkc

maid. Aivar KOivistik vil­

jeleb kuuevaljasiistcc­mi: kahel aastal on i.ihcl pOllul ristik, kol­mandal var.me kartul, neljandal rukis, viicn­dal kOOgivili ja kuuendal risliku alla­k1ilviga suvivili. Aivar on suur mahepOllun­duse austaja ja om:J. talus p{itiab ta lahtuda biodiinaamilise pOilu~ majanduse alUstcst. Loomulikult ei kasota ta min­geid mineraa.Mietisi ega mftrk­kemikaale. POUnd lahab vaeta­da ainult oma Ioomade SOnni­kuga

Tartumaa kuue biodfinaamili­se talu pldajad kavatsevad ava­da Tartus ka oma poe.

Aivar KOivistiku talu on vor­mistatud veel taluseaduse jii.rgi ja hOimab nelja endise talu maid. Maakorraldusplaani tcgi Aivar ise ja nii, et ci tekkinud pOllusiile ega killustatud maa­lappe, talu on i.ihtne tervik. Maaplaani polnud raske teha, Aivar on clukutselt EPA !Ope­tanud maaparandaja. TalumOte tekkis aga asjade loomuliku ku­luna, sest maad on tulnud insc­neripalgalc lisaks kogu aeg ha­rida.

Et maja ehitamine - maja tuleb avar - on alles pooleli, siis clatakse scitsme kilomecoi kaugusel V6nnu alcvikus 4toa­lises korLeris. Abikaasa Ruth kiiib Tarlus "Arc Projcktis" ti'lbl, ta.!u ei elata vee! t.ervet'"pe-

ret 1ira. Eelmisel aastal Wid p6-hiliselt sisse kartul ja viti. Mui­dugi on ka korterist talu pidada raske, lambad ongi olnud talviti kummagi vanemate pool. Kuid riigitMie ei lliheks Aivar enam Uhegi hinna eest ... - vabadus maksab ka midagi. Vabadus ise otsustada ja oma tOO eest vastu­<ada.

Ah, et kuidas traktor vastu on pidanud? 1990. aa~ta juunis sai Aivar KOivistik soomlaste kin­gitusc, 31 aasta v:anuse trak.tori katte, sama aasta sOgiset asus ta scllega kUndma ja kohe laks mootor katki. J3rgmisel kcva­dd tOid Pyhi:ijoc talumehcd uue (calt vana) mootori (scl!e koha­lctoimetaminc on ka pildilt nliha) ja aitasid ka traktorile peale panna. Stigisel i.itles moo­tor (too teinc) ji:ille Liles. Soom­lascd ki.isisid: "Kas saadame ko\mandagi mootori?" Seekord titles Aivar abist ara. Tartu kat­sercmondirehases tehti uued saalcd, mootori pani Aivar ise kokl'll - elus csimest korda! - ja see pidas kevadkiinni ilus-

ti vastu. Aga soomlasi kiidab Aivar

vaga. lima nende abita oleksid meie talwnehed palju rohkem hlldas.

Kui mOni masin lUes iitleb, siis on see paratamatus. aga paar nlidalat enne meie klilas­ldiiku olid Aivru: KOiv_~ ta­lus vargad ldi.inud. Ara viidi palju majaehitusmaterjali ja lea soomlaste kingitud "Partner"­saag. Ei ole vaja vaga suurt ku­jutlusvOimet, et mO(sta, mida see ilhelc mehele, eriti talume­hele, tlihcndab.

Muidu on Aivar KOivistik optimistlik. Teisiti ju talu pida­da ei saakski. Tuju t.Ostab pilli­mang. ROOmsamcelsed on ka abikaasa Ruth ja lapsed -kilmnene Joel,- seit<>mcne Erik ja pesamuna Anna. Selle torci:la pere pilti n~gite agajuba esime­sellchekliljel.

MERIKEPITK

VA.lNO MERESMAA fotod

Piillumaja!uiu:o..'ni}ukogu? PZ;Uatoi.1koda? 1Haarm~imzdu.\·koda?

Nadala eest istus pOUwnajandusministccriumis koos esinduslik seltskond, arutati pOllumajandusOOuk:ogu t.pOiluiOOkoja, maamajanduskoja) asntamist Et asja 10-sisclt vOeti, nnhtub ka osalenute ametinimetustest. Ministeeriumi eSindasid A. M6ldri kOrval aseministrid R. Nigul ja M. Plijo ning ftounik H. Veldi, Talupidajate Keskliitu tegevesimees J. Leetsar, Pilllumajandustoot­jate Kesk:liitu esimees A. Varik, Kalandusliitu esimees H. Palu, Piintaliitu esimees A. Kannik.e. Lihaliito esi~ mees L. Kivisild, EPT assotsiatsiooni pcadireklor K. Lauri ja aktsiaseltsi ''Ravala" esimees M Viileberg. Ainult Eesti Tarbijate Ohistute Keskiihisus ei pidanud vajalikuks kedagi kohale saata, ''Eesti · Kiilaehituse" esindaja kiill tuli, kuid lahkus klihku asja kohta s6nagi lausumata.

PollutOOkoja taastamise mOte iseenesest ci ole uus. Selle pOhiillesanne oleks pOllumajandusc ja kogu maaelu cdendamisc kOrval tingimata ka pOllumceste csindamme ja nende huvide kaitsmine. Rootsis ja Taa­nis nimetatakse seda organil PO!lumajandusnOUkognks,

Soomes Maa-- ja Metsamajandusrootjate Keskliiduks (MTK). Koosolijad ee1istasid eeskuju vOtta Taani va­riandist kui kOige demokraatlikumast. Ohel meelel oldi selles, et uus institutsioon, mis nime taka ei kannaks, ei tohi muutuda ldls.utajaks, vaid kaitsm'a ja koordince­

rima_ pOUwnajandussaaduste tootjate, tMilejate ja tee-nindajate huvisid. . -

KOlama jai seisukoht, et loodav kodu vOi nOukogu ei pea olema poliitiliste erimeelsuste kuulutamise foorum, vaid praktilist koostOOd korraldav organ.

Hr Kannike avaldas arvamust, et nOukogus peaksid osalema kiodlasti ka Leivaliit, "Asto", Olletehased ja muud toidukaupade tootjad. Ka leidis ta, et meil on vaja luua toiduamet. R. Nigul toetas viimast ffij5t.et, ku.id leidis, et toiduamcti Oige koht oleks tervishoiumi­nisteeriumi sii.steemis.

Segane on scis mcie kalanduses. Seal tOOtab kokku 22 000 inimest, ncndest kuus tuhat on tOOllejad. Ka­landusliit on tOOtleva tOOstuse ti'ittu ka Eesti TOOstuslii­du liige. Meeleldi astuks kalandusliit uue koja liik-

mcks, lcuid ikkagi on vaja valitsusel otsustada., missu­guse ininistceriumi tegevusvaldkonda kuulub kalandus. Meie randades on ju kalapiitik ja pOlluharimine alati koos kllinud ning kala tOO:lemine rannarahvale teenis­tust pakk:unud.

Otsustati toetada pO.llwnajandusnOukogu asutamisc motet. Nimi jai 'llhtiseks. Et osalejate ring kujuneb

. laiaks ja tegelda tuleb ka maaelu probteemidega avara­mas mOttes, sobiks ehk nimeks kOige paremini maama­janduskoda.

Moodustati komisjon, mille esimees on R. Nigul ja aseesimees J. Leetsar. Komisjon peab tihe kuu jooksul maha saama uue organi moodustamise kohta ldiiva va­litsuse maaruse projektiga, sam uti pOhimiU!ruse ja orga­nisatsioonilise struktuuri projektiga.

POllumajandusministeeriumi pressitalitus

Nr24 (246)e Neljap8ev,11.juuni 1992 ~ •

6 C'~~d bJOs abiknasaga "Tu

hat iiks OOd'' eesti keelde tol-, kinud. Ometi eesti rahva iive langeb._l\filles on pOhjus?

Pracgusel raskcl ajal on nalu­ke nagu patt soOvitada cestlase­lc seda elulaadi, mida v-Oisid cndafe lubada rikkad bagdadla­scd ja kairolased 1 ~00 aastat ta­gasi. Vaene cestlane pcab vee! ti.ikk aega t:OOd riigama, cOne kui n~ikaugclc j5uab. Rikkad on aga niiv(':ird vastscd, et neil on elunautimisoskus vee! vtilja ku­junemata- enamasti prassivad nad niisama lamedalt

Eiunautimist ei taha rna omc­ti kcllelegi kcclata. Usun, et i!m"a "Tuhande Uhc 60" Crguta­va toimeta olcks eesti mbva iivc vcelgi madalilin.

Kui tf1eline pocet sureb­maanteekraavis, siis sina ,·ist kasvatad kartuleid ja pead sigu? ·

Talvekartuli olen ostnud Uhcll talumehe!L, aga sigu kas­vat.as_in mullu tOepoolcsL Ja kui scad olid juba parajad kesikud, ilmus akki minu Ouele inglise 1uuictaja ja _.kirjasLaja 'Richard CaddeL lees csindas k.irjastust "Pig Press", mis tOlkes llihen­dab ''Sigade Kirjastust". See on vana L.mdil~ioonidega kirjastus iihcs lnglisc krahvkonrias Dur­hami iilikooli juures. Nillles luu!etUjat-seakasvatajat, , sattus ta OhinJsse ja asus kohe minu hlllk~tusi inglisc kcelde ti'ilkima. Nii ct sigade piclaminc on pcrs· p.:o~tiivikas igas m5ttcs.

i\1iks sa siis sel aastal sigu ei pnl'~

Ei oska neid tappa. Ja RakvC­re lihakombinaadilc ka anda ei Letha. Viiriiascd seaJ tappis Ecs­ti endisc viilisministri Lcnnart Mere naisevcnd, kcs oli paha­nc, ct ma teda sellc toimcwse juurcs kuigi pal_i.u ei aidanud. Mere lahkumiscga pole sellool kiil! mingit pistmisL Oks pOhju­si, miks mul Jiinavu sigu ci ole, on ka see, et htirra Manitski naisevend ·neid niikuinii wpma ci tulc.

Meie jutt kipub ''iigisi polii­tikasse.' Oled osalenud innu­kalt Rapla maakonna asja· des, olnud Raplamaa Rahva­rilldC Uks asutajaid, Kuidas suhtud praegu poliitik:t~se?

Pracgu on [Xlliitikas liiga pal­ju rtiu~kamisl. Viimasel ajal pole ma mingis liikumiscs vi'li erakonnas enam kaasa !Ot'lnud. Liiga SuHre innuga mttflaksc pracgu piike kodakondsuse ja valimisseadHsC limber. Selle v;tJju on jill'nud pa!jud tci~;e::l.,

tOsisemad kiisimuscd, mis ci JJihku Kuidagi paigast: pri\'<tll­sccrimine ja kolm scadust, 1111d:l rna vaga oluliscks peall. ~·::_~i:eks pan1.-.::rotiseadus. Kuni pol.: pankrotiseadust, pcab va.::­nc· maksumab;;ja kinni lllg:uma kogu scni vee! cksisteerivatc ~oL:-.ialisllikc Sllurettevi)ll:l\: chamajanduslikJ:HSC' ja ncnde juhtide rum4tluse.

Teiseks monopolivastane seadus. Ktl!li scda pole, scni pole ka konkurwtsL tOusevad hinllad, aga kvalitecl ci paranc. \'alit.sevad mitmcsuguscd ma­janduslikucl maffiad ja, k.'Ui juba pole tekkirmcl, vOib neil1ckkida ~ide ka kriminCJalse _ja poliitilisc mnffiaga.

Kolmandaks kor. uptsi~JOni. vastane S<'Hdus, mis scisneh scllcs, ct isik, b:-~ tiX:itab mOnel

vastulaval koln.L riiklikus sus­teemis, ei tohi olla samal ajal craettevfltte vOi kommertspan­ga juhlkonnas. Kuni pole sellist seadust, seni pole turumajan­dust, vaid on musta turu majan­dus ja korniptsioon. KOigc sellc kOrVal tunduh mulle kodakond­stisc probleem suhtchselt ·va­hem tiihtis.

E L U 0 L U mi.[iistrina ·pig~"" liiga pehmc olnud. Naiteks korrupl<>iooni vastrr ei suutnud ta kiillrtlt cner­gilisclt vOidclda. Siiski On ta.

. siratceg ja pililab kaugele cttc vaadata Pracgusc valit.suse straLccgia koht.a pole ma tait selgust sa<llludki. Vahi valitsus k~pub tsentraliseerima, Savisaar piilidis det~-ellfralisccrida.

pid11rdunud ja pOhitoidus on poodides talongideta saaclaval. Kuid pole ka enam nii keerulist olUkorda, llagu see oli Vcne­maa hindadc. vabaks laskmisc ajal, mis piiridc avaruse ja rub­!atsooni kuulumise t5Ltu meid paratamatult \-'alusasti puuJu­tas. Kroonist rna riliikida ci taha, kuigi olen rahandustcgela-

''Hakkame abistama araabia tomati­kasvatajaid! '' soovitab "Tuh;;nde iihe iiii" eestindaja And;-es Ehin

"Araabias kasvata­takse · tomateia kas­vuhooneis, mis . on kaetud tumeda kile­ga, et pc'iike neile Iii­go ei leeks,'' teatab Mrra Ehin sissejuha­tuseks. "Eesti eli siiani pohiline Noukogude impeeriumi kilega varustaja. Miks me ei voiks nuud sama funktsio.oni taita araa­bia maailmas? lse aga hakkame avos­kadega ringi kc'iima."

Luuletaja ja 16/kija Andres Ehin elab Rap/as. ra on kuue luufeluskogu ja iihe novellikogu autor. A. Ehin on kirjulanud naidendeid, raadio­kuuldemange, 16/ki' nud umbes 20 ilukir­jandusteosl, nendest mahukaima "Tuhal iiks ood" koos kirjani­kusl abikaasa Ly Sep' pe/iga. Harra Ehin on aeg-aja/1 osa/enud ka po/iitikas, praegu proovib anne fi/mi· stsenaariumidega.

Aga siiski, mida an-ad ko­daJumdsusest'?

Kas anda venclastclc koda­kondsus \'Oi mittc- anda, pole nii olu1lne. LOviosa vcncla:;i ei lall­ku siit niikuinii. Dekolollisccri­mi~d:s on vaja tOsiscid llibiraa­kJmisi Vencmaaga. Kui olcnte hcad dip!omaadid, vOimc hibi­rillikillllSLd Venr"l:wga ka mi­dagi saavu!ada. RcsoluulTic ttl­leks olla ncndc 50-80 (XJ() vOOrkeha suhtes, kcs clav:~d

Eestis sissckirjutuscta.l5. maisL lubati ju alustada stmri opcral· sioonc nende viiljatOstmiscks, aga siiani [Xllc midagt tchtud.

Mida anad Savis<~are valit­susestja \'iihi \'alitsusest?

Savisaan on ptilltud kujut.ada vtiga kwdctava diktaatoriks plirgiva tegdascrw - ki'iva kficna. Minu meclcs1 Oil ta pea-

VOib-oUa j:.itkab pracgune valil­SlJS pcrcstroikat? Mmulc ill hen­dab perestroika sccsugust man­gu, kus nomcllklatuur loobub poliitiliscst vOimutaiuscst, kuid haarab majanduslikud ja rahan­dushoovad kOvasti enda ki:itte.

PMiumajanduspoliitikast pole sa veel s(magi ri-i<lkinud.

PO!!um:•jandu,poliitikaga on hadas mf1lemad valitsused, aga prohlccm ongi vtiga raske: kui­das tcha nii, et talud tckkibid j_a arelleksid, aga ka )llt!flnajan­did UlcOO. kokku ci variscks. Savisaar ali talulcmbescm, Vilhi niiib olevat rohkem suur­majandite poole!. Aga kiillap ci suuda kumbki ci seda ega teist poolt piirisclt rahuldada.

T5:.i, taktikalist edu on prae­gunc valitsus mOncski asjas 1.aavu11inud. Hind:tde lOus Oil

"e JXleg. Millcle vee! tahelepanu .iu·

hiksid'? Suure kc!la kiiljes on olllud

Indrck To01ne labiratikimised Sin.gapuri ja Malaisiaga ja Ecs­tilc on lubatud tiht-teist pare­mat. Ka Savisaar pidas lilbiriiti­kimisi Ungari ja SJoveeniaga ja jJil,o:gi 1t1bati Eestilc nii iih1e kui teist. Ometi pole kuigivOrd lliiha Singapuri vOi Malaisia kaupa, vtilja aivatud Uks kaup­lus Tallinnas Liivalaia tlinaYas. Ka cdukad kokkulcppcd Ungari j:t Sloveeniaga pole silmllUhla­vaid tulcmusi andnud. Tahaks inola, et vtihcmalt fliina kaup jfmab ktilc parasL Tiit Vahi vi­siiti 1--:!.iinassc.

Eesti kaupleb ka Vem;;.maa­ga.

Vencnwaga knubitsemisd on

~)]L ,. Nr 24 (246) e Neljap8ev, 11. juuni 1992

dnud kogu·acg takislusi: tolli­piirangud, fitsentsid vOi vee{ kolmas-neljas asi. Pi gem tulcks tcha panus Vcncmaa-tagustcle riikidele. Scda ka kiitusc osas. Ntiitcks Kasahhi' ja Aserba:id­Zaan on naftamaacl. Kui Vene­ni:aa pilli.ak~ takistada mcic transiitvcdusid, Oil meil alati vOimalus kaevata Haagi rah­vusvahelisse kohtussc. Neid problceme on vCneiastel hoopis keemlis_em ja ebamecldivam la­hcndada, kui ·teha piiranguid Vene-Ecsti kaubasuhctcs.

Kellega ja millega soovit3k· sid Eestil veel k;mbelda?

Aserid 011 juha mOOdunud sU­gisest pakkunud Eestile m66bli vasto defitsiitseid Olisid.

Teatud kokkulcppeid on. sOI­mitudki, aga Eesti on kokkulc­pctcst kehvasti kinni pidanud. Sccpii.rast on ascri naftaSeikidcl jiliinud Ecsti ili"imeeslcst vtiga halb mulje ja lliilid mi.itivad nad oma Oli pcamiselt leedulastele Lccdu mOObli vastu.

Maailmapanga ja valuuta.fon­di tc:gelased on ccstlastelc kof­du\"alt soovitanud Wubelda mitte ainult Jaiinc ja idaga, vaid ka IOunaga: araabia ja Aafrika maadega. SoomG!e ja Narrate on mcit viiga valle pakkuda scda, mida neil cndil veel pole. KUII aga on meil pakkuda uraablastele ja ncegritele. Puidu hind pal judcs araabia ffiaades on tohutu kOrgc, ·puidutoodete ja mOObli hind veelgi kOrgcm. Palju kasulikum on mUUa mOOblit mOnele araabia maale kui Rootsilc.

Nii et Eesti kaup araabia turule?

Araabia turg on ammenda­matu - criti nOutaksc clektri­mooLorcid ja -pumpasid. Sc.c ei peaks meie "Vollalc" klill U!c jOu kiiima.

Niisugusc ckspordiga ~·Oib meil tekkida kapital, millega osta naflatooteid. Omal ajal kitis Eestis aseri pcaminister ja pakku~ vahendajarolli Tilrgi ja lraani turu vahcl. Vastuta.suks soovitl kontakte Soomc, Rootsi ja Taani firmadcg'a.

Eestlascd on siiani infojahil liiga tagasihoidliklid olnnd. On mitmeid vahcndajafumasid ja infopankti, kust saab tcavet araabia maade kohta.

Araablased ja Aafrika on Restist liiga kaugel. Kuidas jaitb transpordiga'!

Tuleb luua Ecsti kaubalac­"astik. Ka Ohutransport, clcktri­jaamad, raudtecd tahavad i.lm­b.:rscadist.amist liliin~.- l~hnoloo­gta aluscl. Need ulad, mis on olnud siiani muulastc monopol, pcavad vOimalikult ruttu saama ee:-:timeelsc ja eestikeelse juht­konna.

Niisugustcl konkreetsetcl ct­tevCitmistel on suurcm osaL'\ht­

sus kui lileiildiscl lobiscmiscl kodakondsuse limber.

Mida tahaksid Oclda IOpe­tuseks?

"Eesti rahval on jatkunud iroonilist mcclt ja !Ompsimis­t."lhtmist Jabi' aegade. Ka absur­dihuumoril Oil oma kinde! koht. Aga midllgi nii absurdset, kui on mci~ pracgune tegelikkus, ei suuda ka parlm absurdist valja mOclda."

Andres Rhiniga vestlcs SILJA U\.iTEM.-\E

.---------------------------c------------------------------------------

VALLAST VALDA .7

Mis mured on kohalikul omavalitsusel

Haldusrejorm onjiiudnud niikaugele, et enam ei kiputagi val/a staatust taotlema. Naljaga pooleks on tehtud juba ettepanekuid uue arcngukam ja piihimiiiiruse koostamiseks, et kii/aniiukogu nimetust uuesti tagasi saada. Mil/es sii.~ on asi?

Juba vanast ajast on tcada tilde, et valitscda ja juhtida saab sec, kell'cl on r:~ha. MOOdunud aasta\ andis valdade tegemisele !Oukc sec. ct omavalit~nslikn sr~a­tuse saanutel o\id suun;mad v6ima­),,N';j oma valla cluolu korraldada, scda ka maksude ]ackumislYning kulutamise osas. Tiinavu ci ole val­lal i.ildise vacsuse taustal kiilanOu­!:egu ccs cnam c.-iti c:elisdd.

ka riigi maksupoliitika on muu­mnud jiiTjest \Scntraliseeritumaks ja ],,lhnliktl omavalitsuse vaenuliku~ maks. Kohalikke makse ej ole ra­handusministecrium ega mak­suamct siiani lnbanui' kehtcstad3. (Kohalik:u maksu peab kinnitama nii rahandusministecrium kui mak-suamet,) .

MOnel pool on kiill kchtestatud kohalikkc maksc, kuid need ei too eelarvesse olulist tulu ja on rohkem sfimboolsed.

Aasta algusesl alate~ tm Jl!rva­maal piitimd kliivitada rcgionaalset arengufondi. Seni ci ole see Onnes­mnud, sest ci ole seadusl ega meh­hanismi, mis tekitaks .suurcma sis­setu\ekuga vafdadel huvi osaleda. Pealegi on ka rikkamad val\ad niiiid raskes seisus. kuna rikkama­tcs piirkondades on ka rohkcm sotsiaalobjektc chitatud ja ei jiit­ku enam raha ncndc (J\apidami­seks. Nii et rikkad on had~s om~ rikkuse ja vaeseJ oma vacs\tscga. Eiamc aga ikkagi iihcl Jar-.·amaalja csmascd vajaduscd peaks olema k6igilc c••am-vlihem vOrdselt taga­tud. Kindlasti peaks regionaa\fon­dis osalema ka riigieclarve. Iga normaatnc riik peaks olema hu­Yitatud oma os11de v6rdvillirsest arengust. Mei\ tehakse aga riigi re­gionaalpoliitika~ allcs csimcsi arg­likkc kaL'>cid.

1991. aasta! laeku:; vallale-lin­nalc ka maamaks. Scllcl aastal on piillumajandusministcr avalikult Oclnud, et maamaksu ci tule. Ra­h;mdu&ministccriu•··1 j;,. m;,ksu;,nJCl

-ei ole lubanud mamnaksu ka koha­liku malcsuna kchtc;,tada. Sec tck:­tab eela..·rvetes tllntava puuclujiiligi. Korduvalt on tehmd cttepanek kompensecrida va\cladele talude maamak:su, millest raluseadusc jli.r­t;i on vabastamd. Ecskli.Lt kannata­vad scllc all need piirkonnad, kus nn palju talusid.

Maamak:s tulch iuha '~lkl ""~­tal kindla~ti kehtcslada ja .hlhltud suodu~tuscd vald3dclc kompenscc­rida.

199l.a laekus koha\ikku eelar­vCsse ka 3% b.ibcmaksust. Selic! aastaf lackub ka kiiibemaks rii­gicclarvcsse. Ka seda raha old .. ~ vOimalik n•.kcmlada maakondliku rcgionaalfondi. kliivitamiseks. 01u­lasi annak:s sec ti'iuke kohalike omavalit.,ustc huvile hoolitseda kiiibc cest. - .

Gksikisiku tulumaks on sellcl aastal ofnud valdadC'--linnadc pc:.nninc tuluallikas. Kuid ka stin on o;cadusandja· ja Valil'liS. teinud maksjatdc soodustusi, neid omava"

litsusele hilvitamata. Oksikisiku tulumaks ei suuda

katta ncid palgatOusc, mida valitsus on cllc niiinud. Maal onaga majan" dite< tiiiihjat,.. J'1lg;1d cnam-vUhem miinimu;masemel. Majandid ci ~l.lllda v{i~ ei tah~. riigi r:::~!t diktcc­ritava palgat6usuga kaasas kliia. P:lljudes majandites mlitiaksc oma t6iitajatck odavalt pi'illmnajandus­saadusi ni>~g_ kaetaks" konununaal­clamufondi kahjumcid. Aga s.oc osa inimcstc sissetulckutest jiiiib ju maksustamata ja ka ettevOtte tulu­maksu nendclt StlllUlladclt ci \a..,ku. Tl'gclikult on sec tuludl' varjami­ne, kuigi "Cad••~lik.

Soodustuste tcgcmine U.ksikisiku tulumaksu osas peaks jii!ima koha· likele omavali!Sustele, s.t sooduslu­si teeb see, kellele maks laekub. Kohapea\ tcataksc k6ige paremini, kes ja ·milliscl mli:iral soodustusi vajavaJ.

Paljudes riikides on kasutusel kapitalimaks. Mcil kas toodetakse vi'ii ostctaksc viimasel ajalladudes­sc palju sclliscid pOhi- ja k!iibeva­hcndcid, mida lo("klctak.se hlljem kasuga maha m<itia. Kapitalimaks sunniks aga cttev6tct soetama ainult tootmiseks hadavajalikke va­hendeid.

Koha\ikku eclarvesse laekub sel­··JcJ aastal ka 35% enevOtete tulu­maksust. 65o/~ lackub riigicelarvcs­se. Ka selle maksuga olcks riigil v6imalik arendada region3alpoliiti­kat, jlittes piirkonda rohkem v6i vfucm ettcv6ttc tulumaksu.

LUhidah: 1. Vaja on uut eclarvc- ja mak.­

suseadust, mis arvcstaks rohkem kohalike omavalitsustc huve ja rii­gi regionaalpo liitikat.

2. Kohalikk:u eelarvessc laeki.J.va­le maksudc osas peavad soodusrusi tegema koh.alikud volikogud.

3. Kui seadusandja v6i vali!Sus peavad vajalikuks teha soodustusi. siis ainult .kompcnscerimiseia nen­Jck, kciLk. jiiJ.b maks lad .. um;,ta.

4. Kiircsti Ulleb kchtcstada maa­jabpitalinwks.

·5. Kiircsti on ka vaja regionaal­fondide p6himiliimst ja konkreetsct regionaal poliitikat.

Ni.iiid veel mOningat~~l problce-midest. ·

Ttm.~~Jt kujuncb jiirgmine talv k~skkiitt~ga majadcs ctavatelc ininwstcle kiitmaks. Ka vallacl ei ole e\amutc illcv6tmisest huvitatud~ sest need tiksikud, kes on v6mud. on pank:ades kartotcegis. Riigi poolt tubatud ·soojusencrgia do­tatsioonid liiguvad alia vii.ga vi­salt ja scdagi peamiselt ainult numbritcna pabl'rile. Suve jook­sul ehk viilad kusmtataksc, aga uuc kUtusc ostmiseks raha ei. ole. Seda pole ka maimditel. rllimcsteni j6uab vJ.ga iaskelt teadminc, et ·)lirg:misc taiYc soc tuba oleneb ni.iiid suurcs osas meist cndist. Alustada saaks kas ;·6i korteritc soojns<amiscga, ·~! <eec vahr.'ncgi soc lcndu ei Eilwk' Soojustrasside ning katla111aiadc iiml:icrc\uta:·ni-

seks vl>i rekonstiueerimiseks on raha viiga villtestd, vee! viiliem valdadel-linnadcl. Ka sel\es kOsi­muses tuleks kiirCsti kliivitada riik­lik programm. Juba pikcmat acg:a ci ole valdadcl viJlmalik viilja anda ehituskruntc ega a.'iut:m;is-­ja tegevuslubasid taludelc, sest puudub rnaarefomli scadusc raken­dus.ol~us. Kuna maad tahetakse. ta­gastada cnUistes piirides, siis ci ole v6imalik teha aut ajakohast maa­korraldust ilma komplikatsioonidc­ta. Kui nii edasi Uheh, siis tulcb minn<l ajas 50 aastat taga.~i. Om..:ti­gi oleks praegu hca v6imalus nen­dest 2'0st mitu aa~takUnune• v,hdc jlitta. Paljudcl tagastatavatel maa­tUkkidd on mitu parijat, kellel on seaduse jargi 6igus vahemalt 10 hektarile. Maa ruleks aga tagastada tcrvikuna, tcda vi!ikesteks lappi­deks Hikcldamata.

Vallad ja linuad on raskustcs munitsipaalmaade piiridc milii­ramiscga, kuna riik ci ole vee! oma maadc piirc miiiiratlenud. Viimasel ajal kipub pOllumajan­dusreform maareformist ettc rulta­ma. Nci~ kahte tuleb aga vaariata tervikuna, kuna pOllinnajandus ei saa ekshteerida ilma maata.

Ka pOllumajandusrcformi hakka­vad painama samaJ hadad. Nimelt vOetakse vastu raamscadus, aga ra­kendusotsuscid ei tule ega tule, kuigi luhatud tiihtajad on anunugi m06das.

P611umajandll.5rcformi seaduse kohasclt annavad majandid maal olcvad soL~iaalobjcktid tasu. cest iile valla\e, tasu suurus·ci olC aga mliiiTatletud. Kui·!dtaksc, cl tulcb miiiia, siis ci jaa vallavolikogul lllUUd Ulc, kui kchtcstada mingi ko­halik Jisamaks, et scllcks ostuks raha saada. Aga tcgclikutt on koo­pcratiivsc omandi puhul need ohjc_ktid ju kohalikc inimeste t60tasu arvel chitatud. Nii ct sOl­rub majandi juhtkonnast ja rcfonni­korllisjoni~t,· kas v6etakse ko:,ali­kelt inimcstelt kaks nahka v6i ei. Suhtclisclt soodsa..mas ohJcorras on need piirkonnad, ku~ majand on seni v6lgades olnud. Nendc vOlga­de arvel saab vald sotsiaa\objektc tasuta. Need paikkonnad saavad siis riigiedarve raha oma objektidc katteks, kuid need kes on ilma v6l­gadcta majandanud, saavad karbta·

''· Kahjuks on paljud mas~it<:ahel'a IH•.ndid. 0Jenm6ukogu ja V.1litsns kujundanud lildsuscs scllisc arva­muse, et peamistes kohalikes hada­des on sUiidi koha\ikud omavalitsu­sed, ja valdadele jaotatakse jiiTjest uu<;i kolmstusi. Kuid nendc kohus­tuste lliitmiseks pcaksid olema ka kas vili mingisugused v6imaluscd ja rihalinc kate.

lJLLA V VAHTRAMAE, .J:inamaa Vallavf!nemate ja

Linnapeade Kogu vanem,

Kareda vallayanem

Suure -Lii.htru mOiSll lR. ~:tjandil ehitatud peahoone. ARVO TARMULA foto

Mois on valla murelaps

Martna ralda tuntakse Liiiinefll(lal enatirasti rohkete miiisate poolesL Neid teatakse vallas ligi kahekiimne ringis olevat, suu­rem osa on tiinaseks varemetes vOi tiiiesti nw.atasa. Siiilinud on Suure-Uihtru, I..aikiila, Putkaste, Suure-ROulk ja Keskvere miiis. Vallale kuuluvad tzeist kaks esimest. Tiieniiolisell saab jaa­nipiieVa paiku, kui kolhoos laguneb, valla onw.ks ka Putkaste miJis.

Kui mOis laguneb, vaatab rnlwas peremehe peale viltu Scda mee\t on vallavancf'l Toivo Kivlpuur. Peaks ju vald omanikuna

mOisatc eest ka hoolt kandma, mis sest, et raha on viilic. Paistab, et kohali­ke kolhooside lagunemisega jiilib va\la rahakott veelgi tuhjemaks. Jii.iivad ju need tOOO, mis scni kolhoos tegi, cdru;pidi enamasti valla teha. Nii oTf'. murctsemist juba praegu kuhjaga, lisa:ks vecl lagunevad mOisad, millcst pilkupliiidvam on varaklru;sitsistliku peahoonega Suure-Uihtru. Sisearhi­tektuuri iseloomustavad mitut liiki rokokoouksed, trcpid ja laed.

Suure-Uihtru esimene aadlikust peremees oli Karl IX poult hinnatud m.eistermees

Ajaloolasc M.Miinnisalu Suure-Uihtru mOisa kohtakoostamd Oiendist saab teada, et 1590. vi'ii 1592. aasta suvel kinkis vOI Jaanistru; Rootsi ku­ningas Johann III Suure-Liihtru kUla oma vasa!Hle. endisele vene bojaarilc Mcnsick Baranoffile. (BaranOfErl olid Krimmist piirit !atarlas<.>d.) Sunre­Liilitni esimene aadlikust peremees oli nahtavasti hiisti tunnustamd meis­termees fortifikatsioonit06de alal. 1611. aasta oktoobris sai ta KarllX-lt tellimusc kindlustustOOde tegemiseks Narva linnuses.

Tanaseks sailinud mOisaansambli ehitus algas 18. sajandi keskpaiku

Kujunes paljudest.hooneliikidcst koosnev tcrviklik: ansambel. On arva­tud, et p<ihilinc ehirustcgevus jlii l770ndate aastate lOppu (ka pcahoonc). Sajandi lOpuaastatel suurenes ka mOisa.majanduslik vOims\L~. MOisal oli 35i tiinu pilllumaad, Niinja karjamiiis ja nell kOrtsi. TOOtasid kolm veskit- Uks puust veslveski ja kaks suurt tuuteveskit, viinakOOk ja kivimurd. Lupja p6letati ainultoma vajaduscks.

19. sajandil k3.i'i mOis kiiresti kiiest k3.tte 1835. aa.~ta\ !Oppes Baranoffide 245aastane valdusperiood Suure-Liihtru

ajaloos. Suurtcs vOlgades mOis mUiidi kihelkonnakohtunik H.F. von Stryckile ja kuni 1887. aastani kiiis mOis kiiresti kii.est kiitte. Siis ostis scl\e 113 000 rubla eest paron Karl Otto Stackelberg. Majapldamiscs andsid tcma ajal tulu friisi tOugu piimakari, lam bad, tuuleveskija kolm kilrt­sl.

VOOrandatud m6isa kolis vallakool, hiljem kolhoosi kontor Suure-Liihtru m6isat pectakse iiheks esimeseks, mis 1919. aasta "Maa­

seadust'ga'" v06randamiseie lliks. M(Jisa peahooncsse asus 1919. aastal Suury-Liihtru kolmek\assiline val[akool. Hiljem kasmas kuueklassiliseks algkooliks kasvanud kooliga k6rvu mOisahoonet ka Suurc-LIDltru rahva­maja. Koolipcrioodil tehti m6isahoones sanitaarremonti ja kOrva\dati ka hoone rOdu. Siitpcalc jiii suhteliselt vlihe liigendatud fassaad. vcelgi nudi­maks. Kool kolis majast vlilja k:.:.~cklimnendate aastate l6pul. 1970. aa.5tal sai m6isahoonest "Kaardivii.e" kollioosi kontor ja kahcksa aastat hlljem Martna sovhoosi kontor. Viimase kiics oli mOis 1988. aa.~tani.

Kui en am mOisa eest hoolt kanda ei jaksa, tuleb see ara mUiia vOi rendile anda

Nii mOtleb vallavancm iiha sUvL'TICvas vaesuses. Tanaseni on vald 001.1

napi rahaga m6isate eesr J.-:till alati hoolt kandP,Jd. Kahtlemata oleks silma­lc ilusrun vaadata uhk:eSti iilcsl06dud mOisahooneid ja parke, aga ra:ha ci jlitk:u enam isegi remondi- ja hooldusti:iiideks. Nii tuleb niiiid lcida mi'tisa­tele otstarve ja omanik. Uhked m6isad sobivad vallavanema arvates niihiis­ti hlirrastemajaks kui ka puhkebaasiks v6i hoopis turvakoduks.

Suure-Ui.htru mfJisa eest on pakutud kaht kombaini Pracgu ka.~utult seisvad mi'iisad on silma hakanud rikastelc aktsiascltsi­

dcle ja pank:uritcle. Viimasod pakkusid Suure-Liihtru ml>isa ecst kaks mil­jonit rubla. Sarna raha ccst saab osla kaks kombaini. M6istagi jill tehing te-gcmata. · .,

Vallavalitsus on otsinud ja otsib cksperti, kes kogu miiisakompleksi (Suun.'-Liihtrul on lisaks peahoonele siiilinud ka viinakOOgid ja tallid) koo~ pargiga iira hindaks. MOisad aga jiiiivad n~htava~1i scllcks ajaks ajahamba purcdaja uusi parcmaid acgu ootama.

TIINA .JAAKSON

Nr 24 (246) e Neljapiiev, 11. juuni 1992 _ll\JI

-

• •, ' TARGU TALITA, ,

sadu soovitusi 90 "'Kasvuiljal hoolitseda Oigeaegse mulla kobestamise, umbro­

;;;,, .Ina hiivitamise, harvendamise ja pealtviietamise eest. 1miii Reavahedc harimise ja umbmhu havitamisega alustada kohc ;:;;m peale peedi tarkamisL, edaspidi vastavalt vajadusele. Kui lOus­

med on tihedalt, harvendada kahel korral- esimest korda kohe parast esimesc parislehe tekkimist 3--4 Cfl! vahedclc, teist 2-3 nMalat parast 8-12 em vahedele. Ulemlilira suurte vahc­dcga kasvavad peedid liiga suureks.

Lehtcde intensiivse kasvu ajal (umbes juuli alguses) anda pe<llfvactiseks 10 g karbamiidi vOi 15 g ammooniumsalpeetrit 1m kohta.

Kuival ajal ka kasta, eriti juulis-augustis, mil toimub juurvil­jadc-moodustumine.

Viimase kOplamise ajal on soovitat.av kergelt mullata, nii saab mahlakama ja Omema sisuga juurvilju. , .

Koristamisega ei v6i bilineda, sest maapealset juurvilja osa kahjustavad OOkii:lmad.

Suvel koristad<~: suuremaid juurvilju valikuliselt, tal vel sililita­JII.iseks mOeldud peedid koristada alates scptembri keskelt. bOkUlmadcst kahjustatud peedid riknevad sililitamisel.

SOOgi}X!et tulcb pealsetest kcrgcsti iiles. juurvili ei nartsiks, ecma\dada ruttu. Lchti tohi liiga madalalt ara · (soovi-tav on jtitta kuni 2 Lehed vOib ka ara v111inata. ·

SOOGISIBUL SOOgisibul ehk harilik sibul on viiga toitev ja tervislik kOO­

givili ning soolajiirel kOige en am kasutatav mait_o;eaine. Toiduks tarvitataksc nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealscid).

Suhteliselt hea siiilivuse ja lihtsa ajatamise I:Ottu on sOOgisibul aasta · kiittesaadav.

ka toidu

, practult, keedetult, ka omaette maitsvaid toile.

haiguste (hingamisteede , kOrgvercrOhu jt) ravimi­

ka tObstuslikull. ·. kuuluvat mitmeaastast sOOgisibulat

iihe-, kahe- vOi kolmeaastaseha. on ilma peajuureta, viihcharunevate niitjate juurtega,

mass paikncb 5--30 em siigavuscl mullas. S_cllcst ka sibu­nOudlikkus mullaviljakuse suhtes ja pOuatundlikkus. Valjaare­

ncnud sibu\a pungadest moodustuvad jiirgmisel kasvuaastal tti­tarsibulad vOi kuni 1,5 m kOrguscd oisikuvarred. Valged Oied koonduvad nuttidessc (~arikatessc), kortsuliscd mustad seemned on poolkerakujuliscd. Uhes grammis on 250---100 sccmet Ida­ncmisvOimc siiilib 1-3 aastat.

SOOgisibulat paljundatakse_ nii vcgetatiivselt (tipp--- ja valiksi­bulate mahapaneku tee!) kui ka generatiivselt (seemnest).

Keemilise koostise ning maitse jiirgi riihmitatakse siX'lgisi-bula sordid ki'>edateks, poolkibedatcks ja magusateks.

Kibcdad sibulad (JOgeva 3, Peipsilitirne, Arzamassi, Bessono-. sisaldavad rohkc:;..; ccterlikke olisid ja ncid kasutatakse

· . Nad sisaldavad kOige enam kuivainet ja pika puhkcpcrioodigaja scctOuu hca siiilivusega.

m Nr24 (246) e Neljapiev, 11.juuni 1992

LUGEJA KUS/8

Meie lugeja 0, Kull Haapsalust tundis huvi quinoa kasvata­mise vastu. Kuna see taim on p8rlt kartuliga samast piirkonnast, vOib ta usutavasti meilgi kasvada.

QUINOA (Chenopodium quinoa) on tOesti iiks iilimalt huvitav ja pOnev taim. Kahjuks lunnen rna karjapoisi~lvest saadik viha kOigi maltsaliste vastu. Quinoa kuulub aga malt­sa/isle sugukohda ja hanemalt­saliste pcrekonda. Malts maa­mehe pOilu! ja Iinnamehe aias on lohakuse Ja saamatuse slim­bal. Kui aga viha iile Hiheb, sai­lib mul quinoa vasto siiski huvi. Miks'? Sellepiirast, ct qui­noa (inglise keeles - white qui­noa, prantsusc ,!o;:ccles -quinoa blanc) ehk TSIILI DANE­MALTS on LOuna-Amccrika Andidc kOrgmacstikus igivana inkade leivavili.Seal vOib qui­noa kasvada kuni 4000 m kOr­gusel mcrepin.nast - sccga seal, kus lCised inimtoiduks maaratud taimed ei kasva. Eba­tavaliselt karmides kasvutingi­mustes on quinoa ka cbatavali­selt saagikas. Tema seemncd on kOtge toitevaanuscga, sisalda­des 47% tiirklist, 4,8% rasva ning rohkelt B-vitamiine. Li­saks headele omadustele sisal+ davad quinoa secmncd nagu ka

Kaup Keskturg NOmme

RUDOLF KUTSERI folo

Quinoa '1. kOigil teistel hanemaltsalistel mOrusid gliikosiide ~ saponii­ne. Saponiinid on hca tooraine nii keemia-farmaatsia- lui ka parfiimeeria- ja kosmeelika­tOOstuscs. Ar,dide miigiindiaan­lased leotavad quinoa seemneid saponiinidc eemaldamiseks vees ja kasutavad peale seda neid putrudc, .Ieiva ja Olle val­mistamiseks. 1

Peale quinoa kasvatatakse Andides . ka CANIHUA'd (Chenopodium pallidicaule), mis kasvab veelgi k~rgemal ja veelgi karmimates tingimustes kuiquinoa.

Suurematel pindadel on qui­noa' d kasvatatud ka I.liuna­Aafrikas ja Tseilonil. M~nel pool Uiane-E~pas kasvata­takse suurte vaarikpunaste Oisi­kute, v!irvikirevate varte ja leh­tedega quinoa vorme aias.

Hoolimata sellest, et quinoa kasvab erakordselt karmides tingimustes (isegi Koala pool­saarel Hibiinides), e1 ole see taim Euroopas levinud. POhju­seks on ilmselt sec, ct ta seem­ned valmivad ehaiihtlaselt ja varisevad kergesti. Piltlikult Ocldes, kui l/10- seemnctcst on ktipsed, siis 9/10 on vee\ ~­red. Kui aga oodata, kuni vai­mivad kOik, varisevad esimesed maha nin.g muutuvad tiliohtli­kukS umbrohuks, nagu on scda meil Eestis massiliseh levinud valge hanemalts (Chenopodium album). Valge hanemaltsa iiks taim vOib anda 3000---100 000 umbrohusecmct Osa neist vOib

naitek:s mullas sailida kuni 40 aastat (Saksa agronoomide and­med) idanemisvOimelisena. ldancmisvOimest lli.htudes on mOnel hanemaltsa liigil ka teine iooduse poolt kodeeritud ge­nectiline 111irmuslik omadus -Mrmiseh kiire idanemine ja tlir­ka'llinc.

Naiteks Vana-Mehhiko aS­teekide toidumaltsa HUAUHT­ZOJ"'IITL'i (Chenopodium nw­talise) scemned Uirkavad juba 4---8 ttmdi parast nende sattu­mistmulda.

Jamedalt vlittes- v~ib idane-­misvdime j1lrgi jagada valge -hanemaltsa seemned (ka looma seedetrak:ti Iabinud ja .kaarimata slinnikuga mulda sattunud) kol­meossa:

esimesed idanevad · kolme pHcvajooksul, ·

tciscd hakkavad idanema al­Jes 2-3 aasta plirastja

kolmandad hakkavad idane-­~ alles 3 aasta plirast vOi hil-Jem. .

KokkuvOttes - maltsaga tuleb olla iilimalt ettevaatlik ja seda nii Eestis levinud maltsaga kui ka vaJismaiste potentsiaaL-relt meil umbro­huks kujuneda v6ivate maltsa Iiikidega, sOitumata nende ek­sootilistest vOi imep3rastest vOimetest.

Kui tahame, et meist saaks Euroopa kultuurriik, peab malts olema h3vitatud enne tema Oitsemist nii pOlloi, aias kui ka t~peenral.

Tarlu JOhvl Pilinu Rakvere Narva Viljandl Valga . .................................................................................................................................................. . Loomafilee 115" Loomaribi Seakarbonaad 120 Searlbi 80.00 Suitsuvorst 200 V6i 150 Piim (I) _.14.00 Kanamunad {tlt) 3.00 Karlul 13.00 Kapsas 15.00 Porgand 12.00 Peet .10.00 Kanl\lw.s 10.00 Slbul Sibulapealsed 70.00 Kliiislauk 160 Hapukapsas 1-lapukurk -70.00

310 50.00

120 4-Q.OO 90.00

110

Mcsl Kurk Tornat Red is Seller TJ\l

9. juunl 1992

75.00 !30

80.00

!50

3.00 14.00

50 00

50.00 340

42.00 !00

35_00

50.00

70.00 85.00 100 70.00

80.00 95.00 85.00 110 80.00 80.00 170 100

3.00 3.50 11.00 9.00 10.00 15.00

7.00 10.00 6.00 7.00 6.00 8.00 5.00

30.00 40 00 50.00 80.00

120 15.00 15.00 15.00 15.00 20 00 20.00

300 50.00 60.00 40.00

115 35.00 30.00 70.00

140 150 170

120 80,00

85.00 90.00 75.00 70.00 60.00 80.00 70.00 65.00

140 145 125 140

11.00 12.00 3.00 3,00 2.20 8.00 10.00 8.00 9.00

20.00 5.00 10.00 .5.00 5.00 6.00 8.00 4.00 6.00 3.50

40.00 40.00 60.00 40.00 43.00 30.00 45 .. 00

200 120 10.00 15.00 8.00

20.00 20.00 15.00 12.00 230 260 210 20Q

35.00 50.00 30.00 4_5.00 130 90.00 100 120

30.00 40.00 30.00 30.00 30.00 80.00 60.00 25.00 80.00

Konjunktuurunstltuut

r !

,TARGU TALITA .'.· ..

Meie bioloo kell 3.

KELL 17. Toonus tOuseb, hingatakse n.O tiiie rinnaga. Tii.is­tuuridel tOOtavad neerud ja kusepOis. Kella 16 ja 18 vabel kas­vavad juuksed ja kiiiined kiiremini.

KELL 18. Aktiviseerub k&hunMrc (pankreas). Males suhtub al­koholissc satlivalt.

-KELL 19. VererObk alaneb ja pulss nOrgeneb niivf)rd, et ars­tid hoiatavad ve('erOhku alandavate ravimite manustamise eest. Ka. keskniirvististeemi mOjutavad preparaadid toimivad tugevamalt.

KELL 20. Maksas vahencb rasvadc hulk, vccnides _pulseerib veri kiircmini. Ka kfiige v3heiDMd antibiootikumiannused toimi­vad organismi tugevdavalt (kuni kella neljani hommikul). Anti­biootikumide manustamise optimaalne acg on kell 20.32'!

KELL 21. Pole vaja kOhtu rammusat toitu tiiis pugida. Toit jiiiib kuni hommikuni seedimata.

KELL 22. TOOvOimc v~heneb jfirsult. Veres suureneb leukoL"iili­didc hulk-- rohkem kui 12 000 valget vcreliblet millimcetri kohta, samal ajal kui hommikul on neid umbes 5000. Pole vaja manusta­

--da kOrvaltoimega ravimeid, kuna vOib tekkida mllrgistusoht. Sellest kellaajast alates ei tof>il,:s suitsetada kuni hmnmiknni ainsatki sigaretti! Organismil on 00 jooksul vtiga raske nikotiini­miirke lagundada.

KELL 23. Ainevahetus kahaneb miinimumini. Samaaegselt ala­nevad vererOhk ja kehatempcratuur, vtiheneb pulsisagcdus. Korti­sooni critamine lakkab. Seepiirast siinnibki OOsiti lapsi kaks korda rohkcm kui paeval.

KELL 24. Nahk taastub 00 jooksul kiiremini, kuna rakud pool­duvad kiircmini kui plieval.

KELL 1. Inimenc langeb siigavasse unne.

KELL 2. Autojuhid rooli laga reagecrivad optilistele fulitajatelc acylascmalt. Jarsult suureneb liiklusOnnetuste arv. Suurc"lal osal immcstcl tekivad kiilmavarinad. 'Ihu on lliirrniseltkUlmakarllik.

KELL 3. Vaimne scisund on madalaimas punktis. Scllclc aitab o~akorda kaasa melatoniinihormoon, mis· tceb inimese uniscks ja ~o~uks. Selle! kellaajal sagenevad enesctapujuhud: dcpressiivscd tmmcsed fukavad sel kellaajal, tuju langeb ja..-sult, peas keerlevad siinged mOttcd. Nii ctparem on sci ajal magada ...

M.FILONOV,

Rododendron koduaias RODODENDRONITE HOOLDAMINE.l. Et rododcndronid pidevalt ilusad olcksid, kcvadel rikkalikult Oit­

seksid ja vaatajalc rOOmu vatmistaksid, olcneb mitte ainull kasvu­kohast ja islUtamisest, vaid vaga palju ka sellest, kuidas neid hool­dame, kastrune, vii.etame, talvcks katamc, kfirbime jne.

KASTMINE Kui_ hulimust peavad mCmcd autorid rododcndroni elueliksiiriks

siis niisarr.a tahtis on \'esi ia sclle omadused. Rododendroni korral;~ kuks juurdumiseks kulub.kuni paar kuud, kevadcl vtihem, siigisel rohkcm. Selle! ajal tuleb ncid nadalas vahcmalt paar korda kasta. Juurdunud rododcndronid taluvad rahuldavalt paarinadalas( pOua­perioodi. Pikcma pOua korral on ka~tmine tingimata vajalik.

lgihaljad rododendronid tarvitavad rohkem \'ell kui suvehaljad.­Tg;ihaljaste rododcndronite talvekahjustustc iiheks pOhjuseks on auramiseltckkiv veekadu, mida kiilmanud juurckava pole vOimcli­rte taiendama Vaga ohtlik on, kui turvasmullal juurepall !abi kui-­-.'3.b_ Selle uucsti Hibiniisuraminc on vaga ra~kc.

Palju vclt vajavad rododendronid kevadcl Oitsemise ja vOrsete tdi:!::irr:!sc aj<!L Klillaldane kastminc ~d ajaJ pikendab Oilsemist. Suve tciscl poolcl vajab rododendron vahcm veu, Jiignc mullaniis­kus iscgi takistab stigissuvel vOrscte puitumist ja rododendronid vOivad muutuda talvcOmaks. Stigisel hilja ennc ktilma kontrol\itak­se alati, ct p56sastealune oleks ktiilalt marg, ja vajaduse korral kas­t.etakse.

Suvise pOua ajal soovitatakse rododendroneid Ohtul vccga piscr­dada. Kastmisvesi pcab olema samasugune nagu eespool kirjelda­tud isu.ltamisc puhul. Kastekannuga kastctaksc nii tugevalt, ct 30 em paksunc mullakiht mfirguks lahi. Vihmutitega ka<;tmiscl t6ste­taksc vihmuteid iga paari tunni tagant uude kohta. Niisuguscd on kogemuslikuti souv ituscd.

T6NIS A VINGO

LOODUS A/TAB

rohi viisimuse vastu

KOik me oleme tundnud, kui­das igapaevaelu hairih (ke­vad)viisimus. Varem sGimc sel­le peletamiseks purkide ja pak­kidc viisi igasuguseid vitamii­ne. Niitid pole ka neid enam_ Aga miks me ei kasuta Joodus­likk:e vitamiine? Olen mitmel kevadel kasutanud kOrven6gest toiduk:s. Tlinavu tegin esimese nOgesesupi juba 23. m!irtsil. Ja jargmiscl piieval oli meie pere kevadvasimus kadunud.

Tahan kirjutada lea teisest looduslikust taimest, mis seni on illckohtuselt tiihelepanuta ja varju jliinud. Sec on naat. .1977. a ilmunud raamatus "KOOgiviljaka~vataja 1eatmik" on margiwd, ct naadi noori lch­ti ja vOrseid kasutatakse salati­na ja suppidcks nagu spinatit Sisaldab palju valkaineid, \'ita­miine ja mincraalaineid.

Olen kevadel iga nadai kaks­kolm korda winud naatli-nOgc­sesuppi, aga ara tliildanuj ei ole. Abikaasa iitleb, et kevadel ci saa maitsvamat suppi cnam olla.

Naadi ja kOrvcnOgese lchti ja noori vOrseid olen korjanud vOidscs koguses 4liitrisc kausi­lilie. Peale korralikku pesemist kupatan neid paar minutit (iarc-lc j1llib paras kamalutais). Ha­·kin peencks. VOtan 1,5 liiLTit vett, lisan 2~3 sl riisi, tangu v6i nuudlcid (mida parasjagu saada on). paar keskffiist pec­ncstatud porgandit, 3-4 kartu-lit j.:. hakitud naati-nOgesl. Pruunistan vcidi lihakuubikuid ja lisan urribes 20 g vOid, m;:tit­scks soola, sibulat, kuivatalud tilli ja peterselli. VOib ka kasu­ta_da maitscaincsegu_ Peale kee­mist li:>an vcel 2 peen<~"""'[ 11 keedumuna. Lilla on vaga valle, maikuu laks selline supp inaksma mr.bes 12 rubla (sellest 6 rubla munade ccst). Sclliscst kogusest saab 4 portsu, nii et 3 rubla ports. Pole palju? Mis aga kllige llihtsam - tcn,is tuli. Kuigi olcme abi­kaasaga mOicmad 70 aasta 'pii­rimail ja paevad liibi aiamaal vOi metsas Woct teinud, po!c sel kevadcl kevadvtisimust tund­nud. Kallid naised, proovigc ja­rele tchaja te ei,kahjatse.

ELLI PIL VISTU

Enne motle, siis soo! Toiduainete hindade mus peaks olema vastavuses rahakoti lilitu­

misega, para.k:u ei ole. Rahapuudus on viinud selleni, et pal jude! on juba lihatoidud laualt haibtunud, paasu ruihakse leivas ja piimas. Tekib klisimus, kas seda vOib niiild nimetada piima-taimetoitluseks ning kas sell ega on jOulud tervisliku toitwniseni?

Pracgu on oht, et iilem!arane iihektilgnc Ieiva ja piirna sOOminc loob hoopiski soodsa pinna haigestwniSeks ja plilijustab krooniliste haiguste agenemist. Need hAdad ei Siinni iileOO, vaid arenev3d mar­kamatult.

Taimetoitluse seisukohalt ei ole Ieib ega pasi:Orisceritud piim stiiitu toil. .

Leib ei ole tervislik kahel pOhjusel Esiteks nilljutab leib organis­mi happelisuse suunas (tervise huvidcs peab toit koosnema leelisest IOPP'-f!Toduktist). Teiseks soodustab kroovitud jahust ldb seedc­produktide peetumist jiimesoolesr ning organismi imendub rohkcm kahjulikke jruikaineid. Mcic toidusedelis on Ieiva osa illetlihtsusta­tud. Teistes Euroopa riikides, ka US As, siiiiakse leiba tunduvalt vii­hem, leib onaga kvaliteetsem (taisterajahusl).

Piim pole taiskasvanud inimese lQOmulik toiL Kl')ik ei sccdigi piimasuhk:rut (cestlastest 1/4). Mida vanem inimene, seda Wibem peaks ta piimale mOtlema. MOoed dietoloogid kahtlcvad pUma so­bivuses ka lastele, kuna Iehmapiimas esincb nii makro- kui mikro­komponentidc vahekord rinnapiima omasl Pasttkiseerimisega kao­tab piim vcelgi bioloogilist viliirtust, hairitud saab soolestiku nor­maalnc mikrofloora ja vaheneb tema 'leeli~elisus. Katsed <nita vasi­kaid pastOrisccritud piimilga on viinud nad kiiresti (6 nMalaga) loojakarja.-

Rahanappuses on targem valtida leibaja loobuda piimast, hoopis Oigcm on rikastada toidulauda aedviljaga (porgand,· kaalikas, kap­sas, kOrvits jm). Leib asendada mtisli ja veega keedetud vOi auruta­tud pudruga odratangudest, kaerahelvestest, hirsist jm. Piim a<>en­dada tervislikuma petipiima vOi ke.Cfiriga (aitab seedimist korras hoida ja on vastuvOetavam).

Tervislik ja samas odav toidusedel v6iks olla jargminc: * hommik- aedvilja toorsalat Guurde vi"tib lisada jOhvikat, sibu­

lat jm); miis~ .vOi pudef (maitscstada Ouna~ vlli kOrvitsarnebuga jm);

* lOnna - acdvilja toorsalat, koorega keedetud vOi aurutatud kartulid, petipiim vOi lafija keefii.

* Ohll' - keedetud vOi auruta:Ud aedvili, kccdetud Iiha, kohtJ­piim (neid vQib ascndada kaunviljadega).

lgaiiks koostab toiduscdeli vastavalt oma mairsclc ja voimaluste-le, kuid jUrgida tuleks jargmisi soovitusi:

* sOOge v-.ilgurikast toitu Uks kord paevas (sobiv aeg Ohtill); * sOOge liha (kohupiima) illepaeviti, vanurid tile 2-3 paeva; * 60% aedviljast tarvitage toorelt; * hoolitsege kOhu korrasoleku eesL KOhukinnisus on mark, et tu­

leb rohkcm Uihe1epanu pOOrata taimetoidule; * arge liialdage sOOgikordadega Sooge kolm korcta paevas, toi­

ctukordadc vahel jooge taimeteed vOi vett. JOukamatcl, kelle toidulaud on rikkalikum ja mitmekesisem, ci

maksa ec!Oc1dust kohkuda, kuna leih ja piim on nendel toiduk:Orva­ne, mitte pOhitoidus.

KokkuvOttek:s vOib nentida, et taimetoitlus on lihatoitlusest 3-4 rwrda odavam. Seda tosiasja koostateeris prantslanna A. Kinsford juba XIX sajandi lOpul oma vaitekirjas: taimctoitlus on majandusli­kum, sest ta on odavam ja vabastab vaeseid ainelisest viletsusest ning rikkaid priiskamisest.

6

GENNADI JAGOMA.GI, Tartu Taimetoitlaste Selts

H ei, tulevane pollumees! KUREMAA TEHNIKUMIS

on v6imalik 6ppida TALUMAJAPIDAMIST

0 keskkooli baasil 6ppeajaga 2 aastat 6 kuud

0 p6hikooli baasil 6ppeaeg 4 aastat 6 kuud.

Dokumentide vastuvott pohikooli lopetanuilt 31. juulini,

keskkooli 16petanuilt 15. augustini. EE2360 J6geva mk, Kuremaa. Tel 3 22 81, 2 32 39, 3 23 48.

Nr 24 (246} e Neljapaev, 11. juuni 1992

9

,......, __

10 K 0 D U

•

Kiiiiditamisest piiiistis udu Selle loo >iiiikis mulle iik.:; ta­

luperenaine. 'v'iiiirikas vana daam. See on eriline vl'iiirikus, mis on omane ainult Eesti-aeg­setele wluperenilistele.

*

KAHEK0MNE ESIMESE AAST A KEVADEL L(.WE­TASIN VALLAKOOLI. Kii­tuscga. To! suvcl ali mcic ki.ilas Uks Tartu tudcng. Korjas.mur­tkh.:kstc. Kui ta ara oli lii.inud. HI(Hksin, et ka minust pcab mi­dagi saama, ct rna pcan cdasi (Jppima.

Meil oli popsikoht, kolm hek­tarit pO!du. Seal ka_<;vas ainult kartul ja rukis. Sedagi siis, kui oli hea aasta. Ktiisin s:iis turba­rabas pat~iluid kuivacamas ja marju korjamas. Marjad miltisin suvitajatele.

SUgisel laksin Ta!linna kau­banduskooli. Seal ali masinaki­ri. MOLlesin, ct f)pin scllc scl­geks, saan kohc raha teenima hakata. !<oolis oli ainuh ncli­kUmmend kirjutusmasinat, aga Opilasi oli lik viiesaja. Lillcsin homrnikuti kella nelja-viie ajal tri.ikkima, kojamccs lasi mu sis­sc. Okskord' sattus Ussisoo -t..-:ma andis mcik masinakirja - mulk !K:ak. :;;;_.; andis raha ccst tOid utikkida.

Kortcrissc olin saanud meie kOrv:Jil pc~remehc venna juurdc. Oiiri rna maksma ei pidanud, st.·ilc eest kamselda.-.;in pcrcrah­\'a poissc, kahc- ja nelja-aas­lasl. Need olid parajad kratid, ku:-:u aeg mul sdj:fs. lliirra ja proua armastasid hirmsasti pi­dudclldi.ia -- c::mt~imas.

Olin magamata, sUiia ka ci al­oud, sccla rneil kauba sees pol­nud j3 pen':mehc kaplst rna ci YOtnud.

Tciscks kevadeks' ji.iin nOr­gaks. Kui kokku vajusin, pandi haiglassc. Siis kli!l nroua nuttis - mitte mint! ptira,<,[. vaid sclk­piiraSt, et kc~ tal ni.itid poisse hoiab.

1 faigla~t kUstJ mul mitte enam i'ippida cg;" cnrwst vii:>itada. Kbssi(lC ttdi 11li Kurcmaa mOi-

sav~titseja abikaasa. Kooli5dc sokutas mu.Siis sinna.

Kuremaal oli riigimOis, pOllu­tOOministecriumi ccsrindlik ma­jand. KarjakaSvatu<>kool seal juures. Stigisel, kui rchi oli pckstud, tuli koolijuhataja minu juurde. Nell oli Opilasi valja langcnud, kutsus mind kooli. Asi see mul siis Oppida polnud, olin valitscja juures korteris ja sOin nende lauas! Scl. ajal anti !uba kooli poolflacnu ka.

Koolis ali nisuke kord, et ter­ve nadal tuli laudas kaia. Kcll neli hommikul tOusid tiles, tc­gid laud<!;S kOik mi.s v<o~ja, isegi loomad tuli valgc lapiga lilc

'tOmmata. Kell tihcks<o~ <o~lga~id tunnid ja ktisiti tingimata ncid, kcl laudanadal oli. T<o~heti naha, kes vastu peavad. Loodritcle Ocldi "head tervist".

Sain karjakontrollassistcndi kuL.<>c. Esimcsc ·kuupalga ccst maksin v5lad kinni. VOlga oli nelikiimmcnd kroom, palk oli kuuski.immcnd krooni. Sec oli hea palk, sest saap<o~paar maksis m5ne krooni.

KOHE ESIMESEL NADA­LAL PANI PIIMADHISTU ESIMEES Ml:\0 PROOVI­LE. Tal oli ilks kOrgetoodangu- · line lehm haigcks Jiifumd. Aga looma:.rsti pidi Tartust hubme­ga·tooma. Ja kui vee! head vcd­ruvankrit pOlnud, ci tulnud tiks­ki arst. Esimecs oli kiiinud loo­makliinikus r'Jiikimas, et lehma rim:kere o:1 p:Usres, jalad vaju­vad laiali. Arst oli arvarmd, el sec pole viga, lai rinnak.orv on piimalchma tundemili"k. TcgcJi, kult oli looma sildame Umber tohutu vcc!·ou. Lehm oli nacla sissc soonud, see oli vaheliha­ses. Vesi hoidis nac!a sildamcst eemal. Andsin nOu lelun lihaks teha, ravida polnud v5imalik. Loom tap~ti tim, vcckott kaa.lus 25 kilo. Esimees k.iilis mind jitrgrnisel piihapiieval piimaii­histu koosolekul, ct lima minuta olcks Ia lasknud looma fu":t lOp­peda. Ni.itid aga sai lihast m6isl­liku hinna ja nahast ka Jmda;-i. See oli mulle hea reklaam.

Seal oli ilks t..."lluperemccs,

~-mG Nr 24 (246) • Neljapaev, 11. juuni 1992

hakkas minu Umber tiirutama. Mina tcda ei tahtnud, aga niic, nii kaval oli, et kui heaga ei saa, siis sohiga. Pani "Kajassc" - pOllumeeste lehte - kihla­kuulutuse. Sec \cht ju iildsc kuulutustcga ei tegelmid, aga scekord oli crand.

Suure ahmiga sOitsin koju. Jalgrattaga i.ihe jutiga sada kuusklimmend kilomeetrit. Ema oli kuri. Otlcs, ct tcotan kogu peret, kui kuulutajale me­hele ei Hihe. Tema ju peremees, mina vaid popsili.itar. Ja et kaua rna mndevat sedasi ilma pidi hu lkuda, ci tea, mis printsi ma ootavat, et taluperemees ei kOl­ba.

Oli ka prints. Prints oli olnud VabadussOjas arst, arstiLeadus­konna lOpetanud. Sai Vabadus­sOja tccnete cest mOisasi.idame, ema taluga kokku oli tal kolm­sada hektarit. Vennad ja Oed tal kOik k6rgcma haridusega, kau­bamajade omanikud j"a aCivo­kaadid. Ei mma nendc hulka passi, arvasin. Nii laksingi me­hele talupcrcmehele, kes lehes kihlusc oli vatja kuulutanud.

TEJSE ·rULMAPi\EVA -HOMMIKLTL AJAS AMM MIND VOODIST VAL.JA. Ttidruk oli lira 1iiinud, polnud k.:d~gi, kcs lchmi li.ipsaks. Eel­mise! suvel oli neil neli lehma ristikuadalal iOhki liiinud, kar­jane. oli magama jiliinud. Niiiid kuus lchma oligi, paar mullikat tuli ka varsti poegima. Kui Oues piima kurnasin, niigin, et mehe ·ode passib aknal. Vaatab, aga appi ei tulc.

Mu_mchcl oli k5ige suurCm ta!u kUla.~, aga ikka tahtis maacl juurde osta. Dtlesin taile: "Naed, naabrimehcl pole pflldu kahtcki.immcnd hektaritki, aga on aed ja neiiktimmend pOOsast mustsOstraid, mi!lest saab rob­kern UJ!u kui sinu lalust. Tiitred kaivad 'riides nagu pupcd, uuc c!wnaja ltiOvad ka tiles, ei min­git rabamisl." Ollesin tal!c: "Paneme parem hekt..."lri maasi­kaid maha, saab hulga raha tch<J. Palju brgcm, kui suure maatiikigu aasta ringi jannata."

Mehe t.alu oli tile viiektimne hektari, ncliki.immend ostis veel jupikaupa juurde. VOlad olid juba cnne peal, Odcdclc tuli ka ni::nde osa vaJja maksta. Talul oli ncli tuhat krooni vOlga. Kui seda kuulsin, tahtsin jooksu pis­ta. Aga hilja oli juba.

Panin pea ttiOle, mis teha an­naks. Arvestasin: tile kiimne liitri ei anna keskmine lchm tal­vel Uht1. Kuna muna jr~ piim on tihes hinnas, afmab ki.imme kana piievas s<.unad sendid mis ilks lehm. Pcalegi on kanu kcr­gem kasvatada.

Kalkunitega wgm ka head iiri. Ecsti ajal sai neid mtitia lnglisrnaale, laevaga viidi clu- _ sad kalkunid. Kalkun maksis kaks krooni kilo, peekonikilo kolmki.immcnd viis krooni, aga kui palju on peekoniga tiili! Kalkuni lased sligiscl k5rrcp61-lulc Iahti ja kahc-kolme niidala­ga stiOb end kuue kuni scitsme kiloseks. Saja kalkuni timber kasvatasin aastas, teist sama palju oli kanu.

KOLMEK0MNE VIIEN­OA AASTA SUVEL. KOH­TASIN iJHES PULMAS OMA PIUNTSI- toda Vaba­duss5ja arsti. Ta oli ikka vee! vanapoiss, nUUd juba ne!jakiim­ne !igi. Otles, et to::td C':J ~lihjad ja iingistus hinges. Et tulgu rna koos lastega.

Just siis aga tihvardas ilks tu­handckroonine veksel prolCsti min:,a. MOLicsin; ct kui m:1 ·niiild. - p<1genen, mOistctaksc mind armutult hukka. Ja oma primsilt ci vOinud rna ju scda raha vasLu vOLta!

Tookord piliistis ta!U kolme­<k'iStanc salg. Sain sellc lnglis­maa\e ral<;ahobuseks miitia. Seitsesada krooni maksti La ecst. Amm ei uskunud oma kOr­vu, kui scda kuulis. Head hobu­scd maksid tol!al scitsekiim­mend krooni. Mind aita~ Uks Saksa mOisnik. Olin' ta loomi arst.imas kiiinud. Meie kesapGI­lul korraldas ta vee! ratsavOist­!uscd, ka sec LOi meik sissc.

KolnJckiimne kahcksandaks aastaks saimc v5lad makstud.

Jai vee! clumaja ehitamine. MOtlcsin: kui sec valmis, ci hoia mind ses talus enam miski. Olin lubanud oma printsile, et niikui talu vOlgadest pril; lli.hen temajuurde.

Minek oli plartceritud nelja­ktimne esimesc aasta jaanipae­valc. Tal olid varviliscd later­nad juba valmis. Kuusklim­mend ttikki. Pidi riputama need tee veerde kuuskede kiilge ja ktii.inlad sisse pOlema pancma. Et alt jarve. illirest oleks uhkc iilcs jaanitulc juurde minu:1. MOdes sellega mu lastclc Ulla­tust teha. llus nagu muina<;jutus, cks ole'!

1941. AASTA 14. JUUNI 0HTUL TULI TDTAR HIRMSA U)0TSUTAMISE­GA O.JA A.ARF..ST. Htiiidis, et mets pOleb ja kOik kohad on suitsu tais. Paks udu oli hoopis. Kui on kangesti soe paev olnud ja 00 tuleb killm, siis jOgi aurab sedasi. Mccs oli lastcga ujm:nas. Kell oli tiksteistjuba. Ja siis­rna ei tea isegi, mis minuga juh­tus ---' kiiskisin lapse! ka va­naem3 kaasa kutsuda ja tule­kahju vaatanm minna.

:Mind oli haaranud justkui man g. Kui rna oja veerde j~ud­sin, istus laste t<>a metsa all ja lapsed jooksid kisades udu sisse ja vhlja. Rlliik.isin neile muinas­juuu kurjast tondist ja kaskisin tasa joosta_, nii et tont ci kuu­leks. Nii hea oli kujutleda end lapscpGh·cmaal. Magus roidu­mus tuli parast vasitavat piicva.

Poole kahe paiku nagirne

orna Oud valgust, vcoamo Lukd olid. Lapsed olid elevil: tom ~.m omalc veoauto nOidunud, et meid pOrgusse sOidutada. Jook­sid celmisel suvel ehitatud miin­gukoopasse, tirisid vanacma ka kaasa.

Ma ei tea, kas oli see Onn, ju­hus v~ saams, et me sci 601 seal koopa>: magasime.

MOni pllev hiljcm sain te.ada oma elu kOige kohutavama tOe: sc.c 00 oli v6tnud minulL mu jaanipaevaunelma.

MERIKEPITK

'

I I

I r '

KIRJAD • KIRJAD •

Fohiseaduse eelnoust Kas vana inimene 28. mail ilmus "Maalehes" Eesti Akadeemilise

6igusteaduse Seltsi lugupeetud Wkme II. Pii.tsepa artik.kel "Vee/ kord p6hiseaduse asjus". Ta ar-, vustab P6hiseaduse Assamblee koostatud pOhi­seaduse pro;ekti Ja soovitab 6igusteaduse Seltsi projekti. Ta ei pea Oigeks, et "seltskond riigit5i­gusest viiga kaugel seisvaid isikuid haklwb omaenda tarkusest p6hiseaduse projekti koosta-· mal Kuid ega :;eegi_ole piiris 6igc, kui seda omaenda tarkusest haikab tegema seftskond po­liitikast viiga kaur;el seisvaid isikuid. ll. Pii.tsep nimetab millejuristide ti56d pOhiseaduse Jwosta­misel "iseiCfievusfikuks" ja "diletantismitee/e asumiseks". Sellisel korral vOiks ka miuepoliiti­kuJe t66d pOhiseaduse koostamisel nimetada ise­regevuslikuks ja diletantismiteele asumiseks. H. Piltsep iit/eb: "6igusteadlased heideti kiJrva­le. Eestis piiiises vJidule tcatud-tuntu.d prJhim61e: iga k66gitii.druk pcab oskama riiki valitseda.'' Kas po/iitikud on siis riiRi valitsemise alai tOesti nii asjatundmatud nagukOOgitii.drukud?

on mahakandmisele miiiiratud?

Olen sii.ndinud maalja seal ka kasvanud. Nii.tld. on kolhoosides( ilhistud saanud. Vanad inimesed, kes enam .ei tOiita, on ilhistust viilja arvdtud. Uhistu esimees Ut/es, et niiad Wetab riik vanu ini­mesi, nii nagu mujal ilmas. Kus see riik siis on, me pole kolm kuud elatusrahagi saanud. Aga /cust need iihistud OlJ. saadud? Jkka meiesuguste vae­vaga, kes ilma palgata palju aastmd t6titanud. Ltiksin iihistu esimehe juurde maaharimise asjus. K us sellega, he a, kui nad ise Ots otsaga kokku tu­leVad. Fallavanem iitles, et temal ka tehnikat ei oie ja vOilis maad nii pa/ju, kui /abidaga iira teha j6uab. Ei tee meiesugused enam labidaga. Kas hakkame nii.ii.d linnas kiiima juurikaid ostmas? Otsi ise naftat, ofi tei~·e iihistu esimees .Oelnud, masina ta annab. Kuidas see vanainimene otsib kepiga? Selleks on ju meil vastpvad isikud ame­tisse valitud, kes peaks ka hea seisma, et vanaini­mene maal saaks inimese moodi veel clada.- Lin­nasi ostmisega o/eks rna juha niilga surnud.

Mul paleks midagi selle vastu, kui rahvahdtile­tu.~e/c /iiheks ka Akadeem.ilise 6igusteaduse Selt­.li asjawnd/Jk ning profe~·sionaalne p6hiseaduse eelnOu. Kuid sellise·asja otsustamine on igas dc­mukraatlikus riip1s poliitikUJc ees<!igus.

0Lt:F RATTUR Tartust

Otse 6eldes •••

Uus pOhlseadus tuleb kas vi'li scepilrast maha hii21ctada, ct sci­lc jiirgi {Jn ih!lc ct1e rillhtud 10! -.;aadikut, kes lu!cb toita- katta kcrjuste riigis. Piisaks ju o0-80st! Sarna! ajal pasundataksc kokkuhoiusc

T. LOJK Tartust

Vee! ei ole kOikidcl saadikuLcl ja valitsusliikmetcl isiklikku "Mcrccdest" nihg mOned neisL pole iscgi Kanaari saartc! kai­nud. Vecl jtitkub miinel pcnsio­nfu"il sularaha. Ieiva ostmiseks. Mil!al see tile(alt)minckuperioo­di seadu.setus kord /Opeb?

H. Pl}LDVEE 6ismiielt

]uunikuu loosung Lehmad vajavad Vllrskct kar­

jamaarohtu ka siis, kui Valitsus arvah, et lapsed piima ei vaja. Teemc karjamaade hooldusniidu vee! cnnc 20. juunil!

H. LOTD Tarlust

Kas Polvas on veel ENSV?

Sattusin hilj"utijuhuslikult PO/va. Mullc hakkas silma pargi kauhamaja-poo/ses osris k6nnitee drlres k6rguv suur kivimUra.ka.s. Arvasin, et sec on vist miifestusrnilrk Eesti Vabadus.w5ja k.nnge­/aste/e, v6i sii"1 m6ne til"hlsa kultuuri- v6i kunsti­zegefase auks, v6i koguni seotud muusikakoo/iga, mille ette see pargike on rajatud. Kivi tagakiilje/ polnud midagi, aga k6nnitee-poolsel oli ku.juta­ui.d lauakalendrit avatuna 16. augusti 1944.a Jw­halt ja selle all kiri, et selle/ piieval vabastas. l110ukogude Punaannee alcvi faJistlikest okupan­tidest. Kirjas on ka d.inisi ja polgu numbrid, aga neid /1Ul ei pid:anud vaja/ikuks meelde jtiua. Ar­van, et kui POll:a aleviisad peavad seda ausam­masl hinnaliseks reliikviak;;, siis vOiks ehk muuw veidi sellc teksti, umbes nii, cl wile/ piieval vahe­tasirj kommuni.st/ikud. okupandid sel/es a/evis viii­fa faSistlikud okupandid. Siis vleks tekst k6igile arwaadav ja kivii 6ige, kurba qja/ooli;·t fakti

A. TEDER JiJgemmaalt Tabil·erest

I ;

TARMO VAARMETS

Talu anti tagasi ja soovitati hoopis toostust arendada

Ecsti Vabariik andis meie p~rele tagasi omaaegsed talumaad. 50 aastat seisid need kasu­tamma. Nii.iid on kraavid ummiswnud ja pOllud v6saja metsa.!Gis kasvanud. M6tlesime, el leeks· kmavid ja p6l/ud korda, aga pole raha ja )(!udu. S6itsin pealinna. 1'iihtsates asutustes kinnitati, et raha on, aga raha on viihe. Ei }iitku kOigi!e. Ja selliseid htidaldajaid on palju. Oks tarkjuht tea­dis, et ega prJilumajandus ei tasu ii.ldse Eestis iira. Et tuleb /66stust arcndo.da. Siit ettepanek: paneks need viirruised miJ.aparandusralwd kokku ning kaevaks Piirnu jOe sirgeks, kuni Paideni. Sellesl tOusek.~ sU.ur tulu: f.aevatee !Uheneb 50 km vOrra; saab suure viljahunniku Milo kolmnurga­/e, ku.11 viiga hea miJOda Eeslimaad laiali veda­da; ;agasip06rduvad laevad saavad Fdndrasl saelaudu peale iaadida. Nii vOib P"Oilumajandus­ministeeriumi investatsiooniosakond oma maapa­randusrahad tuievikus invf:Sieerid.a Eesti Mnctu-

meenutav otstarw:. rismi A.1w1simsiooni.

V. SOOVF:R Piirnust Lugupidamisega MATS 1'ALU

--~---

Priit Aim/a

]UUNI­MEELEOLU

Sa pahv.id sissc seda jubcdust, mida "Leek" n.imetab humo­ristl.ikult sig<:~rctiks, ning tiihned, et oled siiski vflirneline lao­burna su.itsetamisest vabatahtlikult;

sa Hthed Liinav<:~i~. IOOtsutav !Oug lootusrikk.al! iilespidi seiles suunas, kus loodusloo5piku andmetcl peaks asurna Ohk, ning

- nflrked hOngust., rnillega vOrreldes pOhk Lunduks prantsuse parCUiimina;

sa a<>tud liikuvassc piinakambri~e. mida konspiratsiooni mOttes hiilitakse linnatranspordiks, loksud mOOda aukude ja muhkude mosaiiki~ mille kohalc linnakaardil on joonistatud tanav, hOljudes stiltjas sOitjatc massis, mille kohta ldiitumis­Opiku jiirgi tulcb ~ellitavah Oelda "rahvas";

raaS maas tatsatcs seira.d ammunahtud 15ustu, mille pseudo­nlilimiks oli veel hiljaaegu "ajutiselt kohalviibiv piiratud vae­kontingent";

siis jood lohutuseks ilget vedclikku, mida teravmcclsemad joojad ja niirimcelsed etiketid kuulutavad konjakiks, kuigi pu­delisse on segatud kOik Mendelcjevi tabcli keemilised elemen­did peale CzHsOH;

sa pistad nii.!jasurma vi:iltimiseks hambusse escrne nimcga "sai" ning hallist olluscst imbub halli ajurakku meenutus, et "sai" On iihe verbi mincvikuvorm, taibates samas, et tooctc lc­tis sildiga "vorst" on oma kirjapildilt peaacgu tii.pne lilivQrre ingliskcclsest omad.uss6nast "bad" chk "paha";

sa jiilgid raudtee- ja teenindusvOrgus kceleseadust, tajudes ruuu, et secgi on iiks Murphy scadustest, nii nagu teiscdki toi­le vorgu omad, ja sa ei saa aru, leas Murphy o!i kah venc!ane vOi tegelcs temagi luurc_vOrg'u..o;;, et mittc Oelda musuis rnincvi­kus;

sa haarad maollaavadc leevenduseks toidupoc-nimeliscll hindadc naitusclt 5-kopikasc kuivainepaki binnaga 19 rublajtt 12 kopikat, pea!kirjaga "Sooda", ning vecndud, et hoolimata 382kordscst maksumuscst suudab .sec endisclt cone kassani jCmdmist Llihjaks pudcncda;

sa loed koopcratiivkorteri kviitungilt, cL kvarta.limaks sooja vee ccst on 1047 mhla, astud kcrgemeelsclt vanni ja taipad al­les sees, ct Helgi Lutvei tih\·arduscd kevadisc vee salalikkuse kohta ei hdlim miuc ainult jOgesid ja jarvi, vaid ka vcctorus­ti.kku;

s<>. '::'~tad teliimuste p.ikendllinise arvcl kokkuhoitud rahf'~t. ttiiL<>a paksu ajalehe, ci pea siiiitama oma IOOvatist pimi, 10 kopikat tund, vaid loed silmi kissitadcs ereda paikese valgel - kOigcsl sellest, mida ii.sja bhi clasid, pluss mCrtsukatest, tlinu ke!lclc ~ t;tmetigi vccl clad:

ja sui on kaks vOimalust: v6tta ii!cs nukrad laulud, nagu PAANIKAPAEVAD PAJS1MA VEELJAAVAD, KALLIMAD HINNAD OOT AV AD EES! ja NIT HIIRED KUI IL YES ON NALJAS ME MAAL, KUID ENELIN JA STL VES -SAID- RIKKAKS V ALJA-

MAAL! ning PRONKS JA V ASK ON LAINUD MAAILMA LAIALI, AINULT PASK ON JAANUD 1RUUKS MUL SlJRMA-

NI! vOi siis sulge ajalchtja silmad, et sind hellitaksid kevaUiscd

ilmad,pca kohal PAIKE- SULOOTUSTE KROON" ja piiilit unustada KROON- sec lootustc piiikeseloojang.

11-

Nr2:4 (246) • Nel~apaev, 11. juuni.1992 .. ~J[f~

Isahani · hoiab • poegz

Vargad viisidk:evadel ~ ijhe Tartumaa perenaise effiahane. Pe~ renaine ostis hanepojad ometi ja pani need siis vikkkastiga laU.ta, sinOa, kus lesib tavaliselt isahani. Enne ei tahtnud iSabani k:uigi has­ti ~lllllauta minoa, kui pojad toodi, Iaks hanepapi lausa jooksuga. Esimese 00 olid pojad kastis. hommikul Jasi perenaine hanepoj~ Iahti ja_.. Varsti 161 isahani tantsu (see on hanede komme. poegi sOOma kutsoda), siis lritlais maast lastele rohtu ja varsti-varsti .hak· kasid vaikesed haned OOsel suure hane- k~tval magama. Tuleb viDja,, et see polegi rnaailmauudis. sest perenaine iitles: "''len ennegi poe­gi isahane taue andnud, eriti siis, kui karjas on mitu emahane ja po­jad on erineval ajal munast valja lnlnud. Nii ei hak:ka cmahaned Uksreise poegi pelcsma"

20.-24. juunini kodukandiniidal Riipinas

AINOMAATS

_ 20. juuni - hariduspaev. Keskkooli ja tehnikumi IOpuak:tus. Ohml muusikakoolis heategevuskonlsert.

21. juuni -.· ajaloopiev. Kell 9 Sakariase-Elisabelhi kirikus piiha hturgia. 11-'jnmala~nis~us Miikaeli kirikus,jutlustab pastor dr Brad-

ley A. Bmau Cahformast, lau1ab Malle Pam. .. 14- esinevad telmikumis loengutega RApina ajaloost Tartu Uli­

kooli OppejOud ja Opilased. 20 -laulab Vaigla pargis {bussijaama vastasj(")erannas) ansam­

bel "IImarikas". 22. juuni- lustipaev. Kcll 16 jalgrattavOidusOit Ruusalt R~pi­

na'isc. 18 ~ kontsert-jumalateenistus Miikaeli kirikus, mlingib oreli­

kunstnik RolfUusvmi. 20 - pidu Sillapaa lossi pargis. Selgilalakse v.rup Rlipina nun­

mumecs. Sportlikud miingud, loteni, oksjQn (vOib osta isegi GAZ 53A). SOOgid-joogid Riipina Tarbijare Uhistult. Lossis on naitus. Lustiks mangib ansambel Valgast.

23. juuni - vOidupBev. Kell 1 aratavad pasunapoisid Miikaeli kiriku La mist rahvast ja kutsuvad Iippe heiskama.

Keskkoolis on naitusi nii maja sees (Riipina ajaloost ja tanapae­va5t) kui ccs (kohalikc mceslC rauaWOd).

II -- vOiduptiha jumalateenistus Miikaeli kirikus. Jutlustab pr<~ost Villu Jlirjo. Piihitsctaksc koguduse vastvalminud maja.

12- priL~imaja juures aigab oiienlecrumisvOistlus, naidatak:se matkatarkusi.

15 --- asluvad .samas iiles kohalikud koorid, ansamblid, ka.pellid, orkestrid, rahvatantsijad.

_17- kjigcpid~:. Laulumi:ingu.~ kape_lli saatel,_loriliiulud, ~ordi<?­~npa_bd. Ohtu! suuda~e p~sjar_vcl Ja _tuletOrJevaiJakul vC'lldu- 1a Jaamlukd. T01mub kt"nk, IDtsJaamOOl tmmuma peab.

24. _juuni- m31est11Spii.ev. Kell 11 kabelijutlus Ristipalos, Ti­hedam bussiliiklus a!cvi ja kalmistu vahel.

Rllpina pli.evadc korraldajate kontak.ttelefon on 9 12 58 (poliL-;ei). Endiscd r.ipinlased, tulge kOik kodukandintidalalc ja vOtke sOb­

radki kaa"". Ko.-r.dduskom.itee nimel ANTON IL VES

Saksa Sdjahaudade Hoo/damise Rahvaliit pijOrdub palvega eesllaste poole_ Juba mOnda aega on selliidul head kontaktid Eesti ametivOimudega. Meil on onnestunud registreerida siin­sed Saksa sOdurite surnuaiad ja Jcaimas on ettevalmistused, et set aastal korrastada need sumuaiad JOhvls, P8mus, Rakveres, Te!!innas, Vlljandls ja SaaremaaL Probleemlks on saada tiipse­mat teavet Eestis asunud stJjavangilaagrile surnuaedacte kohta. Uidul on andmeld, et pea Jgal vangilaagril oli ka sumuaed, kuid nende seisukorra kohta puuduvad andmed tiiielikult.

Teada on vald, et Ahtmes peaks o1emtt 2IJOO.-.JoOo hauda. KJ.. v/6/i llnnast 2---3 km bugusel oU s6javangide sumuaed, mida vangid /se hoo/daSkl. Seal o/lwallra vangld reglstrtlerltud. Kohr- · lli-Jarvet t>li Jinnast umbes 1 km laJuguselloodes sumuasd, la•s aastall 1947148 maelf vange Ohlshauda, hiljem enJidl. Slnna on tnalllud umbes 1000 sdjavangl.

Saksa Sdjahaudade HoottlSmlse RalwaHit palub iiks/kasjaliku­mat lnfot jargmlste tfnldaoltwakt s.tsa s6javangide sumuaeda­de kohts: Ahtmes, AserJs. Eredal, Jantakandls, Olemistel, JOb­vis, Keenls, Kiiul, KohtJa--Jarvet. Konjus, Koplis, Kukrusel, Kuu­salus, Lavassaares, Lehtses, Maardus. Ndmmel, Paid/skis, Per­miskU/as, Pirital, Rakveres; Ruul, Sangastes, Saaremaal, Son­das, Talllnnas, Tapa/, Tartus, Toilas, Tondil, Ull/as, Vahastus, Vaivaras, Valgas, Vasalemmas, Viivik.onnas, Viru-Jaagupls, Vormsil, KiviOiis ja KUUejOus. -

Kirjutada vtiib ka eestl keeles - vaga ooctatakse pealt­nilgijate Otlusi ja totosld - aadressil: Bundesgeschlilts­stelle. Wemer-Hilpen-Stra8e 2, D 3500 Kassel, Deutsch­land.

~~~G Nr24 (246}e Neljapiev, 11. juUni 1992

Mitu Ji'.esti maavaMmat on oma kohalt labkunud vOi" ka-­vatsevad seda teba. Mina alustasin mOni kuu tagasi. Miks.?

Ega sellele kohale eriti taht­jaid olnud.Veel kolm ¢leva enn~ volikogu -kokkusaamist polnud esitada iihtki- kandidaati. Siis Utlesjd v~lavanemad eel­misele maavanemale, et nad ei lase teda eilile ametist ara, kuni ta teeb mulle selgeks. e_t uueks

lisle l:iisimustega taleb iga niidal tegelda.

Sojavaelased on teinud eue­pimeku tuua ajareenijaid juurde . Nad ei suutvat oma varasid, sealhulgas relvaladusid, enam muidu valvala. Tsiviilisikud va­rastavat kiitust, kaablit. _Dhvit­seriperede jaoks on tulevik tume. Nad kahtlevad, kas." V e~ nemaal nende viieosi vajaiakse. Siin jillle on iileval teised. kiisi­mused alates rahavahetusest

Harju maavanem Mati Zemand

Ise kiisin • zse vas tan

maavanemaks kandideeriksin mina. Et see oli vallavanemate iiksmcclne soov, jii.ingi lOpuks nOusse. Olen ka isc vallavane­matc hulga'>t, ju nad sellepti.rast minu kO!Qlikuks arvasid ja vccl scllcpii.rast, et olen neli aastat maavalitsust sccstpooll nii.inud.

Tagantjfu"ele vain llelda, et paris ilipset ellekujutust siiski polnud. Ka aeg ,._; olnud tol het­kel veel selline nagu tana. Kuid kahetscda pole mOtet ja otsust tagasi vOtta ei saa.

Esimesed tulemused? Minu ajal jill maakond vae­

·Scks. Esimest korda pnrast sOda on niiild ka Harjumaa riigi do­tatsioonil,_ varem elasime ise ja andsime aragi. Samuti esma­kordselt on vahenenud sissetlln­ne·: tulnud 28 ja. lahkunud 605 inimest

Tegelikult oo Harjumaa vii­gagi rikas - kui sOjalist po­tentsiaali sUmas pidada;~ Siin paikneb pool vabal"iigis asu­vast NOukogude armeest, nende kii.es on kiimme p.-ot­senti meie maast. NBit.eks te<'l­tas Paldiski gantisooi Ulem hiljaaegu, et linn asub o e n d e tel"l"itoo.-iumil. Sel-

kuni sissekirjutLJScni. Nad oota­vad, et riikide vahel saavutataks mingi kokkulcpc. Olen kliinud ka teistes vene kollektiivides, mOni acg tagasi Uhes lasreaias. Inimc:si ei tee arevaks sec, kas nad saavad 'kodakondsuse ja Oigt!Sc valima minna, vaid sec, kas nad saavad siin edasi clada ja tOOtada.

(lldist seisu vOiks iseloo­mustada nii: .-ahapuudus, .-a­hulolematus, sU.Udlaste otsi­mine. Kas tasu·b iildse pingu­tada?

Igal ajal saab midagi lira tcha. Tuleb ainult tii.pselt teada prae­gust ohikorda ja punkti, kuhu tahame jOuda. Oeldakse ju, ei ·tegelda tasllb nl'!nde 20 protsen­diga, mis parast annab 80 prot­senti tulemust Kuna vOimalu­sed _on piiratud. korraldasime maavalitsuse liikmete seas kii­siuuse, et v1ilja selgitada kOige olulisemate valdkondadc pinge­rea. Pfu"ast vaidlesime asja omavahel selgeks.

Milliseks see pinge.-ida ku­junes?

KOige olulisemaks hinnati maa~ ja omandireformi, et meil tekiksid omanikud. Jargmisena

reaSius tzuvalisus. See ei tilllen­da ainult kuritegevusest jagu­saamist. vaid ka omanikuks olemise · kaitset. Et ei juhtuks nii: tana anname inimestele maatiiki ja homme VOtarile ara. Samuti vajavad kindtustulmet need, kes alusro:vad-arendavad eti¢vOOust Siinkohal on oluline regionaalploneerimine, et ka ise teaksime, kubu tahame wos­tus:t. kuhu puhkemajandust jms. Tiinaplieval ei saa Uibi i1ma in­fosilsteemita. Juba. eelmise maavanema aja1 varustati val­tad arvutitega. Eesmlirk peaks olema, ~ info jOuaks maaini­meselt valda, sealt rnaakonna kaudu vabariigi tasemele ja ' vastupidi. Tegeliku1t mcil ju statistika puudub, vana slisteem on lammutatud ja uus juhuslik. Tahtsaks peeti ka maavalitsuse enda reformimist, Esmatasandi omavalitsused on cnamilrus ise­seisvunud, nad hakkavad otsus­tama mfu"ksa rohkcm asju kui siiani. Maakonna ~mel peeti oluliseks lahendada t66puu.du.se ja sotsiaalabi kUsimused.

Valla ja maakonna vaheli­sed ~!~hted on siiani piiritle-­mata. MiUine roll peaks ja.a­ma iibele ja milline teisele?

Kahjuks jai see kiisimtJs pO­hiseadusest valja, aga otsusta­mist ei vOi kaugele Ilika.La. Nii suurt maakonda kui meil, kus elab tile 150 000 inimese ja mille iihest servast teise on 150 kilomectiit, ei ole vOimalik keskpaigast jubtida Meil tuleb valdadega subted paika panna. ct mOni .asi tegemata ei jatlks. Eks kumbki tahaks vastu VOtta ainult rabvale meeldivaid otsu­seid, paraku tuleb robkem neid mittemeeldivaid.

Millised on suhted Harju­maa volikoguga?

Normaalsed. Kahjuks on mcil demokraatiast kohali tckkinud pahupidi arilsaam. OkskOik, mis hinnangu me ntitid cclmis­tele kohaJike nOukogude va1i­mistekanname, on need kogud mcie cndi valitud. 'Ja kui Seal

- mingi ot-;us vasto vOetak.se, siis sclline see otsus on ja seda tu­leb taita. Praegu juhtub vecl nii, ct maavanema poole pOOrdu­takse palvega: kiisi neil see iira muuta! Isegi iilemnOukogu saa­diku kaudu on proovitud sckku­da. Tanapti.eva1 jOumeetoditega siisk.i cnam asju ei acta.

MOnikord tuleb vana hea aeg meelde: kuidas Ulemused maal ringi s6itsid, rahvaga kohtusid ja end tegeliku eluga kurssi viisid. Ka ise olen nii­viisi Tallinnast vBija sOftnud, ega ometi eluvOOrust Uleta­rna?

Seda ei saa vist Uhelegi maa­vanemale ette heita. Sellel ko­hal tuleb valmis olla kt"ligeks. Nii ~ne pOhimt"lttelise otsuse langetamiseks kui pisiasja la­hendamiseks. Nlliteks, olgu kel­lelegi anda rahalist abi vOi. et kuskil on ktilusemahuti Whjaks saanud.

Ometi olen pidanud inimesle­ga suhllemist ja kohapeal ldli­mist oluliseks. Muidugi, Soome maahlirra Uiheb valda ehk: korra aastas, kuid meie-. aeg ja ruum on teised.

Kana kavatsen sellel kohal oUa?

Nii villle kui vOimalik ja nii kaua kui vaja.

(

. . JARJEJUTT .

EiJATKU LEIVALE!

UFOdest •

Ja huma­noididest

Ufonaudid tulevad meile ikka rohkem Ufaast. Volog­dast v6i Permist. Harva on

. m6ni neist niiost robeline, pi­gem on tegemist "viiikeste mustadc mchikestega" ja ikka seal, kus midagi ostetakse­miiliakse. Sel viisil tutvuvad nad meie materiaalse kultuuri saavutustega ja piiiiavad mcicga suhelda muidugi suu­rcs rahvaste s6pruse keeles. Kohtumised ulonautide-hu­manoid:idega toimuvad teata­vasti ikka tillatuslikult ja pi­meduses-hii.maruscs. Kirjcl­dan siinkohal vaid iiht tiiilpi­list jubtumil ... End inc karja­talitaja, niilldne energiline l'Csti taluperenaine Elfriede K. viibis just Ohtusel laudateel, kuJ tc-ctiarsest v6sast ilmus niihtavale meessoost huma­noid, kes h0idis \dies midagi lascri v6i taskulambi taolist. Humanoid ci iiritanud Elfrie­dega Jahemat kontakti v6tta, vaid niiitas talle Jambivulgcl midagi niisugust, mida hoolas percnainc - nagu ta isc vi:ii­dab -ei suuda surmani unus­tada ega kirjeldada. "Ta hal-

Kiisivad

1; /I

MARGOVAINO ~

¥ ~··

~· ~-.

j i \

vas mu tahtcj6u 1" sosistab Elf­ricde nUUd sosinal. Humanoid vOi ufonaut a£a kadus oeagi taas raginal iJ66sastesse Ja oleks scaljuures nagu midagi l3ti keeles Umiscnud ... Kom­mentaarid on m6istagiliigscd! Igatahcs pcaksime k6ik olema valmis taolisteks kohtumis­tcks ning sealjuures vi:iiirikalt kilituma, et esindada mcic tsi~ vi!isatsiooni ja tulnukate ees

SONAJOUD ''Millega habet ajad?" "Lihtsalt ki:iratao:

''Mine !:ira!" JOELIWA

sun vastses Ecsti Vabariigis mittc hiihisse ji:iada. Ahjaa, a'iiatundiatc arvatc!> hakkamc li:ihJtulevikus Uha viihcm nii.­aema "lendavaid taldrikuid" ~ sliveneva toidupuudu­sega v6ib juba rohkem oodata "lcndavaid alustasse", tlihje alumiiniumist lusikaid J8 muud secsugust. Scllcga tiina­seks 16pctan.

RIIIO MESIIANE

Kuspool peab pea olema, kui Ohtul maga­ma heita?

"Suuriiraja" 8. juunil andis "Ecsti Skcptiline Mecl"

katte oma aastaprecmia "Suuliiraja 1992" ETV originaalsaadctc toimetuscle, kes ESM mcelcst on k6igc tulemuslikumalt aidanud kaasa uusiniistitsismi levikulc, "Eesti Skeptiline Mccl" on Eesti Teadus­ajakirjanikc Scltsi raamcs m66dunud aas­tast tcgutscv iihing, mille iiks suundumusi on teadvustada iihiskonnale paranormaal­scte niihtustc kriitikavaba ki:isitlusc voha­mist. Inimesed, kes ei usu astroloogiasse, n6idadesse, imearstidesse, reinkama7 . .1-

ni v6i muusse taolisesse, peavad saa• .a ta­gasijulguse seda ka Oelda. Eestis on saavu­tatud olukord, kus taolisi inimesi, hda v.'a­bades· Uhiskondades on vilhcmasti 75%, pcctakscstagnantideks, marksistideks _jms. ESM arvab, et KaSpirovskist Zirinovskini . on kukesamm Rahvas, kdlest 53% usub astroloogiasse ja 43% sdgcltntigcmissc ning kcllcl hariduse lisandumiscga sccsu~ gunc uskumus aina kasvab, on sattunud ohtu.

''Naeris" vaslab: Pea olgu viiikcsc r6huasetu­scga 18,7" l6una.."-SC, k6rvad paralleelsed, asend liikumatu.

Ka<i nOiavitsaga saab autotjuhtida? ''Naeris" vastab: N6iaviL<>ad tulcb kokku kor-

jata ja luuaks k6ita. Siis saab lennata k<J. Kes seal kaib, kui sammud kiiivad?l" Vastab "Pikri" naljalisa "lgapiicvane ilurraa": .;..

P.S. Kahjuks jiii "Maaleht" oma kartu­. liastroloogiaga URA-preemiast ilma, loo­

<l..•mc, et tuleval aastal naeriastroloogia"ga sec 6nncstub.

•• SUDA

Oo kaldus hommikusse. Toatagune kuuSik: rOOgas, seinad mksu­sid ja nagiscsid. mbinallendas lund vasto aknaid Miili pikutas pi­medas, silmad otsisid und~ aga ei leidnud mittc. Kuhn Miili ka oma nagu ei pOOranud, lakke voi seina poole, ik:ka vOOeles pilgu ees pea1kiri tiinase lchc csimcselt kiiljelt "Ristikbein toob rikkuse maj­ja" .

Miili oli tolle loo iihe hingega labi lugenud, m6relnud, siis teistki korda lugenud ... ja ei t.eadnud ta pracgugi, kas temas oli Ules kohu­nud suur viha VOi veel suurem room, aga valuv-.:~hk tallc igatahes rindu IOi ja jalad nllitda OOrgaks vMis, et muud iilc ci jaiinud, kui voodissc pugeda. Ja siin ta niifid lesis, Seltsiks tuuleulg teiscl pool scina ja mOtted omaenese peas.

''Tlliimbe vOiss ldill vai kasski tan seltsiss olla," mOtles Miili na­tuk:e nukra1t ja natUk:e kahetsemisi Aga ei olnud. Ei kassi ega koe­ra. Kl!tllbagi. Lumivalge, kahuskarvaline mustadc kOrvadega Killi jai kaduma kaheksa aastat tagasi. Jliljetult.. Just nagu oleks ta tcrvc­nisti ara taevasse Hiinud. Ka kiilarahvas, kes muidu kiill kOigest kOike reab vOi kunagi illa teada saab, oli ja jai sedapuhku tum­maks. Hunte siinkandis ci olnud, scstap rulid siiiidlasena kOne alia

· ainult autoratrad. Needk.i omad, mille vOOrad VOOras oleks korjusc teepervele vedclcma.jtltnud Kaasa vOlta ja vaikselt maha matta sai aga ainult omainimene. Ning mine kartuscst oma siiiitegu Miililc tiles tunnistada. Kiillap siis usuti, et ni~viisi saab Miilil kergem kao­tust iile elada. Muidugi, ei saa oelda, nagu polcks sec Miilile kaotus olnud Oli killl. Ainult kui pikkade aastate kestel ollaksc kaotanud eluseltsilise ja kOit kolm poega, kui sinu tOOde ja vaevadc vilja on inimliku rumaluse vOi kurjuse kihutusel ikka ja jlille jalgc alla talla­tud, cks ~iis ole Uhc koern kadumistki kergem file elada. Aga ka~s Liisuga, Killi kulSikapOlve kaaslasega, oli lugu teine. TCma ei ela­

. nud kaotust tile. Kaks pacva kilis ja killlises kulunud hlliilcl krtiunu-da ja kolmandal hommilrulleidis Miili ta vOOruscnurgast kangena.

"Seh sulle sis inimside tarkust: eHive nigu kassi ja koerd," oli Miili tookord mtJclnud, siis aga sahvrist lcitud vanasse naelakasti saepuru puistanud, Liisu sinna pikali scadnud, kasti lauapilpaga kinni naelutanud ja aianurka kahe kirsipuu vahcle maha matnud.

Aiasl tagasi tulnud, otsis ta toakapist pcaacgu puuLumata pudeli miliifi;~'>Cviina, pani sellc oma nciupOlvcs kootud val~e linaga kac­tud Jauale, otsis v.1i.lja pulmak:ingiks saadud ki)ige ehlSamast kristal­list pitsldaasidcsl viimasc. Siis kcctis ta kOOgis teed- scllc tOi ta lauale tavalises kandilises klaasis - ja istus oma viimaste toalistc _peiesid pidama. Kallas pilSi scrvatasa, toctas kiiiinamuki laualc ja peitis silmad pihku. Veidi aega sedasi istunud, tOstiS ta lliio kJHell, ajas end lOolil sirgu, vOttis pitsi,_ uuris seda pisut vastn valget ja jOi sOOmult tilgatumaks.

"O:zu sis maamuld teile kigile kergc!" iitles ta pitsi lauale 1.agasi p-dnnes, isms ivakese vcel ja tOukas end katega lauaserva vaslu lOC­tadcs jfu'sull piist:i. Oisus oli tctnud: "Avites, avites mullc lchmli.sl kiiHand. Lc-htnalc vm iks tahtjit, kui rna esi iil<;kfud kOrva -pilii ala pane. Aga koen1 ja kassi rna amp ci Y0La- kui kermigi neile slivva andki, ilma hookss jaavc iks."

NOnda ta tookord otsusLaS ja otsusc jfu:gi ka talitas, saadc.'> tasuks oma v-iimasc - seda lootis ta isc killl kindlasti - nimc: Lehma­Mii!i. Ja nuJ.a vOi naera, aga paremat nime d osanud ta cncsclc kiill mine illhtagi. Nii mOnigi kord oli- ta cncscle uhlcusega tunnistanud, et peaaegu kOik oma iiheksaklimmend elalud aastal. oli ta ikka ol­nud vaid Lehma-Miili, ainult et killarahvas polnud scllcst varem aru saanud. Nagu nad <!i saannd am ka tcma tiinukOnest tOOvetera­nide aQst.amise Ohtul vQi pinsile plliistmisc pfieval, nagu saherdusi ettcvOtmisi omavahel kmsuti.

Nr24 (246) e Neljapiev, 11. juuni 1992

•

13

r ------- -~------

14 Jii.RJEJUTT TEATED

Pikki kOncsid polnud La ilmaski armas1.1nud, aga kui mitmcd ini­mescd on :~ind mcs ja vaimus kiitnud, tulcb scl!c ccst ncik v<lh-.:­masti aitiih Oelda. Eks ta siis tf1usiski plisti, endal silmad liigutus~·~t laikvd,ja titles: ·

"Aiteh sis juhatusclc jajuma1idclc ilustc sOnnu ja mu ende vtillli­tccnit levaraha iist. Ja kui ma juhtumise Jabi peass ar surcmc, sis sedli rna palless ktill,et fu-ge risti havva paaie pandmidc jlitkc. Ja havvasambass Iaske t::ivist lchm ragudc."

Oi issand, olcks tcma tookord cue aimanud, mis urin ja nurin ncist sOnadcst sigib, siis oleks lema ki.ill pigcm Ohtu otsa veu suus pidanud. Dhcd mOnasid tcda juma\apilkajaks ja vanadusen51:fusc Jabi punascks hDkanud "aadcistiks", tciscd aga kinnimsid surmiosi-­sc! ntiol: "SOOda sina hunLi, kuidas sina soogad, vOi poputa kulakut, kuidas sina poputatl-, hunL jlliib hundiks ja kulak kulakuks." , Tolle tema llinukiine jfuelkajad olid otsekui pikk ristimistalitus, mille kestel ~rutati risti j<:~ p6igiti lli.bi kOik tema varascmad nimcd, jHlides pidam<:~ sellele viimasele otsekui parandusteta kokkuvOttclc pika arvudetulbaall. -Jah, ainult Lehma-Miili, ikka ja alati. Hundi­Miili mitte kunagi, j;"_ Uksainumas kord Miili ilma lehmata, mis sci­lest, ct sec ainumas kord oli valdanud viis aastat, mille kcstel ta kandis nime Mii!i-Estonka.

Ji:i!lc kiiis valusiihmak Miili rinnust liibi, oLsacsinc tundus ni1 .­kcks t5mhuvat, aga piihkeriitti otsima tOusta polnud vahimat.ki tahl­mist. J5ud oli kontidest sootumaks kadunud. VOi hakkas uni sii-l1 oma saama.

Ag~ need ei nlnudki kuus,c~l. Kolm kaskc maakividest laotud lau­da otsa juures sah-istasid piievaloode tuulevinus Iehti.

"Uu-u-uu-uuu, tulge---ee kodu-uu!" lui las kellegi kangc:sti tuttav !aulas hall! ti)c villja, pOrkus vastu rohekuldset metsaseinaja kaikus koos lehmadC ammumisega tagasi huikaja kOrvu. Siis tuli vaikus, mi!lcssc se<llt kGljest, kus pliikc tcisc metsa ladVus ukerdas, sigincs vankrirataste karmet loginat.

Lchmad ja Jaan jOudsid Guelc peaaegu samal ajal. Jaan hOikas midagi, aga kellel peaks ji.itima mahti mehe hOikamisi kuulata, ku1 rosin jahupeoti.iit ihalcvai sarvikut, kcs kuni laud:leSiseni olid vli~iri­ka!t liksteise sabas saanud marsitud, niiiid Ukitsclt aru kaotasid. Pcaacgu kOik piiildsd korraga laia, kahele poole ptirani uksc vahcll sissc triigida.

"Ema, isa tuli!" kuulutas Jchmadele jarclc ji'iudnud palja~jalgnc jfinglane ja tcma htiti!cst kostis tahtmist iile ola visatud kascnliblik m.aha poctada ja otsemaid ummisjatu talli ees peatunud vankri juurde tormata.

~"I sa tuli, isa tuli!" osatas Miili temvalt. "Ennc ci ole essa niinnu vai'! Tiiti, kcs na lehma peat su iist kinne pandma!"

Poiss nOksata:; poole astumisc pealt korraks scisma, saatis rib kiisiva pitgu ema poole, pani ntibliku raasta alia piisti ja \Uks sfm:t_-'.1 busumata lchmi IOOga panema.

Eks olnud Miili~kfligi om a poistega tapelnud kiill ja ktill: poish.> ga muidu ci sar.gi, kui tahatl, ct ncist mehed kasvaksid, aga·scda konla ei olnud Ia cncsc!c Wnascni andcks andnud. Aina oli ta cne­sclt ktisinud: "Mille iist rna ktill tuukOrd Oskarit leie, ja nii valus­ti?'' Tlipset vast'JSt ei o\nud ega tulnud. VGib--Dlla oli too kihvatus tulnud scllcst, ct Oskar oli vlilja Oclnud tcma enesegi tahtmise: ji.itta need lehmad ko·rakski sinnapaika, nooligu oma jahu ja oodaku, isc aga lipat:llinmm tuhud mchc juurde, ainult minutiks, vaadata tcda, libistada klisi ille ta Jla, nacratada ja alles siis Jauta wgaSi tu!!a ... Ainult, nfmda c[ tohtinud teha. Lehmad pidid kinni saana. Ei ol.: lehm mOni utut~ll, kcs omapehme pcanupuga teist ema tissi juun.::st ccmalc niigib. Kui ii<ka lehr:1 tcisclc sarved makku panch ... J:iil. ka OSkarilc pidi sec musaamine verrc scttima, et lehmad peah kinn1 samna, lehmad pcav.1d liips.tud saama, tOO pcab tchtud saama, ag:1 !sajuurdc joobmiscga on acga, isa ci kao kuhugi, isale ei 100 kccg1 sarvcga makku ... /> ga k:1s pidi siis scllcplirast l:1st lOOma, jah, ik­kag:i IOOma, sor.a IOOb mOnikord toomagi hullemini kui vits, sa~ni .,;iis inimlast.

Ja sujus edas: to~ imclinc Ohlu. Torssis ja tusane, !Up'sis ~'liili

kh1i1ad, j~1huias tiksinda piima m'nha- bassein tuli kolmc! korra! Ltihj<1ks lasta ja uuesti tais pumhata- ja rampvasinuna toa pook astudes pidas cndamisi aru. k:as tklda kOigile oma ncljalc mchck paar paremat sOna sclle eest, et keegi polnud ta\le appi tulnud. Ec~­kiitt sel!ele va Jaanilc, kes kiillap oli linnas oma noka Ollcscb \.ta­

nud ja niiiid juba voodis selit:is. Aga kOOki astudes jai Miili ~uu kOigc puht:1mast jahmntuscst plinmi. Laud valge !ina all! Kcsct i-.;­sandama ili"iplieva! K06gis! Siis miirkas ta ''KristallkUmmclit'", A. Le Coqi kandi!isi pudeleid, ristikheinalche kujulist torti. Aga kus ol}d kartulid, mida ta ennist oli koorinudja mida poisid pidid sclle aja sees, mis tema lehmi Ji.ipsab, lira kcetmaja neile silgusOll\· ti k0rvale tcgcma? Kartulitc ascrnel oli taual tahti!Oigatud sink ja [lractaldrikule laotud vim munahiiiivet.

iJ:irgneb)

·R'WIG Nr24 (246) e Neljapiev, 11. juUni 1992

Vota kohe uhendust!

VAHENDAME EKSPORDIKS PABERIPUUD

TASUMINE KASE PABERIPUU EEST TOIMUB SOOME NOKKA METSA­MASINATEGA.

PAKUME KUMNELE ESIMESELE LEPINGU SOLMIJALE LISASOODUSTUSE:

e KAHEPAEVASE KOOLITUS­REISI UHElE ISIKULE NOKKA TEHASESSE SOOME NOKKA FIRMA KULUL PAKUMINE ON )OUS AUGUSTIN!.

<mWJ INFO TELEFONIL 444-017

TULE TERVE PEREGA!

AGRI92' RAHVUSVAHELINE POLLUMAJANDUSNAITUS

Oma kaupa kaasaegsele talule demonstreerivad iile poolesaja firma Inglismaalt, Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist

TURIL 11.-14. JUUNIL KELL 11-18

AS ltero mUUb

ALPIKANNITAIMI. Tulia lru aiandisse,

Altmetsa tee 10.

Samas vOetakse tOOie AUTOMAATIK­

ELEKTRIK ja TRAKTORIST.

Tel23 so 52,23 so 51.

KURADI KOVA! KASVUHOONEKILE

PVC-150mkr Viieks aastaks kindlastil

Tel. 556 357 Mt~llk rJomnP luru iiUIOp<>rkl~s

9. 0 0 - 1 5. 0 0

Harju maakonna JURI RIIGIMAJAND

miiub kClkkuleppehinnaga kuni 2 kuu vanuseid

PULLVASIKAID. -Info kl8-10 tel 72 8648.

I ' ,_

Firma ostab jatkuvalt Jarvakandis OKASPUUPALKI. Va_stuvotutingimused endised;

Abistamine veokiga- kokkuleppel. HINNAD ENDISEST SOODSAMAD!

Info Jarvakand!S (8 248) 7 73 so, 7 77 65, " Tallinnas 44 1717,69 13 06.

Samas ostame SAEMATERJALI. Into Tallinnas 441717,6913 06.

EI,LAMAA SAEVESKI (falhnna-Haapsalu mnt GO. km-1)

Tii.IDAB TEIE TELLIMl!SI. Hinnad odavad, tahtajad 1iihikcscd.

TeJhmuscd kll0-14 tcl6S-28 32, kl20----21 tel73 93 54.

ASILMARINE mUUb piiramata koguses kUttekehata

KOOGIPLIITE .. Soovijatel tulia aadressil Tallinn, Mustamae tee 5

v6i he\istada tel 49 52 60.

[TI.MARINE ] ~·-

OSTATE PLllDI V AHENDAJATA­_ sAASTATE HULGASULARAHA'

I I

SO/DUK/0

MUua kap remondiiLJd ja heas tehn se:­sukorras GAZ 6\IA. Tel (244) 4 811 50

Vat1e\ s6idukorra ZAZ 968J\il6 ja 10 tm kuusepalke korraliku sOiduauto vastu vOi miliia 20 tm palke. Qhtuti tel {8 232) 9 50 30.

Mill.m vabe sOitnud ZAZ 96SM. TOop tel 44 52 93.

Mill!a "Lada" 2102, 04, "Talbot Ho"­zon". "Renault 20 M!3 508", VW LT J~ k."tiga. Tel 51 29 12, NMT949 247 2J8.

MUiia rehvid 185182 R15 ja vahet "Vol­ga" k·Jnks VAZ 05 konksu vaslu. Tel 53 97 53.

MUUa 2 rehvi 240-SOSP.- 6htuli Rapla let (8 248) 6 55 87. Lai.

Ostan GAZ 53 (kallur) paberid, lamba­pUgamismaslna. Tel 74 98 30.

MUUa vOi vahet sOiduauto vastu haas seisukorras kaubabus.s ''Toyota Hia­ce" (1980, diisel). Ohtuti tel (244) 606 50.

Osta: ZAZi 30 hj mootori osi. R, L, P kl 19---22te132 74 33. Elmar.

Vahel UAZ 469 (villis) UAZ-porte vastu. Harju mk, Pikavere sjk, Kiviloo. Tel 6 36 17. E.Sander.

Mfiiia VAZ 2107 (85.a). Hi_nd 5500 FIMi voi ktoonides. ''Maaleht", kood 780.

r,'l,'tlia LUAZ 969M (1980.a, 20 000 rbl). Tel (8 247) 9 64 63. Raivo.

MUiia M 2140 {1978) v6i v_ahet uue "Husqvarna 242" vastu. Ohtuti t"l (8 234) 7 46 56.

MUOa UAZ 469 voi vahet elamispinna vastu, T!>151 20 00.

MUUa UAZ 4520 (porte) voi vahet p61-lut66riistade vastu. ''Maateht", ko_od ,741.

MUUa sOiduauto j3.relhaagis "Zubrjo­nok'' K121 st POiva tel 9 60 86.

MiJUa soodsalt sOidukorras ''Opel Rekord". Tel43 3810.

TRAKTOR/0

MUlJa minitraktor "Si.per 610". Kl 17~ 19 tel 53 58 79.

TraktorT 25 v~het villismaise s6idu~u­to. viliketwssJ v~slu v6i rnUUa. P~rnu, pk_ l21, kood M59.

Ostan lattniiduki KC 2,1. Valuuta eest. Tel376073.

Soodsalt miiiia MTZ B2 (uus) ja MTZ 82 + haagls. Tal5l75 58.

MAJAD

Kohe ajutisell vahat 2toal ahik kor1er (tel) Tallinnas lalumajaga LOuna-Lgs­

,tis. EE0006 Tallinn, Metalli 11-9. Sepp.

Ostan ltoal koop korteri v6i vliikese maja. Tel 43 58 10.

Osten talu (soovitav kuni flO km Tal­linnast). Tartu, Kiiiitri 16, kood 1461.

POiva maakonnas jOe lilhedal rendil~ ~nda taluhooned. Tartu, KUUtri 16, k{)xl1463.

M<HJa taluhooned 100 km Tallinnast. 61ltuti tel 51 89 56.

Miiiia viiike t~lu Parnu maakonnios loo· du6kaunis kohas. Piirnu, pk 121, kooJ M57.

Vahet 2toal kOigi mugav korter T~l],n­·nas taastamist vajava tuuliku, ve~ive>· ki vOi tuletorni vastl1. Ka ainl11t inf·~ on teretulnud. "Maaleht", kood 786.

LOOMAD.

Vahet hobune, aug IUpsmatulev mulli­kas, 1a pull traktori vastu VOJ mUua Te173 66 57. Helgi.

Vahet hob•.ma, aug liipsmatulev mulli­kas, 1a pull traktori vastu vOi mUUa. Te173 66 57. Helgi.

Otsin kontakti tOulise dogikutsika soe­tamise eesmlirgil. Tel 51 17 59. lreen.

MUUa spanjeli (EKL) kutsikad. Tel 49 06 45. Taki.

Osten valuuta ees1 he a liipsilshma, sa­m~s viilja iiiirida telefonlga ll1ba Tall•n· nas.' .i!aaleht", kood 781.

MUUa hea IV lakUehm ja 1,5k pullvasi­kas (vOi vahet puitmat). EE3004 Harju mk, Kaberneeme. Mei.

Miiiia vOi vahet (ehitusmaterjal, 'puit jm) 2tilflet ti'lumullikat. Harju mk, Riis­pere, Metsa 34-7, te1366 30. Dorbek.

Vahet pruun vasikas suhkru vastu "' pull pehme mOObli komplekli vastu. J<irvamaa, Jiinada sjk. Saareoks.

OST • MUUK • VAHETUS 15 MUUa EKLtOutunnistusega kollikulsi­kad. Tulia Tadre Sa-17.

Vahet kaks noorlooma ehitusmlllerjali vostu. 6htuti kl21~22 tel71 63 65. Tar­mo.

Vahet pulnat6ulised musla peaga_lam­bad saernaterjali (viilisvoodrllauad, pru~sid 10x10, -r5xt5, 10x5, eterni1l) vas1u vOi miiUa. "Maaleht", kood 787.

MITMESUGUST

MUUa uus invaliidisi'liduk vi'li vahet korras planiino vastu. "Maaleht'', kood 784.

Kiiresti miiiia uus helnakaarutl, kivi­kai!smetega adar ja autohaagis. N, R tel 53 75 58.

Os1am.., palke. Ainult lOOp kl9-11 tel 449987.

Paluks lehmaplimast vi ina ajamise ret­septi. Tasu soodne. "Maaleht", kood 782.

MUUa kolmkanthOOvel, Aseri etektiiv­tellist, saematerjali ja elektrimaterjali. Tel (248) 7 46 86 (piieval), 7 46 83, 7 47 74.

MUUa uus 6tolline siigavvaepump ja 100 hmott-tellist vOi vahet punase tiiistsllise vastu. MUila saunakeris ia boiler. Tel 42 38 09. Ristal.

M(i(ia motoroller "Muravei" .. Tel (234) 7 47 29.

Ta!lu vajat abi. Omaette elamisvOima­lus. Scovil vanemad iriimesed. EE2500 Rapla, Val!u, ~el732 04. Tiirksor>.

MUiia T 25 (uus), "Yjatka" ja VAZ 2107 (1983). Rakvare tel {232) 9 61 64.

Miiiia korrali_k sOnnikulaotur, kuivi vii­lisvoodrilaudu jm ehitusmaterjali. Tal (232) 5 11 49.

MiiUa saematerjali 25x150 mm, 10 tm (Ohukuiv), teleskooptOstuk TD 15, GAZ 53 baasTI: UAZi lagavaraosad (mootor, kiiigu- ja vahekast ]m). K! 21st tel (8 230) 9 94 14. Viktor.

Mi.JU.a kahekordsa saun-suvHa saema­lerjal. Peale 'k! 18 I<:> I (232) 9 02 :n. Osten puitu 150x150 3 tm, 60x180 7 tm ja tsinkplekkl 0,55 mm 1 tonn (hind 1 FIM/kg). Tel 51 81 OS.

Miiiime ja v6tameteWmusi hlidrofoori­dele (250 ! + automaatika, hind 6000 rbl). Samas soovin UUrida haagissuvi­lat. "Maaleht", kood 666. Tel (B 248) 2 8779.

Noor elektriir.sener otsib tasuvat t6iid. Tel (244) 9 6018.

Ostan uue MTZ motoploki ja haakeriis­tad vOi vahel uue "Snaige" vastu (kompens). Tartu, KiiUtri 16, kood 1458.

MUUme suuras koguses sularaha. E-R kl9-17te1432916.

Ostame igasugust sularaha ja iilekan­derublasid. E~R kl 9----17 tel 43 29 16.

AS Rumor kuulu1usla vastuvi'lll Tartu Dostimajas.

Mtiua Narva vaikeplokke, vahtpoliistU­rooll ja vanem VAZ 2103. Piirn,u, pk 121, kood MGO. ,

Muua eeslilkatav 5 hj heinaniiduk, ho­buniiduk, bens mootoriga viiiketraktor haakeriistadega, pakendis ja kasutatud mbbblil, kreissaag, el karjus, traktori 2rattaline haag is, mootorratas IZ 5. Pilr­n'u, pk 121, kood M58.

Pakun suvitamisv6imalust Viiiina-J6e­suus kahele. "Maaleht", kood 730,

ll·•~ kompressorSO 76 val-121 uue paa­dirn·,otori "Veterok 8" _vastu. Parast kl 13 11n tel 51 17 2B.leo.

KOSILASED

45a karske aus pOI!umees~arusloo­makasvataja otsib maaelust lugupida­vat 30-40a elukaaslast. "MaaleHt", kood 785. Heikki.

Lugupeetrtd pOI/umehed! AS HARLEOYonkabccc.st­lase ja kahe soomlase iihisel~ tcv6te. Hangime tcie telli­mustc p6hja1 Soorncst ilma \'ahctfdajalcta kasutatud pOl­lumajandusmasinaid viisaka hinnaga. M<tSinale loetelu ja hi~mad saatc mcic Eesli esin­Jcqateltaadressil: Toivo Maar J" Vahur Magi, EE2220 Lcht­sc. Soomc Csindajad: Kari Kol]ODCn, 4Kr, 12360 Lep­riikoski, Suomi. Tel 358-17-8S175 Hcikki Tauru, 133330 l lnrv1aia, Suomi. pub. 35S-17-872JO.'i.

.

Lp KOIGI KOOLI IOpetanudt

KOOLI AASTAPAEVA Oritused algavad 20. juunil kl12.

Osamaksu tasumine kohapeal. _

UDUYERE VILLAVESKI tOOtab jalle.

· Ettev6tted saavad VILLATUUA

otse veskisse, O:ksikisikud

Parnu-Jaagupi villavahetuspunkti,

Parnu mnt 41 (bussijaama vastas).

.

Avatud T jaN k/9.30--14.

Firma mO:O:b kasutatud

METSATOSTUKEID "Jonsered"

ja nende VARUOSI, "Multilitt":CL 12 VAHERAAMI ja

VARUOSI CL, HL sO:steemidele,

T6STUKI "Riko".

Tel 59 61 44, 59 61 23, faks 77 11 65.

Firma ostab pidevalt

PABERIPUUD. Tasumine koheselt

Tin tel 44 86 82.

ASTORMAL ostab suurtes kogustes

OKASPUU-, KASE-ja TAMMEPALKI vOi RAIELANGI

asukohaga Eestis v6_i_ Venemaal,

veo garanteerime. TOOp kl9-12, 13-16

te/557157, faks (0142) 6012 47.

ASTEHNIKA valmistab S-piidega KULTIVAATOREIO ja

lauskultiveerimise ning

muldamise KUL TIVAATOREID

taktorltele T 25 ja MTZ.

Rap/a tel 5 67 79 vOi Rap/a vald, Valtu kUla.

ASTEHNIKA valmistab S-piidega KULTIVAATOREID ja

lauskultiveerimise ning

muldamise KULTIVAATOREID

taktoritele T 25 ja MTZ.

Rapla tel 5 67 79 vOl Rapra vald, Valtu kUla.

ASMENDELS ostab

SULARAHA. Te/45 34 56.

MUD a SULARAHA. Tel 55 88 81.

• . . .

······················~·····································-.

POMI£REO BY ~VU:

Powered by Deutz

EESTILE SOBIVAIM DIISELAUTO Saksa ja Baltimaade koostoo

KANDEJOUD 3 I e Keskkonnasiibralik eokonoomne • Usaldusviiiirne

LAHENDAB KOMPLEKTSEL T TEIE TRANSPORDIPROBLEEMID.

Tule 11.-13. juunil Tallinna, Pirita tee 28, Hansamessile ja tutvu · ise auto k6ikide mudelitega.

• ROBURi kontaktseminar Hansamessil 12.06.1992 kl 11 niiituse konverentsisaalis.

Esindaja: AS NAVA, EE0100 Tallinn, lai tn 33, tel 60 91 73, faks 44 34 08.

. ..........................................•....••••••....... ~

MUUA kasutatud madelveoauto

"SCAN lA LB 81" (kandej6ud 81) koos

noolt6stukiga "HIAB 550" (t6stej6ud 5,51).

·.

Samas v6imalik Rootsi firmalt "Atteviks" tellida kasutatud "SCANIA" ja "VOL'/0"

veo- ning spe.tsiaalautosid. Info Tin tel 59 66 69, 59 61 16.

. ........................................................... .. 17. ja 18. juunil algusega kell 11 toimub Tamsalu TERKO ruumes

Tamsalus, TOOstuse t 15

SOODAODRA OKSJON. Enampakkumisele tuleb 10 000 tonni

·--~------------------------------------------------------, ; .......... ~lgh.i.n~all~ .. ~4_0~ r.uiJI.a. !~.~~'. -· ... -· _ _;

Registreerimine kohapeal m61emal paeval kella 9--10.45.

Lahem teave osav6tutingimuste kohta tOOpaeviti Tin tel60 13 32,60 9614,60 96 95 v6i

Riigi Viljasalves, Lai t 39/41, tuba 101. 1 ......................................... .-~ ................. ..

Tule, vaivaralane, II KIHELKONNA­

PAEVALE, misalgab

13. juunil k112 KALMISTUL

Asutus vahetab uue E8:AZ 7628

uue "MoskvitS IZ 2715" vastu.

Tel (8 237)2 32 37.

Nr24 (246) • Neljapaev, 11. juuni 1992 --

-

• TEA TED

_ HEA LUGEJA! _ - Kas Sind huvitab

Soome maaleht?

NMaaseudun TUievaisuus" on kolm korda nidalas- ilmuv p6Uumeeste let'rt. lehest saad teada kOike, mis toirTKJb Soome p6Uumajanduses. Saad lnfot maa-, metsa- ja karjamajandusest KCige kindlam on see leht andale tellida. Nuud tuleb pollumajanduse arenguga kaasas kila. Tegutse kiiresti!

X ••••••••••••••••••••••••o•u•••••••••••••-•••••••••••-•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• •••••••o•ooOooooooooo

r·~fi··----·--,

' ' ' ' ' '

Soovin tellida ajale~ "Maaseudun Tulevaisuus'" 3 kuuks.

; Postimaks l ' ' ' ' ' ' ' ' '

Hind 20 rubla, postkiJud 130 rubla l ___________ ..J

Nimi

Aadress

lndeks

Telefon

Allkiri

'

"MAALEHT" Toompuiestee 16 _

EE0106 Tallinn

---------- -l Tubli ja t6sine eesti mees!

Kui soovid luua sidemeid oma kauba turustamiseks Soomes, kasuta mugavat ja kiiret otsesidel Tallinna.,t:

MMSEUDUN TULEVAISUUS Soome levinuim pOIIumeeste ajaleht (tiraaZ' 122.343) teeb

koostiiiid 'Maalehega'. Too oma kuulutus aadressil Tallinn Toompuiestee 16, 'Maalehe" kuulutuste

kontorisse ja veel samal piieval j6uab see ajalehe "Maaseudun Tulevaisuus' toimetusse.

VALIAAS. Selle all saaYad wlmis ni tOsisamad sapaload kui ka lilttsa.macl majapld;a­mis.s tarviljlrucl konksud, ttaagid, n.. vid. Qsta ill tellida saab 11. jUWJII Tartus Ulenunnel toimuval E.ESTI SEPPADE PiEVAL Sam11s ka 166dall'l\3nslratsioonid. . Hiljem vilim11lik info iisido kottt11 Tlll'-

1 tust RAS V11lumehaanika. tel 7 36 80. J - ···························-~-----~···

~------ ----1

I VE TECHNO I ivotabvastul 1 teesildade 1

1 raudoetoon· ~ I kons!ruktsioonide f _ _t__e_l_li_!!l__l:l_ !l_!: __ _, ! Tltl tel 210770,21 00)1 ! •--------

, .. ,,,-~ -' "'"'

ASWISMI pakub erinevaid "VOLVO" ja "SCANJA"

veo- Ding spetsiaaiautosid. Kindlustame edaspidlse teeninduse

Ding vajalilrud varuosad.

Tapsem info toopaeval kl 9-16 tel 23 20 46.

~a AS VIISNURK -'Y..J_ miiiib kuni raharefonnini - _ soodustatud tingimustel

jiirgmisi tooteid:

0 SUUSAD- 50% hinnaalandus, 0 MOOBLIFURNITUUR- 50% hinnaalandus, 0 PUITKIUDPLAAT (pebme)

sularaha eest SO% binnaalandus, Ulekanderublade eest 40% hinnaalal'dus, suuremates kogustes kokkuleppeline binnaalandus.

AIITGT£i:NJNDliS

Info Piimu tel 4 15 97.

: ' : : )" :

AKAOC£1'1IA () TH

-- ·--·----~ ~ '~-----

KUI MEES VEAB, : )> :

C<JIIVR :

Inl "J "liHflliUrrrrTin11Hl SIIS MEHEL VEAB!

(BE:_Tt..rj-' i::!' >'ada'~••

"0 ' "' ' ~ (I :

Kui te tahate osta j3relhaaglst, siis on teie teenistuses BESTNETI Jarelhaat~isekeskuse kaupJus Kadaka tee184c. SOiduauto jarelhaagls llnnamehele, hobuveokilru maamehele, StliOveotreller arimehele, valitud juppidest kokkupandav karu kavalale mehele. Oma valiku palume tell teha kella Ul'leksa ja viie vahet iga paev, alnult pOhapaev on pUha paev. Kui soovite oma tulekust ette tea­tada, siis meie telefon on 53 80 58.

Ette tanades

• ~-MAHARAJA India restoran "MAHARAJA"

ostab pidevalt

LAMBALIHA. c:::::::::::::Hi~!!~:~:!<~!<~!i!ei?J?~c::::::::::::J

Votta uhendust tel 43 76 03 voi EE0090 Tallinn, Peapostkontor, pk 3268.

-~ '

.-' __ -.: