In memoriam

Alo Adamson – energeetikateaduskonna emeriitprofessor

Heino Aruküla – energeetikateaduskonna emeriitdotsent

Maaja Kallast – sotsiaalteaduskonna õppejõud

Tiit Kaps – keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna emeriitprofessor

Tiit Koppel – mehaanikainstituudi professor

Helena Kruus – arvutitehnika instituudi teadur

Heino Levald – endine käitismajanduse instituudi professor

Maret-Elo Mikkal – keemiateaduskonna emeriitdotsent

Vladimir Nanassov – TTÜ Virumaa Kolledži lektor

Poigo Nuuma – sotsiaalteaduskonna emeriitdotsent

In memoriam

Monika Oit – automaatikainstituudi dotsent

Ako Pärlist – endine elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi assistent

Heli Raudsepp – endine põlevkivilabori vaneminsener

Arvi Ravasoo – TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur

Jüri Sutt – ehitusteaduskonna emeriitprofessor

Heli Veskimäe – anorgaaniliste materjalide teaduslaboratooriumi vanemteadur

Armilde Zagrivina – endine kauaaegne kaadriosakonna juhataja

Ülevaade TTÜ 2013/2014. õppeaastast, eesmärgid 2014/2015. õppeaastaks

rektor Andres Keevallik

Teemad

• Sissejuhatus

• Liikmeskond ja struktuur

• Õppetöö

• Teadustöö

• Rahvusvahelistumine ja innovatsioon

• Finants-majandustegevus

• Haldustegevus

• Kommunikatsiooni- ja meediategevus

Sissejuhatus

• Kõrgharidus- ja teadusreform 2013–2015• TTÜ arengukava „Akadeemiline kvaliteet

2011–2015“• TTÜ seadus• Institutsionaalne akrediteerimine• Uue rektori valimine

Kõrgharidus- ja teadusreform 2013–2015

• Rakendub kõrgharidusreform 2013–2015

• Haldus- ja tulemuslepingud ülikoolidega (28.01.2013)

Haldusleping 3 aastat:

•TTÜ vastutab õppekavagruppides

tehnika, tootmine, tehnoloogia

arhitektuur ja ehitus

transporditeenused

ärindus ja haldus

•TTÜ vastutab koos TÜ-ga õppekavagruppides

informaatika ja infotehnoloogia

füüsikalised loodusteadused

Osakoormusega õpe: ärikorralduse ja halduskorralduse magister

Jätkuvad läbirääkimised EMÜ-ga ja EKA-ga.

TTÜ seadus(vastu võetud 04.06.2014, jõustub 01.09.2014)

• TTÜ on tehnikahariduse ja –teaduse juhtiv ülikool Eestis ning vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest

• Ülikooli juhtorganid on kuratoorium, nõukogu ja rektor

Kuratoorium• ülikooli kõrgeim juhtorgan• koosseisu kuulub üksteist liiget• võtab vastu ülikooli põhikirja• kinnitab ülikooli arengukava • kinnitab ülikooli finantsplaani ja sellest lähtudes

ülikooli eelarve• valib rektori

Nõukogu• ülikooli akadeemiline otsustuskogu• Vastutab ülikooli õppe- ning teadus- ja

arendustegevuse eest ning tagab selle kõrge kvaliteedi

Rektor• juhib ülikooli tegevust• kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning

rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldusvõimu

• valitakse kuratooriumi poolt kuni viieks aastaks ja maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks ülikooli põhikirjas sätestatud korras

• Ülikool loob tehnikateaduste õppe-, teadus ja arendustegevusega tegelevad professuurid, milliseid rahastatakse riigieelarve eraldi realt.

• Ülikooli juhtimissüsteemi reform. Teaduskonnad ja asutused on kesksed administratiivsed (sh. finantsiliselt vastutavad) ja akadeemilised struktuuriüksused.

Ettevalmistused institutsionaalseks akrediteerimiseks 2013–2014 (1)

TTÜ juhtimissüsteemi käsiraamat: esimene versioon – september 2013 täpsustatud versioon – september 2014 tõlge inglise keelde (vähendatud mahus) – juuli

2014

Eneseanalüüsi aruanne: eestikeelne versioon – aprill 2014 parandatud versioon – mai 2014 inglisekeelne versioon esitatud EKKAle –

18.07.2014

• Materjalid kättesaadavad:https://v2.ttu.ee/siseveeb/

Ettevalmistused institutsionaalseks akrediteerimiseks 2013–2014 (2)

• Töötoad TTÜ liikmetele käsiraamatu ja eneseanalüüsi aruande tutvustamiseks –november – detsember 2013, aprill 2014

• Ettevalmistavad koolitused hindamis-komisjoniga kohtuvatele töötajatele ja üliõpilastele (2.–3. oktoober 2014)

• Rahvusvahelise hindamiskomisjoni külastus 22.10–24.10.2014

• Lõplik hindamisaruanne 22.12.2014• Ametlik akrediteerimisotsus – hiljemalt

02.04.2014

Liikmeskond ja struktuur

Tallinna Tehnikaülikool

Asutatud 1918, ülikooli staatus 1936

Liikmeskond:Üliõpilasi − 13254Töötajaid − 2101, neist• 1207 − akadeemilisi ametikohti, neist• 679 − õppejõudu, neist• 151 − professorid• 528 − teadustöötajad

Eelarve 95483 mln EUR

Akadeemilise personali:

keskmine vanus 47

keskmine palk 1812 €

professori keskmine palk 2915 €

Akadeemilise personali:

keskmine vanus 47

keskmine palk 1812 €

professori keskmine palk 2915 €

TTÜ akadeemiline personal (seisuga 18.08.2014)

Akadeemiline struktuur

Teaduskonnad:

•ehitusteaduskond

•energeetikateaduskond

•infotehnoloogia teaduskond

•keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond

•majandusteaduskond

•matemaatika-loodusteaduskond

•mehaanikateaduskond

•sotsiaalteaduskond 8 teaduskonda35 instituuti11 keskust24 laboratooriumit114 õppetooli4 lektoraati

Asutused• TTÜ Geoloogia Instituut

Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskus

• TTÜ Küberneetika Instituut• TTÜ Meresüsteemide Instituut• TTÜ Muuseum• TTÜ Raamatukogu• TTÜ Sertifitseerimisasutus• TTÜ Tehnomeedikum• TTÜ Kuressaare Kolledž

Väikelaevaehituse Kompetentsikeskus• TTÜ Tallinna Kolledž• TTÜ Tartu Kolledž• TTÜ Virumaa Kolledž Põlevkivi Kompetentsikeskus• TTÜ Eesti Mereakadeemia

Suuremad struktuurimuudatused (1)TTÜ nõukogu otsusega

•lõpetati 1. jaanuarist 2014 sotsiaalteaduskonna õiguse instituudi inimõiguste keskuse tegevus. Inimõiguste alaseid grante, uuristööd ja õppetegevust koordineerib edaspidi Jean Monnet Euroopa õiguse õppetool

•moodustati 1. veebruarist 2014 majandusteaduskonna rahvusvaheliste suhete instituudis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna uuringute keskus

•moodustati 1. veebruarist 2014 TTÜ Tehnomeedikumi koosseisus eMeditsiini laboratoorium

•kujundati 1. veebruarist 2014 TTÜ Tehnomeedikumi kardioloogiakeskus ümber kardiovaskulaarse meditsiini instituudiks

Suuremad struktuurimuudatused (2)

TTÜ nõukogu otsusega

•nimetati 1. märtsist 2014 tööstuspsühholoogia instituudi hariduspoliitika õppetool ümber personaliarenduse õppetooliks.•moodustati 1. maist 2014 matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudis rohelise keemia õppetool.•kujundati  1. juulist 2014 TTÜ Raamatukogu struktuuriüksus TTÜ muuseum ümber kultuuri- ja haridusasutuseks Tallinna Tehnikaülikooli Muuseum.

Rektor moodustas 01.04.2014 käskkirjaga nr 91 haldus-tugistruktuuriüksuse kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskus.

23.04.2014 sõlmisid Haridus- ja Teadusministeerium ja TTÜ  ühinemislepingu Eesti Mereakadeemia ühinemiseks Tallinna Tehnikaülikooliga 1. augustist 2014.

Õppetöö

Õppekavad, millele toimus vastuvõtt

Halduslepingu järgne kohustus

Eesmärk arengukavas

Sh 6 EMERA kava, 103 liitmiseelse

TTÜ kava

Uued õppekavad 2014

• Laevajõuseadmed (EMERA)• Kalapüügi ja -käitlemise tehnoloogia

(EMERA)• Külmutusseadmed (EMERA)• Sadamamajanduse ja meretranspordi

juhtimine (EMERA)• Tüürimees (EMERA)• Veeteede ohutuse korraldamine ja

haldamine (EMERA)• Merendus (endine ühisõppekava EMERAga)• Integreeritud tehnoloogiad (bak. kava)• Ruumiline planeerimine (vastuvõtt alates

2015 Tartu Kolledžis)

Õppekavade liitmised ja sulgemised• Liideti:

Väikelaevaehitus ja elektroonsed süsteemid – Meretehnika ja väikelaevaehitus

• Vastuvõtt lõpetati: Haldusjuhtimine Linnaehitus ja hoonete

projekteerimine

TTÜ ühisõppekavad 2014/2015

Kava Valdkond Teaduskond Partner Avamise aasta

Küberkaitse IT Infotehnoloogia TÜ 2009/2010

Tarkvaratehnika IT Infotehnoloogia TÜ (juhtiv) 2009/2010

Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas

TTTKeemia- ja materjali-

tehnoloogiaTÜ 2009/2010

Disain ja tootearendus TTT Mehaanika EKA 2010/2011

Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika

TTT Matemaatika-loodus TÜ 2013/2014

Hajaenergeetika TTT Energeetika EMÜ 2013/2014

Ühisõppekavade arv on vähenenud 2 võrra seoses EMERA liitumisega.

Üliõpilaste keskmine vastuvõtukonkurss Kuni 2012 konkurss RE õppekohtadele, alates 2013 konkurss õppekohale

Alates 2013 on vastuvõtu alused muutunud.

Vastuvõtt 2010-201425. augusti seisuga

2014 vastuvõtt25. augusti seisuga

Õppetase Õppekohti Tasuta vastuvõtt

Tasuline vastuvõtt

Kokkuvastuvõetuid

Bakal.-, ins.-, rakendus-kõrgharidusõpe

2430 1732 80 1812

Magistriõpe 1482 1090 240 1330

Doktoriõpe 76 74 38 112

Kokku 3988 2896 358 3254

2014 vastuvõtu populaarsemad kavad

I aste

Suurima konkursiga erialad (seisuga 08.07.2014)

Bakalaureuseõpe/rakenduskõrgharidusõpe kohti avaldusi konkurssRahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (RKH) 20 259 12,95Majandusarvestus (RKH) 20 247 12,35Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine (RKH) 50 258 4,65Energiatehnika (RKH) 20 93 4,65Veeteede ohutuse korraldamine ja haldamine (RKH) 15 72 4,8Logistika (B) 50 224 4,48Ärindus (B) 90 316 3,51

2014 vastuvõtu populaarsemad kavad

Magistriõpe:

Magistriõpe (eestlased) kohti avaldusi konkurssPersonalitöö ja -arendus 65 341 5,25Ärirahandus ja majandusarvestus 63 255 4,05Juhtimine ja turundus 63 233 3,7Tervishoiutehnoloogia 10 31 3,1Äriinfotehnoloogia 50 147 2,94

Suurima konkursiga erialad (seisuga 08.07.2014)

2014 vastuvõtu vähempopulaarsed kavad

I aste:

Bakalaureuseõpe kohti avaldusi konkurss vastuvõtt*Õigusteadus (eestimaalastele) 30 4 0,13 1Maastikuarhitektuur 30 18 0,6 8Rahvusvaheline ärikorraldus (eestimaalastele) 25 17 0,68 6Rahvusvahelised suhted (eestimaalastele) 25 19 0,76 8Geotehnoloogia 25 20 0,8 13Avalik haldus 60 48 0,8 20Puidu- ja tekstiilitehnoloogia 35 28 0,8 12*sh täiendav vastuvõtt

Väikseima konkursiga erialad (seisuga 08.07.2014)

Bakalaureuseõpe kohti avaldusi vastuvõtt*Tööstusökoloogia 20 21 7Maateadused 20 28 8Maastikuarhitektuur 30 18 8Puidu- ja tekstiilitehnoloogia 35 28 12Geotehnoloogia 25 20 13*sh täiendav vastuvõtt

Väikseima avalduste arvuga erialad (seisuga 08.07.2014)

2014 vastuvõtu vähempopulaarsed kavad

Magistriõpe:

Väikseima avalduste arvuga erialad (seisuga 08.07.2014)Magistriõpe (eestlased) kohti avaldusiTöö- ja organisatsioonipsühholoogia 10 3Disain ja tootearendus (disaini suund) 3 4Rahandus ja majandusanalüüs 10 7

Magistriõpe (eestlased) kohti avaldusi konkurssTehnoloogiaõigus 30 8 0,27Töö- ja organisatsioonipsühholoogia 10 3 0,3Puidu- ja plastitehnoloogia 15 9 0,6Maateadused 15 10 0,67Tehniline füüsika 15 10 0,67

Väikseima konkursiga erialad (seisuga 08.07.2014)

Täiendav vastuvõtt augustis

Toimus 11.–13. augustil 22-le esimese astme ja 14 magistrikavale.

Korrektseid avaldusi esitati:1. aste – 184Magister – 78

Õppima asub neist:1. aste – 114Magister – 43

Seisuga 19.08.14

Üliõpilaste arv õppeaasta algul

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*

Üliõpilasi kokku

13263 13739 14151 14378 14334 13050 13254

Rakenduskõrg-haridusõpe

1825 1905 1890 1836 1881 1553 2148

Bakalaureuseõpe 6456 6541 6626 6646 6463 5707 5236

Inseneriõpe 1301 1329 1320 1284 1270 1142 1088

Magistriõpe 3053 3254 3532 3814 3922 3866 4008

Doktoriõpe 627 710 783 798 798 782 774

* seisuga 26.08.2014; Ei sisalda vastu võetud, aga veel immatrikuleerimata tudengikandidaate.2008–2012 seisuga 01.10, edaspidi seisuga 10.11

Tasemeõppe välisüliõpilased

Seisuga 10. november 2013

Lõpetamised 2010−2014 juuni

Lõpetamine õppeaastati

248198 225

185

1013969

879846

132 114 135 130

584

677 678 677

0

200

400

600

800

1000

1200

2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014

rakenduskõrgharidusõpe bakalaureuseõpe integreeritud õpe magistriõpe

Eksmatrikuleerituid üliõpilaste arvust

aasta Üliõpilaste arv Eksmatrikuleeritute arv

Eksmatr. % üliõp.arvust

2009 13739 1986 14,5

2010 14151 1932 13,6

2011 14378 2220 15,4

2012 14334 2494 17,4

2013 13261 2617 19,7

Suurim väljalangevus on infotehnoloogia teaduskonnas (27,2%) ja Virumaa Kolledžis (29,8%), vähim ehitusteaduskonnas (15,6%) ja Tartu Kolledžis (14,6%)

Õppetegevuse tulemusnäitajad arengukavas

Õppetegevus 2010 2013 2015

1. TTÜ üliõpilaste (v.a täiendusõppurid) osakaal Eesti üliõpilaskonnast

20,5% 21,8% 25%

2. Õpingud katkestanute osakaal üliõpilaste üldarvust

13,6% 19,7% 11%

3. Välisüliõpilaste osakaal õppeastmeti (magistri- ja doktoriõpe)

3,6%|4,5% 8,2% / 7,8% 8% | 10%

4. Täiendusõppe (sh avatud õpe) rahaline maht

1,8 mln € 2,4 mln € 2,6 mln €

Täiendusõppe tegevusnäitajad 2009–2013

Aruande aasta

Täiendus-õppijad KOKKU

Täiendusõppe õppekavade alusel toimuv täiendusõpe KURSUSED JA KOOLITUSED

Tasemeõppe õppekavade alusel toimuv täiendusõpe e

AVATUD ÕPE

Täiendus-õppe

õppekavadKursused

Kogu-maht ak tundides

Täiendus-õppijad Avatud õppurid Ainepunkte

2009 9 521 289 440 13 425 8 346 1 175 17 342

2010 9 990 313 459 16 969 8 817 1 173 16 229

2011 15 698 411 574 24 729 14 617 1 081 14 007

2012 16 388 452 641 33 750 15 188 1 200 15 930

2013 19 220 476 748 28 491 16 696 2 524* 29 685**

* sh tasemeõppe õppeaineid korduvalt deklareerinud üliõpilasi 643.

** sh üliõpilaste poolt korduvdeklareeritud ainepunkte 4893 EAP.

Täiendusõppe tulud (mln €)

2,04

2,36

1,791,841,88

Eesmärk arengukavas 2,60

Eelõppe õpilaste arv 2008–2014

Kvaliteedimärgi saanud TTÜ e-kursused

Kvaliteedimärgi saanud TTÜe-kursused

2013/2014 põhitulemused• Institutsionaalseks akrediteerimiseks ettevalmistumine• Õppetegevuse regulatsioonide kõrgharidusreformiga kooskõlasse

viimine• Kinnitati:

• TTÜ õppetegevuse tagasiside küsimise ja arvestamise kord• Õppekavade eneseanalüüsi läbiviimise kord ja vorm• Lõputööde avalikustamise ja säilitamise kord

• ÕIS arendused (näit täiendusõppe infosüsteem, statistika moodul, uus üliõpilaste tagasiside süsteem, tulemusstipendiumi taotlemine läbi ÕISi, Eesti Mereakadeemia andmete ülekanne)

• Õppekavade arendusplaan, kokkulepped õppekavade arvu optimeerimiseks

• Raport „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TTÜ tasemeõppes“ ning selle põhjal tegevusplaan erialaspetsiifiliste IT pädevuste õpetamiseks

• Rahvusvahelise õppekava Integrated Engineering edukas käivitamine• Õppejõudude täienduskoolitusteks väljatöötatud uued e-kursused

(Õppimine 21. sajandil, Kvaliteetne õppeprotsess e-keskkonnas, Mentorlus hariduses)

• Videoklipid aktiivõppe meetodite tutvustamiseks• Narratiivõppe videod mentorlusest (12 tk)• Loenguvideotele subtiitrite loomine (3 õppeaine loenguvideod, kokku

46 tundi)

Õppetegevuse fookus 2014-2015

• Valmistumine 2014. a sügise institutsionaalseks akrediteerimiseks

• TTÜ EMERA integreerimine – õppekavade harmoniseerimine, eeskirjade ühtlustamine jne

• Õppekavade arendus ja ökonoomika• Viia lõpule halduslepingu järgne õppekavade arvu

vähendamine 2015. a sügiseks• Uued rahvusvahelised ja teaduskondade ülesed õppekavad

(nt arhitektuuri magistriõpe rv ühisõppekavana)• Tehnikaõpetaja ühisõppekava (partner TLÜ)

• Tegevused lõpetamise tulemuslikkuse parandamiseks ja väljalangevuse vähendamiseks

• Vastuvõtu ja õppekohtade planeerimise kohandamine vastavalt arengutele üldhariduses ning vastavuses tööturu arenguvajadustega;

• arendada tagasisidesüsteemi erinevate huvigruppide tagasiside tõhusamaks rakenda mi seks

• arendada tugiteenuste osutamist välisüliõpilastele• Haridustehnoloogiliste uuenduste juurutamine õppetöös

(uus ECHO360 salvestusvõimalustega auditoorium, interaktiivne õppeklass)

Täiendusõppe arendamise fookus 2014–2015

Põhitähelepanu tööjõu arendamisele majanduse kasvuvaldkondades lähtuvalt Arengufondi nutika spetsialiseerumise analüüsist (IKT, tervisetehnoloogiad ja –teenused, ressursside väärindamine)

•Ümber- ja lisaspetsialiseerumist võimaldavate õppemoodulite (põhinevalt kõrvalerialadel, 30-60 EAP) väljaarendamine täiendõppeks •Erialade kutsepädevustele (sh osakutsetele) suunatud programmid•Erialapõhiste IT oskuste programmid•Juhtimis- ja ettevõtluskompetentse ning erialateadmisi ühendavad programmid•TTÜ erialadel põhinevate valdkonnaüleste koolitusprogrammide väljatöötamine kooliõpilastele ja -õpetajatele

Teaduskonna/kolledži tasandil täiendusõppe töögruppide käivitamine koostöös Avatud Ülikooliga

Aasta õppejõud 2013

Teadustöö

Eesti riiklikud teaduspreemiad 2014

Aastapreemia tehnikateaduste valdkonnas elektrotehnika instituudi töörühmale koosseisus Dmitri Vinnikov, Indrek Roasto ja Tanel Jalakas teadustööde tsükli „Uudsed alalispingemuundurid taastuvenergeetikas“ eest

Rahvusvaheline tunnustus 2013

Prof. Wolfgang Drechsler - Budapesti Corvinuse Ülikooli audoktor

Prof. Teet-Andrus Kõiv - REHVA (Federation of European Heating, Ventilation and Air-conditioning Association) auhind

Prof. Toomas Paalme – Helsingi Ülikooli audoktor

Juhtivteadur Tarmo Soomere - Balti Teaduste Akadeemiate medal

Prof. Margus Viigimaa - Ukraina Arstiteaduste Akadeemia Kuldmedal

Prof. Karl Õiger, Heiki Onton jt - Euroopa Kultuuripärandi auhind (EU Prize for Cultural Heritage / Europa Nostra Awards 2013)

Riiklikud teaduse tippkeskused

•Arvutiteaduse tippkeskus (juht prof Tarmo Uustalu)•Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus (juht prof Raimund Ubar)•Keemilise bioloogia tippkeskus (TTÜ-st prof Mati Karelsoni ja prof Margus Lopi juhitavad uurimisgrupid)•Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus (TTÜ-st prof Erkki Truve uurimisgrupp)•Tippkeskus „Mesosüsteemide teooria ja rakendused“ (TTÜ-st juhtivteadur Malle Krunksi uurimisgrupp)•Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus (juht prof Jüri Engelbrecht)•Tippkeskus „Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks“ (TTÜ-st prof Enn Mellikovi uurimisgrupp)

TTÜ publikatsioonid 2009–2013ETISe andmed

Doktoritööde kaitsmine TTÜ-s 2009–2013

Doktoritööde kaitsmised 2011–2013 teaduskondade/asutuste lõikes

Edukad doktorantide juhendajad viimase viie aasta jooksul

Professor Raivo Vilu on olnud juhendajaks 9 kaitsnud doktorandile

6 kaitsnud doktoranti on olnud professoritel:•Wolfgang Drechsler•Priit Kulu•Jaan Raik•Toomas Paalme•Tarmo Soomere

Ebaefektiivsed juhendajad

Doktorantide põhijuhendajad, kellel on olnud juhendatavaidrohkem kui 5 ning kellel ei ole olnud viimasel 5 aastal ühtegikaitsmist:

• Professor Dago Antov – olnud aastast 2007 juhendajaks üheksale doktorandile

• Professor Andrus Aavik – doktorante juhendanud aastast 2000, professoriks olemise aja jooksul (2005) ei ole kaitsnud doktorante olnud

• Professor Raivo Vokk – viimase 5 aasta jooksul ei ole ükski juhendatav kaitsmiseni jõudnud

• Vanemteadur Enn Õunapuu – olnud aastast 2002 põhijuhendajaks 15-le doktorandile, hetkel juhendatavaid 5

• Vanemteadur Aksel Kirch – olnud aastast 2008 põhijuhendajaks 8-le doktorandile

Doktorikoolid

TTÜ T&A strateegia kohaselt on aastaks 2015 valdav osa doktoriõppest koondunud doktorikoolidesse.

TTÜ koordineeritavad doktorikoolid:

• Ehituse ja keskkonnatehnika doktorikool

• Energia- ja geotehnika doktorikool II

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool

Partnerina osaletakse järgmistes doktorikoolides:

• Biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikool

• Doktorikool “Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad”

• Eesti matemaatika ja statistika doktorikool

• Maateaduste ja ökoloogia doktorikool

• Majandusteaduse ja innovatsiooni doktorikool

Eesti ülikoolide rahastamine HTM-i ja ETF/ETAG-i vahenditest (summaarselt: baas, siht+infra, grandid, IUT+infra, PUT)

Riiklike T&A programmide konkursside tulemused

TTÜ on seni riiklike programmide raames väljaantud toetustest saanud kokku 28% (14,5 mln eurot), sh:•Energiatehnoloogia programm

TTÜ osa programmist 66% (4,83 mln eurot)•IKT programm (alammeede ja rakendusprogramm)

TTÜ osa programmist 41% (2,85 mln eurot)•Materjalitehnoloogia programm

TTÜ osa programmist 38% (3,68 mln eurot)•Keskkonnatehnoloogia ja –kaitse programmid

TTÜ osa programmidest 15% (1,95 mln eurot)•Biotehnoloogia programm

TTÜ osa programmist 14% (1,03 mln eurot)•Tervishoiutehnoloogia programm (alammeede ja programm)

TTÜ osa programmist 2% (0,12 mln eurot)

Tehnoloogia Arenduskeskused 2009–2015

EASi toetusel ning koostöös ettevõtluspartneritega jätkus viie TTÜ osalusega tehnoloogia arenduskeskuse (TAK) tegevus:

• ELIKO (elektroonika-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) AK

• Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide TAK

• Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste AK• Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia AK• Vähiuuringute TAK

TTÜ T&A rahastamise dünaamika (mln €)

SF, grandid, IUT ja PUT suuremates ülikoolides

TA rahastamise jaotus TTÜ-s 2013 (mln eurot)

Lepinguliste tööde rahaline maht Baasfinantseerimise alusandmed (mln eurot)

Välisfinantseerimise dünaamika TTÜ-s (mln eurot)

Välisfinantseerimise jaotus 2013 (tuh eurot, sh õppe-arendus)

TTÜ arengukava ja TA strateegia TA tulemusnäitajad

arengukava tulemusnäitajad

Näitajad

2010 2011 2012

2013 (vastavalt TA aru-andele)

2015

Akadeemilise personali ametikohad (arv) 1 142 1 135 1 150 1 155 1 165

Välisõppejõudude/-teadlaste osakaal akadeemilises personalis (%) 5,4% 6,5% 8,0% 10,0% 10%Konkurss professori ametikohtade täitmiseks 1,04 1,38 1,10 1,31 1,50Kaitstud PhD-de arv (TTÜ-s vastaval aastal) aastas 45 60 67 54 90T&A tulu aastas (tuh €), sh 25 900 31 464 36 325 38 782 34 500

TA osakaal TTÜ õppe-, teadus- ja arendustegevuse kogueelarves (%) 45,10% 48,93% 51,12% 52,13% üle 50%

sh ettevõtetega sõlmitud lepingute mahu osakaal T&A eelarves 10,60% 11,59% 10,44% 11,99% 15%

ettevõtetega sõlmitud lepingute maht 2,7 mln € 3,6 mln € 3,8 mln € 4,6 mln € 5,2 mln €TTÜ liikmete  teaduspublikatsioonid 1 583 1 614 1 716 1 721 2 200

sh 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 teaduspublikatsioonide arv ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha (täistööaja

arvestuses) kohta 0,93 0,96 1,03 1,02 1,3

Spin-off ettevõtted, mis on eksisteerinud kolm või enam aastat (tk) 7 6 10 12 15

Teaduse sihtevalveerimine 2014

• Õigusteaduste valdkonnas: eneseanalüüsi aruande esitamine –

15.10.2014 hindamiskomisjoni kohtvisiit – 17.11.2014 hindamiskomisjoni esialgne aruanne –

02.01.2015

• IKT valdkonnas: eneseanalüüsi aruande esitamine –

17.10.2014 hindamiskomisjoni kohtvisiit – 24.11.2014 hindamiskomisjoni esialgne aruanne –

26.01.2015

Rahvusvahelistumine ja innovatsioon

Rahvusvahelistumine – õppima asunud välistudengid

Rahvusvahelistumine –välisüliõpilaste vastuvõtt 2013/2014

• Tasemeõppesse (BA ja MA) kandideerimiseks:• Esitas elektroonilise avalduse 1007

tudengikandidaati (45% rohkem kui 2012)• Dokumendid saatis 710 tudengikandidaati (41%

rohkem kui 2012)• Õppima asus 329 välistudengit (kasv 36%)• Täideti strateegiline eesmärk: 8,3% kõikidest

magistrantidest on välistudengid

• 43% kõigist Eesti kõrgkoolidesse õppima asunud uutest välistudengitest tuli TTÜ-sse (rohkem kui TÜ-sse ja TLÜ-sse kokku)

• 2013/2014 õ.a õppis TTÜ-s 36% kõigist Eesti kõrgkoolides õppivatest tasemeõppe välistudengitest

Rahvusvahelistumine - peamised saatjariigid

2013/2014 tuli 78% välistudengitest 7-st peamisest saatjariigist

Kokku asus 2013/2014 õppima tudengeid 50 erinevast riigist

Rahvusvahelistumine - ingliskeelsed õppekavad Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides

SA Archimedes andmetel, BA ja MA vastuvõtuks avatud õppekavad kokku

* Erinevate muusikainstrumentide õpe toodi ühe õppekava alla, eelnevatel aastatel eraldi

ÜLIKOOL 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Tallinna Tehnikaülikool

14 15 19 21 23

(neist 3 TÜ-ga, 1 EKA-ga)

Tartu Ülikool14 17 17 18 19

(neist 3 TTÜ-ga, 2 TLÜ-ga, 2 European Master)

(neist 3 TTÜ-ga, 2 TLÜ-ga, 4 rahv. partneritega)

Tallinna Ülikool 14 14 16 17 15

Eesti Kunstiakadeemia 4 4 4 3 3

Eesti Maaülikool 2 2 1 4 2

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 12 12 12 4* 4*

Rahvusvahelistumine – tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgkoolides

KÕRGKOOL 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013TÜ 257 238 179 202 312 380 406 444 466TTÜ 35 86 52 365 369 423 517 605 796TLÜ 20 61 113 137 155 166 157 220 302EMÜ 78 66 99 115 136 146 161 159 159EMTA 28 42 43 28 28 60 61 66 78EKA 11 4 3 3 6 7 29 29 26IUA 343 310 343 EBS 41 56 20 29 40 73 179 301 371muud 27 38 33 29 26 27 63 52 32KOKKU 840 901 885 908 1072 1282 1573 1876 2230

Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) andmetelVastavad andmed on edastatud Eesti kohta EuroStat-le

Rahvusvahelistumine - mobiilsus• TTÜ tudengite aktiivsus mobiilsusprogrammides

osalemises kasvas võrreldes eelneva õppeaastaga 10%

• TTÜ-sse tulevate väliskülalisüliõpilaste arv suurenes 11% võrreldes eelneva õppeaastaga (hetkeseis, mis selgub lõplikult oktoobris)

• Igal aastal käib väliskõrgkoolides õpetamas ligikaudu 50 TTÜ õppejõudu

• Väliskõrgkoolides ja ettevõtetes/asutustes koolitusel käib igal aastal 70 õppejõudu ja töötajat

Rahvusvahelistumine – TTÜ vahetusüliõpilaste mobiilsus

Väljaminevad ja sissetulevad vahetusüliõpilased aastate lõikes

88

151 157145

159

217 227

210221

26

87101

122

206226 232

303

336

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2003/04 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14

Väljaminevad üliõpilased Sissetulevad üliõpilased

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tegevused 2013/2014

• TTÜ lepingute mahud (mln €) aastatel: 2012 3,79 2013 4,65 ülesanne aastaks 2015 5,2

• Interdistsiplinaarsetes Mektory koostööprojektides ettevõtetega on osalenud mehaanika-, majandus-, ehitus-, sotsiaal-, energeetika- ja infotehnoloogiateaduskonnad

• Rahastu Prototron - koostöös Swedbanki ja Tallinna Teaduspark Tehnopoliga rahastati 2013. a teadlaste projekte kogusummas 78 tuhat eurot, 15.10.2014 läheb jagamisele 50 tuhat eurot

• Mektory ärimudelite konkurss – toimunud juba 5 korral, osalejaid üle 300 üliõpilase, ürituse raames toimuvad koolitused ja tudengid saavad koostada erinevaid ärimudeleid start-upide loomiseks

• Mektory kosmosekeskus – kosmosetehnoloogiate tutvustamiseks ja koordineerimiseks ülikoolis

Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tegevused 2013/2014

Spin-off’id•TTÜ-s on registreeritud 12 spin–off ettevõtet (seisuga 15.08.14)•2013/2014 loodi 2 TTÜ intellektuaalomandil põhinevat Spin-off firmat, kus on ka TTÜ osalus•OÜ AbleTrace tegeleb RFID lahendustega (mehaanikateaduskond)•OÜ SafeToAct tegeleb kunstorganitega (infotehnoloogiateaduskond).

Osaluspoliitika•TTÜ osaleb aktsionäri, osaniku või liikmena kokku 58 erinevas äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses•TTÜ osaleb 2014. aastal koostööpartnerina 16 klastris•2014. a II poolel on ees osaluste analüüs, milles on oluline osa TTÜ esindusisikute aruandlusel

Patendiportfell (seisuga 31.08.2014)Leiutustegevus on 2014. a aktiivistunud. TTÜ-le on välja antud 6 patenti, esitatud 6 esmast patenditaotlust ja ettevalmistamisel on 4 taotlust. Loobutud on 13 leiutise jõushoidmisest.

Mektory tegevused 2013/2014

12. novembril 2013 avati MEKTORY maja (4450 m2)

Mektory majas november 2013–juuni 2014 kokku üle 23 000 külastaja ja läbi viidud:

• 70 konverentsi ja suurüritust• 35 ettevõtete nõukogu või juhatuse koosolekut• 50 üliõpilasüritust 1300 osalejaga • 110 kursust ligikaudu 2000 osalejaga• 350 ekskursiooni enam kui 7000 inimesele• 6 TTÜ teaduskonda viib Mektory majas läbi

õppetööd• 70 riigi delegatsioonid on Mektory maja

külastanud enam kui sajal korral sh 126 aukonsulist 69-st riigist NATO suursaadikuid 28 riigist NATO teaduskonverents „Cyber Security Science

and Engineering“

Mektory majas edukad Start-up’id

Ärimudelite konkursist on välja kasvanud mitu edukat tudengite start-up ettevõtet:

2011. aasta finalist Prismattery. Noormehed (mehaanika-teaduskond), kes alustasid elektrisõidukite loomisest on tänaseks jõudnud ka taastuvenergia ja autonoomsete platvormide lahendusteni. Meeskond osaleb järgmised kuus kuud Berliinis Start-up Bootcamp’is, mis on juhtiv globaalne start-up’ide kiirendi.

2013. aastal võitis Mektory ärimudelite konkurssi start-up LifeInU (Secured3D). Projekt sai alguse Mektoryst ja Mektory äriideede konkursil. Secured3D on edukas USAs ja saanud märkimisväärseid investeeringuid.

 

Finants-majandustegevus

Töötajate arv 2009 – juuli 2014

Ametikohtade arv 2009-2013

Ametikohad 2009 2010 2011 2012 2013

HALDUS-TUGISTRUKTUUR 222 217 233 238 245

REKTORAAT 8 8 10 10 12

ÜLIÕPILASESINDUS 1 1 3 3 2 AKADEEMILINE STRUKTUUR 1 201 1 243 1 251 1 302 1 300

sh akadeemiline personal 864 891 877 907 899

sh õppejõud 516 508 518 528 505

sh teadustöötajad 348 383 359 379 394

sh õppe-abi personal 337 352 374 395 401

TTÜ ASUTUSTE TÖÖTAJAD 558 569 596 587 581

Kokku 1 990 2 038 2 093 2 140 2 140

Ametikohtade jagunemine struktuuriüksuste vahel 2013

Keskmine palk akadeemilistel ametikohtadel 2009–2013, €

Töötajate arv ja palk TTÜ, TÜ ja TLÜ 2013

TTÜ TÜ TLÜTöötajate arv 2077 3739 969Töötajate arv võrreldes TÜ-ga, % 56 x 26Akadeemilise personali osatähtus, % 54 49 47Välisõppejõudusid ja -teadlasi 111 160 43Keskmine vanus (kõik/akadeemiline), aastat 46/47 44/46 ?/47Keskmine (kogu)palk, EUR 1489 1203 1105Keskmine palga kasv, % 6,9 4,9 6Keskmine palk võrreldes TTÜ-ga, % x 81 74Akadeemiliste töötajate keskmine palk, EUR 1812 1515 1420* Koostatud 2013.aasta majandusaasta aruannete baasil

TTÜ eelarve ja selle täitmine 2009–2014, tuh €

Eelarve täitmine 2013

• 2013. a eelarve täideti ca 97% ulatuses.

• Teadustegevuse osas oli eelarve alatäidetud.

Laekumine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu 2011–2013,

2014 eelarve täitmine esimesel poolaastal

• Õppetegevuse osas on eelarve täitmine ca 50% sh tegevustoetuse eelarve täitmine ca 50% tasulise tasemeõppe eelarve täitmine ca 62% täienduskoolituse (sh AÜ) eelarve täitmine ca 75% muu õppetegevuse eelarve täitmine ca 22%

• Teadustegevuse osas on eelarve täitmine ca 39% sh

riigieelarvelise (HTM) teadustegevuse eelarve täitmine ca 49%

siseriikliku teadustegevuse eelarve täitmine ca 45%

teaduse välisrahastamine eelarve täitmine ca 22%

• Majandustegevuse osas on eelarve täitumine ca 50%

• Täiendavate tegevustulude osas on eelarve täitumine ca 46%

2014 esimese poolaasta majandustegevusest

• Raha oli seisuga 30.06.2014 7,97 mln €

• Bilansis nõuded projekte sihtfinantseerivate asutuste vastu on ca 18 mln € (võrreldes aasta algusega on nõuete maht praktiliselt samal tasemel, kuigi võiks eeldada, et finantsperioodi lõppemisega see väheneb)

• Ülikoolile tehtud ettemaksud moodustavad kokku 9,2 mln €

2014 esimese poolaasta majandustegevusest võrreldes 2013 esimese poolaastaga

• Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulud suurenenud ca 4300 tuh €

• Vähenenud on ülikooli tulu majandustegevusest (ca 500 tuh €), mis on seotud kõrgharidusreformiga

• Suurenenud on tegevustoetuse finantseerimine (ca 1460 tuh €) ja sihtfinantseerimine (ca 3400 tuh €)

• Esimese poolaasta tegevustulem oli 2724 tuh € (eelmise aasta samal perioodi – 1074 tuh €).

• Tööjõukulud suurenesid 5% ja mitmesugused tegevuskulud püsisid praktiliselt 2013. aasta tasemel

• Tegevuskulud kokku moodustasid ca 41 600 tuh € ja suurenesid võrreldes 2013. aastaga 1,3%

2015 arengusuundumused (1)

• 2015. a planeerime tegevustulude kasvu 3,2 mln € (3,5%), sh sihtfinantseerimised (laias mõistes) 7,0 mln (16,5%)

• Tööjõukulude kasv 5-7% sõltuvalt sellest palju suudame teenida TA lepingutest

• Töötajate arv jääb üldjoontes samale tasemele või isegi väheneb; keskmine vanus väheneb

• TTÜ seaduse jõustumisega peaks suurenema teaduskondade roll ülikooli juhtimisel. Teaduskonnad muutuvad põhilisteks struktuuri-ja eelarveüksusteks.

• Ülikooli strateegiliste majandusküsimuste otsustustasand siirdub kuratooriumisse; kõrgem akadeemiliste küsimuste otsustuskogu on ülikooli nõukogu.

2015 arengusuundumused (2)

• Jooksvaid majandusküsimusi hakkavad otsustama ja nende täitmise eest vastutama rektor, dekaan või asutuse direktor ja neile alluvad struktuuriüksuste juhid

• TTÜ nõukogu võttis juuni kuu istungil vastu lähiaastate (kuni 2017. a) arengusuundumused, millised toovad välja olulised tegevused õppe-, teadus-ja majandustegevuse vallas

Haldustegevus

• VI õppehoone avamine, TTÜ on koondunud Mustamäele

• Mektory hoone esimese etapi väljaarendamine• Siidisaba 7 ühiselamu renoveerimise alustamine,

meile ~700 kohta• Põlevkivi Kompetentsikeskuse avamine Kohtla-

Järvel• Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse avamine

Kuressaares• TTÜ linnak võitis esikoha mainekal rahvusvahelisel

konkursil „Teadus ja haridus“, mille korraldas Euroopa Rektorite Klubi

• Arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi ruumide remont ja renoveerimine TTÜ Tallinna Kolledžis

• Tallinna linnavalitsus kinkis Tõnismägi 12 veetorni (405 m2) TTÜ-le

• IT hoone Akadeemia tee 15A väljaostmine• TTÜ Eesti Mereakadeemia ehituslike investeeringutega

alustamine• TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasi

õppekeskuse hoone valmimine• Ülikooli invajuurdepääsetavuse ja tuleohutuse taseme

tõstmine• Tuleohu teavitussüsteemi väljaehituse alustamine

• TTÜ Üliõpilasküla Kolme aasta kokkuvõttes kasuminäitajad:

2008–2010 kolme aasta kahjum 105 200 €2011–2013 kolme aasta kasum 272 500 €

Hosteli käive nelja aastaga kolmekordistunud2009 194 112 €2013 559 313 €

Kolme suurema üliõpilasküla osalusel loodi juunis 2014 ettevõte E-Kyla Arendus OÜ. Firma põhitegevuseks on kolme küla koostöös internetipõhise infosüsteemi E-kyla arendamine.

• Ettevalmistused ujula ja uue IKT maja ehituste ettevalmistamiseks

Kommunikatsiooni- ja meediategevus

Kommunikatsiooni- ja meediategevus (1)

Strateegilised eesmärgid:1. Tasemeõppe sisseastujate kvaliteedi ja turuosa

suurendamine2. TTÜ brändi ja tehnoloogiaülikooli tuntuse

suurendamine3. Proaktiivne teadus-, ühiskonna- ja

majandusküsimustes kaasarääkimine

Kommunikatsiooni- ja meediategevus (2)

TNS Emori ülikoolide maineuuring (2014. a mai): TTÜd peab mainekaimaks ülikooliks 51% elanikest (2013. a 47%, 2012. a 44%, 2011. a 42%, 2010. a 39%)

TÜ 77%, TLÜ 15%, EMÜ 9%

Maine paranes:+6% vanuserühmas 15-24 a. (2013. a 50%)+13% vanuserühmas 25-34 a. (2013. a 46%)+19% Lõuna-Eestis (2013. a 30%)!

Hinnatakse eelkõige TTÜ hariduse kvaliteeti, lõpudiplomi väärtust tööturul ja ülikooli usaldusväärsust.

Vastuvõtukampaania: I aste, II aste, avatud õpe märts-august

Meediumid: TV, internet, väli- ja trükimeedia, kino

Helistamine 2 500, e-postitused ca 4 000 potentsiaalsele sisseastujale

Näost näkku kontakt ca 4 000 abituriendiga õppeaasta jooksul, magistriõppe infotunnid

Koostöö ca 100 üldhariduskooliga (populaarteaduslikud loengud, töötoad, infotunnid, konverentsid, ekskursioonid, Teadlaste ÖÖ jt)

Osalejad: tudengid, õppejõud, teadlased, vilistlased, ettevõtted (Eesti Energia, Elering, ABB, ITL jt)

Kommunikatsiooni- ja meediategevus (3)

Uudislood, pressiteated, populaarteaduslikud artiklid: +6% (5 001)

Teaduse populariseerimine (persoonilood, AK teaduslood, „Kapital“, „Püramiidi tipus“ jt), ca 2 arvamusartiklit nädalas

Töötajate rahulolu infoliikumisega: +10% (2014. a 4,47; 2010. a 4,29)

Rahulolu e-kanalitega: +5% (2014. a 72%; 2012. a 67%)

Vilistlasportaali arendamine, uudiskirja levitamine, kokkutulekute korraldamine. Liitujaid: ca 3 000

Kollektiivi ühendava 10 suurürituse korraldamine, osalemiste arv 2 200

Kommunikatsiooni- ja meediategevus (4)