gümnaasiumi valikkursuste läbiviimine e-kursustenapnormak/pj-2012/eksamito"o"d... ·...
TRANSCRIPT
Tallinna Ülikool
Projektiplaan
Gümnaasiumi valikkursuste läbiviimine e-kursustena
(Moodle’i baasil)
Õppeaine: Projektijuhtimine (IFI7003)
Autorid: Kristi Jaason, Ingrid Arge,
Lauri Monvelt, Kaire Kollom
Tallinn 2013
2
SISUKORD
Projekti lühikokkuvõte ................................................................................................................ 3
Projekti nimi ............................................................................................................................ 3
Projekti põhieesmärk ............................................................................................................... 3
Projekti sihtrühm ...................................................................................................................... 3
Projektimeeskond ..................................................................................................................... 3
Projektijuht ............................................................................................................................... 3
Projekti põhiandmed .................................................................................................................... 4
Põhieesmärk ............................................................................................................................. 4
Alaeesmärgid ........................................................................................................................... 4
Projekti kestvus ........................................................................................................................ 4
Projekti tegevused .................................................................................................................... 5
Projekti oodatavad tulemused .................................................................................................. 5
Projekti taust ................................................................................................................................ 6
Vajadus .................................................................................................................................... 6
Praegune olukord ..................................................................................................................... 7
Projekti tegevuskava .................................................................................................................... 9
Projekti tegevuskava ................................................................................................................ 9
Ajagraafik .............................................................................................................................. 12
Projekti haldamine ..................................................................................................................... 13
Ülesannete ja vastutuse jaotus täitjate vahel .......................................................................... 13
Töö- ja aruandluse korraldus ................................................................................................. 13
Riskide käsitlus .......................................................................................................................... 14
Projekti tulemuste levitamise kava ............................................................................................ 17
Projekti eelarve .......................................................................................................................... 18
Projektiplaani koostamisprotsess ............................................................................................... 20
Kokkuvõte ................................................................................................................................. 22
Lisa 1. Projekti ajagraafik
3
Projekti lühikokkuvõte
Projekti nimi
Gümnaasiumi valikkursuste läbiviimine e-kursustena (Moodle’i baasil)
Projekti põhieesmärk
Vahva gümnaasiumi 10.-12. klassi valikkursuste e-kursuste loomine ja läbiviimine
õpihaldussüsteemis Moodle.
Projekti sihtrühm
Vahva gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilased ja õpetajad.
Projektimeeskond
Projektimeeskonda kuulub 12 inimest: arendusjuht, õppejuht, IT juht, haridustehnoloog,
kaheksa õpetajat.
Projektijuht
Projektijuht on Vahva gümnaasiumi arendusjuht.
4
Projekti põhiandmed
Põhieesmärk
Projekti põhieesmärk on Vahva gümnaasiumi 10.-12. klassi valikkursuste e-kursuste loomine
ja läbiviimine Moodle õpikeskkonnas.
Alaeesmärgid
● Õpetajate täienduskoolituse kaudu tõsta nende haridustehnoloogilisi pädevusi ning
motiveerida neid õppetöös kasutama kaasaegseid info- ja kommunikatsioonivahendeid
(IKT);
● Virtuaalse õpikeskkonna kasutuselevõtmise kaudu toetada õpetajaid õppeprotsessi
planeerimisel ja suunata õppetööd efektiivsemalt läbi viima;
● Mitmekesistada õppeprotsessi luues kaasaegsed, interaktiivsed ja kaasahaaravad
õppematerjalid;
● E-kursuste toel vähendada gümnaasiumiõpilaste valikkursuste auditoorse õppetöö
mahtu vähemalt 12% ulatuses ja muuta seeläbi õpiprotsess paindlikumaks. Õpilased
saavad õpiülesanded sooritada neile sobival ajal ja kohas;
● Veebipõhise õppe kaudu toetada iseseisva õppija kujunemist ja tagada õpilaste
valmisolek IKT kasutamiseks, mis on vajalikud oskused nii gümnaasiumijärgse
hariduse omandamisel, töökeskkonnas kui ka igapäevaelus (elukestev õpe).
Iga loodava kursuse maht on 35 tundi. E-kursused viiakse läbi kombineeritud õppena, kus osa
õppest toimub kontakttundidena klassiruumis ja osa õpiülesannetest sooritavad õpilased
veebipõhiselt (olenevalt valikkursuse iseärasustest on auditoorse õppetöö maht vähemalt 30%
kogu kursuse mahust).
Projekti kestvus
Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014
5
Projekti tegevused
Projekti käigus tehtavad tegevused:
1. Valikkursuste määratlemine/täpsustamine ja koolitusvajaduse väljaselgitamine 01.-
02.2013
2. Moodle keskkonna installeerimine õpetajatele 02.2013
3. E-kursuste läbiviimise koolituse korrraldamine õpetajatele 02.-04.2013
4. Moodle kasutamise ja e-kursuse loomise koolituse korraldamine õpetajatele 02.-
04.2013
5. E-kursuste sisu loomine 02.-08.2013
6. Projektis osalevate õpetajate ja õppijate IT-alane tugi kursuste Moodle’is
ettevalmistamisel, õppematerjalide loomisel ning e-kursuste läbiviimisel 02.2013-
06.2014
7. Moodle’i kasutamise koolitus õpilastele 09.2013
8. Valikkursuste läbiviimine 09.2013-06.2014
9. Vahekokkuvõtted koolivaheaegadel
10. Kokkuvõte peale läbiviimist - tagasiside õpetajatelt, õpilastelt, analüüs pilootprojekti
laiendamise kohta 06.2014-08.2014
11. Projekti tulemuste tutvustamine meedias ja kogemuse jagamine teiste koolidega.
09.2014-10.2014
Projekti tegevuste täpsem aja- ja tegevuskava on avatud alapeatükis projekti tegevuskava.
Projekti oodatavad tulemused
Vahva gümnaasiumis on valikkursuste läbiviimiseks loodud õpihaldussüsteemis
Moodle’i e-kursused;
Kõik e-kursustena loodud valikkursused on läbi viidud;
Tõusnud on õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning õpetajad kasutavad õppe
läbiviimiseks e-kursuseid;
Õppeprotsessis kasutatakse kaasaegseid õppevahendeid ning -materjale;
Õpiprotsess on paindlik – valikainete läbimise võimalus e-kursusena vähendab
valikkursuste auditoorse õppetöö mahtu vähemalt 12%;
Suureneb õppijate iseseisvus ning valmisolek IKT kasutamiseks.
6
Projekti taust
Vajadus
Valikainete läbiviimine e-kursustena on seotud uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
nõutava kolme õppesuuna ellurakendamisega gümnaasiumis ning sellest tulenev valikainete
loomise kohustus, mis on tõstatanud koolide ette probleemid, kuidas korraldada valikainete
kursuste toimimine õpilaste ja õpetajate jaoks võimalikult efektiivselt.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on oluliselt muutnud keskkonda, kus me elame.
Infoühiskonna arengukava 2013 (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/arengukava) kohaselt
tuleb luua võimalused, et riiklikud õppekavad kõigis valdkondades on kaasajastatud tagamaks
infoühiskonnas ja teadmistepõhises majanduses hakkama saamiseks vajalik tehnilis-
tehnoloogiline kompetentsus. Oluline on teadvustada, et IKT pakub uusi võimalusi pidevaks,
paindlikuks ning isikukeskseks enesetäienduseks (e-õpe) ning luua võimalused, et
õppeprotsessis kasutatakse internetipõhist õpikeskkonda paindliku ja õppija individuaalsust
arvestava õppe korraldamisel.
Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013 (http://www.hm.ee/index.php?03236) kohaselt
toetab tehnoloogia kiire areng õppimist ning mõjutab hariduse sisu ja kvaliteeti. Üldhariduse
oluliseks väljakutseks on info-kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise laiendamine kooli
õpikeskkonna kaasajastamiseks ning tingimuste loomine riiklike õppekavade kohaseks e-
õppeks üldhariduses. See muudab oluliselt ootusi õpetaja rollidele koolis ning eeldab
asjakohaste õppemeetodite kasutamist. Eestis üha laienev e-õpe on muutunud igapäevase
koolitöö osaks, suurendades õppe paindlikkust, luues paremad tingimused õppeprotsessi
korraldamiseks ja läbiviimiseks.
Lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (vastu võetud 09.06.2010,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410) on gümnaasiumil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne.
Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt
küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena
erinevates eluvaldkondades.
7
Õppetöö kavandamisel kooli tasandil on oluline luua õpikeskkond, kus õpilasel on võimalus:
● täita erinevaid rolle muutuvas õpikeskkonnas (klassiruumist virtuaalsesse
õpikeskkonda);
● kujundada teadlike otsuste kaudu oma õpingute edukus (vastutustunne e-keskkonnas
ülesannete täitmisel);
● kasutada nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega
● hinnata tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule.
Õppe korraldamiseks on soovitav kasutada ka virtuaalset õpikeskkonda, kuna gümnaasiumi
ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud,
mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
Samuti on oluline vajadus lähtuvalt Eesti õpetajahariduse strateegiast 2009-2013
(http://hm.ee/index.php?03236) luua võimalused väärika, motiveeritud ja asjatundliku õpetaja
kujunemiseks, kes:
● tunneb tänapäevaseid infoallikaid ning mitteformaalse õppimise võimalusi;
● kasutab oma töös tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;
● toetab õppijaid iseseisvate õpioskuste omandamisel, teabe valikul ja töötlemisel.
Õppides projektist „Väikekoolide e-õppe võrgustik“ (http://htk.tlu.ee/vev/;
http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=5384) on oluline projektis pöörata
tähelepanu õpetajate koolitusele, et suuta kavandada ning ellu viia läbimõeldud ja õppijat
toetav e-kursus.
Praegune olukord
Vahva gümnaasium on üldhariduskool X vallas. Uut õppekava rakendatakse alates 2011.-
2012. õppeaastast. Gümnaasiumisse (10.-12. klass) õppima asuvad noored saavad valida
kolme õppesuuna vahel. Gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt on igal õppesuunal 63
kohustuslikku kursust ja 33 valikkursust. Ühe kursuse maht on 35 tundi. Valikkursustest 20 on
kooli õppekavas kindlaks määratud suunapõhised kursused ja ülejäänud 13 on õpilase poolt
valitud valikkursused ehk vabakursused, mis ei ole õppesuunaga seotud. Valikkursuste
õppesisu ja kasutatavad õppematerjalid otsustab kool ning need on kirjas kursuste
ainekavades. Võimaldamaks kõigil õpilastel valitud kursustel osaleda, toimuvad ainetunnid
enamasti koolipäeva lõpus viimaste tundidena. Selline õppetöö korraldus põhjustab
8
rahulolematust nii õpilastes kui ka nende vanemates ja seetõttu on kool hakanud mainitud
olukorrale lahendust otsima.
Hetkel toimub õppetöö peamiselt auditoorselt ja aeg-ajalt viiakse ainetunde läbi kooli kahes
arvutiklassis, kuid ühtegi õpihaldussüsteemi ega teisi virtuaalseid õpikeskkondi õppetöö
läbiviimisel Vahva gümnaasiumis ei kasutata. Tunnivälisel ajal saavad õpilased avutit
kasutada kooli raamatukogus. Samuti on koolis olemas traadita internet, millele on ligipääs nii
kooli töötajatel kui ka õpilastel. Koolis töötab lisaks pedagoogilisele personalile arendusjuht,
kommunikatsioonijuht, IT juht ja alates 2012. aasta sügisest haridustehnoloog.
9
Projekti tegevuskava
Projekti tegevuskava
Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on parema ülevaate tagamiseks jaotatud viite projektifaasi.
Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014
Projekti
tegevuskava
Aeg Peamised tegevused Tulemused
I faas Jaanuar-
veebruar 2013 Projektimeeskonna moodustamine;
Valikkursuste määratlemine;
Õpetajate koolitusvajaduse analüüs, õpilaste
analüüs.
Komplekteeritud projektimeeskond;
Määratletud e-kursustena õpetatavad
valikained;
Tellitud on e-kursuste koolitus
II faas Veebruar-juuni
2013 E-kursuste Moodle’is loomise koolitus;
Koolituse käigus tulevaste e-kursuste sisu
tootmine.
Õpetajad oskavad läbi viia e-kursuseid ning
tunnevad erinevaid tehnilisi võimalusi e-
kursuste koostamiseks.
Valminud on 8 e-kursust.
III faas Jaanuar 2013-
oktoober 2014 IKT alase tugisüsteemi käivitamine;
Moodle’i installeerimine
Kooli serverisse on installeeritud Moodle.
Tagatud on IT-alane abi õpetajatele ja
õpilastele kogu projekti kestel.
IV faas August 2013-
juuni 2014 Moodle’i koolitus õpilastele;
Valikkursuste läbiviimine ning
vahekokkuvõtete tegemine.
Õpilased oskavad kasutada e-õppe
keskonda;
E-kursused on õppeaasta lõpuks edukalt läbi
viidud;
V faas Juuni-oktoober
2014 Tagasiside kogumine õpetajatelt ja
õpilastelt;
Tagasisidest saadud andmete analüüs;
Projekti lõpparuande koostamine;
Projekti tulemuste tutvustamine ja
kogemuse jagamine.
Valminud on projekti lõpparuanne, võimalus
kogemustest õppida;
Loodud on lisaväärtus;
Erinevate infokanalite kaudu on projekti
tutvustatud.
10
1 faas. Projekti algatamine ja planeerimine. Jaanuar - veebruar 2013.
1.1. Projektimeeskonna moodustamine.
Projektis osalevad kooli arendusjuht, haridustehnoloog, IT juht, õppejuht ning 8 õpetajat.
Projekti vastutava isiku/projekti koordineerija määramine, kes vastutab eesmärkide ja
alaeesmärkide saavutamise eest, dokumenteerib projekti käigu ja loob projekti portfoolio, et
toota lisaväärtust tuleviku jaoks. (Lisaks peab iga õpetaja dokumenteerima oma e-kursuse
elutsükli).
1.2. Projekti põhieesmärgi ning alaeesmärkide fikseerimine.
1.3. Projektiplaani koostamine.
Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused, ajagraafik, eelarve jne.
Algab projekti elutsükli dokumenteerimine.
1.4. Projekti raames õpetatavate valikkursuste määratlemine.
Kinnitatakse õppeained, mida hakatakse e-kursustena läbi viima. Täpsustatakse e-kursuste
kaudu õpetatavate õppeainete õpieesmärgid ja õpiväljundid.
1.5. Õpetajate koolitusvajaduse uuring.
Uuringu eesmärgiks on selgitada õpetajate vajadused ja ootused, et tagada sobivaim projekti
eesmärkide teostumiseks vajalik koolitus.
1.6. Koolituse organiseerimine/ettevalmistus/tellimine.
Läbirääkimine koolituse pakkujatega koolituse sisu, tehniliste ja praktiliste aspektide osas.
Koolituse ajagraafiku ning koolituse hinna fikseerimine.
1.7. Sihtrühma (õpilaste) analüüs.
Milline on õpilaste motivatsioon omandada õppeaineid e-kursustena, IKT-alased oskused, kas
igal õpilasel on olemas tehnilised vahendid ja võimalused osaleda e-kursustel.
1. faasi tulemused:
Komplekteeritud on projektimeeskond, paigas rollid ja tööjaotus;
Koostatud on projektiplaan, sõnastatud eesmärgid, tegevus dokumenteeritakse;
Määratletud on e-kursustena õpetatavad valikained;
Teada on õpetajate koolitusvajadus;
Tellitud on e-kursuste loomise ja läbiviimise koolitus;
11
Omatakse ülevaadet, milline on õpilaste valmidus omandada e-kursuste kaudu
gümnaasiumi valikained.
2 faas. Õpetajate koolitus ja e-kursuste sisu loomine. Veebruar-juuni 2013.
2.1. E-kursuste koolitus. Koolitus hõlmab kõik e-kursuse olulised aspektid: e-kursuste
teostamise praktiline pool, Moodle’i kasutamine, e-kursuste loomine ja sisu tootmine.
2.2. Koolituse käigus valitakse kasutatava meedia tüübid ning töötatakse välja kursuste sisu.
2. faasi tulemused:
Õpetajad oskavad läbi viia e-kursuseid ja motiveerida õpilasi;
Õpetajad tunnevad erinevaid tehnilisi võimalusi e-kursuste koostamiseks;
Valminud on 8 e-kursust.
3 faas. Tugisüsteemid ning Moodle’i installeerimine. Jaanuar 2013-oktoober 2014.
3.1.Projektimeeskonna koosolekud
3.2.Moodle’i installeerimine.
3.3. Tehniline tugi - st kursuste ettevalmistus Moodle'is, Moodle'i ettevalmistus ning vajadusel
antakse IT-alast tuge õpetajatele ja õpilastele kogu projekti raames.
3.4.Haridustehnoloogiline tugi – e-kursuste loomine Moodle’is, vajadusel tugi e-kursuste
loomisel ja läbiviimisel õpetajatele ning e-kursustel osalemises õpilastele
3.5.Vastavus õppekavale – õppematerjalide loomine ning e-kursuste vastavus õppekavale.
3. faasi tulemused:
Koolis on installeeritud Moodle;
Tagatud on tugisüsteemid õpetajatele ja õpilastele kogu projekti kestel.
4 faas. Kursuste läbiviimine, vahekokkuvõtete tegemine. August 2013-juuni 2014.
4.1. Puhveraeg augustis, et õpetajat saaksid lõpule viia e-kursuste sisutootmise ning ennast e-
õppeks ette valmistada.
4.2. Moodle’i kasutamise koolitus õpilastele õppeaasta alguses.
4.3. Valikkursuste läbiviimine 09.2013-06.2014
4.4. Vahekokkuvõtete tegemine koolivaheaegadel.
12
4. faasi tulemused:
Õpilased oskavad kasutada e-õppe keskkonda ning on motiveeritud omandama
valikaineid e-kursustel;
E-kursused on õppeaasta lõpuks edukalt läbi viidud, õpilased on omandanud
õppekavas ettenähtud teadmised ja oskused;
E-kursuste läbiviijatel ja tervel projektimeeskonnal on e-kursuste ajal ülevaade projekti
arengutest ja võimalikest probleemidest.
5 faas. Projekti lõpetamine. Kokkuvõtete tegemine. Juuni – oktoober 2014.
5.1. Kokkuvõte peale läbiviimist - tagasiside õpetajatelt, õpilastelt, analüüs projekti
laiendamise ja edasise kasutamise kohta.
5.2. Projekti lõpparuande koostamine.
5.3. Projekti tulemuste tutvustamine meedias ja kogemuse jagamine teiste koolidega.
5.4. Tulemuste kasutamine uutes e-kursustes.
5. faasi tulemused:
Kogutud ning analüüsitud on tagasiside õpetajatelt ja õpilastelt;
Valminud on projekti lõpparuanne, mis sisaldab projekti õnnestumiste ja
ebaõnnestumiste analüüsi;
Loodud on lisaväärtus (võimalus kogemusi ja teadmisi rakendada uute e-kursuste
läbiviimiseks ning nende jagamine teiste koolidega);
Kasutatud on erinevaid infokanaleid (internet, ajalehed jne) projekti käigu ning selle
tulemuste tutvustamiseks.
Lisaks põhieesmärgi täitmisele (e-kursuste loomine ja läbiviimine) on projekti tulemuseks
lisaväärtus, mis toetab projekti alameesmärke – paindlik ja kvaliteetne õppetöö, õpilaste ja
õpetajate IKT oskused, elukestev õpe jne.
Ajagraafik
Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014
Projekti täpsem ajagraafik on toodud lisas 1.
13
Projekti haldamine
Ülesannete ja vastutuse jaotus täitjate vahel
Projektijuhiks on Vahva gümnaasiumi arendusjuht, kes vastutab kogu projekti elluviimise ja
aruandluse eest.
Projekti meeskonna moodustavad Vahva gümnaasiumi IT-juht, haridustehnoloog, õpetajad ja
õppejuht.
Projekti tegevuste eest vastutavad:
IT-juht – vastutusala: Moodle’i installimine, tehniline tugi õpetajatele ja õpilastele
Haridustehnoloog – vastutusala: haridustehnoloogiline tugi e-kursuste loomisel ja läbiviimisel
Moodle’i keskkonnas nii õpetajatele kui õpilastele
Õpetajad – vastutusala: e-kursuste sisu loomine, e-kursuste läbiviimine
Õppejuht – vastutusala: e-kursuste sisu vastavus õppekavale
Täpsem info vastutavate isikute ülesannetest on toodud projekti ajagraafikus (lisa 1).
Töö- ja aruandluse korraldus
Projekti käigus on plaanis korraldada iganädalasi koosolekuid projekti meeskonna liikmete
vahel. Koosolekute sisuks on projekti hetkeseis, tegevuste analüüs, tekkinud probleemide
lahendamine ning nende järgnevate tegevuste planeerimine. Lisaks sellele toimuvad e-kursuste
läbiviimise hindamiseks ja parendustegevuseks koosolekud koolivaheaegadel. Projekti raames
toimuvad koosolekud protokollitakse.
Projekti lõpparuanne koostatakse lähtudes projekti tegevuskavas toodud ülesannete iga
tegevuse analüüsina, mille aluseks on projekti koosolekute protokollid, projektis osalejate
(projekti meeskond, õpilased) tagasiside ning projekti tulemused.
14
Riskide käsitlus
Suuremateks projektiga seotud riskideks on:
1. Rahastamine
Projekti on planeeritud rahastada nii kooli enda eelarvest kui ka taotleda välist rahastust
Tiigrihüpe SA poolt läbi viidava konkursi "Innovaatiline kool" raames, millega toetatakse
koolides läbiviidavaid tehnoloogia valdkonna arendusprojekte. Projektis on vajalik koolipidaja
omafinantseering vähemalt 50% esitatava projekti kogumahust. “Innovatiiline kool” projekti
eelarvesse võivad kuuluda selle elluviimiseks vajalikud IKT-alased kulutused, sh riistvara,
tarkvara, võrguehitus, võrguseadmed, projektijuhtimise tasu, koolituskulud, õppematerjalide
või õpitarkvara loomine jne. Konkursile esitatav projekt vastab neile nõuetele. “Innovatiiline
kool” rahastab projekte, mida iseloomustavad järgmised tegurid:
● innovaatilisus, st projekt peab olema uus Eesti üldhariduse kontekstis, mitte ainult
konkreetsele koolile;
● kompaktsus, st tegu on konkreetse arendusprojektiga, mille käigus valmib uus
terviklik tehnoloogiaalane teenus/lahendus/süsteem vms;
● uue õppekava läbivate teemade „tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemise
toetamine koolis;
● rakenduslik väärtus teiste koolide jaoks;
● uudisväärtus avalikkuse jaoks;
Rahastamistaotluse esitamise lõpptähtaeg on 03. aprill 2013.
(http://www.tiigrihype.ee/et/innovaatiline-kool)
Juhul kui projektile ei õnnestu konkursi “Innovatiivne kool” raames rahastust saada, on Vahva
Gümnaasium suuteline ise katma kogu projekti jaoks vaja minevad kulud.
2. Õpetajate ettevalmistus e-kursuste loomisel
Kuna õpetajatel puudub varasem e-kursuste läbiviimise kogemus on kogu projekti edukaks
läbiviimiseks vajalik põhjalik, läbimõeldud ning konkreetsete õpetajate vajadusi arvestav e-
kursuste läbiviimise koolitus. Lähtuvalt sellest tuleb valmis nn “out of box” toote asemel
15
tellida projekti esimeses tegevuse, valikkursuste määratlemine/täpsustamine ja koolitus-
vajaduse väljaselgitamine, raames ilmenud vajadustele vastav koolitus.
Ühtlasi annab Vahva Gümnaasiumi jaoks koostatud e-kursuste loomise koolitus paindlikkuse
ka koolituse ajagraafiku koostamiseks võttes arvesse kevadsemestrist (õppeaasta II poolaastast
– lõpueksamid, aruandlus jne) tulenevaid eripärasid õpetajate töös.õ
Kuna õpetajatele suunatud koolituse lõppeesmärgiks on veenduda, et õpetajad on reaalselt
omandanud vajalikud oskused kursusematerjalide koostamiseks ning e-kursuste loomiseks,
sisaldab läbiviidav kursus algusest peale tegevusi, mis on vajalikud eelnevalt määratletud
valikkursuste e-kursuste koostamiseks. Koolituse lõpuks peab olema suurem osa e-kursuse
materjalidest valminud, samas annab koolituse lõpp aprillis 2013 ning e-kursuste lõplik
valmimistähtaeg augustis 2013 piisavalt aega valminud materjale täiendada ning lõplikult
viimistleda.
3. Moodle kasutamine õpetajate poolt
Selleks, et veenduda, et kõigil projektis osalevatel õpetajatel on piisavad teadmised ja oskused
Moodle’i kasutamiseks, on õpetajatele läbiviidava koolituse sisuks lisaks e-kursuste loomise
koolitusele ka Moodel’i keskkonna kasutamise koolitus. Koolitus peab andma piisavad
teadmised ja oskused selleks, et õpetajad on suutelised Moodle’i keskkonda edukalt kasutama.
Juhul, kui Moodle’i kasutamisega tekib õpetajatel projekti kestuse raames raskusi, on neil
olemas tugi kooli haridustehnoloogi ja IT juhi näol, kes on suutelised lahendama Moodle’i
kasutamisega seoses üles kerkida võivad probleeme.
4. Õpilaste valmisolek projektiga kaasa minna
Tagamaks, et õpilased läbivad valikkursused edukalt, on planeeritud õppetöö läbi viia
kontakttundide ning veebipõhise õppetöö kombinatsioonina, kusjuures, olenevalt valikkursuse
iseärasustest, on auditoorse õppetöö maht vähemalt 30% kogu kursuse mahust. Auditoorne
õppetöö on vajalik veendumaks, et kõik õpilased osalevad kursusel ning saavad kursuse
lõppedes positiivse tulemuse/hinde.
16
Et õpilastel oleks olemas vajalikud teadmised ja oskused Moodle’i keskkonnas valikkursue e-
õppena läbimiseks, viiakse septembris läbi Moodle’i kasutamise koolitus kõigile neile
õpilastele, kes antud õppeaastal osalevad e-õppepõhistel valikkursustel.
5. Õpilaste võimalused arvuti ja interneti kasutamiseks
Projekti edukaks läbimiseks on oluline tagada, et kõigil õpilastel on olemas võimalused arvuti
kasutamiseks. Kuna ei saa eeldada, et kõigil õpilastel on võimalik kodus arvutit kasutada,
tagab kool e-õppe valikkursuste läbijatele piisavalt võimalusi arvutiklassi kasutamiseks, et
läbida valikkursuste veebipõhine osa.
6. Kursuste läbiviimine ja monitooring
Tagamaks projekti eduka läbiviimise toimub projekti neljanda faasi raames pidev e-kursuste
õppijate monitooring ning kontakttundide läbiviimine, et vältida õpilaste kursuse mitte
sooritamist.
Lisaks eelnevale toimuvad õpetajatele mõeldud koosolekud vahekokkuvõtete tegemiseks igal
koolivaheajal. Vahekokkuvõtted annavad õpetajatele võimaluse jagada omavahel saadud
kogemusi ning vajadusel korrigeerida valikkursuste tegevuskava, auditooorse ja iseseisva töö
mahu tasakaalu jmt.
17
Projekti tulemuste levitamise kava
Projekti peamiseks tulemuseks on Vahva gümnaasiumis toimiva e-kursuste süsteem loomine
õpihaldussüsteemis Moodle ning loodud e-kursuste läbiviimine.
Plaanis on tutvustada projekti raames läbiviidud tegevusi ja tulemusi meedias, jagades
õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Kasutatavateks meediakanaliteks on Vahva gümnaasiumi
koduleht, kohalik vallaleht ning üleriigilise levikuga Õpetajate Leht.
Projekti lõppfaasis (oktoober 2014) toimub Vahva gümnaasiumis seminar „Klassiruumist
veebiavarustesse“, kus projektimeeskond ning e-kursustel osalenud Vahva gümnaasiumi
õpilased jagavad projekti kogemusi.
18
Projekti eelarve
Eelarve
Kulud
Maksumus
kokku
Toetus
Tiigrihüppe
SA-lt Omafinantseering
Koolitus+IKT kulutused
Õpetajate koolitus * 1557 778.5 778.5
Tarkvara soetamine
(videotöötlustarkvara e-kursuste
sisu tootmiseks) 300 150 150
Riistvara soetamine
(videokaamera e-kursuste sisu
tootmiseks) 1000 500 500
E-kursuste õppematerjalide
loomine ** 3859.2 1929.6 1929.6
Projektijuhtimise tasu *** 482.4 241.2 241.2
Muud kulud
Ruumide kasutamine (elekter,
küte, koristamine jne) 1200 1200
IKT seadmete amortisatsioon 1000 1000
Jooksvad kulud (materjalide
paljundus, töövahendid jne). 500 500
Kokku eurodes 9898.6 3599.3 6299.3
100% 36,36% 63,64%
Selgitused:
* Õpetajate koolitus. Tellitakse koolitus „E-kursus ideest teostuseni“.
koolitused.e-ope.ee/#c=6cmw
Koolitusel osaleb üheksa inimest. Kaheksa õpetajat ja õppealajuhataja. Koolituse hind 173,00
eurot osaleja kohta, kokku 1557,00 eurot.
19
** E-kursuste õppematerjalide loomine. Tulemustasu õpetajatele. Tiigrihüppe SA
„Innovaatiline kool“ www.tiigrihype.ee/et/innovaatiline-kool ei rahasta püsikulusid, aga on
lubatud kõikvõimalikud IKT-alased kulutused (k.a õppematerjalide loomine ja
projektijuhtimise tasu). Seega presenteeritakse õpetajate tulemustasu nimetuse all
õppematerjalide loomine.
Eduka e-kursuse teostuse järel on ette nähtud õpetajatele tulemustasu brutosummaga 360,00
eurot (tulemustasu netosumma 303,26).
Tööandja kulu (lisandub sotsiaalmaks ja töötukindlustusmakse) 482,40x8=3859,20 eurot.
*** Projektijuhtimise tasu. Tulemustasu arendusjuhile, kes vastutab projekti eest ning koostab
projekti lõpparuande.
Palgakulud. Projekti eelarvesse ei ole arvestatud projektimeeskonnas osalejate palgakulusid.
Seda põhjusel, et projekt on osa nende igapäevasest tööst ning kulutused ei ole projektiga
otseselt seotud. Õpetajatele ning arendusjuhile (projekti eest vastutajale) on ette nähtus
tulemustasu põhjusel, et nende õlul on projekti põhieesmärgi realiseerimine (e-kursuste
loomine ning läbi viimine) ning lisaväärtuse tekitamine (paindlik ja kvaliteetne õpe, võimalus
tulemusi hilisemas õppetöös kasutada ja teiste koolidega jagada). Arvestades ülesande
olulisust on tulemustasu eesmärgiks õpetajaid ja arendusjuhti motiveerida ning premeerida.
20
Projektiplaani koostamisprotsess
Meie projektiplaani koostamise meeskond oli neljaliikmeline: Kristi Jaason, Ingrid Arge,
Lauri Monvelt ja Kaire Kollom.
Meeskonnaliikmete omavaheline suhtlus toimus e-kirjade vahendusel ja meeskonnaliikmete
silmast silma kokkusaamisel, mida korraldasime kogu kursuse jooksul kolm korda. Kõigil
koosolekutel osalesid kõik rühmaliikmed. Projektiplaani kirjutamisel kasutasime Google
Drive’i võimalusi.
Kui oli selge, mis osadest projektiplaan koosneb, jagasime teemad omavahel ära. Tööjaotusest
on lähemalt juttu allpool.
Kristi Jaason
Projektijuhtimise kursuse alguses rühmaliikmete välja pakutud projektiteemadest osutus
valituks just tema idee. Kuna ta on meist neljast üldharidusteemadega kõige paremini kursis,
siis tutvustas ta teistele rühmaliikmetele uue Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga
kaasnevaid muudatusi ja mõisteid (valikkursused, kolme õppesuuna kohustus jms). Kristi
sõnastas projekti põhieesmärgi ja alaeesmärgid ning kirjutas peatükid “Praegune olukord” ja
„Projektiplaani koostamisprotsess“. Kristi panuseks on ka tegevuste kava mustandi
koostamine. Kristi aktiivselt meeskonnatöös.
Ingrid Arge
Ingrid koostas projekti tegevuste ajakava ning kirjutas projektiplaani peatüki “Riskide
käsitlus”. Õppimaks teiste projektide puudustest, tutvus Ingrid varasematel aastatel läbi viidud
sarnaste projektidega. Ingrid tegeles ka projektile rahastaja otsimisega. Olles tutvunud
konkursi tingimustega ja varem rahastust leidnud projektidega, langes valik Tiigrihüppe SA
korraldatava konkursi “Innovaatiline kool” kasuks. Ingrid tutvustas meie projekti nii kursuse
seminarides kui ka eksamil 4. jaanuaril. Ta osales aktiivselt meeskonnatöös.
21
Lauri Monvelt
Lauri ülesanded olid kokku panna projekti eelarve ja lahti kirjutada projekti tegevused koos
tulemustega. Projektiplaani Lisa 1 on Lauri koostatud. Tema võttis enda peale ka meie projekti
eksamil tutvustamise. Lauri osales aktiivselt rühmatöös ning kõige rohkem küsimusi ja
kommentaare projektiplaani kohta tuli just temalt.
Kaire Kollom
Kursuse alguses oli just Kaire see, kes tutvustas rühmaliikmetele e-kursuste loomise ja
läbiviimise spetsiifikat. Kaire panuseks projektiplaanis on projekti vajaduse põhjendus, mille
koostamisel tutvus ta põhjalikult projektiga seotud seaduandlike aktide ning riiklike
arengukavade ja strateegiatega. Tema panuseks olid ka projekti haldamist ja tulemuste
tutvustamist käsitlevad teemad. Lisaks koostas Kaire kokkuvõtte ning samuti jäi tema kanda
Google Drive’i dokumendi alusel korrektselt vormistatud projektiplaani koostamine. Kaire
osales aktiivselt meeskonnatöös.
22
Kokkuvõte
Käesolev projektiplaan on aine projektijuhtimine kodutöö, mis valmis rühmatöö tulemusena.
Projektimeeskond alustas kuueliikmelisena, kuid ületamatute vastuolude tõttu (kokkuleppele
jõudmine projekti eesmärgis ja sisus) jagunes meie meeskond kaheks.
Käesoleva projektiplaani eesmärk on esitada rahastamistaotlus Tiigrihüppe Sihtasutuse
konkursile „Inovaatiline kool“, et luua Vahva gümnaasiumis valikkursuste läbiviimiseks
toimiv e-kursuste süsteem.
Projektiplaani elluviimisel luuakse Vahva gümnaasiumis toimiv e-kursuste süsteem
õpihaldussüsteemis Moodle ning viiakse loodud e-kursused ka läbi, mille aluseks on õpetajate
haridustehnoloogiliste pädevuste kasv ning mis tagab õppeprotsessi kaasaaegsuse ja
paindlikkuse, IKT vahendite kasutamise ning õppijate iseseisvuse kasvu.
Projektiplaani koostamine oli pikaajaline protsess, mis kestis ajaperioodil september 2012 –
jaanuar 2013.
Projektiplaani koostamise protsessi analüüsi tulemusena selgusid projektiplaani koostamisel
olulised märksõnad ja valdkonnad:
Meeskonna ühtsus–kõik projektis osalevad liikmed peavad üheselt mõistma projekti
eesmärke ja sisu;
Perioodilised kokkusaamised–võimaldavad arutleda tekkinud küsimuste üle;
tööjõudlus (edasiminek) suurem;
Tööjaotus–iga projektimeeskonna liige vastutab oma ülesande eest.
Projektiplaani tutvustamiselt seminarides ja eksamil saime idee laiendada projekti, kaasates
erinevaid väikekoole, kellel valikkursuste läbiviimine majanduslikel ja territoriaalsetel
põhjustel raskendatud. See on võimalus, mida projekti elluviijad saavad rakendada,
analüüsides ja jagades projekti tulemusi.
Projekti ajagraafik Lisa 1
Projekti tegevuste ajaline jaotus ja
vastutajad
Ja
an
-13
Vee
br-1
3
Mä
rts-13
Ap
r-13
Ma
i-13
Ju
un
i-13
Au
g-1
3
Sep
-13
Ok
t-13
No
v-1
3
Dets-1
3
Ja
an
-14
Vee
br-1
4
Mä
rts-14
Ap
r-14
Ma
i-14
Ju
un
i-14
Au
g-1
4
Sep
-14
Ok
t-14
1.1.Projektimeeskonna moodustamine
1.2.Eesmärkide määratlemine
1.3.Projektiplaani valmimine
1.4.Valikkursuste määratlemine
1.5.Õpetajate koolitus-vajaduse
väljaselgitamine
1.6.Koolituse ettevalmistus
1.7.Sihtrühma (õpilaste) analüüs
2.1.E-kursuste koolitus õpetajatele
2.2.E-kursuste sisu tootmine
3.1.Projektimeeskonna koosolekud
3.2.Moodle’i installeerimine
3.3.Tehniline tugi
3.4.Haridustehnoloogiline tugi
3.5.Õppekavale vastuvus
4.1.Puhveraeg – e-kursuste lõplik
valmimine
4.2.Moodle’i kasutamise koolitus
õpilastele
4.3.Valikkursuste läbiviimine
4.4.Vahekokkuvõtete tegemine
5.1.Tagasiside kogumine/analüüs
5.2.Lõpparuande koostamine
5.3.Tulemuste tutvustamine
Vastutavad isikud
Arendusjuht
Õpetajad
IT-juht
Haridustehnoloog
Õppejuht