Esimesel koduomanike kongressil võeti omanike kaitseks vastu ühisavaldus

Tarbija maksis möödunud aastal soojuskao eest üle 44 miljoni euro

ArvAmus LK2

Kodude sisemine turvalisus teeb murelikuks

JuristAitAb LK7

Koduomanike mured

KevAd2011Nr6

E E s t i O m a n i k E k E s k l i i d u h ä ä l E k a n d j a

Ü h in E En a m k u i 5 2 5 0 0 EE s ti kO d u O m a n ik u g a w w w.O m a n ik u d. EE

koduomanik

Märtsis avaldas Riigikontroll auditiaruande riigi tegevusest soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel, uurides, kas ela-nikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat.

Auditi käigus hinnati, kas riigi tegevus on taganud soo-jusvarustuse, eelkõige kaugkütte jätkusuutliku arengu, mis tähendab kindlat, usaldusväärset, hajutatud kütuseriskidega, efektiivset, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastavat soojusvarustust.

miks on see maksumaksjatele oluline?

Eesti elanikest 60% tarbib kaugkütet: soojust, mis on toodetud katlamajas või elektrijaamas ja jaotatud soojusvõrkude kaudu tarbijatele. Eestis nagu mujalgi Ida-Euroopas on kaugkütte-süsteemid enamjaolt projekteeritud ja ehitatud aastakümneid tagasi suurte elamualade kütmiseks ja praegusest suurema mahuga tootmise tarvis, arvestamata elektri ja soojuse koos-tootmise ja madalama kütteväärtusega kütuse kasutamise va-jadust. Praegune soojuse tarbimine on paljudes piirkondades projekteeritust oluliselt väiksem, seetõttu jahtub katlamajas kuumutatud vesi liiga jämedas torus enne tarbijani jõudmist maha ja tekib soojuskadu. Kuna kaugkütte tootmisseadmeid ja soojusvõrke ei ole igal pool vajalikus mahus uuendada suu-detud, ei ole soo-juse tootmine ega ka selle jaotamine paljudes piirkon-dades efektiivne ja põhjustab suuri kadusid. Kaugküt-teseaduse kohaselt on kaugküttepiir-kondade elanikud üldjuhul kohusta-tud tarbima kaug-küttesoojust, kuigi selle maksumusest võib sageli üle 20% moodustada soojuskadu. 2009. aastal maksid tarbijad soojusvõrkude soojuskao eest Riigikontrolli hinnangul kokku üle 44 miljoni euro (689 miljoni krooni).

164 analüüsitud kaugküttepiirkonnast 36-s oli 2009. aas-tal kaugküttesoojus kallim kui elektriküte. Soojuse kõrge hinna põhjusteks on kütusehinna tõus, vananenud katlad ning soojusvõrkude kehvast seisukorrast põhjustatud soojus-kaod. Üldjuhul läheb enne soojuse tarbijani jõudmist torus-tikus kaduma 10–30% soojusest. 28 omavalitsuse soojusvõr-gus ulatus kadu üle 25%.

Riigikontroll analüüsis 37 hinna kooskõlastamise toimin-gut valimisse kuulunud kümnes omavalitsuses, kus hindu kooskõlastas KOV. Siin on mõned näited valimisse kuulunud KOV-ide hinnakooskõlastamise dokumentidest.

• 16 juhul puudusid ettevõtete taotlused hinna kooskõlasta-miseks.

• Viies ettevõtete esitatud taotluses puudus kulude kalkulat-sioon.

• Üks vald oli aktsepteerinud hinna kooskõlastamise taot-lust, kus oli kirjas vaid lõpphind ja kulude osakaale selles protsentidena.

• Ükski vaadeldud omavalitsustest polnud nõudnud ettevõte-telt hinna kooskõlastamiseks kuludokumentide esitamist.

Jaanuari lõpus toimus Estonia kont-serdisaalis esimene koduomanike kongress, kus osales 1000 inimest.

Kongressil tutvustati koduomanikke mõ-jutavaid uusi seadusi ning kuulutati välja omanike sõber ja vaenlane. Omanike kiusajaks osutus pealinna veemonopol Tallinna Vesi, kes sai selle tiitli juba teist korda, kuna on süstemaatiliselt eira-nud veehinna langetamise kohustust. Omanike sõbraks valiti kolm kohalikku omavalitsust: Harku, Rae ja Jõgeva, kes vabastasid kodud maamaksust. Mõnusat meeleolu lõi Kukerpillide kontsert ning kõigil soovijail oli võimalik registreerida end tasuta õigusnõu saamiseks.

Kongressi avasõnad ütles president Ar-nold Rüütel, kes rõhutas kodu kui väärtuse tähtsust ning tõi esile koduomanike ühis-tegevuse arendamise vajaduse. Oma seisu-kohti koduomanike ühistest huvidest esita-sid Andres Ergma Pensionäride Ühenduste Liidust, Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafir-made Liidust, Lasse Lehis Maksumaksjate Liidust ning Marek Strand berg Kliima- ja Energiaagentuurist. Sõna said ka koha-like omavalitsuste esindajad, Rootsi Ko-duomanike Assotsiatsiooni (Villaägarna) president Gunnar Jansson ja Soome Ko-duomanike Liidu (Omakotiliitto) president Juhani Nenonen.

Koduomanike kongressil võeti vastu ka ühisavaldus koduomanike kaitseks, mille siinkohal täies mahus ära toome.

„Üldjuhul läheb enne soo-juse tarbijani jõudmist to-rustikus kaduma 10–30% soojusest. 28 omavalit-suse soojusvõrgus ulatus kadu üle 25%.”

Foto: Eesti Omanike Keskliit

Eesti on Euroopas kõige kõrgema koduomanike osakaaluga riik. Me oleme koduomanike ühiskond. Üle 80% Eesti perekondadest elab endale kuuluval kinnisvaral, kuid kodu pole meie jaoks pelgalt rahasse arvutatav kinnisvara, vaid hoopis midagi ena-mat. Ei öelda asjata, et just kodu on kindlus – alus kindlale ühiskonnale. Kodu omamine on ühelt poolt õigus, kuid teisalt ka kohustus – kohustus enda, perekonna ning ühiskonna ees. Seega on avaliku võimu ülesanne soo-dustada kodu omamist, muuta kodu omamine lihtsamaks ja soodsamaks, et inimesed saaksid keskenduda sel-lele, mis tõeliselt oluline. Kodude maamaksust vabastamine esimes-tes valdades on samm õiges suunas. AS Tallinna Vee poolt kehtestatud hinnad on juba aastaid kulutanud koduomanike rahakotti. Nüüd, kus monopolide ohjeldamise seadusega on loodud õiguslik raamistik, on Konku-rentsiametil nii õigus kui ka kohustus asuda sõnadelt tegudeni.

Elektrihind ähvardab veelgi tõus-ta. Teatavasti peavad alates 2013. aastast ka kodutarbijad ostma elekt-rit vabalt turult, mis põhjustab järsu hüppe meie eletriarvetel. Tuleb tun-

nistada, et ka Omanike Keskliidul pole võluvitsa, mis kõik probleemid päevapealt lahendaks, kuid alusta-da tuleb konkreetsetest sammudest. Juba täna peaks riik kehtestama sar-naselt Soomega regulatsiooni, mis koduomanike arvelt teenitavaid bör-sikauplejate kasumeid piiraks.

Oluline on lõpule viia maa- ja omandireform. Eesti Omanike Keskliit toetab kõiki algatusi, mis teenivad ko-duomanike huve. Kutsume üles mitte ainult riiki ja kohalikku omavalitsust, vaid kõiki inimesi ja koduomanikke väärtustama kodu ning olema uhked nii enda kui ka oma kodu üle. Ko-duomanike huvide kaitse saab toimida ainult siis, kui oleme ise oma huvidest ja õigustest teadlikud. Keegi ei seisa meie eest, kui me ise seda ei tee! Ja enda eest seismine ei tähenda niivõrd võitlust, kuivõrd tihtipeale ka enda teadlikkuse tõstmist koduga seotud küsimustes. Olgu selleks kas või enda kodu heaperemehelik hooldamine. Me pole põhjuseta vaieldamatult suu-rim Eesti kodanikuorganisatsioon. Omanike Keskliit on ellu kutsutud eesmärgiga lahendada kõiki eespool nimetatud muresid ja probleeme ühes-koos. Kodu omamine on auasi!

KoduomANiKeKoNgressiLvõetivAstuALLJärgNevAvALdusKoduomANiKehuvideKAitseKs

Eesti koduomanike liidu peasekretär taavi madiberk koos Rootsi koduomanike assotsiatsiooni presidendi gunnar janssoniga.

2omANiKeLiit

Koduomanike Keskliit tegeleb kogu Eesti koduomanike muredegaEesti Omanike Keskliidu tegevus sai I koduomanike kongressil sisse uue hoo – hoo, mille andsid ligi tuhat Estonia kontserdi-saali kogunenud inimest. Tegemist on uue ja rõõmsa algusega lahendamaks suuri muresid, sest probleemide lahendamine ei saagi olla nutune ja valus tegevus. Kongressil selgus, et ko-duomanike mured on üsna universaalsed, Rootsi Koduoma-nike Liidu üheks suuremaks võiduks oli mõne aasta tagune kinnisvaramaksu (Rootsis puudub maamaks) ülempiiri sead-mine. Isegi kõrgete omandimaksudega riigis ei nõuta eramajas elavalt koduomanikult aastas üle 6500 Rootsi krooni (733 €).

Eelmisel aastal Riigikogus vastu võetud monopolide oh-jeldamise seadus on nüüdseks ka jõustunud ning loodetavasti saavad koduomanikud peagi selle magusaid vilju maitsta. Ent eduks ei piisa siiski ainult seadustest ja lootustest, sest Konku-rentsiamet on näidanud end viimasel aastal otsustusvõimetu-na. Nimetatud institutsiooni peadirektor Märt Ots on öelnud, et vee hind pealinnas peab langema 25–30%, kuid kahjuks ei ole seni näha tegusid, mis tema sõnu kinnitaksid. Pigem vas-tupidi – Konkurentsiamet on pikendanud Tallinna Vee hinna-taotluse läbivaatamist, mille tulemusel lükkub edasi sisuline ja vajalik otsus langetada veehinda. Kulmu paneb kortsutama ka hiljutine uudis, et pealinn annab 20 km ulatuses veetorustikke Tallinna Veele kõigest 1 euro eest. See ei tõota head, vaid loob monopolile võimaluse näidata kulutusi taristusse ning kulude kasvades oleks naiivne oodata vee hinna odavnemist 25–30% võrra.

2010. aastal andis Omanike Keskliit Konkurentsiametile koduomaniku sõbra tiitli, sest nad toetasid monopolide ohjel-damise seaduse muudatuste paketti. Taas kord astuti sõnades kõrgete hindade vastu, kuid nüüd oleks aeg käituda tiitli vää-riliselt ja asuda tegudele. Hiljutine Riigikontrolli audit uuris Eesti soojatootjate efektiivsust ja auditi tulemused kinnitasid monopolide ohjeldamise seaduse vajalikkust. Riigikontroll analüüsis 37 hinna kooskõlastamise toimingut valimisse kuu-lunud kümnes omavalitsuses, kus hindu kooskõlastas KOV. Ükski vaadeldud omavalitsustest polnud nõudnud ettevõte-telt hinna kooskõlastamiseks kuludokumentide esitamist. Ko-duomanikud ei ole nii naiivsed uskumaks, et monopolid ei ole kasutanud olukorda ära ja tõstnud hindu. Eesti Omanike Kesk-liit ei saa siinkohal vaiki olla!

Tänapäevane kodanikuorganisatsioon ei ole terviklik, kui on üles ehitatud vaid võitlusele monopolidega. Eesti Omanike Keskliidu ülesandeks on pakkuda ka liikmeteenuseid, mis ai-tavad kaasa igapäevaste toimetuste lihtsustamiseks. Me jätka-me edukat Kodukaardi projekti, millega on ühinenud mitmeid uusi ettevõtteid, ja samuti saavad meie liikmed ka edaspidi tasuta õiguslikku konsultatsiooni. Ent paljud koduomanikud on meile ette heitnud liigset Tallinna-kesksust – miks EOKL-i tähelepanu on suunatud peamiselt pealinna probleemidele?! Oleme püüdnud tegeleda Eesti kui terviku muredega, kuid et kontakt väljaspool Tallinna elavate liikmetega oleks vahetum ja saaksime paremini teada piirkonna konkreetsetest mure-dest, oleme alustanud infopäevade sarjaks. Seni on toimunud üritused Paides, Viljandis, Viimsis, Raplas, Tartus ja Tallin-nas. Tugeva koduomanikuvõrgustiku loomiseks oleme eesku-juks võtnud just Rootsi ja Soome partnerid, kus piirkondlikud ühendused moodustavad organisatsiooni selgroo. Soovitame kõigil koduomanikel hoida silm peal meie tegemistel ja osaleda EOKL-i korraldatud üritustel.

Ajaleht Koduomanik on Eesti Omanike Keskliidu häälekandja, mida toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Väljaandes ilmuvate materjalide autoriõigus kuulub autoritele ja Eesti Omanike Keskliidule ning nende ilma loata osaline või täielik taasavaldamine on keelatud. Eesti Omanike Keskliidu in-terneti kodulehe aadress on www.omanikud.ee, nendega saab ühendust aadressil Rävala 8, Tallinn, e-posti vahendusel omani-kud@omanikud.ee ning telefonil 642 7020.

E E s t i O m a n i k E k E s k l i i d u h ä ä l E k a n d j a

koduomanik

eestiomANiKeKesKLiiduLeht

Eesti Omanike Keskliidu aasta-aastalt kasvanud liikmete arv, mis ületab juba 40 000 piiri, on arvestatav osa meie kodani-kuühiskonna mitmekihilises struktuuris, kust saab oma volitused ja millele tugineb vastutusvõimeline riigivõim.

Paljud rahvad on põlvest põlve pärandanud, hoidnud ja kaitsnud ühte esmapilgul lihtsat väärtust – meie kodu on meie kindlus. See lihtne mõte on sisult suur ja mitmetähen-duslik ning olnud aktuaalne erinevates oludes ja aegadel, sest inimene vajab alati nii sisemist kui ka välist turvatunnet. Seda pakub aga eeskätt kodu. Käes-oleval aastal tähistame me oma riigi iseseisvuse taastamise 20. aasta-päeva. See aeg on ajaloo mõõtkavas äärmiselt lühike. Samas on selle aja jooksul üles kasvanud juba uus põlv-kond, kelle jaoks iseseisev riik on sama harjumuspärane ja enesest-mõistetav nagu internet kodus või mobiiltelefon käes.

Täna on põhjust küsida: kas meie iseseisev riik on lisanud meie kodule kui kindlusele kaitstust ja turvali-sust? Tuleb tõdeda, et kodu väline kaitstus on arvestamisväärne. Me realiseerisime ühiste jõupingutuste, kaotuste ja kannatustega ühe olulise sihi, mille seadsime juba iseseisvuse taastamise ajal – saada täieõigusli-kuks liikmeks Euroopa riikide pe-res. Praegu oleme ühtses Euroopa julgeoleku- ja majandusruumis ning sellega on meie kodu väline turvali-sus igati tagatud. Murelikuks teeb aga meie kodude sisemine turvali-sus. Mitmetes odava laenurahaga ostetud kodudes kummitab aasta-tepikkune pangalaen. Mitmed pe-red pole selle kummituse survele keerulistes majanduslikes oludes vastu pidanud ja on sunnitud oma kodu maha jätma. Paraku ei rõõ-

musta enamikku peresid ka energi-amüüjate kõrged kasuminäitajad,

mis hiljuti meie ette toodi. Põhjus on lihtne – need kasumid tulevad meie kõhnemaks jäänud rahakotist, kust ka soojamüüjad, prügiveoteenuse osutajad, kindlustajad ja mit-med teised teenusepakkujad soovivad seoses eurole ülemi-nekuga omakorda matti võtta.

Eurole üleminekuga saa-me ennast paremini võrrelda ka teiste euroala riikidega. See võrdlus loob aga mure-liku pildi. Peame tõdema, et nii miinimumpalkade kui ka pensionide osas peame läbi ajama mitmeid kordi väikse-mate summadega, rääkimata toetustest ja hüvitistest, kus need vahed on kümneid kordi meie kahjuks. Tuleb tõdeda, et Eestis elab praegu vaesuse piires iga viies inimene. Meie leibkonna netosissetulek on ligikaudu 7206 eurot aastas ja selle näitajaga oleme koos Kreeka ja Hispaaniaga euroala kolme kõige vaesema riigi hul-gas. Seda enam peame hinda-ma kodu, kus ühiselt leitakse väljapääs raskustest. Kodu on ka see koht, kus pannakse esma-ne alus väärtusteks ja hoiakuteks omandada neid teadmisi, mille toel

me peame saavutama Euroopa are-nenud riikide rahvastega võrreldava elukvaliteedi.

Me ei tohiks alavääristada, veel vähem alahinnata ühtki mõttelaadi, mis loob ja toetab neid väga mitme-külgseid väärtusi, mida me saime ja saame kodust. On väga küsitav, kas oleksime suutnud taastada oma riigi iseseisvuse ja seada taastatud riik pandiks tänasele ja tulevastele põlvedele, kui rahvustunnet poleks hoitud ja säilitatud meie kodudes. Ja seda ka nendel keerulisel aega-del, kui olime võõrvõimu ikkes, kus iseseisvusest jutlustamise ja taasta-mise protsessid toimusid erinevates oludes ja erinevaid teid mööda.

Olen kindel, et Koduomanike Liit täidab jätkuvalt olulist rolli suuren-damaks meie kodude sisemist tur-

valisust lähitulevikus. Ma usun, et seda loodavad tuhanded Eestimaa inimesed.

Meie kodude sisemine turvalisus teeb murelikuksPresident arnold Rüütli kõne koduomanike kongressil

„Täna on põhjust küsida: kas meie iseseisev riik on lisanud meie kodule kui kindlusele kaitstust ja turvalisust?”

„Energiamüüjate kõrged kasuminäitajad tule-vad meie kõhnemaks jäänud rahakotist, kust ka soojamüüjad, prü-giveo teenuse osutajad, kindlustajad ja mitmed teised teenusepakkujad soovivad seoses eurole üleminekuga omakorda matti võtta. ”

Foto: Eesti Omanike Keskliit

omAKodu3

Tark omanikKüsimustik kontrollib targa koduomaniku teadmisi. Pane tähele, et kahest vastusest on enamasti ainult üks õige.

1. müüsin 2010. aasta oktoobris korteri, kus ise elasin. kas peaksin selle müügi pealt tulumaksu maksma?

a) Eesti Vabariigis ei maksustata:• alalise või peamise elukohana kasutatud vara võõrandamist;• ostueesõigusega erastatud kinnisasja võõrandamist, mille

oluliseks osaks on eluruum;• õigustatud subjektile omandireformi käigus tagastatud vara

võõrandamist;• vara tagasi saamist omandireformi käigus.

b) Selle tulu peate kindlasti deklareerima, vaatamata asjaolule, et elasite seal ja olite ka sisse kirjutatud.

2. mul on maja kaasomandis ning plaanis teha trepikoja remont ja uuendada veetorusid. kuidas jaotada kulutu-sed, kes ja kui palju peaks maksma?

a) Igaüks maksab vastavalt oma mõttelise osa suurusele.b) Kulud jaotuvad kaasomanike vahel võrdselt.

3. korteriühistu esimees riputas seinale teate, et alates 1. maist suureneb remondifondi makstav summa 30 € võrra. kas tal on õigus seda summat suurendada?

a) Kõik, mis puudutab remondifondi raha ja muid ühistu ülalpidami-seks mõeldud kulusid, tuleb kokku leppida üldkoosolekul.

b) Esimehel on tõesti sellised õigused ja seda ei pea koosolekul hääletama.

4. kortermaja katuselt kukkus jääpurikas minu auto peale. kas korteriühistu peab auto remondi välja maks-ma?

a) Ei pea, tuleb ise hoolikalt vaadata, kuhu auto pargite. b) Kuna korteriühistu on kohustatud katuse korras hoidma ja räästad

jääpurikatest puhastama, peavad nad teile ka kahju hüvitama.

5. minu korteris purunes veetoru ja uputas alumised naabrid. kuna need kaks korterit olid kindlustatud, nõutakse minult kahju hüvitamist. kas neil on selleks õigust?

a) Kui lekib korteriomandi reaalosa hulka kuuluv veetoru, st toru, mis viib üldjuhul püstikust korterisse ja sealt edasi, siis olete teie vastutav ja peate ka teiste kahjud kandma. Kui veetoru püstik lekib, vastutab korteriühistu ja kahju korvatakse ühisest rahast.

b) Korteriühistu vastutab ka teie vannitoas oleva torustiku korras-hoiu eest.

6. Ostsin korteri enampakkumisel, kuid nüüd selgus, et korteril on suured kommunaalvõlad. kas mina pean need tasuma?

a) Ei, need nõutakse välja endiselt omanikultb) Tavaliselt tuleb need maksed tasuda uuel omanikul.

7. meie maja elanikud kahtlustavad, et ühistu esimees „paneb raha kõrvale”. mida saame ette võtta?

a) Ei olegi midagi teha.b) Sellises situatsioonis aitaks ainult ühistusisene tegevus. Kuna KÜ

kõrgeim organ on üldkoosolek, siis tuleks üldkoosolekuga otsusta-da esmalt revisjoni läbiviimine või audiitorkontrolli tellimine.

8. kas üüritulust saab tulumaksu deklareerimisel maha arvata ka korteriga seotud kulud, näiteks remondifondi maksed vms?

a) Jah, sellised kulud saab tuludest maha arvestada.b) Sellised kulud saaks tuludest maha arvata ainult siis, kui deklaree-

rida üüritulu ettevõtlustuluna, st füüsilisest isikust ettevõtjana.

www.omANiKud.eeVastused: 1) a 2) a 3) a 4) b 5) a 6) b 7) b 8) b

Koduomanike kongressil osale-jatele mõnusat meelelahutust pakkunud Kukerpillide solist ja arhitekt Ike Volkov ootab enda sõnul pikisilmi, millal arendajad hakkavad ka üüripindasid pak-kuma, ning paneb inimestele südamele, et omamisega kaas-neb suur vastutus.

KerttuKaldoja

Esimeselt koduomanike kongressilt on Volkovil ainult positiivsed mul-jed. Bänd oli küll peamiselt lava taga, kuid jälgis saalis toimuvat monitoridest. „Teemad olid ka väga südamelähedased,” täpsustas ta.

Kukerpillidel läheb praegu endi-selt hästi ning esinemisi jätkub, va-hel peab suisa äragi ütlema. „Meid kuulavad juba lapselapsed ja teavad laule peast.” Siiski pole majandus-langus ka neist mööda läinud ning tihti tuleb rinda pista ebameeldiva-te olukordadega. „Pööripäevad bro-neeritakse aasta ette, aumeestena ütleme teistele ära ja kutsuja unus-tab muutustest teavitada või ütleb paar päeva enne, kui midagi enam teha ei anna. Kohtusse ei kaeba,” räägib Ike Volkov. On ka juhtusid, kus soliidsed ettevõtted viivitavad tasu maksmisega või unustavad selle hoopiski. „Kahjuks jätavad ka riigiasutused viimasel hetkel ära suvepäevi, mis on rumalus. Saab ju odavalt teha, üritus konsolideerib inimesi, näitab, et neist hoolitak-se,“ arvab Volkov.

kodutunne ja –lõhn teevad õige kodu

Põline pillimees ja arhitekt ise on eluaeg elanud Nõmmel sugu-võsa väikeses kortermajas, mis toimib hea mõttes nagu ühis-tu – kõik on o m a n i k u d ja vastuta-vad koos. „Samas on mul ka

suvemaja ja tööruumid vanalinnas. Eluaeg olen olnud eraettevõtja ja vastutaja omandi eest – seega oma-nik. Omamisega kaasneb aga suur vastutus – see vahel unustatakse!”

Volkovi arvates on vajalikud tegelikult nii koduomanikud kui ka üüripinnal elajad. „Ei saa tin-gimata teha üksikust pensionärist või vallasemast omanikku,” arvab ta. „Elu jooksul muutuvad inimese eluvajadused seitse-kaheksa korda. Ülikoolis õppides ei pea tingimata omanik olema. Üürisuhted peavad olema mõistlikult ja mõlemaid pooli rahuldavalt sätestatud. Ootan pi-kisilmi, millal arendajad hakkavad ka üüripindasid ehitama, mitte ai-nult kiirelt müüma.” Õige aeg kodu soetamise peale mõtlema hakata on

Volkovi arvates siis, kui omandatud on haridus, olemas töö ning tekib oma perekond.

Kodust teevad tõelise kodu aga Volkovi hinnangul sellised väärtu-sed nagu kodutunne ja koduõhn. Peab olema tahtmine koju minna ja seal olla. Elu jooksul on mees pal-ju reisinud, kuid ei ole iial pidanud plaani Eestist ära kolida ja kuskile mujale ennast sisse seada, kuna kõi-ge meeldivam on alati just ikkagi koju saabumine.

Kodu uksed on Volkovi majas ka lähedastele valla, kuid seda mitte alati, vaid ikka kokkuleppel.

„Sõpradega ei tahaks ainult pu-bis või kohvikus kohtuda,” arvab ta. „Kindlasti on kodu laadimise ja ka üksiolemise paik.”

Ike Volkov: omamisega kaasneb suur vastutus

Foto: Eesti Omanike Keskliit

Foto: Eesti Omanike Keskliit

Koduomanike esimene kongress peeti täismajaleEsimesel koduomanike kongressil osales 1000 inimest ja soovijaid jäi tegelikult ülegi. Valisime omanike sõbra ja kiusaja, kuulasime mitmeid sõnavõtte ning meeleolu üleval hoidmise eest hoolitses ansambel kukerpillid.

Kongressil esinesid: president hr Arnold Rüütel, Rootsi Koduomanike Assotsiatsiooni president Gunnar Jansson, Soome Koduomanike Liidu juht Juhani Nenonen, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esi-mees Urmas Reinsalu, Tallinna Koduomanike Liidu juht Ken-Marti Vaher, Omanike Keskliidu peasekretär Taavi Madiberk, Omanike Keskliidu volikogu esimees Anto Raukas, Tartu abilinnapea Margus Hanson, Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel, Kinnisvara Hooldajate ja Haldajate Liidu juht Jüri Kröönström, Linnade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast, Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi, Kodukaunistamise Ühenduse esimees Arvi Altmäe, Maksumaksjate Liidust Lasse Lehis, Pensionäride Ühenduste Liidust Andres Ergma, KENA nõukoja juht Marek Strandberg

4huvitAv eestiomANiKeKesKLiiduLeht

AkadeemikAntoraukasjatartuabilinnapeamargushanson.Kesveeleitea,siisakadeemikoneestiomanikeKeskliiduvolikoguesimeesjaabilinnapeapikaaegnetartumajaomanikeÜhingujuhatuseliige.

esimenekoduomanikekongressmöödusvägaedukaltningkoondassaduinimesi,kellegakoosvõetivastukaühisavalduskoduomanikekaitseks.

vanadtuttavadArviAltmäejaArnoldrüütel.AltmäeoneestiKodukaunistamiseÜhenduseeestseisuseesimees.Liikumine,missaialguse1935.aastaljamilleeesotsasoli1938.aastalpresidentKonstantinPäts.1997taaselustaspresidentLennartmeriKodukaunistamiseLiikumisejakapresidentArnoldrüütelonolnudnimetatudorganisatsioonipatroon.

soomeomakotiliittojuhtJuhaniNenonenpraktiseerisülepikaajataaseestikeeltjakandispooleomasõnavõtustetteeestikeeles.

KongressilolivõimaliksaadakatasutajuriidilistnõuotseeoKL-iõigusbüroojuristidelt.KoduomanikemuredeleaitaslahendusileidanotarjaeoKL-ijuhatuseliigePriiduPärna.

rootsi,eestijasoomekoduomanikehuvideeestseisvateliitudejuhidgunnarJansson,urmasreinsalujaJuhaniNenonen.võrreldesrootslastejasoomlasteorganisatsioonidegaoneoKL-ilveelpaljuarenguruumi.rootsikoondab321000jasoome70000koduomanikkuningliiduloneluigajubaüle60aasta.

PrAKtiList5

Koduomanike seas algab kevad tavapäraselt suurpuhastusega, mil-le käigus vabanetakse üleliigsest, mis ajaga kogunenud. Teatavasti algab samal ajal ka vanametalli käitlejate hooaeg. Nende jaoks tä-hendab see tuhandeid tonne vanarauda ning käesoleval aastal on Omanike Keskliidul selles osas uus kodumaine koostööpartner – Va-karu Refonda. Ettevõte paneb õla alla koduomanike suurpuhastuse-le ja aitab säästa Maarjamaa loodust. Esiteks saavad kõik inimesed, kes viivad vanametalli Refondasse, boonuseks 10 € musta- ja 30 € värvilise metalli tonni kohta*. Teiseks – loodussõbraliku ettevõttena panustab Refonda kampaanias iga kogutud vanametalli tonni pealt 2 € Eesti Looduse Fondi projektidesse ehk mida rohkem vanametalli Refondasse viiakse, seda suurem on panus sind ümbritsevasse elu- ja looduskeskkonda. Kampaaniaga võidavad koduomanikud nii otse-selt raha kogudes kui ka kaudselt, saades vastu puhtama ja tervisli-kuma keskkonna.

Vakaru Refonda toetab Eesti Looduse Fondi korraldatavat suur-kampaaniat Teeme Ära 2011, mis toimub 7. mail.

* boonused kehtivad eraisikutele

Tänavuse aasta esimese kolme kuu jooksul on koduoma-nikele pühendatud infopäevad toimunud juba kuues Eesti piirkonnas – Paides, Viljandis, Viimsis, Raplas, Tartus ja Tallinnas. Kõigi (v.a Viimsi) koduomanike koolituste pea-teljeks oli kortermajade soojustamine ja rahastamisvõima-lused. Külla kutsutud spetsialistid selgitasid põhjalikult, kuidas tuleks praegu kortermaju soojustada ning millised on levinumad vead ja ehituspraagid seni Eestis renoveeri-tud majades. Infoõhtutel esinesid erinevate valdkondade – fassaadide, katuste ja soojustamise rahastamise – eksper-did. Üheks ettekandjaks oli KENA (Kliima ja Energiaagen-tuur) projektijuht Aare Vabamägi, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et viimasel ajal on majade soojustamine tihti lä-bimõtlemata ja pigem kosmeetilist laadi. Kahjuks on üheks harjumuspäraseks veaks kerkinud n-ö kilekoti-efekt, kus maja soojustatakse uue fassaadi ja plastakendega, kuid see-juures jäetakse uuendamata ventilatsioonisüsteem. Olgu põhjuseks rahapuudus või teadmatus, kahju on siiski suur – õhutuse puudumise tõttu tekib hallitus, mis mõjub halvasti

ka inimeste tervisele.Majade soojustamiseks on Kredex pakkunud välja mit-

meid toetusi: energiamajanduse auditeerimise, projekteeri-mise, renoveerimise toetust ja renoveerimislaenu.

Tähelepanu tuleks aga pöörata asjaolule, et nimetatud meetmete toetusrahad lõppevad 2013. aastal. Märtsis toi-mus Jan Trei eestvedamisel koduomanike teabepäev ka Viimsis, kus peaesinejaks oli valla küttemajanduses mo-nopoolset seisu omava AS-i Fortum Termest esindaja, kes tutvustas ettevõtte arengu- ja investeerimisplaane ning soojateenuse hinnakujunduspoliitikat. Koduomanikele anti ülevaade, millistesse valla piirkondadesse ja küladesse rajab ettevõte uusi soojatrasse.

Koduomanike infopäevi on edaspidi kavas kor-raldada jooksvalt üle Eesti ja tulevaste ürituste koh-ta leiab informatsiooni meie kodulehelt www.oma-nikud.ee. Koduomanike muredest ja lahendustest soovitame kõigil kirjutada Omanike Keskliidu foorumis: www.omanikud.ee/foorum.

LiitumeiegA!

Refonda toetab kevadkampaaniaga Eestimaa loodust

Eesti Omanike Keskliit tegutseb

6sÜgAvuti eestiomANiKeKesKLiiduLeht

(Järg eelmises lehes ilmunud artikli-le)

Pärteltõnsberg,eoKL-ivoliko-guaseesimees,keemik

Oleme harjunud mõtlema AS-ist Eesti Energia kui rahvast ja riiki teenivast ettevõttest, mis annab paljudele peredele nii elektrit kui ka sooja, kuid vaadates ja ka otseselt tundes nende viimaste aegade tege-vust, tuleb tunnistada, et sel-list ettevõtet meil siiski pole. 1939.aastal asutatud rahva-ettevõttest on kasvanud üha enam oma tegevust laiendav ärihai, mille viieliikmelisest juhatusest vaid ühel on ener-geetikaalane haridus. Selge, et sellise juhatuse põhieesmär-giks on vaid raske äritegemi-ne ja oma tegevusvaldkonna laiendamine rahvusvahelisele tasemele. EE soovib järgneva kümne aasta jooksul investeerida oma tege-vusse 4,5 miljardit eurot (70 mil-jardit krooni), kahjuks suurem osa sellest aga välismaale(?!). Nimelt on EE ärihuvid laienenud lisaks Soo-mele veel Lätti, Leetu, Jordaaniasse ja Marokosse. Ka vaene kodutarbija peab pidevalt tõusvate tariifide kau-du osalema vägagi kahtlaste uurin-gute kinnimaksmisel, kus sisuliselt vaevalt põlevat savi üritatakse põle-va kivina kasutusele võtta. Huvitav, kust võetakse need spetsialistid, kes

Jordaanias rajaksid 800 MW elekt-rijaama ja õlitehase, kus toodetakse 2 miljardit tonni põlevkiviõli? Tõsi küll, nüüdseks on projekti kaasatud ka partner Malaisiast (YTL Power). Sinna aga on juba kulutatud üle 50 miljoni krooni. Kokkuleppele ana-

loogilise projekti rajamiseks Maro-kosse kirjutati alla möödunud aas-tal. Ilmselt arvestavad vahvad EE juhid – ärimehed-raamatupidajad – vaid seda, et me valdame tõepoolest maailma kõige eesrindlikumat teh-noloogiat põlevkivi töötlemiseks, kuid ei võta arvesse, et meil puudu-vad kogemused nii kehva kerogeeni-sisaldusega põlevkivi rikastamiseks. Muide, ka Eestis on peale üldtuntud kukersiitse põlevkivi veel teine, tun-duvalt madalama kütteväärtusega põlev kivi – kerrogeenne argilliit ehk

diktüoneemakilt, mille kütteväärtus on maavaraks loetava kukersiitse põlevkivi alampiiriks. Selle maavara tähtsus peitub peale mõnede harul-daste metallide ka uraani sisalduses (keskmiselt 200 g/t).

Niisiis kaob kahtlastesse äri-projektidesse välismaal miljardeid kroone, ainuüksi plahvatusohtlikku piirkonda Lähis-Idas ligi 20 miljar-dit, mis annab meie energiatarbijai-le õigusega vihje, et riik pole sellele ettevõttele andnud ülesandeks mitte meie parema ja odavama elektrienergiaga varustamise, vaid hoopis finantsspekulat-sioonidele pühendumise. Kuid EE investeerib ka Eestisse, aastal 2012 peaks valmima Auvere õlitehas maksumusega 3 miljardit krooni, mis tarbib aastas 2,3 miljonit tonni põlev-kivi. Eesti Energia Õlitööstuse AS tootis 2010. aastal 1,6 mil-jonit tonni põlevkiviõli. Seni kuni nafta hind püsib kõrge, tasub toota, on see ju mootori-kütuste lähteaineks. Põlevkivi-õli ulatusliku tootmisega oleks aga vaja uut taset teaduses. Kahjuks on meil jäänud kooli-tamata üks põlvkond põlevkivi keemikuid, mis seab kahtluse alla ka investeeringute mõtte-kuse väljaspool Eestit.

Aga ka roheline ja taastuvener-gia on EE turundusprojektide kavas. Ja nimelt sellepärast, et ühegi uue elektrijaama investeeringut pea-le tuumajaama ei tehtaks Eestisse

ilma toetusteta. Riigi määratud toetusskeemid elektrituruseaduse alusel andsid ärile uue mõõtme. EE omandas Baltikumi suurima Aulepa tuulepargi, mille projekti kulub ligi miljard krooni. Eesti subsideerib tuuleenergia tootmist 87 sendiga/kWh kohta ehk 51 €/MWh, mis ise-gi EL-i kontekstis on üks mõõduka-maid taastuvenergia toetusi. Tuulee-nenergia peamine puudus on see, et ta vajab kindla kiirusega tuult (7-20

m/s), et tuulik saaks ohutult elektrit toota. Kahjuks on sellise kiirusega tuul meil vaid kolme kuu jooksul ehk mahufaktoriks on 0,25. Seetõttu on tuuleenergia kallis ning tuulikuid

rajatakse EL-is vaid tänu subsidee-rimisele. Kui tuuleenergia peaks tootma pea veerandi Eestis tarbita-vast elektrist, siis praeguste toetus-te juures tuleks ainuüksi toetustena tootjatele välja maksta 1,6 miljardit krooni aastas. Elektrihinnas moo-dustaks taastuvenergia komponent tuulest 20 senti/kWh. Ilmselge, et see on tohutu äri, seetõttu on viima-sel ajal tõusnud päevakorda toetuste kärpimine. Ei maksaks unustada, et taastuvenergia tootmist doteerib koduomanikust rahvas, samal ajal kui seda müüakse Lätti.

Kui Eesti Energial oleks üles-andeks tagada Eesti energeetiline julgeolek keskkonda kõige vähem saastava ja kõige tänapäevasema tehnoloogiaga, arendaks ta eelis-järjekorras Eestisse rajatava tuuma-jaama projekti. Kahjuks on aga Eesti energeetikaalane teadlaskond tuge-vasti EE-ga seotud – on ju see ainuke ettevõte, mis suudab tellida ja fi-nantseerida suuremahulisi uurimis-töid. See mõjutab paratamatult ka sellega seotud teadlaste seisukohti.

Suhtumist oma klientidesse iseloomustab ka see, et EE lõpetas enamiku oma tugiteenustest ja os-tab neid vähempakkumise korras alltöövõtjatelt. Selle tagajärjel ei tea klient kunagi, kellelt ja mis tasemel teenust ta saab. Kuid tasud elektri-süsteemide projekteerimisest kuni lambipirnide vahetamiseni on ette-võttel küllaltki kopsakad. Igatahes on säästval koduomanikul küll oda-vam leida alternatiivtegija.

Vaatame Eesti energeetikat lähemalt

„Kahjuks on meil jäänud koolitamata üks põlv-kond põlevkivikeemi-kuid, mis seab kahtluse alla ka investeeringute mõttekuse väljaspool Eestit.”

„Kui Eesti Energial oleks ülesandeks tagada Eesti energeetiline julgeolek keskkonda kõige vähem saastava ja kõige täna-päevasema tehnoloogia-ga, arendaks ta eelisjär-jekorras Eestisse rajatava tuumajaama projekti.”

Foto: EPL arhiiv

JuristiPiLgugA7KoosoLemetugevAmAd

PO

ST

IKU

LU

Eesti O

manike K

eskliit MT

Ü

Rävala p

st 8

10143 TALLIN

N

Luba nr 1762

SA

AJA

TA

SU

B

MA

KS

TU

D V

AS

TU

SE

ES

TI

Mida teha, kui üürnik keeldub minu korterist välja kolimast? Kuidas võtta vastu pärandit? Kas ja millises mahus pean deklareerima korterimüügist saadud tulu?

KoduomanikeküsimustelevastabjuristKasparsadrak,Koduomanikuõigusbüroojuhataja.

kas kuskil on sätestatud korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise kord? kes ja kuidas seda üldse teha saab?

Lähtuma peaks mittetulundusühin-gute seadusest, mis ütleb, et üld-koosoleku kutsub kokku juhatus seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juha-tus peab üldkoosoleku kokku kut-suma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väik-sema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimeta-tud asjaoludel kokku, võivad taotle-jad üldkoosoleku ise kokku kutsuda

samas korras juhatusega.

kas minu eelmine tööandja võib nõuda, et ma ei läheks konkurendi juurde, ning ähvardada mind töölepingus oleva leppetrahvi ja kohtuga?

Eelmise tööandja ja Teie vahel sõlmi-tud töölepingus kokkulepitud kon-kurentsipiirang kehtib ainult siis, kui eelmine tööandja maksab Teile igakuist hüvitist, mis korvab konku-rentsipiiranguga põhjustatud kahju, näiteks töötasust ilmajäämise.

müüsin eelmisel aastal oma korteri maha. kas ja millises ulatuses pean deklareerima seda tuludeklaratsioonis?

Üldiselt on vara võõrandamisel saa-dud tulu maksustatud tulumaksuga. Eranditeks on alalise või peamise elukohana kasutatud vara võõran-damine, ostueesõigusega erastatud vara võõrandamine, õigustatud sub-jektile omandireformi käigus tagas-tatud vara võõrandamine, suvila või aiamaja võõrandamine, pärandvara vastuvõtmine, vara tagasisaamine omandireformi käigus, isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõran-damine, sundvõõrandamistasu ja hüvitised sundvõõrandamisel.

Vara võõrandamisel on tulu-

maksustatav kasu, mille saate, kui lahutate vara müügihinnast soeta-mishinna ja müügiga otseselt seotud kulud.

minu küsimus puudutab pärimist. nimelt suri meie ema (isa on surnud juba 24 aastat tagasi). Pärandist olen huvitatud ainult mina, ülejäänud õed-vennad sooviks sellest loobuda. kuidas nad käituma peaksid ning kas on ka mingeid tähtaegu pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks?

Kehtiva pärimisseaduse järgi (kui ema on surnud enne 1. jaanuari 2009. aastal, tuleks lähtuda vanast seadusest) läheb pärandi avanemi-sel, st pärandaja surma korral pä-rand üle pärijatele, kellel on õigus see kas vastu võtta või sellest loobu-da. Kui pärija kolme kuu jooksul pä-rast pärandaja surmast ja oma päri-misõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandist loobumise täht-aeg hakkab kulgema hetkest, kui pä-rija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma päri-misõigusest. Pärandist loobumiseks tuleb esitada pärandist loobumise avaldus. Notar võib kolmekuulist

tähtaega pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigus-tatud isikud sellele vastu ei vaidle. Pärast pärandist loobumist ei saa pärandit hiljem enam vastu võtta.

minu korteris elab üürnik, kellega sõlmitud tähtajaline üürileping on lõppenud (saatsin talle ka 30 päeva enne lepingu lõppemist teate, milles palusin pärast lepingu lõppemist korter vabastada). kahjuks ei ole üürnik suvatsenud välja koli-da. mida ma tegema peaksin ning kuidas saaks üürniku välja tõsta?

Seaduslik protsess sellisel juhul näeks välja järgmine: sel-leks, et valdus uuesti kät-te saada, peate pöör-duma kohtusse ning seejärel positiivse k o h t u o t s u s e g a kohtutäituri poo-le, kes (vajadusel korral kasutades politsei abi) siis kohtuotsuse alu-sel endise üürni-ku välja tõstab.

Omal käel mingit jõulist üürniku väljatõstmist ette võtta ei soovita.

Koduomaniku mured

kaspar sadrakKoduomaniku Õigusbüroo juhataja

OÜ JANERE

-15%OÜ janere on 1995. aastal Eesti kapitalil loodud firma, mille põhitegevusalaks on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüük. meie klientideks on ehitusmaterjalide kaup-lused, ehitus- ja tootmisettevõtted ning eratarbijad üle Eesti. janere müügiosakon-nad ja kauplused asuvad tallinnas, tartus ja Pärnus. Pakendamine ja valmistoodangu keskladu paikneb harjumaal Vatsla külas.

Oleme kõige laiema sortimendiga kinnitus-vahendite müüja Eestis. meie sortimenti kuuluvad kõik kinnitusvahendid: naelad, kruvid, poldid, mutrid, seibid, tüüblid, keermelatid, nurgad ja armatuur, võrk, traat jm ehitusteras. kokku kuulub toote-valikusse üle 5000 erineva toote.

tALLiNN

PEtERBuRi mnt 2F, 11415 tallinnmüügiosakond: +372 658 0300 kauplus: +372 658 0301 faks: +372 658 0302 tallinn@janere.ee

tArtu

tähE 127a, 50113 taRtutel: +372 799 6734faks: +372 799 5905tartu@janere.ee

PärNu

laO 10-5, 80010 PäRnutel: +372 445 7377faks: +372 449 2041parnu@janere.ee

www.janere.ee

8LiituomANiKeLiidugA

Makstud vastus Liitumisavaldus 52 500 koduomanikuga ühinemiseksSoovin liituda Eesti Omanike Keskliiduga

Nimi:

Telefon:

E-post:

Aadress:

Soovin posti teel saada tasuta koduomaniku kaardi, mis pakub soodustusi

Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele Teie andmeid ei avalikustata ega edastata kolmandatele isikutele. Teile võidakse saata EKOLi tutvus-tavaid materjale.

sEisamE OmanikE EEstTugev katusorganisatsioon, mis seisab koduomanike huvide eest.Seisame monopolide omavoli, elukeskkonda sobimatute pla-neeringute ja kodualuse maa maksustamise vastu. Liikmed võivad loota abile, kui koduoma-nike huve kahjustatakse.

sOOdustusEd kOgu EEstisLiikmetele märkimisväärsed soodustused üle 100 ettevõttes. Kodukaart, mis on ühtlasi ka liik-mekaart, on kõigile liikmetele ta-suta.

tasuta juRiidilinE nõuLiikmetele tasuta esmane juristi abi www.omanikud.ee portaalis. „Küsi juristilt tasu-ta” annab liidu liikmetele tasuta esmast ju-riidilist nõu.

Koduomanikke ühendav Eesti Oma-nike Keskliit on Eesti suurim koda-nikuorganisatsioon, mis on asuta-tud 1994. aastal ning koondab juba 52 500 maja- ja korteriomanikku. Liit on liikmete arvu poolest Eesti suurim mittetulundusühing ning 2005. aastast Rahvusvahelise Kin-nisvaraomanike Liidu liige.

Koduomanike ühendused on pal-judes Euroopa riikides kolmanda sektori tugevaimad organisatsioo-nid. Eesti Omanike Keskliit on toimi-va kodanikuühendusena eeskujuks võtnud Rootsi koduomanike organi-satsiooni, mis koondab üle 321 000 inimese ning on koduomandit puu-dutavates küsimustes ühiskonnas arvestatavaks jõuks.

Omanike Keskliidu eesmärk on olla koduomanike huvide esindami-sel Eestis arvestatavaks jõuks ning konstruktiivseks partneriks riigile ja kohalikule omavalitsusele.

Lisaks omanike eestkoste funkt-sioonile püüab liit oma liikmetele pakkuda ka igapäevast kasu, olles toonud turule näiteks koduomaniku kindlustuse ning plaanides uut pan-gakaardina toimivat liikme kaarti, mis pakub soodustusi üle sajas ette-võttes.

Omanike Keskliidu juhatuse esimees on Urmas Reinsalu ja volikogu esimees Anto Raukas. Tööd koordineerib peasekretärina Taavi Madiberk.

Mis on Eesti Omanike Keskliit?

Omanike keskliiduga saad liituda:

miks on juba 52 500 inimest ühinenud Eesti Omanike keskliiduga?

POsti tEEltäites ja postitades allpool toodud tasuta vastusevormi

tElEFOnitsihelistades Omanike keskliidu büroosse telefonil 642 7020

intERnEtismeie kodulehel www.omanikud.ee

mEilitsiEdastades oma andmed e-posti aadressil omanikud@omanikud.ee

Milline tähendus on sõnadel „kodu” ja „omanik”? Kuidas mõistame neid kultuurikontekstis? Kas „kodukultuuri” mõiste ühendab neid, sest kodu ilma omanikuta ei olegi kodu, kodukultuurist rää-kimata?

Eesti kodukultuuri arengut saame käsitleda aegadest, kui eestlane elas veel muldpõranda-ga onnis või oli saunikuks mõisniku valduste aia taga. Kas siit algab aeg, mida võime lugeda kodu-kultuuri algusajaks? Kuigi Eesti kodu on mitmed võõrvalitsejad hävitanud ja tallanud, on ta alati üles ehitatud ja omanäoliseks kujundatud, sellest võib leida ratsionaalsust, kaunidust, leidlikkust. Ja alati on seda saatnud eestlasele omane kiikamine naabri poole, kas temal mitte parem ei ole.

Juba Eesti esimene president Konstantin Päts tähtsustas tugeva perekonna ja korras kodu rolli väärikate kodanike kasvamisel, kelle lahutama-tuteks loomuomadusteks oli kodu- ja kodumaa-armastus, kõrge moraal, töökultuur ja pereme-hetunne. President Lennart Meri kuulutas 1998. aastal välja esseede võistluse teemal „Kodu kau-niks: miks ja kuidas”.

Kas kodu mõiste on ajas muutunud? Millisena tunnetame kodu täna? Kuulutame välja kirjandite võistluse teemal:

„kodu minule ja mina kodule”

Kirjandivõistlus on mõeldud kolmele vanuse-rühmale:

• 1.–4. klass• 5.–9. klass• 10.–12. klass

Kirjand pikkusega kuni neli lehekülge formaa-dis A4 tuleb koos oma kontaktandmete ja vanu-sega esitada hiljemalt 1. maiks 2011 aadressile kirjand@omanikud.ee või saata ümbrikus: Eesti Omanike Keskliit, Rävala pst 8, Tallinn 10143.

kirjandivõistluse peaauhinnaks on arvuti, lisaks igale vanuserühmale eriauhinnad.

head kirjutamist!

Koolinoor, tule ja osale kirjandivõistlusel!