Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev,8.09.2011

Nr. 17(289)

Loodetavasti võimal-davad eraldatud täien-davad vahendid luua paremad õppimistingi-mused.VELLO VIIBURGAbivallavanem

“1. september ei ole pal-judele lastele ainult üks tähtsaimaid päevi elus – koolimineku päev. See on ka teadmiste päev. Sellepärast õnne meile kõigile. Kes me õpime, kes me õpetame, kes me oleme lapsevanemad. Teadmisi on elus alati vaja!”ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Nii kõneles Tabasalu Ühis-gümnaasiumi direktriss Ca-rolin Kadaja oma esimesele kooliaktusele tulnud esimese klassi õpilastele, kokku viiele klassitäiele ehk 121 lapsele. Ja nende õpetajatele, vanema-tele, vanavanematele, pisikes-tele-õdedele vendadele.

Gümnaasiumi aula oli pil-geni rahvast täis. Kõige enam pidid täna oma direktorilt terveks kooliajaks tarkuseiva-sid kaasa saama aga ikkagi esimese klassi lapsed ja nen-de vanemad.

“Te õpite õnnelikus koo-lis,” kõneles direktor. “Tabasa-lu kool ei ole ainult kaasaegne oma sisustuselt, see kool on kasvav ja arenev kool – igal aastal asub siia õppima aina rohkem lapsi.”

Direktor ei unustanud põi-gata kodukooli seinte vahelt ka märatsevasse Londonisse.

“Mida rõhutas Inglise peami-nister David Cameron hiljuti-si suuri noorterahutusi parla-mendis ja televisioonis ana-lüüsides – neil noortel puu-dus haridus, puudus töö. Neist paljud olid jäänud ilma kodust ja kodusest hoolitsusest.”

Koostöö kodugaCarolin Kadaja tõi haridu-

se andmisel esile kooli ja ko-du hea koostöö tähtsuse. Es-mane kasvataja on ikkagi ko-du, hariduse andja ja teine kasvataja on kool.

Direktor soovis head oma-vahelist koostööd – kodule ja koolile, õpetajale ja õpilasele. Ainult ühises töös kasvavad täisväärtuslikud inimesed.

Siis meenutasid 12. klassi õpilased läbi huumoriprisma, mis neile on olnud nende aas-

tate jooksul siin seinte vahel kõige tähtsam. Ja seda polnud sugugi vähe – head õpetajad-pedagoogid, sõbralikud klas-sikaaslased, targad õpikud, sportlikud vahetunnid, hea söökla energiat taastamas.

Esimesed tarkused direk-torilt ja abiturientidelt kooli alguseks käes, heliseski kooli-kell. Esimene koolikell.

Esimene ärevusSiis mindigi käest kinni

klassidesse, oma pinki, kus ootas laual juba aabits töövihi-kutega. Isad-emad jäid aga ukse vahelt piiluma – kuigi direktor oli naljaga pooleks palunud seda mitte teha –, kas vastne koolilaps leidis ikka õige pingi, kas...

Ärevust ja pabistamist oli ukse taga koridoris sama pal-

ju või rohkemgi kui klassis sees. Siis astus klassi ette esi-mene klassijuhataja. Sumin vakatas, esimene tund algas.

1A klassijuhataja Krista Savitsch tunnistas klassi ees tundi alustades Harku Valla Teatajale: “Eks ma närveerin praegu vist sama palju kui mu 26 väikest hoolealust. Olen küll 15 aastat pedagoog olnud, aga vastutus on ikkagi suur. 1A klass on inglise keele kallakuga eriklass. Konkurss ühele kohale oli päris suur, kolm last kohale. Eks siis va-nemadki oota tublisid tulemu-si.”

Krista Savitschil oli klassi ees seistes teinegi põhjus när-veerimiseks. Seisis ta ju klas-si ees korraga nii emana kui õpetajana. Tütar Grete Maria õpib samas klassis.

ERVIN JÜRISOOValla haridusjuht

Eks 1. septembril tegi ikka kõige rohkem rõõ-mu see, et jälle on meie õppurite arv kasvanud. Kokku läks kooli üle tuhande õpilase, neist esimesse klassi 179 last.Ja et kõik vanemad kui kolmeaastased lapsed said koha lasteaias.

Emana ja õpetajana1. september. Tabasalu Ühisgümnaasimi 1A klass alustab esimese tunniga. Klassi ette astub õpetaja Krista Savitsch. Seekord kahekordse pedagoogina – emana ja õpetajana. 2x Ülo Russak

Värskeltremonditud fuajees ja koridorides on sama palju ärevust kui esimestes klassideski. See on 1. september.

Algas maamaksu-vabastuse taot-luste vastuvõttHarku vallavolikogu 30. juuni 2011 määrusega nr 9 kehtestati kord Har-ku valla elanike kodu-aluse maa maamaksust vabastamiseks 2012. aastal.

Tulenevalt maamaksuseadu-sest peab maksuvabastuse saamiseks esitama taotluse, mida saab teha alates sep-tembrikuust.

Maksuvabastust saab taot-leda füüsiline isik, kelle elu-koht on nii taotluse esitamisel kui ka 31. detsembril 2011. a. rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku vallas asuval, talle kuuluval elamumaal asu-vas elamus. Vabastust maa-maksust saab taotleda vaid elamumaa sihtotstarbega maa eest ning juhul, kui selle omanik ei saa maa kasutus-õiguse alusel üüri- või rendi-tulu.

Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2012 (k.a.).

Nimetatud määrusega kehtestati kord ka repressee-ritu ja represseerituga võrd-sustatud isiku kasutuses ole-va elamumaa 2012. aastal maamaksust vabastamiseks, mille osas saab samuti taotlusi esitada kuni 5. jaanuarini 2012 (k.a.).

Represseeritud või rep-resseerituga võrdsustatud isik ei pea esitama uut taot-lust, kui maamaksuvabastuse taotlus on eelmistel aastatel esitatud ning taotleja isiku-andmed või staatus ei ole va-hepeal muutunud.

Septembrikuus saab taot-lusi esitada vallamajas koha-peal, saata postiga või elekt-rooniliselt e-posti teel. Taot-luse vorm on saadaval valla kodulehel ning vallamajas.

Alates 1. oktoobrist muu-tub maamaksuvabastuse taot-lemine mugavamaks ja seda saab teha valla kodulehel avanevas e-teenuste portaa-lis.

Harku vallavolikogu keh-testatud “Harku vallas elava-te füüsiliste isikute 2012. aas-ta maamaksust vabastamise ja maamaksu vabastuse taot-lemise korra” täpse sisuga on võimalik tutvuda internetis Harku valla õigusaktide re-gistris (http://oigusaktid.harku.ee).

Veebiviide registrile on toodud ka valla kodulehel (www.harku.ee). Täiendavat informatsiooni saab ka tele-fonil 600 3848. HVT

Raietööd Ranna-mõisa maastiku-kaitsealalAugustist kuni 30. novemb-rini teostatakse Rannamõisa maastikukaitsealal elupaika-de taastamistöid.

Tööde käigus:• Raiutakse valikuliselt

põõsarinnet Rannamõisa pan-ga ääres kulgeva raja äärest. Ühtlasi koristatakse surnud ja vigastatuid puid.

• “Inglise miili” äärest raiutakse kuni 2 m laiuselt kummaltki poolt rada võsa, surnud ja kasvujõuetuseni vigastatud puid ning raja ko-hale paindunud puid ja nende oksi.

• “Inglise miiliga” külg-nevalt alalt raiutakse surnud ja rippes olevad puud, mis võivad kukkuda rajale ja ohustada seal liikujaid.

• Kaitseala ulatuses pu-hastatakse võsast ja surnud puudest juurdesõidu tee äär (kuni parklani).

• Niidetavate niitude äärest raiutakse võsa ning kujundatakse puisniidu ilme-line ala.

Raidmed koristatakse ning veetakse alalt minema. Raiejäätmeid on lubatud põ-letada selleks ettevalmistatud avalikul lõkkeplatsil.

Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning töid teostab OÜ Degusteeri ja Presenteeri.

Teostamist korraldab RMK Looduskaitsetalituse spetsialist Harti Paimets tel. 503 6358, e-post harti.paimets@rmk.ee. HVT

UUDIS

Alasniidu lasteaia pidulik avamineEsmaspäeval, 5. septembril avati Harkujärvel Alasniidul pidulikult uus lasteaed. Koha lasteaia kuues rühmas on saa-nud või saamas kokku 144 last. Nurgakivi uuele laste-aiale pandi juba novembris 2010. Siis kirjutas vallaleht pealkirja “PPP – põnnid peat-selt (oma) pesas” all: “Kümne aastaga on Harku valla elani-ke arv kasvanud kaks korda, ulatudes 11 980-ni. Eelmisel aastal sündis vallas 271 last. Need kaks arvu iseloomusta-vad meie omavalitsust ehk kõige paremini. Vt ka lk 2

2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 8. september 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

OTT KASURISündisin 1. detsembril 1955 Tallinnas, lapsepõlv ja kooli-aeg möödusid Kalamajas ning Kassisabas. 1974 lõpetasin 22. Keskkooli (Jakob Westholmi gümnaasium). Vanemad olid mul suured muusika- ja kuns-tihuvilised, mindki pandi laste muusikakooli. Mängisin kooli mandoliini- ja puhkpilliorkest-ris, laulsin kammerkooris. Suur osa vabast ajast kulus spordile, eriti korvpallile. 1979 lõpetasin Tallinna Peda-googilise Instituudi matemaa-tika-füüsika erialal.

Abikaasa Mare töötab Riiklikus Eksami- ja Kvalifi-katsioonikeskuses, tütar Kris-tel lõpetas TTÜ ja töötab Swedbankis.

1986. aastast, kui asusin tööle Tabasalu uue keskkooli (praegu Tabasalu Ühisgümnaa-sium) direktorina, sai minust ka Tabasalu elanik.

1989. aasta valimised tõid mu poliitikasse – minust sai Harku küla Rahvasaadikute nõukogu saadik, 1991 taasloodi Harku vald ja külanõukogu saadikutest sai vallavolikogu I koosseis. 1993. aastal valiti mind Harku vallavolikogu esi-meheks. Kuna töötasin samal ajal ka koolidirektorina, püüd-sin kooli- ja vallajuhi rolli hoi-da tasakaalus.

1996. aastal sai minust abi-vallavanem hariduse- ja kul-tuuri valdkonnas. Seda vald-konda juhtisin 11 aastat nii abivallavanema kui vallavane-mana.

1997 liitusin Reformiera-konnaga. Olen MTÜ Tabasalu Looduspark ja Tabasalu Lions-club asutajaliige. Praegu olen volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja revisjo-nikomisjoni liige.

Valla toimimise ja arengu seisukohalt on olulised aren-gukava ning üldplaneering, mõlemat on vallavolikogu uuendanud, kuid uut üldpla-neeringut ei ole kehtestatud.

Viimastel aastatel on aina rohkem rahastatud eramu- ja suvilapiirkondade veemajan-dusprojekte ja teedeehitust, lähiaastail tuleb elanike veega varustamine lahendada vallas tervikuna, uuringud näitavad, et põhjavett napib.

Koostöös keskvalitsusega peame kiiresti ehitama Taba-salu-Juuliku maantee, mis on vajalik eriti Harku-Rannamõi-sa piirkonna ettevõtetele.

Vallal on vaja kiiresti koo-livõrgu ja hariduspoliitika ka-va. Reformierakonna valimis-lubadus oli toetuse suurenda-mine peredele, kellel lasteaia kohta ei ole. Sama on tehtud ka meie naabervaldades. Pea-me valima: kas valame raha betooni või anname lastega peredele.

Õnnestunuks pean voliko-gu töös Keila-Joa kooli munit-sipaliseerimise algatamise otsust ja korteriühistute maja-de soojustamise abistamiseks tehtud volikogu otsust. Toeta-me kombijaama (küte+elekter)

ehitamist Tabasallu, aga ka Rannamõisa kultuuriküla ra-jamist.

EDDI TOMBANDHarku vallas Türisalus olen oma 51 eluaastast elanud ja töötanud 20 aastat. Õpetaja, kasvataja, ringijuhendaja, treenerina, kuigi esmane kõrgharidus on metsamajan-duse inseneri oma. Töö on pakkunud palju rõõmu ja on olnud arendav, eriti kahe-aastane Harku abivallavanema kogemus. Kuigi harkulane, töötan eelmisest aastast alates hoopis Ida-Virumaa kõige lää-nepoolsemas servas Sonda Põhikooli direktorina. Lisaks direktoritööle õpetan lastele bioloogiat ja geograafiat ning seisan hea nende kehalise kasvatuse eest. Vabal ajal te-gelen ka rahvamuusikaga, mängin kitarri, plokkflööti ja laulan ansamblis. Oma lastest on kolm ülikoolides, pesamuna läheb gümnaasiumisse.

Pean tähtsaks ühistegevust ja rõõm on näha, et hästi toimi-vad algatatud Tabasalu Võrk-palliklubi (2008), korteriühistu (1998), Türisalu Külaselts (2008) ja Türisalu Spordiklubi (2000). Olen ka kahe viimase ühenduse esimees. Spordiklu-biga korraldame igal aastal kaheksa avalikku võistlust ja iganädalasi treeninguid lastele ja täiskasvanutele. Türisalu Kuulijänn toimub 25. septemb-ril juba 31. korda!

Poliitikasse sattusin juhus-likult. Nimelt tahtsin Mart Laari raskel ajal (peale ruma-lat tempu Edgari pildiga) toe-tada ja astusin erakonda. Sat-tusin juhtima kohalikku IRL-i osakonda. Kõik asjad poliitikas loomulikult ei meeldi, kuid pa-rem on protsessi osalemisega mõjutada kui nurga taga kiruda.

Volikogu otsustest pean väärtuslikemaks neid, mis eri-nevad tavapärastest vallava-litsuse poolt esitatud jooksva-test asjadest. Tähtsamad kind-lasti pika sihikuga raamdoku-mendid ehk valla üldplanee-ring ja arengukava. Võimali-kult ruttu oleks vaja volikogule esitada ka haridusvõrgu aren-gukava, mille peatsele valmi-misele valla arengukavas on viidatud. Hea, et volikogus on Reformierakonna kohaliku osakonna näol aktiivne oposit-sioon. Loodan, et selline olu-kord jääb veel pikaks ajaks.

Vaadates kriitilise pilguga ennast kui volikogu liiget, peaksin (nagu kogu volikogu) näitama rohkem arengule suu-natud initsiatiivi. Olen küll vaidlustanud loodusele ja loo-dust armastavatele inimestele mõeldes mõne detailplanee-ringu ja hoidnud pildil küla vajadusi, kuid enamasti mõtle-me kaasa vallavalitsuse esita-tud eelnõudele. Sestap kutsun ka kõiki vallaelanikke üles osalema kohalikus poliitikas ja ühistegevuses – nii saame muuta oma elu huvitavamaks ja parandada elukeskkonda.

Alasniidu lasteaed ehitati Eestis seni ebatraditsiooni-lise (aga Euroopas vägagi levinud) rahastamismudeli abil.

Kuna Eesti valitsuse korraldusega omavalitsused laenu võtta ei tohi, aga avalikud hooned ehitamist vajavad, siis kasutati niinimetatud PPP süsteemi ehk eesti keeli äraseletatult avaliku ja erasektori ühishuvi. See tähendab, et ehitajaks oli erasektor (Arco Vara), aga vald rendib nüüd lasteaeda. Hilisema õigusega see omandada. Avamisele tulnud maavanem Ülle Rajasalu tunnistas HVT-le: “Harjumaa kasvab küll, aga sel aastal on see mul maakonnas esimene lasteaed avada. Ilus õhtupoolik.”

Õhtupoolik oli tõesti ilus – päike pole Alasniitu ammu nii heldelt kullanud. Õhtu peategijad, lapsed, ei saanud rõõmu varjamata jätta. Vanemad koos nendega.

Eksvallavanem, volikogu aseesimees Sulev Roos: “Esimese uue lasteaia avasime 2001. aastal. Nüüd on see meil kuues lasteaed avada.”

Traditsioonilisele lindilõikamisele eelnes pöögi istutamine. Labidad said maavanem Ülle Rajasalu, volikogu esimees Helikar Õepa ja vallavanem Kaupo Rätsepp.

Kaupo Rätsepp: “Loodan väga, et see igipõline tugev puu kasvab ja püsib koos lasteaiaga. Ja lapsed kasvavad koos vallaga.” ÜLO RUSSAK

Kaupo Rätsepp: kasvagu see pöögipuu koos valla ja lasteaiaga

Kolmapäev, 8. september 2011 UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA / 3

KÜSITLUS

Milline oli Teie suurim suveelamus?

M eie peres on kolm last, kellel on suvel vaheaeg nii koolist

kui lasteaiast ning sellest on tinginud ka kogu pere elu-rütm. Töised tegemised püüan suvel miinimumini viia ja võtta Eestimaa suvest mak-simumi. Kõige parem on olla suvel oma kodus, vahelduseks sai käidud lastega Pärnus ning suvelõpu reisil Stockhol-mi tivolis. Ise olen üritanud igal suvel leida aega ka läbi-proovitud sõpruskonnaga paarinädalaseks tuuriks moo-torrattastel.

S uvi möödus väga hästi, sest nii imekena juuli-kuud ei ole Eestimaal

mõnda aega olnud. Rõõmu tegi võimalus sporti teha ehk tennist mängida, samuti olla oma maakohas mere ääres koos mõlema lapsega. Suvi on ikka see aeg, kus on hea või-malus lugeda ja veelkord lu-geda.

Parim suvelektüür oli Sta-nislavski “Näitleja töö iseen-daga” ning mitmed Voldemar Panso teatrialased artiklid, mis on aktuaalsed ka täna ja sobivad hästi pedagoogikas-se.

Muret teevad koolitöös meie remontimata kooliruu-mid ja õpilaskodu ning oma-niku otsustamatus, mis on Keila-Joa kooli perspektiiv.

Lapsi, kes vajavad õpilas-kodu, õpetust, kasvatust ja inimlikku hoolt, on palju ja see on minu peamine mure. Ei saa olla vaid sõnakõlks, et peame investeerima tulevikku – oma inimvarasse, tegutseda tuleb selle nimel täna, kohe ja praegu.

TIINA SAARKeila-Joa Sanatoorse Internaatkooli direktor

KRISTIINA RASINA-LÕHMUSSuurupi elanik

KAIDO KRUUS-OJALiikva küla elanik

M eie pere jaoks on su-vi täis tegutsemist ümber kodu, loomu-

likult sai ka kohalikus Suurupi rannas ujumas käidud. Tradit-sioon igal aastal mõnel saarel käia sai täidetud, külastasime Naissaart ja Aegnat. Kauge-male Eestimaad avastama kahjuks ei jõudnud.

Suve alguses korraldasime Suurupi Seltsiga juba väike-seks traditsiooniks saavat Tu-letorni päeva. Viimane tore ettevõtmine oli muinastulede öö, millest on saamas üks suu-remaid üle-eestilisi ettevõt-misi.

Kahjuks jääb suvi alati lü-hikeseks, sest nii palju on ju teha ja näha.

Harku valla 2011. aasta I poolaasta tulude laeku-mine ning II poolaasta prognoos võimaldasid vallavalitsusel esitada volikogule läbivaata-miseks lisaeelarve, mille maht on 357 676 eurot. Volikogu võttis lisaeel-arve muutusteta vastu.VELLO VIIBURGAbivallavanem

Suuremad rahaeraldused teh-ti vallateede ja tänavate kor-rashoiu ning haridusasutuste remondikulude katmiseks.

Valla 2011. aasta eelarves kavandatud vahendeid teede ja tänavate korrashoiuks ja ehituseks suurendati 145 000 euro võrra, mis peamiselt ka-sutatakse teehoolduse tegemi-seks, kuna lumerohke talv põhjustas ettenägematuid ku-lutusi. Lisaks korraldas valla-valitsus uue teedehoolduse hanke, mille tulemusena suu-renesid nii hooldatatavate teede hulk kui ka igakuine hoolduseks vajalik summa. Alates selle aasta suvest teos-tab Harku vallas teede hool-dust AS Rapla Teed.

Raha teedeleTeedeehituse 2011. aasta

tegevuskava saab üldjoontes täidetud. Tegemata jäävad Uus tänav Harkus, Sütemetsa tee vahelõik, kuna ühe maa-omanikuga ei ole saadud kok-kuleppele, ja Vana-Klooga tee, mis kavatseti katta frees-asfaldiga.

Uue tänava liikluskorral-

dus on maanteeameti poolt paika pandud nii, et Harku valla elanikel on selle tee ka-sutamine võimalik vaid liik-lemisel Laagri suunas, mistõt-tu valla juhid ei näe mõtet tee asfalteerimisel.

Sütemetsa tee tänaseks välja ehitamata lõik kaetakse esialgu freesasfaldiga ja Vana-Klooga teel tuleb kor-rastada esialgu kraavid. Kok-ku on teede ja tänavate kor-rashoiuks valla eelarves va-hendeid 1,954 mln eurot.

Harkujärve koolistHaridusasutuste remondi-

töödeks eraldati täiendavalt 122 649 eurot, millest Harku-järve Lasteaed-Põhikoolile 87 000 eurot ja Tabasalu Ühis-gümnaasiumile 35 649 eurot.

Harkujärve kooli ümber-kolimiseks praegusest hoo-nest kultuurikeskuse hoones-se oli eelarves vahendeid 189 817 eurot. Sellele lisandus riigieelarvest CO2 kvoodi müügist laekuv raha 100 341 euro ulatuses.

TEEDEEHITUSE 2011. AASTA TEGEVUSKAVA SAAB ÜLDJOONTES TÄIDETUD.

Loodetavasti võimaldavad eraldatud täiendavad vahen-did luua paremad õppimistin-gimused, kui esialgu võimalik oleks olnud. Kooli ümberkoli-mine peaks kava kohaselt toi-muma aasta lõpus, pärast se-da kui Riigi Kinnisvara on teostanud remonditööd riigi-

eelarvest eraldatud vahendite arvel. Vallaeelarvest finant-seeritavad tööd kavandatakse lõpetada 1. novembriks.

Tabasalu Ühisgümnaasiu-mi täiendav rahaeraldus on suures osas seotud klassi-komplektide arvu suurenda-misega. Seoses sellega on va-ja teha täiendavaid remondi-töid ja osta õppevahendeid ning mööblit. Tabasalu kool on saanud endale sisuliselt uue fuajee ja loodame, et lap-sed tunnevad vana kooli 1. septembril ära.

Võeti vastu lisaeelarve

Millele eraldati veel raha?• Lisaks teede ja haridu-

se arendamiseks eral-datud vahenditele jaga-ti raha ka laenuintres-side suurenemisest tek-kinud kulude katmiseks 58 000 eurot.

• Vääna küla tall-tõlla-kuuri ehituse jätkami-seks vajaliku omafi-nantseeringu toetami-seks eraldati 25 500 eurot.

• Valda tutvustava bro-šüüri tõlkimiseks ja kirjastamiseks eraldati 6527 eurot.

• Pärast lisaeelarve vas-tuvõtmist on 2011. aasta vallaeelarve maht 13 752 881 eurot.

Augusti eelviimsel nädalal läks Muraste-Suurupi 1,2 kilomeetrise teelõigu ehituseks lahti. Fotole jäänud ehitusmehed firmast Baltifalt Veiko Palandi ja Robert Vitkin kinni-tasid nagu ühest suust, et trass koos valgustuse ja paigaldatava sidekaabliga peab olema valmis 1. oktoobriks. Kui ainult ilm alt ei vea, tehnikat ja mehi piisab. Siis võib Suurupist jalgrattal või rulluiskudel linna välja sõita. Ülo Russak

Harku valla jäätmejaam avati Tabasalus 2008. a augustis. Kolme aasta jooksul on see leidnud aktiivset kasutust.

LEMBE REIMANKeskkonnaspetsialist

Nii 2009. kui 2010. aastal kü-lastati jäätmejaama rohkem kui 3200 korda, mõnel päeval toodi jäätmeid rohkem kui 100 korda.

2011. aasta esimese pool-aasta jooksul toodi lisaks muudele taaskasutatavatele jäätmetele ka 11 tonni sega-pakendeid, 11 tonni vanapa-berit, 11 tonni rehve, 15 tonni elektroonikajäätmeid ning 16 tonni suurjäätmeid.

Eelmisel kuul vahetus jäätmejaamas operaatorfirma

ja nüüd korraldab seal vastu-võtmist OÜ Kesto. Koos ope-raatori vahetusega täienes ta-suta vastuvõetavate jäätmete nimekiri plastjäätmete, sor-teeritud ehitusjäätmete ning aia- ja haljastusjäätmetega (kuni 0,4 m3).

Jäätmejaam asub Tabasa-lus Kooli tn 5a ning on avatud igal neljapäeval ja reedel kell 14 kuni 19 ning laupäeval ja pühapäeval kell 10 kuni 15, riiklikel pühadel suletud.

Jäätmete üleandmiseks tuleb pöörduda jäätmejaama töötaja poole. Vastu võetakse ainult nimetatud jäätmeid ja ainult jäätmejaama lahtioleku aegadel. Jäätmejaama värava taha jäätmeid jätta ei tohi!

Too oma taaskasutatavad jäätmed Tabasalu jäätmejaa-ma!

Jäätmejaama tegevusvaldkond laienes

Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu:• sõiduauto rehve (kuni 8 tükki);• kompleksseid elektroonikaromusid (külmkapid, pesu-

masinad, elektripliidid, televiisorid, raadiod jms);• jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale (kuni

20 liitrit);• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni

10 liitrit);• elavhõbelampe (kuni 10 tükki);• aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid medit-

siinilisi jäätmeid (kuni 2 kg);• kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit);• elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid

jäätmeid (kuni 2 kg);• patareisid ja akusid (piiramatus koguses);• vanapaberit ja pappi;• segapakendeid,• plastijäätmeid,• penoplasti,• lehtklaasi,• vanametalli,• töötlemata puitu,• sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, nagu betoon,

tellised, plaadid ja keraamikatooted;• kasutuskõlbuliku mööblit;• aia- ja pargijäätmeid (kuni 0,4 m3).

Tasu eest võetakse vastu: • suurjäätmeid (18.85 eur/m3),• sorteerimata ehitusjäätmeid (18.85 eur/m3),• aia- ja pargijäätmeid (11.50 eur/m3),• eterniiti (44.85 eur/m3).

25. augustil toimunud voliko-gu istungil:

• kehtestati Tabasalu ale-vikus Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering;

• otsustati mitte algatada Adra külas Sõeru kinnistu ja lähiala detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamist;

• võeti vastu Harku valla 2011. aasta I lisaeelarve;

• otsustati võõrandada kolm Harku vallale kuuluvat kinnistut osaühingule Stran-tum Türisalu reoveekogu-misala veemajandusprojekti elluviimise otstarbeks;

• kehtestati kogukonna arengule suunatud tegevuste kaasfinantseerimise toetuse kord;

• võeti vastu otsus valla-valitsuse liikmete arvu ja struktuuri muutmise osas ning kinnitati vallavalitsus alates 1. septembrist 2011 5-

liikmelisena järgnevalt – val-lavanem, kaks abivallavane-mat, kaks valitsuse liiget.

Järgmine istung toimub 29. septembril kell 16.00. HVT

Vallavolikogus augustis

4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Kolmapäev, 8. september 2011

Selle aasta Eesti meister ponide takistussõidus on 16-aastane Harku vallas Murastes elav tüdruk Birgit Kreitsberg.

KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Suvel toimunud võistlustel meistritiitli saavutanud Bir-git treenib tänaseks juba pä-ris oma hobuse Cartiniga Vääna-Jõesuu lähedal Kukru-mäe ratsatalus ja ütleb, et ratsaspordiga tegeleb ta eel-kõige seepärast, et ta naudib seda südamest, kuigi ka tule-vikus veel meistriks saada oleks tore. Eriti, kui see saab olema isikliku hobusega.

Poniklassis võistlemise on Birgit tänaseks lõpetanud, sest seda saab teha vaid kuni 16. eluaastani, peale mida minnakse üldjuhul hobustele üle. Siiski soovib ta kummu-tada ühe levinud müüdi, mille kohaselt poni on pisike Shet-landi hobuke, kellega lapsed

vabaõhuüritustel sõita saa-vad. Birgiti sõnul on sport-ponide turjakõrgus tegelikult kuni 149 cm ja nad on täieõi-guslikud hobused. Nende nimi tuleneb lihtsalt nende mõnevõrra väiksemast suuru-sest.

Värske Eesti meister on auhinnalistele kohtadele võistlustel tulnud varemgi. Kui küsida, kui palju vaeva ikkagi tuleb näha, et Eesti meistriks saada, siis ütleb Birgit, et trenni tuleb küll teha pidevalt, aga eelkõige on hobuse ja ratsaniku koostöö kõige alus. “Koostöö peab ole-ma paigas, mõlema tahe häid tulemusi saavutada on väga tähtis. Ratsanik peab aru saa-ma, milline sõidustiil sobib just sellele hobusele kõige paremini,” ütleb ta.

Võistlusi on sellel alal aas-taringi, suviti lausa igal näda-lavahetusel. Vaid sügisel on umbes kuuajaline võistlus-paus, et hobused saaksid hoo-ajast veidi puhata.

Muraste tüdruk tuli Eesti meistriks ponisõidus Traditsiooniks saanud

Harku valla erivajadus-tega laste igasuvine üritus – perepäev – toi-mus 26.augustil Saue vallas Kuristu talus.

Perepäeva avas vallavanem Kaupo Rätsepp. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn rääkis eesoota-vast ja tänas peresid, kes olid leidnud aega üritusele tulla.

Kuristu talul on oma mini-loomaaed. Perepäeva raames külastasidki lapsed koos va-nemate ja õdede-vendadega miniloomaaeda. Loomi ja lin-de tutvustas Kristiina Lindus. Tavalisest loomaiast erineb Kuristu talu oma sellepärast, et loomi sai ka paitada ja sülle võtta, neile süüagi anda.

Miniloomaaias on Shetlan-di ponid, minisead, kääbuskit-sed, kääbuslambad, küülikud, kuked-kanad, haned, kuldfaa-sanid, nandud, paabulinnud, kalkunid, pardid ja muud loo-mad ning linnud. Pinget pak-kus lastele ka poniga sõitmi-ne.

Lapsed said vaba aega si-

sustada ka talu õuel, kus oli liivakast koos mänguasjadega, ronimisredelid ja liumägi, kiiged ja palju muud huvi-tavat.Tegevust jätkus kõigile mitmeks tunniks.

Peale loomaaia külastus viis Tiia Spitsõn läbi küsitluse: milline loom või lind meeldis kõige enam ja miks? Kokku-võtteid tehes selgus: kõige enam meeldisid lastele notsu Bessi , siis kitsed ja ponid.

Perepäeva lõppes tordi ja pirukatega. HVT

MTÜ Adra Külaseltsi ju-hatuse liige Krista Kan-niste räägib Harku Valla Teatajale oma kodukü-last.

MOONIKA LEPPvallaleht@harku.ee

Millal ja miks asutati MTÜ Adra Külaselts?

Asutati selle aasta märtsis 22 külaelaniku poolt. Selts ai-tab meil rohkem ja tihedamalt üksteistega suhelda, inimeste jaoks olulisega kursis hoida ning toetada üksteist.Kas Türisalu Külaselts ei pidanud nii Türisalu kui ka Adra piirkonda hõlmama?

Adra küla elanikel pole si-det Türisalu Külaseltsiga. Me asume küll kaardilt vaadates kõrvuti, kuid oleme oma tra-

ditsioonidelt ja elulaadilt täiesti erinevad. Adra küla on vanade põlistaludega küla, kus teineteist tuntakse sageli juba põlvkondade kaupa ja samuti elatakse oma kodudes aastaringselt. Türisalu ajalu-gu on aga paraku vastupidine: need on suvilarajoonid, kus ei tunta tihti oma naabreid ja kohapeal elatakse ikka roh-kem suvitushooajal. Kui ma sellega riivasin meie naabrite tundeid, siis palun siiralt va-bandust!Kes seltsi kuuluvad?

Külaseltsi kuuluvad meie küla elanikud ja inimesed, kellele Adra küla käekäik korda läheb.Milline on Adra küla?

Elanike on hetkel 98, nii et külaseltsi liikmeteks on ca 20% küla elanikest. See on

väga positiivne tulemus. Adra küla piirneb kahelt poolt huvi-tavate vaatamisväärsustega. Ühelt poolt piirab meid Tõli-nõmme raba ja teiselt poolt Keila jõgi.

Meie külaga on kõige pa-rem tutvuda suviti, küla läbib kuue kilomeetri pikkune Hu-mala tee ja seda on tore läbida jalgrattaga.

KÜLASELTSI LIIKMETEKS ON CA 20% KÜLA ELANIKEST.

Talvel aga on vastupidi: aeg-ajalt jääme mitmeks päe-vaks lumevangi. Seda juhtus nii sellel kui ka eelmisel tal-vel. Lumes kinni olla on küll masendav, aga sellest välja pääsenuna on vahva näha tõe-liselt võimsate seintega lume-

koridori, mis on tegelikult meie külatee.Mida MTÜ on alates loomisest korda saatnud?

Külaselts on veel nooru-kene, kuid oleme koos teinud sellekevadised talgud ja jaa-nipäeva. Võtame selliseid üri-tusi ette veelgi.Kas praegu on ka käsil mõni projekt?

Hetkel on käsil projekt, mille käigus saab küla omale kolm infotahvlit ja kodulehe. Võtame käsile sarnaseid pro-jekte ka edaspidi ja ideed-soovid-mõtted tulevad meie endi seast. Mul on hea meel, et külaseltsi tegevuse käigus on võimalik ka sellisel väike-sel külal nagu meil oma väike-seid soove ellu viia. Milliseks kujuneb tulemus, sellest rää-gime edaspidi.

Hindame tublisid õpilasi

Murdeeas saavad suh-ted eakaaslastega sageli tähtsamaks, kui suhted vanematega. Püütakse määratleda oma ole-must, olla keegi.

ENELI PÕLD Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja

Tuntakse vajadust saada ko-heldud kui täiskasvanu, kuid sageli püütakse seda saavu-tada justkui protestides kõige ja kõigi vastu.

Psühholoog A. Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahulda-mise võimalustest. Murdeiga toob muu hulgas esile vajadu-se lugupidamise järele, soovi tunda, et neid aksepteeritakse ja tunnustatakse. Kui vane-mad ja õpetajad ei ole õigel hetkel suutnud seda vajadust rahuldada, otsib laps tuge ea-kaaslastelt, ohuga sattuda ris-kikäitumisega gruppi.

Õpilaste koolist puudumi-ne on saanud tõsiseks prob-leemiks pea terves Euroopas. Tänapäeva ahvatluste maail-mas võib puudumiste osakaal saada määravaks laste hari-duse omandamisel. Suured puudujad vähendavad teiste laste õppimise võimalusi, sest õpetajatel on vaja pöörata enam tähelepanu õppimises mahajäänutele. Sage õppe-tööst puudumine viib õpisaa-vutuste langemiseni ning võib tulevikus kaasa tuua töötuse ja sotsiaalabi vajaduse ning halvimal juhul ka õigusvas-tased teod.

Leides erinevaid mõjutus-meetmeid, vähendamaks koo-list puudumiste arvu, anname noortele paremad võimalused tulevikuks.

2009/2010. õppeaastal toi-mus Tabasalu Ühisgümnaa-siumis esmakordselt, koos-töös kooli õpilasesindusega, tublide 7.-9. klassi õpilaste tunnustamine Tänutähe ja meenega. Tunnustati neid, kellel õppeperioodi jooksul ei esinenud ühtegi põhjuseta puudumist, hilinemist ega märkust. Õpilase hindeid see-juures määravaks ei peetud, sest õpilane, kes käib korra-likult koolis, ei sega õpetajat ning annab endast parima, on tunnustamist väärt!

2010/2011. õppeaastal ette-võtmist korrati ning lähemal vaatlusel selgus, et kõik kri-teeriumile vastavad õpilased olid kas hea või väga hea õp-peedukusega, mis näitab il-mekalt, et akadeemiline või-mekus ja eeskujulik kooliko-hustuse ja kooli kodukorra täitmine on omavahel tugevalt seotud. Ettevõtmist on toe-tanud Tabasalu Osman Kebab, Tabasalu Spordikompleks, Rahva Raamat, Tallink ning Harku Valla Lastekaitse Ühing.

Õppest puudumise põhju-seid on väga erinevaid ning üks positiivne sekkumine kindlasti olukorda muuta ei suuda. Samas järjepidevus ja positiivsusele meelestatus võib pikemas perspektiivis siiski tulu tuua, kui rahulda-valt edasi jõudvad õpilased leiavad motivatsiooni saada esile tõstetud, millegi eest, mis vajab vaid tahtejõudu ja enesedistsipliini.

Edukat uut õppeaastat kõigile asjaosalistele!

Adra Külaselts sündis tänavu kevadel

Pilt on tehtud külaseltsi asutamiskoosolekul ning jäädvustatud on kõik 22 külaseltsi liiget. Juhatuse esimees Krista Kanniste on alumises reas vasakult neljas. Adra Külaselts

Enim meeldis lastele notsu Bess

Perepäev Kuristul. Erakogu

Tilgu kanti sadamate registrisse Kevadel esitas Harku vald koos Otemarina Jahtklubiga taotluse, et Tilgu saaks ametlikult registeeritud. Augusti keskel kandis veeteede amet sadama oma re-gistrisse.

ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.ee

Otemarina Jahtklubi kommo-door Kristjan Boberg räägib, et sadam registreeriti väike-sadamana sadamaregistris veeteede ameti poolt 16. au-gustil. “Tilgu sadamale on väljastatud ka sadamakoodi EE TIL ehk sadama regist-rinumber. Taotluse registree-rimiseks esitas sadama pida-jana Harku vald (vallavalit-sus) koostöös ajaloolise Tilgu sadama alal tegutseva Otema-rina Jahtklubiga,” selgitab Boberg. Tema kinnitusel sai taotlemine alguse tänavu ke-vadsuvel.

Saab kordaMiks on sellist paberlikku

asjaajamist ning kannet tarvis? “Registrisse kandmis-se nõue tuleneb sadamasea-dusest ning see on oluline sa-damana tegutsemiseks, mit-mesuguste teenuste osutami-seks, liikumise reeglite keh-testamiseks, ja mis peamine, selleks, et oleks võimalik ha-kata Tilgule kaasaegsetele nõuetele vastavat sadamat ra-jama,” vastab mees.

Harku valla ja Otemarina Jahtklubi ühiseks eesmäriks on luua Tilgule turvaline väi-kesadam, mis on võimeline vastu võtma nii kaatreid kui ka purjejahte. Sadamast huvi-tatud ühendusi on viimasel ajal tekkinud teisigi, näiteks Rannamõisa Laevaselts, mille esindajatega on Otemarina Jahtklubil kujunenud meeldiv koostöö. Jahtklubisse kuulub kokku üle 70 liikme ja noor-liikme ning see loodi 2008. aasta oktoobris.

Sõideti NaissaareleSadam ise rajati Harku

randa Rannamõisa panga alla Peeter I ajal ning siis oli Til-gul koos Naissaarega tähtis osa Tallinna sõjasadama kait-sel.

Sadamakoht on lõunast, läänest ja idast kaitstud Kaku-mäe lahe rannajoonega. Põh-jast aga varjab suuremat lai-netust Naissaar. Viimasega ongi ajalooliselt peetud ühen-dust just läbi Harku valla sa-dama.

Rannikumere sügavus on Tilgu lähedal kuni viis meet-rit. Pealinnani on sadamako-hast tosin kilomeetrit.

Vaata lisa www.omyc.ee.

Tilgust peab saama turva-line väikesadam kaatritele ja purjekatele. Erakogu

Kolmapäev, 8. september 2011 VALLAST / HARKU VALLA TEATAJA / 5

MÄÄRUSTabasalu, 25. august 2011nr 15

Kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimisetoetuse kord.Määrus kehtestatakse kohali-ku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 5 alusel.§ 1. Üldsätted(1) Käesoleva määrusega sä-testatakse Harku valla eelar-vest kogukonna arengule suu-natud tegevuse kaasfinantsee-rimise toetuse taotlemise, eel-taotluste menetlemise, toetuse eraldamise ja toetuse kasuta-mise üle järelevalve teostamise kord (edaspidi kord).(2) Korra alusel antakse ra-halist toetust projektide kaas-finantseerimiseks. Kaasfinant-seerimise toetus on valla kaas-finantseering kogukonna ja piirkonna arengule suunatud tegevuste, sh investeeringu-projektide läbiviimiseks.(3) Toetust saab taotleda Har-ku vallas tegutsev füüsiline või juriidiline isik, välja arva-tud äriühing.§ 2. Toetamise põhimõtted(1) Toetust saavad juriidilised ja füüsilised isikud ja kohalik omavalitsus lähtuvad oma koostöös järgmistest põhimõte-test ja väärtustest:1) kodanikuaktiivsus;2) osalus;3) austus;

4) partnerlus;5) vastutus ja aruandekohus-tus;6) kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus;7) korruptiivsuse vältimine;8) säästev ja tasakaalustatud areng;9) võrdne kohtlemine.(2) Toetuse määramisel lähtu-takse järgmistest kriteeriumi-test:1) taotluse vastavus korra nõuetele;2) mõju kogukonna koostööle ja kaasamisele;3) tegevuse jätkusuutlikkus;4) investeering või tegevus mida tehakse toimub Harku valla haldusterritooriumil;5) tegevus on suunatud Harku valla alalistele elanikele või on nende huvides;6) otsesed ja kaudsed kasusaa-jad, nende arv;7) tegevus on kooskõlas kehti-va Harku valla arengukava-ga;8) taotlejal ei ole maksuvõlgu ega võlgnevusi valla ees;9) eelnevate toetuste kasutami-se aruanded on esitatud täht-aegselt.(3) Turismi ning ettevõtluse eesmärgil läbiviidavaid pro-jekte rahastatakse kuni 50% ulatuses struktuurifondile esi-tatava projekti raames nõutud omafinantseeringu summa suurusest.§ 3. Toetuse taotlemine(1) Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Harku vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt

kinnitatud vormikohane eel-taotlus.(2) Eeltaotlus esitatakse valla-valitsusele hiljemalt projekti algusele eelneva aasta 10. ok-toobril. Kui eeltaotluste esita-mise viimane päev satub riikli-kule pühale või nädalavahetu-sele, siis on tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev.(3) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt vajadusel täiendavate dokumentide esi-tamist.§ 4. Toetuse määramine(1) Vallavalitsus kontrollib eel-taotluse ja sellele lisatud doku-mentide vastavust käesolevas korras sätestatud nõuetele. Puuduste esinemisel teatab vallavalitsus sellest viivitama-tult taotlejale ning annab puu-duste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 (kümme) päeva. Kui taotleja nimetatud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, lõpetatak-se menetlus.(2) Eeltaotluste lahendami-seks moodustab vallavalitsus komisjoni, kelle ülesandeks on:1) teha eelotsus tähtaegselt esitatud eeltaotluste kohta;2) lõpetada eeltaotluse me-netlemine, kui see ei ole esita-tud tähtaegselt või kui taotleja ei ole tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. (3) Komisjoni eelotsuse sisuks on:1) toetada toetuse andmist ja ettepanek planeerida vajalik summa valla järgmise aasta eelarves;

2) mitte toetada toetuse and-mist.(4) Komisjoni eelotsuse peale võib puudutatud isik esitada vaide vallavalitsusele.(5) Otsusest toetust anda või mitte teavitab vallavalitsus taotlejat kirjalikult 20 päeva jooksul, arvates valla eelarve vastuvõtmisest.§ 5. Toetuse määramine erand-korras(1) Kui eelarve aasta jooksul selgub vajadus projekti kaas-finantseerimiseks ning taotleja ei ole esitanud vastavat eeltaot-lust tähtaegselt, võib komisjon eeltaotluse või eeltaotluse koos raha eraldamise taotlusega läbi vaadata eelarveliste va-hendite olemasolul lähtudes avalikust huvist.(2) Eelmises punktis sätesta-tud juhtudel vastu võetud eel-otsuste ning raha eraldamise otsuse puhul otsustab toetuse andmise vallavalitsus.(3) Komisjon ei vaata läbi eel-taotlusi, mis on esitatud pärast seda, kui projekti rahastustaot-luse esitamiseni on jäänud vä-hem kui 14 päeva, va. juhul kui taotlus on struktuurifondist juba positiivse otsuse saanud. § 6. Lepingu sõlmimine ja toetuse maksmine(1) Positiivse kaasfinantsee-rimise otsuse saanud taotleja esitab pärast struktuurifondis positiivse rahastusotsuse saa-mist vallavalitsusele avalduse raha eraldamiseks ja korrigee-ritud taotluse, arvestades va-hepeal muutunud asjaolusid.

(2) Toetuse maksmise aluseks on vallavalitsuse ja toetuse saaja vaheline leping.(3) Lepingus sätestatakse:1) toetuse sihtotstarve, sh tegevuse kirjeldus;2) toetuse summa;3) toetuse ülekandmise viis, tähtaeg või maksegraafik;4) vallavalitsuse õigused toetuse sihipärase kasutamise kontrollimisel;5) sanktsioonid lepingu rikku-mise korral;6) aruande esitamise aeg ja kord;7) toetuse saaja kohustused toetuse kasutamise avalikusta-misel ja kajastamisel; 8) vajadusel muud vallava-litsuse määratud tingimused.(4) Kui pooled lepingu sõl-mimisel kokkuleppele ei jõua, loetakse menetlus toetuse taot-lemiseks lõppenuks ja toetust ei eraldata.(5) Toetus kantakse taotleja arveldusarvele lepingus mär-gitud tähtajal ja summas.(6) Kuni 100 euro suuruse toetuse puhul lepingut ei sõl-mita. Toetus makstakse taot-leja arveldusarvele vallavalit-suse korralduse alusel.§ 7. Aruandlus ja kontroll(1) Vallavalitsus teostab perioodilist kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle.(2) Toetuse saaja on kohus-tatud toetuse kasutamise kohta esitama aruande 1 kuu jooksul pärast toetuse kasutamise tähtaja lõppemist.(3) Aruande aluseks on val-

lavalitsuse poolt kinnitatud aruande vorm või struktuuri-fondile esitatud aruanne.(4) Toetuse mittesihtotstar-belise kasutamise või toetuse kasutamata jätmise ilmnemise korral on vallavalitsusel õigus:1) peatada toetuse eralda-misega seotud toimingud;2) nõuda mittesihipäraselt kasutatud summa tagasta-mist;3) keelduda edaspidi rikkujale toetuse eraldamisest.(5) Vallavalitsusel on õigus nõuda toetus tagasi, kui:1) toetust ei ole kasutatud siht-otstarbeliselt;2) toetuse taotlemisel on esita-tud valeandmeid;3) tegevust, mille jaoks toetus eraldati, ei toimunud;4) muudel lepingus sätestatud juhtudel.§ 8. Rakendussätted(1) Tunnistada kehtetuks Har-ku vallavolikogu 25.10.2007 määrus nr 17 “Korteriühistutele rahalise toetuse eraldamise kord”.(2) Määrus avaldada Harku Valla Teatajas ja Harku valla veebilehel.(3) Määrust on võimalik vaid-lustada haldusmenetluse sea-duse §-des 71-77 või haldus-kohtumenetluse seadustiku §-des 6-10 sätestatud korras ja tähtaegadel.(4) Määrus jõustub 01. sep-tembril 2011.HELIKAR ÕEPAVallavolikogu esimees

Tabasalu esimene rattaralli oli edukasAugusti viimasel püha-päeval toimunud Taba-salu rattarallil startis kokku 471 rattaspor-disõpra, mis on ürituse peakorraldaja Mihkel Reile sõnul esmakordse spordiürituse puhul üle ootuste hea tulemus. Tabasalus ja ümbruskonna teedel toimunud võistlus oli finaaliks kuuest etapist koos-nevale Filter Maantee Kari-kasarjale ning Tabasalu ratta-ralli esimese võitja au kuulub Mart Ojaveele. Valitsev Eesti meister grupisõidus ületas 101 km põhidistantsi finišijoo-ne uhkes üksinduses – teiseks jäänud Sigvard Kukk kaotas talle 22 ja Timmo Jeret 25 se-kundiga. Neljas oli Jaan Kir-sipuu, viies Oskar Nisu ja kuues Raido Kodanipork.

Lühikesel distantsil (39 km) oli kiireim Siim Kiskonen, kes edestas sama aja saanud Georg Peeter Paldrat ja se-kundiga Kristo Enn Vagat.

Kokku startis 471 ratta-spordisõpra, mis on Filter Maantee Karikasarja selle hooaja teine näitaja. “Suur osalejate arv valmistas meel-diva üllatuse ja lisas indu ka järgmisel aastal Tabasalu Rattarallit korraldama,” lau-sus Filter Maantee Karikasar-ja peakorraldaja Mihkel Rei-le. HVT

30. augustil allkirjastati koostööleping Tabasalu Ühisgümnaasiumi (TÜG) ja Sisekaitseakadeemia vahel. Tegemist on TÜG-i teise õppesuunaga 10.-12. klassidele. Varem on alustatud mate-maatika ning inglise keele õpetamist.

ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.ee

Allkirjad leppele anti õpilasi ootavas kooli aulas. TÜG-i poolt sõlmis leppe direktor Caro-lin Kadaja, Sisekaitseakadeemia poolelt rek-tor Lauri Tabur.

Koostöö akadeemiaga on Carolin Kadaja sõnul igati loomulik. Asub ju koolile suhteliselt lähedal Murastes politsei- ja piirivalvekolledž.

Esimesed kontaktid tekkisid mullu, tänavu hilistalvel toimus koolis ka sisekaitsepäev. Muraste kadetid on käinud koolis narkokoeri näitamas, septembris on oodata ka koerte võistlust.

Rektor Lauri Tabur rõõmustas, et nüüd on Eestis koostööga kaetud neli ilmakaart. Varem on tehtud lepped Pärnu, Põlva ja Kohtla-Järve koolidega. Nüüd on kaetud ka loodesuund ehk Harjumaa.

“Ja ega leppe ülesanne polegi see, et kõik kolm aastat TÜG-i gümnaasiumiosas õppinud jätkaksid Sisekaitseakadeemias,” ütles Tabur. “Saame juurde palju tublisid ja teadlikke ko-danikke, kes tunnevad turvalisust ja ohtusid. Näiteks oskavad nad käituda tulekahjul või liiklusõnnetuse pealtnägijana.”

Leppele andsid allkirjad Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja ning Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Allar Viivik

Tabasalu kool ja akadeemia lõid lõplikult käed

Uut kogukonna arengu-le suunatud tegevuse kaasfinantseerimise kor-da kommenteerib valla arendusjuht Nele Nõu:

Harku valla kodanike-ühen-dused on viimasel ajal aktivi-seerunud taotlema struktuu-ritoetusi oma kodukoha elu-keskkonna parendamiseks. Tegu on tihtipeale MTÜdega, mille sissetuleku moodusta-vad liikmemaksud ja vaba-tahtlikud annetused või valla-valitsuse toetused.

Läbiviidavate projektide omafinantseeringu summa aga ületab mahult mittetulun-dusühenduste võimalusi mit-mekordselt. Sellega seondu-valt on Harku vallavalitsus on võtnud eesmärgiks süs-tematiseerida kodanikuühen-duste rahastamine Harku val-las. “Kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinant-seerimise toetuse kord” on esimene dokument rahasta-missüsteemi korrastamisel.

Eelnevalt ei olnudki konk-reetset korda, mille alusel valla poolt projekti omafi-nantseeringut kaasfinant-seerida. Aastate jooksul on küll leitud võimalusi inves-teeringute omafinantseeringu tasumiseks valla eelarvest, kuid see on olnud pigem ühe-kordne tegevus ning paljud kodanikuühendused ei ole teadlikud sellisest finantsee-rimise võimalusest. Regulee-ritud kaasfinantseerimine ta-gab senisest suurema läbi-paistvuse ja võrdse kohtle-mise projektide kaasfinant-seerimisel.

Toetust saavad taotleda nii mittetulundusühingud,

korteriühistud, seltsingud kui ka näiteks eraisikud projek-tide kaasfinantseerimiseks. Tegevuste läbiviimisel on olu-line, et see oleks suunatud kogukonna arenguks, sellel oleks arvestatav mõju kogu-konna koostööle ja kaasami-sele ning oleks suunatud Har-ku valla alalistele elanikele või on nende huvides. Eelkõi-ge ootame häid investeeringu lahendusi oma piirkonna arendamiseks – näiteks män-gu- ja spordiväljaku rajamine või külakeskuse ehitamine. Kogukonna arendamiseks projekti läbiviijalt oodatakse eeltaotlust 10. oktoobriks val-lavalitsuse poolt kinnitatud taotluse vormil. Eeltaotluste vallavalitsusele esitamise tähtaeg on palju enne struk-tuurifondide tähtaega selleks, et ühelt poolt oleks taotlejal juba enne struktuurifondile projekti kirjutamist teada, kas valla kaasfinantseering võimaldatakse. Teisalt on val-lale teada kodanike plaanid kogukonna arendamiseks.

Kõik taotlused vaatab läbi komisjon ja esitab heakskiide-tud taotluste rahalise koond-summa vallavolikogule eelar-ve projektis. Eelarve vastu-võtmisega kinnitab vallavoli-kogu järgnevaks aastaks kaasfinantseerimise korra alusel makstava üldsumma. Peale eelarve vastuvõtmist volikogus antakse eeltaotluse esitanutele otsusest teada. Peale positiivse rahastusot-suse saamist struktuurifon-dist tuleb taotlejal vallavalit-susele esitada avaldus raha eraldamiseks. Taotlus on märk vallavalitsusele, et pro-jekti hakatakse ellu viima.

Vt allolevat määrust!

Kodanikeühenduste rahas-tamine saab selgemaks

6 / HARKU VALLA TEATAJA / SPORT Kolmapäev, 8. september 2011

Harku vallavalitsus teatab

• 22.07-04.08.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Viti külas Viti tankla kaupluses avalikul väljapanekul Viti küla Hoolekandeküla detailplaneering. Avaliku väljapaneku käigus esitati detailplaneeringule 1 vastuväide ja 1 ettepanekutega avaldus. Ettepanekuid esitanud isik on oma ettepanekutest loobunud.

Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 22. septembril 2011 kell 16.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

• 22.07-18.08.2011 oli Harku vallamajas (Ranna tee 1, Taba-salu) ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses avalikul väljapanekul Vääna-Jõesuu küla Sõmera kinnistu ja lähiala detailplaneering. Avaliku väljapaneku käigus esitati detailplaneeringu kohta 1 vastuväide.

Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 29. septembril 2011 kell 17.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

• Harku vallavolikogu kehtestas 25. augustil 2011 otsusega nr 38 Tabasalu alevikus Ranna tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

• 22. septembril 2011 kell 17.00 toimub Harku vallavalitsuse saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) Tabasalu aleviku Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine.

Planeeritava ala suurus on ca 10,53 ha ja ala asub Tabasalu alevikus, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt, Ranna tee, Sarapuu, Pähkli ja Metsa tänavate vahelisel alal. Detailpla-neeringu koostamise eesmärgiks on määrata maa sihtots-tarbed, kruntide piirid ja ehitusõigused vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi “Pittoresco” tööle ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendused.

Detailplaneeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval Harku vallavalitsuse telefonil 600 3858.

OÜ PÄIKESETANTS PerekoolTabasalu Spordikeskuses, Vanaema mängutoaskoostöös Sünni ja Imetamise Eesti tugiühingu ja

Harku Valla Lastekaitse Ühinguga

T 13. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRINGEMA TAASTUMINE PÄRAST SÜNNITUST• Esimesed harjutused sünnitusjärgseks võimlemiseks, koormus• Millal ja milliste harjutustega on turvaline alustada• Ema pärast keisrilõiget• Kuidas taastada vaagnapõhi pärast sünnitust

T 20. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRINGIMIKU TOITMINE – VAEVUSED JA NENDE LEEVENDAMINE• Laps nutab palju. Rahustamise nipid• Allaneelatud õhust vabanemine• Gaasivalud. Miks? Kuidas aidata?

T 27. septembril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRINGIMETAMISTEHNIKA• Imiku rinnale panek ja erinevad imetusasendid • Võtmetingimused heaks imetamiseks• Õige imemisvõtte saavutamine• Valusad rinnanibud, nibulõhed

T 04. oktoobril 13.15-14.45 TITETUND ja VESTLUSRINGMURED IMETAMISEL – ENNETAMINE JA LAHENDAMINE• Piimapais• Rinnapõletik• Laps keeledub rinnast – imemisstreik

Oled oodatud! Riietu vabalt ja mugavalt. Istume mattidel. Juhendab ämmaemand, toitumise ja imetamise nõustaja, joogaõpetaja Ülle Lember.

Registreerumine tel 5331 5523 (Liisa) E-R, 9-15, võiinfo@paikesetants.ee. Kohapeal saab nõu pidada imetamise

nõustajaga. Jooksev informatsioon www.paikesetants.ee, www.harkulaps.ee või www.siet.ee.

Alasniidul toimusid olümpiamängud 28. augustil toimusid Tiskres Alasniidu spordi- ja mänguväljakul juba kolmandad Pere Olüm-piamängud.

IVO LUKK

Tegu on traditsiooniks saanud koguperepäevaga, kus oma esimese võistluskogemuse saavad ka need, kes alles esi-mesi samme teevad. Samas olid oodatud ka vanemad õed ja vennad ning nende vane-mad. Osavõtjaid oli nii oma külast kui naaberküladest Harkujärvelt ja Laabilt. Es-makordselt avanes võimalus kaubelda ka kirbuturul laste mänguasjade, riiete või muu-ga, mida endal vaja ei läinud. Huvi sellise võimaluse vastu oli ilmne ja näitas, et turg vää-rib edaspidi kordamist.

Olümpiamängude avami-seks ja avamarsiks rivistati üles lapsevanemad koos las-tega. Olümpiamängud luges avatuks kohaliku seltsielu edendaja Erik Sandla. Enne võistlusstarte toimus lõbus soojendusvõimlemine ürituse juhi Jüri Anepaio juhtimisel.

Seekord olid võistlusalad valitud olümpiamängudele ko-haselt. Kindlasti oli üks popu-laarsem ja suurima osalejate arvuga ala “tillude” jooks, kus võistlesid kuni 3-aastased ja kuni 5-aastased ning pikema distantsi läbisid kuni 12-aas-tased.

Pereolümpiat väisas ka lastelemmik Lotte, kes pakkus meelelahutust väikestele põn-nidele. Üles oli seatud ka hiig-lasuur batuut, mis meeldis lastele ja seda kasutatu usi-nalt. Koos vanematega said lapsed võistelda takistusjook-sus ja teatejooksus, kus tuli näidata osavust ja kiirust.

Individuaalaladest oli ka-vas odavise ja vasaraheide. Nendel aladel oli kolm vanu-segruppi: lapsed 3-14 a, naised ja mehed. Heitevahendid olid ebatavalised nii oma kaalult kui kujult, mis tegi heitmise keeruliseks, aga selle eest lõ-busaks.

Ürituse sajaprotsendilise õnnestumise rikkus paraku vahetult enne lõppu alanud vihmahoog, mis sundis osavõt-jaid pagema kodudesse peitu. Jäid vaid vapramad, kes võit-lesid võiduka lõpuni ja said tänutäheks väärika autasusta-mise selleks üles seatud poo-diumil toredate auhindade ja šokolaadist medalitega. Veel-kord suured tänud Alasniidu Seltsile ja ürituse juhile ning Harku vallale, kes pani välja mitmeid huvitavaid auhindu.

Vaila küla elanik Mihhail Jefremov naases augusti alguses Peterburis pee-tud V soome kurni maa-ilmameistrivõistlustelt üksikmängu kulla ning võistkondliku hõbedaga. ALLAR VIIVIKallar@harjuelu.ee

Ligi 40 aastat kurni mänginud atleet alustas spordimeheteed Loksal, täna elab ja tegutseb ta Harku vallas.

Mihhail Jefremov, teeme kõigepealt selgeks kurni-mängu mõisted. Mis on soome kurn, klassikaline kurn ning kas on veel mõni eriharu?

On kolm kurnimängu ala-jaotust. Esimene on klassika-line vene kurn, kus on tarvis kurikatega lüüa platsidelt ehk nn. linnadest välja 15 kujundit. Selle mängimiseks on tarvis asfaltplatsi, erilisi ruute ja metallkurikaid.

On ka nn. eurokurn, mida mängitakse polümeerkurika-tega. Haru on pärit Saksa-maalt.

Soome kurn on kõige liht-sam kurnimäng. Seda saab harrastada umbes 5x5 meet-risel muru- või kõvakstam-bitud mullaga väljakul. Vaja on ka puukurikat ning kahte-kümmet ümmargust puukur-ni. Viiteteist erinevat kujundit mängus ei ole, puukurnid tu-leb lüüa maha kümne meetri kauguselt.

Kui palju tegeldakse Eestis klassikalise ja soome kur-niga?

Eestis on klassikalise kur-ni tegevmängijaid väga vähe. Korralik väljak on vaid Lok-sal. Ning ka rahvusvaheliselt oleme enda head positsioonid

kaotanud. Olid ajad, kui loksa-lased olid Nõukogude Liidus I liiga meistrid. Ja nad mängi-sid ka kõrgliigas aastast 1985. Soome kurn hakkas levima selle sajandi alguses. Eriti pä-rast seda, kui meeskond saa-vutas aastal 2006 peetud IIImaailmameistrivõistlustel teise koha. Hakkasin siis ka ise alaga rohkem tegelema.

Tänavusele soome kurni MM-ile ei tulnud kaugele sõita. Maailma eliit kogu-nes naaberriiki Venemaale. Kuidas toimusid üksikmäng ja võistkondlik mäng?

Võistlus toimus 5.-6. au-gustini Peterburis Peeter-Pauli kindluses. Rahvast oli palju vaatamas. Üksikmängus oli kohal 21 võistlejat ning võistkondi viis. Eesti mees-konnas mängisid Aleksandr Anisimov, Vladimir Bõstrov, Valeri Sizarov ja mina. Indivi-duaalselt selgitatakse kõige-pealt läbi eelvõistluste välja kaheksa tugevamat, kes män-givad medalitele.

Mängida tuleb kaks par-tiid. Kummagi jaoks pannakse püsti 10 ülestikust kurni ehk ümmargust puuklotsi ning need tuleb 20 löögiga maha saada. Tavaliselt kulub sellele 11-12 lööki. Võistlus kestab ühe päeva, teine päev on võistkondlik.

Elate praegu Vääna lähedal Vaila külas. Aga spordime-he tee algas Teil Harjumaa teises otsas Loksal?

Elasin seal kolmkümmend aastat. Ehitasin väljakuid ja tegin trenni. 1974 võistlesin juba Nõukogude Liidu esi-võistlustel Tšeljabinskis. Pä-rast tulid vaheajad, sest käisin merel ning selg tegi häda. Kuid ikkagi tulin 1991. aastal liidus kolmandaks. Olen ka

kolmekordne Baltikumi meis-ter.

Konkreetselt soome kurni-ga tegelen viimased neli-viis aastat. Paralleelselt püüan mängida ka vene klassikalist kurni ning eurokurni.

Viis aastat tagasi kolisin Vailasse. Ehitasin sinna lähe-dale ka väikese soome kurni väljaku. See ei ole õnneks kui-gi kallis. Püüan seal ka õpilasi treenida. Soome kurni võib mängida lapseeast kaheksa-kümne ja rohkem eluaastani. Näen võistlustel näiteks roots-lasi, kes on juba üle kahek-sakümne. Aga rõõm on silma-des.Tillu jooks Alasniidul.Erakogu

Harkul on oma maailmameister

Mihhail Jefremov• Sündinud 5. juunil

1958 Tallinnas.• Lõpetas 1975. Loksa

keskkooli ja 1978. Tal-linna merekooli.

• Alustas kurnimänguga 1974.

• MM-il 2006, 2009 ja 2011 Soome kurnis võistkondlik hõbe, po-lümeerkurikatega paa-rismängus 2009 pronks.

• 2011 aasta soome kur-ni üksikmängu maail-mameister.

• Tulnud 1985-93 kuus korda Eesti meistriks. Aastast 2009 Rahvus-vahelise Kurnimängu Föderatsiooni täitevko-mitee liige ja Soome Kurniseltsi juhatuse liige.

• Vaata lisa kampuksilla.ucoz.ru.

“Mängige kurni ning saate hea enesetunde,” ütleb Mihhail Jefremov. Allar Viivik

Neljapäev, 8. september 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

Active Studioootab alates septembrist huvilisi

uutesse ringidesse: • laste tantsuõpetus,

• täiskasvanute seltskonnatants.Tunnid toimuvad

Kallaste Keskus 2, Tabasaluinfo@activestudio.ee / www.activestudio.ee

info@rohujuur.ee / www.rohujuur.ee

tel 5191 7692

• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491

• Imeline mängumaa Harku valla ja Tallinna piiril otsib osalise tööajaga perenaist, kes on kiire, hea suhtleja, usaldusväärne, räägib vabalt eesti keelt ja suhtlustasandil vene keelt. Töö õhtuti ja nädalavahetustel. CV saata aadressile info@imeline.eu ; info 520 2920

• Maja mõõdistamine, maja paberid korda.Tel 522 0023, M. Mikk

• Maja projektid, detailplaneeringud.Tel 522 0023, M. Mikk

• Muruniitmine, trimmerdamine, võsa-lõikamine ja lehtede riisumine. www.murastehooldus.eu. Tel 5341 0347

• Müüa puitbrikett 149 EUR / 960 kg, graa-nul 177 EUR / 960 kg, kuivad puitklotsid 2,80 EUR / 45 l. Kojuvedu. Tel 502 9364,www.kyttepood.ee

• Ohtlike ja probleemsete puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan ras-kesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõs-tukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse.Tel 5648 2680

• Ostan metsakinnistuid. Tel 5567 4525

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Pakume tööd kojamehele Tabasalus. Lisainfo ja kandideerimine: info@aadarg.ee või tel 5551 4506. Aadarg Halduse OÜ

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Teostame reoveemahutite tühjendamist.Tel 503 4504

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teinerid ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

• Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992

TEATED

Aedade ja väravate ehitus, väravaautomaatika ja ukse-

telefonide paigaldamine, avamine mobiilist, lipud ja lipumastid ja palju muud, vaata kodulehelt

w w w . l o u n a e k s p e r t . e ew w w . l o u n a e k s p e r t . e e .

Tel 509 7627

Tabasalu Spordikompleksi ruumidesMeie töötame iga päev 9.00-20.00

603 2043 www. tabasaluilusalong.ee

SEA OMAMURUNIIDUKKORDA!

Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014,

www.muruniidukiabi.ee

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

Tabasalu EhituskaupRanna tee 13,Tabasalu

603 2312

Aruküla EhituskaupTallinna mnt.6

607 0255

VVaata hinda!Rockwool Multirock plaatvillad, m2 hinnad

50 mm 2,14 1,601,60

100 mm 4,22 3,203,20

150 mm 6,49 4,804,80

Megarock rullvillad, m2 hinnad

100 mm 3,75 2,662,66

150 mm 5,42 3,993,99

Sakret segud

Kleepe- ja armeerimissegu BAK 25 kg 6,32 5,245,24

Kiirkuivav põrandatasandussegu(1-10 mm) NSP 25 kg 12.- 9,369,36

Elastne plaatimissegu FKe 25 kg 7,90 5,995,99

Naelutusnurgad

90x90x65x2,5tugevdusega 0,57 0,370,37

70x70x55x2,5 0,46 0,270,27

50x50x35x2,5 0,18 0,120,12

Soudal püstoli- vaht 750 ml 4,70 3,403,40

Soudabond EASY 750 ml 7,50 5,605,60

Unikivi hall 2-sort 3,753,75 m2

Klassik hall 2-sort 3,753,75 m2

Hinnad kehtivad Tabasalu ja Arukülaehituskauplustes septembri lõpuni.

Võtame vastu teateid ja reklaameHARKU VALLA TEATAJASSE

Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.

TREENINGUD UUEL HOOAJAL!

Tantsuline aeroobikaE ja K 18.30

VesiaeroobikaE ja K 16.00T ja N 19.00

L 9.00 pensionärid

Shaping E ja K 19.30

L 11.00

Daamide võimlemineT 17.00

Jõusaali ringtreeningN 18.00

KõhutantsT ja N 19.00

AikidoT ja N 18.00

JoogaL 10.00

E 19.45 beebiootel naised

Tai poksE, K ja R 20.30

Info:www.tabasalusport.eeinfo@tabasalusport.ee

tel. 603 2166Kooli 1, Tabasalu

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Neljapäev, 8. september 2011

kutsub!Judo treeningud

7–12-aastastele lastele!Treeningud toimuvad Tabasalu Spordikompleksi

idamaises saalis 3x nädalas (teisipäev, neljapäev, reede) kell 15.00–16.30. Treener: Iljas Avir.

Registreerimine: noortesport@audentes.ee tel 6996 580 või treeningul.

Kuutasu: 40 eurot.

Audentese Spordiklubi omab koolitusluba, tänu millele on õppemaksud tulumaksu vabad (tasutud õppemaksudelt tagastatakse 21%).

Lisainfo: www.audentes.ee/spordiklubiTule ja saa osa põnevatest treeningutest!!!