Koostas: Janar Paidla

16. sajandi esimene kolmandik e. kõrgrenessanss on suurim õitseaeg itaalia kunsti arengus. Seda iseloomustab püüd ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. 16. saj. ajaloos mängib suurt osa ka Firenze, kuid kõrgrenessansi keskus oli Rooma. Seda seetõttu, et Roomas asusid paavstid, kes olid kunsti toetajad ja kelle varadega oli võimalik palju ehitada. 

Tuntuimad kõrgrenessansi arhitektid olid: Bramante (1444-1514)Michelangelo Buonarroti (1475-1564)Andrea Palladio (1508-1580)

Kõrgrenessansi esikteos – väike kabel (nn tempietto), mille alumist korrust kaunistab sammastest ümbriskäik.

Rooma Peetri kirik, millele Bramante tegi esialgse projekti.

Michelangelo Rooma Peetri kiriku kuppel

Michelangelo Buonarroti

Palladio poolt kavandatud San Giorgio kirik Veneetsias.

Andrea Palladio

Taavet – Michelangelo kuulsaim skulptuur.

Pietà - üks esimesi Michelangelo skulptuure, mis kujutab Jeesuse ema hoidmas ristilöödud Jeesust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõrgrenessansi ajal elas ja tegutses palju mitmekülgselt väga andekaid kunstnikke.