Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev,26.05.2011Nr. 10(282)

Tabasalu-Rannamõisa maardlas on vesi otsakorral.

MAIT KORNETVallamajanduse osakonna juhataja

Cerese aiandist Juhani PuukooliksHarku valla nimekaim aiandusfirma oli Cerese Aianduskeskus, mis ju-ba õige mitu kuud esit-leb end Juhani Puukooli nime all. Kas lisaks ni-mele veel midagi muu-tunud on? Harku valla Teataja käis kohapeal asja uurimas.ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Cerese Aianduskeskus on Harkujärvel tegutsenud pea paarkümmend aastat. Nüüdki näitavad teeviidad Harkujär-ve pargis ikka vanaviisi: Ce-rese Aianduskeskus 500 meetrit, Cerese Aianduskes-kus ... meetrit. Ja siis korraga on väraval bänner kirjaga “Tere tulemast Juhani Puu-kooli”.

Väravast sees, on jälle kõik vanaviisi: suurel asfal-teeritud platsil võtavad tulijat vastu kümned, kui mitte sajad müügiks valmis seatud isti-kud – mägimännid, nulud, elu-puud ja viljapuud. Ka müügi- ja laohallid, kus asus Cerese Aianduskeskus, on endised ja endises kohas. Mis või kes siis muutunud on?

KÕIK SENISED CERESE PÜSIKLIENDID SAAVAD TASUTA KA JUHANI PUUKOOLI PÜSIKLIENTIDEKS.

Juhani Puukooli Cerese Aianduskeskuse juhataja Eve Pihlakas: “Alustada tuleb vist sellest, et mõned kuud tagasi sõlmis Juhani Puukool lepin-gu Cerese Aianduskeskusega nende ruumide rendiks. Ren-ditud on ka Cerese Aiandus-keskuse kaubamärk.”

Töötajad jäidAS Plantexi tegevjuht Ivar

Lepmets kinnitab, et Plantex on Juhani Puukooli ärinimi ja see on täielikult eestimaisel kapitalil põhinev firma, mis asutati juba 1995. aastal. Seni oli Juhani Puukoolil neli istiku-äri: Tartus, Lagedil, Pääskülas ja Jõhvis. Nüüd tegutseb Har-kujärvel Juhani Puukooli Ce-rese Aianduskeskus.

Eve Pihlakas: “Töötajad, kes Cerese Aianduskeskusest tööle tahtsid jääda, meil ka töökoha säilitasid. Kes tahtsid

ära minna, need ka läksid. Nii et valuline see protsess töö-andjale ega töötajaile ei ol-nud.”

Ka ei tohiks kliendid sel-lest ühinemisest kaotada. Pi-gem ikka võita. Suurfirmal nagu Plantex on lihtsam han-kida meie kliimasse sobilikke ja nõutavaid istikuid ka väl-jastpoolt Eesti piire.

Kõigega kursisEestis asuvad aiandid va-

rustavad aga Cerese Aiandus-keskuse müügihalle eestimai-se kaubaga. Nii tulevad suve-lillede istikud Juhani Puukooli Jõhvi aiandist, okaspuud põh-jamaadest, viljapuud on aga kõik kodumaised.

Eve Pihlakas: “Meil on müügil viljapuud, marja- ja ilupõõsad, maasika-, vaarika- ja tomatitaimed, elulõngad, roosiistikud. Ka väetised, mullad, aiatööriistad. Sõnaga kõik, mis meie aedadesse so-bib, mida aiapidaja vajab ja küsib. Kui kohe võtta ei ole, siis tellime mujalt aiandist. Kaks korda nädalas käib mei-le kaubaauto. Nii et mõne päe-

va jooksul saame iga aiapidaja soovi rahuldatud. Me ei paku ainult aia kujunduse ja pla-neerimise teenust. Kõik seni-sed Cerese püsikliendid saa-vad tasuta ka Juhani Puukooli püsiklientideks. Juhani Puu-kool pakub Eestis kõige suu-remat valikut dekoratiivsete õuetaimede istikutest ja sel-lele suunale oleme pannud ka põhirõhu.”

Ka aianduskeskuse juhata-ja ise – tema kohta tahaks küll rohkem öelda perenaine, nii hästi on ta kursis oma taimede

ja ostjate probleemidega – peab alati õige vastuse leidma igale küsimusele. Olgu küsi-jaks siis algaja harrastajast aednik, natuke teadjam poti-põllumees või oma keskuse nooruke müüja. Kas loodus-liku mürgiga pritsimine ikka aitab, kui roosid on lehetäidest nakatunud? Kas elulõngad sobivad pergolas roosidega kokku? Kas on veel seda tai-me? Millal tuleb jälle toda isti-kut?

Mis teha, on kevad ja istu-tamise aeg.

Kas saab veel ilusamat tööd olla, päev otsa lillede keskel? Vähemalt kõrvaltvaatajale tundub see nii. Fotole jäi praktikant Kadri Järv Luua metsanduskoolist. Ülo Russak

ENN TAMPEREOÜ Cerese Kinnisvara juhataja

Cerese Kinnisvara omanduses on Harkujärvel 25 hektarit maad. Sõlmisime rendilepingu AS-iga Plantex, mille ko-haselt nemad said rendile Cerese Aianduskeskuse müügi-hallid ja kasutada ka kaubamärgid. Lepingu pikkust aval-dada ei saa, aga ütlematagi on selge, et see just lühiaja-line ei ole – keegi ei võta lühiajaliselt sellist projekti ette.Seoses kinnisvara rendilepinguga AS Ceres, mille juhatu-ses ma samuti olen, enam taimede jaemüügiga ei tegele. Küll on meil aga Harkujärvel puukool ja istikukasvatu-sega tegeleme edasi.

22. mai mõnusalt päikse-lisel õhtupoolikul sai Muraste rahvas mõisa juures mänguväljakul kokku kila-kola päeval, kolmandat korda toimu-nud laadal oli seekord põnev lisa – leivakon-kurss.REGINA LILLEORGvallaleht@harku.ee

Muraste külaseltsi laadalt, mille toimumist toetasid Fa-zer ja Eesti Leivaliit, võis lei-da kõike. Kaunimustriliste kinnaste-sokkide, suure vali-ku imikuriiete ja mänguasjade vahel jäi silma müügilett las-teraamatute, mänguasjade ja omaküpsetatud kookidega.

Carmen Tinno ja Nele-Liis Kurušev ütlesid, et äri läheb hästi. “Varsti saab kook otsa,” rõõmustasid piigad ja noor-mees nende selja taga hõikas taas: “Astuge ligi, suurepärane kott turule ja randa, ainult üks euro ja 50 senti!”

Maitsev valikElav arutelu toimus laua

juures, millel konkursi “Mu-raste leib” kuue leivaküpsetaja meistriteosed maitsmiseks-hindamiseks välja pandud. “Eks siin käib kõva proovimine ja arutamine, et kellel on juu-retis hea olnud ja kellel untsu läinud,” selgitas Evelin Tiirik ja lõikas uusi tükke maitsmi-seks.

Nr 1 leib oli hele, seemne-tega ja peenleiva maitsega; nr 2 rosinate ja seemnetega, tume ja muhedalt magus; nr 3 leiva koorik oli must, leib tun-dus soolakas aga väga pehme ja suureauguline ja võiga so-bis hästi; leivas nr 4 tundusid olevat seedriseemned ja suit-sujuust, leivakoorik pruun ja sisu pehme; konkursileivas nr 5 säras porgand ja maitsero-heline, leib ise oli kergelt pit-samaitseline; nr 6 leib oli ma-gus, tumepruun ja kergelt köömnelise järelmaitsega. Üht numbrit hääletussedelile valida oli keeruline kõigil laa-dalistel.

Leivakonkursiga samaaeg-selt toodi Evelini kätte Muras-te perede lemmiktoiduretsep-te. “Meil on kavas koostada raamat “Maitseid Murastest”, esialgu virtuaalselt ja kui häs-ti läheb, siis kunagi ehk ka paberil,” selgitas Evelin, kes on Muraste külaseltsi liige.

Juuretis teisest perestKell seitse tehti leivakon-

kursist kokkuvõtted ja kutsuti meistrid auhindade järele.

Muraste külaseltsilt said tänusõnad ja raamatu Kaari Kiitsak-Prikk ja Reili Evart. Kolmas koht kuulus Riina Seppenenile, teine Katrin Sa-listele ja esimese konkursi võitis Evelin Tiirik.

“Õde, kes leiba tegi, ütles, et see on nii vahva, põnev ja äge. Tõi mulle juuretise ja kui juba laps tuuakse, tuleb tema-ga tegelda,” ütles värske võit-ja Evelin. “Aga esimesed neli leiba läksid mul kohe kindlalt untsu,” lisas ta.

Oma pere leiba küpsetab meister silikoonvormi piste-tuna tavalises, kümme aastat vanas elektriahjus.

Muraste leivakonkursi võitis Evelin Tiirik

EVELIN TIIRIKLeivateo võitja

Olen leiba küpsetanud üle aasta, seega üsna noor tegija. Esimese juuretise sain õelt, nüüd oskan juu-retist ka ise teha. Tume-duse saab juuretisele mal-toosat lisades.Leiba tehes peab endas rahu leidma, muidu läheb tegu untsu. Leivaga män-gida ei saa, kärsitul het-kel on raske head leiba teha. Leivaloitsu ma ei loe, küll mõtlen leivale märke tehes oma pere-liikmete peale. Võidulei-va tegin rosinate ja päe-valilleseemnetega. Olen teinud ka jõhvikate ja kirssidega, tahan teha ka lihaleiba.

Lauri Kuljus ja Mari Kuljus Muraste külaseltsist autasusta-vad rõõmsat võitjat Evelin Tiirikut (keskel). Regina Lilleorg

Tänase HVT vahel

KÜLAPÄEVA-eri!

2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 26. mai 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

Enne võõraid maid käi ära TürisalusEes on suvi, matkamise, rändamise ja seikluste aeg. Et Eesti rahva tark vanasõna ütleb: enne, kui väisad võõraid maid, käi ära kodukandis, siis alustab HVT meie valla kaunite ja eripäraste pai-kade tutvustamisega. MOONIKA LEPPvallaleht@harku.ee

Teejuhiks on Türisalu Küla-seltsi esimees Eddi Tomband, saatjaks Tabasalust pärit aja-kirjandustudeng Moonika Lepp.

Eddi Tomband on lisaks külaseltsile ka Türisalu Spor-diklubi esimees. Ta on Sonda põhikooli direktor ning õpetab bioloogiat, geograafiat ja an-nab kehalise kasvatuse tun-de.

Türisalu kuulsaim koht on samanimeline pank. Kindlasti tasub minna ka paremale poo-le jäävast astangutrepist alla, sealt üles vaadates on näha paljandunud geoloogilisi kihte alates sinisavist kuni paekihi-ni. Tähelepanelikult otsides võib leida põnevaid kivistisi, näiteks koralle või peajalg-seid.

Rästikute randSisemaal, Türisalust nelja

kilomeetri kaugusel, on Tõli-nõmme raba linnuvaatlustor-niga. Tõlinõmme rabajärvel on praegu tuhandeid hanesid. Tombandi kinnitusel tasub ra-basse ning metsa minna jõh-vikaid korjama.

Erinevalt rabast on raba ümbritsev vanade mändidega mets suhteliselt liigivaene, ent sealgi võib loomi kohata.

Kevadel näiteks rästikuid. Va-nasti oli kogu rannik nende poolest kuulus. Laulasmaa-Türisalu klindi ümbruses on lehtpuumetsariba ning männi-metsas leidub ka lodumetsa lohke. Türisaluga piirnevas metsas, mis ulatub Väänasse ja kaugemalegi, elavad mets-kitsed ning metssead. Ja üksi-kud ilvesed, kes end meisterli-kult inimsilma eest varjavad.

Türisalu pank, rand ja maaliline oja jäävad Vääna ja Keila jõe vahele. Ojalgi on väi-ke kosk. Mõlemal jõel on või-malik kalu püüda.

Üks põnevamaid kohti on endine raketibaas Türisalu panga lähedal. Tegemist on umbes 10-ruutkilomeetrise vana militaaralaga. Kuhjatud muldkehade vahel on endised raketiautode angaarid. “See meenutab veidi inglise parki, kus valitseb mahajäetuse ja melanhoolia vaim,” kirjeldab Tomband. Tegemist on üsna lageda alaga, kus puid ei ole. Mitme kilomeetri pikkune ning kolme meetri kõrgune okastraadiga ääristatud aed on osake ajaloost. Kuna autoga on raketibaasile raske ligi pääseda, võib sinna hoopis jalgrattaga minna.

Sobib sportimiseksTombandi sõnul on Türi-

salus tähistatud matkarada, mis kulgeb mööda mereäärt. Metsarajad Keila-Joalt Türisa-luni sobivad hästi kepikõnniks ning jooksmiseks. Talvel saab seal ka suusatada.

Mõne kuu eest valmis kergliiklusteede planeering. Tee ulatub Tallinnast Vääna-Jõesuuni ning peaks jätkuma Keile-Joalt Laulasmaani ning

edasi Kloogale. Nelja kilo-meetri pikkune kergliiklus-teelõik jääb välja ehitamata. Ilmselt tuleb sinna maantee äärde eraldusjoon.

Türisalu Spordiklubi kor-raldab aastas kümme avalikku üritust. Mai ja septembri vii-masel pühapäeval on kuulijänn ehk kuulitõuke mitmevõistlus. Augusti viimasel pühapäeval on rannavolle ning sügisel oktoobrikuu teisel pühapäeval on metsajooksuvõistlus. Spor-diklubi rannavolle meistri-võistlused toimuvad Vääna-Jõesuu rannas.

ÜKS PÕNEVAMAID KOHTI ON ENDINE RA-KETIBAAS TÜRISALU PANGA LÄHEDAL.

Külaselts tegeleb küla-keskkonna kvaliteedi ja turva-lisuse tõstmisega. Ühing aren-dab taristut, hoiab sõiduteid korras, annab elanikele võima-luse sotsialiseeruda. Eesmär-kide täitmiseks korraldab Tü-risalu külaselts erinevaid üri-tusi nagu jaanituli, kevadlaat ja sügislaat. Naistepäeva pu-hul toimus kitarrikontsert.

Kontserte ning rändteat-rietendusi seal tavaliselt eriti

ei toimu, kui jätta välja eel-mainitud naistepäev. Küll aga toimub sellesarnaseid üritusi Laulasmaa kultuurimajas. Lä-him koht, kus varem etendusi korraldati, oli Keila-Joa loss. Lossil on uus omanik, mistõttu hetkel ei tea, kas see tradit-sioon jätkub või mitte.

Eddi Tomband räägib kan-diteooriast, kus külad on oma-vahel liidetud. 33 küla on seits-meks kandiks jagatud, et val-lal oleks nendega lihtsam su-helda. Türisalu kuulub Adra külaga samasse kanti.

Lähim söögikoht asub Kei-la-Joal. Seal on baar ja pood. See piirkond on üsna populaar-ne, eriti nädalavahetustel ning õhtupoolikutel. Lähim ööbi-miskoht on Laulasmaa Puhke-keskus.

Türisalu külas elab ametli-kult 500 inimest, kuid suviti on seal poole rohkem rahvast. Näiteks Keila-Joa Sanatoorsel Internaatkoolil on ühiselamu, kus suviti toimuvad erinevad laagrid.

Eddi Tomband kutsub kõi-ki loodusesõpru suveks Türi-sallu. Ilus vaade pangalt, kuu-lus Keila-Joa kosk, veetlev lii-varand ning mõnusad ranna-männiku metsarajad on Türi-salu tõeline visiitkaart.

ENE ALTTOAOlen sündinud Tallinnas,

lõpetanud Tallinna 10. kesk-kooli (pregune Nõmme Güm-naasium) ja Tartu Ülikooli aja-loo erialal.

Töötanud olen vanemtea-durina Eesti Vabaõhumuuseu-mis ja Eesti Rahva Muuseu-mis. Õpetajatööd ajaloolasena olen järjepidevalt teinud 1986. aastast alates, sellest 10 aastat Tartus praeguses Miina Här-ma Gümnaasiumis, seejärel Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Tabasalu Ühisgümnaasiumis saab sel kevadel täis 11 aastat õpetajatööd.

Mul on kaks täisealist last ja kolm lapselast.

2005. aasta kohalike oma-valitsuste valimistel soovitas minu endine hea kolleeg mul kandideerida ja nii saigi mi-nust tänu inimeste usaldusele Harku vallavolikogu liige tol-leaegse erakonna Isamaaliit liikmena.

2009. aasta valimistel kan-dideerisin uuesti, siis Isamaa ja Res Publica Liidus, ja jät-kan praegu volikogus, olles haridus- ja kultuurikomisjoni liige.

See valdkond on mulle vä-ga südamelähedane ja loodan, et olen mõnegi küsimuse aru-telus ja otsustamises suutnud kaasa rääkida.

Volikogu töös on kindlasti tähtis valla lasteasutuste ja koolide hea olukorra ja arengu tagamine, Tabasalu Ühisgüm-naasiumi kui Harku valla ainukese gümnaasiumi areng eriti. Kooli õpetajaskond vää-rib senisest suuremat tähe-lepanu volikogu suhtumise osas.

Volikogu positiivselt otsus-tavamat suhtumist vajavad praegu kohalikus kultuurielus ka Rannamõisa pargi (täpsema nimetusega kultuuriküla pro-jekt) ja samuti Peeter Suure merekindluse korrastamise projekt.

Vallavolikogu peab oma töös juhinduma kohalike ini-meste arvamustest. Ja see ar-vamus võiks rohkem kuuldav, nähtav ja loetav olla.

Volikogus oldud aastate jooksul olen jõudnud arusaa-miseni, et parimagi tahtmise korral pole alati võimalik saa-vutada seda, mida ideaalis ise soovid. Aga me vähemalt püüame!

OLAV AARNAOlen sündinud ja suurema

osa elust ka õppinud ning töö-tanud Tallinnas. Õppisin TTÜ-s (toona TPI-s) süsteemiinsene-riks, aga töötanud olen eelkõi-ge selle valdkonna õppejõu ja teadlasena TTÜ-s, EBS-s ning mitme välisriigi ülikoolis. Olen TTÜ emeriitprofessor ja töötan praegu Sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liikmena. Just viimatinimetatud tööko-hal olen üle pika aja erialasel tööl, projekteerides ja ehita-des Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemi.

Harku valla elanik olen alates 2000. aasta maist, mil asusin koos oma elukaaslase ja tema kahe tütrega Tabasallu elama. Mul on neli täiskasva-nud last ja kaheksa lapselast.

Olles tegev olnud kahe üli-kooli ja Riigikogu liikmena ka riigi juhtimisel, tekkis minus huvi ja soov rakendada oma kogemusi ka koduvalla aren-guks. Minu kogemus seondub eelkõige hariduse valdkonna juhtimise ja laiemalt organi-satsioonide arengu strateegi-lise kavandamisega. Teisalt oli mul selge, et ükski koge-mus pole otse ülekantav ega rakendatav.

Juhtimises soovitatakse aeg-ajalt endalt küsida kahte asja: “Kas ma teen õigeid as-ju?” ja “Kas ma teen asju õi-gesti?”. Volikogu tegevuse tulemusena peaks selguma, millised on need õiged asjad, mida tegema peaks. Vallavalit-sus peab aga hea seisma selle eest, et need asjad ka õigesti tehtud saaksid. Kuigi ma pole ühtegi õiget asja enda nimel algatanud, tunnen, et üheskoos oleme valla arengu ja seeläbi vallarahva jaoks olulisi ning kasulikke asju ära teinud või vähemasti selleks eeldused loonud.

Kõige olulisemaks seni vo-likogus tehtud otsuseks pean valla pikaajalise arengukava vastuvõtmist. Kuigi formaal-sete nõudmiste tõttu on aren-gukava ajaline horisont eba-mõistlikult pikk (aastani 2037), annab see dokument hea raami konkreetsemate ka-vade koostamiseks.

Kindlasti tuleks kiiresti koostada ja vastu võtta Harku valla haridusasutuste (lasteae-dade, koolide, huvikeskuste jms) võrgu arengukava.

Inimesed vallavolikogus – kes nad on?Alustame rubriigiga inimestest, kelle oleme valinud volikokku otsustama meid kõiki puudutavate kõige tähtsamate küsimuste üle.

Alustame küll A-st ehk algusest, aga alati täpset järjekorda ei pea. Küsime kõigilt ühtviisi:

• Lühike CV.• Miks tahtsite otsustajaks ehk volikogu liikmeks saada?• Kas teie tööst volikogus on valla arengule tulu tõusnud?• Teie meelest kõige olulisem senine otsus volikogu töös?• Mida volikogu veel kindlasti peaks tegema?

Vaatamistväärt Türisalus• Türisalu pank• Matkarada mere ääres• Türisalu juga• Endine raketibaas• Tõlinõmme raba

Neljapäev, 26. mai 2011 UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA / 3

KÜSITLUS

Hiljaaegu valmis uurin-gutega tegeleval firmal AS Infrageit uurimus Harku valla joogivee va-rude hetkeseisust ja prognoos põhjavee varude lähitulevikust. ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Mida uut saime teada? Kas valla arenguks ja kasvuks on veel vett? Või peame oma igapäevast tarbevett hoopis säästma hakkama?

Vastab vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kor-net.

Enne kui tuleviku juurde asuda – milline on meil põhja- ehk joogiveega het-keolukord?

Harku vald saab oma joo-givee põhiliselt neljast maard-last: Harkujärve maardla va-rustab Harkujärve piirkonda, Tabasalu-Rannamõisa maard-la Tabasalu piirkonda, Muras-te-Suurupi maardla annab vee Muraste elamurajooni-dele, ülejäänud, peamiselt hõ-reasustusega alad, saavad oma vee väiksematest maard-latest ja puurkaevudest.

Tabasalu-Rannamõisa maardlas on vesi otsakorral. Olemasolevatele tarbijatele – nii inimestele kui ettevõtetele – vett jätkub, aga uutele enam mitte. Sellest lähtuvalt peame siin tõsiselt kaaluma iga uut kavandatavat detailplanee-ringut. Tõsist kaalumist vajab Muraste-Suurupi piirkonna arendus – kui palju ehitusi juurde lubada, sest vesi on suhteliselt otsakorral.

LINN ON NÕUS JA TALLINNA VESI LAUSA OTSIB UUSI KLIENTE.

Probleeme pole Harkujär-ve maardla ning ülejäänud vallaga. Vääna, Türisalu, Vää-na-Jõesuu, Kumna kant – kõi-gile jätkub piisavalt vett ka tulevikus.

Mida näitas uuring aga meie vee kvaliteedi kohta?

See on ammu teada ja iga päev joojatele tunda – valda-valt on meie vesi väga kvali-teetne ja hea maitsega, puhas. Tuleb see ju sügavatest põhja-kihtidest. Sügavalt tulev vesi sisaldab tihtipeale radioaktiiv-set elementi radooni ja nii on see ka meil. Aga loomulikult lubatu piires.

Millised soovitused andis uuring tulevikuks?

Esimene ja tähtsaim ette-panek, mille Infrageiti eks-perdid tegid – vald peaks tõsi-selt kaaluma Tabasalu piir-konna üleviimist Tallinna, Ülemiste järve veele. Ühenda-ma meie veevärgi AS Tallinna Vee torustikega. Seda enam, et Talllinna Vesi on Tabasalule väga lähedal, otse mäe all Tiskres.

Liitumine Tallinna Veega avaks uuesti Tabasalu arengu

elanike ja ettevõtete kasvule; samas saaksime vabanevad Tabasalu põhjavee varud suu-nata Muraste maardlasse Mu-raste ja Suurupi kandi aren-guks. Nii lahendaksime Tallin-na Veega liitumisel kahe suu-re piirkonna probleemid kor-raga.

Kas Tallinna linn ja AS Tal-linna Vesi on liitumisest huvitatud?

Olen natuke pinda sondee-rinud. Linn on nõus ja Tallinna Vesi lausa otsib uusi kliente – pealinnal veevarusid piisab.

Järelikult peab otsuse liitu-mise poolt või vastu lange-tama meie oma volikogu.

2007. aastal koostati valla kanalisatsiooni ja veevarus-tuse arengukava. Iga nelja aasta tagant tuleb see ümber vaadata. Seaduse järgi ongi nüüd see aeg, lisaks on vallas tekkinud veevajadus. Järeli-kult teeme lähiajal hanke val-lale uue veemajanduse aren-gukava koostaja leidmiseks, kellel tuleb juba arvestada uuringus toodud soovituste-ga.

Uue arengukava esitame

volikogule umbes aasta pä-rast. Siis peab volikogu lange-tama otsuse. Kui otsus tehtud, saab kulutused Tallinna Veega ühinemiseks planeerida 2013. aasta eelarvesse. Uute trassi-de ehituseks läheb ka aasta-poolteist. Nii et heal juhul võib Tabasalus Tallinna vesi voolama hakata 2015. aastal.

Mis see vallale maksma läheb?

Kroonides kõneldes 20-25 miljonit.

Kes selle kinni maksab? Kas tarbijale tähendab see veehinna kasvu?

Kindlasti mitte. Tallinna vesi ei ole kallim Tabasalu veest. Küll võib tulla mõnin-gaid järeleandmisi kvaliteedi osas. Tallinna vesi pinnaveena ei ole nii kvaliteetne kui meie põhjavesi. Kuigi see on puhas-tusjaamas nii osoneeritud kui kloreeritud.

Samas ei sisalda see ra-dooni. Nii et vee kvaliteedi probleemi ei saa üheselt kä-sitleda. Aga ühinemine Tallin-na veega annab vallale võima-luse edasi kasvada ja arene-da.

LAPSED JA NOORED SOOVIVAD SUVEL TÖÖTADASoovime aidata leida meie valla noortele suvetööd ja samas ka aidata valla ettevõtteid ja eraisikuid tublide noorte tööpanusega.

Lp ettevõtjad ja töö tegemiseks abilisi vajavad inimesed! Ootame igasuguseid tööpakkumisi suveperioodiks meie valla noortele vanuses (12-16). Palume kirjutada, mis tööga on tegemist ja mis vanuses lapsele või noorele sobib. Töö pakkuja on ise ka töö juhendaja.Lp lapsed ja noored, kes soovivad suvel tööd teha! Palume kirjutada, missugust tööd oled eelnevalt teinud ja mida soovid sel suvel teha. Vajalikud andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, kontaktid ja lapsevanemate kontaktid. E-post: Helve.keel@harku.ee või tel 600 3868.

Suvised tuuled juba pu-huvad ning ei ole enam kaua jäänud õppeaasta lõpuni. Mõningatele õpi-lastele tähendab see aga Tabasalu Ühisgümnaa-siumist ellu astumise hetke.JANIKA OJAMÄETÜG 11. klaasi õpilane

Teekond, mis on kestnud to-sin aastat ja koos veedetud armsaks saanud õpetajate ja klassikaaslastega, on järsku otsa lõppemas, ent kindlasti tulevad silmapiirile teised teeotsad ning igaüks leiab oma õige raja, mis toob päe-vadesse seiklusrikkust, õnne ja kordaminekuid.

Teadagi on praegune aeg lõpetajate jaoks kiire, sest on vaja valmistuda eksamiteks. Ent sellegipoolest õnnestus mul mõningate abiturientide käest uurida, mis neist edasi saab. Olenemata nende vali-kutest elus, soovin omalt poolt neile kõigile tuult tiibadesse!

Mis ootab Sind ees pärast lõputunnistuse kättesaa-mist? Kas suundud välis-maale, lähed tööle või edasi õppima?

BERIT KÜÜTMinu plaan pärast lõputun-

nistuse kättesaamist on min-na aastaks Eestist ära, alguses Soome ja siis Austraaliasse tööle. Hiljem, tagasi tulles, tahaksin ülikooli minna. Need on hetkelised plaanid, kuid kõik võib veel muutuda...

SANDER TASAEdasised plaanid on minul

suhteliselt lihtsad. Lähen õpin TTÜs miskit reaalainetega seonduvat. Välismaale ei kipu ja haridus on vaja enne tööle-minekut kätte saada.

KAROLINA KREININ Tööl käin juba enne kooli-

tunnistuse kätte saamist. Kindlasti tahaksin minna ku-hugi edasi õppima. Kus see olema saab sõltub sellest, ku-hu mind vastu võetakse. Het-

kel on sihiks hotellinduse ja turismieriala – see on mind alati huvitanud. Kui saan üli-kooli sisse, siis sooviksin min-na praktikale välismaale ning hinges on viimased aastad unistus Hispaaniast, kuhu sooviks paariks aastaks elama minna.

SVEN- JOONATAN SIIBAKElan edasi! Kõigepealt ta-

haksin minna Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Sooviksin omandada õpetaja elukutset. Mingil hetkel lähen sõjaväkke. Kui Tartusse mingisugusel põhjusel sisse ei peaks saama, siis teine variant on Tallinnna Ülikool. Kui ka see ei õnnestu, siis sooviksin minna välismaa-le kõrgemasse usuteaduslikku kooli.

MARTIN TÕNTSMina tahan minna TTÜsse

edasi õppima IT-d, aga hetkel on minu elus kõige tähtsamal kohal golf. See on ka spordi-ala, millega sooviksin profes-sionaalselt tegeleda. Ja kuna see on otsustav aasta, siis vee-dan ma suurema osa ajast golfiväljakul. Välismaale mõtlesin minna siis, kui olen bakalaureuse kraadi saanud TTÜs IT-alal kätte, et lisako-gemusi koguda ja siis loodeta-vasti ka Eestisse naasta. Kuid see on sekundaarne plaan, esikohal oleks siiski saada väga edukaks golfimängijaks, et ka 2016. a. olümpial Eestit esindada.

CHRISTIAN-PETER ARKIPUS

Pärast lõputunnistuse kät-tesaamist naudin võimalikult palju suve: üritan käia mitme-tel festivalidel, tegelda või-malikult palju aktiivse puhku-sega, näiteks jooksmisega, ja lähen reisile Hispaaniasse. Samuti teen tublisti tööd Lõu-na-Eestis. Pärast suve jätkan õpinguid kutsekoolis, mis on välja valitud ja kus omandan teatud ala. Seal on võimalik ka õppida, kuidas luua päris enda ettevõtet. Siit ka tulevi-kuplaan: luua enda väikefir-ma.

Kuhu lähed, Tabasalu kooli abiturient?

Joogivesi – valla murelaps?

Vallamajanduse osakonna juhataja Mait Kornet. Ülo Russak

Eestimaa suvi on jälle ukse ees. Suvega seos-tub meil kõigil tõenäo-liselt palju sarnaseid asju – grillipeod pere ja sõpruskonnaga, tantsu-õhtud ja kultuuriüritu-sed, valged ööd ja küla-simmanid.KAUPO RÄTSEPPVallavanem

Peatselt on toimumas meie valla suurim külapidu, mis ühendab kõik nimetatu ning on suvele suurejooneliseks alguseks.

Külapäeva idee on omal ajal tekkinud soovist aidata kaasa kodukohatunde tekki-misele, et ühendada meie uued elanikud ning põlised asukad ühtseks toimivaks ko-gukonnaks. Kõige olulisemad ongi inimesed, kes siin elavad ning on rõõm tõdeda, et küla-päevast on kolme aastaga ku-junenud mõnus rahvapidu, millest kõik meie aktiivsed seltsid ja ühingud osa võta-vad.

Sellest on saanud nende inimeste pidu, kes tunnevad, et siin on nende kodu ja nende küla, ning need inimesed tea-vad, et koos on alati mõnusam ja ühiselt saavutatakse roh-kem kui üksinda.

Loodan, et külapäev jääb kestma ja et meil jätkub ak-tiivseid külaseltse, kes on val-mis seda üritust edasi viima. Soovin kõigile korraldajatele ning osalejatele jõudu ja jät-kuvat sära silmisse ning edas-tan siinkohal ka kutse kõigile teistele vallaelanikele – tulge 5. juunil Murastesse Harku valla suurele külapäevale!

Teine traditsioon, mida sel aastal jätkame on möödunud suvel peale pikka pausi ellu kutsutud Tabasalu päev au-gustis. Möödunud aasta edust innustudes oleme sel aastal plaaninud veel suurema üritu-se ning liitnud Tabasalu päeva kavasse pikaajaliste tradit-sioonidega Tabasalu Jazzi.

Olen veendunud, et mõnu-sa jazzi ja moodsa popmuusika seast leiab igaüks midagi, mida kuulata-vaadata. Kohale tasub tulla ka kasvõi lihtsalt inimeste pärast – et kohata oma sõpru ja naabreid ning veeta mõnusalt aega.

Nende kahe ürituse vahele jääb veel traditsiooniline val-la jaanituli, mis seekord on plaanitud Tabasallu.

Kohtumiseni valla suve-üritustel!

Tule külapäevale!

Kaupo Rätsepp. Ülo Russak

4 / HARKU VALLA TEATAJA / KULTUUR Neljapäev, 26. mai 2011

KUTSE SUVE-LAAGRISSEOtemarina Jaht-klubi kutsub 9-12-aastasi tüdrukuid ja poisse Tilgu sa-dama alal toimu-vatesse suvelaagri-tesse.Laagrite eesmärk on õpe-tada Tabasalu kandi lasteleturvalist läbikäimist merega.• Võimalikult palju tegevusi vees ja veel.• Tutvumine lastele mõeldud purjekatega.• Rännakud lähikonna matkaradadel ja Naissaarel.Rannaliival mängitakse ka palli ja õpitakse lihtsamaid nippe, et olla tugev sooti tõmbama ja laineid trotsima. Laager lõpeb telkimisega looduskaunis metsapargis koos emade-isadega.• Laager on arvestatud kodus ööbimisega. • Buss Tilku väljub Ranna tee 2 büroohoone eest kell 09.00 ja saabub sa-masse kohta kell 16.15. • Laagripäevas on kaks toidukorda: kell 11.00 oode ja kell 13.00 soe lõuna. • 6 päeva ja üks öö tihedat tegutsemist maksab perele 60 eurot.

I vahetus 25.-30. juuli II vahetus 22.-27. augustTäpsem info ja registreerimine laagrisse e-aadressil enn@tktk.ee. Kiirusta! NB! Need lapsed, kel tekib tõsisem huvi purjetamise vastu, võivad Otemarina Jahtkubi noorliikmetena alates septembrist tasuta kasutada Tabasalu ujulat ja spordisaale üldkehalisteks treeninguteks. Sõltuvalt edenemisest saavad lapsed järgmisel suvel istuda ka purjeka rooli.

Harku vallavalitsus kuulutab välja konkursi planeeringute spetsialisti ametikohalePeamised tööülesanded• detailplaneeringute menetlemise koordineerimine ja planeerimisalase tegevusega seotud asjaajamise korralda-mine Harku vallas;• planeeringute avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamine;• planeeringute avalike arutelude protokollimine;• planeeringute koostamise graafiku pidamine;• teadete ja informatsiooni edastamine planeeringute kohta;• planeeringute saatmine riigiasutustega kooskõlastami-seks ning maavanemale järelevalve teostamiseks.Nõudmised sobivale kandidaadile• erialane kõrgharidus (avalik haldus, õigusteadus);• teadmiste olemasolu kohaliku omavalitsuse tööst, ehi-tus- ja planeerimisvaldkonda reguleerivatest õigusakti-dest;• detailplaneerimisprojekti lugemise ja detailplaneeringu-tega seotud dokumentatsiooni koostamise oskus;• hea arvuti kasutamise oskus;• kohusetunne, täpsus, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas kohustuste tulemuslik ja õigeaegne täitmine;• töötahe, meeskonnatööoskus, usaldusväärsus ja väga hea suhtlemisoskus;• hea pingetaluvus.Kasuks tuleb• varasem töökogemus seotud töövaldkonnas ja avalikus sektoris;• hea vene keele oskus.Omalt poolt pakume• palju huvitavat ja mitmekesist tööd ja enesearengu ja-teostusvõimalusi;• kaasaegset töökeskkonda ja -vahendeid, sõbralikku ja toetavat meeskonda.

Kandideerimise tähtaeg on 3. juuni 2011. Konkursil osale-miseks palume esitada kirjalik avaldus ja teised avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid (elulookirjeldus, tunnistuse või diplomi ära-kiri hariduse kohta, omakäeline kinnitus, et kandidaat vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuete-le) Harku vallavalitsuse konkursi- ja atesteerimiskomisjo-nile aadressil Ranna tee 1, Tabasalu alevik, 76901 Harju maakond või personalispetsialisti e-posti aadressil aune.ariko@harku.ee.Lisainformatsioon telefonil 606 3861, planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Veiko Toomingas.

Maikuus täitub Tabasalu memmede rahvatantsu-rühmal 30 tegutsemis-aastat ning äsja tähistas Tabasalu Ühisgümnaa-siumi kauaaegne õpeta-ja ning Tabasalu mem-mede rühma eestvedaja Ülle Urb oma 60. juube-lit.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Kohtun rahvatantsumemme-dega neljapäeval kella 19 pai-ku Tabasalu koolis. Tantsu-trennist õhetavad daamid on just lõpetamas oma järjekord-set harjutuskorda – 28. mail on toimumas rühma 30. aasta-päevale pühendatud juubeli-kontsert, sestap on praegu harjutamist eriti rohkelt.

“Ega see meie eas enam naljaasi pole,” ütlevad prouad lõbusalt. “Tantsime ikka nii, et pea otsas märg.”

Traditsiooniliselt toimub Tabasalu memmede tantsu-treening neljapäeviti ning nii on see käinud juba aastaid. Viimastel aastatel on peami-selt tantsitud Tabasalu Ühis-gümnaasiumi ruumides, va-rem ka Tibutare lasteaias ning Tabasalu klubihoones.

Memmed kurdavad, et te-gelikult on tantsuruumiga kit-sas – kool lubab neil küll lah-kelt oma ruumides harjutada, aga kooli aula on nii üle koor-matud, et seal on sageli täht-samad üritused sees. Seega tuleb tantsutund läbi viia kori-doris.

Väärikas tantsurühmRühma juhi Ülle sõnul on

laupäeval toimuv rahvatant-surühma juubelikontsert te-gelikult sümboolne, täpset sünnipäeva ei oska keegi öel-da, aga 30 aastat on täis kind-lasti. Tõenäoliselt pisut peale-gi. Memmed meenutavad, et esimest korda hakkasid koha-

likud aktiivsed daamid päris oma rahvatantsurühma peale mõtlema juba Moskva olüm-piamängude ajal 1980. aas-tal.

Ranna sovhoosis oli tol ajal traditsiooniliselt rahva-tantsu naisrühm ja segarühm. Siis otsustas hiljem Tabasalu memmede rahvatantsurühma aastaid juhtinud Silva Malva luua eakatele daamidele oma grupi. Käis tollases Pedas kursustel rahvatantsu juhen-damist õppimas ja nii saigi traditsioon alguse. Esimesest koosseisust on tänaseks tant-simas vaid üks – proua Silvi Vaino.

Rahvatantsurühma liikme-te sõnul on rahvatans Harku vallas olnud au sees nii kaua, kui mälu võtab. Tantsijad meenutavad, kuidas juba 1950ndatel toimusid rahva-tantsuringid Muraste mõisas ja kuidas Sõrve külast sai jala pidusse mindud.

Aleksandra Kübarsepa sõ-nul oli tema ema Susanna Tru-ve omal ajal rühma juhen-dajaks ning tal on juba lapse-põlvest meeles, kuidas ema teda vahel kutsus tantsutrenni kaasa mõnda puuduolevat liiget asendama.

Tänaseks on Tabasalu memmedel olnud palju erine-vaid koosseise, mitmedki tantsijad on tänaseks juba meie seast lahkunud.

Palju sõpru Aastate jooksul on osa

võetud paljudest üritustest. Kindlasti osaletakse kõigil oma valla üritustel, kuhu kut-sutakse, aga käidud on palju ka mööda Eestit esinemas. Aja jooksul on tekkinud sõp-ruskonnad teistest paikades – Arukülas, Väike-Maarjas, Ääsmäel, Padisel. Traditsioo-niliselt peetakse üheskoos jõulupidu ja kevadpiknikku, sageli ka sünnipäevasid. Iga-aastane suursündmus on osa-

lemine Harjumaa memme-taadi peol.

Ülle Urb ütleb, et sageli on peale koolipäeva tunne, et no lihtsalt ei jaksa minna. Aga kui tantsutrenn jälle seljataga, siis on hea tunne südames ja rõõmus meel ühiselt veedetud aja üle. “Käime koos, et liht-salt tunda rõõmu liikumisest,” ütleb ta.

Memmede repertuaari kuuluvad peamiselt omaaeg-sed seltskonnatantsud, tant-situd on ka etnograafilisi ning autoritantse.

Rahvariided on Harju-Ris-tilt ning see on väärikas pä-rand omaaegselt sovhoosilt, olnud memmede käes sama kaua kui rühm on eksisteeri-nud ning need antakse edasi järgmistele rühma liikmete-le.

Palju õnne,Ülle Urb!

AINO SOKKTabasalu Ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Ülle on heatujuline, abi-valmis ning tal on alati naeratus silmil ja suul. Muusika ja tants on tema elus väga olulisel kohal. Õpetajana oskab ta osa-valt ükskõik millise õppe-aine õpetamisel siduda selle muusika, tantsu ja liikumisega – ka mate-maatika. Ta istub lihtsalt õigel hetkel klaveri taha ja lastele ongi tunni tipp-hetk käes. Ülle on läbi-nisti positiivse ellusuhtu-misega, ma ei ole nende pikkade koostööaastate jooksul kordagi kuulnud teda kirumas, virisemas või hädaldamas. Temaga on hea ja kerge suhelda.

Tabasalu memmed 30!

Tabasalu memmede tantsurühm Harjumaa memme-taadi peol. Erakogu

Tabasalu apteek nüüd RimisVarem aastaid Teenuste 2 majas asunud Tabasalu ap-teek kolis alates maikuust Rimi kaubanduskeskusesse.

Uutes avarates ruumides asuv apteek töötab nüüdsest iga päev kella 9-20. Tänu suu-remale pinnale on oluliselt laiendatud apteegi tootevali-kut ning proviisori sõnul saab jätkuvalt esitada ka tellimusi toodetele, mida parajasti müügil ei ole. HVT

Muraste sai endale sümboolikaMõne aja eest otsustas Muraste külaselts luua Murastele tunnusmärgi. Küla on piisavalt suur ja aktiivselt toimiv ning tundus, et oma sümboo-lika loomiseks on just õige aeg. MARTINA MAMONTOVMuraste külaselts

Korraldati logo konkurss, kus sobilikumaiks kuulutati kunstnik Reili Evarti kavan-did. Andeka käega muraste-lane tegi logost edasiarendusi ning visandas ka päris uusi. Üks visanditest tundus nii hea, et sellega mängiti läbi kõikvõimalikud versioonid. Sobilike versioonide seast jäi omakorda sõelale parim, mis ühiselt otsustati logona kinni-tada.

Logol olev tunnuslause “Muraste – loodus kodus” võ-tab kokku küla olemuse. On ju tegemist põlis- ning uutest asumitest koosneva külaga, mida ümbritsevad meri, liigi-rikas rabamets ning selle sü-dames paiknev looduskaitse-ala.

Logo pildilise osa moo-dustab lilleõitest moodustunud pall, mis tähistab looduslähe-dust ja looduse paljusust. Ro-heline värv väljendab loodus-keskkonda, turvatunnet ja tervislikkust. Selles olev oranž noot aga energiat, tasakaalu, soojust ja entusiasmi.

Nüüdsest rakendab Mu-raste külaselts kõigil oma ma-terjalidel vastvalminud logo, värve ja tunnuslauset.

Tabasalu apteek. Erakogu

Neljapäev, 26. mai 2011 NOORED / HARKU VALLA TEATAJA / 5

“Nukitsamees”Kindlasti olete näinud mit-meid koolietendusi, mis on vahvad ja eriti vahva on seal loomulikult teie oma laps, aga kas olete nautinud mõnd koolietendust nii, nagu see oleks päris teatrietendus – naudite kõiki ja kõike laval toimuvat vahelduvalt naeru ja külmavärinatega?

Täpselt selline on Vääna kooli laste poolt esitatud “Nu-kitsamees”, mille autoriteks on õpetajad Tiiu Tuisk ja Kat-rin Järvlepp ning grimmi teostaja Vääna külakoja ju-hataja Aira Ermel.

Seda etendust võib nime-tada muusikaliks – on soolod ning koorilaulud ja ka flöödi esitused, kogu etendus kestab umbes 35 minutit. Muusika ja tekst on kõik tuttavad filmist “Nukitsamees”. Etendus on nii tore, et seda tahaks veel ja veel näha.

“Nukitsamehe” esietendus toimus 5. mail Vääna külako-jas oma emadele ja ka teistele külalistele, aga kuna esitus oli nii menukas, tehti kordus juba 12. mail taas täismajale.

Veelkord suured tänud autoritele ja näitlejatele ning Vääna Külakojale, kes võimal-das selleks ideaalsed ruu-mid!BLANKA JAANSALU Lapsevanem

Juba teist aastat korral-dab Tallinna Saksa Kul-tuuriinstituut/Goethe Instituut Eestis ülevaba-riigilist laste saksakeel-set muusikavõistlust Lautstark. KRISTA SAVITSCHTÜG saksa keele õpetaja

Lauluvõistlusel saavad osale-da kõik laulumaiad lapsed lasteaiast kuni 6. klassini ja lauluansamblite esitustes hinnatakse musikaalsust, ilu-sat saksa keelt ning emotsio-naalsust või hoogsust.

Ürituse eesmärgiks on propageerida laulu kaudu loo-vat saksa keele ja kultuuri õppimist ja populariseerida saksakeelset muusikat.

Seekord eelvoorudEelmisel aastal saavutas

Pangapealse ja Rannamõisa lasteaia ühendansambel 1. koha lauluga “M- M, sagt der grüne Frosch”.

Sel aastal oli uuenduseks see, et enne finaalkontserti toimusid Lõuna-Eesti eelvoor ja Põhja-Eesti eelvoor, kus žürii valis välja igast kategoo-riast kaks parimat ansamblit. Ühtekokku osales eelvoorudes 36 lauluansamblit Eesti eri paigust. Finaaliuks avanes 13 parimale kollektiivile.

Kõige nooremate hulgas ehk lasteaedade kategoorias laulsid ennast finaali ka Ran-namõisa lasteaia Merilõvide rühma tegusad ja lauluhimu-lised lapsed.

Kõrgeim tase14. mail Saksa Kevade

raames toimus Rahvusraama-tukogu suures saalis tore ja muljetavaldav finaalkontsert, kus võis kuulda saksakeelset muusikat kõige kõrgemal ta-semel. Rannamõisa laululap-sed andsid endast parima ja saavutasid lauluga “Fideldidu Kinderlied” 3. koha. Lapsi saatis Tallinna 21. kooli pois-tebänd.

Tahaksin tänada Tabasalu Ühisgümnaasiumi muusika-õpetajat Jaan Vaidlat, kes oli abiks noodi kirjutamisel ja klaverisaatjana nii proovides kui ka kontserdipäevadel. Suur tänu ka kõigile lapseva-nematele, kes oma lastele igati toeks olid.

Väikesi staare võib esine-mas näha juuni alguses toimu-val Koolilõpumöllul Tabasalu Ühisgümnaasiumi spordiväl-jakul ja võimaluse korral ka küladepäeval Murastes.

Alates möödunud ok-toobrist on Harkujärve kooli õpilastel olnud või-malus harrastada Eestis uudset spordiala. Kuna sellele pole siiani keegi eestikeelset nime pan-nud, nimetasime selle hüpitshüplemiseks (ing-lise keeli robe skipping). KÜLLI RIISTOPHarkujärve Põhikooli direktor

Teadaolevalt pole mujal kooli-des ega spordiklubides selle alaga veel tegelema hakatud. Kehalise kasvatuse õpetaja Küllike Ustav leidis internetis surfates juhuslikult toreda videomaterjali ja asus asja sügavamalt uurima.

Tuli välja, et hüpitshüp-lemises korraldatakse lausa maailmameistrivõistlusi. Võisteldakse kiiruses, kavade esitamise puhtuses ja atrak-tiivsuses, samuti vigurhüp-lemises.

Õpetaja võttis asja süda-mega – kogus suvel õppema-terjali, vaatas internetis ring-levaid videosalvestisi, tutvus võimalustega tellida korrali-kud hüpitsad. Ning sügisel avatigi treeningrühm.

Rühma liikmetele telliti Kanadast kvaliteetsed hüpit-sad ja harjutamine võis alata. Eks algul oli nii treeneril endal kui ka õpilastel kahtlusi, kas see ikka on asi, mida nä-dalast nädalasse harjutada tahaks. Kahtlused osutusid äärmiselt ennatlikeks – huvi

ala vastu aina kasvas. Võhi-kule võib ju tunduda, et mis see siis ära ei ole – hüppenöö-ridega hüppamine pole ise-enesest midagi erilist. Kuid treeningutesse süüvides ava-neb ala mitmekülgsus, variat-sioonide rikkus ja sportlik-kus.

Suure töö vilju sai kooli-pere nautida 20. mail toimu-nud hüpitshüplemise päeval. Kõik, kes soovisid võistelda, said end kirja panna. Ja jul-geid jätkus – 38 õpilast! Žü-riisse valitud õpetajad suutsid etteasteid jälgides vaid vai-mustusest ahhetada. Rasked kombinatsioonid, hüplemis-kavad muusika saatel, kiir-hüplemine... Ja, mis kõige toredam – õpilased ise olid hasartsed, nii poisid kui tüd-rukud!

On päris selge – uus haa-rav spordiala on sündinud. Järgmisel aastal treeningud jätkuvad, peaks vaid olema koht, kus trenne läbi viia

saaks, sest praegune peokes-kuse saal ehitatakse klassiruu-me täis. Aga ehk saab ka Har-kujärve kool endale ükskord normaalse võimla.

Harkujärve koolis harrastatakse uudset spordiala

Rannamõisa muusika-lembesed mudilased

Valla lapsed Lautstark`i konkursil. Erakogu

Hetk hüpitshüplemise päevalt. Erakogu

TulemusedKahekordsed hüpped• Tüdrukud. 1.-2. Grete

Rahi ja Anna Brit Vet-sa, 3. koht Teele Reba-ne.

• Poisid. 1. Karl Sander Vinkel, 2. Hugo Joonas Heinamaa, 3. Raol Martti Vinkel.

Kiirushüppamine• 1. Teele Rebane, 2.

Anete Lokko, 3. Eliisa-beth Veide.

Hüpitsakava• 1. Gitta Kuhi, 2. Anna

Brit Vetsa, 3. Anete Lokko.

Hetk etenduselt. Erakogu

6 / HARKU VALLA TEATAJA / VABA AEG Neljapäev, 26. mai 2011

ÜldinfoKõikidele päevadele nõu-

tav eelregistreerimine, ekskur-sioonipäevadel 4 päeva ette. Kõikidel päevadel osalejate arv piiratud.

Osalustasu maksta peale registreerumist ning hiljemalt 4 päeva enne ekskursiooni päeva.

Palume kindlasti teatada, kui laps siiski ei saa tulla, et saaksime kutsuda kaasa lap-sed, kes jäid nimekirjast väl-ja.

Ekskursioonid ja väljasõi-dud toimuvad kui osalejaid on vähemalt 20. Muud laagripäe-vad toimuvad, kui osalejaid on vähemalt 10.

NB! Jälgige noortekeskuse kodulehte www.noortekes-kused.ee või valla kodulehte www.harku.ee (ürituste kalen-der). Võib juhtuda, et kavasse tuleb mõni väike muudatus!

Osalustasude maksmine ekskursioonipäevade eest

Saaja: Harku vallavalitsus. Arvelduskonto nr: 10002018894005 SEB või 1120159636 Swedbank. Selgituseks: “Päevalaager, LAPSE NIMI, osalemise kuu-päev”.

Info ja registreerimine: tiina@noortekeskused.ee või telefon: 5322 6757. Registreeri-misel meili teel lisada kindlasti lapsevanema kontakt-telefon.

Laagrikava T 7.06 Päev Kurtnas

10.30 Väljasõit Tabasalu raamatukogu eest.

10.40 Väljasõit Harku NK eest.

11.30-12.30 mootorratta-muuseum /www.teearu.ee/.

Baltimaade ühes suurimas ja väärtuslikeimas kogus on üle 100 kaherattalise, millest üle 50-ne erinevas seisukorras eksemplari on eksponeeritud muuseumis. Esindatud on sel-lised maailmas tuntud moo-torrattamargid nagu BMW, Harley-Davidson, Indian, AJS, Jawa. Nõukogude mootorratta-tööstuse toodangust näeme IŽ, TIZ, PMZ, Krasnõi Oktjabr, Moskva, Kavrovets, Tuula ja Eestis valmistatud Vihuri või-dusõidutsikleid.

12.45-14.00 Kurtna puhke-keskus.

Uudistame tallis, miniloo-maaed, sõidame poniga, söö-me kodust kaasa võetud või-leibu.

15.00 Tagasi noortekeskuses (Harku ja Tabasalu).

Tegevused keskuses: meis-terdamise töötuba, sööme ko-dust kaasa võetud võileibu.

16.30 Koju!Võta kaasa: võileivad ja

jook kahe söögikorra jaoks, taskuraha.

Osalustasu: 7.30 eurot kan-da Harku vallavalitsuse ar-vele. Hind sisaldab: sissepääsu muuseumisse, ekskursiooni tallidesse, sõitu poniga, trans-porti.

K 8.06 Muuseumide päev10.00 Väljasõit Tabasalu

raamatukogu eest.10.10 Väljasõit Harku NK

eest.11.00-12.00 Muuseum Mia,

Milla, Manda. Programm: “Asjad ja ametid”.

12.15 Sööme kodust kaasa võetud võileibu, veedame aega Kadrioru pargis.

13.00-14.00 Kadrioru kunstimuuseum. Programm: “Sini-valged ahjud”.

Kadrioru lossi uhkeid ahju-sid ei köeta juba ammu. Ahjud on kunstimuuseumis ka ise kui kunstiteosed, igal kahlil asub killuke imelisest sini-valgest maailmast või kaunis muster. Kuidas need pildid on sündi-nud, millest ahjud on ehitatud, mis on ahjukahhel, sellest kõigest juttu tulebki. Põnevust pakub “ahjupeitus”, kus tuleb üles leida end ahjule peitnud erinevad linnud, loomad ja muud tegelased. Töötoas saa-vad lastest kahlimaalijad ning grupitööna sünnib oma ahi-kunstiteos.

15.00 Tagasi noortekeskuses (Harku ja Tabasalu).

Tegevused keskustes: saab mängida lauamänge, lauaten-nist, meisterdada.

16.00 Koju!Võta kaasa: võileivad ja

jook, taskuraha.Osalustasu: 6.00 eurot kan-

da Harku vallavalitsuse ar-vele. Hind sisaldab: muuseu-mite pileteid, transporti.

N 9.06 Matkapäev10.20 Väljasõit Harku noor-

tekeskuse eest.10.30 Väljasõit Tabasalu

raamatukogu eest.11.00-14.30 Muraste loodus-

kool. Matk “Kohtumine metsa-ga” koos matkajuhiga.

15.00 Tagasi noortekeskuses (Harku ja Tabasalu).

Tegevused keskustes: saab mängida lauamänge, lauaten-nist, meisterdada.

16.00 Koju!Võta kaasa: võileivad ja

jook kahe söögikorra jaoks, pane selga ilmastikule vasta-vad riided!

Osalustasu: 5.00 eurot kan-da Harku vallavalitsuse ar-vele. Hind sisaldab: matkajuhi teenust, transporti.

R 10.06 Kirju päev10.15 Väljasõit Tabasalu

raamatukogu eest.10.25 Väljasõit Harku NK

eest.11.00-13.00 Noorsoo- ja

Nukuteater. Uudistame ringi koos giidiga, vaatame nukkude näitust, meisterdame nuku, jalutame Raekoja platsile, sööme jäätist.

14.15 Tagasi noortekesku-ses (Harku ja Tabasalu).

Tegevused keskustes: söö-me kodust kaasa võetud või-leibu, lõbusad mängud, vikto-riin.

16.00 Koju!Võta kaasa: võileivad ja

jook, taskuraha.Osalustasu: 5.00 eurot kan-

da Harku vallavalitsuse ar-vele. Hind sisaldab: sissepääsu muuseumisse, transporti.

Koolivaheaja programm toimub ka 27.-30. juunil. Siis külastatakse Energeetikamuu-seumi, Tallinna Loomaaeda, Metsanurme Külakeskust ja tehakse muud põnevat.

Täpsem programm ilmub Harku valla lehes 9. juunil.

Koolivaheaja päevalaager07.06-10.06

HARKU VALLA PENSIONÄRIDE EKSKURSIOON

Harku valla pensionäride ekskursioon toimub

15-16 juuni 2011 Saaremaale. Ekskursioo-nist osavõtu tasu on 52

eurot, mis tasuda Eakate Päevakeskusesse

hiljemalt 6. juuniks.Väljasõit 15. juunil Harku vallamaja eest parklast kell 7.45. Infot ekskur-sioonil külastatavatest huviväärsustest saab

Eakate Päevakeskusest, tel 603 2171.

Tabasalu jalgpallipoisid, kes mängivad Harju Jalgpallikooli nime all, on aastal 2011 osalenud väga paljudel võistlustel erinevates vanuseklas-sides ning saavutanud palju häid tulemusi.

HARJU JALGPALLIKOOL

Harju Jalgpallikooli 2004. aasta poisid osalesid turniiril Talve Cup 2011, mille korraldas FC Infonet. Turniiril saavutas Harju Jalgpallikool kokkuvõt-tes 3. koha. See oli poistele teine auhinnaline koht, veeb-ruari alguses saavutati Winter FutsalCupil samuti 3. koht.

Aprilli lõpus osaleti Loo Cupil. Kõik mängijad proovisid treeningutel õpitut rakendada ning seekord õnnestus see hästi. Seda näitab fakt, et kõik poisid, kes võistkonnas olid, lõid värava. Ainuke, kes vära-vat ei löönud, oli väravavaht, kuid selle eest tunnustati Har-ju JK väravavahti turniiri parima väravavahi auhinnaga.

Tasuks kokkuvõttes turniirilt 2. koht.

23. aprillil osaleti Spring-Cup 2011 turniiril, kus võeti osa kolme võistkonnaga: Harju Jalgpallikooli Must, Valge ja Punane. Kõige edukamalt esi-nes Harju Jalgpallikooli Must võistkond, kes võitis 3. koha. 4.-5. kohta jäid jagama Harju Jalgpallikooli Valge ja Punane võistkond.

Poisid lõid palju väravaid ning kindlasti motiveerib võistlustel käimine veel roh-kem harjutama ja osavamaks

saama, et tulevikus kõrgemaid kohti jahtida! Kuna tegemist oli poiste esimese võistlusega, võib tulemuste ja väravate löö-misega väga rahule jääda.

Harju Jalgpallikool ootab kõiki jalgpallihuvilisi lapsi treeningutele proovima. Laste-aia treeningutele Harku vallas võetakse vastu lapsi aastaring-selt. Tule ja osale kvaliteetsetel ja lõbusatel Harju Jalgpallikoo-li treeningutel – koos oleme parimad!

Kontakt www.harjujk.ee, info@harjujk.ee.

Harku valla jalgpallipoisid esinesid edukalt

Loo Cup 2011 – II koht.

Tabasalu saali-hokivõistkond võitis pronksiJuba viiendat hooaega Eesti meistrivõistlustel osalev Tabasalu saali-hokivõistkond lõpetas meistrivõistluste II liiga kolmanda kohaga.

VALDO RÜÜTELMAA Tabasalu saalihokivõistkonna kapten

Kokku osales II liigas 17 võist-konda, mis omakorda oli jaga-tud lõuna- ja põhjatsooniks. Tabasalu võistkond osales põhjatsoonis, kus alagrupis saavutati 2. koht üheksa võist-konna hulgas ja edasipääs play-off kohtumistele. Play-offis saavutas võistkond 3. koha ja kõik mängijad said kaela pronksmedali.

Üks eduvõtmetest kindlasti on võistkonnale treeneri leid-mine, kelleks on 2010. aasta sügisest rootslane Stefan Westermarck. Lisaks Stefanile aitasid võiskonna edule kaasa rootslane Per Lindperg ja soomlane Ilkka Lehto. Võist-konna kooshoidmise ja majan-damisega tegeleb MTÜ Terves kehas, terve vaim ning Janos Gustsin.

Seoses hea organiseerituse ja korrapäraste treeningutega oli möödunud hooaeg esimene, kus jätkus piisavalt mängijaid ja võistkond oli hästi komplek-teeritud. Kogemustega mängi-jad on võistkonda muidugi ala-ti teretulnud.

Loodame järgmisel aastal osaleda jällegi Eesti meistri-võistlustel ja teha veelgi pa-rem tulemus.

Suur tänu kõigile võiskon-nakaaslastele ja toetajatele.

Valla mälumäng jõudis lõpuleLõppes Harku valla 2010./2011. aasta mälumäng. Kindla esi-koha sai 10 kohapunktiga DU0+, teiseks jäi 16,5 koha-punktiga Kamee ja kolman-daks 18,5 kohapunktiga Tõni-se.

Vabatahtlikult võttis järg-mise aasta mängu läbiviimise enda peale neljandaks jäänud võistkond Naaber. Kohtumise-ni sügisel ja ilusat suve kõigile mänguritele! KÜSIMUSED KOOSTAS JA MÄNGU VIIS LÄBI VÕISTKOND ÖÖKULL

LÜHIDALT

Valla kooliminejate matk12. mai hommikul oli Harku mets kuidagi kum-maline. Sinna oli tekkinud võlumets ja selles metsas polnud sugugi kõik vaikne ja rahulik. Võluelukatega oli juhtunud mitmeid äpardusi. Neile olid appi rutanud koolieelikud ja nende õpetajad kolmest Harku valla lasteaiast – Har-kust, Harkujärvelt ja Väänast.

Metsas polnud sugugi ohutu. Päästa tuli mullivastseid, okassiile ja aidata kuldlindu. Printskonnade kuningriigis olid asjad korrast

ära ning ka seal vajati laste abi. Rinda tuli pista hirmuäratava ämblikuga ja keegi ei teadnud mida oodata nokitsussist... ootamatusi oli mit-meid. Kohtuti ka täiesti tavalise metsa täiesti tavalise rästikuga, kes tõsi küll, pages kiiresti pakku. Õnneks olid Harku valla koolieelikud erakordselt tublid ja kõik võlumetsa elanikud said päästetud nii umbes 1,5 tunniga.

Pärast oli lõbus piknik õunte, kuklite ja morsiga. Selle toreda hommiku eest oleme suure tänu võlgu Harku Lasteaia liikumisõpe-tajale, Riina Õunmaale. R.R.INT

Võlumetsa elanike aitamine nõudis nutikust, vastupidavust ja koos tegutsemist. Erakogu

Neljapäev, 26. mai 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

• Aia-, metsa- ja puhastustehnika hooldus ja remont. OÜ Lemmitz, tel 5326 4468, tehnikaabi@tehnikaabi.eu

• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491

• Klassikaline üld- ja spordimassaaž Taba-salus, samuti kupu- ja tselluliidimassaaž. Soovi korral tulen kliendi koju. Hind 12 eur/h, kojukutsel min.15 eur/h. Info tel 5613 6308E-R 10-20, P kokkuleppel

• Must muld koos transpordiga, kuni 6 tonni. Must kasvumuld on suure huumusesisalduse-ga, turba ja sõnnikuga kompostitud ning kivi-deta. Sobib hästi kasvuhoonesse ja haljastu-seks. Hind 99 eur / koorem. Tel 525 2632, mullavedu@hot.ee

• Müüa küttepuud, puitbrikett, pelletid. Kojuvedu üle Eesti. Tel 5649 9499,www.polarheat.ee

• Ohtlike puude langetamine ja kändude freesimine. Tel 5347 4029

• Ohtlike puude turvaline langetamine, krun-tide puhastamine, puujäätmete äravedu, raie.tööd. Tel 525 0893, 5626 0344

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan ras-kesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõs-tukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teineird ja transport. Hinnad on head.Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

• Võtan hooldada teie aia. Annan nõu aiaku-junduses, sh projektid, teostus (Räpina hari-dus). Tel 503 7504

• Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992

• Väljaõppinud puudelangetaja teostab oht-like puude ja okste raiet. Teostan puude ku-junduslõikust. Tööd teen tõstuki ja köistehni-kaga. Puude üldseisundi hindamine ja kon-sultatsioon tasuta. Tel 5616 9864

TEATED

• Merike Hunt Hambaravi.Hammaste ravi ja proteesimine.Tabasalu, Ranna tee 2-203. Info ja registreerimine tel 604 8082 ja 503 2292.

Pangapealse Lasteaed otsib oma meeskondateotahtelist KOKKA, ametikohaga 1,0, kes valmistab eelkooliealistele lastele tervislikke toite, järgides tehno-

loogiliste kaartide kalkulatsiooni.Tööaeg E-R 7.00-15.00 ja korraline suvepuhkus 35 kalendripäeva. Pakume kaasaegseid töötingimusi, erialaseid täiendõppe võimalu-si, sportimise võimalust valla spordikompleksis ja rõõmsameel-set ning ühtehoidvat kollektiivi. Saada oma CV koos kaaskirjagakairi@pangapealselasteaed.ee, info tel 609 8230, 609 8231.

Tabasalu Lemmikloomade Keskuses töötabLOOMAARST.

Vastuvõtt toimub igal kolmapäeval 09.30-19.30.

Info ja registreeriminetel 5636 6971.

Asume Kallaste keskus 4 (vallamaja vastas).

Rannamõisa lasteaed avaldab sügavat kaastunnet Aime

Paeveerule

ISAsurma puhul.

Müüa aiamaaväetiseks

hobusesõnnikut.Saadaval umbes 20 kg kottides või lahtiselt.

Kontakt503 0369

Soovin tänada ja tunnustada Tabasalu Üldgümnaasiumi 1c klassi klassijuhatajat Anne

Anveldti, kes on teinud esimese kooliaasta rõõmsaks ja meeldivaks.

Samuti erilised kiidusõnad Pangapealse lasteaia Tähejütside õpetajatele Elinale ja Kairile ning õpetaja-abile Katile. Aitäh kogu lasteaia personalile, kes on aidanud oma tegemistega mööda saata eelneva õppeaasta.Tänulik lapsevanem Jaana Goldina.

Tabasalu muusikakool i s a lgabvastuvõtt uueks õppeaastaks

Sisseastumiskatsed toimuvad 6.-7. juunil kell 15-19 muusikakoolis. Konsultatsioonid sisseastumiskatseteks toimuvad 30. mail ja 1. juunil kell 15-19.Muusikakooliga saab tutvuda ka 5. juunil Murastes Harku valla Külapäeval, kus oleme väljas oma telgiga, mängime mitmeid pille ja räägime meie koolist.Vaata kindlasti ka www.tabasalumuusikakool.ee.

Reklaami või kuulutuse telliminee-mail myyk@harjuelu.ee

telefon 646 2214

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Neljapäev, 26. mai 2011

Akende pesemine, kodukoristus, kontorikoristus,

suurpuhastus, remondijärgne puhastus, põrandate vahatamine, vaipade masinpesemine, muruniitmine,

piirdeaedade remont ja korrastus jne...

Tel/faks 661 1600, Enn 502 9295 e-post: kuldsedkaed@neti.ee www.kuldsedkaed.ee

Tel 5650 8701

• Veo- jatõsteteenused

• Kaeve- japlaneerimistööd• Täitematerjali,

mulla, liiva jakillustiku müük

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusväärset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks

on nii korteriühistud, ärihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriühistu.

Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

SURNUAIAPÜHAD

5. juunil kell 13.00KORVI KALMISTUL

19. juunil kell 11.00RANNAMÕISA KALMISTUL

SEA OMAMURUNIIDUKKORDA!

Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014,

www.muruniidukiabi.ee