kla'ak semanál edisaun 45

12

Upload: klaak-semanal-online

Post on 10-Apr-2015

2.287 views

Category:

Documents


18 download

DESCRIPTION

Medalha: Honra ba traidor ho kriminozu siraPovu oprimidu nia istoria nunka remata ho vitoria luta ba libertasaun nian. Realidade hatudu iha fatin-fatin katak, libertasaun nasional no independensia la haraik buat nebe povu mehi durante funu no terus. Povu Timor-Leste oras ne’e mos enfrenta realidade istorika ida ne’e.Hafoin hetan tiha rekonhesimentu internasional ba nia independensia, povu maubere tenki obriga-an atu, la’os kontinensia de’it, maibe tenke kondekora nia traidor no kriminozu sira nebe nia identifika durante periodu rezistensia, ho entrega pozisaun politika xave iha governu no medalha honra nasional.Povu maubere tomak hatene no konhese ema sira nebe hanesan “inimigu politiku” iha tempo rezistensia, maibe oras ne’e sai fali povu maubere nia “patraun” iha tempu independensia. Povu maubere tomak mos hatene katak, ema balun nebe nia identifika hanesan kriminozu iha tempu rezistensia, oras ne’e hetan mos medalha kondekorasaun husi Estado RDTL. Estado nebe nia ezistensia ema sira ne’e kontra mate an.Publik Timor-Leste hatene katak, medalha kondekorasaun nebe Estado RDTL simboliza nudar Honra boot ba nia asswain sira monu mos iha eislider milisia Aitarak, Eurico Guterres, nia liman. Ba kazu ne’e, emar eisrezistensia sira hato’o ona protestu ba ukun-na’in nasaun ida ne’e atu hola medida politika ruma. Maibe, esplikasaun no deklarasaun politika sira nebe sai husi ukun-na’in sira, inklui Primeiro Ministro Xanana Gusmão nia esplikasaun, fo konfirmasaun no reafirma tan direito Eurico Guterres no nia familia atu hetan medalha kondekorasaun grau 1 ho 2.Los duni, hanesan Xanana Gusmão hateten iha tempu rezistensia katak, terus no susar nebe povu maubere tenke enfrenta durante funu ba nia ukun rasik an, tanba konsekuensia husi Timor-Leste nia destinu jeografiku. Timor-Leste hela iha nasaun boot rua nia leet. Nasaun boot rua ne’e kontra povu maubere nia hakarak atu ukun rasik an.Oras ne’e dadaun, povu maubere hahu hetan malisan foun husi nia independensia rasik. Malisan ne’e mosu tanba traisaun no negasaun husi povu maubere nia lider sira rasik. Ukun-na’in sira fo prioridade liu atu kaerliman no hako’ak povu maubere nia “inimigu” no “kriminozu” sira do ke nia asswain sira. Ukun-na’in sira gasta povu maubere nia osan no tempu atu identifika uluk eis-milisia sira nia familia nebe luta hodi hetan kondekorasaun, do ke asswain luta-na’in sira nia familia.Ukun na’in sira nia hahalok politik nebe diskriminativu hasoru povu maubere nia asswain, la’os de’it nudar insulto politiku ida, maibe mos hamosu konsiensia politika seluk. Konsiensia politika nebe reafirma hanorin sira iha tempu uluk katak, kolonialista la iha kor no rasa. Konsiensia katak periudu rezistensia hanesan periudu identifikasaun ba ita nia traidor, inimigu no kriminozu sira. Independensia hanesan dignifikasaun ba ita nia traidor, inimigu no kriminozu sira. Tidak ada lain lagi!!!! Karik iha seluk, ne’e mesak “pembodohan” politik. Trajedia klasik povu oprimidu! Prontu atu terus no mate ba diak no aat!

TRANSCRIPT

Kla'akSemanal 04 Maiu 20092 L E N O

Hakarak haruka lia menon, bele tatoli liuhusi nomeru telefone 7363738 (No.foun)ka ho SMS ba numeru ne’e ho dalan(dengan cara) hakerek hanesan ne’e: [Lia Menon]_Mensajen..............

Bele mos liu husi E-mail: [email protected] ka [email protected]

>>

Medalla kondekorasaun ne’ebegovernu fo ba eiz rezistensiasira, iha nia signifikante bootba nasaun no povu Timor-Leste tomak ne’ebe mak luta

ba ukun-an. Eiz rezistensia sira simu me-dalla ne ho kontenti no orgullu. Medalla ne’enia laran, iha sentidu ran, ruin no isin ne’ebenakfakar tanba prinsipiu mate ka moris ukunrasik án husi korrenti invazaun imperializmuIndonézia sira. Perguntas boot ba povu Mau-bere liu-liu eiz rezisténsia sira mak, se losmaka fo medalla ne’e ba eiz komandantemilisia Aitarak ne’e.

Medalla ne’ebe iha nia honra boot ne’e,teki-teki monu ba iha eiz lider milisia pro au-tonomia, Eurico Guterres nia liman. EuricoGuterres konfesa katak medalla ne’e nia he-tan husi governu Timor-Leste. Entretantu,governu no komisaun homenajen nega-an.Polémika mosu. Eiz rezisténsia sira pánikutanba sa medalla ne’e mosu iha Eurico Gu-terres nia liman. Tanba nia (Eurico-red) laserve atu simu medalla kondekorasaun idane’e.

Ho polémika ne’ebe maka mosu iha povunia leet, Komisaun Provisoria Eiz MembrusRezisténsia (CPER), hato’o sira nia deklara-saun atu dada medalla ne’e husi Eurico nia

liman. CPER hakarak reafirma fila fali baejijensia sira ne’ebe hato’o tiha ona ba orgaunsoberanu Timor-Leste hanesan ParlamentuNasional no Instituisaun Judisial Timor-Leste.No ikus liu maka governu RDTL ne’ebe makalidera husi Primeiru Ministru, José Alexan-dre Gusmão.

Ho deklarasaun ne’ebe Primeiru Ministru,Gusmão hato’o ba publika, katak CPER ne’ebeakumula husi eiz rezisténsia sira hato’o sirania deklarasaun katak, “CPER apresia tebesba governu AMP ne’ebe responde ona eji-jensia CPER nian hodi halo esklaresimentuba públiku. Los duni governu deklara onakatak la fo medalla ba Eurico. Maibe iha en-trevista no soru mutu ne’ebe ho equipa Ko-misaun homenajen no prezidente Komisaunrasik hatán katak la iha lista ne’ebe hakerekEurico no nia família nia naran. Eurico niafamília rasik seidauk mai rezistu iha Komi-saun omenajen,” tenik Gill Guterres, eiz re-zistensia ne’e iha konferensia imprensane’ebe mak halao iha Knua Buka Hatene,inisiu Abril liu ba.

Tuir CPER nia observasaun katak katakhusi deklarasaun Primeiru Ministru no Komi-saun homenajen sira nia liafuan deit mosuona kontradisaun. Ho deklarasaun ne’ebemak diferente ne’e hatudu momos katakKomisaun homenajen no Prezidente Komi-saun, la kordena didiak ho governu no halo

mal administrasaun iha Komisaun home-najen.

Povu Maubere ne’ebe uluk luta hasoruokupasaun Indonezia, hatene momos pre-file kompletu Eurico Guterres nian iha 1999.“Eurico la merese atu politiza fali medallane’ebe iha nia liman. Medalla ne’e tenke en-trega fila fali mai Timor-Leste tanba EuricoGuterres sidadaun Indonezia nian no eizmilisia,” tenik membru CPER, Gregorio Sal-danha.

Konaba rumores ne’ebe espalla iha pú-bliku nia le’et katak reprezenta grupu nopartidu politiku balun, CPER halo afirmasaunkatak, CPER la reprezenta grupu ida ka par-tidu polítiku ruma. “Hanesan grupu eiz mem-bru rezisténsia, hakarak ho neon no larantomak atu defende dignidade no honra,soberania no integridade nasionál rai dobenida ne’e,” katak Gill Guterres hodi loke-anno prontu atu halo diálogu ho instituisaunne’ebe deit maka hakarak harii Integridadeno soberania Timor-Leste.

Liu husi konferénsia da imprensa ne’ebeCPER halo, iha Knua Buka Hatene, Kolmera,CPER ejiji ba organ ne’ebe kompetente atuhalo nota protesutu ida, liu husi embasadaIndonézia nian kona ba medalla ne’ebe EuricoGuterres simu hodi uza ba ninian interesepolítiku. “Estadu, Governu, ka Komisaun ho-menajen la to’o atu hateten medalla ne’e

Eurico Guterres Insultu Soberania noDignidade Timor-Leste“Ema rezisténsiania oan barakmaka hakarakeskola, maibe laiha posibilidadetanba la-ihafinanseiru. Malukbarak uluk kontraindependénsia,sira hetan bolsuestudu hodi baeskola iha railiur.” - Gregorio Saldanha.

monu iha Eurico nia liman tanba família idamaka fo Eurico. Medalla ne’e ninia valór boottebes ba heroi sira. Atu monu ba se deit, niahonra nafatin maibe eiz rezisténsia ka heroisira nia família la simu tanba medalla ne’emonu ba ema ne’ebe trai no ninian hanoinla hanesan ho povu Maubere ne’ebe mateba ukun rasik án,” hatutan Gregorio Saldanha.

Haree ba Komisaun homenajen ninianservisu ne’ebe mak durante ne’e lao seidauklos, CPER ejiji atu halo investigasaun kleanba servisu homenajen ninian. ParlamentuNasional liu husi Komisaun E, liliu deputadaBisoi deklara katak medalla barak mak lakoniha komisaun homenajen nia liman. Bisoideskonfia medalla ne’ebe lakon ne’e makaagora iha Eurico Guterres nia liman ne’e.

Hatan perguntas husi jornalista kla'akkatak mosu kontráriu signifika iha jogadapolitika iha lideransa sira nia le’et, respon-savel jerál CPER, Gregorio Saldanha esplikahusi nia parte seidauk to’o iha konkluzaunida ne’e. “Ami seidauk iha konkluzaun idakatak iha jogada politika ruma iha ne’e. Aminia ejijensia mak estádu tenki esplika lolosba riku soin estadu no nasaun ida ne’e ni-nian,” afirma nia.

Membru CPD-RDTL, Antonio AitahanMatak mos husu ba estadu atu esplika didiakkona-ba medalla ne’ebe mak monu iha EuricoGuterres nia liman ne’e. “Medalla ne’e agora

zevonia VIEIRA

Konferensia imprensa iha CPER.

Sira nebe lakon hanoinba pasadu sei repete fali (George Santayana)

Kla'akSemanal 04 Maiu 2009 3LENO

REDASAUN KLA’AK Responsavel Jornál Semanal kla’ak: Kolektiva1. Responsavel Jeral: almerio ALVAREZ2. Xefe Redasaun: zevonia VIEIRA3. Manu Ain : maria BIBEL, agostinha XIMENES, efrem dos ANJOS, almerio ALVAREZ, isolino VASGA, waidinik, nico zecoro SANTOS, noolok CARMO, danu FREITAS, gerson abel GEMCY, memia FERNANDES, juvito CRÚZ, bendita RIBEIRO, sebastião avan PEDRO

4. Hakerek Nain: nuno RODRIGUEZ, zevonia VIEIRA, celina HANJAN, gill GUTERRES, almerio ALVAREZ, efrem dos ANJOS, zeloy aquino VIEIRA, ze’sopol CAMINHA, vital da CRÚZ

klaak-semanal.blogspot.com

referensi: Mak Sait (Kolektiva Media Kla’ak), Knar Fatin (Alamat), Hakerek Nain (Penulis), Manu Ain(Wartawan), Tatoli Lia (Koresponden), Duru basa (Penerjemah), Duru Foto (Foto Grafer), Banati &Ilas Nain (Layout & Grafik Design), Makaer Fukun (Pengacara), Lian Maus (Iklan), Habelar(Pemasaran) Fafahek (Distribusi), Banku (Bank)

5. Duru foto: ze’sopol6. Tatoli Lia: guteriano NEVEZ (Hawai, USA)7. Banati & Illas Nain: Zeloy.8. Makaer Fukun: arlindo SANCHES9. Lian Maus : julião SOARES, nico ZECORO10.Karikatura : bayu, zecoro,11 Habelar : noolok CARMO, julião osorio AMARAL12.Fafahek : noolok CARMO

Knar Fatin: Farol Rua. De Monzambique 1/IA Palapaso, Dili Timor-LesteEmail: [email protected]úmeru kontaktu: +670 735 1360, +670 727 8247

Resposavel online: ateroPintor logo : Alit Ambara

H A L I R I

Numeru 44/13 Abril 2009

Iha buat rua hodi haloREVOLUSAUN; Ema lubunboot (massa) nebe lasatisfas no elite lubun idanebe ulun fatuk toos

- Charles Johnson

namlele iha be leten. Ita tenke hatene katakmedalla ne’e iha valór. Veteranu sira no na-saun ne’e mos iha valór. Matebian sira ne’ebemate ba rai ida ne’e, ninian ran, ruin no isinmaka sai fali medalla ne’e. La bele viola ranno ruin ne’ebe mate tanba hakarak ukun an,”esklarese Aitahan Matak.

Soekarno, nudár eiz veteranus husi rejiaun2 mos husu ba Primeiru Ministru Gusmão atukria Komisaun ida, hodi investiga Komisaunhomenajen. “Ami husu ba Xanana tenki de-zolve no halo investigasaun ba Komisaunhomenajen. Objetivu fundamental husi Ko-misaun CPER mak atu hametin honra dig-nidade no soberania nasaun Timor-Leste.Komisaun sei kontinua lao atu konsolida eizrezisténsia sira, atu kontinua hafanu maluoinsa atu kontinua fo kontribuisaun pesoálno kolektiva ba dezenvolvimentu nasaunne’e nian.

Realidade seluk ne’ebe mak komisaunne’e haree mos, katak iha ukun an nia tem-pu ne’e, komesa mosu ona injustisa. “Emarezisténsia nia oan barak maka hakarak es-

kola, maibe la iha posibilidade tanba laihafinanseiru. Informasaun barak ami rona ka-tak, maluk barak uluk kontra independén-sia, sira hetan bolsu estudu hodi ba eskolaiha rai liur,” tenik nia.

Gregorio hatutan liu tan katak realidadeida ne’e komesa hamosu diskiriminasaunboot ba eiz rezisténsia sira. “Eiz rezisténsiania oan, laiha kondisaun no laiha oportu-nidade ba eskola. Ema ne’ebe uluk kontraindenpendensia, sira nia oan ba eskola.Hetan bolsu estudu husi estadu,” esplika nia.

Dezentendementu sosial sei mosu ihapúbliku Timor-Leste, kuandu estadu la foimportansia ba eiz rezistensia sira atu hetanoportunidade ba eskola, servisu no fo sirania kontribuisaun konkritu ba rai ida ne’e.Kuandu grupu oportunista sira mak ukunfali rai ida ne’e, iha futuru instabilidade seimosu bebeik. Paz no domin sei la ezisti taniha rai ida ne’e. Problema mak governu AMPne’e loke duni matan ba ejijensia eiz rezis-tensia sira ka lae?

“Medalla ne’e agora namlele iha be leten.Ita tenke hatene katak medalla ne’e ihavalór. Veteranu sira no nasaun ne’e mos ihavalór. Matebian sira ne’ebe mate ba rai idane’e, ninian ran, ruin no isin maka sai falimedalla ne’e. La bele viola ran no ruinne’ebe mate tanba hakarak ukun an.”

- Aitahan Matak.

“Hanesan grupu eiz membru rezis-ténsia, hakarak ho neon no larantomak atu defende dignidade nohonra, soberania no integridadenasionál rai doben ida ne’e.”

- Gill Guterres

Povu oprimidu nia istoria nunka remata ho vitoria luta ba libertasaun nian. Realidade hatudu iha fatin-fatin katak, libertasaun nasional no independensia la haraik buat nebe povumehi durante funu no terus. Povu Timor-Leste oras ne’e mosenfrenta realidade istorika ida ne’e.

Hafoin hetan tiha rekonhesimentu internasional ba nia independensia, povumaubere tenki obriga-an atu, la’os kontinensia de’it, maibe tenkekondekora nia traidor no kriminozu sira nebe nia identifika durante periodurezistensia, ho entrega pozisaun politika xave iha governu no medalhahonra nasional.

Povu maubere tomak hatene no konhese ema sira nebe hanesan “inimigupolitiku” iha tempo rezistensia, maibe oras ne’e sai fali povu maubere nia“patraun” iha tempu independensia. Povu maubere tomak mos hatenekatak, ema balun nebe nia identifika hanesan kriminozu iha tempurezistensia, oras ne’e hetan mos medalha kondekorasaun husi EstadoRDTL. Estado nebe nia ezistensia ema sira ne’e kontra mate an.

Publik Timor-Leste hatene katak, medalha kondekorasaun nebe EstadoRDTL simboliza nudar Honra boot ba nia asswain sira monu mos iha eis-lider milisia Aitarak, Eurico Guterres, nia liman. Ba kazu ne’e, emar eis-rezistensia sira hato’o ona protestu ba ukun-na’in nasaun ida ne’e atu holamedida politika ruma. Maibe, esplikasaun no deklarasaun politika sira nebesai husi ukun-na’in sira, inklui Primeiro Ministro Xanana Gusmão niaesplikasaun, fo konfirmasaun no reafirma tan direito Eurico Guterres no niafamilia atu hetan medalha kondekorasaun grau 1 ho 2.

Los duni, hanesan Xanana Gusmão hateten iha tempu rezistensia katak,terus no susar nebe povu maubere tenke enfrenta durante funu ba niaukun rasik an, tanba konsekuensia husi Timor-Leste nia destinu jeografiku.Timor-Leste hela iha nasaun boot rua nia leet. Nasaun boot rua ne’e kontrapovu maubere nia hakarak atu ukun rasik an.

Oras ne’e dadaun, povu maubere hahu hetan malisan foun husi niaindependensia rasik. Malisan ne’e mosu tanba traisaun no negasaun husipovu maubere nia lider sira rasik. Ukun-na’in sira fo prioridade liu atu kaer-liman no hako’ak povu maubere nia “inimigu” no “kriminozu” sira do ke niaasswain sira. Ukun-na’in sira gasta povu maubere nia osan no tempu atuidentifika uluk eis-milisia sira nia familia nebe luta hodi hetankondekorasaun, do ke asswain luta-na’in sira nia familia.

Ukun na’in sira nia hahalok politik nebe diskriminativu hasoru povu mauberenia asswain, la’os de’it nudar insulto politiku ida, maibe mos hamosukonsiensia politika seluk. Konsiensia politika nebe reafirma hanorin sira ihatempu uluk katak, kolonialista la iha kor no rasa. Konsiensia katak periudurezistensia hanesan periudu identifikasaun ba ita nia traidor, inimigu nokriminozu sira. Independensia hanesan dignifikasaun ba ita nia traidor,inimigu no kriminozu sira. Tidak ada lain lagi!!!! Karik iha seluk, ne’e mesak“pembodohan” politik. Trajedia klasik povu oprimidu! Prontu atu terus nomate ba diak no aat!

Medalha: Honraba traidor hokriminozu sira

Kla'akSemanal 04 Maiu 20094 LENO

“Se laos governu Timor-Leste mak entrega medallaida ne’e mai hau, se fali mak fó medalla ne’e ba hau”

Eurico Guterres(Eiz Komandante Milisia Aitarak)

Boanoite, senhor Eurico Guterres. Itaboot bele esplika ita boot ninia senti-mentu pessoal, wainhira simu medallakondekorasuan ba eiz rezistensia sirane’e husi membru governu AMP?

Boa noite. Hau senti kontenti, tanba haumos bele hetan medalla kondekorasaun baeiz rezistensia husi imi nia governu. Maibe haurasik to’o agora seidauk hatene kriteriu saidamak imi nia governu uza, atu fo medalla kon-dekorasaun ba rezistensia ne’e fo mai hau.Ne’e atu hatene diak liu tan, importante makimi husu ba imi nia governu no imi nia estadu.

Entaun wainhira ita boot simu me-dalla kondekorasaun ne’e, governu kahusi komisaun homenajen la esplika baita boot konaba direitu ita boot nian atuhetan medalla ne’e?

Lae, lae. Wainhira hau simu medalla ne’e,governu Timor-Leste ka komisaun home-najen nunka esplika mai hau konaba ho kri-tériu saida mak hau prenxe hodi simu me-dalla rezistensia ukun aan nian ne’e. Dalaida tan, perguntas hirak ne’e diak liu ita bootbele diriji direitamente ba governu Timor-Leste rasik ne’ebe mak agora dau-daun ne’elideradu husi señor Xanana Gus-mão.

Maibe povu Timor-Leste rasik, liliueiz antigo kombatentes, eiz veteranusno eiz rezistensia sira seluk ne’ebe makdefende rai ida ne’e ninia dignidade husiokupante governu Indonézia senti lasatifas ho medalla ne’ebe mak ita boot

hetan. Oinsa ita boot ninia komentariukonaba realidade ida ne’e?

Hau senti no hau hanoin, hau mos ihadireitu atu hetan medalla ne’e.

Medalla ne’e tuir lei ne’ebe mak vi-gora iha Timor-Leste, só Timor-oan sirane’ebe mak luta ba independensia makiha direitu atu hetan medalla kondeko-rasaun ne’e?

Se mak dehan hau la luta ba indepen-densia Timor-Leste nian. Kuandu hau la lutaiha Timor-Leste, oras ne’e dau-daunTimor-Leste seidauk hetan ninia independensia noninia soberania. Tanba iha pro-autonomiamak iha mos pro-independensia. Tanba ne’emak mundo internasional hakarak halo kon-sulta popular iha Timor-Leste no fo opor-tunidade ba Timor-oan ida-idak atu hili; ha-karak hamutuk nafatin ho Indonézia ou ha-karak hili ukun rasik-an.

Se nune’e ita boot iha senti iha dunidireitu atu hetan medalla kondeko-rasaun ba libertasaunTimor-Leste nian?

Klaru, hau iha direitu para hetan medallakondekorasaun ne’e. Tanba ne’e mak iminia governu entrega medalla ne’e mai hau.

Bele temi naran, se mak entregamedalla kondekorasaun ne’e ba itaboot no ita boot simu iha fulan saida?

Seidauk to’o tempu mai hau, atu esplikaema nia naran, katak se mak entrega me-dalla ne’e ba hau. Maibe iha tempu ruma

hau sei esplika ba públiku Timor-Leste kona-ba se mak entrega medalla ne’e ba hau.

Laos husi komisaun homenajen kamembru governu balun ne’ebe mak liderahusi Primeiru Ministru Xanana Gusmão?

Hau dehan tiha ona ona katak, mai hauseidauk tempu atu esplika ida ne’e ba itaboot. Maibe klaru katak hau simu medallane’e husi governu Timor-Leste.

Maibe ita boot ninia liafuan diferenteho Primeiru Ministru, Xanana Gusmãorasik. Tanba tuir Primeiru Ministru go-vernu Timor-Leste nunka entrega me-dalla ba ita boot?

Se laos governu Timor-Leste mak en-trega medalla ida ne’e mai hau, se fali makfó medalla ne’e ba hau.

Maibe eiz rezistensia sira husu itaboot atu husu deskulpa, tanba konsi-dera ita boot kontra independensiaTimor-Leste tanba ne’e laiha direitu atusimu medalla kondekorasaun ne’e?

Hau sei la husu deskulpa ba povuTimor-Leste, tanba hau mos iha direitu atu hetanmedalla kondekorasaun ne’e. Se mak de-han hau laiha direitu atu simu medalla ne’e.

Karik estadu Timor-Leste liu husininia Konsuladu iha Kupang bolu onaita boot atu esplika kona-ba medallakondekorasaun ne’ebe mak ita boot

Naran eiz komandante milisia Aitarak, Eurico Guterres fulan ida ne’e nia laran sai boot tihaihaTimor-Leste tomak, wainhira sosiedade sivil, eiz kombatentis, eiz veteranus, no eiz rezistensiasira seluk, hamrik hodi hakilar kontra hahalok ema ne’ebe mak servisu ba governu AMP laran halomonu tiha medalla konde-korasaun ba eiz rezitensia sira ne’e ba iha ema ne’ebe mak uluk konsideranu’udar trai ona nasaun ida ne’e. Eurico Guterres laos deit trai nasaun ida ne’e, maibe halo mosviolasaun kontra humandidade, antes no durante halao konsulta popular iha 30 Agustu 1999.

Eurico Guterres defende-an katak nia simu medalla ne’e husi membru governu AMP rasik.Maske nune’e Xefi do Governu AMP, Xanana Gusmão esklarese ba pú-bliku Timor-Leste katakhusi nia parte no governu ida ne’e nunka fo medalla ba Eurico Guterres.

Iha parte seluk, Prezidente komisaun homenajen, Virgilio Smith liu husi diálogu interaktivuho eiz prizoneirus, Gil Guterres iha Televizaun Timor-Leste, semana hirak liu ba, hateten katakema ida husi suku Makadiki, seidauk tau naran ba iha komisaun homenajen. Ne’e hatudu katakinklui familia Eurico Guterres mos seidauk tau naran. Kestaun mak, se mak fo medalla ne’e baiha Eurico Guterres. Tanba sa mak ema ne’ebe mak entrega medalla ba Eurico Guterres ne’e,to’o agora nunka halo deklarasaun ba públiku. Atu kompletu liu tan, polémika konaba medallakonde-korasaun ba eiz rezistensia ne’ebe mak monu fali ba iha eiz milisia nia liman, tuir maijornalista kla’ak, Almerio Alvarez halao dada lia ho Eurico Guterres iha Kinta-feira 16/04 kalanoras tuku 9.20 orasTimor-Leste, liu husi via telefónika ho lian Indonézia.

hetan?Konsuladu Timor-Leste iha Kupang bolu

ona hau no hau esplika buat barak ba Kon-suladu Kupang. Hau hateten sai hau nia sen-timentu pessoal konaba saida hau simu nohetan durante iha hau nia moris. Iha mo-mentu ne’eba, Konsuladu mos halo tiha onagravasaun ba hau nia esplikasaun sira ne’e.Hau hanoin Konsuladu lori ona ba Timor-Leste hodi hatudu ba estadu Timor-Leste.

Perguntas ikus liu, oinsa ita boot niasentimentu no oponiaun konaba grupuautonomista sira ne’ebe mak uluk ha-mutuk ho ita boot no luta ba integra-saun Timor-Leste ba Indonezia maibeagora dau-daun sira halao sira nia knarnu’udar Ministru ka Sekretáriu do Es-tado?

Hau rasik mos la komprende, tansa makPrimeiru Ministru Xanana Gusmão nomeiaema sira ne’e hodi kaer pozisaun politikahanesan Ministru ka Sekretáriu do Estadu.Tanba ema sira ne’e laiha prinsípiu. Hau pes-soal la konkorda nomeasun grupu sira ne’ebemak uluk defende integrasaun, maibe agorasai nu’udar Ministru ka Sekretáriu estado ihagovernasaun Primeiru Ministru Xanana Gus-mão. Hau mos husu Xanana para labele kriadeit rekonsiliasuan ho ema Indonézia ha-nesan jeneral sira, maibe haluha tiha re-konsilasaun ho nia emar rasik, hanesan amiho maluk sira seluk ne’ebe mak oras ne’ehela iha Indonézia.

Eurico Guterres kandidatu no 1 ba DPR-RI husi PAN (Partai Amanat Nasional) Nusa Tenggara Timur (NTT).

Foto: repro husi Time Timor

foto: zeloy

Kla'akSemanal 04 Maiu 2009 5LENO

Homework Ba PGR Foun

Bainhira halo kobertura ba work-shop nasional seitór justisanian semana hirak liu ba ihasalaun konferensia Ministeriudos Negosiu Estranjeiru, Pantai

Kelapa, Dili, PM. Xanana Gusmão rekoñesekatak durante ne’e iha duni frakeja barak makmosu iha seitór justisa. Relasiona ho kazu4000 too 5000 resin ne’ebé pendenti helaiha prokurador geral da republika (PGR) bain-hira komandante jeral PNTL foun LonguinhosMonteiro sei asumi kargu tuan nudar PGR,Adjunto Provedoria Dereitus Humanus e Jus-tisa (PDHJ), Silverio Pinto Baptista haktuir ka-tak, kazu barak ne’ebé pendenti iha minis-

“Hau espera katak,DR. Ana Pesoa hatenebuat barak iha areane’ebé refere”

- Aniceto Neves

teriu publiku iha numeru la hanesan. Tuir Bap-tista numeru ne’ebé Prokurador Geral daRepublika fó sai iha tempu ne’eba hamutukKuatru Mil etal, iha parte seluk PGR nia ad-juntu DR. Ivo Valente fó sai numeru kazune’ebé pendenti iha Minsiteriu Publiku ha-mutuk Sinco Mil etal.

Baptista mensiona katak, rezaun tanbasaida? “Hau nia hanoin rezaun simplis, kazubarak pendenti tamba primeiru limitasun derekursus humanus. Ita hatene katak proku-rador sira ne’ebé maka agora daudaun ha-la’o sira nia knaar iha tribunal distrital hat(4) ne’ebé ezisti foin mak ema nai’in SanuluResin Tolu deit iha Timor laran tomak”. Ra-zaun seluk tuir Baptista katak, kuaze tinanrua ita nia prokurador Timor oan sira la-hala’o sira nia funsaun, tanba ne’e kazu sirane’ebé mak uluk sira kaer pendente hotukedas. “Durante tinan Rua ho balu ita niajudisiariu Timor oan sira tuir treinamentu ihasentru judisiariu Caicoli, entaun kuaze kazubarak mak pendenti inklui kazu sira ne’ebémaka akontese iha tempu krize”, tenik Baptista.

Atu kompleta ka troka servisu juis Timoroan nian, Baptista afirma katak, tuir nia ha-tene UNDP servisu hamutuk ho MinisteriuJustisa halo kontratu ho prokurador no juis

internasional sira hodi asumi Timor oan sirania kargu balu hanesan prokurador, juis nodefensor publiku. “Mais ita hakarak hatetekatak numeru ne’ebé maka mai halo kontratuhanesan prokurador internasional no juisinternasional numeru ida ki’ik oan liu ihatempu ne’eba”, Baptista salientou.

Mezmu nune’e, tuir adjuntu provedoriane’e, oras ne’e daudaun ho prokurador sirane’ebé maka agora hala’o sira nia knar inkluiprokurador Hat seluk ne’ebé mak foin dadaunsimu pose, iha futuru sei iha jestaun ne’ebédiak husi prokurador geral da republika founno nia adjuntu atu bele delega ka distribuikazu sira ne’e ba kada prokurador sira paraatu bele hala’o sira nia knaar ida ne’e.

Relasiona ho pozisaun PGR ne’ebé DR.Ana Pesoa agora asumi, Baptista realsa katak,prokurador geral da republika no nia ad-juntu nudar pozisaun politika. Se’e ita ha-tete ne’e pozisaun politika, entaun klaru idane’e Prezidenti Republika nia knaar absolutapara atu nomeia ema ne’ebé maka tuir niaharee bele ezekuta duni politika estadu nianiha area justisa. “Tamba ida ne’e maka Pre-zidenti Republika DR. Ramos Horta fó kon-fiansa ba DR. Ana Pesoa hodi asumi fali karguhanesan prokuradora geral da republikaTimor-Leste ba tinan hat (4) mai.

Nudar dosente no ema ne’ebé mak servisuiha area judisiariu no dereitus humanus, Ani-ceto Neves ba jornal kla'akhaktuir katak,primeiru ita tenke rekoñese, ne’e bele emaai-leba ida mós hatene katak, numeru autórjudisiariu ihaTimor-Leste ne’e limitadu. Mas-ke ita restora ita nia indepensia besik tinanualu (8) nia laran ona maibe numeru pro-

kurador laiha mudansa signifikante. “La-ihadezenvolvimentu ida ke’e maka’as ba iha re-kursu otoritariu judisiariu nian”, tenik Neves.

Dosente FISIPOL UNTL ne’e haklean liutan katak, kazu ne’ebé maka tama iha listatribunal nia numeru boot liu fali duke kazune’ebé mak konsege hakotu iha tribunal,“Kuantidade kazu ne’ebé tama boot liu dukenumeru autór judisiariu ne’e rasik,” hateteNeves. Kestaun ne’e mak tuir Neves sai ha-nesan obstaklu boot hodi rezulta servisujudisiariu nian ihaTimor-Leste. Alende re-kursus limitadu, tuir Neves, nesesariu (sa-lariu no kestaun insentivu-red) ema judi-siariu nian iha nivel distritu sai mós hanesanbarometer ida ba servisu ne’ebé durante ne’ela la’o.

Relasiona ho problema hirak ne’e, Nevesfila fali isplika katak, buat ne’ebé DR. AnaPesoa tenke halo mak premeiru, nudar PGRfoun, DR. Ana Pesoa tenke hatudu ba publikuhodi hala’o nia knaar ho independenti maskenia mai husi partidu FRETILIN, maibe la loriinterese partidu nian. Segundu, nia tenke ad-ministra ba kazu hotu-hotu mak tama ihaarea PGR nian, tanba iha mandatu PGR tuankazu kuaze 5000 liu mak pendenti inklui 70%kazu sivil. Terseiru, hatudu komitmentu nu-dar lideransa iha ministru publiku.

DR. Ana Pesoa tuir Neves, ema ne’ebémak iha background edukasaun iha parte di-reitu justisa no servisu kleur iha area judisiariuPortugal, no hau espera katak nia hatene buatbarak iha area ne’ebé refere. “Bainhira no-meadu hanesan PGR, hau pesoal fó agra-desimentu ba nia nudar pesoal ne’ebé belelori kazu hirak ne’e ba oin”, Neves hatete.

avan PEDRO

situasaun aat, terus, humilidade ho ins-pirasaun, integridade no esperansa ba pro-sesu ida ke justu no los atu vitima sira belemoris ho dame.

“Tinan sanulu no ami sei hamrik metinatu buka no husu justisa,” tenik São TiagoCancela iha ninia deklarasaun eskrita. Can-cela ne’ebe mak salva-an husi masakre idane’e hatutan liu tan katak tribunal bonekane’ebe harii iha Jakarta, (ho naran tribunalAd Hoc-red), Indonezia laiha ema ida makkonsege tama ba iha tribunal.

Tuir deklarasun eskrita ne’ebe mak Can-cela lee iha familia vitima nia le’et ne’e,hateten katak familia vitima sira mak hetandisvantajen, wainhira laiha justisa no lia los.“Ita sei la fiar malu nafatin, wainhira kri-minozu sira ne’e la lori ba tesi lia iha justisalaran maibe hetan fali amnestia,” deklara.

Maske estadu Timor-Leste no Indoneziala iha inisiativa diak atu harii tribunal idajustu ba masakre barak kontra humanidadene’ebe mak halo husi milisia no militar in-donezia, maibe familia vitima sira, sei kon-tinua hakilar nafatin atu ema ne’ebe. “Tenkiharii tribunal internasional ida ne’ebe inde-pendenti ba violasaun direitus humanusne’ebe akontese iha Timor-Leste. ak halokrimi kontra humanidade tenki lori ba jus-tisa. Tenk halo extradisaun ba ema sirane’ebe halo krimi. Husu ba Parlamentu Na-sional halo lei nasional ida konaba krimigrave no amnestia,” hateten Cancela ihaninia deklarasaun.

Familia vitima no vitima sira ne’ebe maksei moris to’o agora, oras ne’e dau-daunbarak mak halao sira nia vida ho silensiu.Wainhira mak sira bele hetan fali mate ruinfamilia sira ne’ebe mak milisia oho no tetakhanesan animal. Iha loron 17 Abril 1999,durante oras barak nia laran, milisia sirahatudu duni sira nia brutalizmu hodi ohono tetak Timor-oan sira ne’ebe mak de-fende dignidade povu Timor-Leste sira nianatu sai husi korrenti violensia. “Maibemilisia sira oho ami nia ema hanesan ani-mal, hanesan oho laho ka busa,” katak CrisCarrascalão iha ninia sasin ne’ebe mak niarasik hato’o, wainhira komemora masakre17 Abril 1999.

“Ami, sobreviventes no familia vitimalamenta, maibe ami mos la komprende

nusa mak ita nia lider siraladun iha inisiativa atu loketribunal ida ke justu,” realsaCancela. Cancela husu ba Es-tadu Timor-Leste atu la belesoe povu nia hamrok ba jus-tisa. “Ita harii hela nasaun idane’ebe tenki bazeia ba prin-sipius ne’ebe justu ho justisa,igualdade, integridade, nodignidade,” afirma Cancela.

Pe. Francisco Barreto ihaninia reflesaun, fo sasin katakTimor-oan sira ne’ebe mak mi-lisia sira oho, sira ne’e mesakMártires Pátria. “Maibe siramos Mártires ba Igreja Kató-lika. Wainhira hau vizita siraiha rezidensia ida ne’e, sirasempre kaer tersu halao ora-saun ne’ebe nakonu ho fiar nofé. Sira nunka para, atu haloorasaun,” esplika Pe. Barretoiha ninia sasin iha 17 Abril liuba.

Realidade ida ne’e makvitima sira infrenta iha sira niamoris, wainhira hanoin fila-falihahalok brutalizmu ne’ebemak milisia sira halo ba povuTimor-Leste ne’ebe buka fatinhakmatek iha ManuelCarrascalão nia uma, ihaLecidere 17 Abril 1999 liu ba,antes atu halao konsultapopular.

Saida mak oras ne’e dau-daun familia vitima sira buka:la’os kadeira, la’os mos osan.Maibe justisa no lia los. Sirane’ebe mak milisa no militarIndonézia sira oho, oras ne’edau-daun nia rate iha ne’ebe?Estadu hakarak hakuak maluho jeneral sira ne’ebe mak in-volve krimi iha 1999, maibehaluha vitima sira ne’ebe makuluk fakar ran ba rai ida ne’e?Dezesperu la’os razaun. La’osmos rezignasaun, Timor-oansira tenki hakilar nafatin hodibuka justisa no lia los.

Sira Mártires Pátria no Igreja>tutan husi pajina 12

Kla'akSemanal 04 Maiu 20096 LENO

Sahara oksidental nee ultimakolonia Europeu neebe munduhaluhan. Nia baliza ho Maroko,Mauritania no Aljeria iha AfrikaNorte. Rai sira nee, babain ema

bolu Sub-Saharan Africa. Foin lalais neeloron ida fulan Marsu, hau hetan privelejiuhodi partisipa iha selebrasaun dekada idaPremiu da Paz Estudante nian iha Norwegiano hasoru malu ho Rabab Amidane, estu-dante feto lian midar no determinadu idahusi Sahara Oksidental neebe simu Premiu

da Paz tinan 2009nian. Artigu ida neetenta fo konesemen-tu badak ba estudan-te-juventude Timo-rense no Indonesiaoan sira neebe parteba redi solidariedadeho esperansa atu si-ra mos bele fo soli-dariedade ba lutaauto-determinasaunpovu Sahara Oksi-dental neebe RababAmidane representa,tuir sira nia posibilida-des. Dadus sira nee,mai husi fontes oi-oin,inkluindu konversa in-formal ho Rabab ihaTrondheim, Nor-wegia.

Depois de Euro-peu sira asina trata-du ida atu fahe Afrika

ba malu iha Berlin tinan 1884, Espana aneksakedan Sahara Oksidental no koloniza niadurante tinan 80 resin. Povu Sahrawi sira haloresistensia hasoru kolonialista, kolonial sirasempre halakon resistensia sira nee. Maibe,Segundu Guerra Mundial halo Europeu sirania dominiu nakdoko. Hafoin, funda mos or-ganizasaun ONU, deklarasaun Direitus Hu-manos tinan 1948 no ikus liu mak politikaONU nian atu deskoloniza kolonia sira 1960.Povu Sahrawi hahu mehi ba nasaun inde-pendente ida. Iha parte seluk, Maroko hoMauritania, kada ida reklama relasaun kul-tural ho Sahara Oksidental. Inves de halo

deskolonizasaun afavor povu Sahrawi,ditadura Franscico Franco asina fali TrataduTripartite Sekretu ida ho Maroko no Mau-ritania atu hamutuk governa Sahara Oksi-dental. Tratadu ida nee halo loron hirak antesEspana abandona rai nee, ate lalin hotu materuin Espanol sira husi semiteriu Saharanian loron 16 Novembru 1975. Lalais deit,Maroko hadau parte Norte no Mauritaniaaneksa parte sul Sahara nian. Antes nee,Aljeria neebe rivalde tradisional Marokonian apoiu tiha ona estabilesementu move-mentu libertasaun Sahara nian naran POLI-SARIO, no halo resistensia hasoru Maroko noMauritania. Mauritania ikus mai retira-an,maibe Maroko kontinua habelar tan niaokupasaun iha Sahara Oksidental too ohinloron. Desde invasaun Maroko, Am-nestiaInternasional, Komisaun Alta Direitus Huma-nos ONU nian, ICRC no agensia direitushumanus sira seluk, kondena violasaungrave hasoru direitus fundamentais povuSahrawi nian inkluindu deslokasaun masalno prinsipal liu violasaun ba direitu auto-determinasaun politika. Maroko mos harimoru aas foun iha Sahara neebe abitraria-mente fahe povu Sahara Oksidental.

Fundamental tebes ba ita atu reafirmakatak povu Sahrawi nia resistensia ihaligitimidade. Ida, Sahara Oksidental saikolonia Espana no sei lista iha Komite 24-Komite Deskolonizasaun iha ONU no Inter-national Court of Justice iha Deng Haag-Holanda hahu tinan 1975 katak povu Sahrawiiha direitu tomak ba auto-determinasaun.Segundu, eksiste resistensia nasional no sis-tema governansia hanesan POLISARIO/SADR (Sahrawi Arab Republic Democratic).Terseiru, Sahara Oksidental iha territoria nia

luan hamutuk 266.000km2 ho populasaun382.000 resin neebe sei namkari iha Maroko,Sahara Oksidental no sai refugiadus ihaMauritania, Algeria no fatin seluk. Kuartu,povu Sahrawi sira mos iha rekursus natu-rais hanesan; ikan iha tasi, hakiak animalnomadika, potensia agrikultura no ihaposibilidade rekursu petroleum neebe belesustenta nia povu iha nasaun independenteneebe sira bolu, Sahrawi Arab DemocraticRepublic (SADR). De faktu, desde nia esta-belementu, SADR hetan ona apoiu husi Na-saun hamutuk 40 resin mai husi Asia, Afrikano Amerika Latina. Maroko neebe invade Re-publika Sahara hetan deit apoiu husi LigaArab.

ONU halo intervensaun tinan 1991 noplanu atu superviza referendu tinan 1992,Referendu la konsegue lao, too ohin loronPovu Sahrawi kontinua sujeitu ba represaunmilitar sistema Monarkia Maroko nian. Difi-kuldades neebe ONU hasoru mak: Ida, ONUla konsegue buka solusaun ba, se los makbele vota iha referendu. Emperador HassanII aseita referendu maibe hakarak imigranteMaroko sira neebe hela ona iha teritoriuSahara Oksidental nian mos tenki partisipaiha eleisaun. ONU registu 85.000 tinan 1991,no besik metade mak husi areas neebe Ma-roko mak domina. Iha kontraria, Polisario/SADR rejeita partisipasaun imigrantes Ma-roko nian iha referendu. Rua, ONU nia repre-sentate James Baker halo fali planu ida tinan2000, estabiliza orgaun ida hanaran Wes-tern Sahara Authority hodi kaer administra-saun Sahara Autonomu too tinan lima (5)depois mak halo referendu; admite pre-senza militar Maroko nian iha Sahara atereferendu halao. Maroko no Polisariu hotu,rejeita proposta nee no Senhor James Bakerresigna-an tiha ona husi nia pozisaun ihaMisaun ONU nian ba Referendu iha SaharaOksidental.

Tinan 2005 mai oin, maske nunee, ko-mesa mosu movementu nao violensia kontraokupasaun sistema Monarkia Maroko nianiha Sahara Oksidental. Estudantes no orga-nizasaun direitus humanos sira iha Marokohalo demonstrasaun pasifika, laos deit ha-soru sistema Monarkia represivu MarokoMahammed VI nia ukun, maibe mos kontraindiferensia politika no kolaborasaun EstaduEuropeus sira neebe sai abut ba sofrementupovu Sahrawi nian. Polisia halo represaunhasoru membru movementu nee inkluindutortura no detensaun extra-judisial. RababAmidane, for exemplu, sira familia tomak saisujeitu ba represaun sistimatika polisianian. Nia alin mane, El Ouali Amidane (20anos) hetan kastigu durante tinan lima nofamilia la hatene nia situasaun oinsa no ihaneebe, tanba nia partisipa iha demonstra-saun pasifika. Daduz hatudu mos katak re-sistensia lao duni. Pur ezemplu, lia-fuan ikusnian husi kantiku-antena nasional mak: ‘God,Country, King.’ Juventude (18 anos) ida ha-kerek fali iha Baqui; God, Country, Barca.’Barca refere ba klube futebola Barcelonanian. Juventude nee hetan kastigu fulan 18.Diplomatikamente, Governu Espanol sirakontinua afavor mekanismu ida neebe povuSahrawi mak determina sira nia destinu.Ko-insidente ho atakes Israel nian ba Pa-lestina, Presidente Venezuela Hugo Chavestaka kedan Embaixada Israel no Marokonian iha Caracas. Aksaun nee hanesan kon-tinuasaun presaun Latin Amerika ba Marokono solidariedade ba POLISARIO no PovuSahrawi. Movementu solidariedade estu-dante internasional husi nasaun 100 mossei aumenta sira nia apoiu ba povu Saharadepois de ISFIT International Students’Festival iha Trondheim Norway fo PeacePrize ba Rabab Amidane husi West Saharatinan ida nee, 2009. Premiu da Paz nee seihatoo kada tinan rua ba estudante ida kaorganizasaun estudante ida, katak suportaba auto-determinasaun ba povu Saharamos sei buras ba beibeik.

Hakerek nain, Laureadu Premiu da PazEstudante Nian 1999.Kordenador Peace and Conflict StudiesFASPOL-UNTL

Nani hasoru be-boot ba pazEstudante Sahara:

Antero Benedito da Silva*

Rejime AMP silu batar: atu tunu ka atu sunu?

Ohin, povu tuur iha uma, ihanakukun laran. Sira nia kabunsei mamuk hela. Tuir rejimene’e nia planu iha futuru povusei hamlaha nafatin, maibé sira

bele haree sira nia família nia kabun ma-muk tanba aban bainrua, ahi-lampu iha, hodisira bele haree sira nia terus loroloron: loronno kalan

Kritika ba planu hariiSentrál Mina-Todan

Biar Deputadu sira ko’alia “tun sa’e” noita-hotu buka jeitu atu rona sira nia ko’alia,durante debate (Orsamentu Jeral do Esta-du) OJE Ha’u husu ba ha’u nia a’an rasik: “Sáida mak deputadu sira hakarak?” “Sira ha-karak ita hotu atu la’o ba oin ka, sira hakarakhadi’a sira nia moris rasik deit?”

Deputadu sira, nudar reprezentante as-pirasaun maioria eleitoradu iha Timor-Lestekritika planu rejime AMP hodi harii sentrálmina todan iha Timor-Leste. Tuir loloos idane’e mak demokrasia multipartidária ne’ebéSExa. Prezidente Ramos-Horta tabele ba,no ne’ebé Prezidente uluk, Kay Rala XananaGusmão loke dalan hodi buras, bainhira sirarua ne’e hahoris partidu oioin hodi hafua-liaba komunidade internasionál katak iha Timor-Leste demokrasia iha ona tanba partidu po-lítiku barabarak no oioin.

Ita moris iha demokrasia duni? Ida ne’emak “demokrasia”? Povu ki’ik husu A, no Ma-kukun Na’in fó B? Sá demokrasia ma ne’e?

Ohin Kla'ak buka dala-ida-tan atu lokediskusaun ki’ik oan ida kona-ba OJE liu-liuba Planu Asaun Anuál husi Sekretaria Esta-du Politika Enerjétika (SEPE).

Tuir planu asaun anuál ida ne’e, ne’ebéita bele hetan iha Livru Orsamentu I iha pájina180, ita haree katak SEPE iha “Programabio-etanól: ho estratéjia haburas produsaunbatar no ai-farina”. Biar programa ne’e ha-kerek iha livru, infelismente deputadu sira lakestiona didi’ak kona-ba sá ida mak programane’e nia hakarak, no programa ne’e hatán bapovu ki’ik nia nesesidade sá ida lo-loos?

Tuir informasaun ne’ebé Kla'ak hetan, biardeputadu aprova Governu atu hala’o atividadene’e iha tinan 2009, Programa ida ne’e la’oke-das iha loron 21 Agostu 2008, molok apro-vasaun husi Parlamentu Nasionál sa’e.

Planu ne’e hahú la’o bainhira SekretáriuEstadu Polítika Enerjétika (Sr. Avelino

Coelho) asina memorandum ho kompañiaida naran KOMOR. Bain-hira ita analiza MOU

ne’e ita haree iha pontu 2 katak:« Lala’ok dahuluk husi kompañia

KOMOR mak atu kuda batar hamutukho to’os na’in individual ka koopera-tiva iha rai luan ida ne’ebé liu 100,000 hektar (ha) iha Lospalos, Malia-na, Baukau, Betanu, Same no Vikeke(…) ida ne’e atu hamosu servisu baema na’in atus tolu (300) »

Sani na’in bele dehan: ida ne’edi’ak tanba to’os na’in kuda no kom-pañia sira mai hola kedas. Ida ne’eloos, ida ne’e vantajen ida maibé moosiha projetu ne’e ita hetan dezvanta-jen oioin. Porezemplu envés de pla-nu ne’e hametin ita nia seguransa ai-han, nia hamosu fali inseguransa ai-han no povu moris arraska ho ham-laha tan rai di’ak ba sira atu kuda ai-han kompañia uza fali atu kuda batarno lori hotu ba liur.

Tan sá? Tan batar ne’e, ne’ebékompañia KOMOR hakarak ita nia To’os Na’inatu kuda sira la uza hodi fan fali ba ita povuatu han. Batar tomak ne’e kom-pañia hakarakuza hodi halo mina-batar no lori mina-batarho-tu ba liur.

Bainhira Estadu konvense agrikultór siraatu hapara kuda batar hodi hamenus ham-laha iha ita nia rai, no halo katak agrikultórhahú batar hodi hamoris karreta iha nasaunsira seluk, rai tomak lakon, tanba ita nia rai-bokur hodi haburas agrikultura, kompañiasira sei mai uza hotu, ita nia kosar-been lamaran hodi sira nia karreta bele la’o, ita niakosar-been la maran hodi sira bele hakso-lok, ita nia kabun sei mamuk hela deit, hodisira bele hetan no ita hotu lakon. Se se makatan, se se mak Na’in, se, se deit mak ema,se se deit mak exploradór?

rui PINTO

Avelino Coelho, Fotografia husi: Jon Land

Povu hamlaha no Avelino Coelhoasina MOU hodi halo mina husi batar

Rabab Amidane, estudante husi Sahara Oksidental nebe simuPremiu da Paz 2009

Kla'akSemanal 04 Maiu 2009 7LENO

Konferénsia Rejionál La Via Campesina JoventudeAgrikultura, Sudeste Ázíatiku & Ázia Leste

Loron premeru husi kon-ferénsia, hahú ho konfoihusi Konventu São PauluII Comoro ba suku UmaKadu’ak, sub-distritu La-

clo, distritu Manatutu ho objektivuvizita kampo. Vizita kampo ida ne’eUSC-TL hean fi’ar hodi sai uma nainba vijita kampo ida ne’e. Atividadevizita kampo, komesa hahu iha loron26 de Marsu 2009, hahú ho semi-náriu ne’ebé hetan partisipasaunhusi Sekretáriu Estádu Meu ambien-te, Sekretáriu Estádu Pikuariu no Re-prejentante Sekretáriu Estadu Jo-ventude i Desportu. Iha deskursuSekreáriu Estádu Meuambiente ka-tak; koalia konabá agrikultura no Meuambiente, buat ida ne’ebé impor-tante teb-tebes.

Wainhira ita haree geografika-mente, Timor-Leste ninia teritóriuprovolta de 14.000 km3. Tan ne’e,ita iha obrigasaun atu dezemvolverai ida ne’e ho sustentavel. Timor-Leste hanesan paiz ida ne’ebé in-dependenti tiha ona, iha mos ins-trumentu internasionais barak mákita ratifika tiha ona, i nune’e mosita adere ba Kyoto Protokolu, tanne’e ita iha obrigasaun atu hatunemisaun karbon. Maibé mos la ihaobrigasaun atu hatun emisaun. Saida mák ita esforsu dau-dauk hodihatan ba alterasaun klimátika, dalanmai ita mák Reflorestasaun, i gover-nu ida ne’e oferta tinan 2009, ha-nesan tinan ba reflorestasaun, ha-klaken Sekretáriu Estadu Meu-am-biente (Sr. Abilio Lima). SekretáriuEstadu ne’e mos salenta liu tan ka-tak, joventude hanesa kreativu noinovativu, labele para deit wainhirakonferensia ne’e ramata. Maibé tenkidada mos joventude sira seluk hodihalao’o atividade produtivu rumahodi nune’e bele dudu ekonómiaverde. Realidade iha Timor-Leste,kada tinan joventude ne’ebé mákformadu ona husi nivel ensinu pri-mária totál 15.000, husi totál ne’e,maizomenus 3 % mák konsege kon-tinua sira nia estudu ba Universidade.

Los duni sekretáriu estadu ninialia menon, maibé oinsa mák joven-tude sira atu sai kreativu no inovdor,karik sekretáriu estadu ida ne’ebémák toma konta ba asuntu for-

masaun profesional, loke fali projeituhamos dalan ho $ 3.00 kada loro.Kondisoins ida ne’e bele halo joven-tude sira produtivu no sai duniinovadór ka lae? Nune’e mos haloformasaun lingua Korea hodi nune’eatu haruka joventude sira sai tiha baKorea, sa ida mák Sr. Sekretáriu Es-tadu Ambiente nia sintidu husi ekó-nomia verde? Públiku Timor-Leste la-ran tomak senti no hanoin katak, si-tuasaun sosial iha Koreia do Sul lao’onormal hela deit tan ne’e ita hodiofrese ita nia oan klosan sira hodi atuba tuir kursu lingua Koreia nian, hodinune’e bele tebe sai tiha sira ba ihane’ebá. Afinal situasaun ne’ebé mákita tomak hanoin no espekta sala bo’otliu, wainhira ita rona maluk kampo-neses sira husi Koreia do Sul lansamai ita iha Konferensía JoventideAgrikultura La Via Campesina nian ihaUma Kaduak katak, kada tinan, jo-ventude sira iha Koreia tenki oho-anprovolta de 3.000 jovens tamba sirala iha kbit rasik hodi asesu ba agri-kultura no sai traballadór fabrika nian.Ba maluk joventude hirak ne’ebé mákla iha kbit hodi assesu ba agrikulturatamba matérial produsaun nian (finino matérial) produsaun nian, tinanba tinan karun teb-tebes. Mezmu ihatinan 5 ikus, sira nia sistéma agríkulakomesa ona muda husi konvensionalou mekanizasaun ba sistéma agrikúlaorganik 5 % ona.

Iha parte seluk, Sekretáriu EstáduPikwaria, iha ninia deskursu nia kasulia katak, liu husi programa mekani-zasaun, bele dada joventude barak

hodi fila fali ba sira nia suku, sub-dis-tritu no sira nia distritu sira hodi nune’ebele tulun sira nia inan no aman sirania serbisu hodi nune’e bele loke filafali sira nia natar no to’os sira. Hatanba polítika governu nian ba aprosi-masaun ho joventude agrikultura,ne’ebé mák adopta sistéma revolu-saun verde nian ne’e, Henri Sragi, Se-kretáriu geral La Via Campesina (ICC),iha konfrensia ne’e kasu lia katak,wainhira nasaun nia fondasi ita hatursala, ita sei kleuk no hetan susar ihaloron ikus no sala mos iha futuru. Na-saun nia fundasaun hatu’ur sala ihane’e? Iha mundu rai klaran ida ne’e,nasaun nia abut mák agrikultura,wainhira agrikultur forti nasaun mossai forti. Tamba ekonómia nasaun idanian atu forti, númiru produsaun tenkisae’e, nune’e mos ema barak tenkiproduz. Maibé governu ninia apro-simasaun oinsa atu hatoman emabele hadomi knar nu’udar kamponéshanesan knar ida ne’ebé mák xaveba nasaun ninia soberanian ho dalanmekanizasaun no tulun ida ne’ebémák la susténtavel no la halo emakreativu no hamosu toman tara-anba ema seluk. Karik la-iha tulun rumahusi ema ruma, sosiedade iha rai idane’e sei hakribi knar nu’udar kam-pones. Realidade ita haree dau-daukpolítika governu nian hodi loke kursulingua Koreia ba foinsae sira hodi nu-ne’e dezvia tiha foinsa’e sira husi paizida ne’e, atu nune’e governu ida ne’esei la ulun moras tan hodi trata asun-tu joventude nian.

Haree ba realita ne’ebé nasuan

Koreia do Sul sira infrenta iha sirania nasaun katak tinan-tinan joven-tude sira provolta de 3.000 jovensmák oho-an tamba susar atu asesuba agrikultura tamba ninia kustukarun, hodi asesu ba sistéma agri-kultura mekanizasaun. Sira la ihaosan hodi sosa fini HIBRIDA tambasira nia fini lokal rasik mohu tiha onatamba polítika mekanizasaun. Sirala iha osan ne’ebé mák nato’o hodiasesu ba aduvu kímiku taba sira niarai depende los ona ba aduvu kímiku,sira nia rain (lahan) labele fila onatamba sira la iha osan hodi selu tra-tór, tamba tratór ida ne’ebé uluksira nia governu distribui la iha meka-nizmu, tratór hirak ne’e at no monuba ema ida ka rua nia liman deit, en-taun sira hakarak halao’o sira niakna’ar hanesan agrikultur labele onatamba karun. Mai Timor-Leste haka-rak adopta sitéma mekanizasaunatu dada joventude hodi fila ba sirania knua ka dada sira nia kakorok ihaloron ikus?

Rejultadu husi konfrénsia ne’e ha-mosu planu asaun iha nivel nasionalno nivel rejional;

· Konfirma ami nia komit-mentu ba luta no asaun kontramodelu nova-liberál no kon-tribui hodi haforsa via cam-pesina hamutuk ho juventudisira.

· Haforsa ita nia organiza-saun sira iha level local, rejionálno global, hodi dezenvolve ser-bisu juven iha via campasina

· Enkoraja interkambiokona-bá esperensia entre itania orga-nizasaun dau-daukne’e, ba luta rejistensia no

wa’idinik

tutanhusikla'aknumeru 44

kontrui alternative konkreta bamodelu nova-liberal.

· Dezenvolve programa sirane’ebe atrai juvens iha area ruralsira, tau iha prátika no suportainisativa kongkreta konaba agri-kultura sustentavel, merkadulocal, agro-ekológiku i iha tempune’ebé hanesan hodi kontra sis-tema dominante bazeia ba sub-misaun capital finanseru.

· Promove hodi harii aliansaho organizasoins seluk iha áreiarural no fatin sira urbanu ba lutahasoru modelu kapitalista

· Aplika igualidade jenéru baiha dezemvolvimentu ita niaserbisu

· Tau edukasaun idologia ihaprosesu mosaun nian hodi ha-forsa/hakbi’it famillia joven agri-kultur, nu’udar autór ba mudan-sa social.

· Respeitu no defende direituindividu no koletiva husi ema siraho kultura oin-oin

· Hariku, pratika no valoresprojeitu kultural husi ita nia ko-munidade ne’ebé iha fatin rurais.

· Luta hasoru akordu mer-kadu livre, polítika agrikulturane’ebé obriga husi WTO, korpo-rasaun MGO (modifikasaun Gé-netika Organizmu) no mutina-sional sira liu husi inperializmu,militarizasaun no funu agre-saun.

>kontunua ba iha pajina 8

Kla'akSemanal 04 Maiu 20098 KNUA

katak bainhira ha’u halo ko-mentáriu “Repúblika das Bananas”sira hanoin katak ha’u halo komen-táriu polítiku, karik sub-konxiente-mente Ha’u halo ida ne’e, karik Ha’uhalo, Ha’u la haluha ha’u nia hunno ha’u nia dikin.

Buat ne’ebé ha’u halo iha kalanne’ebá ba ita nia ativista no ba itania Na’in Ulun boot mak manifestuida ba lideransa ohin loron, ativistaohin no aban nian, katak ita nudarTimor-oan tenke simu ita nia liannasionál hotu-hotu nudar tadakida, ne’ebé hato’o ba ema hotu itania lisan no ita nia fiar katak itania rai bele sai rai ho atan laek,

Naran komun hudi ihaTetun1. Hudi batugade2. Hudi tahan lima3. Hudi dilak4. Hudi ema5. Hudi fatuk6. Hudi kaen7. Hudi karau8. Hudi karau dikur9. Hudi (k)modok10. Hudi kolo11. Hudi lamak12. Hudi lelo badak13. Hudi mandar14. Hudi tanbaga15. Hudi tira16. Hudi bee17. Hudi singapura

katak ita nia dalen tada ita nia kbiithodi ukun rasik a’an.

Timor-Leste “Repúblika das Bananas” > > > > >tutan husi pajina 10

Osan Ba Gastus KorrentesBot Liu Se La kria Serbisu baJovens Ermera

Se ita hare Despesas montantetomak nebe Guverno Sentral Alokaba Distrito Ermera hamutuk $10,186 milhoes, ita bele hatene katakGuverno lahutudu duni planu no pro-grama atu hasai kiak iha DistritoErmera liu-liu ba médio ho longoprazo. Montante iha leten barak liumak Guverno aloka atu fahe deit-karik atu asegura votus PartidosPolitikus AMP nian hodi prepara baeleisaun jeral tuir mai.

Husi total osan nebe mak alokaba Distrito Ermera 18% deit makGuverno se gasta ba kapital de-senvolvimento hodi hadia infra-strutura ba Distrito Ermera. Despe-sas ba gastus korrentes hodi seluosan ba funsionarios estado, osanba ferik-katuas no antigos komba-tentes hamutuk osan $8,403 mi-lhoes (82%) bot liu kompara hoosan nebe mak investe iha kapitaldesenvolvimento hamutuk $1,1783milhoes hodi hadia halo reahibili-tasaun eskolas, edifisios publikasestado nian. Desequilibriu ida ne’esei aumenta problemas sosial ihaErmera, tan alokasaun osan ba ne-be atu garante serbisu ba jovensdesempregados sira kiik liu gastusnebe mak Guverno aloka atu selusalários ba funsionarios estado nianno osan atu fahe deit. Ho folin sa-san nebe mak ohin loron sae as ba-beik, maske Guverno nian politikaatu fahe osan mak barak liu dukehalo investimento ba kapital de-senvolvimento, povo iha Ermeraiha tinan 2009 sira nia moris se lamuda tan desequilibriu iha alo-kasaun Orsamento husi OJE 2009ba Distrito ida nee.

Desequilibriu iha investimentoka-pital desenvolvimento hamutuk$1, 783 milhao sei kiik nafatin kom-para ho total osan nebe mak Gu-verno AMP aloka ba salários no ven-cimentos ba Deputados ba 65 ihaPar-lamento Nasional hamutuk $2,198 milhoes ba tinan 2009.

Total osan aloka nebe ba sa-lários no vencimentos no subsídiosseluk ba deputados nain 65 deit,indika mai ita katak tinan ida maskeferik katuas sira barak iha Ermerasimu subsidio fulan ida 20$ nebenia total iha tinan ida $240, depu-tados ida-idak sei simu sira nia osansalários no subsidios ho total ha-mutuk husi $3000 to’o $5000 fulan-fulan nebe ba tinan ida, deputadoida bele se simu entre $33,000 to’o60,000 dollares amerikano. Se leiremunerasaun aprova hodi lega-liza osan nebe mak deputados sirasimu ho membros governo sira seprovoka folin sasan iha merkadunebe sae ba bebeik. Folin sasanaumenta, nia impakto se l aba De-putados sira maibe sei iha im-pakto boot liu ba sira nebe mak lasimu subsidos no salários husi

governo, inklui jovens sira iha Er-mera.

Desequilibriu seluk nebe im-portante tebes ita hare iha Orsa-mento Jeral Estado 2009 aloka baDistrtito Ermera, mak osan nebeinveste ba estradas urbanas, pas-seios e drenagem hamutuk $400

000 reprejenta deit4% husi total OJE2009 hamutuk $10,186milhoes alokaba Distrito Ermera.

Atu konklui itabele hateten katakmaske Guverno AMPhasai osan barak te-bes husi Fundo Mi-narai hamutuk $589,828milhoes no $91,3 milhoes husi husiestimativa reseitasdomestikas ba tinan2009 hodi finansia

OJE 2009 nian, husi total hamutuk$680.873milhoes, 1% deit makaloka ba Distrito Ermera nebe niapopulasaun hamutuk 107,557 pes-soas.

Hare husi aloka osan ba pro-jectus ba distrito Ermera hatudumomos katak Guverno AMP maskeukun liu ona tinan rua no gasta onaosan barak hasai husi Fundo Mi-narai nain, sedauk iha duni planoatu atu desenvolve Distrito Ermera.Plano nebe mak iha, atu selu deitba salários no vencimentos ba fun-sionarios estado iha distrito Er-mera no fahe osan ba antigos kom-batentes, ferik-katuas sira. Maibeosan nebe mak lolos atu gasta bainvestimento iha sektor infrastru-tura liu-liu estradas nia hodi kriaserbisu ba jovens sira no fasilitapovo nebe lasimu salários hane-san funsionarios sira, subsídioshanesan ferik katuas ka veteranossira, atu faan sira nia kafe, kiik liu.

Osan atu halo reabilitasaunestradas aloka deit $400 000 selakonsege halo reabilitasaun baestradas nebe naruk 170km barede rodoviária, nebe 152km es-tradas nasionais no 18km estradassecundarias. Estrada barak se la-konsege halo manutensaun iha tinan2009 iha distrito Ermera.

Maske Lei Tributaria (pajak)halo tiha ona reforma hodi hame-nus folin sasan iha merkado, folinsasan to’o ohin aumenta ba be-beik. Kontrario ho promessas elei-toral nebe Partidos AMP nian ha-to’o ba povo Ermera iha eleisaun

2007 liu. Folin supermie ida se-dauk tun to’o 5cem dollares norte-amerikano hanesan promesa nebepartido balun hateten iha kam-panha liu ba. Folin kafe sedaukaumenta desde AMP ukun. Aumen-to folin sasan iha merkado aumen-ta todan ba sira nebe mak lasimuosan hanesan funsionarios, ferikkatuas, ka veteranos sira.

Situasaun folin sasan se ihaimpaktu liu ba povo kiak sira iha

Ermera duke deputados sira, nebesei lei remunerasaun aprova De-putados ida se simu salários nosubsídios entre $3000 to’o $5000sedauk konta ho perdiem nebedeputado ida simu loron ida $10dollares norte-amerikano, karetano laptop. Osan povo nian levantahusi Fundo Minarai se benefisia siranebe aprova husi deputados AMPsira barak liu sei benefisia deit sirania an duke ba povo iha Ermera.

Tabela III. Komparasaun Kapital Desenvolvimentu no Gastus Korrentes OJE 2009 (ERMERA)

Tabela IV. Kapital Desenvolvimento Ba Estradas,Kiik Liu Total Osan Aloka Ba Distrito Ermera

Orsamento Jeraal Estado (OJE 2009) Aloka Deit 1% ba Distrito ERMERA>>>>>tutan husi pajina 9

Projetus Kapital Desenvolvimento Se Lakria Serbisu Naton

No Naran Projetus Total Osan

1

2

3

4

5

6

7891011

1213141516

17

19

Gabinete Regional para a Secretaria deEstado em ErmeraConstrucao de uma Clínica deMaternidade em Koliati GlenoReabilitacao de Estradas Ruraus em(Ermera)Nova Construcao e Reabilitacao EscolaPrimaria 199 MirtutuNova Construcao Escola Primaria 182MalabeNova Construcao Escola Primaria 232HatuguaNova Construcao Escola Primaria MatataReabilitacao de Centros Sucos MatataReabilitacao de Centros Sucos DelecoReabilitacao de Centros Sucos LacaoConstrucao de Um posto de Saúde emHatolia ManuleteNova Construcao EP 220 Atulia VilaReabilitacao de Centros Sucos FatubuloReabilitacao de Centros Sucos AculauReabilitacao de Centros Sucos HatoliaEstabelesimento do Gabinete doNotariado DsitritalReabilitacao Estradas Urbanas, pesseiose drenagem (Ermera)Construcao Mercado Mini-LauanaTotal

$108 000

$72 000

$200 000

$130 000

$130 000

$200 000

$200 000$7 000$7 000$7 000

$81 000

$200 000$7 000$7 000$7 000

$200 000

$200 000

$20 000$1,783 000

· Liu husi asaun konkretasolidaridade Internasional atupratika entre familla joventudeagrikultur iha mundu nebe sofrehusi impaktu imperalizmu, neo-liberalizmu no globalizasaun.· Utuliza místika, dansa, ai-knananuk, puizia no forma selukhusi espresaun joventude nian,

hanesa ita nia tradisaun lutasignifika ida husi joventude agri-kultur/familia agrikultu nian.

Komunikasaun

· Dezemvolve sistemakomunikasaun ida ne’ebé di’akentre ita nia organizasaun sira.

· Harí ita nia espasu rejionalho websait Via Campesina ha-nesan dalan ida hodi habelar,edukasaun no interkambio

· Habelar Via Campesina bamundu no organizasaun hodifahe ita nia objetivu no prinsipíusira.

Edukasaun/treiñamentu· Hamoris edukasaun idolojialiu husi sentru treiñamentu, so-rumutu, semináriu no interkam-bio.

Koordenasaun· Rejian ida-idak sei hatudujoven ida (feto no mane) atu

koordena serbisu no forma ko-mite kordenasaun ba joven-tude Internasional Via Cam-pesina.

· Ita propoin katak sirkun-tánsia husi asembleia joventudeliu husi celebra konfensia ViaCampesina.

- Hotu -

Konferénsia Rejionál La Via Campesina Joventude Agrikultura, Sudeste Ázíatiku & Ázia Leste > tutan husi pajina 7

Kla'akSemanal 04 Maiu 2009 9KADI

Rui Pinto

Orsamento Jeraal Estado (OJE 2009) Aloka Deit 1% ba Distrito ErmeraAlokasaun OJE 2009 Ba Distrito Ermera Kiik no Laiha Equilibriu

Parlamento Nasional iha fulan Janei-ro, aprova Orsamento Jeral Es-tado (OJE) ba tinan 2009, total ha-mutuk 680.873 milhoes dollaresnorte-amerikanos. Total OJE 2009

fahe ba kategorias hanesan; $93,123milhoesba salários no vencimentos, $247,998 milhoesba bens e servisus; Kapital Menor $38,053milhoes, Kapital Desenvolvimento $205,334milhoes ba Kapital Desenvolvimento no $96,365 milhoes ba transferensias publikas. Hu-si total $680,873milhoes OJE ba Timor-Lestetomak, total 10,186milhoes dollares norte-amerikano mak aloka ba distrito Ermera ne-be reprejenta, 1% deit husi total OJE 2009.

Distrito Ermera nebe iha numero popula-saun as teb-tebes ho total populasaun ha-mutuk 107,557 pessoas Guverno AMP ihatinan 2009 aloka deit 1% husi total $680,873 milhoes OJE 2009. Total alokasaun ba Dis-trito Ermera hatudu mai ita katak, impor-tansia Distrito Ermera nebe produz no haloexportasaun kafe ba rai liur ho nia totalpopulasaun hamutuk 107,557 pessoas, faheba sub-distritos 5 ho sucos 52, Guvernu AMPhatudu deit ho valor 1% iha total OrsamentoJeral Estado ba tinan 2009.

Kazu L7 iha Vemasse:Haklaken kona-ba ukun 11/1967

Iha semana kotuk jornál barak sainotísia relasiona ho kazu DeputaduCornélio Gama (alias L7) ne’ebé emabalun hatete katak sira sai sasin bahahalok ne’ebé la dun di’ak husi

deputadu lider bankada UNDERTIM ne’e.Hahalok foti fatuk ka ke’e rai hodi bukafatuk murak ka fatuk balun ba konstrusauntama fali ba kategoria “Estrasaun mineira”

(Hasa’e fatuk husi rai-laran). Tuir ukunIndonézia, ne’ebé to’o ohin loron sei saiukun ba Timor-Leste, liu-liu ukun 11/1967,ema hotu-hotu ne’ebé foti fatuk ba nudaresplorasaun (exploitation) ka foti fatukbalun hodi hala’o análize, levantamentudadus (exploration) tenke iha lisensahusi Estadu [artigu 15, liña 1]. Auto-rizasaun ne’e tenke asina husi Ministru[artigu 15, liña 3].oMinistru labele fóautorizasaun ba ema ka kompañia karik nia

la fó dokumentu hotu-hotu ne’ebé hakerekiha lista dokumentu iha Artigu 13 husiRegulamentu 32/1969 kona-ba hahalokhodi hetan lisensa ba estrasaun mineira.Karik ema ida, hanesan L7 (tuir sasin balunnia alegasaun) hala’o atividade “estrasaunmineira” bainhira nia seidauk iha lisensa,tuir artigu 31 husi ukun 11/1967, ne’ebéregula atividade estrasaun mineira nia beletama ba komarka to’o tinan lima. Hoinformasaun ne’e ami iha Kla'akhakarak

husu: L7 foti duni fatuk? L7 iha duni lisensaEstadu nian? Lia-husu ne’e mak leno aminia testu ne’e.

Kriminalizasaun Defamasaun:Ambivalensia “Toleransia Zero ba Corruption”Guteriano Neves

Investigasaun Tempo Semanal nian konaba praktika abuzu de poder iha Minis-tériu Justica nia laran konsege dadaema barak nia atensaun, mos loke kanekruma iha Governu agora nia adminis-

trasaun nia laran. Maibe ho kriminaliza defa-masaun, dada liu tan atensaun barak; la’osde’it hosi rai laran, maibe mos hosi kolega soli-daridade internasional sira ne’ebé tau matannafatin ba iha prosesu demokratizasaun ihaTimor-Leste. Iha statementu barak mak hasaiona hosi sosiedade sivil rai laran no movimentusolidaridade internasional ne’ebé consente hoassuntu liberdade de expressaun ne’ebé saihanesan chave ida ba iha demokratizasaun ihaTimor-Leste. Ikus liu mak karta solidaridadehosi jornalista no akadémiku na’in 85 hosi Aus-tralia nian ne’ebé protesta maka’as krminalizadefamasaun ne’e. Interessante mak iha kartane’e mos inklui jurnalista sira hanesan JohnPilger (Author no Journalista) ne’ebé nia re-putasaun internasional maka’as tebes liu hosinia filme dokumentariu sira, mos journalista

hosi media sira ne’ebé iha influensia maka’ashanesan Dateline SBS, Sydney Morning Herald,The Diplomat, nsst.

Kerek na’in fiar katak Timor oan hotu kon-sente kona ba importansia hosi liberdade daimprensa iha sosiedade ne’ebé demokratiku.Hare fali ba istoria luta ba ukun an, imprensamos kontribui papel importante hodi fo sai saidamak akontese iha rai laran. Ita bele imagina,tragedia 12 de Novembru sei laiha impaktumaka’as ba komunidade internasional, semreportagem hosi Amy Goodman, Allan Nairn,no Max Stahl. Iha tempu independensia, liber-dade da imprensa sai nafatin chave ida ba ihaprosesu demokrasia, liu hosi fasilita infor-masaun ba publiku, mos halo investigasaunba abuzu de poder ka korrupusan iha institui-saun públiku.

Buat ne’ebé sai centru atensaun mai kerekna’in iha kontekstu ida ne’e mak relasaun kazukriminalizasaun defmasaun nebe involve EditorTempo Semanal, Jose Belo, ho Ministra da Justisanian, no assuntu luta contra corrupsaun ihaTimor-Leste. Kerek na’in mai ho teze ida katakho kriminalizasaun defamasaun hatuduambivalensia attitude no hahalok Governu nian

ba iha luta kontra korrupsaun iha Timor-Leste.Em prinsipiu, ema hotu konsiente ho im-

portansia hosi servisu jurnalista nian iha kon-textu nasaun demokratiku. Iha nivel estaduhanesan instituisaun, klaru katak Timor-Lesteadora prinsipiu ida ne’e. Konstituisaun Timor-Leste Artigu 40.1 hateten katak kada emaiha direitu ba liberdade atu koalia, direitu atuhato’o informasaun no direitu hetan informa-saun. Realiza katak independensia media ha-nesan parte importante ida hosi liberdade es-pressaun, entaun artigu 41.1 kontinua hodi ha-teten katak Liberdade imprensa no mediamassa tenki guarantia. Iha kontekstu ne’e, kri-minaliza defamasaun hanesan aktu ne’ebékontradiz ho prinsipiu konstitusaun estadunian, no mos deklarasaun universal direitushumanus nian, ne’ebé Timor-Leste rasik rati-fika tiha ona.

Assuntu luta korrupsaun ka ho nanal ma-mar liu tan “Toleransia zero ba korrupsaun”sempre sai hosi na’i ulun sira nia ibun iha eventuimportante barak. Komesa hosi Governu an-terior to’o Governu atual. Iha preamble hosiplanu nasional 2007-2012 ne’ebé Governuatual submete ba Parlementu Nasional iha

2007, Governu komete atu defende prinsipiuBoa governasaun, assegura mekanismu ne’ebéeffektivu atu luta kontra korupsaun, kolusaunno nepotismu. Kle’an liu tan, dokumentu ne’emos hateten “This Government is concen-trated on creating a High Authority for GoodGovernance, with real powers of intervention,to create a culture of integrity, dedication andprofessionalism in Public Administration.” Tra-dusaun interpretativa mak “Governu ida ne’ekonsentra iha kriasaun autoridade nivel as baboa Governasaun, ho poder atu halo inter-vensaun, atu kria kultura integridade, dedi-kasaun, no profesionalismu iha administrasaunpúbliku.” Kona ba media nian, Governu atualreforsa katak “media bele sai hanesan enti-dade importante atu dezenvolve educasauncivika no promosaun cidadaun ne’ebé diak,liu hosi dalan inovativu, atu kontribui ba kom-prendesaun ba prosesu politiku nasional, inkluimos atu supporta institiuisaun governantessira.” Sim! liafuan hirak iha leten, sai hanesanevidensia kona ba Governu nia promesasne’ebé nia fa’an ba sidadaun sira atu hetan

Diferensa alokasaun ne’e hatudu inkom-pentensia Guverno AMP nian atu halo pro-grama no halo desenvolvemento lolos hodidistribui osan minarai atu hasai kiak nebemak barak hela iha distritos iha Timor-Lestetomak inklui distrito Ermera.

Tuir Dokumentu Orsamentu Jeral Estado2009 nebe Guvernu AMP aprezenta ihaParlamento Nasional total alokasaun baDistrito Ermera hamutuk $10,186milhoes,maske osan ne’e administra iha GuvernoSentral Díli, alokasaun osan ne’e se faheba; pensaun antigos kombatentes hamu-tuk,$3,670milhoes(36%); pagamento ba

Tabela I. Total OJE 2009 Aloka Ba Ermera

ferik-katuas no vulneráveis sira, $1,676 mi-lhoes(16%), pagamento ba salários no venci-mentos ba funsionarios no PNTL iha DistritoErmera hamutuk $2,191milhoes(22%); Ka-pital Desenvolvimento, $1,783 milhoes (18%);Concessões Escolares e Alimentasaun $405

mill (4%); tranferensias parasucos $240mil (2%) ConcessõesEnergia Altenativa$191 mill (2%)no ar-tes desporto para jo-vens total hamutuk$30mil (0) deit.

Faktus alokasaunOrsamento Jeral Es-tado (2009) ba dis-trito Ermera hatudurealidade seluk ba itakatak, osan barak liuGuverno aloka iha dis-trito Ermera, barak liumak la investe atu

halo desenvolvimentu iha infra-strutura rural distrito nian, liu-liuatu hadia estrada, bemos, pontesno kontrolo inundasaun, hodi be-nefisia povo kafe nain Ermera.Maibe osan barak liu mak aloka atu fahedeit no selu funsionarios estado. Kompara

Alokasaun osan ba kapital de-senvolvimentohamutuk $1,783 ba distrito Ermera ki’ik liufali osan, nebe mak Guverno aloka atu seluFunsionarios de estado hamutuk $2,191 mil-lhoes dollares norte-amerikano iha distritoErmera ba funsionarios hamutuk 1080 pes-soas.

BIKELI

Tabela II. Verbas Fahe Ba Total Alokasaun $10,186milhoesba Distrito Ermera

>>>>>kontinua ba pajina 8

>kontinua ba iha pajina 11

Kla'akSemanal 04 Maiu 200910 LISAN

Iha ami nia konversa ida ihakla’ak, semana hirak liu-baami dada lia uitoan kona-ba importánsia fiar, impor-tánsia kreda ba ita joven

sira. Iha momentu ne’ebá amiko’alia uitoan kona-ba Dom Helderda Câmara, kona-ba Leonardo Boff,no Frei Betto. Momentu ne’ebákolega ida husu ba sá ida mak“teolojia da libertasaun”? Tuirloloos lia-hatán ba ida ne’e simples

loos, tuir teolojia ne’e nia hanoinmaromak sempre fó tulun emakiak no oprimidu hodi haparaopresaun ne’ebé ema riku nopoderozu halo ba sira1.

Jornál kla'aksemana ne’ehato’o ba sani na’in hotu, no basarani na’in sira testu ida husiaman ba hanoin “teolojia da liber-tasaun”, Frei Betto, frei domi-nikanu ida ne’ebé hakerek testuoioin kona-ba “teolojia da

libertasaun”.Ema balun hanesan amu papa

João Paulo II la simu hanoin FreiBetto nia, no bandu nia atu ko’alia,amu papa Ratzinger moos la simuFrei Betto nia hanoin2 kritika ne’emosu tanba nudar teólogu liber-tadór ida Frei Betto, hanesan ko-lega seluk uza teoria polítika liu-liu teoria marxista hodi komprendeno kombate pobreza. Frei Betto noteólogu libertadór seluk, hatete

katak hodi hapara pobreza itatenke hapara, pekadu, tan kiakmosu tan sarani Na’in la la’o tuirbuat ne’ebé santa Igreja hanorinba sarani na’in.

1Campolo, T. (unknown). ”What isl iberation teology”. On faith. TheWashington Post2Ratzinger (1984). “Liberation Theo-logy” (preliminary notes to 1984 Ins-truction)

Bandu atu mehiIha pasadu, ami haree futuru

nudar buat di’ak, ami nia mehiba futuru di’ak liu tan. Ida ne’emak sentimentu Ha’u nia otas,jerasaun ida ne’ebé uluk iha

tinan 1960 halo tinan ruanulu (Kuba,Che, Vietnam, Bosa-Nova, Sinema-foun, Nouvelle Vague, Beatles, tro-pilalizmu etc.).

Joven ohin loron mehi kona-basá ida loloos? Iha ami nia tempu,ami jerasaun ka otas mehi hodihadi’a Brazíl (ne’ebé hama’e husigolpe militár iha 1964) no mundutomak (ne’ebé seidauk hatene halonusa mak sira bele moris liu-tihamuru Berlin monu).

Buat “Globokolonizasaun neo-liberal” privatiza empreza públikano Estadu nian no moos hahú pri-vatiza ita hotu nia mehi. Joven sirala mehi ona iha eskala nasionálka universal, mehi ne’e sira iha bain-hira ita ko’alia deit kona-ba natu-reza no meiu-ambiente, mehi laiha ona ba buat seluk. Joven siraohin loron mehi iha eskala indi-vidual, sira nia a’an rasik no basira nia família: mehi ho konfortu,rikeza, beleza no podér.

Se mak na’ok mehi boot jovenhusi sira? Tan sá mak ema ha-moos lia-fuan “utopia” husi ita nialia-luruk no husi ita nia ko’alia?Tan sá mak lia-fuan ne’e halo in-telektual sira iha Europa sente tuurla metin?

Tuir loloos Hezíodu mak emadahuluk atu temi lia-fuan “utopia”(lia-fuan ne’ebé mai husi dalen-Gregu utopos –ne’ebé hatete fatin-laek). Poeta Hezíodu hakerek kona-ba utopia iha nia makerek famozuida “servisu no loroloron” ne’ebénia hato’o ba públiku iha sékulu VIIantes Kristu. Iha testu ne’e dadolinNa’in ko’alia kona-ba ema ne’ebémoris hanesan maromak, emane’ebé: “moris ho laran todan laek,ema ne’ebé la iha susar ka terus”.Iha ne’eba, (utopia) ema la sai ferikka katuas, no ema moris kmaanno han didi’ak loroloron. Iha utopiaema “la hatene susar, no moris ihadame, moris ho abundánsia hane-san Na’in ba sira nia rai”. Ema a’atsira ne’ebé lakohi la’o tuir dalandi’ak na’ok sidade-sidade sira nohamosu ema ho podér, podér ha-mosu fali ukun, no hanesan ne’e emaiha utopia lakon sira nia pudór.

Bainhira Hezíodu hakerek nia lahakerek mehik ida. Nia testu besikliu testu profétiku ida duke testu

mehi ida. Tuir nia tempu di’ak ne’e(utopia) halai husi ema tanba ema“la biban atu hapara violénsiakontra malu no lakohi simu maro-mak”. Hezíodu hatete, bainhira niakompara realidade ho utopia, katakdaudaun ita la iha “domin entremaun-alin, entre belun sira hane-san iha pasadu”

Lia-fuan “utopia” Thomas Mooreuza iha 1516, iha nia livru ho títuluhanesan. Hanoin ne’e, ne’ebé ha-tete katak uluk, baiuluk, ita niabei’ala sei moris iha sosiedadeperfeita, ne’ebé sala la iha no itahotu iha devér hodi fila-fali so-siedade ohin loron ne’e ba sosie-dade uluk, no, tuir nia hanoin, so-siedade perfeita sira ita hetan ihasosiedade ho tradisaun judaikó-kristan. Mito bíbliku kona-ba pa-raízu, fatin ne’ebé terus la iha, salala iha, sei moris iha ita nia inkon-xiente. Buat ne’ebé uluk iha, abanbele iha fali. Marx rasik moos lakonsege liberta a’an, haforu a’anhusi paradigma bíbliku ne’e. Niniakomunizmu primitivu ne’ebé la si-mu alienasaun no esplorasaun, makreprezentasaun husi hanoin pasa-du ne’ebé nia hein atu mosu falinudar ilas iha lalenok ne’ebé tadakita nia futuru: vontade atu hariisosiedade komunista ida ne’ebéita sukat buat ne’ebé ita hakaraktuir buat ne’ebé ita presiza nudarser umanu.

Iha ne’ebé mak utopia ne’e seimoris ohin loron iha sékulu XX?Utopia sá ida mak mobiliza mili-tante tokon ba tokon no halo kataksira barani no prontu atu fó sira niamoris hodi garante katak ema hotubele moris? Ita labele komparafundamentalizmu izlámiku ho fiarhusi joven revolusionáriu sira. Sirabuka atu fila mundu, sira la bukaatu hato’o no malorek kbiit fiar ida,sira buka justisa no la buka atu ha-belar relijiaun; sira buka atu hariisosiedade foun ida, sira la bukaatu hanehan ema ho relijiaun; siraharee sira nia manán bainhira ha-nehan Na’in la iha ona, sira la ha-ree sira nia manán bainhira siramate ona no ema balun hatete ka-tak sira martir fali.

Sosializmu sai utopia boot idaba ha’u nia jerasaun. Ami mehi hososiedade ne’ebé hamlaha la iha,ne’ebé funu, esplorasaun, diskri-minasaun no marjinalizasaun laiha. Rúsia mak hahú sistema idane’e iha 1917, sistema ida ne’ebé

Marx no Engels hakerek bainhirasira kritika kapitalizmu. Iha 1949Jigante Xina moos la’o tuir dalanne’e.

Biar sosializmu hatudu avansuboot ida ba direitu sosiál, la kleur,deziluzaun Hezíodu mosu fali bain-hira Stalin hala’o krime arbiru,bainhira Xina hala’o nia RevolusaunKultural, bainhira ita haree impe-rialismu polítiku, bainhira ditaduraproletariadu nian fila ba ditadurahusi na’in ulun sira husi partidu úni-ku, partidu mesak ida deit, noezemplu seluk tan.

Hannah Arendt, militante husieskerda Aleman, ne’ebé nega niahanoin revolusionáriu no halo salaboot bainhira hatete katak mark-sizmu no faxizmu hanesan versaunrua husi totalitarizmu. Nia hahúhato’o hanoin anti-utópiku ne’ebéohin loron iha Brazil ita hetan ihaPSDB no PT. Nune’e moos nia, taka

dala ba esperansa no hametintan hanoin neoliberalizmu.

Ba ema ne’ebé fiar antiuto-pizmu, ne’ebé la fiar ona ba so-siedade pos-kapitalizta, tan tuirsira hanoin, sistema ne’e mak de-mokrasia. Ba sira kapitalizmu be-le sai buat ida a’at bainhira uzasistema ne’e atu abuza fali, tanbasistema ne’e nia hun, nia esénsiadi’ak duni. Nune’e moos, tuir sirania hanoin ita bele “umaniza” sis-tema kapitalista ne’e, sira hanoinnatoon hodi haree ligasaun entreWall Street no Etiópia, ligasaunentre moris di’ak iha rai iha es-kandinávia no sira nia kapitál iharai buras ka emerjente sira.

Ohin ita terus, ohin ita nia mo-ras mak distopia, utopia ida ne’e-bé ema manipula no troka, ne’ebéfó fatin ba ema hotu atu moristriste iha fatin-fatin. Sá ida makita iha bainhira ita la iha espe-

ransa ona? Bainhira ita la fiar li-deransa, partidu, doutrina no ideo-lojia? Sa ida mak ita iha, bainhiraita nia sorin, ema taka odamatanno janela ba ita? Restu, buat mo-ruk, buat terus, buat hakarak laek.Iha momentu ne’e sistema kome-mora fali sistema nia vitória, sis-tema manán, ita lakon. Sira hasa’eutopia husi ita nia laran, sira ha-para, sira halutu. Ida ne’e maktátika husi ema ne’ebé fiar basistema kapitalista, sistema idane’ebé fiar no hatete katak: “se ola tama ba merkadu, o labele hetansalvasaun”.

Ema ne’ebé la mehi ho utopia,nia hetan risku boot ida hodi bukaiha mehi kímiku, buka droga, hodikoko atu hasoru sentimentu utopiane’e, maibé dalan droga dalan idane’ebé sempre lori ema ne’ebé la’otuir dalan ne’e ba mehi no morisa’at ida.

Timor-Leste

Testu orijinál husi Frei Betto tradusaun no versaun dalen tetun husi Rui Pinto

“Repúblika das Bananas”

Krónika husi: Rui Pinto

Baibain bainhira ema temi “Re- públika das ba- nanas” sira ha-tete adjetivu aat

ida ba rai, maibé ida ne’ela’ós buat ne’ebé ohin ha’uhakarak hato’o ba ita nia rai.Iha kalan ida, fulan hirak liu-ba, Ha’u ko’alia ho famíliaativista sira. Sira ne’e des-

de uluk kedas fó tulun makás ihaexterior ba Timor-Leste atu hetanukun rasik a’an. Ohin loron, famíliane’e, biar triste ho akontesimentu2006 sira sei fiar katak ita nia rai belesai rai di’ak no tinan-tinan fó tulunnafatin ba ita nia sistema saúde liu-liu Hospital Guido Valadares seksaunoftalmolojia (haree matan).

Kalan kmanek ne’ebé ami hasorumalu, fulan hirak liu-ba, tia ativistaharee hudi iha meza leten no ho ihalia-Inglés nia husu: hudi ida ne’e hudisá ida? Ha’u hatán hudi ne’e hudi Sin-gapura. Nia konfesa katak iha Timor-Leste nia haree katak ita hetan hudiho estilu oioin. Ha’u rona ida ne’e nohalimar uitoan no hatán: Loos duniita Timor-Leste bele sai ona “Repú-blika das Bananas”.

Kolega ida ne’ebé, uluk kaer ita niafrente diplomátika hahú sente tuur lametin tan nia hanoin katak ha’u bukadalan atu influénsia ativista sira atu

la simu rejime AMP no boikota ati-vidade balun husi rejime ne’e. Durantesegundu balun katuir ema la ham-nasa…

Ha’u kontinua ko’alia, no hatete bafamília ativista sira no ba kolega ne’ebéhafutar no fó hahoris Governu AMP.“Repúblika das Bananas” ha’u hatete,tan iha Timor-Leste karik ita halo le-vantamentu iha dalen-Tetun ita des-kobre katak Tetun-terik Na’in konsegehanaran no klasifika nudar hudi, hudiliu sanulu resin. Matenek ida ne’e riku-soin ida, matenek ne’e hatete katakTetun-terik Na’in iha matenek avan-sadu liu kona-ba husi no ekolojia, nomatenek ne’e, matenek etnobotanikune’e, buat murak ida ne’ebé ita belesasin bainhira ita rona no ko’alia tetun.

Bainhira Ha’u ramata ha’u nia ha-klaken ema hotu-hotu hamnasa a von-tade. Ha’u sente katak ema hanoin

>>>>>kontinua ba iha pajina 8

Kla'akSemanal 04 Maiu 2009 11NASIONAL

lejitimidade atu lori ukun.Governu precisa ta’uk duni kona

ba korupsaun, sidadaun hotu la gostaduni korupsaun; esperiensia nasaunseluk nian hatudu ona katak korup-saun harahun moral nasaun nian,korupsaun hariku grupu elite no ha-terus ema lubun boot ida, korup-saun impata dezenvolvementu eko-nomia, no ikus liu, harahun fiar sida-daun nian ba instituisaun públiku.Tanba ne’e mak luta kontra korup-saun importante.

Wainhira koalia kona ba korup-saun iha kontekstu agora, iha au-tores barak ne’ebé kaer papel impor-tante. Komesa hosi instituisaun es-tadu hirak hanesan Parlementu Na-sional, Provedoria dos Direitus Hu-manus e Justisa, Tribunal, KomisaunAnti-Korrupsaun (ne’ebé nia papelrasik sei dauk klaru) no mos papelsosiedade sivil hanesan watch dogno sidadaun hotu. Entidades hirakne’e iha ninia papel baseia ba kons-titusaun no regulamentu ne’ebé existe.

Spesifiku kona ba imprensa, lit-

teratura no esperiensia barak hatudukatak imprensa kaer papel importan-te iha combate korupsaun. Papel hirakne’e bele summariza iha papel im-portante hira ne’ebé imprensa kaerrelasiona ho kombate korupsaun. Pri-meiru, imprensa sai hanesan matankro’at publiku nian ba iha institiusaunpubliku. Atu realiza ne’e, investiga-saun sira ne’ebé jurnalista sira halo,importante tebes atu lori ke’e nobuka praktika abuza de poder ihainstituisaun pu-bliku sira. Segundu,ema hotu konkorda katak transpa-ransia importante tebes ba iha kom-bate korupsaun. Tanba ne’e, im-prensa nia papel hanesan agentekontrola sosial, importante atu lorifo informasaun ba publiku, kona basaida mak instituisaun publiku hala’ohanesan delelgasaun hosi sidadaunba instituisaun publiku. Terceiru, ha-nesan governu rasik konsente, im-prensa kaer papel importante atulori hala’o edukasaun cívika ba sida-daun sira lori hato’o informasaun basidadaun tomak atu sidadaun sira

bele partisipa iha prosesu dezenvolvi-mentu nasaun nian, inklui kontrolaema sira ne’ebé tur iha instituisaunestadu, maibe mai hosi povo nia votadireitamente ou indireitamente. Nokuartu, imprensa nia papel importanteatu responde ba iha direitu konstitu-sional kada cidadaun nian atu hetaninformasaun, mos atu hato’o infor-masaun. Ida ne’e importante iha so-siedade ne’ebé demokratiku; wain-hira sidadaun hetan informasaunne’ebé balansu, hosi perspektiva oi-oin, entaun ajuda sidadaun atu halodecisaun rasik.

Iha esperiensia nasaun seluk ba-rak nian, aktividade journalismu nianhodi hato’o informasaun ne’ebé kle’anno investigativu hatudu ona katakiha kontribuisaun boot tebes ba ihaluta kontra korupsaun. Iha Philipina,reportagem investigativu ne’ebé jur-nalista sira halo bele ke’e sai korrup-saun ne’ebé Presidenti Joseph Es-trada komete durante nia ukun. IhaEstadus Unidus, investigasaun jor-nalista Bob Woodward and CarlBernstein, hosi Washington Postkonsege ke’e sai skandal Watergatene’ebe resultaresignasaun Presidente Nixon nian.

Baseia ba ideias hirak iha leten,saida mak Tempo Semanal hala’o,

hanesan manifestasaun ba iha papelsira ne’e. Reportagem investigativuno kle’an ba prosesu tender no prak-tika abuzu de poder ne’ebé Jurnalne’e hala’o hanesan menifestasaunhosi papel hirak ne’e. Reportagemida ne’e mos atu hanesan kontri-buisaun importante ida hosi imprensaba iha luta kontra korupsaun, aturesponde direitu cidadaun nian bainformasaun, mos direitu direitu si-dadaun nian atu espressa nia hanoinkona ba lala’ok governu nian ne’ebémai hosi povo nia votasaun iha 2007.

Maibe ho Kriminalizasaun defa-masaun ho lei Indonesia nian (ne’ebéIndonesia rasik la uza tiha ona) ha-nesan aktu ne’ebé atu satan liber-dade imprensa iha Timor-Leste. Ha-nesan ema babain, interpretasaunhosi kriminalizasaun defamasaun makema bele kriminaliza malu tan deitideia la hanesan. Tanba ne’e mak kri-minalizasaun defamasaun labele apli-ka iha sosiedade demokratiku. So-siedade demokratiku fo spasu baema hotu atu espressa ninia hanoinno ideia. Kriminalizasaun defamasaundala barak ditadura sira hanesanSoeharto iha Indonesia, Marcos ihaFilipina, Mobutu Sese Seko iha Congo,Mugabe iha Zimbawe, nsst, uza atulori taka sidadaun sira nia ibun, no

maintain sira nia poder. Kriminaliza-saun defamasaun mos regime sirane’e uza atu lori falun korupsaun nopraktika abuza de poder iha institui-saun estadu nian, atu nune’e sirabele kontinua hariku’an no klik siranian. Ida ne’e susar tebes atu simuiha nasaun ida ne’ebé hanaran’an“Republika Demokratika.”

Iha kontekstu ida ne’e, ita pre-siza questiona komitmentu governuatual nian ne’ebé deklara an atu lutakontra korupsaun, ka toleransia zeroba korupsaun. Sériu duni ka lae Go-vernu nia komitmentu ne’e? Ka lia-fuan hirak iha leten, no dokumen-tus offisiais sira ne’e sai deit hanesandokumentasaun falsu ne’ebé nunkarealiza iha termus de praktika? Kalia-fuan luta kontra korupsaun so deitpara atu hadi’a integridade governunian iha komunidade internasional niaoin, atu hetan osan hosi MCC?

Bele simu ou la simu, konkordaou la konkorda, hau hanoin katakpraktika Governu nian la refleta saidamak governu koalia no promesa bacidadaun sira wainhira iha kampanhaba eleisaun. Entaun ida ne’e hatuduambivalensia boot ida iha governunia komitmentu atu kombate korup-saun.

Iha tinan 1996, MovimentoAgrikultór Internasional La ViaCampesina halo deklarasaunhamutuk katak, loron 17 fulanAbril sai hanesan loron inter-

national ba luta emar agrikutór ihamundo tomak inklui Timor-Leste.Movimentu agrikultór ne’e desidedata ne’ebé refere hodi hanoin hikasfali to’os na’in 19 husi Movimento Tra-balhadores Rurais Sem Terras (MST)ne’ebé polisia Brazilia oho bain-hirasira koko atu luta hodi oinsa asesuba rai iha nasaun ne’ebé temi (Brazilia-red). Tanba ne’e iha data ne’ebé re-fere, redi HASATIL (Haburas Agri-kultura Sustentavel-red) mós hala’oprograma expresa sentimentu soli-daridade ba matebian to’os na’in 19tanba redi HASATIL rasik nudar mem-bru ida husi organizasaun La-Via Cam-pesina.

Ko’alia iha programa TVTL “Ha-noin Likus”, semana hirak liu ba, Mi-nistru Agrikultura e Peskas, MarianoSabinu deklara katak, ita nia bazeekonomia agora dadaun la’os seitóragrikultura, maibe ita nia hakarakse’e bele karik baze sentral ekono-mia mak seitór agrikultura, tanba soliu husi agrikultura mak ita bele forteba oin nafatin. Ministru ne’e realsa ka-tak, oras ne’e daudaun Timor-Lesteiha faze oil ekonomi “Ita nia pema-sukan no osan durante ne’e mai husimina”, tenik nia.

Iha parte seluk, Kordenador Se-kretariadu Rede HASATIL, ArsenioPereira da Silva mensiona katak,desde HASATIL eziste iha rai ne’eprinsipiu ne’ebé rede ne’e defendemaka sistema agrikultura susten-

tavel, katak tau agrikultór sira nudarsuzeitu la’os objeitu. Tuir kordena-dor ne’e, seitór agrikultura nia papelimportante tebes iha Timor tanba84,5% ema moris hanesan to’os nain,tanba ne’e hakarak ou la-kohi seitóragrikultura mak fatór determinanteba dezenvolvimentu nasaun ne’e.Hatan konaba desizaun governu nianne’ebé fahe trator ba agrikultór sira,Arsenio suzere katak, dezde inisiukedas HASATIL haree programa idane’e diak maibe tenke kria meka-nizmu ida klaru no prepara agrikultórsira halo didiak atu nune ita la-bele“tau tali” ba iha agrikultór sira nia ka-korok. Konaba kestaun ne’e, Ar-senio hatoo rezaun fundamentaiskatak, antes atu implementa pro-grama hirak ne’e agrikultór sira ten-ke iha ona koiñesementu no kom-prensaun diak konaba oinsa halooperasaun, zestaun inklui manuten-saun ba trator ne’ebé simu. “Kuan-du bainhira ami tu’un ba baze agri-kultór sira dehan ami la-hatene uzai kuandu spartpart balu at ami laihaosan atu sosa”, Arsenio salientou.

Hatan ba problema trator ne’erasik, Sabinu fila fali isplika katak, idane’e haree husi dimensaun politika,hakarak ou la-kohi agrikultór sira ten-ke forma grupo no labele halo servi-su individual. “Atu sai subyek ou obyekba pembangunan ne’e kalau sira di-berdayakan ou diorganisir” tenik eisalunu Un. Brawijaya ne’e.

Konaba oinsa papel ema aka-demiku sira nian intermus dezenvol-vimentu ba seitór agrikultura iha Ti-mor-Leste, Dekanu Fakuldade agri-kultura UNTL, Jose Nelson afirmakatak, iha instituisaun akademikuUNTL, nia lala’ok bazeia ba pilaria to-lu hanesan edukasaun, peskiza noservi komunidade. Maibe dekanu ne’ehatete katak, oras ne’e dadaun uni-versidade nasional fó prioridade liuba pilaria ida premeiru, katak oinsamak bele prepara ita nia ema ihaparte edukasaun. “Maibe peskiza-saun mós importante atu hodi ha-tene problema saida deit mak agri-kultór sira hasoru durante ne’e”

tenik Nelson. Iha ESTATEMENTU tuirmai ne’e mosu kontradisaun bootentre vizaun politika governu nianho hanoin husi sosiadade sivil konabapilaraia ekonomia intermus seitóragrikultura no riku soin iha tasi laran(fundus mina rai-red):

Estatementu Rede HasatilIha Loron Komemorasaun BaAgrikultór Sira Nia Luta Iha Bra-zilia.

Kolonializmu no okupasaun hala-kon ai-laran, estraga ai-laran, haforsaema husi sira nia rai,halo kompaniapropaganda atu promove ai-hanIndonezia nian no halo luta siste-matiku kontra agrikultór no ai-hanlokál. Ohin loron prosesu dezen-volvimentu tuir ita nia mehi, la-haforsa buat ne’ebé forte ona, en-taun la’os fó fokus ba agrikultór sira.

Subsidu ba importsaun fos bootliu ai-han ne’ebé ita presiza importano oho agrikultór lokál. Politikaimportasaun ne’e rasik la-ajuda emaki’ak iha area rurais tanba sira laihaosan atu sosa. Interese doadoresestranjeiru ne’ebé obriga atu adaptasistema agrofuel no cash crop (pro-dutus moris atu fa’an iha rai li’úr deit),nudar programa ajudus ne’ebé haka-rak kria dependénsia ba sira nia pro-dutus hanesan fini hibrida hodi hala-kon produtus ai-han lokál. Agri-kultura industrial la’os sustentavel,no labele fó moris ba ema Timór baaban-bainrua.

Treinamento ba tékniku per-makultura no agro-ekolojiku iha mé-todu fásil no baratu atu haforsa kua-lidade rai-laran,maneija pesti, rejul-tadu produsaun, kualidade fini nopreservasaun ba ai-han. Ne’e haforsakomunidade no hamenus depen-densia ba konseller estranjeiru. Ne’eestratejia ida atu haforsa ita niasoberania ai-han no hamenus im-paktu iha Timor-leste ba folin ai-hanne’ebé mak sa’e iha merkadu inter-nasional.

Ita agradese ba to’os na’in siraiha Timor-Leste nian tanba sira fóai-han loron-loron ba populasaun

maioria Timor-Leste. Sira nudar pilariaimportante ida ba ekonomia lokálnaun-minaria (laos mina rai-red).Maske seidauk perfeitu, ami nia pro-sesu agrikultura sustentavel boot liuduke nasaun seluk. Ne’e tanba itania to’os nain sira iha matenek tek-niku maka’as konaba biolojia ai-laranno tekniku sira seluk.

Iha tinan oin mai mudansa baprosesu rai husi programa rejis-trasaun Ita Nia Rai no lei foun ba raihanesan Kodigu Sivil no lei Tran-sitoriu ba rai sei lori impaktu bootba sosiadade hotu iha Timor- Lesteliu-liu ba to’os na’in sira. To’os na’insira mak presiza rai atu halo to’osno natar.

Ita espera katak Timor-Leste la-hetan esprensia hanesan nasaunbarak, inklui Brazilia ne’ebé ema ba-rak labele asesu ba rai, maske raiabandonadu no sira hamlaha****

Konaba papel World Trade Orga-nization (WTO) ne’ebé halo nia sis-tema prinsipius merkadu livre iha

Loron International Ba Luta Agrikultór SiraGlobaliza luta, Globaliza Esperansajuvito-avan, zevonia

“Prepara agrikultór sirahalo didiak atu nune itala-bele “tau tali” ba ihaagrikultór sira nia kakorok”.

- Arsenio Pereira da Silva

mundo, deputadu bankada Fretilin,Jose Texeira ba jornalista katak,“WTO hanesan fó desvantazen bootliu ba nasaun ki’ak sira tanba WTOhakarak maka atu livreliza merkaduka loke merkadu, labele halo subsidiuba produsaun”.

Texeira hatutan katak, “krizifinanseiru ne’ebé mosu iha munduohin loron, ida ne’e mosu tanbafailansu boot liu husi sistema finanseiruhanesan bankus no kompañia fi-nansas. Problema ne’e mosu tanbapolitika WTO katak merkadu tenkelivre, governu labele tama iha mer-kadu ninian hahalok”.

Jose Texeira mós kestiona konaba importasaun Fos. Texeira hate-ten katak, “ita nia politika monu duniiha dalan klaran. Tempu to’o atu fókbiit liu tan ba ita nia agrikultór siratanba agora osan iha, uluk osan laiha. Hakarak halo subsidiu ba impor-tasaun ne’ebé halo grupu ki’ik siramaka riku ka hakarak halo subsidiuba agrikultór sira atu foti an husiki’ak”.

Kriminalizasaun Defamasaun:Ambivalensia “Toleransia Zero ba Corruption”>tutan husi pajina 9

Kla'akSemanal 04 Maiu 200912

Eurico Guterres InsultuSoberania noDignidade Timor-Leste

“Se laos governu Timor-Lestemak entrega medalla ida ne’emai hau, se fali mak fó medallane’e ba hau”

N A S I O N A L

pajina 4

Dadeer san seinakukun ita ha-ree ema la’o-ba, la’o-maibazar, motor

la’o no hanesan akrobata siraiha sirku sira desvia no eskivakuak iha dalan. Sira tula mina-rai, ai-han, modo, no vontadehodi halo osan uitoan hodihadi’a sira nia moris.

Iha Suai: dalan sei aat noema sei moris mukit. IhaSuai ne’ebé Governu halu-ha: bee hemu ema sei su-sar atu hetan, no labarik si-ra la’o dook atu hetan edu-kasaun. Iha Suai ne’e, ne’e-bé Governu haluha, ema ho-tu-hotu simu moris nudarsakrifísiu boot ida. Nudarezemplu ida, ita bele hakla-ken uitoan kona-ba problemakomunikasaun iha Suai.

Hanesan ita rona beibeikiha diskursu: “dalan ba de-zenvolvimentu mak…” maibéiha porezemplu Suailoro ne’e-bé Governu haluha, kuak

mak barak,alkatraun makuitoan. Iha fa-tin izoladu Suaine’e, banku iha,loja Timor-Tele-kom moos iha.Maibé infelismenteiha loja TT iha ne’e,jornalista Kla'akdes-kobre katak pulsanatoon ba povu Suaihodi kontaktu fali famí-lia iha fatin dook-dook.“Bainhira pulsa to’o loja,ema hola pulsa hotu no tanloja TT pulsa la iha ona,ema ne’ebé hola fali por-ezemplu pulsa 10$ sira fanfali 12$ no to’o 15$, ida ne’ela di’ak!” komenta joven idaiha Suai kota.

Ida ne’e ezemplu ida husibuat ne’ebé ita iha lia-por-tugés bolu “espekulasaunekonómiku”. Espekulasaunne’e mosu bainhira ema hoosan hola buat hotu ne’ebétuir loloos baratu, hodi kon-trola fali folin, ida ne’e makmerkadu livre. Tan ema

selukb u k a

kartaunno kar-

taun hotu-hotu iha ema

ida ka rua nialiman, sira ne’e-

bé hola hotu be-le fan fali tuir folin

ne’ebé sira hakaraktanba ema araska liu

no presiza duni pulsa.Espekulasaun ekonómikune’ebé hamosu ho por-ezemplu foos MCTI ne’ebéGovernu hola ho folin baratuliu hodi fan fali ba ho folinaas uitoan ba komersiante,ne’ebé fan fali ho folin karuliu ba povu ki’ik iha fatin izo-ladu sira ne’e.

Espekulasaun ekonómikaesplora povu, no hamukit-tan ema ne’ebé to’o ohin lo-ron kosar been seidauk ma-ran, hanesan saudozu Borjada Costa hakerek, “Tan sa,tan se, tanba se?”

Izolamentu no Espekulasaun ekonómiku Rui Pinto

INDISE

T imor-Leste na-saun ne’ebesei nurak,wainhira atuhetan ukun ra-

sik an, povu Maubere lutamaka’as iha 24 tinan laranhodi hetan liberdade husikolonializmu Indonézia. Ihaistória furak no triste wain-hira povu Maubere luta ha-soru militar Indonesia.

Ran fakar, ruin naklekarmaka ohin loron Timor-Lestebele hamriik ho bandeirane’ebe iha nia siknifikanteboot tebes. Mean, metan,kinur no fitun mutin, sai ha-nesan bandeira ne’ebe luliktanba iha bandeira nia laranheroi sira mate tanba deithakarak liberta povu Timor-Leste husi ukun kolonializmu.

Povu Maubere liu-liu eizrezisténsia sira hakfodaktanba teki-teki, eiz Milisia prointegrasaun, Eurico Guterres

hetan medalla kondeko-rasaun ba funu nain sira.

Liu husi ida ne’e estu-dante Timor-Leste, husi Uni-versidade Timor-Leste, Fa-kuldade de Ciencias Sociaise Politicas, hato’o deklara-saun kona ba Eurico Gu-terres, ne’ebe maka iha ti-nan 1999, kontra maka’asindependénsia ukun rasik anno povu maubere barak ma-ka mate iha nia liman.

Bazea ba deklarasaunhusi Premeiru Ministru, JoseAlexander Gusmao hatetenliu husi media katak medalha

ne’e laos Eurico maka simumaube nia família maka si-mu nune’e família sira lorimedalha ne’e hodi entregaba Eurico Guterres iha Indo-nezia.

Estudante UNTL hatetenkatak deklarasaun ne’ebehato’o husi Jose AlexanderGusmao kontraditoria ho de-klarasaun ne’ebe maka Pre-zidente Omenajen VirgilioSmith ne’ebe deklara liu husiinteraktivu iha TVTL hamu-tuk ho Virgilio Guterres.

Iha interaktivu ne’e Vir-gilio Smith hateten Eurico

Guterres laiha direitu atu si-mu medalla kondekorasaun.To ohin loron sedauk iha fa-mília husi Eurico Guterresba rezistu iha komisau

Omenajen tanba deit Eu-rico nia hahalok 1999 wain-hira konsulta popular, nia(Eurico, red) halo krime kon-tra umanidade.

Teki-teki, iha loron 7 Abríl,Primeiru Ministru, Jose Ale-xander Gusmao, deklara ka-tak medalla ne’e simu dunifamília balun husi Eurico Gu-terres.

Ho kontradisaun ne’ebemosu entre Komisaun ome-najen no governu, EstudanteUNTL hato’o sira nia state-mentu katak “deklarasaunne’ebe Jose Alexander ha-to’o laiha base fundamentaltanba Primeiru Ministru, Gus-mao, la iha inisiativa hodihalo investigasaun maibetenta hakarak solusiona pro-blema ho manipulasaun, hométodu solusaun hakarakutiliza ema seluk sai hane-

Saudozus no vítima ba Libertasaun Timor-Leste lakon dignidadezevonia VIEIRA san instrumentu polítiku ba

própriu interese tanba ohinloron lori Eurico nia naran ho-di fundamenta argumen-tus”.

Senado FASPOL, Celes-tino Gusmao, ne’ebe repre-zenta Estudante UNTL, afir-ma katak, “Primeiru Minis-tru, Jose Alexander Gus-mao, tenke koalia hateke baKonstituisaun RDTL tanbaohin loron ema ida labelebandu ema seluk exprime kamanifesta nia hanoin wain-hira ita moris iha ambientedekratiku nia laranne’ebekonsagra iha konstituisaun”.

Celistino hatutan liu tankatak, “Virgiliu Smith tenkeresponsabiliza lia fuan ne’ebefo sai iha interaktivu TVTL tan-ba diskonsidera no halo hu-milhasaun ba família Eu-rico.

Senado Universitariu FAS-POL, ijiji ba orgaun sobe-rania katak tenke formalalais Komisaun Investiga-

saun Independente, hodiinvestiga kona ba kazu kon-dekorasaun ne’ebe ohin lo-ron mosu ho versaun barak,liu-liu kona ba Eurico Gu-terres, tenke halo uluk inves-tigasaun ba Komisaun deOmenajen ne’ebe assumeresponsabilidade hotu konaba rezistu dadus, vetera-nus, eiz combatentes no konaba seleksaun ne’ebe Komi-saun ne’e halo hodi simumedallas.

Ema hotu iha lei nia okosno tenke respeita no hakrukba lei. Lei la hare kulit metanka mutin, kiak ka riku.

Ho prinsipiu ida ne’e Es-tudante UNTL liu husi niastatementu katak se karikfaktus sira ne’e iha, hodi haloinputasaun ba Komisaun deOmenajen no ema seluk ne’e-be involve iha sitausaun hi-rak ne’e tenke ba hatán ihatribunal, tuir lei ne’eve kon-sidera hahalok ne’ebe re-fere hanesan krime.

“Dezesperu la’os razaun.La’os mos rezignasaun.Rezignasaun so lori ita baindeferensia, ne’ebe la’osdeit pekadu maibe puni-saun ida,” Elie Wiesel.

Fraze badak iha le-ten ne’e, hatuduparte ida deit husimasakre nakukunne’ebe mak mili-

sia sira halo ho sistemátikano organizadu, antes no de-pois konsulta popular ne’ebemak halao iha 30 Agustu 1999.

Tinan 10 liu ona (17 Abril 1999– 2009), milisia sira halo ma-sakre kontra humanidadene’ebe akontese iha ManuelCarrascalão nia uma, iha Le-cidere. Familia vitima sirahalo reflesaun hamutuk. Si-ra ejiji estadu tenki halo ex-tradisaun ba ema sira ne’ebe

mak halo krimi kontra direi-tus huma-nus iha Timor-Leste.

Lita Sarmento, eiz Direi-tóra NGO Forum iha niniadeklarasaun eskrita hatetenkatak komemorasaun ba

Sira Mártires Pátria no Igrejaalmerio ALVAREZ

Padre FranciscoBarreto hamutuk hofamilia vitima sira tauai-funan no sunu liliniha fatin ne'ebe milisiasira soe mate isin proindependensia siranebe sira oho.

>kontinua ba iha pajina 5

Eurico Guterres(Eiz Komandante Milisia Aitarak)

pajina 2

Homework BPGR Fou

pajina 5