Kolmapäev, 18. juuni 2008 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 36-------

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Ilmus Külalehe eriväljaanne

Selle Külalehega koos ilmub mahukas eriväljaanne, mis sisaldab lühiülevaate Lepistu kooli ajaloost. Kir-jutis on illustreeritud rohkete haruldaste fotodega. Kuna trükise väljaandmiseks kusagilt toetust ei saa-dud, tuleb soovijal 16-leheküljelise ülevaate eest maksta. Kust ja mis hinnaga eriväljaannet saab, on kirjas Külalehe viimasel leheküljel. Eriväljaande si-suline ettevalmistamine ja trükkimine võttis kahelt mehelt kahe nädala vabad õhtupoolikud. Tänutäheks ja austusavalduseks oma esimesele koolile tehti ko-gu töö tasuta ja rõõmuga.

Pildil on Peeter Puiestiku talu suvekodu taustal. Foto: Kalle Nurk

Lepistu kooli kroonikaraamatuid sirvinud Peeter Lasting on lõpetanud sama kooli 1955. aastal, Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas ta 1965. aastal. Ta on töötanud sõjaväearstina Kaliningradis, psühhiaatrina Tallinna psühhoneuroloogiahaiglas ja Mustamäe haiglas. Viimased viisteist aastat oli ta arstide liidu ajakirja Teataja ja ajakirja Hippokrates toimetaja. Praegu on ta pensionil ja püüab taastada ning korras hoida oma vanaisa Puiestiku talu, mille ta sai tagasi kui õigusjärgne omanik

Lepistu kooli ajaloost ülevaate saamine osutus ras-kemaks kui arvasime. Materjali on tohutul hulgal, on ju koolil ikkagi taga 127 õppeaastat. Kõigepealt tu-leks kogu materjal sorteerida, näiteks on ainuüksi te-maatilisi fotoalbumeid kümme tükki. Koolielu vajaks analüüsimist väga mitmest aspektist,

näiteks õpetajate kaadri liikumine, õpilaste arv aastate lõikes, õppeprotsessi täiustamine (kabineti süsteem, arvuti-klass). Muidugi ei tohi unustada nõuko-gude aja kommunist-liku kasvatust, selle-teemaline materjal moodustab ligi poole kroonikaraamatu si-sust. Väga huvitav on kooli materiaal- tehnilise baasi para-nemine, kooli ja ko-haliku kolhoosi vas-tastikku kasulik koostöö ja palju muud. Kooli krooni-karaamatud kinnitavad, et Lepistu kool oli nii või teisiti Tsooru kandi rahvale kõige tähtsam haridus- ja kultuu-riasutus. Septembrist haigutab selle koha peal suur auk. Kas seda suudetakse kunagi millegi muuga täita või asendada, on kaheldav. Või nagu ütleb tänases Küla-lehes 80-aastaseks saanud õpetaja Õie Tamm, et Lepis-tu kooli sulgemine oli talle nagu lähedase inimese sur-mateate saamine.

Pildil on Kalle oma koduõuel poole sajandi juubelipeo lillede keskel.

Kalle Nurk

Elupõlise õpetaja juubel - Õie Tamm 80

Jaanikuu 19. päeval täitub Õie Tammel kaheksakümmend eluaastat. Ta on sündinud 1928.aastal Tsooru külas Lehe talus, mille tema isa Herman sai Vabadussõjas osalemise eest. Lepistu kooli lõpetas ta 1943.aastal.

Pildil istuvad esireas (vasakult) õpetajad Ella Tasso, August Vainu,, Maria Rammul ja Alo Sepala. Teises reas Helju Vis-sel, Herta Ploomipuu, Eha Lokk, Asta Kerner, Lehte Hütt ja Aino Samarüütel.Kolmandas reas lehte Mõtus, Eha Saarna, Heleene-Pauline Pääslane, Endla kroonmäe, Taimi Heitur, Õie Tamm ja Aino Taal. Poistest (teine) Uno Hersov, tema kõrval Karl Jänes ja Heino Heinsoo. Teiste poiste nimesid Õie ei mäleta. Lapsepõlvest meenutab juubilar karjas käimist. Talu oli ühehobutalu, kus kasutati mitmevälja süsteemi. Ristiku all hoiti põllumaad kolmes järgus kolm aastat ja siis veel otsa must kesa. Viiendal osal kasvatati teravilja või lina. Hobusele langes talutöödel kogu raskus, seetõttu läks kui-vatatud põlluhein just temale talvesöödaks. Mustjõe-äär-sel maatükil kasvanud hein paigutati kohapealsesse küüni ning veeti talvel koju lehmadele söödaks. Karjatamiseks maad nappis ning seetõttu kasutati laste abi loomade karjatamisel Kautsi heinamaaribadel. Karjas käi-di mitme talu peale külakorda, hommikul varakult asuti teele ja oldi seal õhtuse lüpsini. Loomad liikusid vabalt ringi ja neid ei tohtinud välja lasta märgistatud territooriu-milt. Õhtul sõi kari kodu juures kesal ning sel ajal pidid lapsed kõplama peenramaad. Meenub ka hobuniidukiga

viljalõikus, kus laste ülesandeks oli niidukiga maha nii-detud viljakõrte kõrvale tõmbamine, et hobune neid tagasi tulles ära ei tallaks. Töö oli nii väsitav ja kiire, et vennaga kahasse töötades anti vaheldumisi teineteisele aega puhka-miseks. Haridusest pidas pererahvas lugu ning seetõttu tuli lastel alati enne koolitöö ja alles siis talutöö. Lepistu koolist mee-nutab juubilar Eesti ajast igahommikusi palvetunde kooli saalis. Nõukogude võimu ja Saksa ajal palvetunde enam ei peetud. Vaatamata II maailmasõjale käis koolitöö kogu aeg edasi. Õie ei mäleta, et oleks õppetöös toimunud muutusi, ka ei räägitud koolis poliitikast. Õpetajatest mäletab hästi staažikat ja tugevat matemaatikaõpetaja Vainut. Ainult ühel korral algas koolitöö kuu aega hiljem. See oli, 1944. aasta sügisel, kui Vene sõjavägi vallutas Tsooru. Isa oli jõudnud just lõpetada ühe osa rukkipõllu niitmise, kui esimesena märkas venelaste lähenemist Heino Hankov, kes paigaldas majale laudvoodrit. Sealt ülevalt maja seina najalt ta siis hüüdiski, et venelased tulevad. Õie mäletab ka seda, et võim vahetus kiiresti. Sakslased jõudsid veel korraks talu-õues käia vett küsimas, kui peagi olid kohal ka venelased, kes nõudsid peremehe käest hobust. Vene armee hobuko-lonnid olid pikad ning hobused pikast teekonnast ise väga ära kurnatud. Siiski läks õnneks ning tugeva luku taha pei-detud hobune jäi talule alles. Kuhu kadusid nii kiiresti saks-lased, Õie ei tea. Lahingute ja pommitamise ajaks varjus pere aga Kautsi sohu. Pärast aastast õppimist Võru gümnaasiumis pidi Õie mine-ma Antsla gümnaasiumi, kust edsi suundus Rakverre, omandades seal algklasside õpetaja kutse.Esimesed töö-aastad möödusid Kuldre, Varstu ja Vastse- Nursi koolis. Pä-rast ema Minna surma 1963. aastal kolis Õie tagasi kodu-tallu isale seltsiks ning asus tööle Tsooru 4-klassilisse koo-li, kus õppis üle kolmekümne lapse. 1972.aastal kool suleti ning kogu koolipere kolis ümber Lepistu 8-klassilisse kooli. Õie oli kooli vahetanud kolmandale klassile klassijuhata-jaks kuni nende õpingute lõpuni. Koos oma õpilaste ära-saatmisega uuele eluteele lahkus ta ka ise tervislikel põhjus-tel koolist. Viimase oma klassi lapsi meenutab ta kui ühte-hoidvaid ja sõbralikke. Tänavu möödub sellest kolmkümmend aastat. Sama kaua pidas Õie ka õpetajaametit ning oli paljudele lastele esi-meseks õpetajaks, keda aastaid hiljem ikka meenutatakse hea sõnaga. Teade Lepistu kooli sulgemisest mõjus temale kui lähedase inimese surmateade.Vaatamata kõrgele eale on juubilar vaimult reibas. Elu on teda õpetanud vaatamata raskustele mitte virisema ja ikka edasi püüdlema. Koos abi-listega on tal talu korras hoitud ning peenramaal oma tar-beks juurvili kasvamas. Tsooru kandi rahvas soovib Sulle tugevat tervist ja teguderohkeid päevi! Kalle Nurk

Tsooru kandi rahva teabelehtVäljaandja MTÜ Tsooru Koidukiired Toimetaja Kalle Nurk 5193 0084 Kuulutused ja kaastööd : kalle@antsla.ee Trükiarv : 31 Külaleht internetis: www.antsla.ee/tsoorukant/

TEADE: Külalehel nr 36 on lisaks mahukas eriväljaanne, mis sisaldab lühiülevaate Lepistu kooli ajaloost koos paljude fotodega. Eriväljaanne maksab 25 krooni, seda saab osta Tsooru kandi suurüritustel ja Tsooru raamatukogust. Kuna väljaannet trü-kitakse käsitsi, võib juhtuda, et algul seda kõigile ei jätku. Seetõttu on kasulik ostu-soovist teatada Külalehe toimetusele. Eriväljaannet on võimalik tellida ka Interneti teel. Järgmine eriväljaanne ilmub Luhametsa küla 100. aastapäevaks 19. juulil.