jaan krossi elu ja looming
DESCRIPTION
Jaan Krossi elu ja looming. Koostanud Ive Porkon Ülenurme Gümnaasium 2008. Ole raas – kuid puhas elav süsi tänase ja homse päeva jaoks! («Söerikastaja», 1956). Elulugu 1920 - 1941. Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Jaan Krossi elu ja looming
Koostanud Ive Porkon
Ülenurme Gümnaasium
2008
Ole raas – kuid puhaselav süsitänaseja homse päeva jaoks!
(«Söerikastaja», 1956)
Elulugu 1920 - 1941
Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana.
1928 – 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis.
1938 – 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 – 41 tegi kaastööd Noorte
Häälele.
Elulugu 1941 - 1944
1941 – 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär
1943- Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk
1944 aprill – sept oli vangistatud
Elulugu 1944 - 1954
1944 – 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna
1946 – 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs
Elulugu 1954 - 1981
1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas
1957 – 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse
sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse
aseesimees
Elulugu 1988 - 1998
1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid
1992 – 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli
filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor
Elulugu 1998 - 2007
Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross
Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega
Suri 27. detsembril 2007. a
Jaan Kross ja Ellen Niit
Tunnustusi 1971 - 1992
1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia
audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu
Tunnustusi 1996 - 2003
1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden
1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali
kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri
aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna
komandöririst
Tunnustusi 2006
2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia
kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti
kirjandusauhindu
Aasta Eurooplane 2006
,, Aasta Eurooplane 2006 -- tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest.” (Postimees 2006 5.11)
Luulekogud 1958 -1969
1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid
asju»
Luulekogud 1963 - 2005
1963 poeem «Tuule-Juku» 1971 valikkogu «Voog ja
kolmpii» 2005 «Luule»
Novellid 1970 - 1972
1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus»
1971 «Michelsoni immatrikuleerimine»
1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all»
Novellid 1980 - 1994
1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd»
Romaanid 1970 - 1978
1970–1980 «Kolme katku vahel»
1973 noorsoojutustus «Mardileib»
1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull»
Romaan ,,Kolme katku vahel”
Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu ,,kolme katku” (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal.
Noosoojutustus ,,Mardileib”
Lugu teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant.
Romaan «Keisri hull»
Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse.
Romaanid 1982 - 1988
1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi
ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid»
Romaan ,,Wikmani poisid”
Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust.
Romaanid 1989 - 2001
1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa»
Näidendid
1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema
piiskop»
Muud teosed
1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga
1968–1995 kogud «Vahelugemised»
2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised»
2003 «Omaeluloolisus ja alltekst»
Tõlked 1963 - 1970
1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper»
1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac»
1966 W. Shakespeare’i «Othello» 1968 W. Shakespeare’i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese
tragöödia»
Tõlked 1971-1988
1971 L. Carrolli «Alice imedemaal»
1975 W. Shakespeare’i «Perikles» ja «Torm»
1988 S. Zweigi «Eilne maailm»
J. Krossi teoste tõlkeid
Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tšehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde.
Juhani Salokannel Jaan Krossist
,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12)
Karl Martin Sinijärv Jaan Krossist
,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus.”
(Eesti Päevaleht 2008 05.01)
Allikmaterjalid “Väike eesti kirjanike leksikon” Virgela, Tallinn 1998
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross
Postimees 28.12 2007, 5.11 2006
Eesti Päevaleht 27.12 2007, 05.01 2008