Tõenäoliselt ei ole Kanepis inimest, kes eiteaks Lainet. Teda jagub igale poole: lauluringi-desse, tantsima, käsitööd tegema. Mis on sellejõu saladus, uurisime Lainelt endalt.

Kuidas sattus Ahja tüdruk Kanepisse?Kooliteed alustasin Ahja algkoolis. Seal oli

juhatajaks Eduard Pütsepp, kes oli tõeline maasool. 40ndatel aastatel ta mõrvati. Edasi läksinTartu kommerts-kaubanduskeskkooli. Sinna oliväga palju tahtjaid, aga ma sain sisse. Õppisinseal paar aastat. Nägin kuulutust, et õpetajateinstituut võtab vastu uusi õpilasi II kursusele.Samal ajal, kui instituudis olid sisseastumis-eksamid, toimusid kaubanduskoolis lõpueksa-mid. Tegin paralleelselt mõlema kooli eksameid.Mind võeti instituuti vastu.

Kanepisse tulin 1955. aastal Saaremaalt.Tahtsin sealt ära tulla. Mulle öeldi, et siin on va-ba töökoht, ja tulingi Kanepisse õppealajuhata-jaks. Saaremaal suunati mind Torgu kooli. Koha-le jõudes olin üllatunud: noor, kogemusteta ini-mene kinnitati kooli direktoriks. Õnneks kogukollektiiv toetas ja aitas mind.

Pedagoogilises instituudis omandasin kõrgha-riduse, sain bioloogia- ja keemiaõpetaja kvalifi-katsiooni. Kuna koolis pidid juhtfiguurid olemaka parteilased, kuid mina parteisse astuda ei taht-nud, jäin õpetajaks mitmekümneks aastaks.

Kanepi on mu teine töökoht. Mulle meeldibKanepi. Mind võeti siin väga hästi vastu. Rajasi-me koos Tiivoja Jaaniga esimese koolimetskon-na.

Abiellusin 1957. aastal oma kodukandi poisi-ga. Meil on juba kuldpulmgi seljataga. Tütar onTartus proviisor, poeg Ülenurmel õpetaja.

Kust on pärit sinu suurepärased võimed? Minu ema oli lihtne inimene, aga ta väga hin-

das haridust. Ma olen pärit lasterikkast perest.Meie kodus lauldi väga palju. Ema laulis ja meielaulsime temaga koos.

Ema tegi ka ilusat käsitööd: kudus, heegeldasja õmbles. Õmbles ka ümberkaudsetele inimes-tele. Oma noorusajal oli ta olnud tööl paruni juu-res. Sealt sai ta korrahoidmise ja kultuurse käitu-mise harjumused, mida õpetas ka oma seitsmeletütrele.

Meil oli kodus Singeri masin. Tol ajal olidmoes pat‰okid. Ema neid ei teinud, pani meidtegema. Samuti äärestasime töid, pidime sedategema väga korralikult. Mõnikord harutasimemitu korda tagasi, et töö ilus jääks.

Millal isetegevust alustasid?Isetegevusega olen tegelnud koolipõlvest saa-

dik. See oli minu arvates loomulik. Olen laulnudTartus Vanemuise ooperisolisti Linda Tanni juu-res. Tema valis noori üliõpilasi oma ansamblisse,siis ma sinna sattusin. Rahvatantsu juhendasHelju Mikkel. Kanepis oli tantsurühma juht HarriLeis. Käisime väga palju esinemas, ka väljaspoolEestit. Laulsin, tantsisin. Estraadiga varem niipalju ei tegelnud, sest olen väga arg inimene.Repertuaari oli vähe, siis hakkasin ise lugusidkirjutama. Seitse lugu olen teinud, viimasegaesinesin Kanepi laadal. Need palad on väga hästivastu võetud. Ühe looga olen saanud ka Põlva-maa parimaks sõnameistriks. Lugesin Elvi Val-gemäe luuletust „Om iks maailm hukan”. Isekir-jutatud paladega olen olnud laval koos Helega.Ütlesin siis ka, et karta on kahekesi kergem kuiüksinda vapper olla.

Pensionäride etteotsa asusin 1995. aasta ok-toobris. Sealtmaalt olen pidanud kroonikaid, ku-hu olen kirja pannud kõik meie tegemised. Olenselle ülesande vabatahtlikult enda peale võtnud,keegi mind ei sundinud.

Olen palunud ennast juhi kohalt taandada,kuid siiani pole see õnnestunud.

Käsitööringis oleme väga palju tööd teinud.Kanepi rahvariiete juurde heegeldasime tanud,põhjalikult oleme tutvunud lapindusega. Oleme

teinud kümme ühistekki. Esimese teki tegimeoma juhendajale Elele, kes meiega praegusenitegeleb.

Mis on sinu sära saladus?Iga inimene peaks proovima ennast kõrvalt

vaadata, tegema analüüsi, mida saab pareminiteha ja mis on valesti tehtud. Kui seda analüüsiosata teha, laabub kõik.

Noor inimene peab leidma koha elus ja selliseala, mis talle sobib. Olen oma lastele ja õpilasteleseda öelnud. Minu ema ütles mulle, et kui kuhu-gi mujale lähedki, siis kahr kate pojaga uut sinnoiin. Probleemide eest ei tohi põgeneda, vaid nen-dega tuleb tegelda.

Elada tuleb optimistlikult, mõelda, et kõik lä-heb paremaks. Igas olukorras peab leidma mida-gi positiivset, millele tugineda, mis annab jõuduedasi tegutseda. Ei saa kõike võtta mustades vär-vides, mina olen oma suhtlusringkonnas ikkaoptimismi süvendanud.

ÜLLE SILLAMÄE,kultuurinõunik

KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAANovember 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 10 (54)

Vallavolikogu 23. oktoobri istung

Päevakord:1.Ülevaade projektides osalemisest.2. Ülevaade 2009. aastaks planeeritavatest inves-teeringutest.3. Valla 2008. aasta III lisaeelarve vastuvõtmine.Otsustati suurendada eelarve tulusid summas 58 944krooni, kulusid summas 1 848 944 krooni ning suu-nata rahaliste vahendite vabast jäägist eelarve kulu-de katteks 1 790 000 krooni.4. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine.Otsustati määrata kinnistu Soovere sihtotstarbed: Imaatükk maatulundusmaa nimetusega Soovere ja IImaatükk maatulundusmaa nimetusega Serva.5. Põlgaste lasteaed-algkooli ja Kanepi lasteaia põ-himääruse muutmine.Otsustati: 5.1.tunnistada kehtetuks Kanepi lasteaia põhimää-ruse IV osa punktis 7 viimane lause ,,Töölepingsõlmitakse tähtajaga kuni viis aastat”;5.2.tunnistada kehtetuks Põlgaste lasteaed-algkoolipõhimääruse punkt 7.4 ,,Juhatajaga sõlmitaksetööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuidmitte kauemaks kui viieks aastaks”;5.3. avaliku konkursi alusel enne 2008. aasta 1. au-gustit ametisse kinnitatud direktori (juhataja) mää-ratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möö-dumisel määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. 6. Jäätmehoolduseeskirja muutmine.Kanepi vallavolikogu 23. oktoobri määrus nr 26.Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korral-duse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 2007, 44, 316)paragrahvi 22 lõige 1 punkti 365 alusel.§ 1. Kanepi valla jäätmehoolduseeskirjas (KO 2008,42, 649) tehakse järgmised muudatused:1) tunnistada punkt 3.3 kehtetuks ja sõnastada järg-miselt: kontrollib jäätmekäitlustoiminguid elamu-maa sihtotstarbega kinnistutel;2) Punkti 24 teine lause ,,Suurjäätmed, mida ei olevõimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutadamahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahe-tusse lähedusse” tunnistada kehtetuks;3) Punkti 34 teises lauses jätta välja sõnad ,,ja Põl-gaste, Erastvere ning Soodoma küla tiheasustatudalal”;4) Punkti 42 teises lauses asendada sõnad ,,üks kordaastas, hiljemalt jaanuari teisel nädalal” sõnadega,,mitteliitunuks loetud perioodi lõppemisel” ja kol-mandas lauses jätta välja sõna ,,tähtaegselt”;5) Punktis 51 jätta välja sõna ,,ja kompostida”;6) Punkt 62 tunnistada kehtetuks ja sõnastada järg-miselt: vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab mit-teelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus sellisedjäätmed tekivad, olema eraldi kogumismahuti.§ 2. Määruse jõustumine.Määrus jõustub 27. oktoobril 2008. 7. Eessilla kinnistu detailplaneeringu kehtestamine.Otsustati kinnitada Jõgehara külas asuva Eessillakinnistu detaiplaneering.Järgmine volikogu istung toimub 20. novembril kell10 vallamajas.

Väljavõtte on koostanud vallasekretär ÕIE PÕDER

•Volikogu istungi materjalidega saab tutvu-da valla kantseleis, raamatukogudes ja vallakodulehel www.kanepi.ee.

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!Aasta lõpuni on jäänud veel mõned

töökad nädalad. Millega me need valla-valitsuse poolt vaadatuna siis sisustame?

Kanepi valla eakate pansionaadi ehita-miseks Põlgastesse on välja kuulutatudriigihankekonkurss, seejärel selgub reaal-ne maksumus.

Kaevuprojekti raames toetuse saajatenimekiri on vallavalitsuses kinnitatud jateated asjaosalistele edastatud.

Edukalt on kulgenud meie valla noor-teprojektid. Noorte elu on palju sisuka-maks ja huvitavamaks muutunud. Ontoimunud hulgaliselt kohtumisi, võistlusi,mis on rikastanud uute kogemustega.

Suve lõpul toimus MTÜ Raamatukülaeestvõttel esimene Kanepi raamatupäev.Selle ürituse korraldamise käigus saimesõbrad ja koostööpartnerid Soomest Sys-mast. Soovime nendega koostööd jätkataEuroopa Liidu ühisprojektide käivita-misel, seetõttu sõidabki seitsme-liikme-line esindus novembri algul SoomeSysmasse koostööpartneritega läbirääki-misi pidama. ELi projektides on sagelitingimuseks koostööpartnerite kaasamineteistest riikidest. Praegu on meil veelkoostööpartnerid Lätis ja Pihkva oblastis.

Kanepi vald teeb ettevalmistusi valla70. aastapäeva üritusteks. 1939. aasta ap-rillis loodi Võrumaa koosseisus Kanepivald endise Erastvere valla alusel. Kunasel ajal on Kanepis tehtud päris palju foto-sid, siis ehk leidub kellelgi ka foto esime-sest vallavolikogust. Andke palun teada!

Jõudu ja tervist kõigile!

AIVAR LUTS,vallavanem

ANASTASSIJA MALKOVAõpib Kanepi gümnaasiumi 9.b klas-sis. Kevadel lõpetas ta edukalt õpin-gud Võru kunstikooli põhiõppes.Tema lõputööd said kõige kõrgemahinde. Varem on tema tööd väljasolnud näitustel Võrumaa muuseu-mis ja Võru kultuurimajas Kannel.

Nagu Anastassija ise ütleb, meel-dib talle eksperimenteerida, ta eikarda uusi materjale. Anastassijapildid on tundelised ja tekitavad kavaatajates häid emotsioone. NäitustKanepi vallamajas on käinud vaata-mas koolikaaslased ja külastajateraamatusse on avaldatud üllatust, etnoor tüdruk on nii meisterlike töö-dega hakkama saanud.

Tegelikult on see aga nõudnudväga palju õppimist, järjekindlattööd ja oma aja õiget planeerimist.Selle taga on kindlasti ka ema EllaPõderi julgustus ja toetus, valmis-

olek kasvõi õhtuti Võrru tütrele jä-rele sõita, kui näiteks viimane busson Võrust väljunud ja kunstitöö veellõpetamist vajab.

Seejuures on Anastassija ka iga-päevases koolitöös eeskujulik.

Millised on neiu edasised plaa-nid, ei julge ta avaldada. Praegu onta eesmärgiks seadnud edukaltpõhikool lõpetada. Seni on ta kõikklassid lõpetanud kiituskirjaga.

Näitust saab vaadata Kanepi val-lamajas kuni jõulunäituse väl-japanekuni. Külastage kindlasti!

TIIU LEPPIKUS

Pildil Anastassija Malkovaoma tööde juures.

Noore kunstniku näitus Kanepi vallamajas

Laine Laan (paremal ees) koos oma klubikaaslastega.

Teised Lainest

Hele-Mall Türna (lavapartner ja sõbran-na):

Lainega olen koos kultuuri teinud 12 aas-tat. Alustasime memmede tantsurühma jasegaansambliga. Hiljem tuli juurde sõnakun-stiring. Käsitööringis on ta olnud 10 aastat.Laine on võrratu inimene: ta on kirjanik, hu-morist. Temaga on väga tore koos olla. Olemeviiel aastal käinud Väätsal ,,Naljahamba”konkursil ja saanud mitmeid auhindu. Lainepaneb kõik laulma ja tantsujalga keerutama.Ta on meie Ajaringi esinaine, paremat juhtikui Laine kuskilt ei võta. Ta ei ole konfliktneinimene. Vahel süttib küll, aga rahuneb kohemaha. Ühesõnaga, kõik head omadused, misinimesel võivad olla, on Lainel olemas. Loo-dame, et ta meiega veel kaua edasi töötab.Olgu tal tervist ja õnne veel pikaks ajaks.

Aivar Luts (vallavanem):Laine on väga erudeeritud naine. Kanepi

kultuurielu ilma Laineta ei oleks see, mis tatäna on. Väga aktiivne ja lugupeetud inimene,kelle arvamust kuulatakse ja kellega arvesta-takse.

Laine Laan: elus tulebnäha rõõmsaid hetki, siis

on inimene õnnelik

18.-24. oktoobrini toimusVarbuse kultuuri- ja haridus-keskuses rahvusvaheline tree-ningkursus „Advanced trainingon project management”. Kur-susel osalesid noored Eestist,Poolast, Lätist, Itaaliast, Ukrai-nast, Moldovast, Venemaalt jaArmeeniast. Koolitajateks olidAngelica Perra ja GianlucaFrongia Itaaliast.

Kanepist osalesid Liis Seeme,Mari Rüütli, Jane Kirsipuu jaKristiina Liebert.

Nädala jooksul võeti samm-sammult läbi Euroopa Noorterahvusvahelise noortevahetuseprojekti taotlusvorm, kirjutatioma projekt ja analüüsiti viguning võimalikke riske. Sedakõike ei tehtud aga tavapärasesloengu vormis, vaid selleks ka-sutati mitmesuguseid mittefor-maalse õppe meetodeid. Näitekstuli grupitöö harjutamiseks ehi-tada ajalehest võimalikult kõrgetorn, mille otsas seisab tooreskanamuna.

Projektikirjutamise kõrval olilaagris olulisel kohal partnerrii-kide kultuuri tundmaõppimine.Toimus ekskursioon Tartusse.Ühel õhtul esines Haaslavameeskoori ansambel Kalev Lin-dali juhatusel. Kultuuriõhtul tut-vustati oma maad, kombeid, rah-vustoite. Kanepi tüdrukud esi-tasid tantsu Tanel Padari loo„Welcome to Estonia” järgi. Seelaul kummitab kõiki laagrisosalenuid ilmselt tänaseni.

Saime teada, et Poolas teevadkonnad „gum-gum” ja Eesti par-tide „prääks” on veidramastveidram häälitsus. Et varbad eikülmetaks, kinkis Kalev Lindalkõigile laagrilistele kohalikuproua kootud villased sokid.

Laagrit külastasid ka maava-nem Priit Sibul, Põlvamaa oma-valitsuste liidu juhatuse esimeesAndrus Seeme, maavalitsusenoorsootöö peaspetsialist HeidoSinivee ning Kanepi valla ava-tud noortekeskuse juhataja An-nika Ladva. Laagris osalejadtundsid huvi, kuidas Eestis noor-sootööd rahastatakse ja millisedon siin noorte peamised prob-leemid. Jõuti järeldusele, et äär-

miselt oluline on kohaliku oma-valitsuse toetus.

Laager oli huvitav ja kasulik.Lisaks sellele, et õppisime, kui-das hästi projekti kirjutada, onmeil nüüd sõpru kaheksast rii-gist, kellega loodame tulevikuskindlasti koostööd teha.

Täname suurepärase nädalaeest peakorraldajat Peeter Taimi,organiseerijat Andrei Gont‰u-kovi, vastuvõtjaid Kalev Linda-lit ja Natali Schotterit ning kokkAivar Narussoni.

MARI RÜÜTLI,Kanepi valla ANKi noorteaktiivi liige

Meditsiinitehnika areneb ül-latava kiirusega. On palju uusiuurimismeetodeid ja aparaate,mis aitavad haigusi diagnoosida.Moodne aparatuur hirmutab tihtipatsiente, sest nad ei tea uuringu-le tulles, mis neid ees ootab jamilleks üht või teist uuringut va-ja on.

MRT on üks paljudest uurin-guvõimalustest ja tänapäevalküllaltki oluline piltdiagnostikameetod, avastamaks paljusidhaigusi. Mis on MRT? Kuidas uurin-gut tehakse?

Magnetresonantstomograafiaon H 1 (vesiniku) tuumade, raa-diosageduslainete ja välise mag-netvälja koosmõju tulemus. Ve-sinikuaatom on kõige levinumelement organismis. Seda leidubnii veemolekulides kui ka ras-vas. Luuakse tomograafiline ku-jutis vastavalt vesiniku aatomi-tuumade asukohale, konsentrat-sioonile ja keemilistele sideme-tele naaberaatomitega ülitugevasmagnetväljas.

Ülitugevas magnetväljas sel-les mõttes, et MRT aparaadimagnetvälja tugevus on 1,5 tes-lat ja selles liiguksid metallese-med (kirjaklambrid, juukse-klambrid ja sendid) kuni 40km

tunnikiirusega. MRT-aparaatasub eraldi ruumis ehk Faradaykambris, mis on varjestatud kõr-valiste raadiolainete eest. Kamb-ris on kogu aeg ülitugev mag-netväli ka siis, kui aparaat ei töö-ta.

Patsiendi uuritavale piirkon-nale asetatakse mähis ja ta onvastavalt uuritavale piirkonnalelaual selili või kõhuli. Patsientasetatakse aparaati, pea ees võijalad ees. Temast lastakse läbikindla sagedusega raadiolainedja ergastatud aatomid eraldavadsignaali, millest arvuti abilrekonstrueeritakse kujutis ehkpilt. Uuring koosneb paljudestüksikmõõtmistest, millega kaas-nevad kloppivad ja prõmmivadhelid, mis kestavad mõnest se-kundist kuni kümne minutini.Uuring kestab 15-60 minutit,olenevalt meditsiinilisest prob-leemist. Heade uurimistulemustesaavutamiseks on äärmiselt olu-line, et kogu uuringu vältel la-maks patsient liikumatult. Kunauuringuruumis on küllaltki suurmüra, antakse patsiendile selleksajaks kõrvaklapid. Ka lastel eitohiks uuringu ees hirmu olla,sest sel ajal on võimalik kuulatamuusikat või muinasjuttu. Koguuuringu vältel on patsient uurin-

gu tegija valvsa pilgu all. Pat-sientidel, kellel on hirm kinniseruumi ees (klaustrofoobia) võik-sid enne uuringut konsulteeridaoma raviarstiga. Vajaduse korraltuleks kasutada rahustavaid ra-vimeid.

Maailmas on MRT-uuringuidkorraldatud üle 30 aasta. Seniniei teata sellel olevat kahjulikkemõjusid, juhul kui kõik ohutus-

nõuded uuringukabinetis on täi-detud. MRT on üks mitteinvasi-ivse kujutise saamise võimalus,st siin ei kasutata ioniseerivatkiirgust. MRT-uuringu abil saabtäpse pildi kudede struktuurist,ja seda on võimalik rekonstruee-rida lõikudena üle kogu keha.

Missugused on näidustusedMRT-uuringuks?•Kesknärvisüsteemi haigused

(ajuinfarkt, ajukasvajad ja teisedajuhaiguseid).•Vaskulaarsed haigused (vere-soonte aneurüsmid, veresoonteanomaaliad jne).•Luu-lihaskonna haigused (ntpõlve meniski rebendid traumatagajärjel).•Kõhukoopa, väikese vaagnaorganite haigused (nt kasvajad,on võimalik hinnata kasvaja siir-deid teistesse organitesse-luu-desse).•Südamehaigused (on võimalikhinnata südamelihast müokardii-di korral).

Millised on vastunäidustu-sed MRT-uuringus?•Absoluutseks vastunäidus-tuseks on südamestimulaator janeurostimulaator, aju veresoon-tele paigaldatud metallklipsid.See on eluohtlik!•Metallilised võõrkehad organis-mis, mille päritolu ei ole teada.•Esimesed kuus nädalat pärastoperatsiooni (kui on klipseeritudveresooni).•Rasedus esimesel trimestril.•Põlve- ja puusaproteesid (me-haanilised, elektrilised implan-taadid).

Suurimat ohtu kujutavadendast magneetuvad objektid. Eitohi olla ühtki elektrilist, mag-

netilist, mehaanilist implantaatiega aparaati (käekellad, mobiil-telefonid, magnetkaardid).

Hambaproteesid ei ole vastu-näidustuseks. Uuringule tullessoovitame selga panna mittesün-teetilised riided, millel ei olesees metalli sisaldavaid niidikesiega metallnööpe. Naispatsiendidvõiksid jätta end meikimata, sestpaljud meikimisvahendid si-saldavad metallilisi komponente(pärlmutterosakesi). Samuti se-gavad ehted. Kui teid on saade-tud MRT-uuringule, siis tulebkaasa võtta raviarsti antud kor-rektselt täidetud suunamiskiri.Enne uuringut täidab patsientküsitlusankeedi eespool loetle-tud teemadel.

Uuringuid teeb MRT-kabi-netis radioloogiaõde/radioloo-giatehnik, kes on alati valmisvastama ka küsimustele. Samutisaab informatsiooni Tartu Üli-kooli Kliinikumi interneti kodu-leheküljelt http://www.kliini-kum.ee/radioloogia ja telefonil731 8368.

TRIIN KASESALU, radioloogiaõde

Kanepis saavad eakad osaleda viieshuviringis, aktiivne tegevus käib neiskõigis. Tegutsevad käsitööring, mem-mede tantsurühm Vunkratas, seenioridesegaansambel, seenioride segatantsu-rühm Valtser ja sõnakunstiring.

Käsitööring korraldas augustis omakümnenda aastapäeva tähistamiseks näi-tuse, kauneid töid oli täis kaks seltsima-ja saali. Tantsurühm Vunkratas osalesPõlvas kolme põlvkonna peol, neljamaakonna memme-taadi peol, Ïanripäe-vadel, üleriigilisel traktoristide kokku-tulekul. Valtseri rühmal on olnud esine-misi Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakon-nas. Selle suve suurim ülesastumine oliTallinnas vanalinnapäevadel rahvusva-helisel seeniortantsufestivalil. On osale-tud veel mitmel üleriigilisel ning omavalla üritusel. Külas käidi eakatel Riisi-

peres ja Lool. Ka sõnakunstiring on astunud üles nii

valla kui ka maakonna üritustel ja kü-lalisesinemistel koos Valtseriga.

Kanepi eakate päevakeskus töötabkaks korda kuus Erastvere hooldekoduruumides, kuid sügisest on meie uuekskokkusaamise kohaks seltsimaja.

Päevakeskuses tegelesime õmblustöö-ga, kuulasime loenguid tervislikust toitu-misest ja liikumise vajalikkusest, vaata-sime videofilme valla üritustest. Kordkuus oleme käinud Pühajärve puhkeko-du ujulas, kus naudime mullivanni,saunamõnusid ja veeprotseduure, teemevesivõimlemist.

Oleme käinud mitut teatrietendustvaatamas. Juunikuus korraldasime eks-kursiooni Jõgevamaale, külastasime Ka-levipoja muuseumi, Laiuse õletuba, Sii-

musti keraamikatehast ning PalamuselTeele ja Tootsi maid.

Seltsimajas uue hooaja avamise üri-tusel liitus meiega uusi eakaid.

Rahvusvahelisel eakate päeval toimuskontsert, külas olid ka Otepää päeva-keskuse taidlejad ja sõbrad Savernast.

Valmistume adventi tähistama, ees onka pensionäride jõulupidu.

Jõulupeo korraldame seltsimajaspühapäeval, 14. detsembril kell 13.Ootame sinna kõiki valla eakaid. Osa-võtusoovist andke teada Laine Laane-le, siis saab peolised ka kaugematest kü-ladest bussiga kohale tuua.

Oleme rõõmsad ja mõtleme positiiv-selt!

HELE-MALL TÜRNA

NOVEMBER 20082 Kanepi Teataja

18.-24. oktoobrini toimus rahvusvaheline noortekoolitus ,,Advanced training on project manage-ment” Varbusel.

Noorteprojektid õpetavadhakkama saama

Septembris-oktoobris toimus kolmel päeval kuriteoennetuspro-jekt „Preventsioon läbi seikluskasvatuse”.

Ettevõtmine koosnes kahest seikluslikust päevast ja loengutesarjast, kus osales kokku 28 õpilast 5.–9. klassist.

Nooremad õpilased osalesid Taevaskojas toimunud meeskon-namängudes. Nende kaudu õppisid nad paremini tundma niiennast kui ka kaaslasi ja see oli väga põnev.

Vanemate klasside õpilased käisid kanuumatkal maalilistekallastega Ahja jõel, mis oli kohati päris raskesti läbitav. Lisakssadas mõõdukalt vihma, nii et tuli tõeliste raskustega hakkamasaada.

Kuriteoennetuslikud loengud toimusid Kanepi gümnaasiumis.Näidati õppefilme ja seadustest jagas teadmisi lektor kuriteoenne-tuse sihtasutusest.

Projekt toimus Põlva maavalitsuse alaealiste komisjoni jaKanepi vallavalitsuse toetusel.

TIIA URM,sotsiaalnõunik

Magnetresonantstomograafia (MRT)

Rahvusvaheline kursus Varbusel Võru koolijuhid Kanepis kogemusi saamas

Võru koolijuhid käisid Kanepi gümnaasiu-mis koolijuhtide täienduskoolituse raames.Eesmärgiks oli tutvuda koolijuhtimise ja sise-hindamise korraldusega Kanepi gümnaasiumis.Kanepi gümnaasium oli nende 14 õppeasutuseseas, kes läbisid esimesena sisehindamise hari-dusministeeriumi uue süsteemi järgi.

Haridusministeeriumi nõunik Ene-Mall Ver-nik-Tuubel andis Kanepi koolile hinnangu, mil-lisena paistavad kooli tegevuse tulemused väl-japoole ning kuhu on kool arengus jõudnud.Seega oli Kanepi gümnaasiumil kogemusi, mi-da jagada.

Õppealajuhataja Piret Viil ja direktor MerikeKaste tutvustasid kooli pikaajalisi ettevõtmisi:õpetajate auditite nädal, õpetajate täiendkoolitu-

se korraldus, õppekäikude korraldamine, kevad-arvestuste tegemine, hindamisjuhendid, koolihuvitegevuse korraldamine ja kooli traditsioo-nid. Küsimusi oli ka e-kooli, arvutiõpetuse javeel mitme koolielu probleemi kohta.

Koolijuhtidele näidati koolimaja ja koolimuuseumi. Toimus õpilaskontsert, kus esinesidtantsurühmad Andre Laine juhendusel, algklas-side kellade ansambel ja mudilaskoor Piia Jõksijuhendusel.

Pikast koolituspäevast võtsid osa Parksepakeskkooli, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi,Võru I põhikooli, Rõuge, Osula ja veel mitmekooli juhid.

MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi direktor

Kanepi eakate tegemistest

Magnettomograafia osakond Tartu Ülikooli Kliinikumis.Radioloogiaõde Katrin Rästa MRT-uuringuruumis.

Radioloogiateenistuse erakogu.

Võru koolijuhid Kanepis.Võru koolijuhte tervitavad direktor MerikeKaste ja õppealajuhataja Piret Viil.

Kanepi gümnaasiumi 1992.-1994.aastal sündinud tüdrukute jalgpallivõist-kond, kes võitis Põlva maakonna meistri-tiitli, tuli üleriigilistelt võistlustelt tagasimedaliga.

Võistkonna koosseisus olid DeiviKoppel 6. klassist, Sixtina Ladva ja EleriPärna 7. klassist, Jane Hiop, Helene Leht,Lisanne Tamm ja Kersti Veskemaa 8. klas-sist ja Helika Aigro ja Heret Adamson 9.klassist. Nüüd on 15 tüdrukul, õpetajal jaühel kohtunikul võimalus osaleda 5.-13.aprillini toimuvatel rahvusvahelistel koo-linoorte võistlustel Türgis Antalyas.

Lisaks jalgpallile toimuvad samas rah-

vusvahelised võistlused teistel spor-dialadel. Need oleksid justkui koolinoorteolümpiamängud, kuigi nii seda väljareklaamitud pole. Võistlused toimuvadviiel päeval, lisaks treeningud. Avatse-remoonia ja esimesed turniirid on 6. ap-rillil, 12. aprillil on finaalmängud ja lõpu-tseremoonia. Ühel päeval tuleb tutvustadaka Eestit kultuuriprogrammis.

Treeningutel käib 20 tüdrukut. Mängi-takse teisipäeviti kella 16-18 kooli staa-dionil, kuni ilmad lubavad. Talvel tulebtrenni teha võimlas või sõita Põlvasse. Katreeningute graafik tiheneb. MargusNemvalts, kes on sellest sügisest Kanepi

gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja,on töötanud 2003. aastast JK Lootose Põl-va noorterühmade treenerina.

Praegu on võistlustele sõit organiseeri-misjärgus ja otsitakse finantse. Keskmiselt10 000 krooni osaleja kohta on päris suursumma. Toetada on lubanud vallavalitsusja kool, ka lastevanemad. Ootame aga toe-tust sponsoritelt.

Ühendust võiks võtta treener MargusNemvaltsiga telefonil 5194 7299, e-postiteel margus@fclootos.ee või Kanepi güm-naasiumi tel 797 6323.

TIIU LEPPIKUS

Kodutütred said taas kokkurühma õppelaagris 17.-18.oktoobril, nii juba viies aasta.Programmis oli matkatarkusteõppimine. Teemal „Jäätmed”pidas loengu keskkonnatehno-loog Kät Mõttus. Seekordseluulekonkursi teemaks oli„Loeme Ellen Niitu”, toimusidmälumäng, playbackshow,„aarete” otsimine koos matka-tarkuste praktilise kasutami-sega, ergutusmängud ja pidulikkodutütreks vastuvõtt.

Kodutütarde endi sõnul saa-di kõige enam uusi teadmisijäätmete teemal. Meelde jäisee, et prügi peab sorteerima.Kokkuvõttes sai laager tüdru-kutelt kiitva hinnangu: oli tore!Tegevust aitasid korraldadavanemad kodutütred GertrudKivirand, Merli Koorm, Külli-

ki Margna, Marleen Moritz,Reelika Aland, Reeli Helbre,Mirell Lattik ja Tuuli Teever.

Luulekonkursi parimadolid: I koht – Angela Korela, II

koht – Karina Lehiste, III koht– Mari-Liis Lattik.

Mälumängu 3.-4. klassidearvestuses: I koht – HerelyJuurik, II koht – Angela

Korela, III koht – Marie RahelLail;

6.-7. klasside arvestuses: Ikoht – Kelli Nukk, II koht –Helena Lattik, III koht –Kristina Hiir.

Playbackshow 3.-4. klassi-de parimad olid Marie RahelLail, Angela Korela, KaiaKõrge ja 6.-7. klasside pari-mad Kristina Hiir, KristinLinder, Helena Lattik, KarinaLehiste.

Kodutütarde ridadesse võetivastu Herely Juurik, KädiLehiste ja Kristin Linder.Tseremoonia viis läbi Kaitse-liidu Põlva maleva noorteinst-ruktor Aile Vals.

AINO MÕTTUS, Kanepi kodutütarde

rühmavanem

Etlemiskonkurss„Loeme Ellen Niitu”20. oktoobril toimus Eesti Lastekirjandu-

se Keskuse algatusel õpilaste ettelugemis-päev. Tänavu tähistati sellega eesti laste-kirjaniku Ellen Niidu 80.sünnipäeva.

Eesti Lastekirjanduse Keskus ootas 20.oktoobriks Tallinna konkursile igast maa-konnast ühte 4.-5. klassi õpilast.

Põlva keskraamatukogu korraldatud eel-konkursi võitis Kanepi gümnaasiumi 4.klassi tüdruk Angela Korela, kes käiski 20.oktoobril koos õpetaja Tähte Tageliga Põl-vamaad esindamas. Kõik osalejad said tänu-kirja ja ühispildi armastatud lastekirjanikuEllen Niiduga.

TÄHTE TAGEL,õpetaja

Algklassideluulekonkurss

20. oktoobril tähistasid Kanepi gümnaa-siumi 1.-3. klassid üleriigilist lastekirjandu-se ettelugemise päeva luulekonkursiga„Loeme Ellen Niitu”. Esinesid deklamaa-torid kõikidest klassidest. Sel ajal, kui Ïüriitegi konkursist kokkuvõtet, joonistasid lap-sed lemmiktegelasi Ellen Niidu loomingust.Populaarseimaks osutus Krõll.

Tublimad lugejad olid 1. klassist KeitlinKõoleht, Laura Saunamets, Merit Rammul;2. klassist Sven Hallap, Risto Mäekink, LaurLilleoja; 3. klassist Helery Juurik, KädiLehiste. Tublisid lugejaid autasustati diplo-mi, meenete ja maiustustega.

KADRI MÕTTUS,Kanepi gümnaasiumi raamatukogu

juhataja

KirjandusüritusPõlgastes

24. oktoobril toimus Põlgaste lasteaed-algkoolis kirjandusüritus ,,Elustunud raa-mat”. Päri selts, Põlgaste raamatukogu jaPõlgaste lasteaed-algkool olid koostöös kir-jutanud projekti ja saanud lastekaitse liidulttoetust.

Teema oli lastekirjanik Ellen Niidu 80.juubel ja tema looming. Iga laps kandis etteluuletuse Ellen Niidu loomingust, veel olidselgeks õpitud näidendid.

Lemmikraamatute põhjal tehti voldikuid,mida saab raamatukogus vaadata. Lõpukskorraldati viktoriin lastekirjandusest.

IRINA KRUUSLA,Põlgaste raamatukogu juhataja

Kanepi Teataja 3NOVEMBER 2008

Sellest sügisest õpetab Kanepi güm-naasiumi kesk- ja vanemas astmes muu-sikat Tiit Raud.

Tema idee oli, et võiks kogu koolilauljad ja tantsijad ühendada ühte jõu-luetendusse ning proovida rockmuusi-kali. Kuna Kanepis on alati lauldud jatantsitud, siis oli ideel ka toetajaid.

Tõsised proovid käivad segaansamb-lil, kelle kanda jääb põhiroll. Kaasa onhaaratud poisteansambel õpetaja PiiaJõksi juhendusel. Tantsud lavasta And-re Laine, sõnalise osa seab kokku ema-keeleõpetaja Tähte Tagel.

Etendusse haaratakse ligi pool kooli-perest. Õpetaja Tiit Raud rõhutas, etproovidel käimist tuleb väga tõsiseltvõtta. Harjutustundidest ei tohi puudu-

da, sest jõuludeni pole eriti palju aegajäänud. Kindlasti tuleb selleks ka mõninädalavahetus kulutada.

Palve on ka lastevanematele, et nadoma lapsi toetaksid ja vajaduse korralaitaksid esinemiskostüümi valmis teha.

Laulu- ja tantsusõpradel on Kanepikoolimajas enne jõule kindlasti vägatöökas aeg. Pärast jõulupühi algavadaga ettelaulmised ja tantsurühmade üle-vaatused, kus selgub, kas tantsurühmadja laulukoorid ka üleriigilisele laulu- jatantsupeole pääsevad.

Mitmekülgset tegevust jätkub niiõpilastel kui ka õpetajatel.

TIIU LEPPIKUS

Kanepi kodutütred olid õppelaagris Noortekeskuse tööstoktoobris

21.-26. oktoobrini toimus Slovakkia väikelinnas Radavaskoolitus ,,European call 4 youth”. Eestit esindasid kuusnoort: Eveli Tigas, Maarja Mälberg Põlvast, Indrek Korela,Egle Rüütli, Hip Kõiv Kanepist ja Birgit Vene Tallinnast.Peale eestlaste osalesid veel seitsme Euroopa riigi esin-dajad (Belgia, Bosnia ja Hertsegovina, Bulgaaria, T�ehhi,Ungari, Makedoonia, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia).Arutlustes kasutati presentatsioone, ajurünnakuid, töö-tubasid ning diskussioone. Koolitus oli väga tore koge-mus kõigile ning saime palju kasulikke teadmisi.

Koroonaturniiri võitis Kanepi noortekeskus. 24. oktoobrilkorraldas Põlva ANK esimese Põlvamaa noortekeskustevahelise koroonaturniiri. Kanepi ANKi võistkond (LisanneTamm, Sixtina Ladva, Peeter Piip ja Janar Tamm) saavutasesimese koha, teise koha sai Veriora ANKi ja kolmandaValgjärve ANKi võistkond. Võistluse parimaks paariks va-liti Kanepi noored Peeter Piip ja Janar Tamm.

KIKi (keskkonnainvesteeringute keskuse) projekt ,,Piima-ja mahlapakid saavad uue elu”. Arutlesime kunstnik EppMargna eestvedamisel säästlike eluviiside võimalikkuseüle ja mõtlesime, kuidas anda vanadele asjadele uus elu.Valmistasime kasutatud mahla-ja piimapakkidest raha-kotte. Üritus toimus KIKi projekti raames: „ Eriti keskkon-nasõbralikud noortekeskused”. Huvilistel on võimalusnovembrikuu jooksul valmistada rahakotte, vajaminevadmaterjalid on kohapeal olemas.

Täiskasvanud õppija nädala raames toimus noortekesku-ses koolitus „Õppimine–kellele ja milleks?”. Lektor oliTerje Paes.

Kanepi tüdrukute jalgpallivõistkonnal on võimalusosaleda rahvusvahelistel võistlustel Türgis

Jõuludeks õpitakse rockmuusikali

Novembris Kanepigümnaasiumis

7. novembril ÕE kohtumine sõprus-ÕE-ga Võrust.Kell 17 sportlik õhtupoolik isadele.10. ja 11. novembril 11. klassi nädal.13. ja 14. novembril 9.a klassi nädal.17. ja 18. novembril 4. klassi nädal.20. novembril kell 9 osaleme Põlvamaanoortefoorumil Põlva kultuuri- ja huvi-keskuses.10. ja 11. klassil töövarjupäev.21. novembril tantsukonkurss „Tantsu-palavik” 4.–12. klassile.21. ja 22. novembril osaleme vanematekodutütarde ja noorkotkaste õppelaagris

Taevaskojas.23. novembril kell 12 osaleme kooli-noorte mälumängu eelvoorus PõlvaÜGs.24.–25. novembril 1. klassi nädal.25. novembril kell 12.30 1.–3. klassikadritrall Kanepi seltsimajas.26. novembril kodanikupäeva tähista-mine.28. novembril osaleme võistlusel „Ram-mumees 2008” Tilsi põhikoolis.Väitluskoolitus 8.-9. klassile.29. novembril kell 12 Kanepi kodutü-tarde rühma 15. aastapäeva tähistamine.30. novembril tähistame 1. adventi Ka-nepis.

Novembernoortekeskuses

Osaleme KIKi projektis „Eriti keskkon-nasõbralikud noortekeskused”.Piima- ja mahlapakid saavad uue elu. Huvilistel on võimalik novembrikuujooksul valmistada kasutatud mahla-japiimapakkidest rahakotte. 8. novembril diskorite avatud huviring,juhendavad Tanel Pettai ja Chris Liibert.14. novembril väljasõit Põlvamaa noor-tekeskuste lauatenniseturniirile Põlvavalla ANKi.15. novembril diskorite avatud huvi-ring, juhendavad Tanel Pettai ja ChrisLiibert. 20. novembril väljasõit maakondlikule

noortekonverentsile Põlvasse.21. novembril väljasõit Räpina ANKsünnipäevale.22. novembril maakondlik diskoritekoolitus. Väljasõit Tartusse (Anne noortekeskus,MTÜ Potsataja Noorte Diskorite Kool,noorteraadio, Tähe noortekeskus jne).26. novembril kell 15.30 noorteaktiivikoosolek.28. novembril diskorite avatud huvi-ring, juhendavad Tanel Pettai ja ChrisLiibert.Täpsem info noortekeskusest.

ANNIKA LADVA,Kanepi valla ANKi juhataja

Tulemas on Kanepi kooli205. aastapäev

205 aastat tagasi rajas pastor Philipp von Roth Kanepissekihelkonnakooli poeglastele, kellel on külakool edukalt läbisaanud. Uued õppeained olid laulmine, turnimine, isamaatundmine, loodusõpetus seostatuna põlluharimisega, prak-tilised tööd põllul, aias jne. Ainulaadne oli see kool seetõttu,et siinse õppekava alusel hakati looma kihelkonnakoole kamujal Liivimaa ja Eestimaa kubermangudes. Kanepi koolilõpetanud noormeestest said aga külakoolmeistrid ja ame-timehed mõisates, mõisavaldades ja -kohtutes. See oli kõrge-ma astme kool talupoistele ajal, mil pärisorjuses talupoegadelpolnud veel priinimesidki.

Oleme uhked oma kooli pikale ajaloole. Viis aastat tagasivilistlaste kokkutulekul avaldati soovi ikka jälle kokku tulla.

Kooli 205.aastapäeva tähistamiseks toimub vilistlastekokkutulek 14. märtsil 2009. aastal.

Kell 17 algab kontsert-aktus, seejärel saavad vilistlasedvaadata koolimajas näitusi ja suhelda omavahel. Kella 20stsaab tantsida Audru Jõelaevanduse Pundi muusika saatel.Osavõtumaks on 200 krooni. Arveldusarve avame 1. jaanua-ril. Täiendava ürituste kava anname teada järgmistes vallaajalehtedes. Lendude aktiivsemad vilistlased võiksid teadetlevitada ja soovi korral oma ürituste korraldamiseks võttaühendust kooliga tel 797 6320 (direktor), 797 6323 (sekretär).

MERIKE KASTE,Kanepi gümnaasiumi direktor

4 Kanepi Teataja NOVEMBER 2008

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

ALFRED MUUGA 31.03.1930–19.10.2008

Koigera küla

KALJU PAIDRA18.09.1947–27.10.2008

Kanepi alevik

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjudapüüa iga maailma imega!Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Õnne ja tervist vanematele!

Järgmine Kanepi Teataja ilmub detsembris. Artikleid ootanvallamajja või e-posti aadressil kanepi.teataja@mail.ee. TiiuLeppikus.

MÄLESTAME

Cristopher BekkerKanepi alevik

KultuuriüritusedKanepi seltsimajas8. novembril kell 21 hooaja avapidu „Tantsudsügisega”. Esinevad Kanepi seltsimaja tantsurühmad,line-tantsijad Parksepast, kõhutantsijad Põlvast, tant-suks mängib ansambel Relax. Puhvet. Pilet eelmüügis35 kr, kohapeal 50 kr. Info ja piletite eelmüük Kanepiseltsimajas (Ülle Sillamäe, tel 5561 2427) ja Kanepivallavalitsuses (Heli Kakk, tel 797 6312).19. novembril kell 18 Raamatuküla Sõprade Klubiümarlaud.25. novembril kell 12.30 kadripäeva trall. Rahvalikudmängud, võistlused, auhinnad. 14. detsembril kell 13 Kanepi valla eakate jõulupidu.26. detsembril kell 21 aastalõpupidu ansambligaTäitsamehed, õhtu juht Aivar Henning.Põlgastes14. novembril kell 20 Kanepi valla põllumeeste lõi-kuspidu (kutsetega). Üles astuvad Kihnu Poisid jaPeeter Kaljumäe.Info: Arno Kakk ja Mati Kongo ning Põlgaste kultuuri-maja juhataja Asta Puru (tel 797 3324).22. novembril kultuurimaja saal reserveeritud juubeliks.30. novembril kell 18 Põlgaste küla jõulukuusel küü-nalde süütamine. Advendiaja sisseõnnistamine (kirikuõpetaja MargitLail).Jõululaulud ja päkapikud. Esimese advenditule viiminekodudesse.5. detsembril kell 21 jõulukuu disko. DJ Anti ja Tulvo.Pääse 25 kr.16. detsembril kell 13 Põlgaste paikkonna pensio-näride jõulupidu. Kontsert külalisesinejatega.Tulge kõik ja loome üheskoos meeldiva jõuluootuse!

Ostame jõulukuuski. Tel 525 9499 või ristosirgmets@hotmailcom.

Kanepi vallavalitsus kuulutab välja

vähempakkumise Kanepi valla teedel

2008/2009. aasta talveltalihooldustööde

tegemiseks.Pakkumised saata

28. novembriks Kanepi vallavalitsusse(Turu 2, 63101 Kanepi).

Info tel 506 6567 või 510 6989.

Novembrikuu kultuuriloolistkalendrit sirvides

•175 aastat tagasi (2.11.1833) sündis Vana-Kasaritsavallas Andreas Erlemann, kes kutsuti pärast ValgaZimse seminari lõpetamist 1856. aastal Kanepi kihel-konnakooli koolmeistriks. Tema muusikaline tegevusjättis kahtlemata jälje Kanepi muusikaellu. Tema muu-sikaõpik „Musika oppetus (üks nodi, laulmisse ja män-gimisse selletusse ramat iseäranis koolmeistridele jakõigile laulu- ja mängu sõbradele)” ilmus 1864. aastalja oli pikka aega koolmeistrite käsiraamatuks. KanepistHelmesse minnes viis ta Hugo Treffneri õe endale kodu-kanaks. Aga oma noorema venna Julius Robert Erle-manni pani ta Kanepi kihelkonnakooli haridust saama.Vend tõi hiljem Kanepi meeskoorile kuulsust ja asutassegakoori. •120 aastat tagasi sündis Erastvere vallas Märditalus Ludwig Oja, põllumees, seltsitegelane, Kaitse-liidu juhte Erastveres, muusikajuht. Muusikalise hari-duse sai ta Peterburis. Kuulus Peterburi Eesti haridus-seltsi ja oli laulukoori juht (1914-1918). Valiti Kanepilauluseltsi kooride ja kirikukoori juhiks (1918-1923) javiis koos venna Leoga Kanepi meeskoori 1923. aastalVõrumaa laulupäeva võistulaulmisel esikohale. Koorislaulis tookord palju Erastvere mehi. •80 aastat tagasi (18.11.1928) sündis Ahjal LaineKool-Laan. Ta on olnud Kanepi gümnaasiumi kauaaeg-ne bioloogia- ja keemiaõpetaja, Kanepi koolimetskonnaasutajaid. Alates 1995. aastast juhib Kanepi pensionä-ride klubi Ajaring ja jäädvustab selle tegevust krooniku-na, aktiivne taidleja.•160 aastat tagasi (25.11.1848) sündis Kooraste kooli-majas Peeter Abel. Oli Kanepi kooli kasvandik japärast Valga Zimse seminari lõpetamist selle juhataja(19aastaselt). Asutas Kanepi kuulsa meeskoori ja viisselle esimesele üldlaulupeole. Kui laulame Beethoweni„Vaikne öö, oh kalla sa”, siis meenutagem, et see ja kapaljud teised meile armsad laulud pärinevad temameeskooridele koostatud laulikust „Laulu Pärlid” 1869.Võru elementaarkooli kutsuti tema järgi Abeli kooliks.Seal andis ta 1880. aastal välja veel teisegi lauliku.Hiilgavate botaaniliste teadmistetõttu (teadis 4000 ladi-nakeelset taimenime peast) kutsuti teda lillede kunin-gaks.

MILVI HIRVLAANE,ajaloolane

Uus kultuuri- ja spordijuht

TEADERaamatuküla Sõprade Klubi ümarlaud toimub 19. novembril kell 18 Kanepi seltsimajas.Ootame aktiivseid ja erksaid inimesi kaasa mõtlemaedasiste sammude kavandamisel ja välja ütlema mõt-ted Kanepi kultuurielu mitmekesistamiseks.

MTÜ Kanepi Raamatuküla

Millega oled seni tegelnud?Olen 24 aastat olnud eesti

keele ja kirjanduse õpetaja,viimased seitse aastat Põlvaühisgümnaasiumis. Sel suvelvõtsin vastu väljakutse tulla Ka-nepisse. Kultuuritööd olen tei-nud väga kaua aega, seda põhi-töö kõrvalt. Tekkis tunne, et töösegab hobidega tegelemist. Käi-sin laulukooris, näitlemas, an-samblis laulmas, nädalavahe-tustel olid esinemised. Kahjukspole ma kunagi tegelnud tantsu-ga, aga vaadata ja nautida meel-dib seda küll. Käin meelsastiballetti vaatamas. Olin viieaasta-ne, kui ema viis mind Estoniasse„Luikede järve” vaatama. Taht-sin isegi baleriiniks saada. Õn-neks ei saanud, meesbaleriini-dest hakkaks kahju.

Mida oled Kanepis selle lü-hikese aja jooksul tähele pan-nud?

Kanepi lähedal Karstes läksin1. klassi. Kahjuks sain siin ollavaid kolm aastat, sest kool likvi-deeriti. Kanepist on mul agaimekaunid lapsepõlvemälestu-sed, praegugi näen neid unenä-gudes. Siin küngaste vahel õppi-sin suusatama ja mulle meeldisväga käia järvede ääres.

Minu amet eeldab inimestegasuhtlemist. Siiani olen kohanudvaid avatud südameid ja kuul-nud toetavaid sõnu. Kultuurieluon siin aegade jooksul rikas ol-nud, see tekitab minus aukartustinimeste ees, kes on andnud omapanuse selle kandi kultuuriluk-ku. Laulukoorid esimestest lau-lupidudest alates, rahvatantsu-rühmad, noorte tantsurühmadjne. Vallavalitsuselt olen saanud

väga suurt toetust. Eriti hea meelon seltsimaja üle, mis saab täies-ti uue vormi, sisu on rahva teha.Siin on igas vanuses toredaid jahakkajaid inimesi!

Mida uut tood Kanepisse?Ma tsiteerin Raja Teelet, kui

ta Joosepil naist soovitas kosida:„Kõigepealt pakun iseennast.”Esimestel kohtumistel seltsima-ja ringidega ütlesin, et ei kavatsemidagi pöördeliselt muuta, eitõsta maju korstnate peale egapane jõge tagurpidi voolama.Siin on väga tugevad traditsioo-nid ja sügav kultuurilugu, midatuleb vaid jätkata. Olen veendu-nud, et üksinda ei tee suurt mi-dagi, ühtsuses ja meeskonnatööspeitub jõud.

Kui ma Kanepi kasuks otsus-tasin, mõtlesin, et esimene üles-anne on leida üles need inime-sed, kes mõtlevad tuleviku pea-le, kelle süda ja hing on siin,oma koduvallas. Just selliseidtoredaid inimesi olengi koha-nud. Kindlasti pole ma veel kõi-gini jõudnud, aga küllap koh-tume.

Illustreerin oma mõtet: kuju-tan ette värvilisi paelu ja linte,mis üksikuna on erksavärvilisedriideribad, aga kui nad kokkupõimida, saab imekauni vaibavõi kanga. Just sellise ühistöösvalminud vaibana kujutan etteKanepi kultuurielu, nii et sedapeaks nägema kogu vallarahvas,maakond, riik ja kaugemaltkirahvas.

Edu ja head meeskondaÜllele oma mõtete teostami-seks!

KT

Vaata ETV ,,Puutepunkti” saateid, kus näidatakse Põlvamaa Hurmioru talude tegemisi

Alates 12. oktoobrist näitab ETV saates ,,Puutepunkt” PõlvamaaHurmioru koostöövõrgustiku talude tegemisi. Minisarja „Küla-visioon” toodab Haridusmeedia, saate autor-toimetaja on Anne Lill.Saated on ETV eetris pühapäeviti algusega 15.45 ja kordusenakolmapäeviti 18.15.

12. oktoobril oli sissejuhatav saade, järgmistel nädalatel oldi kü-las Eeverti-Mangu talus, Põhjala ja Puru talus. Tulemas on saated:9. novembril Siilmandi talust, 16. novembril Ojasilla talust, 23.novembril Uibu talust ja 30. novembril Krimmi talust.

27. novembril soovivad saate tegijad uuesti kohtuda Hurmiorupereringiga. Kõigil on võimalus oma hinnang anda ja mured süda-melt ära rääkida.

Kes soovivad ümarlaual osaleda, palun sellest teada anda 20.novembriks savitalu@hot.ee või tel 517 4470 või 797 9008.

Saate tegijad ootavad tagasisidet kodulehekülje kaudu www.ve-dur.ee/puutepunkt või tel 628 4405. Meie kogemuste eeskujul saa-vad teised piirkonnad oma võrgustikke looma hakata. Lisa leiadkiwww.vedur.ee/puutepunkt.

Info on ka meie koduleheküljel www. hurmiorg.ee.Head vaatamist, analüüsimist ja tagasiside andmist!Ilusat sügist!

EELA JÄÄ,Savi talu perenaine

Tänavuste hõimupäevade ajal olid Põlvamaal külas udmurdid.Hõimlased esinesid Kanepi gümnaasiumis ning Mesipuu ja Saviturismitalus.

13. detsembril kella 9–14JÕULULAAT

Kanepi gümnaasiumis

Info tel 505 6297, 501 8593, 797 6311;e-post: margitlail@hot.ee.

Kanepi valla kultuuri- ja spordinõunikuna töötab sellestsügisest Ülle Sillamäe. Kanepi Teataja kolmele küsimuse-le vastas Ülle meeleldi.