Krgrenessanssi maalikunst Itaalias

Rooma kunstielu uus keskus. Sageli on arvatud, et krgrenessanss on eelmisel sajandil alanud arengu tipp, varem pstitatud lesannete tiuslik lahendus. Sellele ajale on omane kunstniku isiku thtsuse enneolematu tus. Hakati rhuma kunstniku erinevust tavalistest inimestest.

Leonardo da Vinci1452 1519

Prandas palju kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallast. Hakkas tegelema maalikunstiga phit krvalt. Leonardo kunst on ldistav ja suurejooneline, kuid keskendub ngemistajule kui matemaatikale. Da Vinci arendas tiuseni inimeste vlimuse jljendamise. Kuulsaim teos Mona Lisa veenab meid kuivrd keeruline ja ammendamatu vib olla inimese sisemaailm.

Raffael1483 1520

Eelkige maalijana tuntud ideaalide vljendaja. Ttas Vatikanis paavstide abina. Ta oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tde juures ulatuslikult pilaste abi. Kigis tema tdes valitseb les rahu ja harmoonia, tasakaal vrvi ja vormi vahel. Tema teoste tavaline kompositsioon on smmeetriline ja sageli kolmnurkne. Sixtuse Madonna

Maalide ksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses koosklas pildi phiiseloomuga. Ei oldud huvitatud detailidest vaid kui eesmrgist omaette. Ometi juti idealiseerimisega ja ldistamisega tdes just sellele tasemele, et veel ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenmata inimtunnetega.

Michelangelo1475 - 1564

Juhtis kll Peetri kiriku ehitamist, aga maalikunstile phendas ta oluliselt rohkem aega ja judu. Inimesed arvasid, et Michelangelo oli Jumala kingitus: Geniaalsus pole selleprast mitte nn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlustesse paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Ta eelistas kujutada oma tegelasi mitte tegevuses, vaid pingeseisundis, niteks kohtamas mnd ohtu.

Taavet tahtejuline vgilane

Tizian. Urbino Venus

Paolo Veronese 1528 - 1588

Renessanss-wannabe