huvid ja vajadused

8/4/2019 huvid ja vajadused

1/33

Huvid ja vajadused.Motivatsioon ja motiveerimine


2/33

Motivatsioon ppimises

Mida inimesed mtlevad oma tegevustest-lesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad

tahavad saavutada, mille poole pdlevadKoolis: endast kui ppijast, ppimise eesmrkidest ja

tegutsemisest nende eesmrkide saavutamisenimel, edu ja ebaedu phjustest

Need mtted suunavad tegutsemist, koolispistrateegiate valikut ja pikitumist, mjutadesseelbi pitulemusi

Alati pole pilasele teadvustatud

Lapsed on motiveeritud mitmel viisilolulineksida, mida, kuidas ja miks nad onmotiveeritud midagi tegema (kituma klassis,ppima)


3/33

Saavutuseesmrkide teooria(d)

Atkinson

Nicholls, Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares,

Pintrich, Harackiewicz, Elliott ......


4/33

Saavutus- (pi)eesmrgid koolis

Meisterlikkus:

Teadmiste omandaminemeisterlikkusesaavutamine,seesmise huvi

rahuldamine1. Meisterlikkuse

saavutamiselesuunatud

2. Mittemistmisevltimisele suunatud

Tulemused:

Tulemuste saavutamine(head hinded, parimadkohad), vlisetunnustuse

saavutamine1.Edule orienteeritud

pilased

2.Kaotuse vltimiseleorienteeritud

pilased ei pea endale neid eesmrke teadvustama

On ainespetsiifilised


5/33

pikitumine ja pistrateegiad

Pingutamine vs loobumine(meisterlikkusele suunatud vs vltiv)

Enesesdistamine, sdlaste otsimine

Aine ja ka lesandespetsiifilised Areng

J-E Nurmi


6/33

pikitumine ja pistrateegiad

Meisterlikkuse-eesmrgiddomineerivad:

Tegelevadkoolilesannetegaintensiivsemalt ja

phjalikumalt Vajadusel otsivad uut

materjali juurde Pavad uut infot

olemasolevaga seostada Ostivad uusi vljakutseid Tlgendavad raskusi kui

edasiviivat judu

Tulemuse-eesmrgiddomineerivad:

Materjali mehaanilinepheppimine

Raskusi tekitavate

situatsioonide vltimine Vljakutseid pakkuvate

situatsioonide vltimine Vigade tlgendamine oma

ebakompetentsusenitajana


7/33

Meisterlikkuse saavutamise

eesmrgid Positiivsed seosed pitulemustegamitte

alati, vanematel vhem kui noorematel Positiivsed seosed enesethususe tundega

Seotud efektiivsete pistrateegiatega ja

pioskustega Seotud rahuloluga


8/33

Edu saavutamise eesmrgid

Seotud pitulemustegamitte alati, pigemvanematel kui noorematel

Seotud pigem negatiivsete emotsioonidega,koolihirm, kooliga vhe rahul


9/33

Kaotuse vltimise eesmrgid

Negatiivselt seotud enesethususega

Negatiivsed seosed pitulemustega

Seotud ebaefektiivsete pistrateegiatega Vltimiskitumine, loobumine

Seotud hirmu ja revusega


10/33

Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse

arengulised iserasused: koolieelne iga Varem: vikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui

vastupidi? Tugevalt vistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel)

ei madaldanud seesmist motivatsiooni

madaldas loovust vhendas motivatsiooni ppida teistelt. vistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos

negatiivsete kaasnevate nitajatega). Ka vikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes.

Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rhutada teadmiste

omandamise vrtust. Kui vanemad kritiseerivad, seavad krgeid standardeid, vrdlevad

edukamategaannavad teateid, et on olulisem olla edukas kui ppida, etmitteedukas laps on ebakompetentne ja vhevrtuslik vltiv strateegia.


11/33

Motivatsioonilise orientatsiooni areng: kool

Muutused algklassides

ppimisele/teadmistele orienteerituselangus phikoolislangus sisemotivatsioonis

langus huvidespopitamine

koolist vljalangemine


12/33

Miks?

Vga tugev rhk vliselmotiveerimisel

Vistlusmomendil vgatugev rhk

ppet ja pitav on

elukauge, kontekstivline,kool ja elu on lahus

Kooli on impersonaalne

Kool on kontrolliv Koolis puudub pilastel

vimalus iseseisvaltotsustada


13/33

Tulemuseesmrkide lethtsustamine - miksmitte?

Seosed enesehinnangu, isiksuse kui tervikuja tulemuste vahel

>>> EH kujunemine tulemuste alusel>>> Kalduvus seostada enda headust /

vimekust tulemuste/hinnetega

Good girls- usinad tdrukud ja bad boys -halvad poisid


14/33

Kuidas tsta meisterlikkusele suunatudorientatsiooni?

lesanded ja pitegevused

Hindamine ja tasu

Valikute andmine


15/33

Vajadused ja motivatsioon

Maslow vajaduste hierarhia

Murray vajaduste klassifikatsioon

Deci ja Ryan (1980, 2000):enesemratlemise teooria (self-

determination theory) Vajadused kui motivatsiooniliste eesmrkidealus annavad eesmrkidele sisu (mis)

vimaldavad mista protsessi (miks). Kolm phivajadustseotus,

kompetentsus ja autonoomia.

Phivajaduste rahuldamine viib heaolule!


16/33


17/33

Autonoomia Autonoomiatahe, integreerituse ja vabaduse tunne, mis on

oluline isiksuse funktsioneerimise aspekt.

Seotud seesmine kontrollkeskmega, sltumatusega individuaalsusega seesmise motivatsiooniga

Deci jt metaanals:kui seesmiselt huvipakkuva tegevuse eestliialt vliselt motiveerida (anda raha, vm asju), siis vhenevad seesmine motivatsioon; loovus; keerkumate probleemide lahendamise edukus sgavat mistmist eeldav infottlus.

Sest: vheneb inimese autonoomsuse tunne. Ka vastupiditoetades inimeste autonoomiat, suureneb

seesmine motivatsioon, rahulolu ja heaolu tunne.


18/33

Kompetentsus

Kompetentsust defineeritakse standardi vi referendi

kaudu, mida kasutatakse selle hindamisel. Tunne, etmistetakse maailma ja ennast

Kompetentsusseostub seesmise motivatsiooniga. Negatiivne tagasiside, mis tugevdab mitte-kompetentsuse

tunnet, vhendab seesmist motivatsiooni Positiivne tagasiside, mis tstab kompetentsuse tunnet

tstab seesmist motivatsiooni: KUID vaid siis, kuiinimene tunneb, et on vastutav selle hea tulemuse eest

(seos autonoomiaga)


19/33

Kompetentsus

Kompetentsust defineeriv standard vib olla eri inimeste jaokserinev. On erinevad viisid tunda ennast kompetentsena.

Kompetentsus thendab eri inimestele eri asja: teadmised-oskused, mis inimesel on, vrdluses iseendaga vi

absoluutse standardiga, defineeritud intrapresonaalselt teadmised-oskused vrreldes teistega, olla hierarhias krgemal, olla

parem, defineeritud interpersonaalselt

Kompetentsuse valentsus thendab, et seda seostatakse: positiivsetes terminites (emotsioonid, mtted: olla tark, teada, tunda) negatiivsetes terminites (olla-mitte olla- rumal, mitte osata)

Esimene lhenemine viib positiivse tegevuseni, teinevltimisele

Selle jaotusega haakub 2x2 motivatsiooniliste suundumusteksitlus meisterlikkuse saavutamine, tulemuse saavutamine. positiivne vi negatiivne tegutsemine


20/33

Tajutud kompetentsusenese-efektiivsus(enesethusus)

Bandura: enesethusus on uskumused endavimekusest antud situatsioonis,(konkreetsete) lesannetega hakkama saada.

Valdkonnaspetsiifiline

Isegi aine- ja lesandespetsiifiline

Mistahes eneseusu mr ei saa viia headele

tulemustele kui puuduvad vastavad vimedja oskused!


21/33

Tajutud kompetentsuse allikad

Enda kogemus sarnaste lesannetega ppimine vaatluse teel teistelt (mudelid,

jljendamine) Teiste snalised jm hinnangud (mitte lihtne kiitus,

vaid sisuline) Kehalised seisundid, emotsioonid Areneb kodus, mju kahesuunaline: vanemad

loovad keskkonna, lapse uudishimu mjutab

omakorda vanemaid Koolis oluline seotus kooliga ja see, kuivrd kool

toetab lapse autonoomia (ja seotuse) arengut


22/33

Kas lapsed lehindavad oma vimeid?

Varem arvati heselt, et lapsed lehindavad oma vimeid ja

toimetulekut ning on rmsad ka siis, kui halvasti lheb. Eeloperatsionaalsel tasemel pole arutlemine vimalik (Piaget) Lapsed ei oska tagasisidet interpreteerida Lapsed lehindavad ennast, sest ei oska endast mtelda (ennast teistega

vrrelda).

Tajutud kompetentsus ei saa areneda, kui lapsed ei saatagasisidet Matemaatikas hinnang adekvaatsem kui nt kirjandi kirjutamisel

Langus koolis 2-4 klassis (erinevad td), meil I kooliastme

lpus. Samas: Lasteaiapetajad vaidlevad vastuosa lapsi vga

madala enesehinnanguga!


23/33

Kas lapsed lehindavad oma vimeid? Kontekst:

enne kooli ei saa sstemaatilist tagasisidet, ei hinnata tulemust, pigem

toetatakse protsessi koolis vrdlused, hinnang jne (ja seda erinevates ainetes) muutub kontekst soodustab enesekohaste hinnangute muutumise

adekvaatsemaks (st madalamaks).

Uuemad uurimused: lapsed pole nii saamatud! teevad jreldusi konkreetses keskkonnas mitmed uurimused nitavad, et koolieelses eas lapsed tajuvad enda edu

ja kompetentsust (nt kituvad sarnaselt vanematega) lapsed pole motiveeritud end hindama, vrdlema enda tulemust teiste

omaga. ppimise alguses pravad nad thelepanu tegevusele, mitteselle hindamisele, kui tegevus selge, alles siis hakatakse vrldema jahindama.

SIISKI: tavamtlemise tasemel abstraktseid jreldusi teha eisaa. On hetasemelised jreldused, fragmentaarsed, mittepsivad

Kui on vga vistlev keskkond?


24/33

Uurimusi

Butler on uurinud kibbutzis ja linnas Israeli lapsi ja nidanud,et kibbutzi lastel ka 4-5a madalam enesehinnang, 5-6 aastaseltuseb ja siis jlle langeb.

Vahepealses vanuses, kooli minnes, vajalik ennast positiivsevalguses nidata.

Ennastkaitsvad kallakud suurenevad tulemusele suunatudmotivatsiooni korral ja on nrgemad meisterlikkusele suunatudmotivatsiooni korral.

Individuaalsed erinevused, mis seotud lapse uskumustega jakasvukeskkonnaga. Seega vimalik, et ka lasteaias sellisedilmingud olems ja ka laste ET madal.

SEEGA. Ka vikesed lapsed teevad jreldusi ja tunnevadend ebakompetentselt, lastevahelised erinevused on siinsuured. Thtis on kasvukeskkond.


25/33

Miks on krge enesethusus hea?

Enesethusus koos usuga oma kitumise kontrolli lemotiveerivad tegutsema. Inimene tegutseb, kui usubenda vimesse toime tulla ning keskkond soosib jatoetab tema kompetentsuse arendamist.

ET on seotud eneseregulatsiooniga ja pistrateegiatekasutamisega. ET mjutab eesmrkide pstitamist, enese tegevuse

jlgimist, selle hindamist ja strateegiate kasutamist

(Zimmerman) ET vahendab oskuste mju Madal enesehinnang phjustab ebaedu????


26/33

Krge vi adekvaatne enesethusus?

Pole kindel, et madal ET PHJUSTABebaedu, seosed vivad olla ka vastupidised

Parim: adekvaatne hinnang

Krge enesekohane hinnang; ADHD,piraskustega lapsed

Adekvaatne ET: vimaldab pstitada

eesmrke, jlgida, viib enese-reguleeritudppimiseni


27/33


28/33

Teooria seosed motivatsiooniga ja

kitumisega Butler (2000): mjutab ka enda kitumist ja enda

kompetentsuse definitsiooni. pilase lahendasid lesannet, said tagasisidet, mis nitas

nende edukuses kas tusu vi langust. Hiljem ksiti huvikohta. Muutliku teooriaga pilased nitasid suuremat huvi, kui tulemused

paranesid, jva teooriaga aga vastupidi. St muutliku teooria pooldajad hindavad tegevusi, mille jooksul

paranevad, jva pooldajad tahaksid kohe edukad olla ja teevad

jreldused juba esimese lesande alusel Mis juhtub ebaedu korral? Kuidas taastada eneseusku? Jva teooria korral: kasutatakse enesekaitse strateegiaid isegi

esimese kaotuse korral (vahel ennegi). Nt teha kike viimasel hetkel. Muutliku teooria korral katsetavad ja ei heitu


29/33

Intelligentsiteooria

Eesmrk(mida saavutada)

Uskpraegustessevimetesse

Kitumine,toimetuleku muster

Fikseeritud Tidesaatmine:positiivsetevljundite saamine

ja negatiivsetevltimine

KrgeMadal

Tulemuselesuunatud. Proovibkaua, raskedlesandedEelistab kergeidlesandeid, loobubkiiresti,Abitus

Muudetav ppimiseesmrgid,omandamiseeesmrgid: oskusteomandamine

Madal vikrge

Otsib vljakutseid,eelistab raskeidkursusi-lesandeid.Meisterlikkuselesuunatud

Seosed motivatsiooniliste suundumustega ja kitumisega


30/33

Tulemuse ootus ja lesande vrtus

Outcome-expectancy teooria (Eccles)

lesande vrtus: selle olulisus, huvitavus,

kasulikkus lapse jaoks Seesmine vs vline motivatsioon

Olulised mlemad

Nende areng

petajale praktilist:


31/33

Metatunnetus, ennast juhtiv inimene

Teadmised tunnetusest

Deklaratiivne: teadmine endast kui ppijast, faktoritest, mis ppimistmjutavad

Protseduuriline: teadmised tunnetusstrateegiatest Tingimuslik: teadmised, millal ja miks mingit strateegiat kasutada Algklassides seda iseseisvalt ei suuda, saab petada

Tunnetuse regulatsioon

Planeerimine:strateegiate valik ja ressursside otsing, eesmrkidepstitamine

Reguleerimine: enese krvalt jlgimine

Hindamine: tulemuse hindamine, eesmrkide mberhindamine Paljudes ppesituatsioonides ei ole teadlik Automatiseerunud protsessid, mida ei teadvustata Vajadusel tuleb teadvustada ja ppida/petada


32/33

Eneseregulatsiooni protsessid Eesmrkide pstitamine

lesande lahendamise strateegiateotsimine/analsimine

Juhised endale (snalised, kva hlega)

Aja juhtimine Enese tegevuse jlgimine Enese tegevuse hindamine

Sobiva abi otsimine ........


33/33

Takistused edukaks eneseregulatsiooniks Vanuselised iserasused: areneb hilja, lastel kehv

Kuni 6nda klassini lastel kehvad oskused endatunnetust jlgida ning kirjeldada. Vime tunda ra vajadust meelde jtta ka nrk.

Lasteaialastele tuleb elda, mida meelde jtta

Phikooli lpus suudavad ise Inimesed tahavad mista maailma ja ennast, agatunda end ka vimekana ja edukana ning nad onmotiveeritud tegutsema selles suunas, et sedatunnet saavutadapshholoogiline kaitse on ks

eneseregulatsiooni vorme

huvid ja vajadused

Documents