inimese koed
DESCRIPTION
INIMESE KOED. Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus, Tartu 2008. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST. Sama talitlusega rakud -> Kude -> Organ e. elund -> Organsüsteem e. elundkond -> organism. Eristatakse:. Epiteelkude Sidekude - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/1.jpg)
INIMESE KOEDINIMESE KOED
Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.
kursus, Tartu 2008
![Page 2: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/2.jpg)
ÜLEVAADE INIMORGANISMI ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSESTEHITUSESTSama talitlusega rakud -> Kude ->Organ e. elund ->Organsüsteem e. elundkond ->organism
![Page 3: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/3.jpg)
Eristatakse:Eristatakse:EpiteelkudeSidekudeLihaskudeNärvikude
![Page 4: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/4.jpg)
Järgnev (aluseks õpik lk. 64-Järgnev (aluseks õpik lk. 64-67) on koostatud põhimõttel 67) on koostatud põhimõttel Konspekt nelja koeliigi kohta
◦Millist ülesannet täidab◦Millised alaliigid võivad olla ja nende
kohta näited (või mis ülesanne neil on)
◦Verest eraldi materjali lisaks (pole õpikus)
◦Närvikoe juures mõisted: neuron, närviimpulss,sünaps, mediaator, neurogliia, vaata ka pilte
![Page 5: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/5.jpg)
EpiteelkudeEpiteelkude: ülesanded: ülesanded Katab väliskeskkonna või kehaõõnega
ühenduses olevaid pindu Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest Selle kaudu toimub kogu ainevahetus
organismi ja keskkonna vahel◦ Epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval
moodustades õhukese “kile” (ühest või mõnest rakukihist)
Ripsepiteel (välispinnal asuvad ripsmed) – hingamis-teedes
Epiteelirakkudel veel mitmeid spetsiaalseid ülesandeid: võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima
![Page 6: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/6.jpg)
SidekudeSidekude: : Ühendab teisi kudesidMoodustub valdavalt kollageenist (elastseid kiude moodustav valk)
![Page 7: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/7.jpg)
SidekoeSidekoe liigid: liigid:KOHEV SIDEKUDE
◦Siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi
RASVKUDE◦Varuaine kogumiseks, pehmendab
lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid
![Page 8: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/8.jpg)
rasvkude
![Page 9: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/9.jpg)
FIBRILLAARNE SIDEKUDE◦Kollageeni kimbud paralleelselt◦Moodustavad kõõluseid ja ligamente,
mis hoiavad skeletti koos
![Page 10: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/10.jpg)
KÕHRKUDE◦Kollageen võrgustikuna◦Tugevad painduvad tugistruktuurid
(luude otstes, kõrvalestas)
kõhr
![Page 11: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/11.jpg)
LUUKUDE◦Jäik, kollageen ümbritsetud Ca ja
fosfaadi sooladega
![Page 12: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/12.jpg)
VERI◦Vedel◦Hapniku, toitainete, hormoonide ja
teiste ainete transport, immuunsuse tagamine
![Page 13: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/13.jpg)
Veri jaguneb: Veri jaguneb: vereplasma ja vererakudvereplasma ja vererakudVererakud 45%
◦Punalibled e. erütrotsüüdid (90% rakkudest) Väikesed, lühiealised, kaksiknõgusad, Puudub tuum, mitokondrid jt oragnellid Sisaldavad hemoglobiini Uued tekivad tüvirakkudest
Transpordivad hapnikku ja süsihappegaasi Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride
![Page 14: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/14.jpg)
◦Valgelibled e. leukotsüüdid Punalibledest suuremad Neil on tuum ja teised organellid Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes
Ülesanne on kaitsta organismi
![Page 15: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/15.jpg)
Valgelibled jagunevad: Granulotsüüdid (elavad 4-5 p, veres vaid mõned
tunnid) Neutrofiilid Eosonofiilid Basofiilid
Monotsüüdid – arenevad makrofaagid (elavad aastaid)
Lümfotsüüdid – võitlevad mikroobidega moodustades antikehi (elavad aastaid)
![Page 16: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/16.jpg)
◦Vereliistakud ehk trombotsüüdid Väikesed, tuumata Sees palju põiekesi kus ensüümid vere
hüübimiseks 40-50 X rohkem kui valgeliblesid
![Page 17: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/17.jpg)
Vereplasma 55% sisaldub:
◦Vesi◦Transportvalke◦Antikehad ehk immunoglobuliinid◦Fibrinogeen (hüübimisvalk)◦Toitaineid (glükoosi, aminohappeid,
Na-, Ca-sooli, jääkaineid, hormoone
![Page 18: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/18.jpg)
LihaskudeLihaskude::Kokkutõmbumine tänu neis
olevatele müofibrillideleKaks liiki lihaskude:
◦SILELIHASKUDE Käävjad rakud Siseelundkonna lihased Ei allu tahtele
![Page 19: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/19.jpg)
◦VÖÖTLIHASKUDE Pikad paljutuumalised
Skeletilihased - alluvad tahtele
Südamelihased - rakud vaiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku - ei allu tahtele
![Page 20: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/20.jpg)
NärvikudeNärvikudeVõtab vastu ärritusi, töötleb neid,
kannab erutust edasi ja salvestab
![Page 21: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/21.jpg)
![Page 22: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/22.jpg)
Neuron e. närvirakkNeuron e. närvirakk
dendriit
Akson e. neuriit
![Page 23: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/23.jpg)
NÄRVITALITLUSESTNÄRVITALITLUSEST
Neuron = närvirakk (dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem )
Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.
Sünapsis on neurotransmitterid ehk mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid.
Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.
![Page 24: INIMESE KOED](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061423/56814433550346895db0cd32/html5/thumbnails/24.jpg)
Sünapsis toimub keemiline Sünapsis toimub keemiline ülekanneülekanne