tööturu Ülevaade 2/2014
DESCRIPTION
Natalja Viilmanni ja Orsolya Soosaare esitlus ajakirjanikele mõeldud infotunnis.TRANSCRIPT
![Page 1: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/1.jpg)
TÖÖTURU ÜLEVAADE2/2014
Orsolya Soosaar Natalja Viilmann
Liina Malk
![Page 2: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/2.jpg)
Esitluse teemad
• Tööealine elanikkond• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus• Hõive • Taustinfo: meeste ja naiste hõive erinevus• Tööpuudus ja vakantsid• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu• Taustinfo: reservatsioonipalga kujunemine
2
![Page 3: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/3.jpg)
Tööealisi oli eelmisel aastal 0,9% vähem kui aasta varem
• Kahanemisest andis 1/5 negatiivne rändesaldo ja 4/5 loomulik rahvastiku muutus
• Tööealiseks (15aastaseks) saab sel aastal üks väiksemaid sünnikohorte, kuid ülikooli lõpetavad laulva revolutsiooni ajal sündinud lapsed – kvalifitseeritud tööjõu juurdevool pole veel kahanenud, kuid hakkab kahanema peagi
![Page 4: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/4.jpg)
Rändesaldo paranes võrreldes 2012. aastaga tänu tagasirände suurenemisele
![Page 5: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/5.jpg)
Tööjõus osalemise määr oli esimesel poolaastal 1 protsendipunkt madalam kui aasta varem
• Mitte-eestlaste osalemise määr langes, eestlaste oma aga tõusis• Naiste osalemise määr langes rohkem kui meeste oma
![Page 6: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/6.jpg)
Tööjõu-uuringu järgi hõive esimesel poolaastal kahanes – tööturg kohaneb kesise majanduskasvuga
Hõive määr jäi ligikaudu eelmise aasta tasemeleEttevõtete andmetel põhinevad hinnangud näitavad väikest hõive kasvu
![Page 7: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/7.jpg)
Kohanemisele viitab ka töötundide kahanemineühe hõivatu kohta
• Töötundide vähendamine on ka varem olnud oluline kohanemise viis
![Page 8: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/8.jpg)
Hõive struktuuris on viimase üheksa aasta jooksul suurenenud meeste osakaal
• Meeste hõive on olnud majandustsükli suhtes palju tundlikum• Nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemine ja hõive määr on
samal ajal kasvanud
![Page 9: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/9.jpg)
Rahvastiku vananemine peegeldub hõivatu keskmise vanuse tõusus
![Page 10: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/10.jpg)
Keskmise töötaja haridustase tõuseb, sest tööturule sisenejad on kõrgemalt haritud kui väljujad
• Kõrgharidusega töötajate hõive on üle majandustsükli kõikunud kõige vähem
![Page 11: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/11.jpg)
Taustinfo 1: Meeste ja naiste tööhõive erinevused
• Meeste ja naiste tööhõive määr erines eelmisel aastal 8 protsendipunkti• Osaajaga (vabatahtlikult või vaeghõivatuna) töötas 14% naistest ja vaid 6% meestest• Naiste tööstaaž on meeste omast keskmiselt lühem ja sagedamate katkestustega,
palgad ja pensionid madalamad
![Page 12: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/12.jpg)
Töötuse määr oli teises kvartalis väiksema aktiivsuse tõttu kõigest 6,9%
• Pikaajaliste töötute osakaal on sel aastal kasvanud • Registreeritud töötuse määr oli 4% – need on inimesed, kelleni jõuavad
aktiivsed tööturumeetmed. Üks oluline põhjus, miks töötud ei pöördu töötukassa poole, on see, et neil pole õigust hüvitisele ega abirahale
![Page 13: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/13.jpg)
Palgakasv aeglustus teises kvartalis 4,8%ni
• Tunnipalga kasv esimesel poolaastal ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
![Page 14: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/14.jpg)
Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus
• Kui eelmisel aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 8,6%, siis selle aasta esimesel poolel 7,7%
Tabel 1. Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2014. aasta I poolaastal haridustaseme ja soo lõikes Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus
644 495 609 5,9% 4,1% 6,1%
II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus
758 581 687 3,4% 10,3% 6,9%
III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus
921 694 785 14,9% -0,4% 7,2%
Kokku 765 617 702 7,1% 7,0% 7,7%
![Page 15: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/15.jpg)
Taustinfo 2: Töötute reservatsioonipalka mõjutavad tegurid
• Reservatsioonipalk vanuse kasvades tõuseb
• Naiste reservatsioonipalk on meeste omast keskeltläbi 24% madalam
• Positiivne seos haridusega: kolmanda taseme haridusega töötute reservatsioonipalk on 7,2% kõrgem kui esimese taseme haridusega töötutel
• Reservatsioonipalk on ligikaudu 6% madalam eelmiselt töökohalt mittevabatahtlikult lahkunutel
• Mida kõrgem on leibkonna sissetuleku tase, seda kõrgem on reservatsioonipalk
• Mida kõrgem on töötuse määr regioonis, seda madalam on töötute reservatsioonipalk
• Negatiivne seos töötuse kestusega: mida pikem on töötuse kestus, seda madalam on reservatsioonipalk
Sõltuv muutuja Reservatsioonipalk St. hälve
Vanus 0.035*** 0.005
Naine -0.240*** 0.017
II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus
0.008 0.019
III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus
0.072*** 0.028
Mitte-eestlane -0.001 0.020
Abielus, kooselus -0.002 0.019
Laste arv 0.010 0.010
Mittevabatahtlik töötus -0.059*** 0.017
Leibkonna sissetulekute tase 0.039*** 0.008
Töötuse kestus -0.005*** 0.001
Keskmine kuutöötasu regioonis 0.119 0.110
Regionaalne tööpuuduse määr -0.013*** 0.004
Märkus: Analüüs hõlmas 2895 vaatlust ja mudelit hinnati kahesammulise vähimruutude meetodil. *** tähistab üheprotsendist olulisustasandit.
![Page 16: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/16.jpg)
Palgakasv oli kiirem palgajaotuse madalamas osas• Vähenenud on nende inimeste osakaal, kelle töine tulu jääb kuus alla 40% mediaanist, mis oli
selle aasta esimese seitsme kuu keskmisena 760 eurot • Alla miinimumpalga ehk 355 euro jäi kuus keskmiselt 14% palgaväljamaksetest
![Page 17: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/17.jpg)
Eesti tööjõu maksukiil eelmisel aastal veidi vähenes
• Eesti tööjõu maksukoormus on madalam kui näiteks Saksamaal ja Soomes, kuid kõrgem kui Ameerika Ühendriikides
• Keskmist palka teeniva ja üksi elava töötaja maksukiil oli eelmisel aastal 39,9%
![Page 18: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/18.jpg)
Nominaalse tööjõu ühikukulu kasvu tipp jäi selle aasta esimesse kvartalisse ja ulatus 8,8%ni
![Page 19: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/19.jpg)
Tööjõukulude osakaal SKPs on Eestis veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt
• Sõltub majanduse struktuurist – mida suurem on teenindussektori osakaal, seda suurem on ka tööjõu osa
![Page 20: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/20.jpg)
SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv vähendas kasumit
• Pikema aja jooksul sunnib tööjõukulude kasv toodanguühiku kohta madalama kasumlikkusega ettevõtteid turult lahkuma• Teenindussektoris kandub palgakasv edasi hindadesse
![Page 21: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/21.jpg)
Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid
Eesti on sisenenud väheneva tööjõupakkumise ajastusse. Lähiaastate tõsisteks väljakutseteks on struktuurse tööpuuduse vähendamine ning pikaajaliste töötute ja mitteaktiivsete inimeste konkurentsivõime parandamine tööturul
Palgakulud on hakanud kesisema majanduskasvuga kohanema. Tasakaalukama arengu saavutamiseks peaks kohanemine olema veelgi ulatuslikum
Ebakindlalt kasvava välisnõudluse ja väheneva tööjõuressursi tingimustes on üha olulisem konkurentsivõime. Võtmesõnaks on tõhusus. Lisandväärtust saab kasvatada üleilmsetes tootmise väärtusahelates ülespoole liikudes
![Page 22: Tööturu Ülevaade 2/2014](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022062405/5568045fd8b42a242a8b4a16/html5/thumbnails/22.jpg)
Täname tähelepanu eest!