5. juuli 2008

Hakatuseks küsib Turovskigrupis lähemal seisjatelt, milli-sed lemmikud neil kodus on. Japeab siis õpetliku lühiloengu,kuidas kassile selgeks teha, etOMA rotid või hiired ei oleeineks mõeldud.

“See on täiesti võimalik,” kin-nitab ta näitega oma Miisust,kes koju toodud abitut linnu-poega pärast selgitustööd vaidpehmete käppadega püüdis.

Lindude juures ringkäiku alus-tamegi.

Isaslind peab endpidevalt tõestama

“Domineerivad ja elu korral-davad emaslinnud, kes mittekunagi ei eputa, on alati taga-plaanil. Isane, näete, istub siinkõrge oksa peal ja otsib võima-lusi emasele muljet avaldada.“Kallis, vaata-vaata mind!”,”tõlgib Turovski kassikaku hõi-ked inimesele arusaadavassekeelde.

Taamalt kostev lumekakuhüüdtähendab tema sõnul: “Ma näen,nad juba tulevad, ma olen val-mis, kallis, ma olen sul ta-se-mel.”

“Ei ole nii, et 8. märtsil nart-siss näkku ja oled aastaks teh-tud poiss; monogaamsetel liiki-del pole see võimalik - kogu aegtuleb kasutada võimalusi luuaemasele kindel tunne, et ta võiboma kaasale loota.”

Loomaaia lumekakkude esime-ne poeg on juba kuueaastane.

“See oli vanematel esimenemuna; vanemad seisid kesetpõrandat olevast munast umbesmeetri kaugusel ja vaatasidumbusklikult, mida see valge asinüüd teeb. Võtsime muna ära jaainult rutiini pärast valgustasi-me ära - ja seal see poiss oli!Kõik loomakasvatajad teavad, etrutiin on elu alus: iga päev puu-rid puhtaks, värske vesi, uustoit... Elusate asjadega ei ole tei-siti võimalik,” jõuab Turovskijutuga kõigile foorumlastele tea-daolevani.

Rütmiliselt pead keerutav-koogutav habekakk on nii koo-miline, et teenib uudistajateltnaerupahvaku.

“See kindel noogutuste rituaalon tema tervitus,” vahendabTurovski. “”Mul ON nokk ole-mas,” tähendab see. Formaalne

Väikelemmikute omanikud käisid

Väikelemmikute foorumi pisi.ee kasutajadvõtsid ette ühise loomaaiakülastuse, et omahiirte-merisigade-tuhkrutega koos olemiselevahelduseks suuremaid loomi uudistada. Õhtumuutis täiuslikuks grupile giidiks palutudzooloog ja loomapsühholoog Aleksei Turovski.

tervitus on alati hoiatus - inime-ne tõuseb ju ka tervitades püs-ti: vaata, kui pikk ma olen!”

Hiid-rannakotkas on Tallinnaloomaaias järglasi saanud jubamitu aastat, tänavu aga juhtusmidagi ainulaadset: tehistingi-mustes kaks poega korraga.

“Võtab väga palju aega, ennekui pojad täiskasvanuks saavad- üle kümne aasta. See on seo-tud sellega, kuidas nad loodu-ses elavad. See liik püüab Vaik-ses ookeanis kala, samas ei oleta veelind ega saa sukelduda, niiet püüab neid kalu, kes tulevadveepinnale õhu järele - lõhelisi.Ookean lainetab pidevalt ja kalatuleb vaid hetkeks pinnale. Lindpeab väga täpselt seda hetke jakohta tabama, samuti oskamakala suurust hinnata. Nelja-viie-kilose kala veest välja rebimise-ga pole probleeme, aga kui seeon näiteks kuni 80 kilo kaaluvtðavõõtða, paneb teda haaravkotkas end pikemaks ajaks ank-russe. Kuna linnu küünisedsaaklooma kehas ristuvad, siista sellest lahti lasta ei saa, kalasukeldub ja viib linnu endagakaasa. Selle kõige õppimisekskulubki kümme aastat.”

Kõigi loomaaiaasukate lapsedsaavad suguküpseks palju noo-remas eas kui looduses. Selletagajärjeks on paraku eluaegneinfantilism.

Surikaate koduspidada ei maksa

“Imetaja looma elu algab pe-semisest ja massaaþist, midaema teeb keelega,” jutustabTurovski troopikamajja suundu-des teele jäävast ilvesepuuristmöödudes. “See aktiveerib, pa-neb programmi tööle. Kui mõniemane poega üle ei laku, on talprobleeme piimatootmisega; seepoeg jäetakse “soovijatele” -kiskjatele muidugi. Kui meie siinloomaaias näeme, et ema ei lakupoega, siis teeme seda ise, loo-mulikult mitte keelega, vaid räti-ku ja nuustikuga. Ja need pojadjäävad ellu! Me peame hästi pal-ju kitsi, kelle piimast on kasu 60-70 protsendile meie loomaaia lii-kide lastele.”

Troopikamajas peatume pikaltsurikaatide eluaseme ees.

“Surikaadigrupi moodusta-

vad emane, tema üks või mituisast ja nende pojad. Meie suri-kaadid sünnitasid kolme korra-ga nii palju poegi, et moodus-tus umbes 16-liikmeline grupp.Nendes tingimustes, kus nadmeil siin elavad, on see paras arv,juurde nad ei sünnita. Üksiksurikaat üle aasta ei ela,” hoia-tab Turovski ilmselt ülearu an-dunud ilmel loomakeste tege-miste jälgijaid. Lämmatamaksjuba eos mõtteuidu selliseid loo-makesi kodus pidada, jätkab loe-teluga nende vajadustest.

“Õõnsusi, kuhu peitu minna,peab hästi palju olema, samutironimisvõimalusi; puuripõran-dal peab kindlasti olema liiv, mil-les kaevata. Peale kõige muu seegrupp sööb väga palju ja nendeigapäevases menüüs on üle 30liigi putukaid ja ussikesi.”

Surikaatide karjas on vägakõrge moraal: “ Kui mõni vane-matest tütrekestest sünnitab,siis matriarh adopteerib temalapse, aga see preili saadetakseaastaks või isegi kaheks ala pii-riteenistusse. Alles siis, kui te-mast on palju kasu - kui ta sealüldse ellu jääb -, võetakse tapereringi tagasi. Piiriteenistuson neil väga vajalik, sest savan-niloomadena elavad nad avatudmaastikul, kuhu vaenlastel onlihtne pääseda. Kui sellele alalesatub näiteks suur madu, siisannavad valvurid märku, suri-kaadid moodustavad veerand-

ringi ja hakkavad üles-alla hü-pates vaenlast hirmutama. Hüp-lemist jätkavad nad senikaua,kuni madu tajub, et tal tuleksroomata sinnapoole, kus neidhüplevaid varje ees ei ole - sel-lelt alalt ära.”

Turovski räägib kireva sules-tikuga tuukanist, kes rähni en-dale puuõõnsusi toksima “pal-kab”, pakkudes vastu turvatee-nust - võimsa ja tugeva nokagatuukanit ei söanda peaaegu üks-ki röövlind rünnata.

Tutvustab kolme mõnusatleeguani: härra Küürastet, Jõh-vikat (“Jõhvikas sellepärast, etta oli oranþikaspunane - niisu-gust värvi on loom, kes ei tun-ne ennast hästi.”) ja Õnne-seent (tema avastati suurestroopikamajas radiaatori pealt,kui oli juba peaaegu düst-roofne - keegi oli looma liht-salt sinna jätnud).

Seletab, miks troopikamaja pi-raajad on nii ohutud, et inimenevõiks rünnakut kartmata palja-jalu nende juurde minna: vesipeab olema tugeva vooluga, siisei teki piraajadel tajumomenti, etnad on suletud veekogus. Vetthoiavad siin voolamas võimsadpumbad.

Hiina meditsiini ohvrid

Tee kaslaste juurde viib möö-da kummalisest paarist: eluasetjagavad valge-toonekurg ja

marmortoonekureks nimetatuehk valge ja musta toonekureviljakas hübriid.

“Tallinna loomaaias sai puht-looduslikul, loomulikul teel üm-ber lükatud see ornitoloogilineaksioom, mille kohaselt must javalge toonekurg ei anna hübrii-de,” seletab Turovski kummali-se linnu olemasolu. “Muiduginad ei anna - nad lihtsalt ei saalooduses kokku! Valge toone-kurg tahab inimasulat, avamaas-tikku, kõrget posti või korstnat

pesapaigaks. Must toonekurgpesitseb suurtes tihedates met-samassiivides. Linnud ei hakkasugu tegema enne, kui nad onpesitsemiseks sobivas ökosüs-teemis, kui on valitud pesitsus-paik. Aga meil elasid nad koos,ja palun - meil on must toone-kurg, kellel on valged laigudkaela peal ja valge kõht. Muide,ta valis endale väga meelekind-lalt - tal oli valida! - kaasaks val-ge toonekure.”

Amuuri leopardide eluaseme

Amuuri leopard(vasakpoolsel pildilFreddi) ja amuuritiiger (pildil Bronto)on liikidena hiinameditsiini tõttuhävimisohus.

Aleksei Turovskil on iga näha oleva looma kohta midagi kaasakiskuvat pajatada.7x MATTI KÄMÄRÄ

Uudishimulikele surikaatidele meeldib vaadata “televiisorit” ehksiis teisel pool klaasseina liikuvaid inimesi.

5. juuli 2008

suurematega tutvust sobitamas

juures jääb lootus näha omakolmikutega jalutavat emasloo-ma Darlat paraku pelgalt lootu-seks. Ehkki eelmisel õhtul ole-vat nad hea tükk aega patseeri-nud.

“Esimene pesakond ja kohekolmikud,” jagab TurovskiDarlale kiitust.

Kolmikute isa Freddi jälgibmeid kaljult ega soostu keelitus-tele vaatamata sealt alla tulema.

Meie vaatame maailma kõigeharuldasemat kiskjalist, kelle täis-kasvanud isendeid on loodu-sesse alles jäänud vähem kuipoolsada. Põhjuseks mitte niiväga nahk, vaid hoopis hiinameditsiin.

“Eelmise sajandi 30. aastatel

oli neid areaali piirides - miljoni-tel ruutkilomeetritel Sihhote-Alinist mereni - kõikjal. Kuiamuuri tiigrid otsa hakkasid saa-ma, hakati massiliselt leopardeküttima. Amuuri tiigrist ja leopar-dist tehakse hiina meditsiinissadu preparaate. See kõik onloomulikult platseeboefekt, agausk teeb imesid,” soovitabTurovski leopardi sugutist val-mistatud imeravimi asemelViagrat pruukida.

Tallinna loomaaias paljunevadamuuri leopardid kõige paremi-ni. Nagu ka amuuri tiigrid, kassidja goralid. Tallinna kliima on niis-kusreþiimilt nende loomade loo-dusliku elupaiga tingimustegaäärmiselt sarnane, sellepärast.

Hädaolukorras kõlbabisegi varblane

Amuuri tiiger Bronto muutubkülastajate saabudes eriti isa-seks ja hakkab puuris majesteet-likult ringiratast astudes sihi-kindlalt oma territooriumi mär-gistama.

“Kui märkate, et tiiger on oma“tagumise palega” teie poole jasaba on täiesti sirge, siis taga-nege kiiresti - selle “lasu” ula-tus on vähemalt kolm meetrit,”soovitab Turovski sõbralikult.

Mälestus sellest, kuidas temaesimese loomaaias juhitud eks-kursiooni ajal sõjalaevastikumadrused tema hoiatust tõsiseltei võtnud ja “tervet fronti pidipõhjalikult kastetud” said, pü-

sib tal tänini eredalt meeles.Looduses erastab amuuri tii-

ger kinnistu pindalaga 300-400ruutkilomeetrit. Seal on ta ainu-valitseja, sinna ei tohi sisene-da ükski leopard, äärmisel ju-hul ehk mõni karu. Küll võibseal vabalt tegutseda ja luurajaülesandeid täita punahunt, kesüksi ega isegi karjana hallhun-di vastu ei saa. Hallhuntide lä-henemisest jap-jap-hüüetegamärku andes paneb punahuntleopardi möirates ohu suunasliikuma ning vaenlased muidu-gi lahkuvad.

Bronto sööb päevas kuus-seitse kilo liha. Teised tiigridsamuti. Ja ka ülejäänud kiskja-tele kulub seda palju. Mistap

Turovski näeb vahel täniniõudusunenägusid ajast, mil tatohutul arvul tuvisid tapma olisunnitud.

See oli 1974. aastal, kui N. Lii-dus valitsenud lihakriisi tagajär-jel üks ülipüüdlik ametnik loo-maaia lihaga varustamise kol-meks nädalaks ära lõikas. Kuniapsakas lõpuks likvideeriti, tuliju kiskjaid kuidagi elus hoidaning tuvid ja ja isegi varblasedsöögiks muuta.

“Neid mälestusi leevendabnatuke meenutus sellest, kuidas360kilone amuuri tiiger Aramkitkus paljaks varblasi ja tuvi-sid, mida talle pakuti. Suuredkaslased hoiavad süües omatoitu alati kas või ühe küünise-

ga. Aramil olid hästi suured kä-pad, käppade vahel oli varblaneja ta kitkus seda hammastegakaks tundi järjest. Sulekesed rip-pusid igal pool näo peal ja läk-sid ninna, ta aevastas kõuemü-rinal ja ta ikka kitkus ja kitkus...Ja kui see varblane oli tema mee-lest parajalt paljas, siis ta - suu-red kaslased alustavad söömistalati keelega limpsates, nad saa-vad keelt näsasid üles tõsteshästi karedaks teha - tegi sellelevarblasele keelega limps! ja varb-lane oli kadunud. Kahe tunni töötulemus, eks ole. Arami nägu selhetkel oli unustamatu!”

KÜLLI KRIIS

www.liisi.eeNARVA: ENTRE, Tallinna mnt 16 | MIKROMAAILM, Hariduse 5 | IDASERVIS GRUPP Kiriku 13 | FEB, Puškini 5 | SISUSTUS 5, Puškini 4AARUTECH, Kerese 3 (Kerese Keskus) | AHTME (Ahtme kaubakeskus): ENTRE, Estonia pst 30A | ARUTECH, Estonia pst 30A SISUSTUS 5 Estonia pst 30A | JÕHVI: MIKROMAAILM, Narva mnt  5 | ARUTECH, Keskväljak 4 | HAWAII EXPRESS, Lille 3 PRIMUS SAED ja RATTAD (Hawaii Express) | ANKUR UKSED, Sompa 1 ja Narva mnt 4C | KOHTLA-JÄRVE: ARUTECH, Järveküla tee 87 (Prestone kaubamaja) | EUROPRIME, Kohtla vald, Täkumetsa küla | KIVIÕLI: PRIMUS, Kauba 3 ja Keskpuiestee 33

Liisi kingib

kontserdielamusE

Kontserdielamuse saamiseks kingi enda andmetega kampaaniakupong sõbrale ja saada ta mõne LIISI koostööpartneri juurde järelmaksu– või reisilaenulepingut sõlmima. Sõber peab kindlasti olema LIISI uus klient.

Kupongi saad Liisi koostööprtnerite juurest.

Kohe, kui sõbral on leping sõlmitud,

kingib LIISI sulle 300kroonise Piletilevi kinkekaardi. Sõbrakampaania kestab 2008. a augusti lõpuni.

Täpsem kampaaniainfo www.liisi.ee, tel 6755 055 ja koostööpartnerite juures.

Kaks troopikamaja kolmest leeguanist on keegi loomaaedatoonud ja jätnud.

Tuukani nokk purustab suuri pähkleid jahammustab apelsini ühe liigutusega pooleks.

Pintðetamariinide isas- ja emasloomad on sedavõrd sarnase välimusega, eteksitavad vahel asjatundjaidki.