LÜLIJALGSED

•KOORIKLOOMAD

(VÄHID)

•ÄMBLIKULAADSED•PUTUKAD

Ühised tunnused

Lüliline keha

Lülilised jalad

Kitiinainest välistoes

Lülijalgsete mitmekesisus

•Elavad nii maismaal kui vees

•Kirjeldatud on umbes 1 miljon

liiki •Arvatakse, et neid on 1018 liiki

Vähid (koorikloomad)Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaksJalgu 3 paari või rohkem (jõevähil 5 paari käimisjalgu ja lisaks ujujalad)Esimene paar käimisjalgu suurte sõrgadegaKaks paari tundlaidEsinevad suised

Ämblikulaadsed

Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaksJalgu 4 paariVõrku kuduvatel liikidel võrgunäsad ja sugaküünisedTundlad ja suised puuduvad

Putukad

Keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks

Jalgu 3 paari

Enamasti 4 tiiba

Esinevad tundlad ja suised

ÄMBLIKULAADSED Arachnida

Enamus ämblikulaadseid on maismaa-loomad. Ämblikulaadsed elavad küllaltki

varjatult. Seda eelkõige selle pärast, et paljud on röövtoidulised ja kütivad väiksemaid loomi. Nad tegutsevad maapinnal, taimede vahel ja õitel, kändudel ja puutüvedel ning maja seintel. Paljud koovad saagi püüdmiseks võrgu. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud:

pearindmikuks ehk eeskehaks ja taga-kehaks.

Erinevusi

Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Need on lõugtundlad ja lõugkobijad. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole.

pärislestalised AcariformesPärislestaliste rühma kuuluvad närilestalised ja imilestalised. Närilestalised söövad oma haukamistüüpi suistega tahket toitu. Pärislestad on kõdus elavad sarvlestad ja kõdulestad aga ka parasiidid nagu sulelestad, karvalestad ja süüdiklestad, kes elavad loomade kehal. Imilestaliste suised on muundunud pistmissuisteks. Nad saavad läbi torgata loomade ja taimede kehakatetest ja imeda vedelat kehamahla. Imilestaliste hulka kuuluvad võrgendlestad, vesilestad, sametlestad, pahklestad.

sametlest Trombea

erkpunane

kaheksa jalga

keha üks tervik

sametjas karvastik

elavad maapinnal, varjatud kohtades

väike, pikkus kuni 3mm

nugilestalised Parasitiformes

Enamus nugilestalisi elab putukate ja selgroogsete loomade kehal, tihti on nad parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Näiteks kinnituvad sitikalestad sitikate kehale ning sitikas kannab nad uude toitumispaika - värskele sõnnikule..

Paljud nugilestalised

Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi - puukentsefaliiti ja borrelioosi.

Puuk

väike

lame ja lapik

keha ovaalne

kaheksa jalga

keha eesosas väike kilp

Koibik

jalad väga pikad keha väike ja tugev keha moodustab üheterviku tagakeha lülistunud lõugtundlad on varusta-tud sõrgadega tihti maapinnal ning mitmesugustes varjualustes ja majaseintel

koibikulised Opiliones

Enamusel koibikulistel on väga pikad jalad. Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. Eeskeha katab tugev kilp. Tagakeha on lüliline ja liitub eeskehale laialt, mitte varrekese abil nagu ämblikel. Koibiku lõugtundlad on varustatud sõrgadega. Koibikute pikkadel jalgadel on väga palju käpalülisid. Koibiku jalad tulevad enesekaitseks kergesti keha küljest lahti.

KoibikulisedKoibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad koibikud lagunevat loomset ainet ja taimi. Erinevalt ämblikest saab koibik alla neelata ka tahkeid toiduosakesi. Parasvöötmes kestab koibikute areng üks aasta. Talvituvad munad ja noorloomad. Mõned liigid jõuavad läbida selle aja jooksul kaks põlvkonda. Emane koibik muneb pika sissetõmmatava muneti abil pinnasesse. Munadest koorunud koibikud on täiskasvanute sarnased.

ämblikulised Aranei Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu.

Ämblikud

Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel.

Ämblikud

Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel

Huntämblik

hallikaspruun jalad saledad ja tugevad eeskeha lai tagakeha piklik, lühike maapinnal, rohus jamajaseintel emane kannab kaasas munakookonit jookseb kiiresti

hüpikämblik Salticus sp.

väike jalad lühikesed ja tugevad eeskeha eesosas kaks suuremat silma kirjud, hallikad või mustad liiguvad kiiresti, hüppavad taimedel ja majaseintel

krabiämblik Misumena sp

krabiämblik Misumena sp

krabiämblik Misumena sp.

väike jalad lühikesed ja tugevad eeskeha eesosas kakssuuremat silma kirjud, hallikad või mustad liiguvad kiiresti, hüppavad taimedel ja majaseintel

ristiämblik Araneus sp.

valmistab korrapärase,spiraalse püünisniidiga võrgu tagakeha suur tagakeha muster moodustab ristitaolise kujundi jalgadel heledad ja tumedad sõõrid