inf - aful · tartu, viljandi). detsembris toimub eesti rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes...

17
INF Tartu 2017 A S S O C I A T I O N O F F I N N O - U G R I C L I T E R A T U R E S

Upload: others

Post on 29-Jul-2020

6 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

INF

Tartu 2017 ASSOCIA

TIO

N

OF

FIN

NO-UGRIC LIT

ER

ATURES

Page 2: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

Eestis, Lohusalus toimunud soome-ugri kirjanike kongressil ilmus väl-jaande INF esimene number (1996) ning sestsaadik annab INF iga kahe (vahel ka kolme) aasta tagant lühidalt teavet selle kohta, mida soome-ugri kirjanike ühendused või kirjanikud/kirjandusteadlased individuaalselt peavad vajalikuks teada anda oma rahva kirjanduse või kirjanduselu koh-ta. Nõnda on sellest tagasihoidlikust publikatsioonist kujunenud subjek-tiivne dokument, mis koondab materjale esitanud kirjanduslike kogukon-dade jaoks olulist. Põhjalikuma info saavad osalejad muidugi kongressilt. Tere tulemast Tartusse, XIV soome-ugri kirjanike kongressile!

Eva ToulouzeSoome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni asepresident

Since publication of the first issue of INF, at the Finno-Ugric Wri-ters’ Congress in Lohusalu (1996), every two or three years the INF has transmitted succinct information about what the writers’ organisations, or single writers or researchers, consider it necessary for others to know about their literatures or their literary lives. Thus, this modest publication is a subjective document about what the literary communities that deci-ded to send something see as essential. Of course, more information will be shared at the congress. So welcome to the 14th Congress of Finno-Ugric Writers in Tartu!

Eva ToulouzeVice-President of the Association of Finno-Ugric literatures

С тех пор как первый INF опубликовали на Конгрессе финно-угорских писатели в Лохусалу (1996), INF даёт краткий информационный обзор событий из литературы и литературной жизни, которыми писательские организации или сами литераторы/литературоведы считают необходимым поделиться. Таким образом, эта скромная публикация является субъективным документом о том, что каждое литературное сообщество, отправившее его, считает важным. Безусловно, на самом конгрессе обмена информацией будет больше. Добро пожаловать на 14 конгресс финно-угорских писателей в Тарту!

Ева ТулузВице-президент Ассоциацией Финно-Угорских литератур

Sisukord / Contents / Содержание

EKL tegevusest 2015-2017 ..............................................................................................................2

Ajalooainelised kirjandusteosed soome-ugri rahvastel ......................................................3

Ajalooainelisest ilukirjandusest ....................................................................................................6

Finno-Ugric (Uralic) literatures and Finland 2015-2017 ...................................................9

Published books in Finland, Finno-Ugric peoples and languages ............................... 11

Finno-ugric literatures and activities in France................................................................... 13

О коми союзе писателей ............................................................................................................. 16

Своеобразие удмуртской литературы конца XX – начала XXI века ................... 19

Антология многонациональной литературы России (на примере Республики Карелия) ...................................................................................... 24

О журнале «Север» ......................................................................................................................... 28

Мансийская литература ............................................................................................................. 29

Täname toimetajaid – Daniel Dwarden Allen ja Tatiana Alõbina – kummardus.

Page 3: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

2 3

EKL tegevusest 2015-2017

Ingrid Velman-Staub

Eesti Kirjanike Liit koondab praegu 311 kirjanikku, tõlkijat, kirjandus-teadlast ja kriitikut. Liidul on regionaalne osakond Tartus (hõlmab Lõuna- Eesti kirjanikke) ning kaks sektsiooni – tõlkijate ja ulmesektsioon.

EKL kuulub rahvusvahelistesse koostööorganisatsioonidesse Euro-pean Writers’ Council ja Baltic Writers’ Council. EWC juhatusse kuulub EKL esimees Tiit Aleksejev ja BWC juhatusse EKL aseesimees Piret Viires.

Kirjanike Liit on Eestis läbi viinud mitmeid traditsioonilisi kirjandus-üritusi: iganädalased kirjanduslikud kolmapäevad Tallinnas ja kirjandus-likud teisipäevad Tartus, laupäevased lastehommikud Tallinnas.

Sügiseti toimuvad eesti kirjanike sõidud raamatukogudesse (3.-6.11.2015, 7.-11.11.2016), „Sõnarännu“ ajal külastavad 3-4-st kirjanikust koosnevad rühmad kahe päeva jooksul nelja raamatukogu kahes maakon-nas. Nende sõitude kevadiseks paralleeliks on Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade nominentide esinemised kolmes Eesti linnas ( Tallinn, Tartu, Viljandi).

Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse kirjanduse, kirjanduspoliitika, kirjastamise, raamatuko-gude ja kõige muu raamatuga seonduva üle. 7.12.2015 toimunud ürituse teema oli „Aja vaim ja vari“, 8.12.2016 „Mis meist saab?“.

Iga aasta 2. märtsil antakse välja F. Tuglase novelliauhind ja14. märtsil Kultuurkapitali kirjandusauhinnad, mille üleandmistseremoonia on sa-muti Kirjanike Liidu korraldada.

Kirjanike Liit on toeks mitmete kirjandusfestivalide korraldamisele. Tartus toimuvad kevadel Prima Vista (4.7.05.2016 väljasõiduga Haapsallu ja 8.-13.05.2017 väljasõiduga Värskasse) ning sügisel interdistsiplinaarne Hullunud Tartu (19.-21.11.2015 alapealkirjaga „Tervis“, 10.-11.11.2016 alapealkirjaga „Geniaalne“). Tallinnas aga kevadeti HeadRead (25.-

29.05.2016 ja 24.-28.05.2017), 2017. aasta augustis toimuvad pärast ka-heaastast pausi jälle festival Dovlatovi Päevad Tallinnas.

Kirjanike Liit osaleb ka kirjanduskonverentside korraldamises. Toi-munud on nii eesti klassikale pühendatud (nt Siuru 100 17.-18.05.2017) kui kaasaegset kirjandust ja kultuurinähtusi (18.09.2015 ja 18.11.2016) käsitlevad konverentsid.

EKL teeb koostööd Eesti Teatri Agentuuri ja Lavastajate Liiduga, toi-munud on 3 näitekirjanduse seminari, augustis 2017 viiakse läbi neljas.

EKL tõlkijate sektsioon on korraldanud 13 tõlkijate seminari. Tõlkijate sektsioon on viimase kahe aasta jooksul üllitanud ka 2 tõlkeküsimustele pühendatud almanahhi Tõlkija Hääl.

Märtsis 2016 kuulutas Kirjanike Liit välja järjekordse romaanivõist-luse. Võistlusele laekus 67 käsikirja ja tulemused avalikustati 6.06.2017.

Ajalooainelised kirjandusteosed soome-ugri rahvastel

Arvo Valton Mingis mõttes on kõik ilukirjanduslikud teosed ajalooainelised, vahest ka tulevikuutoopiad ja teaduslik fantastika, kuivõrd need kõik lähtuvad mi-neviku kogemustest.

Siiski on tavaks pidada ajaloolisteks teosteks neid romaane, lühijutte, poeeme, luuletusi, mis käsitavad mingit kaugemat ajaloolist aega, olgu aeg kas üksnes taustaks või peamiseks teemaks.

Kui kauge see aeg peaks siis olema, et teos saaks tiitli ajalooaineli-ne? Kas piisab viiekümnest aastast või olgu see pigem viissada? Kas sada aastat on veel lähiminevik ja kas iidne aeg, mille kohta pole ei ajaloolisi ürikuid ega arheoloogilisi oletusi, on ikka ajalooaineline teos või pelgalt fantaasiavili?

Kas terava süžeega teos, millel on küll ajaloo märgid küljes, kuid kä-

Page 4: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

4 5

sitab tegelikult tänapäeva probleeme üsnagi tänapäevaselt, on ikka aja-looaineline teos? Kas ka omaenda eluloo minevikulist käsitlust võiks pida-da ajalooaineliseks teoseks? Kas seda on teos, mis käsitab nähtusi, mis on kadunud ajalukku ja mida me täna enam oma elukorralduse osaks ei pea, kuid mis kummitab meid erineval viisil? Kas selleks võiksid olla ka teosed, mis käsitavad tänapäeval toimivaid ajalooliste juurtega nähtusi?

Teos, mis üritab õiendada arveid ajalooga või vähemalt ajaloolaste kä-sitlustega, üritab vaielda juurdunud seisukohtadega, pakub oma nägemusi ajaloosündmuste kohta, on kirjandusloolaste liigituste kohaselt kindlasti ajalooaineline teos, aga kas ka juhul, kui need pakutavad seisukohad on ilmselgelt ebatõesed või koguni jaburad?

Kas rahvaluule mitmed žanrid, muistendid, legendid, müüdid on aja-lookirjanduse auväärne osa? Kas seda on suurteosed, mida nimetatakse rahva eeposeks ja mis alati käsitavad mingil määral ka olnud sündmusi ja annavad neile hinnanguid?

Siinkohal esitagem mitte kuigi täieliku loetelu soome-ugri rahvaste kirjandusteostest, mida võiks pidada rahva ajalugu käsitavateks, ajaloo vaatenurgast rahva valu ja igatsusi väljendavateks teosteks. Osa nimetata-vatest on juba ka eesti keelde tõlgitud, mitmed nendest ootavad kindlasti veel tõlkimist.

KomiGennadi Juškov „Tšugra“ (romaan), „Peremärk“ (romaan) ja „Tuleraud“ (romaan)Vladimir Timin „Ežva Perõmsa zonka“ (romaan, e.k. „Vana-Permi poisi Tikö seiklused“, 2006)Kallistat Žakov „Biarmia“ (eepos, e.k. 2016)Nöbdinsa Vittor „Ust-Kulomi mäss“ (näidend), „Lutša“ (novell, e.k. 2011)Tima Ven „Üks… kolmeteistkümnest miljonist“ (romaan, e.k. katkend 2011)Aljona Šomõssova „Retk minevikku“ (novell, e.k. 2011)

UdmurdiKedra Mitrei „Eš-Terek“ (romaan) ja „Raske ike“ (romaan)Mihhail Petrov „Vana Multan“ (romaan, e.k. 2017)Ignati Gavrilov „Kamit Usmanov“ (näidend, e.k. 2016) ja „Külm allikas“ (näidend)

Anatoli Leontjev (Konjö Tolja) „Tee avaneb minejale“ (romaan, e.k. kat-kend 2012)Mihhail Hudjakov „Kõldõsini aeg“ (eepos, e.k. 2014)Mihhail Konovalov „Gajan“ (romaan, e.k. katkend 2012)Semjon Samsonov „Kaama kohal müristab“ (ajaloolis-dokumentaalne ju-tustus) ja „Ei, see pole muinasjutt“ (sama)Pjotr Zahharov „Ebga“ (näidend, e.k. 2016)

MariSergei Tšavain „Akpatõr“ (näidend, e.k. 2016)Aleksandr Juzõkain „Kuningmäel“ (romaan. e.k. katkend 2012)Vitali Petuhhov „Akram“ (romaan) ja „Terav nool, pingul vibunöör“ (ro-maan)Leonid Jandakov „Tšotkar“ (romaan), „Mamitš Berdei“ (romaan) ja „Onar“ (romaan)Nikon Ignatjev „Savik“ (romaan, e.k. katkend 20 12)Anatoli Spiridonov „Jugorno“ (eepos, e.k. 2015)Valentin Kossorotov „Must veri“ (novell, e.k. 2012)Vjatšeslav Abukajev-Emgak „Ošketša“ (novell, e.k. 2012)

MordvaKuzma Abramov „Purgaz“ (romaan, e.k. 2014), „Priiuse eest“ (romaan, e.k. 2017), „Eilne päev“ (näidend, e.k. 2016)Andrei Kutorkin „Must post“ (romaan), „Lamzur“ (värss-romaan), „Õuna-puu suure tee ääres“ (värss-romaan) ja „Rahutu Sura-jõgi“ (triloogia)Aleksandr Doronin „Kirikukellade varjud“ (romaan) ja „Kuzma Aleksejev“ (romaan)Mihhail Brõžinski „Häirekell“ (jutustus), „Sajandite hääled“ (essee) ja „Sa-maealised“ (jutustus)Pjotr Kljutšagin „Troika“ (novell, e.k. 2013)Grigori Pinjassov „Tundmatud hauad“ ja „Läbi kolme põrgu“ (novellid e.k. 2013)Vassili Radin „Suured katlad“ (romaan, katkend e.k.2013)

Page 5: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

6 7

MansiMihhail Plotnikov „Jangal-Maa“ (eepos, e.k. 2016)Juvan Šestalov „“Kui mind hellitas päikene“ (romaan) ja „Ugrimaa“ (ro-maan)

HandiJeremei Aipin „Jumalaema verisel lumel“ (romaan, e.k. 20

KarjalaAntti Timonen „Meie, karjalased“ (romaan, e.k. 1976)Pjotr Semjonov „Puhasjärve Maša“ (romaan)Olga Mišina „Mari lill“ (romaan)Seppo Kantervo „Harjuskid“ (näidend, e.k. 2016)

Ajalooainelisest ilukirjandusest

Arvo Valton

Mingis mõttes käsitab ju mistahes ilukirjanduslik teos ühe rahva ajalugu, kuivõrd see ajalugu sisaldub selle rahva esindaja igapäevaelus ja mõtte-maailmas, tema muredes ja valudes, unistustes ja lootustes.

Ajalooaineline ilukirjandus kitsamas mõttes eeldab teatavat aega taga-si toimunud sündmuste kirjeldamist ja nende tundelist hindamist. Seejuu-res on niisuguses teoses ikka mingi osa väljamõeldisel, olustikulise tausta loomisel, mille kohta autentseteks peetavates ürikutes teated puuduvad, ajaloos tõepoolest tegutsenud tegelaste tundeelu oletataval kujutamisel, nende mõtetel ja repliikidel, mida enamasti pole ühestki tõsiajaloolisest käsitlusest leida.

Aristoteles on võrrelnud ajalugu luulega, öeldes, et ajaloolane kõneleb toimunust, luuletaja sellest, mis võinuks toimuda. Eesti keeles on mõiste luuletamine sageli sünonüümiks sõnale valetamine. Paraku võib valeta-mist leida ajalookäsitlustest küllap rohkemgi kui luulest.

Kui küsisin oma küllalt mahukas kirjavahetuses Mordva nüüdisaja va-

hest kõige olulisemalt ajaloolaselt, suure kirjaniku Kuzma Abramovi po-jalt Vladimir Abramovilt tema isa ajalooainelisi romaane tõlkides mõnd seletust, et millele kirjanik on tuginenud seda või teist asja kujutades või sündmusi esitades, vastas ta, et kirjanik tugineb oma intuitsioonile ning see osutub enamasti üllatavalt õigeks. Igatahes tore seletus ja ajaloost au-salt kirjutavale kirjanikule julgustav.

Ka osa ajaloo puhtalt teaduslikkusele pretendeerivad kirjutised on esitatud põnevalt ja elavas, vahel lausa ilukirjanduslikus laadis. Olgu siin-kohal mainitud teoseid nagu prantslase Jaques Le Goffi „Euroopa keskaja kultuur“, ameeriklase Marshall Sahlinsi „Saared ajaloos“ või kanadalanna Natalie Davise „Martin Guerre tagasitulek“, aga miks mitte ka inglase Ar-nold Toynbee 12-köiteline suurteos „Uurimus ajaloost“ või Eestis ülimalt populaarne olnud Oswald Spengleri „Õhtumaa allakäik“.

Ja siiski erinevad selgelt ilukirjanduslikud ajalooainelised teosed ni-metatutest selle poolest, et juurdemõtlemiste osa nendes on tingimata olemas ning see on igati aktsepteeritav. Selliseid kirjanikke on kõikidel rahvastel hulgi, sealhulgas ka soomeugrilastel.

On üleüldiselt teada, et ajalooteadus on alati olnud poliitika teenistu-ses, et oma ajalugu on ilustatud, ideoloogilise sunni all olnud rahvaste aja-lugu on vallutajate huvides moonutatud, vaenlaste ajaloost kirjutades on otsitud nende tegelikkust laimavaid motiive, on suisa valetatud sündmusi kirjeldades ja eriti neid hinnates.

Seetõttu võib just ajalooainelistest ilukirjanduslikest teostest sageli leida ausamaid käsitlusi – kuigi ega sealgi reeglina omadele liiga tehta, vaid esitatakse omi ikka paremas valguses. Küll aga võib leida sealt mõne-legi peale sunnitud seisukohale kasvõi looritatud vastuvaidlemist.

Just see on asi, mis teeb meile oluliseks oma hõimurahvaste ajalooai-neliste teostega tutvumise, kuivõrd nende ametlikus ajalookäsitlustes sisaldub palju kallutatust, et mitte öelda suisa vassimist. Ilukirjandusest aga tahaksime leida seda, mis tegelikult on juhtunud, kuidas seda näevad allutatud rahvaste kirjanikud ise, kuidas nad seda või teist ajaloofakti hin-davad, mis tundeid see nendes on esile kutsunud.

Muidugi pole ka ilukirjanduslikud teosed alati viimse tõe prohvetid, sest eks autorite ajusid ole pestud kogu nende elu ja hariduskäigu jooksul. Siiski osutuvad isegi nende aimused sageli tõesemaks kui õpikutes ja aja-lookäsitlustena kirja pandud traktaadid.

Seejuures peab märkima, et seda tõde kannavad mitte üksi ära trüki-tud romaanid ja näidendid, vaid veel enam ehk rahvaluule, sealhulgas ka

Page 6: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

8 9

nende rahvaste eeposed, mis sageli on kirja pandud rõhuva rahva ausate esindajate poolt.

Tahangi eesti keelde tõlgitud teostest ennekõike esile tõsta nelja ee-post. Neist Mihhail Hudjakovi eelmise sajandi algupoolel koostatud „Kõld-õsini aeg“ annab teateid vanimast ajalooost, kusjuures lood vägilastest ei ole üksnes müüdid, vaid nende taga on ilmselt kunagi ajaloos elanud tege-lased, rahvajuhid, kelle nimed on säilinud mitmetes Udmurdimaa kohani-medes ja kelle vägitegude taustaks on olnud reaalsed ajaloosündmused.

Veelgi varem on kirja pannud komi suur teadlane Kallistrat Žakov oma šamaanieepose „Biarmia“, millise praegu ehk poolmüütiliseks maaks pee-taval vürstiriigil on taga reaalne, kuid vähe uuritud poolriiklik moodustis Põhjamaal – selle tõestuseks on ka Skandinaavia saagades olevad vihjed.

Väga selge ajaloolise taustaga on Mihhail Plotnikovi poolt kirja pan-dud ja talle ilmselt mansi vana šamaani Kutonja jutustatud eepos „Jan-gal-Maa“, mis käsitab mõistetavalt muinasjutulises kastmes vene vallutus-te aega Lääne-Siberis.

Vahest kõige vähem ajalooline on soome-ugrilaste noorim eepos, Ana-toli Spridonovi kirjutatud mari eepos „Jugorno“, mis aga sisaldab samuti ajaloolise väärtusega teavet, kusjuures see on neljast nimetatust kõige ku-jundlikum ja filosoofilisem.

Ersade ja mokšade ühine eepos „Mastorava“ on eesti keelde veel tõl-kimata.

Peale nimetatute on veel mitmeid ajalooväärtusega kangelaslaule ja muistendeid kõigil meie hõimurahvastel. Ka need ootavad veel tõlkimist ning loodame, et meil tekkib aja jooksul ka noori, kes on võimelised sugu-lasrahvaste rahvaluulet tõlkima otse keeltest.

Eesti keelde on tõlgitud mitmeid romaane ja jutustusi, mida tuleb lii-gitada ajalookirjanduse hulka. Nendest tuleks nimetada mordvalase Kuz-ma Abramovi romaane, 13-nda sajandi sündmusi käsitavat „Purgazi“ ja Stepan Razini ülestõusu jätkulahinguid vene vojevoodide vastu juhtinud ersalase Akai juhtimisel romaanis „Priiuse eest“.

Üheks kõigi meie hõimurahvaste jaoks oluliseks teoseks on udmurdi kirjaniku Mihhail Petrovi romaan „Vana Multan“, mis kõneleb kohtuprot-sessist udmurdi talumeeste vastu. Tähelepanuväärsed on komi kirjaniku Vladimir Timini auhindadega pärjatud romaan „Vana-Permi poisi Tikö seiklused“, mille kulminatsiooniks on Permi vürstiriigi verine vallutamine vene vägede poolt 15.ndal sajandil, ja handi kirjaniku Jeremei Aipini või-mas romaan Kazõmi sõja sündmusi kajastav „Jumalaema verisel lumel“. Samuti pisut hilisemaid sündmusi Karjalas käsitavad juba hulk aastaid

tagasi eesti keelde tõlgitud Antti Timoneni romaanid „Väike Valgetiib“ ja „Meie, karjalased“.

Vaieldamatult on ajaloolise taustaga enne Oktoobrirevolutsiooni ja vahetult pärast seda toimunut, aga ka 30-ndate aastate repressioone ja Teise Maailmasõja sündmusi kajastavad jutustused eesti keelde tõlgitud proosakogumikes, kusjuures pilk nendele sündmustele on sageli hoopis teistsugune, kui seda on vene kirjanduses kohustuslikuks peetud käsitlus-tes. Olgu näidetena nimetatud mokša proosakogumikust „Läbi kolme põr-gu“ Vassili Radini romaanikatkend ja Grigori Pinjassovi novellid või komi klassiku Tima Veni lugu troostitust elust tsaariarmees proosakogus „Seal kaugel, kaugel“.

Eraldi ajalooainelisena väärivad nimetamist mitmed eesti keelde tõl-gitud näidendid nagu mari klassiku Sergei Tšavaini „Akpatõr“, udmurdi klassiku Ignati Gavrilovi „Kamit Usmanov“, mis käsitab ajaloos tegelikult toimunud ülestõusu vene rõhujate vastu. 30-ndate aastate repressioone käsitavad mari kirjaniku Juri Solovjovi näidend „Jõvan Kõrlja“ ning Kuzma Abramovi „Eilne päev“.

Ajaloolist ainest on ka luules, eriti pikemates poeemides, millest seni on tõlgitud peamiselt vaid katkendeid.

Meie suuremate hõimurahvaste kirjandus on rikas ajalooainelistest teostest. Nendega põhjalikumat tutvumist soodustab ehk ka käesolev soo-me-ugri kirjanike kongress.

Finno-Ugric (Uralic) literatures and Finland 2015-2017

Marja Lappalainen Executive Director M. A. Castrén Society

The AFUL-blog (http://ugrikirjallisuus.blogspot.fi), founded in 2010 by active Finnish writers, journalists and researchers, has endeavoured to convey information and network the Finno-Ugric literary world.

The M. A. Castrén Society and the Ministry of Education and Culture

Page 7: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

10 11

supported the publication of 21 books – fiction, non-fiction and textbooks – written in Finno-Ugric languages. In particular, textbooks and discus-sion guides have been published not only in traditional prints but also in online environments. Seven newspapers, magazines and children’s maga-zines have been supported, for example, by subscribing them to libraries and making themed numbers and article series. Eight summer courses for children have also been arranged in the Finno-Ugric regions in Russia.

The literary prizes of the M. A. Castren Society were awarded in 2015. The prizes aimed to highlight the language and culture of the Finno-Ugric peoples living in Russia. The M. A. Castrén Society wanted to emphasize the importance of native language literature by targeting literary prizes in 2015, the Year of the Book, authors of fiction written originally in Fin-no-Ugric languages. There were three prize categories: books for children and youth, poetry, and short prose. The competition was attended by 33 writers representing eight Finno-Ugric languages. Books for children and youth collected 10 proposals, poetry 11 and short prose 12. Author Sofi Oksanen shared literary prizes at the Helsinki Book Fair, the theme of the year being Russia.

Besides the award ceremony, there were a poetry competition, Ug-ricSlam, a reading session of Finno-Ugric fairy tales and a seminar con-cerning freedom of speech. In the showroom there were new Finno-Ugri-an book presentations with interviews and discussions. Among these was author Katja Kettu with her book Yöperhonen (Night butterfly), the events of the book are partly located in a village in Mari Republic. The showroom was also a place to visit for school children and about 6,000 curious visi-tors to learn about Finno-Ugric peoples and their literatures.

In 2017 the M. A. Castrén Society continues its basic work: publish-ing books, arrenging literal courses and supporting newspapers etc. We are also going to organize Finno-Ugric publishing days held in Helsinki together with the FILI. – Finnish Literature Exchange. In 2018, as a con-tinuation to these days, a course for translators will be held. The results of this course will be published at the VIII World Congress of the Finno-Ugric Peoples in Estonia in 2020.

Helsinki 5.5.2017

Published books in Finland, Finno-Ugric peoples and languages

– 51 books of which two are internet versions and nine translations)– fiction, non-fiction and text books

Ante Aikio, Laura Arola: Ristahci skeanka. Davvi Girji 2016.Niilo Aikio: Nigá. Saamelaiskäräjät 2016.E. A. Ahtia: Rahvahan kandeleh. Karjalan Kielen Seura (KKS) 2015.Hanna Apajalahti: Kulttuurimatkailijan Lappi. Intokustannus 2017.Arkkipiispa Leo: Auringolla sen ollessa korkeimmalla – Päivupastos konzu päiväine korgevimal. KKS 2016.Arkkipiispa Leo: Metsätähti ja mies joka metsään lähti – Meccitiähtu da mies ludai meccäh lähti. KKS 2015.Arkkipiispa Leo: Selfie. KKS 2015.Arkkipiispa Leo, Maria Kähäri: Luondokuvat lapsih näh = Luontokuvia lapsille, KKS 2015.M. A. Castrén: Luentoja suomalaisesta mytologiasta. Suomalaisen Kirjalli-suuden Seura, Tietolipas 252. 2016.Timothy Feist: A Grammar of Skolt Saami. SUST 273. Suomalais-Ugrilai-nen Seura (SUS) 2015.Jelena Filippova, Sanna Riikka Knuuttila: Käytännön karjalaa KKS 2015.Finnisch-Ugrische Forschungen: Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde Bd. 63, Heft 1–3. SUS 2016.Riho Grünthal: Vepsän kielioppi. Apuneuvoja suomalais-ugrilaisten kiel-ten opintoja varten. Hilfsmittel für das Studium der finnisch-ugrischen Sprachen XVII. SUS 2015.Inga Guttorm, Veikko Holmberg: Davvin 1-2. Saamelaiskäräjät 2017.Cornelius Hasselblatt: Kalevipoeg studies. The Creation ansd Reception of an Epic. Studia Fennica Folkloristica 21. SKS 2016.

Page 8: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

12 13

Veikko Holmberg: Gaimmeziid gavnnadeapmi. Saamelaiskäräjät 2016.Sampsa Holopainen, Petri Kallio et Janne Saarikivi (redigunt): Verba va-gantur. Jorma Koivulehto in memoriam. SUST 274. SUS 2016.Nobufumi Inaba: Suomen datiivigenetiivin juuret vertailevan menetelmän valossa. SUST 272. SUS 2015.Tove Jansson: Diidadálvi (Trollvinter). Käänt. Inker-Susanna Nutti. Saame-laiskäräjät 2016.Laura Jetsu, Mirkka Jukarainen: Sydän Karjalassa. Tammi Kustannus 2017.Andrus Kivirähk: Koiranne alkaa kohta kukkia (Kaka ja kevad). Käänt. Heli Laaksonen. Otava 2016.Vilmos Kondor: Budapestin raunioissa (A Budapesti kém). Käänt. Tähti Schmidt. Tammi Kustannus 2017.Leena Kushtshenko, Teija Mertaranta: Opastummo lugemah da pagise-mah karjalakse (Eka suomi). Käänt. Natalia Giloeva. KKS 2015.Viktor Kuusela: Runoloi – Runoja. KKS 2015.Asko Künnap: Yösi ovat luetut (Su ööd on luetud). Käänt. Hannu Oittinen. Savukeidas 2015.Pertti Lampi: Perinteisiä karjalaisia etunimiä. Lyhyt nimiopas. KKS 2015.Pekka Lehtonen: Tehtävä Tallinnassa. Intokustannus 2016.Pekka Lukkari: Lohkamushat. Saamelaiskäräjät 2016.Helmi Länsman: Cealkke Dearvvuodaid 1. Saamelaiskäräjät 2016.Helmi Länsman: Cealkke Dearvvuodaid 5. Saamelaiskäräjät 2015.Oona Länsman: Gea 2. Saamelaiskäräjät 2016.Mirja Metsola ja Jukka Relas (toim.): Sakari Pälsi. Elämä ja työt. Intokus-tannus 2017.Arto Moisio & Okan Daher: Tataarilais-suomalainen sanakirja. Татарча-финча сүзлек. Tatarça-finçä süzlek. Apuneuvoja suomalais-ugrilaisten kielten opintoja varten. Hilfsmittel für das Studium der finnisch-ugrischen Sprachen XVIII. SUS 2016.Veikko Neuvonen: I. K. Inha toiveiden mailla. Maahenki 2015.Sinikka Paavilainen: Kyynelvaunut. Intokustannus 2016.Kirsti Paltto: Gávdnui guhkkin váris. Davvi Girji 2015.Kirsti Paltto: Luohtojávrri oainnáhusat. Davvi Girji 2016.Martti Penttonen: Jumalalline liturgii. KKS 2016.Martti Penttonen: Karjal-Suomi-Karjal sanakniigu. KKS 2016.

Jaak Prozes: Onko Putin vepsäläinen (Kas Putin on vepslane). Käänt. Han-nu Oittinen. Tallinna-Kustannus 2016.Lee Rodgers: Saammaal ja kozzsäplig = Sammeli and the Lemming Ana-raskiela servi 2016.Aili Somersalo: Daidu matkkosta mainnasladnai. Saamelaiskäräjät 2015.Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja. Journal de la Société Fin-no-Ougrienne 95. 2015Jari Tervo: Matriarkka. Otava 2016.Vladimir Timin: Tikö – Vähä-Permin poika (Ezhva Perymsa zonka). Käänt. Paula Kokkonen 2016. www.macastren.fiUralica Helsingiensia. Mordvin languages in the field. Edited by Ksenia Shagal with Heini Arjava. SUS 2016.Juri Vella: Rakkauden maa (Zemlja ljubvi). Käänt. Karina Lukin. Atrain Kustannus 2015.Silja Vuorikuru: Aino Kallas – Maailman sydämessä. SKS 2017.Timo Väänänen, Leena Häkkinen, Kari Dahlblom: Volgan kantelekansat. Maanite 2015.Seppo Zetterberg: Uusi Viron historia. SKS 2017.N. V. Zinovjev (toim.): Elämän ääni (Erjamon vajgel). Ersäläisen kirjalli-suuden antologia. Käänt. Raija Bartens 2016. www.macastren.fi.

Finno-ugric literatures and activities in France

Eva Toulouze

In France, Finno-Ugric activities are mainly organised by the Association for the development of Finno-Ugric studies (ADEFO: http://www.adefo.org, https://www.facebook.com/AdefoParis/), as well as by Paris INALCO (http://www.inalco.fr/), a university dedicated to the study and research of more than 100 languages in the, both “big” world languages as Chinese,

Page 9: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

14 15

Arabic, Russian, Japanese, Corean, Hebrew… and languages usually igno-red in the university system: Quichuan, Inuktitut, Tahitian, among other more or less spoken languages not usually considered as central to official education systems – Swahili, Wolof, Persian, Pashtu etc., among them the languages of the three states in which the original languages are Finno-Ug-ric, Hungarian, Finnish and Estonian. These languages and their cultures have been taught in France for some decades.

They have produced a number of French scholars able to translate into their mother tongues and thus introduce Finno-Ugric literatures to French readers. Hungarian literature now has dozens of translators and French readers know that Hungarian literature means quality. Work is still to be done to create the same reflex concerning Finnish and Estonian literature, but there are translators and a number of translations are pub-lished each year. As far as Estonian literature is concerned, some transla-tors are particularly active (and successful): Antoine Chalvin (with trans-lations of Mehis Heinisaar, Andrus Kivirähk, Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Arvo Valton and of the Estonian classic epos Kalevipoeg by Kreutzwald), Jean-Pierre Minaudier (Tammsaare, Tuglas, Kivirähk), Jean Pascal Ollivry (Tammsaare, Kivirähk, Piret Raud), Eva Toulouze (Tammsaare, Kristiina Ehin, Arvo Valton, as well as Estonian and Setu folktales). Let me empha-sise the role of Sébastien Cagnoli in translating Finnish literature,particu-larly Sofi Oksanen, as well as (but not only: Caj Westerberg, Daniel Katz, Katja Kettu, Salla Simukka, not to mention his first experience translating Uuno Kailas’ poetry) as well as his senior, Anne Colin du Terrail, who has ensured Arto Paasilinna celebrity in France, while translating dozens of Finnish literary works.

Sébastien Cagnoli’s role also deserves to be emphasised for his contri-bution to a wider knowledge in France of Finno-Ugric literature through translations from other languages as well: from Finnic languages such as Vepsian – with a small bilingual collection of Nikolai Abramov’s poems – or Komi with a fair amount of poetry translations (Mikhail Lebedev and Vasily Lytkin in a book in 2010, Chistalyov, Viktor Savin), and a chapter from Vladimir Timin’s novel (2016). He has also proposed some trans-lations from Udmurt, all to be found, with his translations from Komi, on his site http://www.cagnoli.eu/. This homepage is also an excellent and rich resource to find more general information on the Permian peoples’ cultures. Saami literature has also its French translator – Jocelyne Fernan-dez-Vest – who has published poetry by Nils-Aslak Valkeapää.

Literature also occupies a significant place in the two collections of articles dedicated to the Komi and the Mari published in 2010 and 2013

about the Komi and the Mari, which are being republished, enriched and are, or will be, in open access: 2016 for the Komi (http://books.openedi-tion.org/pressesinalco/123), 2017 for the Mari, which is supposed to be published in September, while a collection of articles about the Finnic peo-ples is soon to be published.

An entire book by French scholars (Dominique Samson Normand de Chambourg as editors and authors, as well as Anne-Victoire Charrin) is dedicated to Siberian writers Eremey Aypin (Khanty) and Yuri Vella (For-est Nenets). They have both been widely translated and researched by the same authors/translators. Other Western Siberia authors have been pub-lished in translations by Dominique Samson, such as Tatiana Moldanova and Roman Rugin.

Besides publications, regular initiatives about Finno-Ugric cultures give interested French people the opportunity to get acquainted with dif-ferent Finno-Ugric literatures. Every year the ADEFO, with the support of INALCO and different sponsors in the Finno-Ugric world, organises Finno-Ugric days dedicated to one people: the Komi (in 2009), the Mari (2010), the “smaller” Finnic peoples (2011), the Udmurt (2012), the Mor-dvinian (2013), the Khanty (2014), the Setu (2015), the Saami (2016). Usually a conference gathers the main specialists of the studied culture and sometimes literary special initiatives are organised around these con-ferences: a singing evening by Nadezhda Utkina with songs by Udmurt po-etesses, the presence in the Mordvinian delegation of Moksha star writer Valentina Mishanina, an evening of Setu poetry with Kauksi Ülle and An-dreas Kalkun.

I stop on the last initiative – the Saami days, with several moments dedicated to literature: a yoik evening by young Inari Saami writer and singer Niillas Holmberg (Finland); an evening dedicated to Nils-Aslak Valkeapää with several of his translators – in addition to Jocelyne Fernan-dez-Vest, Harald Gaski (Norwegian) and Johanna Domokos (Hungarian and German).

Finally, some isolated initiatives opened other windows on Finno-Ug-ric cultures and of their arts: four Udmurt poets visited Paris in 2008 (Pyo-tr Zakharov, Aleksey Arzamazov, Larisa Orekhova, Mush Nadi) and had several evenings dedicated to their poetry; Aleksey Arzamazov came back in 2010 to present the Finno-Ugric “Esperanto” he had invented, called “budinos”. Kristiina Ehin has also had two poetry evenings in Paris, in 2009 and 2011 and Sofi Oksanen attended repeatedly the presentation of the French (and Niçard ) versions of her works. In 2016 Nikolai Anisimov

Page 10: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

16 17

presented his contribution to Udmurt folk culture, from folk songs to his own creations.

Finally, other institutions take into account Finno-Ugric cultures and literatures: some literature festivals dedicated some of their issues to Fin-no-Ugric literatures, such as the Die Festival in 2015, dedicated to Esto-nia with poets, writers, artists and musicians from Estonia, or the Festival Boréales in Caen, where Finnish and Estonian artists have been invited several times.

So while there is in France no language-kinship motivated interest for Finno-Ugric cultures, there is still undoubtedly a Finno-Ugric presence, due to the activity of some enthusiasts, but also because of the real quality of Finno-Ugric literary productions.

О коми союзе писателей

Коми литература как письменное художественное творчество на коми языке возникла в первой половине XIX века. Сложный и многокрасочный мир в коми литературе создал ее основоположник, поэт-демократ Иван Алексеевич Куратов (1839 – 1875). В последней четверти XIX века и в начале XX века активно работали в коми литературе Г.С. Лыткин (1835 – 1907), К. Ф. Жаков (1866 – 1926), М.Н. Лебедев (1877 – 1951).

В первые годы Советской власти коми литература стала важным фактором общественной жизни. Развивались и проза, и поэзия, и драматургия. В золотой фонд коми литературы вошли стихотворения Вениамина Чисталева, Василия Лыткина, Михаила Лебедева; пьесы Виктора Савина и Николая Попова, рассказ Вениамина Чисталева «Трипан Вась».

В апреле 1934 усилиями Виктора Савина (псевдоним – Небдiнса Виттор), Вениамина Чисталева (псевдоним – Тима Вень), Николая Попова (псевдоним – Жугыль) образован Союз писателей Республики Коми. На первой областной конференции коми писателей первым председателем правления был избран Николай Попов (Жугыль).

Однако процесс развития коми литературы был прерван

политическими репрессиями 30-х годов. Были арестованы все ведущие писатели. В Союзе писателей остался один член Союза писателей и один кандидат. Все остальные необоснованно были признаны «врагами народа». Затем наступает тяжелейший период Великой Отечественной войны. На фронт ушел почти весь писательский актив – будущее коми литературы, большинство из них погибло.

В послевоенный период становление коми литературы шло трудно и медленно. Но достижения уже были, и лучшие традиции предшественников продолжили Василий Юхнин (его романы «Алая лента» и «Огни тундры» стали хрестоматийными), Николай Дьяконов (его пьеса «Свадьба с приданым» была поставлена во многих театрах страны и за рубежом), Геннадий Федоров, Василий Леканов, Серафим Попов, Иван Вавилин, Федор Щербаков, Яков Рочев, Иван Изъюров.

В 60-е – 80-е годы XX века широко известными становятся произведения Геннадия Юшкова, их часто переводят на русский язык, публикуют в московских издательствах. В 1982 году он становится лауреатом премии Союза писателей СССР. В этот же период активно работает Альберт Ванеев, его стихотворения и поэмы переведены на многие языки народов ближнего и дальнего зарубежья. В 1964 году первую книгу прозы публикует Иван Торопов. В 1974 году ему присуждается вторая премия ВЦСПС и Союза писателей СССР. В 1984 году за цикл автобиографических рассказов и повестей «Вам жить дальше» ему присуждается Государственная премия РСФСР имени А.М.Горького. В 70-е-80-е годы XX века ярко раскрывается лирический талант поэта Владимира Тимина. Его лирический герой раскрывает красоту народного характера, народной жизни. Свой вклад в развитие коми литературы в 60-е – 90-е годы XX века вносят Александр Ларев, Владимир Ширяев, Иван Коданев, Владимир Безносиков, Михаил Игнатов, Петр Шахов, Борис Шахов, Нина Куратова.

Как самобытное явление предстает пред читателями, начиная с 60-х годов, творчество русских писателей республики. Серьезная лирика, достойная лучших классических образцов, начинается со стихов Василия Журавлева-Печорского и Виктора Кушманова. Всей стране становится известно имя поэта Надежды Мирошниченко, удостоенной не одной литературной наградой. Проза Петра Столповского и Елены Габовой, отвечая на самые актуальные вопросы души человека, привлекает многих читателей.

Page 11: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

18 19

Взаимовлияние авторов, пишущих на русском и коми языках, помогает развитию литературы Коми края.

Свое видение мира в 80-х годах XX века открывают в коми поэзии Александра Мишарина, Василий Лодыгин, Юрий Васютов, Галина Бутырева, в русской поэзии Валерий Вьюхин и Александр Суворов. Интересными прозаическими произведениями стали известны Егор Рочев, Елена Козлова, Виктор Напалков, Александр Ульянов, Алексей Одинцов. Пьесы Геннадия Юшкова, Николая Белых, Гения Горчакова, Николая Щукина идут в театрах республики. Пьесы Алексея Попова и Любови Терентьевой ставят во многих театрах страны.

Событием в литературной жизни республики становится проза Льва Смоленцева, Тамары Ломбиной, Григория Спичака, Андрея Канева.

В 90-х годах XX века в литературу уверенно входят поэты Дмитрий Фролов, Андрей Расторгуев, Михаил Елькин, Евгений Козлов, Сергей Журавлев, Анатолий Илларионов, Вячеслав Бабин, Эдуард Тимушев, Александр Лужиков, Алексей Иевлев, Андрей Попов.

В 2000-х годах заявили о себе как о ярких индивидуальностях поэты Нина Обрезкова, Алена Ельцова, Анжелика Елфимова. Всероссийскую известность получила проза Эдуарда Веркина, которому в 2007 году была присуждена национальная премия «Заветная мечта».

Председателем правления Союза писателей Республики Коми с ноября 1995 года является Елена Козлова.

Своеобразие удмуртской литературы конца XX – начала XXI века

Последние десять-пятнадцать лет удмуртской литературы отличны интенсивным обновлением национальной прозы и поэзии – появля-ются произведения, отличающиеся необычностью изобразительных приемов и жанровых форм, происходит становление еще неосмыс-ленного явления, во многом не соотносимого с направлением, обо-значаемым частью наших литературоведов этнофутуризмом. Здесь следует назвать сборник рассказов и новелл Дарали Лели (А. Петро-ва) «Гур сьӧрысь суредъёс» («Рисунки из-за печки», 2009 г.), рома-ны С. Матвеева «Чорыглэсьлушкамкылбуранъёс» («Стихи, украден-ные у рыбы», 2005 г.) и «Эмезьгурезь» («Малиновая гора», 2015 г.), сборники стихов Б. Анфиногенова «Айшет будущего», О. Трониной «Йыромем йыртэмась» («Заблудившаяся проказница», 2011 г.) и М. Пахомовой «Йыртэмпол» («С непокрытой головой», 2015 г.). В этом же ряду стоит назвать подборку рассказов начинающего прозаика Н. Михайлова, напечатанную в одном из последних номеров удмурт-ского литературно-художественного журнала «Кенеш» [6].

В одном из интервью В. Шибанов, оценивая творчество назван-ных авторов, выделил такие черты и особенности их произведений, как ярко выраженный стиль письма, сопротивление традиционным литературным канонам, подражание авангардным проявлениям со-временной литературы и искусства [5].

Следует заметить, что предпосылки возникновения новых тек-стов возникают еще в конце прошлого столетия. В то время в печати появились экспериментальные произведения Л. Нянькиной «Ау-ау! яке инбамысь гожъёс» («Ау-ау! или зигзаги на небосклоне», 1993 г.), роман С. Матвеева «Шузи» («Дурачок», 1995 г.), жанр которого обо-значен автором как «роман-зулён» («роман-болтовня»). Характе-ризуя эти произведения тот же В. Шибанов, выделил в удмуртской литературе усиление элементов фантастики, абсурдности, гибрид-ности и ризомности. А в повести О. Четкарева «Чагыр но дыдык» («Сизь да голубь», 1989 г.) оттенил прием интертекстуальной игры.

Page 12: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

20 21

Главных героев вышеназванных произведений во многом соотнес с психотипом «шизонарцисса» (И. Смирнов). «В литературе усилива-ется процесс ремифологизации архаических представлений удмур-тов» [8, с. 163]. Таким образом, рождение постмодернистской лите-ратуры в удмуртском варианте можно связать с этими авторами.

Однако В. Шибанов не отнес данные тексты к постмодернист-ской литературе: «…новые произведения удмуртских авторов назы-вать постмодернистскими было бы излишней натяжкой» [Там же]. Напротив, ученый говорил о полноте проявления этнофутуризма в удмуртской литературе, отмечая, с одной стороны, связь этнофу-туризма «с многовековыми национальными традициями», с другой – его созвучие с мировым постмодернизмом, постколониализмом, мультикультуризмом и т. д.

В настоящее время чаще высказываются мнения о том, что эт-нофутуризм, обозначающий определенное литературное явление, изживает себя. Действительно, сейчас это определение крайне ред-ко употребляется в исследованиях о современном искусстве, со вре-менем появляются все меньше произведений, относимых к этому направлению.

Известно, что с проникновением Интернета во все сферы жизни начинается процесс поглощения национальных культур «ведущи-ми культурами» мира. Наглядно эти процессы можно наблюдать в творчестве национальных авторов. В частности, в их произведениях отражаются «мультикультурные» взгляды на мир («Чорыглэсь луш-кам кылбуранъёс» С. Матвеева), в качестве художественных образов активно используются продукты «масс-культуры» («Айшет будуще-го» Б. Анфиногенова), герои произведений впитывают в себя идеи «мировой культуры» («Гур сьӧрысь суредъёс» Дарали Лели) и т.п.

Появление в печати в 2005 году романа-уйбыртон (роман-бред) С. Матвеева «Чорыглэсь лушкам кылбуранъёс» вызвало в республи-ке бурные дискуссии, что случается достаточно редко в современ-ной литературной жизни Удмуртии. Впервые удмуртскому читателю было предложено произведение, написанное по закону «повество-вания сквозь полусон». Относительно содержания и формы романа дискутирующими были высказаны абсолютно противоположные мнения.

Для одних роман явился произведением нового типа, адресо-ванным интеллектуальному, начитанному читателю. С. Матвеев активно оперирует цитатами книг зарубежных авторов, упомина-ет «механизмы» творчества выдающихся исторических личностей

(Дали, Пикассо, Кафка, Миллер, Драйзер), создает необычные худо-жественные образы и словесные картины, соотносимыми с кубиз-мом, импрессионизмом, другими модернистскими направлениями в мировом искусстве. В. Шибанов пишет: роман С. Матвеева «наводит на новые размышления о будущем не только удмуртской, но, воз-можно, и всей многонациональной российской культуры…»[7, с. 53].

Если В. Шибанов говорит о полноте проявления этнофутуризма в текстах С. Матвеева, то другой удмуртский литературовед А. Арза-мазов, напротив, категоричен мнению В. Шибанова о присутствии в матвеевском произведении этнофутуристического сознания: «В ро-мане «От имени рыбы» «этно» расстворяется в «эго», этноцентризм в эгоцентризме», наблюдаются зачатки постмодернизма в удмурт-ской литературе» [2].

Точки зрения читателей и литературоведов, абсолютно не вос-принявших роман С. Матвеева, придерживается В. Ванюшев. Он счи-тает, что современная удмуртская литература является «модой под-ражания Западу, и развивается все откровеннее, разрушая эстетиче-ские нормы… многонациональной литературы нашей страны. Все более явно попираются нравственные, гуманистические основы ис-кусства, культивируются идеи эгоистического самовыражения неко-его отторгнутого обществом субъекта, не признающего ни морали, ни юридических законов» [3]. Книгу же С. Матвеева ученый называ-ет «вторсырьем с Запада». В. Ванюшев так же негативно высказался о стиле письма молодого поэта-экспериментатора Богдана Афино-генова: «Сураса-пожаса гожъяськон, удмурт кылын вераськон куспы ӟуч, англи кылъёс пыртон маскаръяськонлы пӧрме» [4] («Введение в удмуртскую письменную речь русских, английских слов, превращает удмуртскую литературу в шуточную игру»)*. В современной лите-ратурной среде Удмуртии, по мнению литературоведа, нарастают опасные прозападные тенденции.

В целом же такого плана дискуссии оживляют национальный литературный процесс, актуализируют ряд вопросов. Какое литера-турное течение приходит на смену этнофутуризму? Какие особен-ности характерны для новейшей удмуртской литературы. Какими терминами и понятиями обозначать новаторские явления в нацио-нальной художественной культуре?

В контексте разговора о текущем процессе в удмуртской литера-туре примечательны высказывания поэта Б. Анфиногенова, активно

* Здесь и далее перевод наш – М. В., Л. Д.

Page 13: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

22 23

занимающегося исследованием национальной культуры. Б. Анфи-ногенов пишет, что этнофутуризм еще дышит, но в данный момент начался его постэффект. И называется он постэтнофутуризмом. «Этнофутуризмлэн котьку валтӥсь малпанэз но концепциез вал ке, постэтнофутуризмлэн нокыӵе малпанэз ӧвӧл. Выль удмурт тинейд-жеръёслы ваньмыз дунне, соос ужало фермаын, гидын яке кеносын, со дыре ик Интернет кутӥсь интыосты утчаса ветло. Постэтнофу-туризм улэ гуртын но карын. Черкогуртлы нош кулэ на попса» [1] («Если у этнофутуризма была концепция, то этнофутуризм никакой основной идеи в себе не несет. Новым удмуртским тинейджерам все «по барабану», они работают в фермах, складах, в то же время ищут место, где ловит интернет»).

Несмотря на все сложности и противоречия литературной жиз-ни республики в эпоху постэтнофутуризма, молодежь пытается сохранить архаичное сквозь быстро меняющееся настоящее, живя «обыкновенной» жизнью, рассказывает о своих переживаемых чув-ствах и эмоциях, создавая так называемую сетевую, дневниковую литературу. Стоит отметить, что блоги тренера А. Крестьяниновой [Эгра вера: muketulon.tumblr.com], спортсменки Ю. Туровой [Пуш дуннее: turochka.tumblr.com], магистранта Института языка и лите-ратуры М. Сергеевой [Мынам малпанъёсы: udmurto4ka.blogspot.ru], выпускника технического вуза Е. Александрова [КЫЛЗЫ Ёптэ»»:vk.com/udmurt_ept] в числе популярных ресурсов в молодежной среде.

В современном литературном процессе заметное место по ак-тивности занимает мемуарная литература. Так, только за прошлый 2016 год появились воспоминания журналиста Геннадия Романова «Кельтэм пытьы токма ӧвӧл» («Не напрасен след на земле»), быв-шего министра социальной защиты населения Удмуртской Респу-блики Анатолия Матвеева «Выжы ке юн, писпу но йӧн» («Если кор-ни крепки, то и древо плодовито»), учительницы Лидии Петровой «Вордскем доре – Мӧньягуртэ», а также сборники Леонтия Криво-шеева «Шунды эктыса шудэ» («Танцующее солнце»), Вероники Дор «Триптих», в которых авторы, наряду с рассказами и стихотворени-ями, включили «житейские истории». Также отметим воспоминания писателя Михаила Атаманова «Грак тетрадьысь: тодэ ваёнъёс» («Из граховской тетради: воспоминания»), которые публикуются с 2015 года в литературном журнале «Кенеш». Изображение современно-сти, портрета нынешнего человека выступает как отражение писа-тельских поисков новых способов осмысления действительности в мемуарно-биографической прозе.

Влияние поэтики автобиографии, мемуаров и дневников отра-жается на художественных текстах. Так, в повести «Лели», включен-ной в сборник прозы Анатолия Перевозчикова «Сьӧлыктэм сьӧлык» («Невольный грех», 2017) автором используется композиционная форма мемуаров. Роман Сергея Матвеева «Эмезь гурезь, яке Шоро-ку-спо арлыдо одӥгназ пиосмуртлэн ар ӵоже улонысьтыз куд-огсуредъ-ёс» («Малиновая гора, или Некоторые картины из жизни мужчины средних лет», 2015), жанр которого автором назван роман-арбыт ( «роман, длящийся круглый год), написан в форме дневника.

Заметным явлением в удмуртской литературе стал выход дебют-ного сборника стихотворений Анастасии Шумиловой «Дыр-эктон» («Пляска времени», 2015). Ее стихотворения включены в недавно изданную антологию «Современная литература народов России» (2017). Поэзия А. Шумиловой вобрала в себя традиции интеллекту-альной поэзии Иосифа Бродского, Льва Лосева, удмуртских поэтов Аллы Кузнецовой, Сергея Матвеева и других современных удмурт-ских и российских авторов. Лирика А. Шумиловой во многом про-заична. В рамках одного текста она обращается к высоким темам и описанию каждодневного быта и реалий современной культуры. Ее героиня, чувствуя бег времени, не гонится за ним, но умеет заме-чать детали, анализировать происходящее и иронически относиться к жизни.

Таким образом, для современной удмуртской литературы харак-терно тяготение к бытовизму, описанию и осмыслению повседнев-ности, жизни отдельной личности. Данные тенденции свойственны как сетевой словесности, так и современной удмуртской лирике и прозе. Современная удмуртская литература вбирает в себя многие направления и течения мировой литературы, при этом сохраняет свои особенности, отображает мировидение удмуртского сознания.

Page 14: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

24 25

Примечания1. Анфиногенов Б. Постэтнофутуризм, яке этнофутуризмлэн постэз.

Dart. 2015. № 63. С. 52. Арзамазов А. А. Соблазн постмодернизмом: Матвеев … и тишина.

Инвожо. 2005. № 11–12. С. 223. Ванюшев В. М. Вторсырье с Запада как «абсолютно новое» для Уд-

муртии [О романе-бреде Сергея Матвеева «Повествования, укра-денные у рыбы»] // Литература Урала: история и современность: сб. статей. Вып. 4. Екатеринбург, 2008.С.355–359

4. Векшина М. Айшетлэн турлы буёлъёсыз. Ма со кылбур? // Ингож. № 21. С. 2

5. Векшина М. «Мае адӟи, сое гожтӥ» – таӵе амалъя гожъяськон литера-тура ӧвӧл// Ингож. 2015. № 61. С. 3.

6. Михайлов Н. «Азьдага» // Кенеш. 2015. № 10. C. 30–34.7. Шибанов В.Л. Этнофутуризм или постмодернизм?– Вестник удмурт-

ского университета. 2005. № 12. С. 31–37.8. Шибанов В.Л. Этнофутуризм: между архаическим мифом и европей-

ским постмодернизмом. – Вестник удмуртского университета. 2007. № 5. С.163–168.

Антология многонациональной литературы России (на примере Республики Карелия)

Наталья Чикина (Петрозаводск)

В 2015 году по поручению Президента Российской Федерации была разработана, рассмотрена и одобрена «Программа поддержки на-циональных литератур народов Российской Федерации на период 2016-2017 гг.» одной из задач которой стало сделать современные национальные литературы достоянием широкого круга читателей. Родилась идея создания серии антологий многонациональной ли-

тературы России, объединяющих произведения современных писа-телей по жанровому принципу (поэзия, проза, детская литература) и ее публикации на русском языке, который остается языком меж-национального общения на территории всего бывшего Советского Союза и за рубежом.

В Республике Карелия был создан региональный редакционный совет, в который вошли литературоведы, писатели, переводчики, представители СМИ, представители государственных органов вла-сти. Требования для включения произведений в Антологию были следующими: написано на национальном языке, создано после 1991 года, обладает художественной ценностью. Редакционному совету необходимо было показать национальные литературы Республики Карелия во всем их своеобразии, как тематическом, так и жанровом.

Первая проблема, с которой столкнулся Совет – это необходи-мость включения финноязычной литературы Карелии в указанную антологию. Поскольку финский язык не является языком народов России, его не оказалось в списке. Конечно, с этим в республике со-гласиться не могли. На протяжении всего ХХ века литература в Каре-лии развивалась преимущественно на двух языках: русском и фин-ском. Второй том «Истории литературы Карелии», написанный Э. Алто, так и назывался «Финноязычная литература Карелии» (СПб., 1997). И даже Союз писателей Карелии был создан финном – Я. Вир-таненом в 1926 году. К счастью, эта проблема решилась, и все три национальные литературы (на финском, карельском и вепсском языках) будут представлены от Республики Карелия в Антологии многонациональной литературы России.

Следующей особенностью при отборе произведений для Антоло-гии явилось то, что, например, литература на вепсском языке созда-ется представителями трех регионов России – Республика Карелия, Ленинградская и Вологодская области, а многие авторы, пишущие на финском языке, в настоящее время проживают в Финляндии, но остаются членами Союза писателей России. По этой причине в Анто-логию попали представители всех этих территорий.

Работа по переводу отобранных произведений на русский язык осуществлялась в кратчайшие сроки, т.к. большинство из них суще-ствовало только на языке оригинала. Среди переводчиков следует назвать Наталью Синицкую, Валентину Каракину, Галину Бабурову, Нину Зайцеву, Олега Мошникова, Роберта Коломайнена, Ирину Коло-майнен, Армаса Машина, Яну Жемойтелите.

В 2017 году вышла первая книга Антологии - «Антология со-

Page 15: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

26 27

временной поэзии народов России», в которую включены переводы произведений Натальи Антоновой, Валентины Сабуровой, Зинаиды Дубининой, Сантту Карху и Александра Волкова (карельский язык); Николая Абрамова, Нины Зайцевой, Ольги Жуковой, Валентины Ле-бедевой (вепсский язык); Армаса Хийри, Пааво Воутилайнена, Энски Якобсона, Анисы Кеттунен (финский язык). Презентация Антоло-гии состоится в Москве во время проведения Книжного фестиваля «Красная площадь» 3-6 июня 2017 года.

Работа над очередной серией Антологии продолжается. Надеем-ся, что к следующему Конгрессу финно-угорских писателей выйдет в свет «Антология современной детской литературы» и у юных чита-телей появится возможность познакомится с произведениями каре-лов Ольги Мишиной, Васи Вейкки, Н. Синицкой, В. Каракиной; вепсов О. Жуковой, Н. Зайцевой, Н. Абрамова, Василия Пулькина, Анатолия Петухова; написавших прозу на финском языке Тертту Викстрем, Пекки Пертту, Матти Мазаева, Катри Корвела, Илоны Вейкколайнен.

Завершит серию Антологии многонациональных литератур «Антология современной прозы народов России». Свои народы и на-циональные литературы Республики Карелия в ней будут представ-лять Яакко Ругоев, Йоханнес Хидман, Арви Пертту, Николай Зайцев, Валентина Кондратьева, Алексей Щенников и В. Лебедева.

Переводы на русский язык произведений многонациональной России дают возможность взаимообогащения литературы, прояв-ления писательской дружбы и единства национальных культур Рос-сии.

БиблиографияAbramov N. Kuldaižed sanat / N. Abramov, N. Zaiceva. - Petroskoi: Periodika, 2015. – 208 c. – Текст вепс. – Пер. загл.: Золотые слова. Libertsova V. Kylläl karjalakse paista… - Петрозаводск: Периодика, 2015. – 112 с. – Текст карел. – Пер. загл.: На карельском всласть сказаться.Mošnikov O. Kodiman vägi / O. Mošnikov, N. Silakova; пер., ред. М.Б. Ги-ниятуллина, И.А. Сотникова; худ. А.А. Максимов. – Петрозаводск: Пе-риодика, 2015. – 128 с. – Текст вепс. - Пер. загл.: Сила родной земли.Позднякова (Судакова) Е. Пусть будет так!=Anna sen olla niin! / пер. П. Воутилайнен и др. – Петрозаводск: Периодика, 2015. 61 с. – Текст парал.: рус., фин.

Arhipova N. Vuuvven lippahaini. - Petroskoi: Periodika, 2016. - 30 с.: ил. - Текст карел. - Пер. загл.: Год в сундучке.Borisova J. Linnan kummat. - Petroskoi: Verso, 2016. - 63 c. – Текст карел. - Пер. загл.: Городские чудеса.Slepkov V. Suklaamaan vanha tarina pojasta, joka ei pitänyt suklaasta=Древ-няя легенда шоколадной страны про мальчика, который не любил шоколад. – Петрозаводск: Периодика, 2016. - 16 с.Ščerbakova T. Sinine pedruine: runot da paginlorut lapsile. - Petroskoi: Verso, 2016. - 39, [1] c. - Текст карел. – Пер. загл.: Голубая важенка: стихи и скороговорки для детей.Veikki V. Loittoine loitto. - Petroskoi: Periodika, 2016. - 92, [2] с.: ил. - Текст карел. - Пер. загл.: Далекая даль.Zaiceva N. Virantanaz=Вирантаназ / пер. В. Агапитов, М. Ниеминен, Я. Ыйспуу; худож. Е. Климова. - Petroskoi: Periodika, 2016. – 216 с.: ил., текст парал.: вепс., фин., эстон., рус.Yksi, kakši - karielakši: (lapšin viržyzie tverinkarielakši). - Петрозаводск: КарНЦ РАН, 2016. - 49, [2] с.: ил. - Текст карел. - Пер. загл.: [Раз, два - по-карельски: детский фольклор на тверском диалекте карельского языка].Бердова С. Лукошко=Puzuine: книжка о грибах в стихах / пер. О.Ю. Жукова; ред. Н.Г. Зайцева; худож. Д.И. Березина. – Петрозаводск: Пе-риодика, 2016. – 32 с.: ил. – Текст парал.: рус., вепс.

* * *

Пекка Пертту: биография, библиография, тексты / сост. Н.В. Чикина. - Петрозаводск: Б.и., 2015. - 64 с.Катри Корвела: биография, библиография, тексты / сост. Н.В. Чики-на. - Петрозаводск, 2016. - 60 с.Проблемы карелоязычной литературы и творчество Владимира Брендоева: в 2 ч. - Петрозаводск: ПетрГУ, 2016. - 205 с.Meidän sana ja kansan ääni / koonnut Aleksandr Volkov. - Petroskoi: Ostrova, 2016. - 117, [2] с., [4] л. ил. - Текст фин. – Пер. загл.: Наше сло-во и голос народа.Родионова А.П., Нагурная С.В., Чикина Н.В. Людики: вопросы сохра-нения языка и культуры: исследования и материалы. Петрозаводск: КарНЦ РАН, 2017. 169 с.

Page 16: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

28 29

О журнале «Север»

Литературно-художественный и общественно-политический жур-нал «Север» издаётся с 1940 года.

В настоящее время это одно из ведущих литературно-художе-ственных изданий России. Четыре года подряд журнал «Север» становился лауреатом Всероссийского конкурса «Золотой фонд прессы». Главный редактор журнала Елена Пиетиляйнен за деятель-ность по развитию средств массовой информации и многолетнюю плодотворную работу награждена медалью ордена «За заслуги пе-ред Отечеством» II степени.

В январе 2012 года «Север» получил первую премию и медаль им. Александра Невского за вклад в развитие русской литературы, став победителем ежегодного конкурса на соискание литературной премии им. Александра Невского; в апреле того же года на Деловом форуме российских СМИ был объявлен победителем Всероссийского конкурса «Золотой лотос – 2011» за сохранение духовности России, её культуры, незыблемых нравственных принципов, а также полу-чил диплом конкурса «Стратегия успеха – 2011» за успешную орга-низацию подписных кампаний.

Журнал «Север» во все годы своего существования знакомил читателей с лучшими произведениями писателей Русского Севера. И сегодня на его страницах печатаются произведения российских и карельских авторов, как известных, так и начинающих. Ежегодно за публикуемые в нём яркие произведения вручается премия журнала «Север». Для молодых авторов проводится ежегодный конкурс «Се-верная звезда», дающий путёвку в литературу юным писателям и поэтам.

Журнал имеет подписчиков в 40 регионах России, поступает в крупнейшие российские библиотеки. Кроме того, каждый его номер размещается на собственном интернет-сайте, аудитория которого составляет более 30 тысяч читателей.

Мансийская литература

Динисламова С.С. – кандидат филологических наук, зав. отделом экспертной и научно-образовательной деятельности Обско-угорского института прикладных исследований и разработок.

История мансийской литературы берет свое начало с 30-х годов ХХ века, вместе с появлением письменности. С середины ХХ века лите-ратура развивается на двух языках: родном и русском, но не зависи-мо от языка, который выбирает автор, авторские произведения не утрачивают своей этнической самобытности.

Первые литературные опыты принадлежат П.К. Чейметову, М.А. Казанцеву, М.П. Вахрушевой. В 1950-е годы в литературу приходят Ю. Шесталов, А. Тарханов, А. Конькова. Сегодня в современной ман-сийской литературе развивается и проза, и поэзия. Пишущими ав-торами являются А. Тарханов, С. Динисламова, М. Двинянинова, В. Иванова, Т. Бахтиярова, А. Брусницин, С. Ремезов, Н. Анадеева и др.

В Ханты-Мансийском автономном округе – Югра созданы два ре-дакционных Совета (по хантыйской и мансийской литературам), ко-торые принимают участие в Программе поддержки национальных литератур народов России. Творчество наших авторов представлено в Антологиях современной прозы, поэзии, детской литературы. При-мечательно, что часть авторов ханты и манси – это молодые люди, которые начинают свое литературное творчество с родного языка. Считаем, что востребованность дает им стимул для дальнейшей со-зидательной деятельности.

Другим значимым событием в развитии и популяризации нацио-нальных литератур стало издание 2-х томного труда «Литературное наследие обских угров» (2016), где представлено наиболее полное собрание имен и произведений, которые отражают все закономер-ности развития этнической художественной словесности ханты и манси (74 автора, из них 44 – ханты, 30 – манси). Данный проект ре-ализован Обско-угорским институтом прикладных исследований и разработок.

Page 17: INF - AFUL · Tartu, Viljandi). Detsembris toimub Eesti Rahvusraamatukogus raamatunädala raa-mes Kirjanike Liidu korraldusel kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“, kus arutletakse

Kongressi peakorraldaja

MTÜ Fenno-Ugria Asutusfennougria.ee

Toetajad

Tartu linn

Soome Suursaatkond

Ungari Instituut

Ungari Saatkond