Häirunud söömiskäitumine ja madal energiatarbimine sportlastel

Eve UntSpordimeditsiini ja taastusravi kliinik, TÜ, SA TÜK

„Teadus, sport ja meditsiin X“ Tartu, 8-10. november 2017

Sissejuhatus

Suhteline energiadefitsiit spordis (RED-S)Madal energia saadavus (LEA)Häirunud söömiskäitumine (DE)Naissportlase triaad (FAT)

Sissejuhatus

naissortlase triaad

söömishäire

osteoporoosoligo-, ameorröa

IOC Consensus Statement 2005

ACSM 2007

Naissportlaste triaadi spektrum

RED-S

Mountjoy jt 2014

Probleem märksa laiem, laieneb ka meestele

RED-S

Mountjoy jt 2014

Energy availability, EA

Arvestatakse kcal/kg rasvavabale massile (fat-free mass - FFM)Normaalne 45 kcal/kg FFM

toiduga saadav energiahulk

kehalisele tegevusele kuluv

energiaEA = -

Energia saadavus 1

Energia saadavus 2

60 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu tõus, hüpertroofia

45 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu säilitamine

30-35 kcal/kg/FFM kohta - kehakaalu (tervislik) langetamine

<30 kcal/kg/FFM kohta - madal energia saadavus

Bourke, ISENIC 2016

toiduga saadav energiahulk

kehalisele tegevusele kuluv

energiaEA

= -

Madala energia saadavuse põhjused

EA

Ei kaasne söömishäiret või häirunud söömiskäitumist

• Suurenenud energiakulu

• Ebapiisav toiduenergia

• Kaalulangetamine (kiire, järk-järguline)

Kaasneb häirunud söömiskäitumine (düsfunktsionaalne söömismuster)

• subkliiniliselt või kliiniliselt väljendunud söömishäire

• erinevad ekstreemsed dieedid

Häirunud söömiskäitumine (disordered eating, DE) tähistab söömise mittevastavust tegelike vajadustega ning millega kaasneb sageli pidev kontroll kehakaalu üle

Võib olla väga varieeruv söömis- ja käitumismuster

Iseloomulik:• Pidev muretsemine oma kehakaalu (ja väljanägemise) pärast• Ebakvaliteetne toitumine, ebapiisav päevane toiduga saadav

energia • Liigsöömise sööstud• Ekstreemsed kehakaalu langetamise meetodid (nälgimine,

oksendamine, ülemäärane treening, lahtistite ja diureetikumide kasutamine jne)

Häirunud söömiskäitumine (DE) 1

on tõsine probleem paljudel spordialadel

Spordis suured nõudmised koormustele: • kõrge intensiivsusega ja suure

treeningmahuga spordialad• kaalukategooriaga spordialad• esteetilised spordialad jt

Häirunud söömiskäitumine (DE) 2

Häirunud söömiskäitumine võib viia 3 kliiniliselt diagnoositava söömishäireni (Shisslak et al 1995; American Psychiatric Association, 2000)

• Anoreksia, Anorexia nervosa (AN)• Buliimia, Bulimia Nervosa (BN) • Täpsustamata söömishäire, Eating disorder not otherwise specified

(EDNOS): FAT, RED-S

Varieerub erinevate spordialade ja sportliku saavutusvõime lõikesProbleem, et uuringutes erinev metoodika

• Kuni 70 % eliitsportlastest peavad dieeti + häirunud söömiskäitumine (Torsveit & Sundgot Borgen, 2005)

• Häirunud söömiskäitumist kuni 62% naissportlastestkuni 33% meessportlastest(Byrne, McLean, 2001, Tomson 2007, Rosendhal et al, 2009 jt)

RED-S, DE sagedus

• Meesratturid 8 kcal/kg FFM (Vogt jt 2005)

• Pikamaajooksjad, ratturid, ilma DE/RED-Sta madalam luude tihedus (Smathers jt 2009, Rector jt 2008 jt)

75-80% noortel naissportlastel menstruatsiooni puudumise põhjuseks liigne treening ja dieedi pidamine

� 1. menstruatsioon peale 15. eluaasta, ebaregulaarsed menstruatsioonid (<9 perioodi aastas) (N)

� Madal KMI (<18,5), protsentiilid� Söömishäire/häirunud söömiskäitumine� Kaloraaži piiramine � Söömiskordade piiramine, vältimine� Rahulolematus oma keha mõõtmetega jne� Ülemäärane treenimine jne� Depressiivsus, insomnia jne� Taimetoitlus� Madal Ca tarbimine� Varasemad luumurrud, stressmurrud� Kaasuvad personaalsed tegurid (perfektsionism, ja/või

psüühikahäired)� jne

Riskifaktorid

SkriiniminePerioodilised terviseuuringud

Madalad energiavarud

Stabiilne kehakaal ei välista madalat energiatarbimist

KMI protsentiilide kasutamine <20 aastastel, kaalukõveradLastel-noorukitel eale vastav KMI (Grünberg jt 1999)

Adaptatiivsed muutused madala energiatarbimise puhul (madal RMR, madal trijoodtüroniin –T3)

Toitumise analüüs

Päevikud, küsimustikud (24 tunni kohta) jne

Energiakulu hindamine (energyexpenditure, EE)

Kcal, MET-tunnidAinsworth et al Compendium of Physical Activities2011)

Skriinimine madal energia saadavus 1

Erinevad metoodikad- Luu densitomeetria (DXA)- Õhu pletüsmograafiline

meetod (Bod Pod)- Nahavoltide meetod- Bioelektrilise takistuse

meetod

Rasvavaba mass (FFM) = kehamass - rasvamasss

Kriitiline piir: Naistel – 12%; Meestel 3-5%

Skriinimine madal energia saadavus 2

• Menstruatsioonide regulaarsus• Vereanalüüsid (LH, FSH, prolaktiin, TSH, östradiool,

kilpnäärme hormoonid, androgeenid jne)

Välistada RasedusEndokrinopaatiad

• Luude tihedus (DXA)• Z-skoor <-1,0

Skriinimine funktsionaalne hüpotalaamilise amenorröaluude tervis

KardiovaskulaarsedBradükardiaHüpotensioonAtriaalsed, ventrikulaarsed arütmiadAkrotsüanoosEKG-s kõrvalekalded

EndokriinsedHüpoglükeemiaTESTO langus (M)Madal naissuguhormoonide tase (N)AmenorröaLangenud luu tihedusStressmurrudPuberteedi hilinemine

Elektrolüüdid, hüdratsioonDehüdratsioonElektrolüütide nihkedHüpokaleemiaLihaskrambidMetaboolne alkaloos

GastroinestinaalsedKonstipatsioonEbamugavustunne söömise järgseltKõhuvalu

DermatoloogilisedJuuste väljalangemineKuiv nahk, lanugoHaprad küüned, juuksedKätel kallus, abrasioon

OraalsedLagunenud hambadKurguvaluLümfisõlmede suurenemine

Üldised

AneemiaHüpotermia

Oluline kaalulangusSagedased kehakaalu kõikumised

VäsimusLihasjõudluse langus

Sümptomid (RED-S, FAT)

Pilootuuring Eesti naissportlastelSöömishäirete Hindamise Skaala (SHS); n=131 19,8±5,2 a

Tjurina, 2017

SHS alaskoorid

18 a keskmaajooksja165 cm, 44,4 kg, KMI 16,4

Keha rasva % 4,0 (DEXA)

3 a tagasi kehakaal 60 kg

Sekundaarne amenorröaAnamneesis kandluu stressmurd, sääreluu stressmurd

Objektivselt:Väljendunud bradükardia, fr 36-37 x minAkrotsüanoosDermatiitSüljenäärmete suurenemine

Nn alternatiivtreeningu mahud väga suuredNB! söömishäire eitamine

Juht

Multidistsiplinaarne meeskond

ArstToitumisspetsialist/dietoloogPsühhiaater (söömishäire)Kliiniline psühholoogSpordifüsioloog

Ravi

Ravimata amenorröalised naised kaotavad oma luutihedusest aastas 2-3 %NB! 90% luumassist saavutatakse 18. eluaastaks

Ravi 1

De Souza jt 2014

Ravi eesmärgid:

Saavutada püsiv kehakaalu tõus, regulaarsed menstruatsioonidKMI >18,5; 90% eeldatavast

Toiduga saadav energia >2000 kcal päevas (sõltub energiakulust)20-30% suurem kaloraaž

Et seda saavutada ->0,5 kg tõus 7-10 päeva jooksul

Kaloraaži tõstmine järk-järgult 5-10 kcal/kg/päevas nädala jooksulNB! Re-feeding sündroom!

Eesmärgiks 45 kcl/kg/FFM

Ravi 2

Kuidas saavutada suurem energiatarbimine?

- Menüüsse toidud, mida sportlane eelistab- Hoiduda madala energiatihedusega toiduainetest- Olulised on mikroelemendid!- NB! toidukordade sagedus- Vajalik täiendav Ca ja D-vitamiini tarbimine- Söömispäevikud

• Jälgida KMI, kehakaalu standardsetes tingimustes

• Teised modifitseeritavad tegurid väga olulised: võistlusperiood, koostöövalmidus, psühholoogiline tugi jne

Ravi 3

- Uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus (4 kg) on seotud luutiheduse näitajate paranemisega (sõltumata mensesetekkimisest)

- Trabekulaarse luu mineralisatsiooni ja kortikaalse luu kasvu jaoks vajalik siiski hormonaalne normaliseerumine

- Luutiheduses näitajate paranemine >1 aasta

- Kehaline koormus – soovitav nn „weight-bearing“koormused (NB! Koormustega seoses stressmurdude risk!Reeglina vajalik rakendada sportimispiirangud

- Farmakoloogiline ravi vajadusel

Ravi 4

• Sporidiala valik, sobivus konkreetsele indiviidile suuremad kehamõõtmed -> vastupidavussport ei sobi

• Multidistsiplinaarne meeskond: arst, söömisnõustaja, spordifüsioloog, treener, üldkehalise ettevalmistuse treener, füsioterapeut, psühholoog jne

Oluline preventsioon!

Varane sekkumine!!

Sportlaste, vanemate, treenerite harimine

Realistliku kehakaalu ja -koostise eesmärgi püstitamine

Ebamõistlikult kõhna kehaideaali muutmine

Kokkuvõte

Tänan tähelepanu eest!