Esimene ülehaiglaline konverents võttis luubi alla raseda tervise

ITK Sõnumid ww

w.it

k.ee

Nr 38, veebruar 2020

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA AJALEHT

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

Dr Kristiina Ojamaa doktoritöö „Güne-koloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis” annab ülevaate günekoloogiliste pahaloomuliste kasva-jate pikaajalistest haigestumus-, sure-mus- ja elulemustrendidest Eestis. LK 2

Dr Ojamaa uuris pahaloomulisi kasvajaid

70 AASTAT

Dr Šturm asus ITK-sse tööle 1975. aastal ja tänavu augustis täitub tal haiglas töötamise 45. aas-tapäev. Hetkel töötab dr Šturm naistekliiniku neonatoloogia osa- konna ambulatoorses vastuvõ-tus. Head kolleegi õnnitlevad praegused ja endised kolleegid naistekliinikust. LK 2

PERSOON

45 aastat tööd ja rõõmu

Uroloogiaosakond tähistas 70 tege-vusaasta täitumist V. Tuppitsa nime-lises saalis konverentsiga „70 aas-tat iseseisvat uroloogiat Ida-Tallinna Keskhaiglas”. 4. jaanuaril 1950. aastal Tallinna I Haiglas eraldiseisvana tegut-sema hakanud uroloogia osakond on üks vanimatest osakondadest riigis. Tänaseks on juba 70 aastat olnud meie haiglas patsientidele kättesaadav parim võimalik ajakohane arstiabi.

LK 4

DOKTORITÖÖ

Uroloogiaosakond tähistas juubelit konverentsiga

7. veebruaril toimus Ida-Tallinna Keskhaigla esimene ülehaiglaline konverents, mis käsitles raseda tervist multidistsiplinaarses võtmes. Konverentsil esinesid ettekannetega oma eriala tipud – spetsialistid neuro-loogiast, radioloogiast, kirurgiast, günekoloogiast, orto-peediast, füsioteraapiast jm erialadelt.

Konverentsil „Raseda tervis” oli ligi 350 osalejat – kolleegid ITK-st; arstid ja ämmaemandad teistest haiglatest; perearstid ja pereõed jt meditsiinitöötajad.

Tänavu 235. juubelit tähistav Ida-Tallinna Keskhaigla on kasvanud aastatega suurkeskuseks, mis suudab pakkuda pat-sientidele multidistsiplinaarset käsitlust.

Haigla patsientide seas on ka rasedad, kelle seisund nõuab delikaatsemat lähenemist ja sageli mitme eriala spetsialisti koostööd. ITK suudab pakkuda Põhja-Eesti piirkonnas kõige komplekssemat rasedate jälgimist. 2019. aastal registreeriti 13 897 sündi, neist 4218 – pea iga kolmas laps Eestis – nägi ilmavalgust Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas. LK 3

ÕED

Maarja. Aasta Ida-Tallinna Keskhaigla Südamekeskuses töötanud Maarja Lokotari tee meditsiini oli loomulik – see tõmbas teda ja haaras endasse. Diana. 12 aastat ITK Südamekeskuses töötanud Diana Žerebtsova alustas haiglas abi-õena, eri osakondades erinevaid ülesandeid täites on ta arenenud nii inimese kui ka professionaalina. „Kui peaksin uuesti valima elukutset, valiksin igal juhul meditsiini. See valdkond on nii lai, et igaüks leiab kindlasti koha, mis sobib ja kuhu ise sobid,” ütleb Diana. LK 7

Õde kui eluviis

Jaanuaris sündis kolm last, kelle emadel kasu-tati esimest korda Eestis välja töötatud perso-naalmeditsiini viljatusravi plaani, mis aitas neil lapseootele jääda. Nüüdseks õnnelikel peredel oli enne personaalmeditsiini testi kasutamist seljataga pikk ja tulemuseta viljatusravi. LK 3

Tallinna sündisid esimesed personaalmeditsiini lapsed

HÄSTI!

Lastearst Ljudmilla Šturm – neonatoloogia raudvara

2 VEEBRUAR 2020

Dr Šturm asus ITK-sse tööle 1975. aastal ja tänavu augustis täitub tal haiglas töötamise 45. aastapäev. Hetkel töötab dr Šturm naisteklii-niku neonatoloogia osakonna ambulatoorses vastuvõtus. Head kolleegi õnnitlevad praegu-sed ja endised kolleegid naistekliinikust.

Pikkade tööaastate jooksul on dr Šturm vastu võtnud mitu põlvkonda noori lastearste, olles kõigiga sõbralik ja abivalmis. Neonato-loogia osakonna juhataja dr Pille Andresson meenutab koostöö algust dr Šturmiga. „Kui alustasin residendina neonatoloogia õpet, küsis just dr Šturm minult, kas ma ikka tean kui raske ja keeruline eriala see on, ning kas ma olen selliseks suureks vastutuseks valmis.”

Erakordne panusDr Andressoni sõnul on dr Šturm vastsündinute osakonda pikka aega juhtinud ning tema tead-mised ja meenutused kogu osakonna ajaloost ja arengust on erakordse väärtusega. „Kõige muljetavaldavam on teadmine, et Tallinna Vaba-riikliku Haigla perioodil (1952–1992) oli haigla mentorhaiglaks paljudele rajooni haiglatele ja sageli tuli dr Šturmil sõita kohale vastsündinuid abistama. Täiesti vastupidine praegusele olu-korrale, kus patsient suunatakse maakonnast keskusse,” täpsustab dr Andresson.

Vaatamata sellele, et neonatoloogia ja vastsündinute intensiivravi on üks kiiremini arenevaid meditsiinierialasid, on dr Šturm meiega koos jätkanud. Peamiselt küll ambu-latoorses töölõigus, kuid ka see töö on asen-damatu.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku staažikas töötaja ja endine lasteosakonna juht dr Ljudmilla Šturm tähistas 15. veebruaril oma 70. sünnipäeva.

Dr Šturm on alati oma kolleege tähtpäe-vadel meeles pidanud. „Dr Šturm ei unusta kunagi kolleegi sünnipäevale tulla koos isikliku lilleõiega,” lisab dr Andresson.

Dr Lee Tammemäe sõnul on dr Šturm väga hea meeskonnaliige – tasakaalukas, äärmiselt kollegiaalne ja abivalmis. „Olen temaga kaua koos töötanud ja meenutan tänulikult temaga koos tehtud sünnitusabi valveid. 1990. aastate alguses pidasime tuliseid vaidlusi töökorral-duslikes küsimustes ja alati jõudsime kon-sensuslike otsusteni,” räägib dr Tammemäe ja õnnitleb kolleegi südamest juubelisünni-päeva puhul.

tused tegin tema juhendamisel, kuid vasaku-käelise dr Šturmi moodi ma küll intubeerida ei oska.”

Dr Raukase sõnul on dr Šturm suure südame ja empaatiavõimega ning hooliv kaas-töötajate suhtes. „Muretsemine lähedaste ja haigete laste pärast ei ole tema elu kerge-maks teinud. Igapäevatöös ei sobinud talle

öövalved, kuigi noore tohtrina tuli teha neid omajagu. Tema värvikad kirjeldused öövalve-järgsest enesetundest meenuvad ikka ja jälle, kui on olnud raske valve,” lisab dr Raukas ja soovib armsale kolleegile dr Ljudmila Šturmile väärikaks juubeliks tugevat tervist.

Naistekliinik soovib heale kolleegile juubeli puhul palju tööaastaid ja head tervist!

Ajalooline hetk – 28. oktoober 1999, kui dr Saima Jõgiste jäi pensionile. Fotol on ühe osakonna kolm juhatajat – dr Ljudmilla Šturm, dr Reet Raukas ja dr Saima Jõgiste.

Pikkade tööaastate jooksul on dr Šturm vastu võtnud mitu põlvkonda noori las-tearste, olles kõigiga sõbralik ja abivalmis.

”

Dr Kristiina Ojamaa

Keskhaigla Sünnitusmajas sündis mullu üle 4000 lapseKeskhaigla Sünnitusmajas sündis 2019. aastal kokku 4218 last, nende seas ka ühed kolmikud ja 86 paari kaksikuid. Vaa-tame möödunud aastale tagasi ja toome välja meeldejäävamad päevad ja kuud.

2019. aastal oli Ida-Tallinna Keskhaigla sün-nitusmajas kolm kõige beebirohkemad kuud märts 389, juuni 386 ja august 382 beebiga. Vähem tuli lapsi ilmale talvekuudel. Jaanuaris sündis 306 last, veebruaris 311 ja ka jõulukuu oli sündide poolest tagasihoidlikum kui kevad – detsembrikuus nägi ilmavalgust 310 last.

Möödunud aastal sündis poisse natuke rohkem kui tüdrukuid. Keskhaigla sünnitus-maja ämmaemandad võtsid aasta jooksul vastu 2051 tüdrukut ja 2167 poissi.

Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval nägid Keskhaigla Sünnitusmajas ilmavalgust neli tüdrukut ja kolm poissi.

Septembrikuu jäi meile eredalt meelde, kuna 12. septembril olid 15 sündinud lapse seas ka kolmikud: Otto, Annabel ja Isabel. Kolmikud sündisid raseduse 34. nädalal: Otto kaalus 2,2 kg, Annabel ligi 2 kg ja Isabel 1,8 kg.

Peale kolme nädalat haiglas kosumist lubati kolmikud koju.

13. oktoober oli meil erakordne – ühe punase täpi päev. Tavaliselt sünnib meil päeva jooksul keskmiselt 11 last, aga sel päeval tuli ilmale ainult üks tütarlaps.

Meie tublidel ämmaemandatel jagus tööd ka jõulupühadel, mil kolmel päeval sündis kokku 23 jõulubeebit. Jõululastest 11 olid tüdrukud ja 12 poisid. Jõululaupäeval ehk 24. detsembril sündis Keskhaigla Sünnitusmajas 7 pisikest jõuluimet, neist esimene nägi ilma-valgust kell 0.34. Kokku sündis neli tüdrukut ja kolm poissi.

Rahulik oli esimene jõulupüha, 25. detsem-ber, mil sündis 4 jõululast – kaks tüdrukut ja kaks poissi. Teine jõulupüha läks ämmaeman-datel tavapärases tempos, 26. detsembril aidati ilmale 12 jõulubeebit – viis tüdrukut ja seitse poissi. Nende hulgas olid ka ühed kaksikud.

2019. aasta viimasel päeval, 31. detsembril, sündisid meie sünnitusmajas ainult poisid, neid oli kokku 5. Lisaks üllatas detsembrikuu meid ka kaksikute rohkuse poolest – 12 peret tabas kahekordne lapserõõm kaksikute sünniga.

Dr Ojamaa doktoritöö uuris pahaloomulisi günekoloogilisi kasvajaidIda-Tallinna Keskhaigla Onkoloogia-keskuse juhataja dr Kristiina Ojamaa kaitses doktoritöö teemal „Güneko-loogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis”. Töö annab esimest korda tervikliku ülevaate güne-koloogiliste pahaloomuliste kasvajate pikaajalistest haigestumus-, suremus- ja elulemustrendidest Eestis.

„ITK-le on see uurimustöö oluline suunanäi-taja, kuna meie haigla panus günekoloogi-liste vähkide ennetusse ja ravisse on suurim Eestis,” ütles dr Ojamaa.

Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad moodustavad Eestis 13% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest. Dr Ojamaa uuringu tulemused näitavad, et üha rohkem on vaja pöörata tähelepanu sõeluuringutele, vaktsineerimi-sele ja vähiennetusele, sealhulgas tervisli-kule eluviisile.

Dr Ojamaa kirjeldas oma doktoritöös, et aastatel 1996–2016 diagnoositi Eestis 12 142 günekoloogilise pahaloomulise kas-vaja esmajuhtu. „Kõige sagedasem güneko-loogiline pahaloomuline kasvaja oli sel aja-vahemikul emakakehavähk, mis moodustas 35% kõikidest juhtudest. Kõige vähem, 6%, esines häbeme- ja tupevähki. 20% kõikidest juhtudest diagnoositi alla 50-aastastel nais-tel. Üle 80-aastaste naiste osakaal suurenes uuringuperioodil 8%-lt 14%-le,” kirjeldas dr Ojamaa.

Dr Ojamaa sõnul on emakakehavähki haigestumise kasv seotud peamiselt üle-kaalulisuse ja rasvumise levikuga. „Ema-kakaelavähi puhul ei täheldatud ennetus-tegevuse mõju haigestumusele, mis näitab riikliku sõeluuringu ebaefektiivsust. Parane-nud on aga emakakehavähki haigestunute elulemus ning see on tõenäoliselt seotud kirurgilise ravi sagenemisega nii vanemas

Endine ITK lastearst dr Reet Raukas meenutab samuti endist kolleegi hea sõnaga. „Minu tutvus dr Ljudmila Šturmiga algas 1987. aasta septembris, kui alustasin ülikooli lõpe-tamise järel internatuuri Keskhaiglas. Osa-konnas olime arstidest kolmekesi – dr Saima Jõgiste, dr Šturm ja mina. Vanematelt kollee-gidelt sain praktiliste tööde ja protseduuride tegemiseks näpunäiteid. Esimesed verevahe-

eas kui ka hilisemate staadiumite korral,” rääkis Ojamaa.

Ojamaa sõnul on naiste enneaegsete surmade vältimiseks vaja parandada ema-kakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti ja suuren-dada selles osalemise määra. „Peame saa-vutama optimaalse hõlmatuse HPV-vastase vaktsineerimisega ning seadma prioriteediks võitluse rasvumisega. Ühtlasi tuleb rõhutada regulaarsete günekoloogiliste läbivaatuste olulisust, esmajoones eakate naiste seas, et aidata kaasa kasvajate ärahoidmisele ja varajasele avastamisele,” rõhutas ta.

Doktoritöö juhendajad olid emeriitpro-fessor Hele Everaus (dr. med), vanemtea-dur Piret Veerus (PhD, TAI epidemioloogia ja biostatistika osakond) ja TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos (dr. med). Oponent doktoritöö kaitsmisel oli professor Johanna Mäenpää (PhD) Tampere ülikooli haigla sünnitusabi- ja günekoloogia-osakonnast.

Aastatel 1996–2016 diagnoositi Eestis 12 142 günekoloo- gilise pahaloomulise kasvaja esmajuhtu.

”

VEEBRUAR 2020 3

Esimene ülehaiglaline konverents võttis luubi alla raseda tervise

ITK naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul on ämmemandate eesmärk jälgida raseduse kulgu ja õigel ajal märgata kõrvalekaldeid, kuid vahel ainuüksi sellest ei piisa. „Probleemse raseduse korral tuleb lisaks jälgimisele ka uurida ja ravida, et naise tervis oleks hoitud ning sünniks terve ja ajaline laps. Raseda terviseprobleemi korral on vaja tagada patsiendi multidistsiplinaarne käsitlus. Lisaks ämmaemandale, naistearstile ja lastearstile kaasatakse teatud olukordades ema ja lapse tervise jälgimiseks vajalik erialaspetsialist, kas kardioloog, endokrinoloog, kirurg, onkoloog või muu eriala esindaja,” tõi Arusaar välja.

Ämmaemandusjuhi sõnul on probleemse raseduse üks võimalik riskitegur moodne elustiil – vähene liikuvus, mõõdukas ülekaal, ebater-vislik toiduvalik –, aga ka tendents, et aasta-tega kasvab hilises eas sünnitajate arv. See trend toob kaasa vanusega kaasuvate haiguste esinemissageduse tõusu rasedatel. „Enamasti 3. või 4. lapse sünd jääb naistel 30. eluaastate teise poolde. Selles vanuses võib olla juba välja kujunenud eelsoodumus diabeediks, vererõhu tõusuks, südamehaigusteks jt terviseprobleemi-deks ning sel juhul on vaja raseduse ajal eriarsti abi,” tõdes Arusaar ja lisas, et sellist abi suu-davad pakkuda ainult suured keskused nagu Ida-Tallinna Keskhaigla.

ITK perinataalkeskuse juhataja dr Ferenc Szirko sõnul suudab ITK pakkuda abi kõigile rasedatele. „Meie sünnitusmaja erakorralise abi osakonda pöördub iga päev erinevate probleemidega 10–20 rasedat. Me teeme igapäevaselt koorioni biopsiaid, lootevee uuringuid, üsasiseseid vereülekandeid, loote südameuuringuid, emaka ja loote magnetreso-

Jaanuaris sündis kolm last, kelle ema-del kasutati esimest korda Eestis välja töötatud personaalmeditsiini viljatusravi plaani, mis aitas neil lapseootele jääda. Tulemus on seda positiivsem, et nüüd-seks õnnelikel perekondadel oli enne personaalmeditsiini testi kasutamist seljataga pikk ja tulemuseta viljatusravi.

Personaalmeditsiini programmiga alustati Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikutes 2019. aasta alguses. Patsientideks valiti paarid, kel-lel varem ei olnud õnnestunud korduvate kat-sete järel rasestuda ning kelle viljatuse põhjus oli jäänud arstidele ebaselgeks. Kokku osales aasta jooksul programmis 50 viljatusravi pat-sienti, kellest õnnestus rasestuda seitsmeteist-kümnel. Tänaseks on sündinud personaalme-ditsiini abil kokku kolm last.

Personaalmeditsiini embrüo pesastumise test ehk beREADY-test on Tervisetehnoloo-giate Arenduskeskuse (Tervise-TAK) välja töö-tatud lahendus, mis leiab patsiendi geeniand-mete põhjal kõige õigema päeva embrüo(te) siirdamiseks katseklaasist tagasi emakasse. Test analüüsib, kas arsti siirdamiseks valitud päeval, millele on eelnenud ravimite täpne manustamine, on tagatud embrüo siirdami-

seks ja pesastumiseks emaka küps limaskest või mitte. Tulemustest selgub, et iga kolmas patsient vajab standardsest raviplaanist erine-vat embrüo siirdamise aega.

Samm säästva meditsiini pooleITK viljatusravikeskuse juhataja dr Tiina Loogi hinnangul on personaalmeditsiini testi kasuta-mine oluline samm täpsema ja patsienti sääst-vama meditsiini poole.

„Oleme oma viljatusravikeskuses emaka limaskesta retseptiivsuse testi kasutanud 2016. aastast. Esimesed testid tellisime His-paaniast IVI laborist, kuid alates aprillist 2019 kasutame Tervisetehnoloogiate Arenduskes-kuse väljatöötatud teste, mis on sama tõhusad ning patsiendile kordades soodsama hinnaga, kui IVI pakutavad testid,” rääkis dr Loog.

Tallinnas sündisid Eesti esimesed personaalmeditsiini lapsed

Aasta jooksul jälgitakse ITK nais-tekliinikus pea 4300 naise rase-duse kulgu. Probleemse raseduse korral on abiks multidistsipli-naarne meeskond, kellel on pii-savat pädevust raseda raviks. Tähelepanu võivad vajada naise kroonilised haigused ja lapseoo-tuse ajal ilmnenud terviseproblee-mid, näiteks gestatsioonidiabeet, rasedusaegne hüpertensioon, preeklampsia jpm.

„Loomulikult ei anna test mingeid garan-tiisid raseduse tekkimiseks, kuid kindlasti on see abiks optimaalse päeva valikul, mil emaka limaskest on valmis embrüot vastu võtma. Seda just eriti juhtudel, kui korduvad embrüo siirdamised on jäänud tulemuseta,” selgitas viljatusravikeskuse juhataja.

Antud teenust haigekassa hinnakirjas ei ole, mistõttu peab patsient selle eest tasuma ise. Testi saab kasutada ainult enne külmu-tatud embrüote siirdamist, värske kehavälise viljastamise (IVF) ravikuuri korral seda diag-nostika meetodit kasutada ei saa. Kokku on Ida-Tallinna Keskhaiglas uuritud 26 patsienti, ning rasedusi on üheksa. Aasta alguses sün-dis personaalmeditsiini abil ITK-s kaks esimest last, LTKH-s üks laps.

Viljatusravi toetamine on riiklik prioriteet ning kuni 40aastastele patsientidele tasuta. Ravimiameti andmetel tehti Eestis 2018. aas-tal 3011 viljatusravi tsüklit, millest Haigekassa hüvitas 2600. 411 tsüklit tehti tasulisena ehk vanematele kui 40aastastele patsientidele. Ühe viljatusravi tsükli keskmine hind Haige-kassale on 2000 eurot, mis teeb aasta ravieel-arveks 5,2 miljonit eurot. Tartu Ülikoolis 2013. aastal koostatud aru-ande põhjal on Haigekassale kulud kõige madalamad, kui naine sünnitas lapse esimese

nants-tomograafia uuringuid, laparoskoopiaid, tsüstoskoopiaid, gastroskoopiaid ja paigal-dame emakakaela õmblusi,” loetles dr Szirko ITK meditsiinilisi võimalusi.

„Rasedate jaoks Ida-Tallinna Keskhaiglas järjekorda ei ole – olgu tegemist südame- või neeruhaigusega, neuroloogilise või endokrino-loogilise haigusega. Uuringutega alustatakse kohe ning koostöös ITK kliinikute spetsialistiga leitakse ka parim võimalik lahendus,” tõdes dr Szirko.

viljatusravi tsükli järel – 3450 eurot. Teise tsükli järel oli kulu 5620 ning kaheksanda tsükli järel juba 18 570 eurot. Kuna viljatusravi on pikk ja aeganõudev, siis tsüklite lisandumisega suure-neb ka naise vanus ja paratamatult väheneb ka loomulik viljakus. Kui näiteks alla 30-aastaste naiste seas lõppes sünnitusega 34% tsüklitest, siis 36-aastaste ja vanemate seas ainult 19% tsüklitest.

Eeldus viljatusravi jätkamiseksTervise-TAKi täppismeditsiini labori juha-taja Kaarel Krjutškov, kelle meeskond on beREADY pesastumise testi välja töötanud ja panustanud personaalmeditsiini rakenda-misse, märkis, et ajaliselt on äärmiselt oluline panustada viljatusravi algusesse ning kasu-tada olemasolevaid personaal- ja täppismedit-siini meetodeid parema tulemuse saamiseks.

„Pesastumise test on kui kindlustus enne viljatusravi tsükleid, et väärtuslikud embrüod siiratakse emakassa just kõige sobivamal ajal – mitte liiga vara ega hilja. Kui üks viljatus-ravi tsükkel maksab 2000 eurot või enamgi, siis beREADY pesastumise test on umbes küm-nendik hinnast. Seetõttu ei tohiks olla test pat-siendile viimane õlekõrs, vaid eeldus viljatusravi jätkamiseks, kui esimese-teise tsükli tulemusel ei ole rasestutud,” tõi Krjutškov välja.

Pesastumise test on kui kindlustus enne viljatusravi tsükleid, et embrüod siiratakse emakassa just kõige sobivamal ajal – mitte liiga vara ega hilja.

”

Rasedate jaoks ITK-s järjekorda ei ole – olgu tegemist südame- või neeru-haigusega, neuroloo-gilise või endokrino-loogilise haigusega.

”

VEEBRUAR 20204

Konverentsi avasõnad lausus dr Ralf Allikvee. Tervituskõnega esinesid Uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi ja Kirurgiakliiniku juha-taja dr Andrus Arak. Uroloogia ajaloost tegid ettekande dr Martin Kivi, dr Ülo Zirel, dr Too-mas Tamm ja dr Aleksander Valdmets. Kon-verentsi juhatas dr Toomas Tamm.

„See oli heade kolleegide mõnus kokku-saamine,” ütles uroloogiaosakonna juhataja dr Martin Kivi. „Uroloogiaosakond on 70 aasta jooksul palju muutunud ja arenenud, kuid tra-ditsioonid on meiega kaasas ka täna. Profes-sionaalne konkurents on uroloogias olemas, aga teeme kõikide Eesti uroloogidega koos-tööd. Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakesku-sel on oma kindel koht Eesti uroloogias.”

Uroloogia tulevikusuunadKuigi konverents keskendus ajaloole, vaatab dr Kivi koos meeskond tulevikku. „Uroloogia suundub mini-invasiivsete operatsioonide poole, täna tehakse meie keskuses rohkem kui 70% operatsioonidest mini-invasiivselt,” räägib dr Kivi. „See on viimase 10 aasta trend, patsienti säästvate lahenduste osakaal tõuseb veelgi ja lahtist kirurgiat jääb alles umbes 20%. Laparoskoopilised operatsioonid on kõige parem näide – vanasti tehti operatsioonil suur haav ja taastumine võttis aega mitu kuud, aga praegu on patsient haiglas vaid mõned päe-vad. Haiged taastuvad kiirelt. Teeme mini-in-vasiivselt nii palju operatsioone kui võimalik.”

Uro-laparoskoopiliste operatsioonide alga-tajaks oli Ida-Tallinna Keskhaiglas dr Toomas Tamm. Kui aastaid tagasi oli laparoskoopia pikalt kestev ja keeruline operatsioon, mil-lega tegelesid väga vaimustatud ja inspiree-ritud arstid, siis praegu tahavad kõik noored kolleegid õppide seda isegi varem kui lahtist kirurgiat.

„Sellepärast peab iga operatsioon olema põhjalikult läbi mõeldud ja standardiseeritud kogu protsess, iga liigutus, iga instrumendi asukoht, patsiendi asendist viimase õmblu-seni. Kui iga kord teha isemoodi, siis ei ole võimalik õpetada noori kolleege, analüüsida oma tegevust ega saavutada häid tulemusi. Standardiseeritud kirurgilistel metoodikatel ja sekkumistel on patsiendi ohutuse tagamisel väga oluline osa.”

Kasutusele on tulnud 3D-laparoskoopia, mis teeb laparoskoopilise kirurgia veelgi efek-tiivsemaks ja kirurgile ergonoomilisemaks ning patsiendile saab osutada veelgi kvaliteetsemat kirurgilist abi.

Uroloogiakeskuses on kättesaadavad kõik kaasaegsed diagnostikavõimalused, ütleb dr Kivi. „Üldise tendentsina avastatakse haigused nüüd varem ja ravitulemused on seetõttu ka paremad. See ei ole nii ainult uroloogias, vaid ka teistel erialadel.”

Kolm aastat tagasi hakkasid ITK uroloogid koostöös radioloogidega tegema eesnäärme fusioon-koeproovide võtmist e fusioon-biop-siat. Meetod sisaldab magnetresonantsto-mograafia (MRT) ja ultraheliuuringu ühenda-mist, kus MRT-uuringul leitud kasvajakahtlase piirkonna uurimist jätkatakse ultrahelikesk-konnas, kus saab täpselt suunata koeproovi võtmist. „Meie tulemused eesnäärmevähi diagnostikas fusioon-biopsia meetodit kasu-tades vastavad rahvusvahelistele kliinilistele standarditele,” ütleb dr Kivi.

Teadusposter kevadel WashingtonisEelmisel aastal tegid ITK uroloogid operat-sioone koos välismaa professoritega. Siin käisid professor Peter Rehder Austriast ja Antony Mundy Inglismaalt, mõlemad arstid on rahvusvaheliselt tuntud ja paljude unikaalsete metoodikate juurutajad. Ühe operatsiooni põh-jal tehtud teaduspostrit esitletakse sel kevadel

Uroloogiaosakond tähistas 70. aastapäeva

Washingtonis Ameerika Uroloogide Assotsiat-siooni aastakongressil. „Tegime selle operat-siooni koos Austria professori Peter Rehde-riga,” märkis dr Kivi.

Teadusposter tehti haruldase operatsiooni põhjal – selliseid lõikusi on Euroopas tehtud viimase 15 aasta jooksul vaid neli. Patsien-diks oli noor naine, kellel oli 10 aastat tagasi autoavarii, mille tüsistusena olid vigastatud väikse vaagna organid ja vaagnaluud. „Pat-siendile tehti mitmeid vaagnaluid korrigeeri-vaid operatsioone. Teiste vaagnaelundite ja soole vigastuste paranemine võttis aega 10 aastat, aga lõpuks oli kõige suuremaks prob-leemiks see, et patsiendil puudus ulatusliku trauma tagajärjel kusiti ja ta pidi elama epit-süstostoomiga. Tema suurim soov oli sellest lahti saada ja taastada normaalne füsioloogia,” räägib uroloogiaosakonna juhataja.

„Ida-Tallinna Keskhaigla arstid koos Austria professoriga tegid talle kusepõiekaelast uue kusiti ja asetasid kunstliku kusepõie sulgur-lihase. 10 aastat pärast avariid sai patsient epitsüstostoomist lahti, ta saab hästi hakkama ja on väga rahul. See on kirurgia, mis ei ole tavaline, vaid n-ö üle piiride. Austria professor aitas ja inspireeris meid,” räägib dr Kivi.

Koolituskeskus paljudeleEnesetäiendamine ning koolitamine on ITK uroloogide seas alati esikohal olnud. Koostöös

„Meil on palju plaane ja ideid, teeme koos-tööd meie maja kliinikutega, teiste raviasutuste ja eriala-seltsidega, ning meie strateegiline areng on jätkusuutlik,” ütleb dr Martin Kivi.

”

Dr Martin Kivi

Tartu Ülikooliga on uroloogia osakond olnud koolituskeskuseks paljudele arstiteaduskonna üliõpilastele ja residentidele. Ida-Tallinna Kesk-haigla uroloogia osakond on dr Kivi sõnul alati olnud see koht, kus noored kolleegid saavad õppida ja kuhu tahavad tulla.

„Lisaks on viimasel ajal väga palju meie eriala residente ja urolooge Baltimaadest ja teistest naaberriikidest käinud meie juures erinevaid ravi- ja diagnostikameetodeid õppi-mas.”

„Meil on palju plaane ja ideid, teeme palju koostööd meie maja erinevate kliinikutega, teiste raviasutuste ja erialaseltsidega, oleme kindlal positsioonil ja meie strateegiline areng on jätkusuutlik,” ütleb dr Kivi.

Uroloogia osakondRavib aastas üle 1400 patsiendi ja teeb rohkem kui 1100 uroloogilist operatsiooni.TEGEVUSSUUNAD:• Uro-onkoloogiliste haiguste kirurgiline ravi• Neerukivide eemaldamine• Uriinipidamatuse kirurgiline ravi naistel ja meestel• Eesnäärme healoomulise suurenemise kirurgiline ravi• Rekonstruktiivsed uroloogilised operat-sioonid

„Teeme väga palju koostööd radioloogide ja nukleaarmeditsiinikeskusega, see sujub meil hästi” ütleb dr Martin Kivi.

„Aga häid koostööpartnereid on veel: ope-ratsiooni keskuse õed – nende ettevalmistus ja koolitus on nii hea, et oleme nende peale kindlad, ka anestesioloogidele saab alati

Kellega teevad uroloogid koostööd?loota. Koostöö naistearstidega sujub väga hästi. Sisekliinikuga on meil kokkulepped, kuidas käsitleda erinevaid patsiente. EMK – see koostöö ei lõpe kunagi, siin on niipalju nüansse, mida saame koostöös paremaks. Ning kirurgidena oleme üks pere ja tuleme alati üksteisele vastu.”

Uroloogiaosakond tähistas 70 tegevusaasta täitumist V. Tuppitsa nimelises saalis konverentsiga „70 aastat iseseisvat uro-loogiat Ida-Tallinna Keskhaiglas”. 4. jaanuaril 1950. aastal Tallinna I Haiglas eraldiseisvana tegutsema hakanud uroloogia osakond on üks vanimatest osakondadest riigis. Tänaseks on juba 70 aastat olnud meie haiglas patsientidele kättesaadav parim võimalik ajakohane arstiabi.

Dr Aleksander Valdmets

„See oli heade kolleegide mõnus kokkusaa-mine,” ütles uroloogiaosakonna juhataja dr Martin Kivi.

Dr Toomas Tamm

Dr Ralf Allikvee

VEEBRUAR 2020 5

70 aastat Eesti esimese traumatoloogia osakonna loomisestPüsivalt kõige uuega kursis olles pakub Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedia meeskond patsien-tidele Euroopa tasemel medit-siiniteenuseid, kirjutab ortopeed dr Arne-Lembit Kööp, kes teeb ülevaate osakonna algusest.

1. jaanuaril 1950 avati Keskhaigla III korrusel 75 kohaga esimene traumatoloogia osa-kond Eestis.

”

Vigastustega patsientide ravi sai Keskhaigla eelkäija Priihospidali ülesandeks haigla asuta-misel, 1785. aastal. Operatsioonitoa avamisega 1887. aastal ja kloroformnarkoosi kasutusele-võtuga 1896. aastal suurenes ka traumadega patsientidele tehtud operatsioonide arv. Vigas-tatute hulk haiglas kasvas Vabadussõja ajal, kui haiglasse võeti ravile haavatud kaitseväelasi. 1940 valmis uus viiekorruseline kirurgiamaja. Teise maailmasõja ajal olid seal sõjaväe hos-pidalid, kuid abi said ka linnakodanikud. Sõja lõppedes tegutsesid kaks kirurgiaosakonda nii erakorralise kui ka plaanilise tööga.

1940. aastate lõpul raviti traumatoloogilisi ja ortopeedilisi patsiente kirurgiaosakondades. Keskhaigla oli Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi baashaigla ning instituudi teadustöötajad Juhan Ennulo ja Georg Bern-hard Järvekülg tegid erakorralisi ja plaanilisi operatsioone ka traumatoloogilistele ja orto-peedilistele patsientidele.

Esimene traumatoloogia osakondOktoobris 1949 toimus Tartus NSV Liidu Ter-vishoiuministeeriumi õpetatud nõukogu ja Balti vabariikide tervishoiuministeeriumide õpeta-tud nõukogude ühine konverents, kus üheks teemaks oli traumatism. Sealt saadi juhised avada Tallinnas 100 ja Tartus 50 voodikohaga traumatoloogia osakonnad. 70 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1950, avati Keskhaigla III korrusel 75 kohaga esimene traumatoloogia osakond Eestis. Osakonna juhatajaks sai Benno Äniline ning arstideks Abram Tuch ja Anna Zolodko.

Haigla tollaste traditsioonide järgi pidid kirurgid pooleaastaste tsüklite kaupa töötama erinevates osakondades ja polikliinikus. Trau-matoloogia osakonna moodustamisega tekkis võimalus arstide spetsialiseerumiseks trauma-toloogideks-ortopeedideks.

Esimesena jäi osakonda püsivalt tööle Dagmar Dubas 1952. aastal. Traumatoloo-gideks-ortopeedideks spetsialiseerusid ka hiljem tööle tulnud Viktor Trudnikov, Lju-bov Riisalu (Jeremejeva), Manfred Mägi, Arne-Lembit Kööp. Alates 1958. aastast eraldati 10 voodit ortopeediliste patsientide raviks, sellega muutus osakond traumato-loogia-ortopeedia osakonnaks, mis siiski osakonna nimetuses ei kajastunud. Voodi-kohtade vähesuse ja suure nõudluse tõttu kasvas ortopeediliste haigete hospitalisee-rimise järjekord kolme aastani.

Praktiline tegevusEsialgu prevaleerus osakonnas konservatiivne ravi. Luumurdude raviks kasutati kips-immobi-lisatsiooni, vahel eelnes kipsmähise asetami-sele ka kinnine murru paigaldamine. Alajäseme pikkade toruluude murdude korral rakendati peamiselt skelettvenitust ja seejärel ravi kips-mähistega. Kipssidemed valmistas kipsitoas sidemetest ja kipsipulbrist sanitar, kipsmähise tegemisel oli abiks hea väljaõppega kipsiteh-nik. Dislokatsiooniga luumurdude korral tehti kirurgilisel teel paigaldus väikese haava kaudu – kirurgiline reduktsioon – ja edasi raviti kips-mähisega.

Osteosünteesiks kasutati reieluukaela naelu, Kirschneri vardaid ja varasemast ajast jäänud Kruppi firma kitsaid, lühikesi Lane-plaate. 1950. aastate alguses saadi Moskvast intramedullaarse osteosünteesi naelu, algul täismetalseid, hiljem Küntscheri naelte eeskujul valmistatud torunaelu, mida hakati kasutama pikkade toruluude osteosünteesil. Osteosün-teesi osakaal ravitud patsientide suhtes jäi võrdlemisi madalaks (1953: 8%, 1963: 27%,

1973: 24% patsientidest), peamiselt sobivate implantaatide puudumise tõttu.

Hea tase saavutati reieluukaela murdude ravil, seitsmekümnendatel aastatel opereeriti nendest patsientidest üle 80%. Mitut tüüpi välisfiksaatoreid kasutati osakonnas ebalii-geste ja infitseerunud murdude raviks. Lisaks osteoplastikale patsiendi oma luuga, kasutati 1962. aastast konserveeritud luu transplan-taate, mis saadi Riiast ja Leningradist.

Ortopeedilistest operatsioonidest tehti kok-sartroosi puhul metallfiksatsiooniga reieluu ostetoomiaid, alates septembrist 1974 puusalii-gese plastikat Šivaši totaalproteesiga. Puusalii-gese totaalartroplastika Šivaši endoproteesiga ei saanud siiski sagedaseks operatsiooniks, kahe aasta jooksul tehti viis sellist operatsiooni. Lülisamba patoloogia korral kasutati lülisamba fikseerimiseks autotransplantaate ja ogajätke-tele paigaldatavaid metallfiksaatoreid. 1976. aastast kasutati reieluukaela murdudega pat-sientidel ka poolproteese.

1970. aastatel oli osakond põletuste ravi keskuseks Põhja- ja Lääne-Eesti patsienti-dele. Naha ülekanneteks kasutati mitut tüüpi dermatoome ja suuremate pindade katmiseks

peed-konsultant ambulatoorsel vastuvõtul, samuti tegi ta haiglasiseseid konsultatsioone. Ta sai kasutada 10 voodit Vabariikliku Tuber-kuloositõrje Dispanseri statsionaaris Nõmmel, nii ortopeediliste patsientide operatiivseks kui konservatiivseks raviks.

Sotsiaalministeeriumi määrusega lõpetati A. Seppo nimelise Traumatoloogia ja Ortopee-dia Keskuse tegevus 31. augustist 1994. Kliiniku likvideerimise aluseks oli haiglate litsentseeri-miskomisjoni otsus, põhjuseks loeti ruumide mittevastavust. Kõlavate sõnade – Seppo klii-niku reorganiseerimine – varjus toimus tegelikult asutuse likvideerimine. Põletusega patsientide ravi jätkamiseks viidi Keila haiglasse osa endise põletuste keskuse personalist ja seal avati uus põletuste osakond. Enamus personalist vabas-tati ja osa pidi koondamistasu kättesaamiseks isegi kohtu poole pöörduma.

Ortopeedia osakonna taastamineKeskhaigla peaarst Jaan Rüütmann otsustas 1994. aastal taastada Keskhaiglas ortopeedia osakonna ja selle juhatajaks sai konkursi alu-sel Andres Kööp. Tema kutsel tulid osakonda tööle Seppo kliiniku likvideerimisel töökohata jäänud prof Rein Raie, Jaan Mõtus, Arne-Lem-bit Kööp, Vjatšeslav Zahharov, Margus Kelk, Toomas Ernits ja teised.

Operatsioonitoas kasutatavad instrumen-did, implantaadid ja autoklaavid, mis olid kasu-tamiskõlblikud, toodi Seppo kliinikust kaasa ja need olid töös veel pikka aega. Haigla admi-nistratsioon oli igati abiks tekkinud problee-mide lahendamisel, osakonna jaoks vabastati III korruse idatiiva ruumid, kuhu paigutati 50 ortopeedia osakonna ja viis intensiivravi voodit.

Operatsiooniploki remondi järel vastas nii ruumide keskkond kui sisustus Euroopa stan-darditele. Osakonnale toodi Seppo kliinikust mõned kapid, voodid ja öökapid. Ühingu Eesti Ühisabi Rootsis (esimees Eldur Velliste) saade-tistega sai operatsioonitubadesse kaks operat-sioonilauda, lisaks sellele ortopeediliste haigete raviks sobivaid voodeid ja palju muud inventari. Osakond hakkas patsiente vastu võtma alates 1. oktoobrist 1994. Erakorraline valvetöö toimus vaheldumisi Kiirabihaiglaga ülepäeviti.

Lisaks erakorralisele tööle hakkas osakond ravima ka plaanilisi ortopeedilisi patsiente. Postoperatiivseid patsiente sai paigutada viie voodiga intensiivravipalatisse. Avati konsulta-tiivne polikliinik ortopeedilistele ja korduvatele traumapatsientidele.

Osakonna tegevuse põhisuunaks sai opera-tiivse ravi arendamine nii traumade korral kui ka

ortopeedilise patoloogiaga patsientide abistami-sel. Reieluu proksimaalse osa murdude raviks kasutati Seppo kolmeõlgset reieluukaela fiksaa-torit ja libiseva puusakruviga plaate (DHS).

Reieluukaela murdudega patsientide raviks sobisid hästi humanitaarabina saadud libiseva puusakruviga plaadid ja Knowlesi kruvid, mida kasutati seni, kuni haiglal tekkis võimalus osta uusi implantaate. Esimesteks ostetud implan-taatideks olid kanüleeritud kruvid. Osteosün-teesiks intramedullaarsete naeltega ja plaati-dega kasutati alguses samuti Seppo kliinikust kaasa toodud Poola-Tšehhi päritolu ja huma-nitaarabiga saadud implantaate. Järk-järgult mindi üle fiksaatorite kasutamisele – lukustu-sega naelad 1996. aastast ja anatoomilised lukustusega plaadid 2005. aastast.

20. sajandi suurimad saavutused ortopee-dias – artroskoopilised operatsioonid ja liigeste endoproteesimine – jõudsid ka Keskhaiglasse: 1994. aastast alustati põlve- ja puusaliigeste endoproteesimist kaasaegsete proteesidega, tehti põlveliigese artroskoopiat. Artroskoopia on laienenud õla-, hüppe-, küünar-, randme- ja puusaliigesele. Endoproteesimisel on kasutusel uuemat tüüpi proteesid nii puusa-, põlve- kui ka õla-, küünar- ja sõrmeliigestele, samuti protee-sid revisjonproteesimiseks. Osakonnas tehakse enam kui 800 suure liigese endoproteesimist aastas.

Osakond on õppebaas nii ortopeedia kui ka teiste erialade residentidele. Jätkuvalt toimub arstide kitsam spetsialiseerumine. V. Trudni-kovi ja prof Rein Raie alustatud lülisamba pato-loogiaga haigete ravi on viinud uuele tasemele Taavi Toomela, kelle initsiatiivil moodustati 2009. aastal Lülisambakirurgia Keskus.

Meeskond on väga ühtehoidev ning kõik hindavad vaatamata suurele töökoormusele oma töökohta kõrgelt just tänu heale tiimitööle.

käsitsi perforeeritud transplantaate. Osakonna igapäevane töö seisnes nii plaaniliste ortopee-diliste patsientide kui ka erakorraliste trauma-toloogiliste patsientide ravis.

Benno Äniline juhatas osakonda kuni 1977. aastani, edasi töötas sellel ametikohal Arne-Lembit Kööp. Esimese 30 aasta jooksul raviti osakonnas üle 36 000 patsiendi, neist opereeriti 11 600, operatsioonidest 3000 olid osteosünteesid.

Mustad päevadKeskhaigla suleti 1980. aastal remondiks, 1979. aastal tööd alustanud Kiirabihaiglas avati 90 traumatoloogilist voodit; Keskhaigla trauma-toloogia osakond likvideeriti tervishoiuministri V. Rätsepa käskkirjaga 1980. aasta aprillis.

Traumatoloogia osakonna likvideerimise järel jätkus haiglas siiski ambulatoorne orto-peediline tegevus. Viktor Trudnikov oli orto-

Ortopeedia osakonnas tegutsev meeskond ravib patsiente kaasaegse, teaduspõhise medit-siini printsiipe rakendades. Selleks jälgib mees-kond uusi ortopeedia alaseid tehnoloogiaid ja praktikaid, nii materiaalse baasi kui ka välja-õppe osas. Püsivalt kõige uuega kursis olles on meeskonnal võimalik pakkuda meie patsien-tidele Euroopa tasemel meditsiiniteenuseid.

Esimese 30 aasta jook-sul raviti osakonnas üle 36 000 patsiendi, neist opereeriti 11 600, operatsioonidest 3000 olid osteosünteesid.

”

Ortopeediakeskus täna• Ortopeediakeskuses on täna 32 voodi-kohta. 2019. aastal opereeriti 2477 haiget. Keskuses on tekkinud erinevad subspet-sialiteedid – näiteks labajalakirurgia, käekirurgia, õlakirurgia ja artroplastika. Eelmisel aastal tehti 775 liigese endopro-teesimist, millest enamus olid puusa- ja põlveliigeste asendamised, kuid uue liigese vastu vahetati välja ka õlaliigeseid ning ühel korral isegi ka küünarliiges. Eelmisel aastal kasutati koostöös Tal-Techiga esimest korda 3D prinditud taluse asendusimplantaati.• Ortopeediakeskuses moodustavad väga suure hulga patsientidest erakorralised haiged (47,6%). Erakorralised haiged on ortopeediakeskuses mõistagi suuremas osas luumurru kirurgilist ravi vajavad patsiendid, kuid on ka patsiente kõõluste vigastuste, luksatsiooni ja infektsiooni-dega. Ortopeediakeskus alustas 2018. aastal ka e-konsultatsioonidega ning möödunud aastal tehti lausa 1189 e-kon-sultatsiooni. • Hetkel töötab ortopeediakeskuses erineva töökoormusega 20 arsti, 36 õen-dustöötajat, 20 hooldajat ja 1 assistent. Meeskond on väga ühtehoidev ning kõik hindavad vaatamata suurele töökoormu-sele oma töökohta kõrgelt just tänu heale tiimitööle.

VEEBRUAR 20206

E-sigarettide eesmärk oli algselt abistada suitsetamisest loobu-vaid inimesi, aga tänaseks on e-suitsetamisest saamas suur probleem, sest ei saada aru sel-lega seotud ohtudest, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla pulmo-noloog Žanna Šreitor.

Kuigi e-sigaretid on loodud ligi 15 aastat tagasi ja olnud vabalt kasutusel alates 2005. aas-tast, on need olnud populaarsed viimased 5–6 aastat. E-sigaretti proovinud või kasuta-vate inimeste vanus on lai, alustades lastest ja noortest ning lõpetades eakate inimestega. E-sigarettide omaaegne eesmärk oli abistada suitsetamisest loobuvaid inimesi. Nüüdseks on aga e-suitsetamisest saamas maailmas suur probleem, kuna tekkinud on vale arusaam e-sigarettide ohutusest.

Igal aastal toimub Euroopa kopsuhaiguste seltsi (ERS) rahvusvaheline kongress, mis on suurim kopsuhaiguste kongress. Septembris 2019 toimunud ERSi kongressil, kus oli üle 20 000 osaleja, pöörati sellele küsimusele palju tähelepanu ning Euroopa arstide otsus on absoluutne EI e-sigaretile. Nii nagu tavasuitsu kahjulikud asjaolud on selgunud paljude aas-tate jooksul, vajavad ka e-sigareti kasutuse „ohutuse” profiilid rohkem jälgimist ja uurimist.

Jutt käib nikotiini vabastavast elektroonili-sest seadmest (Electronic Nicotine Systems), mille abil on võimalik nikotiini inhaleerida aerosooli kujul vedelikukandja juures ilma tahke orgaanilise aine põletamise ja põlemisproduk-tide sissehingamiseta. Seetõttu nimetatakse e-sigareti kasutajaid „aurutajateks” ehk veipi-jateks (vapers). Vedelikukandjana kasutatakse propüleenglükooli või taimset glütserooli. E-ve-delik sisaldab lõhna- ja maitseaineid ning niko-tiini. E-sigareti tootmine ja turustamine ei ole reglementeeritud riigi (seaduste) ja meditsiini organisatsioonide poolt. Need pole ravimid ega toiduained, neile ei kohaldata toksikoloogilist hindamist. Näiteks nikotiinisisaldus võib variee-ruda 20% ulatuses.

Mis toimub e-sigaretti kasutades?E-vedelik aurustub kõrge temperatuuri toimel (100–250 °C – sõltuvalt toitepatarei pingest). Seetõttu satuvad pürolüüsi produktid hinga-misteedesse. E-vedeliku põhikomponendid (glütserool ja propüleenglükool) on juba lühi-ajalise ekspositsiooni korral näidanud ülemiste ja alumiste hingamisteede ning silmade ärri-tust tervetel inimestel. Pürolüüsi produktide hulka kuuluvad formaldehüüd ja akroleiin koos alkoholide (propanool), ketoonide (atsetoon) ja teiste keemiliste ainetega.

Nimetatud keemilised ained põhjustavad põletikulist reaktsiooni alumiste hingamisteede

limaskestal, mille muutus on sarnane kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK). Samuti võivad need indutseerida kantserogeneesi ehk siis suureneb pahaloomulise kasvaja tekke risk.

Kroonilist kopsukahjustust põhjustavad ka aroomiained ehk aldehüüdid ning need sti-muleerivad samuti hingamisteede limaskesta neurogeenset põletikku. On alust kahtlustada, et võib tekkida ka bronhioliit ning langeb hin-gamisfunktsioon. Uuritud on lipoidpneumoonia tekke ja e-sigareti kasutamise seost. Fiksee-ritud on enamasti noorte inimeste seas aset leidnud juhtumid. Lipoidpneumoonia on raske alveoolide kahjustus, mida põhjustavad lipiidid. Tekib tõsine turse ja verejooksud alveoolides. Haigus võib lõppeda letaalselt. Krooniline vorm võib olla asümptomaatiline. Äge vorm avaldub subfebriilse kehatemperatuuri, köha, düspnoe, rindkerevalu ja verirögaga. Diagnoosimine ja diferentsiaaldiagnostika on väga raske, kopsu-biopsia võib kinnitada diagnoosi.

Normaliseerib suitsetamistTäna on juba kindlaid viiteid, et e-sigarettide kasutamine suurendab vastuvõtlikkust hinga-misteede viiruslike ja bakteriaalsete põletike suhtes analoogselt sigaretisuitsetamisega. Loomsed katsed hiirtel on näidanud, et e-siga-reti eksponeerimine nendel, vähendas vastupa-nuvõimet võidelda Streptococcus pneumoniae ja H1N1-gripiviiruse vastu.

Korralikud ja täiesti vettpidavad andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, kuna e-sigaretid on alles suhteli-selt uus toode. Teaduslike uuringute tulemu-sed teeb keeruliseks ka asjaolu, et toode ei ole riiklikul tasandil standardiseeritud ning keemiliste ainete sisaldus varieerub suuresti.

Murelikuks teeb ka WHO pöördumine, kus juhitakse tähelepanu, et e-sigaretid ja teised tubakaga sarnaselt tarvitatavad tooted norma-liseerivad suitsetamist, suurendavad nikotii-nisõltuvust noorte hulgas ja toovad nad taas ringiga tagasi tavasigarettide juurde.

Seega, kuni me ei tea e-sigarettide pika-aegseid tervisemõjusid, soovitame riskide vältimiseks e-sigareti kasutamisest hoiduda.

Elektrooniline sigaret ja tema „ohutuse profiil”

Mida peaks teadma uut tüüpi koroonaviirusest?Uue koroonaviiruse tõttu on haigestunud üle 75 000 ja surnud üle 2000 inimese (seisuga 19.02.2020). Mida teame maa-ilma vapustava haiguspuhangu ja seda põhjustava 2019-nCoV viiruse kohta?

Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh ka madudel ja lindudel. Koroonaviiruseid võib põdeda ligi 200 loomaliiki. Neid pee-takse zoonoosideks ehk viirused on võime-lised levima loomadelt inimestele. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad uued viirusetüved, mis on võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima ja põhjustama puhanguid.

37 koroonaviiruse liiki on klassifitseeri-tud 4 sugukonda. See on kiiresti muteeruv RNA-viirus. Teadaolevalt on inimesele pato-geenseid liike 7 ja kõik need kuuluvad alpha- ja betacoronaviridae sugukonda. Esimest korda on koroonaviirust kirjeldatud 1965. aastal, kui uuriti külmetushaigusega patsientide haigus-tekitajaid ja selgus, et tegu on uue viirusega CoV 229E. Kuid kuulsaks said koroonaviirused 2003. aastal Kagu-Aasias SARSi („atüüpilise pneumoonia“) puhangu tõttu, mille tekitajaks osutus uus koroonaviiruse tüvi.

Järgmine koroonaviiruste puhanguline tüvi oli registreeritud 2012. aastal Aasias ja see sai nime MERS-CoV (viirus). SARSi haiges-tus kokku 8098 inimest ja suri 774. Viimaste andmete järgi on alates 2012. aastast MERSi haigestunud 2494 ja surnud 912 inimest.

Puhang sai alguse Kesk-HiinasKäesoleval aastal on tegu uue muteerunud koroonaviiruse tüvega, mis sai nime 2019-nCoV. Nagu näitasid uuringud, sarnaneb geneetiliselt uus viirus SARS-viirusega (70–80% genoomist on identne).

Puhang sai alguse Kesk-Hiinas Wuhani linnas, kus elab ligi 11 mln inimest. Esime-sed haigusjuhud registreeriti juba 2019. aasta detsembri alguses ja epidemioloogiliselt olid need seotud kohaliku turuga, kus müüdi ka elusaid loomi, kellelt kandus haigus üle inimes-tele. Täpne puhanguallikas ei ole veel lõplikult selge, kuid selleks arvati esialgu olevat maod, kes omakorda said viiruse nahkhiirtelt.

Viirus hakkas levima reisijate tõttu ka teistele mandritele. Artikli kirjutamise ajaks on registree-ritud 75 217 haigusjuhtu, sh 2012 surmajuhuga, paranenud on 14 745 patsienti. Euroopas on registreeritud 36 haigestumisjuhtu: Saksamaal 14, Prantsusmaal 11, Suurbritannias 4, Itaa-lias 3, Venemaal ja Hispaanias 2 ning Belgias, Rootsis ja Soomes 1.

Viirus levib inimeselt inimesele enamasti piisknakkuse kaudu. Teatud tingimustes on võimalik levik ka õhu kaudu. Võrreldes teiste hingamisteede viirustega on uus viirus nakka-vam kui gripp, kuid ei ole nii nakkav kui nt leet-rid – see asjaolu põhineb nn Ro indeksil, mis

viimaste andmete alusel on 3 ja 4 vahel – see tähendab, et iga haige inimene võib nakatada veel 3 kuni 4 inimest.

Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2–14 päeva, üksikjuhtudel kuni 21 päeva. Arvatakse, et kui kontaktist haigega on möö-das rohkem kui 14 päeva, siis inimene ei hai-gestu.

Kliinilises pildis prevaleeruvad alumiste hingamisteedega seotud sümptomid ja palavik. Palaviku ja köha foonil tekib kiiresti progresseeruv hingamispuudulikkus, mis raskematel juhtudel viib respiratoorse dist-ress-sündroomini ja võib lõppeda surmaga. Praeguseks on teada, et enamikel juhtudel kulgeb haigus kergesti ja ainult umbes üks neljandik põeb seda raskelt. Suremus püsib 2% piires. Haiguse kulgu võivad raskendada eelnevad kroonilised haigused, nagu näiteks hüpertooniatõbi ja teised südameveresoon-konna haigused, diabeet, maksahaigused ja muidugi ka kroonilised hingamisteede haigu-sed (KOK, astma) ning patsiendi vanus. Samal ajal on patsientide keskmine vanus 45–49 aas-tat, kuid haigestuvad ka lapsed. Ohtlik on viirus immuunpuudulikkusega haigetele.

Diagnostikaks kasutatakse real-time PCR-tehnoloogiat, parimaks uuritavaks mater-jaliks loetakse röga, trahheaaspiraati ning BAL-vedelikku. Eestis teeb uuringut ööpäev läbi Terviseameti kesklabor.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpila-sed kaitsesid Ida-Tallinna Keskhaigla Tuppitsa saalis lõputöid.

15. jaanuaril osales Tallinna Tervishoiu Kõrg-kooli lõputööde kaitsmisel 21 üliõpilast ning kaitsti 7 lõputööd. Kaitsti järgmised tööd:

Kätlin Unt, Karoliine Looring, Mari-Ann Parel, Kadi Kalev, Tiina Nagland „Keemiaravi saava patsiendi infovajaduse ja informeeri-mise dokumenteerimine ning õdede koge-mused patsiendi infovajaduse hindamisel ja dokumenteerimisel Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuses”; Georg Oskar Peedo-saar, Kaspar Kärner, Janno Kuldkepp „Pat-siendi infovajaduse hindamine ja dokumen-teerimine ITK üld- ja onkoloogilise kirurgia

TTK üliõpilaste lõputööde kaitsmised ITK-S

Triin Aav, Kerttu Kangur „Õde-nõustaja roll suukaudset kemoteraapiat saavate täiskas-vanud patsientide ravisoostumuse paren-damisel”; Mirjam Repnau, Greteliis Vester

„Õendusabi maovähiga patsiendile gastrek-toomiajärgselt postoperatiivsel perioodil”; Aleksandra Leinvald, Marek Reinol „Õendu-sabi laporoskoopilise hüsterektoomia järgsele patsiendile postoperatiivses perioodis”; Pil-le-Riin Pärn, Kätliin Lees, Marina Novikova „Õendusabi flot skeemi järgi keemiaravi saa-vale patsiendile”.

Kolm lõputööd valmisid koostöös Ida-Tal-linna Keskhaiglaga ning neis uuriti onkoloogi-liste patsientide infovajaduse ja informeerimise dokumenteerimist ning õdede kogemusi info-vajaduse hindamisel ning dokumenteerimisel Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Kaitsmiskomisjoni kuulusid Eha Hõrrak, Teele Vaga ja Kaidi Traumann.

Lõputöödega saab tutvuda: www.ester.ee

keskuses”; Anžela Pavlova, Olesja Petman-son, Anna-Liis Kaasik, Veronika Martila „Rin-navähiga patsiendi infovajaduse hindamine ja dokumenteerimine ravi erinevatel etappidel”;

Pulmonoloog Žanna Šreitor

Spetsiifilist ravi uuele koroonaviirusele ei ole leitud – see tähendab, et rakendatakse sümptomaatilist ravi. Patsiente ravinud spet-sialistid leidsid, et haigust leevendab mõne-võrra lopinaviiri, ritonaviiri (HIV ravis kasuta-tav preparaat Kaletra) ja interferoon beeta-1b kokteil, kuid lõplikuid järeldusi ja kokkuvõtteid on veel vara teha.

Terviseamet soovitab reisimist Hiina ning eriti haiguse levikupiirkonda vältida.

Inimene muutub nakkusohtlikuks esi-meste sümptomite tekkides. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervis-hoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Värskeid andmeid koroonaviiruse puhangu kohta https://www.worldometers.info/corona-virus/Aleksei Nelovkov, ITK infektsiooni- kontrolli osakonna juhataja

Patsientide keskmine vanus 45–49 aastat, kuid haigestuvad ka lapsed. Ohtlik on viirus immuunpuudu- likkusega haigetele.

”

VEEBRUAR 2020 7

WHO kuulutas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks

Järjepidev õendustöö algab suhtlemisest ja lõpeb paberitööga. „Esimene samm on pat-sientide vastuvõtmine haiglasse, anamneesi kogumine,” ütleb Maarja. „Patsient ei tea tihti, millised uuringud ja protseduurid teda ees ootavad, sellega kaasneb vahel ärevus ja hirm. Ma selgitan, mis inimest ees ootab ja kuidas ta saab ise protsessile kaasa aidata, et uuringud ja ravi sujuvamalt läheksid,” räägib Maarja. „Alustan selgitamist sellest, mida mina tegema hakkan: kanüüli paigaldamine, vere- analüüsid, EKG jne. Räägin vastavalt vajadu-sele protseduuri/uuringu käigust, jagan info-lehti, et ta saaks rahulikult ka ise üle lugeda ja järele mõelda ning vajadusel küsimusi esitada. Selgitustega patsiendi hirm ja ärevus reeglina vähenevad.”

Õe ülesannete hulka kuulub ka praktiline tegevus – kanüleerimine, analüüsid, infusioon-ravi, ravimite jagamine, haavade sidumine jne. „Muidugi tuleb kogu tegevus dokumenteerida, see tagab ravi järjepidevuse ja aitab hinnata muutusi patsiendi terviseseisundis.”

Maarja endasse „neelanud” meditsiin on jätkuvalt põnev, sest haiglas saab teha palju erinevaid ja huvitavaid protseduure, valida koolitusi või proovida kätt mõnes teises osa-konnas. „Kui pakub huvi mõni teine osakond, siis on võimalik kokkuleppel vanemõega ka seal kätt proovida. Kui peaksin täna uuesti mingil põhjusel eriala valima, siis jääksin ikka õenduse juurde,” ütleb Maarja.

Aasta Ida-Tallinna Keskhaigla Südame-keskuses töötanud Maarja Lokotari tee meditsiini oli loomulik – see tõmbas teda ja haaras endasse.

„Tundsin, et tahan midagi õppida, aga ei tead-nud, mida,” meenutab Maarja. „Mulle on alati huvi pakkunud inimese anatoomia ja füsioloo-gia. Seega sukeldusin internetiavarustesse ja leidsin sealt koolituse inimese ajukeemia ja aju funktsioonide kohta. Õpe toimus inglise keeles videoloengute vahendusel ning õpetajaks oli Chicago ülikooli neurobioloogia professor dr Mason. Kokku kestis see kolm kuud ja lõpe-tuseks tuli teha uurimistöö. Ma jäin saadud teadmistega väga rahule ja sealt saingi idee õppida õendust,” räägib Maarja, lisades, et tema perekonnas meditsiinitöötajaid ei ole.

Võtmesõnaks on suhtlemine„Valisin õenduse eriala, sest töö on huvitav. Tänapäeva meditsiin areneb väga kiiresti ning mina saan olla selle osa ja anda oma panuse,” räägib ta. „Arenen pidevalt, koolitused ja uued ravimeetodid hoiavad mind tasemel.”

Õendus on Maarja jaoks eluviis, tööst eemal olles loeb ja uurib ta meditsiini teadus-kirjandust. „Kui kuulen mingist haiguslikust terviseseisundist meedia vahendusel või näi-teks kellelgi tuttaval, siis olen huvitatud ning sukeldun jälle kirjandusse – ja see juhtub nagu kuidagi eneselegi märkamatult,” tunnistab Südamekeskuses töötav Maarja.

Oma sõnul õppis ta juba meditsiinikoolis, et eeldused ei maksa õenduses midagi, kuid siis ei adunud seda päris lõpuni. „Nüüd on selge, et nii see on. Võtmesõnaks on suhtle-mine. Kui pealtnäha tundub, et patsiendil pole mõne toimingu jaoks jõudu, jaksu või tahtmist, siis küsin, mis tema sellest arvab. Ma ei õpeta talle abitust, ise tema eest asju ära tehes. Pat-siendid suudavad selles vallas tihti üllatada,” räägib Maarja.

Hea õe omadusedHead õde iseloomustab empaatilisus, ene-sekontroll, usaldusväärsus, diskreetsus, kor-rektsus, teadmisjanu, hoolivus, hea suhtlemis-oskus, enesekindlus. Olulisimaks aspektiks õenduses peab Maarja empaatilisust. „See tähendab osata patsienti kuulata, talle kaasa tunda, samal ajal iseennast mitte haavates. Õel tuleb õppida ennast kaitsma, peab andma endale aru, et see, mis toimub patsiendiga, ei toimu temaga,” räägib Maarja. „Õnneks läheb suur osa patsiente meilt ikkagi naeratus näol ja tänusõnad suul.”

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nime-tas 2020. aasta rahvusvaheliseks ämmaeman-date ja õdede aastaks, et rõhutada nende eri-alade olulisust tervishoiuteenuste tagamisel, eesseisvaid väljakutseid ning propageerida õe ja ämmaemanda kutset.

Õed ja ämmaemandad mängivad tervis-hoiuteenuste osutamisel üliolulist rolli, moodus-tades kogu maailma tervishoiutöötajatest pea 50%. Õed ja ämmaemandad on inimesed, kes pühendavad oma elu inimeste eest hoolitsemi-sele kogu nende elukaare vältel – olgu patsien-tideks siis emad ja lapsed, tööealine elanikkond või eakad. Paljudes riikides on nad aga sageli kogukondade esimene ja ainus meditsiiniabi pakkuja, tagades nii esmased terviseteenuseid.

Rahvastiku vananemine ja terviseproblee-mide kasv ning ennetustöö olulisus suuren-

davad vajadust ka tervishoiuteenuste järele, seetõttu on oluline õdede ja ämmaemandate piisavus ning nende abi kättesaadavus erine-vatel tervishoiutasanditel ja piirkondades. Vaja-dus õdede ja ämmaemandate järele on siiski suurem, kui on täna nende spetsilistide arv maailmas. Seetõttu juhib WHO oma kodulehel lisaks õe ja ämmaemanda elukutsete väärtus-tamisele tähelepanu nende elukutsete esinda-jate puudusele ning ülekoormuse teemadele.

Sarnaselt Maailma Terviseorganisatsioo-niga juhib Eesti Õdede Liit tähelepanu spetsia-listide puudusele Eestis ning on toonud välja, et praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Eesti tervishoid vajaks aga juurde umbes 4000 õde.

Ida-Tallinna Keskhaigla 2503st töötajast on 694 õe ja 120 ämmaemanda kutsega ning

lisaks töötas 2019. aasta lõpu seisuga meil 45 abiõde ja 8 abiämmaemandat. Kahjuks peame ka meie oma haiglas tõdema, et sarnaselt tren-didega kogu maailmas ja Eestis, on vajadus nende spetsialistide järele oluliselt suurem, kui on tervishoiu kõrgkoolide lõpetajate arv ja vabade spetsialistide olemasolu tööjõuturul.

Spetsialistide põudSpetsialistide puudusel on ametikohad täit-mata (50–60 ametikohta) ja selline olukord suurendab omakorda täna töötavate õdede ja ämmaemandate koormust, tõstab läbipõlemise riski ning võib seeläbi viia omakorda spetsilis-tide lahkumiseni tervishoiust.

Hoolimata probleemidest on hea tõdeda, et õdede ja ämmaemandate roll on muutunud ja pidevas muutuses ka meie haiglas. Meie

spetsialistidel on soov ja võimekus anda pat-sientidele parimat abi, panustada tervishoiu-meeskondadesse ning olla tulevikukolleegidele ehk üliõpilastele praktikajuhendajaks.

Jääb üle vaid ühineda WHO väljatooduga ning kutsuda üles märkama ja tunnustama täna töötavaid õdesid ja ämmaemandaid, kes on meie kõrval abi andjateks ja kolleegideks.

Teekond õe või ämmaemanda elukutse juurde ja sellel teel püsimine ning areng on igaühel erinev. Rahvusvaheline õdede ja ämmaemandate aasta on hea võimalus nendest lugudest osa saada ja näidata, kui meie õed ja ämmaemandad on pühendunud patsientide abistamisele ja tervishoiuteenuse tagamisele ning seeläbi kogu ühiskonna teenimisele.

Ülle Rohi, õendusjuht

Õendus kui eluviis

Maarja: „Võtmesõna on suhtlemine. Kui pealtnäha tun-dub, et patsiendil pole mõne toimingu jaoks jõudu, jaksu või tahtmist, siis küsin, mis tema sellest arvab. Ma ei õpeta talle abitust, ise tema eest asju ära tehes.”

”

Õde liigub pidevalt12 aastat ITK Südamekeskuses tööta-nud Diana Žerebtsova alustas haiglas abiõena, eri osakondades erinevaid ülesandeid täites on ta arenenud nii inimese kui ka professionaalina. „Kui peaksin uuesti valima elukutset, valik-sin igal juhul meditsiini. See valdkond on nii lai, et igaüks leiab kindlasti koha, mis sobib ja kuhu ise sobid,” ütleb Diana.

Ometi oli Diana sattumine meditsiini üllatus ka talle endale. „Mulle meeldis disain ja reklaam, aga kodus soovitati pigem meditsiini, sest arvati, et see peaks mulle sobima. Läksingi siis meditsiini, ei olnud sellele varem mõelnud,” meenutab Diana. „Millalgi lapsepõlves tahtsin olla loomaarst, aga rohkem meeldis ikka kunst. Ka meditsiin on omamoodi kunst – kunst olla inimene, suhtleja, eestvedaja ja toetaja.”

Olla inimene2005. aastal meditsiinikooli astunud, tuli ta Ida-Tallinna Keskhaiglasse tööle abiõena. Ka täna gümnaasiumit lõpetades valiks ta ikka uuesti meditsiini. „See valdkond on nii lai, et igaüks leiab kindlasti koha, mis sobib ja kuhu ise sobid,” ütleb ta. „Mõni koolikaaslane ütles, et ei lähe haiglasse, vaid perearstikesku-sesse, sest see sobib talle. Mina ei teadnud, mis mulle sobib, sattusin ITK-sse abiõeks ja siin tuli arusaamine, mis on õendus ja mis on meditsiin. Kui näed, kuidas saad inimesi aidata ja kuidas nad paranevad, siis see on hea tunne. Saan aidata kasvõi ainult sõnaga, ja see mõjutab mind ennast ka positiivselt,” räägib ta.

Õetöö oluline aspekt on Diana jaoks olla inimene. Palju tuleb märgata ja tähele panna, arutleb Diana ja lisab, et õde on vahelüli ini-meste ning arstide või hooldajate vahel. „Õde on vahelüli, kes aitab patsiendil erinevate osapooltega suhelda. Inimesed vajavad väga õde, kes ei aita pelgalt protseduuridega, vaid ka psühholoogiliselt. Inimesed tahavad palju rääkida, sest see aitab.”

Diana läks edasi õppima intensiivõendust, sest tahtis midagi uut. „Kõik kogemused on mul aidanud näha patsiendi kogu teekonda haiglas – kuidas ta satub kiirabisse, siis EMO-sse ja siis osakonda. See muudab mõt-lemist ja hakkad hindama inimesi, kes seda tööd teevad,” ütleb Diana. „Kui sa ei istu ühe koha peal ja oled aktiivne, oskad inimestega suhelda, siis arened haiglas töötades nii ini-mese kui ka professionaalina.”

Et mitte läbi põledaKuidas professionaalina hakkama saada ja mitte patsientide muresid liialt südamesse võtta? Tuleb filtreerida, ei tohi ise läbi põleda, ütleb Diana. „See on igal pool nii, mitte ainult meditsiinis. See on meie töö – rääkida palju ja kuulata –, aga seda peab endast eraldi hoidma, ei tohi muutuda robotiks. Kui lähed koju, siis soovitan: kodus ei tohi tööst rääkida, muidu elad ainult oma erialaga. See väsitab sind ja su kaaslasi. Leia endale parem hobi.”

Stressiga saab Diana hakkama tänu lähe-dastele ja hobile. „Jõusaal ja jooga aitavad hästi. Trennis mõtled ainult käsilolevale har-jutusele, mitte millelegi muule. Aju puhkab, kui ei ole ühtki töömõtet.”

Paljudes võib tekitada hirmu ja aju krussi ajada paljas mõte sellest, et õe töö tähendab rääkimist nii eesti kui ka vene keeles, kuid Diana kinnitab, et põhjust muretsemiseks ei ole ja harjutades on edusammud kiired. „Minu sõnavara oli kooli lõpetades väike. Meditsiini-kooliga paralleelselt töötasin kaubamaja las-tenurgas, kus küsisin lastelt, kuidas üht või teist asja eesti keeles nimetada,” meenutab ta.

„Haiglas oli ka hea keelt õppida – kui eest-lastega koos töötad, siis paned ikka tähele, kui nad vabal ajal omavahel juttu räägivad. Kuulad ja küsid, tasapisi õpid. Samamoodi oli eesti tüdrukutega – algul nad kuulasid kõrvalt ja mõne aja pärast juba rääkisid, kui ma venekeelse patsiendiga suhtlesin. Kui sa tahad erialaselt areneda, siis ei ole keeleõpe mingi takistus.”

Stressiga saab Diana hakkama tänu lähe-dastele ja hobile. „Jõusaal ja jooga aitavad hästi. Trennis mõtled ainult harju-tusele, mitte millelegi muule.”

”

MaarjaDiana

Haigla ajaleht ootab kaastöid! Kui sul on mõtteid, tähelepanekuid või ideid, mida lugejateni tuua, ära karda neid paberile panna. Head mõttelendu! ITK Sõnumid: toimetus@itk.ee Kujundus: OÜ Viiest Viis Trükk: POS Print OÜ, kogus 1000 eks Korrektuur: Keeletoimetus OÜ

VEEBRUAR 20208

Eelmise ristsõna õige vastus oli pediaater. Võitjaks osutus Anneli Meos – palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Ristsõna õiged vastused palume saate aadressil toimetus@itk.ee.

Arstidelt ja spetsialistidelt elanikkonnale mõeldud loengute sari

Tervema kogukonna nimel

Koolituste täpsem programm www.itk.ee koolituskalendris. Koolituse õnnestumise huvides oleme tänulikud,

kui kasutate elektroonilist registreerumist meie kodulehe kaudu.

Elanikkonnale suunatud koolitustele saab registreeruda Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehel www.itk.ee või kohapeal enne koolitust. Lisainfo tel 606 7808. Koolitused on TASUTA.

Õnnitleme meie kauaaegseid töötajaid!Jaanuar

25Lee Tammemäe, günekoloog-konsultant, NaistekliinikFerenc Szirko, keskuse juhataja, PerinataalkeskusOlga Hertman, õde, Lülisambakirurgia keskusArmen Ahlberg, uroloog, UroloogiakeskusToomas Tamm, uroloog-konsultant, UroloogiakeskusSvetlana Veškova, intensiivraviõde, Anestesioloogia ja intensiivravi keskus

20Ellind Lind, laboriarst, Hematoloogia laborÜlle Sadu, oftalmoloog, Silmaosakond

15Maia Terasmägi, õde, Kõrva-nina-kurguhaiguste keskusArastun Agajev, parameedik/erakorralise meditsiini tehnik, Erakorralise meditsiini keskusRasmus Allikvee, ortopeed, Lülisambakirurgia keskusMaarika Ruhno, õde, Funktsionaaldiagnostika osakondMarje Klauks, õde, EndokrinoloogiakeskusAlla Gierdalska, õde, NeuroloogiakeskusAlla Gontšar, puhastusteenindaja, Majandusosakond

Veebruar

30Tamara Potšernjajeva, õde, Ambulatoorse taastusravi osakond

25Jelena Smirnova, osakonna abiline, Ravi tn radioloogiaMaiu Sepp, anestesioloog, Anestesioloogia ja intensiivravi keskusŽanna Jemeljanova, hooldaja, SünnitusosakondTiiu Palovir, õde, Ambulatoorse taastusravi osakond

20Juliana Ussova, operatsiooniõde, Operatsioonikeskus

15Julia Štšerbakova, anesteesiaõde, Anestesioloogia ja intensiivravi keskusMaria Šimonjuk, õde, Lülisambakirurgia keskusSvetlana Nemetškina, operatsiooniõde, GünekoloogiaosakondTatjana Artjušina, operatsiooniõde, SilmaoperatsiooniplokkLjudmila Anohhina, õde, GastroenteroloogiakeskusNatalia Gromova, hooldaja, ReumatoloogiakeskusPiret Arula, neuroloog, NeuroloogiakeskusŽanna Šreitor, pulmonoloog, SisehaigustekeskusEerika Pall, klienditeenindaja, Klienditeeninduse osakondOlga Muhhina, peaanalüütik, Teenuste arendusosakondMerle Kalmu, õde, Kõrva-nina-kurguhaiguste keskus

Jelena Kistritsa, õde, Kõrva-nina-kurguhaiguste keskusUlvi Lettermo, kõrva-nina-kurguarst, Kõrva-nina-kurguhaiguste keskusOlesja Rodionova, õde, Kõrva-nina-kurguhaiguste keskusTetiana Ladiuk, osakonna abiline, Operatsioonikeskus

Märts

30Olga Stolenko, radioloogiatehnik, Ravi tn radioloogiaIrina Ivakina, ämmaemand, SünnitusosakondOlga Rodina, ämmaemand, SünnitusosakondMaria Duh, õde, Erakorralise meditsiini keskus

25Krista Tikan, ämmaemand, SünnitusosakondPelagia Vahemaa, klienditeenindaja, Klienditeeninduse osakond

20Kadi Palumaa, oftalmoloog, SilmaosakondAngela Paulin, kliiniku õendusjuht, Taastusravikliinik

15Viive Herne, labori vanemspetsialist, Molekulaardiagnostika laborMarek Peterson, radioloogiatehnik, Magdaleena radioloogiaOlvi Uibo, õde, OrtopeediakeskusJelena Babak, õde, Erakorralise meditsiini keskusJulia Admiralova, anesteesiaõde, Anestesioloogia ja intensiivravi keskusMerily Kalm, ämmaemand, SünnitusosakondKadi Tomson, ämmaemand, SünnitusosakondMaria Üprus, reumatoloog, ReumatoloogiakeskusMaksim Sedelnikov, toitlustusteenindaja-logistik, Majandusosakond

10. märts 13.00–14.30 Peapöörituse sagedasemad põhjused ja nende võimalikud leevendamise meetodid UUS! (Magdaleena üksuse suures saalis, Pärnu mnt 104)

14. aprill 13.00–16.00 Omaste hooldajate koolitus (Järve üksuses, Energia 8)

12. mai 13.00–14.30 Toimetulek dementse lähedasega UUS! (Magdaleena üksuse suures saalis, Pärnu mnt 104)

8. september 13.00–14.30 Digitaalsed terviseteenused ja terviseportaalid patsiendi teenistuses. E-lahendused tervis-hoius UUS! (Magdaleena üksuse suures saalis, Pärnu mnt 104)

13. oktoober 13.00–16.00 Omaste hooldajate koolitus (Järve üksuses, Energia 8)

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA