futuru ba peskas: polítika no estratéjia ba ... for sustainability-tetum.pdf… · daudaun ró...

41
Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste Diresaun Nasional Peskas no Akikultura Ministériu Agrikultura no Peskas Repúblika Demokrátika Timor-Leste Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia ba Dezenvolvimentu Peskas ne’ebe Responsável iha Timor-Leste Dili, Timor-Leste, 22 Dezembru 2006 Fixeiru: Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu no Jestaun Responsável Peskas iha Timor- Leste, 22 Dezembru 2006.

Upload: tranlien

Post on 08-Mar-2018

531 views

Category:

Documents


174 download

TRANSCRIPT

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

Diresaun Nasional Peskas no Akikultura Ministériu Agrikultura no Peskas

Repúblika Demokrátika Timor-Leste

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia ba Dezenvolvimentu

Peskas ne’ebe Responsável iha Timor-Leste

Dili, Timor-Leste, 22 Dezembru 2006

Fixeiru: Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu no Jestaun Responsável Peskas iha Timor-Leste, 22 Dezembru 2006.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

2

Agradesimentu Dokumentu ida ne’e prepara nudar rezultadu ida hosi Projetu Harii Kapasidade Jestaun Peskas AusAID Austrália ho Timor-Leste (Australia Timor-Leste Fisheries Management Capacity Building Project) nian. Dokumentu ne’e prepara hamutuk hosi Xefe Ekipa Australianu / Konselleiru Jestaun Peskas Dr. Seamus McElroy ho Konsultor Peskas UNDP nian Mr. David Cook. Komentárius ba esbosus sira uluk hato’o hosi funsionárius DNPA, partikularmente Diretores Acácio Guterres, Narciso Almeida de Carvalho, Lourenço Amaral, Júlio da Cruz ho Konselleiru Peskas Mr. João Freitas ho funsionárius DNPA nian iha Kolókiu ne’ebe hala’o iha loron 5 Dezembru 2006. Konaba dokumentu ida ne’e Dezígniu hosi dokumentu ida ne’e atu fó sai governu nia polítika no estratéjia peskas nian no disponibiliza ba partes interesadus hotu-hotu inklui kompañias, peskadores, funsionárius peskas, administradores lokais no halo polítika nain sira seluk.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

3

Abreviasoens AETFMCBP Australia Timor-Leste Fisheries Management Capacity Building Project

Projetu Harii Kapasidade Jestaun Peskas Austrália Timor-Leste

AusAID Australian Agency for International Development Agensia Australiana ba Dezenvolvimentu Internasional

CBFM Community-based Fisheries Management Jestaun Peskas ho Baze iha Komunidade

CPUE Peskadu per Unit Effort / Peskadu kada Unidade Esforsu

DCM Division of Coastal Management, DNPA (proposed here) Divizaun Jestaun Zona Kosteira

DFO District Fishery Officer / Responsável Peskas Distrital EEZ Exclusive Economic Zone / Zona Ekonómika Eskluziva FAD Fish Aggregating Device, lokally called “rumpon”

Aparellu hodi Agrega ikan (Runpon)

FMAC Fisheries Management Advisory Committee Komisaun Konseilleirus ba Jestaun Peskas

FMP Fisheries Management Plan / Planu Jestaun Peskas GDP Gross Doméstiku Product / Produtu Doméstiku Grossu

GoRTL Government of the Republic of Timor-Leste Governu Repúblika Timor-Leste

hrs Hours / oras km Kilometre / Kilómetru

MAF Ministry of Agriculture and Fisheries Ministériu Agrikultura no Peskas

MMA Marine Management Área / Área Jestaun Mariña

MED Ministry of Economy and Development Ministériu Ekonomia no Dezenvolvimentu

MPA Marine Protected Área / Área Mariña Protejida MSY Maximum Sustainable Yield / Rendimentu másimu sustentável

m.t. Metric tonne equal to 1,000 kilograms (kgs) Tonelada métriku = 1,000 kilogramas (Kgs)

NCC National Consultative Council / Konseillu Konsultivu Nasional

NCSNP Nino Conis Santana National Park Parke Nasional Nino Conis Santana

NDCF National Directorate of Coffee and Forests Diresaun Nasional Florestas no Kafé

DNPA National Directorate of Fisheries and Akikultura Diresaun Nasional Peskas no Akikultura

NGO Non-government Organization Organizasaun Naun-Governamental

n.m. Nautical mile / Milla Naútika NP National Park / Parke Nasional

PANPD Protected Áreas & National Park Division of NDCF, MAF Áreas Protejidas & Divizaun Parke Nasional hosi DNCF, MAP

TL Timor-Leste (English form of the Portuguese name Timor-Leste) USD United States Dollar, currency unit of Timor-Leste

Dolares Norte Amerikanu, Unidade Moeda ba Timor-Leste

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

4

Glossáriu Termus

Área operasaun Área Tasi destinadu partikularmente ba tipu ró peska (artezanal, semi-industrial, industrial) ne’ebe mak hetan autorizasaun atu hala’o operasaun defenidu tuir linsensa peskas.

Peska Artezanal Kaer ikan ho ró kiik, ezemplu bero, ró uza motor ka lahó motor.

By-catch Kaer ikan ne’ebe laos alvu. Sentidu by-catch depende ba artes peskas ne’ebe uza lori kaer ikan.

Peska Komersial Kaer ikan ho intensaun faan tanba iha folin ekonómiku atu hetan rendimentu.

Peskas Kaer ikan, hasai aihan, hamuda ou halibur animal ka plantas iha ka hosi bé laran.

Lisensa Peska Rekerimentu permitidu atu hala’o operasaun ró kaer ikan

Diáriu de bordu Peskas

Diáriu de bordu ne’ebe prepara hosi DNPA atu hakerek aktividade peska, tipu ró, artes peskas, data operasaun, kuantidade peskadu, no pezu (Kgs/Tons) liuliu espesies alvu.

Inspektor Peskas Staff MAFP ne’ebe iha akreditasaaun atu hala’o inspeksaun tuir duni lejislasaun peskas mak vigora ona.

Planu Jestaun Peskas

Nudar baze ba uzu no dezenvolvimentu sustentável peskas, ne’ebe kobre área operasaun peskas, total peskadu admissível, númeru no tipu ró peska, ekipamentus no medidas kontrolu seluk ne’ebe adopta.

Sansaun iha Peskas Multa finanseiru no sansaun seluk ne’ebe sei emprega ba entidade ne’ebe komete krime iha peskas.

Ró Peskas Ró ne’ebe apropriadu ba kaer ikan.

Zonas ba Peskas Klasifikasaun zonas 5 ba peskas ( A – E ) ne’ebe subdivide Tasi Nasional Timor-Leste tuir definisaun Diploma Ministerial (2005)

Peskas Industrial Peskas Kommersial hosi Ró Peskas Industrial Fundu Dezenvolvimentu Mariñu

Fundu alokadu hosi MAFP atu hala’o promosaun ba treinamentu no adopsaun teknolojia foun ba grupu peskas no enprezas eskala kiik ne’ebe envolve iha aktividades peskas.

Konseillu Konsultivu Nasional

Orgaun ne’ebe estabelese no kompostu hosi reprezentantes Governu nian no indústria peskas nian atu fó opiniaun ba Ministru MAFP konaba assuntus ne’ebe iha relasaun ho peskas no akikultura.

Peskas Laos Komersial Peskas Rekreasional katak ikan ne’ebe kaer laos atu faan.

Peskas Semi-industrial Peskas Komersial ho Ró Peskas semi-industrial.

Peskas Eskala Kiik Katak peskas subsistensia, artezanal, semi-industrial hanesan defini iha lejislasaun, katak kaer ikan ba faan ka ba konsumu rasik, uza ekipamentu peska ho ró no lae.

Peskas Subsistensia Ikan peskadu ba han deit.

Peskas Bé Okos Luku hodi kaer ikan uza aparellu hodi dada is. Transbordu ba ikan peskadu Prosessu hatun hosi ka hasae ikan ba ró ida ka entre ró rua.

Ró Peskas iha Lisensa Lisensa ne’ebe presiza atu kaer ikan legalmente.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

5

Tabela Konteúdu Agradesimentu .............................................................................................. 2 Kona ba dokumentu ida ne’e ........................................................................ 2 Abreviasoens ................................................................................................. 2 Glossáriu Termus .......................................................................................... 4 Tabela Konteúdu ........................................................................................... 5 Ministru nia Diskursu: FUTURU BA PESKAS ............................................ 13 1. Introdusaun ............................................................................................. 19 2. Knar Diresaun Nasional Peskas no Akikultura nian ............................. 23 3. Interasaun ho parseirus, inklui ajénsias seluk governu nian............... 25 4. Planeamentu polítika peskas .................................................................. 27 5. Objetivu nasional peskas ....................................................................... 29 6. Metas, estratéjias no indikadores ba objetivu polítika nain 5 .............. 30 7. Referensias .............................................................................................. 41

Lista Figuras nian Figura 1 Mapa mariñu tasi Timor ne’ebe hatudu prateleira kostal ne’ebe kloot no kanal bé tasi klean (kuran

hosi metru 3,000) hosi illa prinsipal, no bé tasi badak Sahul Banks iha sul. Pontu klaran ba peskas entre Timor-Leste ho Austrália hatudu hosi liña pontuadu ho símbolu ikan ...................................... 6

Figura 2 Mapa lokalizasaun Timor-Leste nian relasaun ho Indonésia .............................................................7 Figura 3 Mapa Timor-Leste ne’ebe hatudu distritu sanulu resin tolu, sukus sira ne’ebe hela besik liña kosteria

no ahuruin no/ka abitat aiparapa nian, liña milla naútika-3 ne’ebe reprezenta área peska kosteira, no liña baliza indikativu ZEE entre Indonésia ho Timor-Leste ........................................................... 8

Figura 4 Vista fotográfika aéria Rai Parke Nasional Nino Conis Santana no baliza tasi, milla naútika 3 hosi liña kosteria .......…………..…......................................................................................................…....9

Figura 5 Parseirus ne’ebe envolve iha Peskas iha Timor-Leste ....................................................…………...26 Figura 6 Vista eskemátika planeamentu polítika peskas nian .....................................................................…27

Lista Tabelas nian Tabela 1 Peskas Timor-Leste iha Figuras ba 2004 & Projesaun 2010 ...............................................…10

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

6

Figura 1. Mapa mariñu tasi Timor ne’ebe hatudu prateleira kostal ne’ebe kloot no kanal bé tasi klean (kuran

hosi metru 3,000) hosi illa prinsipal, no bé tasi badak Sahul Banks iha sul. Pontu klaran ba peskas entre Timor-Leste ho Austrália hatudu hosi liña pontuadu ho símbolu ikan.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

7

Figura 2. Mapa lokalizasaun Timor-Leste nian relasaun ho Indonésia

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

8

Figura 3. Mapa Timor-Leste ne’ebe hatudu distritu sanulu resin tolu, sukus sira ne’ebe hela besik liña kosteria

no ahuruin no/ka abitat aiparapa nian, liña milla naútika-3 ne’ebe reprezenta área peska kosteira, no liña baliza indikativu ZEE entre Indonésia ho Timor-Leste

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

9

Figura 4

Vista fotográfika aéria Rai Parke Nasional Nino Conis Santana ho ninia baliza tasi, milla naútika 3 hosi liña kosteria.

Nota: i) Illa Jako iha illa Timor nia parte leste, fatin bé tasi nakdulas ne’ebe riku ho rekursus

peskeirus, ii) Vila Com iha kosta norte, sentru komersial no indústrial rai liur nian ne’ebe oras nee daudaun Ró Ikan balun hala’o operasaun kaer ikan iha Tasi Mane, liuliu iha fatin naran Sahul Banks.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

10

Tabela 1. Peskas Timor-Leste iha Figuras ba 2004 & Projesaun 2010 No. Deskrisaun Unidade Nota Referensia Estatístika Jeral 1 Populasaun 923,198 Ema 2004 DNE 2004 2 Númeru uma kain (UK) 194,962 UK DNE 2004 3 Média UK nia boot 4.7 Ema/UK DNE 2004 4 % populasaun iha kampu

traballu 60.2 %

5 % populasaun iha agrikultura subsistensia, etc.

45.7 %

6 % populasaun nudar traballadores ho saláriu

13.4 %

7 % populasaun laiha servisu / empregu

7.2 %

8 % populasaun iha áreas rurais

73.9 %

9 % populasaun iha sentrus urbanus

26.1 %

10 Idade média 18.3 tinan 11 Reseita Nasional (GDP)

inklui Óleu & Gas 407 Tokon USD Baze 2003 + 5% NA 2005

12 Reseita Nasional (GDP) hosi Agrikultura

102 Tokon USD Baze 2003 + 5% NA 2005

13 Reseita Nasional (GDP) hosi Peskas – NA

1.0 Tokon USD Baze 2003 NA 2005

14 Reseita nasional hosi peskas – DNPA (est.)

5.7 Tokon USD Baze 2004 DNPA est

15 Peskas nudar % hosi reseita nasional - DNPA

1.4 % GDP Baze 2004 DNPA est

16 Reseita média uma kain (GDP kada uma kain)

2,090 USD/uk/tinan

17 Reseita média per kapita (reseita per kapita)

441 USD/ema/tinan

18 Reseita média hosi uma kain agrikultura

691 USD/ema/tinan

19 Reseita média per kapita ba agrikultura

146 USD/ema/tinan

20 Taxa média kresimentu populasional

3.2 %/tinan

21 Projesaun % aumentu populasaun iha tinan 2010

20.80 % taxa kompostu

22 Projesaun populasaun iha tinan 2010

1,115,252 Ema

Estatistika peska - tinan baze 2004

23 Área raimaran 14,919 km2 24 Área ba ZEE 72,000 km2 konservativu 25 Liña kosteria nia naruk 730 Kilómetrus 26 Média peskadu / unidade

área rekursus hotu-hotu 70 kg/km2/tinan est inkl. Sahul Bank

27 Média potensial peskadu iha tasi / unidade área

140 kg/km2/tinan est inkl. Sahul Bank

28 Média peskadu iha tasi / km liña kosteria

5,492 kg/km/tinan est eskl. Sahul Bank

29 Média potensial peskadu iha tasi / km naruk liña kosteria.

10,384 kg/km/tinan est eskl. Potensia offshore 2,500 mt/tinan

30 Média potensial peskadu 4,892 kg/km/tinan Estimativa DNPA

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

11

reduzidu / km liña kosteira 31 Média nível esploitasaun

rekursus kosteira. 53 %

32 Númeru uma kain peskadores (uk)

5,000 uk DNPA 2004

33 Númeru uk peskadores – tempu sorin

4,742 uk 96.0% FAO 2004

34 Númeru uk peskadores – tempu tomak

198 uk 4.0%

35 Númeru uk peskadores – total

4,940 uk 2004 DNPA 2004

36 Númeru sentrus peska 151 2004 DNPA 2004 37 Númeru grupus peskadores 1,095 2004 DNPA 2004 38 Númeru Ró laiha motor

(2004) 2,230 2004 DNPA 2004

39 Peskadu médiu / Ró laiha motor / tinan

1,200 kg/ró/tinan Estimativa DNPA

40 Total peskadu hosi Ró hotu-hotu mak laiha motor

2,676 toneladas/tinan

41 Ró ho motor (2004) 472 2004 DNPA 2004 42 Média peskadu kada Ró

tinan-tinan 2,400 kg/ró/tinan Estimativa DNPA

43 Total peskadu Ró hotu-hotu mak uza motor

1,133 toneladas/tinan

44 Total peskadu subsistensia (la inklui pontus iha leten)

200 toneladas/tinan Estimativa DNPA

45 Total peskadu mariñu doméstiku (2004)

4,009 toneladas/tinan Estimativa DNPA

46 Akikultura 15 toneladas/tinan Estimativa DNPA 47 Total produtu tasi &

akikultura (doméstiku) 4,024 toneladas/tinan

48 Peskadu seluk (Sahul Banks & ikan hosi IUU)

1,000 toneladas/tinan Estimativa DNPA

49 Total produtu hosi tasi & akikultura (rekursu hotu-hotu)

5,024 toneladas/tinan

50 Suprimentu médiu ikan (doméstiku deit)

4.36 kg/kapita/tinan eskl peska IUU

51 Konsumu médiu ikan (doméstiku deit)

1.96 kg/kapita/tinan 45% faktor konv.

52 Presu médiu ikan bainhira hatun iha tasi ninin (ex. Ró)

1.25 USD/kg estimativa

53 Presu médiu ikan iha merkadu doméstiku (retaillu)

1.50 USD/kg estimativa

54 Média despeza UK ba ikan (suprimentu doméstiku )

29.42 USD/uk/tinan eskl. peskadu subsist

55 Total valor output ikan doméstiku (retaillu) 5,735,700 USD eskl. peskadu subsist

56 Total valor output ikan doméstiku (ex-Ró) 4,779,750 USD eskl. peskadu subsist

57 Total kustu output ikan doméstiku (ex-Ró)

1,500,000 USD estimativa - 2004

58 % kustu output ikan doméstiku (ex-Ró)

31 % cost

59 Rendimentu grossu médiu uk peskador nian (ex-Ró)

968 USD/uk peskador/tinan

60 Rendimentu líkidu médiu uk peskador nian

664 USD/uk peskador/tinan

61 Volume - importasaun 387.1 toneladas 2004 DNE 2005 62 Valor - importasaun 23,902 USD 2004 DNE 2005

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

12

63 Volume - importasaun 174.9 toneladas 2005 DNE 2006 64 Valor - importasaun 2,654 USD 2005 DNE 2006 65 Esportasaun 0 USD 2004 DNE 2005 66 Total volume suprimentu

ikan (l.w.e.) 4,884 toneladas 2.22 x faktor konv.

67 Total valor suprimentu ikan (retaillu)

5,759,602 USD 2004

68 Valor médiu suprimentu ikan (dom+imprt+esprt)

1.18 USD/kg 2004

Projesaun estatístika peskas nian – 2010

assume 5% / tinan taxa kresimentu

69 Total populasaun iha tinan 2010

1,115,252 ema

70

Projesaun aumentu populasaun iha tinan 2010

192,054

ema

71 Projesaun taxa kresimentu média GDP

5 %/tinan kompostu Esklui rendimentu óleu & gas.

72 Total GDP iha tinan 2010 546 Tokon USD 2004+5%/tinan komp. 73 Reseita nasional (GDP)

hosi agrikultura 137 Tokon USD 2004+5%/tinan komp.

74 Reseita nasional (GDP) hosi peskas (inklui Sahul Banks)

11.47 Tokon USD 5%/tinan komp. + 1,500mt*USD2.5/kg

75 Peskas nudar % hosi GDP - DNPA est.

2.1 % of GDP includes Sahul Bank

76 Total númeru uk peskadores (esklui ró estranjeiru)

6,251 uk Assume 1%/aumentu produktividade/uk

77 Total produtu mariñu no akikultura (doméstiku)

5,392 toneladas/tinan Esklui eskuadra tasi laran

78 Presu médiu ikan doméstiku (esklui Ró)

1.41 USD/kg Estimativa

79 Presu médiu ikan doméstiku (retaillu)

1.69 USD/kg Estimativa

80 Valor total output ikan doméstiku (retaillu)

9,108,869 USD

81 Valor total output ikan doméstiku (esklui ró)

7,590,724 USD

82 Kustu total output ikan doméstiku (esklui ró)

2,010,143 USD Estimativa

83 Valor adisional líkidu hosi output ikan (esklui ró)

5,580,581 USD

84 Rendimentu grossu médiu UK peskadores

1,214 USD/peskador/tinan

85 Rendimentu líkidu médiu UK peskadores

893 USD/peskador/tinan

86 Suprimentu médiu ikan (doméstiku deit)

4.84 kg/kapita/tinan Esklui eskuadra iha tasi laran

87 Konsumu médiu ikan (doméstiku deit)

2.18 kg/kapita/tinan 45% faktor konv.

88 Taxa média esploitasaun rekursus kosteirus

65 %

Nota: Dadu provizional nasional ne’ebe reprezenta estimativa diak liu hosi Diresaun Nasional Peskas no Akikultura @ 20 Janeiru 2006, kazu hateten oinseluk.

Notas: NA = National Accounts (Rejistu Nasional); DNE = Diresaun Nasional Estatístika; DNPA 2004 = Rezultadu Sondajein Nasional, DNPA, 2004 l.w.e. = live weight ekivalent (todan moris ekivalente).

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

13

SUMÁRIU EZEKUTIVU

Iha peskas iha nesesidade ida atu asegura sustentabilidade rekursu nian nudar objetivu xave. Karik sustentabilidade ne’e komprometidu mak sei laiha dezenvolvimentu ba otas naruk. Dokumentu ida ne’e “Futuru ba Peskas” aprezenta polítika no estratéjia ne’ebe Timor-Leste sei adopta iha dezenvolvimentu peskas ba jerasaun ohin no aban bainrua nian.

Polítika ne’e bazeia ba avaliasaun ida ba progressu tomak iha tinan lima liu ba no aktualiza ami nia planu estratéjiku ida uluk “Peskas ba Futuru: planu estratéjiku peskas Timor-Leste nian” ne’ebe hasai iha fulan Maiu 2001. Dokumentu foun ida ne’e mos emfatiza ita nia hakarak atu rezolve nesesidades loron ohin nian no asegura katak sei iha ikan sufisiente ba jerasaun sira iha futuru.

Alein de haktuir dezenvolvimentu sustentável, prinsípius ne’ebe adopta hodi dezenvolve polítika no estratéjia inklui: hola desizaun ne’ebe informadu, partisipasaun komunidade nian, formasaun kapasidade, igualdade jéneru, bazeia ba dezenvolvimentu sektor privadu, provizaun servisus governu nian ne’ebe efisiente, rekupera kustu indústria nian no transparensia iha administrasaun.

Ami nia polítika rekoiñese katak konseitu sustentabilidade iha nia sentidu jeral inklui atinji armonia sosial, seguransa aihan no nível prosperidade ekonómika ida ne’ebe aseitável. Nudar nasaun foun ida, ita presiza atu kanaliza ita nia esforsus ho efikásia kuantu possível hodi alkansa auto-sufisiensia iha prazu naruk. “Futuru ba Peskas” mak rumu ida ne’ebe ami trasa ona atu alkansa ami nia vizaun.

Vizaun ida ne’ebe ami haktuir mak “alkansa utilizasaun optimal ita nia rekursus akuátikus nian liu hosi dezenvolvimentu no jestaun ida ne’ebe mak responsável, no provizaun servisus públikus ho kualidade aas liu ba emprezas no sidadauns Timor-Leste nian atu haforsa sira hodi atinji meta ida ne’e”.

Missaun DNPA nian mak atu “fornese informasaun disponível diak liu ba emprezas no sidadauns Timor-Leste nian ba dezenvolvimentu no jestaun responsável indústria peskas no akikultura nian”.

Ami nia polítika no estratéjia foun delínea oinsá DNPA relasiona ho parseirus sira iha indústria no emfatiza konsulta besik ho indústria no parseirus seluk iha etapa hotu-hotu prosessu halo desizaun nian.

Objetivu xave lima mak delineadu; sira ne’e reflete área importante lima ne’ebe liga ho ami nia responsabilidade atu estabele indústrias peskas no akikultura ne’ebe reponsável. Objetivu hirak ne’e mak uzu no jestaun óptimu ita nia rekursus moris nian, asegura abitat suportivu sira nia saúde, fasilitia dezenvolvimentu indústria peskas no akikultura, no dezenvolve instituisoens peskas ne’ebe kustu-efektivu.

Ami nia polítika no estratéjia mos lista metas ne’ebe ami estabelese atu alkansa ami nia objetivu, estratéjias atu identifika oinsá buat ne’e bele hala’o no indikadores atu possibilita ami atu avalia regularmente ami nia nível progressu. Hanesan mos kualker polítika no estratéjia, ami rekoiñese nesesidade atu fleksível atu ajusta ho sirkunstânsias ne’ebe muda. Ami rekoiñese nesesidade atu avalia beibeik ami nia progressu no ami nia ambiente servisu nian ne’ebe muda beibeik, enkuantu utiliza rezultadu hosi avaliasaun sira ne’e atu regularmente aktualiza ami nia polítika no estratéjia nasional, “Futuru ba Peskas”.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

14

Ministru nia Diskursu hodi introduz FUTURU BA PESKAS: Ami nia Polítika no Estratéjia ba Dezenvolvimentu Responsável Peskas no

Akikultura iha Timor-Leste

Ita nia nasaun nia liña kosteira naruk aprosimadamente 730 km enkuantu ita nia zona ekonómika eskluziva (ZEE), iha ne’ebe ita mak nain ba direitu eskluzivu peskarias nian, kobre aprosimadamente 72,000 km2. Maski área peskas ne’e kiikoan tuir padraun internasional nian, nia iha poténsia atu fornese proteina ho grau no valor aas atu fó han ba ita nia populasaun no fornese empregu, oportunidade atu hetan rendimentu signifikativu no kámbiu internasional hosi esportasaun ikan.

Valor rekursus mariñus moris no benefísius ne’ebe sei mosu ba ita nia populasaun, iha prazu-badak no mos prazu-naruk, sei depende ba oinsá ita jere didiak rekursus hirak ne’e. Komunidades ne’ebe moris iha liña kosteira hosi jerasaun ba jerasaun kaer no uza ikan trópiku espésies oi-oin inklui tuna boot, espésies ikan pelájiku kiik hosi ita nia bé tasi oseániku, variedade boot ikan ahuruin, ikan mean (snapper) tasi klean no ikan hosi aiparapa laran, estuárius, mota no lagoa. Alein de ne’e, ita halibur kadiuk, boek, boek fatuk, ubur-ubur, suntu, ikan lele, korita no duut tasi. Ita iha asesu atu halibur buat barak. Maski rekursus hirak ne’e renovável, maibé sira iha limite (finitu), karik sira la uza ho limite, sira sei sujeitu ba esploitasaun esesivu. Ne’e duni ita tenki kuidadu no hakiak sira didiak hodi sira bele kontinua fornese benefísius signifikativus ba ita nia populasaun.

Ita iha peskadores kapasitadus barak, maioria servisu tempu-sorin, katak kombina aktividade peskas ho servisu seluk iha rai leten, ne’e duni oras ne’e daudaun ezerse pressaun limitadu ba ita nia rekursus mariñus moris. Laos peskadores Timor oan hotu mak servisu tempu-sorin. Ita nia peskadores barak iha Ataúro mak iha istória naruk peska nian nudar sira nia okupasaun primáriu. Peskador Ataúro balun iha esperiênsia peska tasi-klean iha Oseanu Pasífiku, Oseanu Índiku no iha tasi besik Indonésia.

Bainhira Indonésia sai iha tinan 1999, nível aktividade peska nian tuun makaas, nudar rezultadu hosi peskadores Indonézius ne’ebe sai no hosi estragus sérius ba ró peskas lokais, ekipamentus ho infraestrutura. Rezultadu sondajein nian hatudu katak ita nia rekursus mariñus kosteirus sei relativamente diak hela maski iha ona sinal katak peskarias todan iha impaktu ba rekursus peskas resife iha besik Dili. Enkuantu ita enkoraja ita nia peskadores sira atu kontinua haluan nasaun nia setor peskas, ita nia dezafiu mak oinsá atu asegura katak buat ne’e bele hala’o ho baze lukrativu no sustentável.

Nudar nasaun independente ida, Timor-Leste estabelese ona kontrolu ba ninia zona peska ne’ebe boot liu dala lima nia área rai. Ne’e reprezenta oportunidade adisional ida ba dezenvolvimentu, no mos responsabilidade adisional ida iha termus jestaun nian.

Iha tinan limanulu ikus nia laran ita haree nível espansaun ida ne’ebe laiha presedensia iha esforsu peskas iha mundu laran tomak no dezenvolvimentu boot iha teknolojia peskas nian. Infelizmente, jestaun peskas ne’ebe efikaz kleur lahalimar atu dezenvolve no kolleita ne’ebe halo boot tebe-tebes ne’ebe halo nasaun barak nia fornesimentu tuun makaas. Fornesimentu sira monu tui-tuir malun deit, dudu kompañia peskas boot sira atu buka fali rekursus mariñus nasaun seluk nian ne’ebe sira nia fornesimentu seidauk tuun makaas ida. Nia rezultadu mak deplesaun serial no kontínuu rezervas mundu nian, ida tutan ba ida.

Ita agora iha oportunidade atu aprende hosi ema seluk nia sala no sei servisu ba dezenvolvimentu responsável peskas nian liu hosi asaun lubun ida inklui:

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

15

� Tau limite ba númeru ró ne’ebe opera iha ita nia tasi hodi nune’e ita bele kontrola total peskadu hosi ró peska nasional no estranjeiru sira.

� Tau bandu ba uzu métodus peskas destrutivus inklui bottom trawling no peskas uza esplozivus no veneno.

� Hapara destruisaun ba abitat ikan nia berseirus ne’ebe limitadu ona hanesan aiparapa, ahuruin, no duut tasi nia bazes.

� Prevene agregadu ikan tolun hosi espésies resife vulnerável ho valor aas sai nudar alvu.

� Tau limite ba impaktu hosi formas oi-oin poluisaun no sedimentasaun nian ne’ebe mosu hosi tá ai, agrikultura no projetu infraestrutura iha zonas kosteiras.

� Promove investimentu esternu sustentável iha peskas no akikultura.

Ami nia objetivu polítika primeiru atu dezenvolve ita nia peskas mak “uzu no jestaun optimal ita nia rekursus akuátikus moris ne’ebe rezulta ba aumentu produsaun sustentável, konsumu no esportasaun produtus peska nian no fornese benefísius sosiais no ekonómikus ba ita nia povu iha prazu-naruk.”

Bainhira produz peskadu ida ne’ebe razoavelmente estável no sustentadu mak setor peskas sei kontribui diretamente ba seguransa aihan nasional, hatun mukit no kria prosperidade. Maibé buat ida ne’e bele akontese deit bainhira ita bele asegura katak ita nia rekursus no ekosistemas mariñas no kosteiras mantein iha kondisaun diak nafatin.

Ami iha ona avaliasaun balun konaba ita nia rekursus mariñus no ambiente ida ne’ebe suporta sira, tamba ne’e mak ami adopta ona aprosimasaun kautelozu ida hodi permite investimentu iha setor esplorasaun rekursus tasi nian. Liu hosi programas observasaun, ami monitoriza impaktu esploitasaun rekursus no ekosistemas asosiadus enkuantu ita harii indústria peskas tasi laran ho andamentu ida ne’ebe kontroladu.

Jere ita nia peskas responsávelmente laos signifika tau matan deit ba fornesimentu ikan, ró no peskadores sira maibé mos oinsá jere ita nia abitat kosteira sira. Maski ikan adultus hosi resife espésies balun bele iha ligasaun ho ahuruin, sira nia estájiu moris nurak nian depende ba abitat seluk hanesan aiparapa, duut tasi nia bazes no jardin ahuruin nurak. Estragus ba abitat limitadu hirak ne’e sei kebra ka haksobu siklu moris espésies barak nian no reduz fornesimentu ikan adultus resife nian. Ita tenki prevene impaktu negativu ba abitat kosteira sensitivu ne’ebe bele mosu hosi dezenvolvimentu infraestrutura hirak ne’ebe laos apropriadu no polutantes hosi mota.

Ami nia objetivu polítika segundu mak “konservasaun no, karik apropriadu, reabilitasaun abitat akuátiku sira, ajuda atu sustenta produktividade ita nia rekursus peskas nian”. Buat ida ne’e rekere kooperasaun besik ho departamentus seluk governu nian. Ita tenki asegura katak ema sira ne’ebe responsável atu foti desizaun final konaba avaliasaun impaktu ambiental ne’ebe iha ligasaun ho projetus infraestrutura kosteira konsiente konaba kualker possível impaktu hosi projetus hirak ne’e ba ita nia rekursus peskas ne’ebe limitadu.

Iha ona rekoiñesimentu boot katak rede servisu konaba áreas jestaun mariñas (MMAs) no áreas mariñas protejidas (MPAs) ne’ebe jere apropriadamente, ne’ebe inkorpora abitat mariñu krítiku lubun boot ida, esensial ba jestaun efikas rekursus peskas tropikais no espésies barak nian. Entre benefísius MMAs no MPAs nian mak manutensaun númeru ikan boot ne’ebe tolun dala atus barak liu ikan kiik hosi espésies hanesan. Maibé, hau tenki subliña katak MMAs no MPAs mesa-mesak deit laos resposta kompletu ida. Ita tenki asegura katak ita iha variedade métodu seluk ne’ebe bele reforsa ho diak. Prioridade aas liu mak ita nia kbiit atu limita esforsu peskas ba rezervas hirak ne’ebe hatudu ona sinal esgotamentu.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

16

Atu MMAs no MPAs sira bele jere halo didiak, importante atu hetan apoiu hosi komunidade kosteira sira no parseiru importante sira seluk. Antes tempu Indonésia, grupus iha suku halo konta ba buat barak konaba rekursus bé railaran, uza medidas jestaun tradisionais. Ami sei buka haburas envolvimentu tradisional iha jestaun peska ida ne’e hodi suporta arranjus jestaun kooperativa ho estabelesimentu rede servisu MMA no MPA ne’ebe hetan suporta hosi komunidade no kobre hosi ami nia lejislasaun peskas foun.

Ami nia projetus pilotu, hanesan Parke Nasional Nino Conis Santana, sei buka envolve komunidade lokal sira komesa hosi hahú planu hodi asegura katak sira apresia importansia xave MMAs no MPAs nian atu hetan sustentabilidade ba sira nia rekursus peskas. Sira nia esperiênsia, koiñesimentu lokal, tradisoens no espektativas, sei konsidera makaas bainhira ami mos aprezenta informasaun konaba esperiênsia internasional hosi fatin hanesan. Ho nune’e, komunidade kosteira sira bele sente motivadu no sai kampioens ba rede servisu MMA no MPA nian. De faktu, sira sei sai “matan ho tilun” ne’ebe nesesáriu ba fiskalizasaun no protesaun sira nia MPAs no bele substansialmente reduz kustus potensiais jestaun nian.

Iha nível suku, setor peskas oferese oportunidade signifikativu ida atu kontribui ba meius sustentadus moris nian liu hosi hatama rendimentu osan, no hadiak dieta no seguransa aihan. Tamba ita nia área resife limitadu, no ita nia tasi bele produs deit montante ida ne’ebe limitadu, ita sei kuidadu bainhira hasa’e espektativas ne’ebe la realístiku no sei hakaas an atu hasa’e valor ita nia peskadu nian liu hosi hadiak maneju produtu doméstiku, armazenamentu, prosessamentu, distribuisaun no marketing. Ami mos sei enkoraja investidor estranjeiru sira iha ita nia peskas atu buka hetan merkadu esportasaun nian.

Tamba maioria ita nia populasaun nia poder de kompra limitadu, ami buka hela atu promove disponibilidade ikan ne’ebe ema ho rendimentu kiik bele sosa. Tamba ne’e mak atensaun boot liu sei foka ba enkoraja meius atu halibur no marketing efektivu ita nia rekursus ikan pelájiku kiikoan sira. Ne’e inklui espésies ne’ebe moris no boot lalais hanesan ikan bainar mutin, koku mutin, bainar salar no ikan manu ne’ebe moris iha bé livre no la dependente ba ita nia ahuruin ne’ebe limitadu.

Pelájikus kiik hirak ne’e bele atrai ho ekipamentu halibur / agrega ikan ka “rumpon” no bele kaer sira iha númeru barak. Tamba sira moris no boot lalais sira ladun sujeitu ba esgotamentu. Bainhira iha ona rumpon ida mak kustu-efektivu, ita bele minimiza kustu seluk ne’ebe envolve hodi buka no halibur ikan sira ne’e. Ikan pelájiku kiik sira ne’e mak ikan ne’ebe potensialmente baratu liu ho kualidade proteina aas ne’ebe ita iha kapasidade atu sosa.

Ami nia objetivu polítika terseiru mak “dezenvolvimentu indústria peska ida ne’ebe sustentável, efisiente no lukrativu, hodi responde ba nesesidades populasaun nian ba disponibilidade diak ikan ne’ebe iha kualidade, baratu, no bele fornese ba merkadu esportasaun nian liuliu hosi rekursus tasi nian.” Emprezas peskas estranjeirus ho baze iha rai laran no nasionais sira sei hatama investimentu, empregus no lukrus aas mai Timor-Leste.

Bainhira ita buka atu alkansa dezenvolvimentu ekonómiku, ita tenki hanoin katak ita nia rekursus kosteirus ne’e importante ba ita nia komunidade sira ba finalidade oioin. Ezemplus mak sira iha valor potensial ne’ebe signifikativu ba turismu mariñu inklui luku SCUBA diving, peska rekreasional no haree ikan baleia.

Dezenvolvimentu peskas iha Timor-Leste sei bazeia ba envolvimentu setor privadu no sei orienta ba merkadu. Ita rekere governu atu hala’o knar jestaun ida mak makaas hodi asegura katak dezenvolvimentu ne’e sei sustentadu no la estraga arbiru deit espésies alvu, espésies akompaiñante sira, ka meiu-ambiente. Iha sentidu ida ne’e mak, lejislasaun peskas foun ne’e estensivu duni no luan ho adekuadu duni ba finalidade ida ne’e, maski ita rekoiñese katak iha nafatin fatin atu hadiak liu tan.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

17

Bazeia ba ami nia lejislasaun foun, ami dezenvolve hela medidas jestaun nian atu asegura katak kapasidade peska matein iha limite nia laran atu prevene esgotamentu peskarias. Esgotamentu sei reduz makaas dezembarkes no hasae kustus operasionais. Ami mos halo ona passus aktivus atu fó hanoin ba parseirus tomak konaba lejislasaun foun ne’e, no konaba sira nia direirus no responsabilidades no restrisoens iha regulamentus peskas ne’e nia okos.

Governu kometidu atu harii nia servisus suporte asesoria nian no, iha prazu-badak, fasilita kresimentu liu hosi hadiak infraestrutura bázika, ne’ebe ninia partes relevantes balun sei trasfere ba setor privadu, bainhira to’o ona tempu katak prátiku liu nune’e. Governu sei la envolve aan iha provizaun servisus komersiais iha prazu-médiu no prazu-naruk ka hala’o operasoens hirak ne’ebe mak setor privadu bele hala’o ho efisiensia boot liu.

Ami daudaun ne’e hasai hela lisensa ba operasoens komersiais estranjeirus ho númeru limitadu ida atu kaer ikan iha ita nia tasi laran, enkuantu ita nia kapital ho rekusrus umanus ladun sufisiente atu ita hala’o rasik. Bainhira hasai lisensas sira ne’e, ami sei asegura katak sira sei la ultrapassa nível peskadu ida ne’ebe sustentável. Segundu, ami sei favorese liu aplikantes sira ne’ebe halo investimentu iha rai laran iha infraestrutura kais / portu, fasilidades prosessamentu no marketing. Aluger natoon ida ba rekursus hirak ne’e sei aplika ba oportunidade atu halibur ita nia rekursus tasi laran nian.

Valor potensial tinan-tinan ita nia produsaun ikan nian sai fali espekulasaun boot ida, no dala barak la realístiku ida. Ami nia estimativas diak liu mak aprezenta iha dokumentu ida ne’e iha Tabela 1. Ami tenki hala’o avaliasaun sientífika apropriadu ida ba ita nia rezervas, atu nune’e ita bele korresponde nível aktividades peska nian ho potensia produsaun real ita nia rezervas ikan nian.

Rekuperasaun kustu atu ajuda orsamenta ita nia orsamentu jestaun nian sai nudar assuntu importante ida ba ita nia nasaun. Iha indústria peskas no akikultura, riskus ne’e aas no laiha serteza ida konaba nia retornus. Kustus estabelisimentu mos aas, laos deit ba despezas kapital nian maibé mos kustus operasionais, hanesan kombustível, no asesu bá áreas peskas ne’ebe diak. Estabelese distribuisaun ekonómiku no merkadus viáveis mos karu. Ne’e duni ita tenki kuidadu labele fó todan liu ba indústria ida ne’e, inklui setores peskas subsistensia no artezanais importantes sira.

Ami nia esforsus dezenvolvimentu nian mos sei hetan benefísius hosi kompreensaun diak liu konaba demanda (permintaan) merkadu lokal nian. Ami apresia katak bainhira ita bele determina ona aprosimadamente demanda ne’e hira, no hamutuk ho nível produsaun sustentadu ne’ebe mak possível hosi ita nia rekursus, mak sei tulun ita determina nível investimentu ida ne’ebe ita enkoraja atu akontese iha ita nia setor peskas.

Ami nia objetivu polítika kuartu mak “dezenvolvimentu indústria akikultura viável ida.” Potensia akikultura nian atu kontribui ba ekonomia no seguransa aihan signifikativu tebes, espesialmente iha zonas kosteiras no iha interior. Enkuantu possibilidade boot liu atu husik kultura aihan ikan tasi nian liuliu ba setor privadu, ami aktivu promove hela kultura carp no tilapia iha bé lihun midar sira iha sukus rurais. Hadiak viveirus ho infraestrutura ne’ebe destruidu iha tinan 1999 sai nudar aktividade importante ida ne’ebe hala’o daudaun hela ne’ebe fornese oportunidade ideal ida atu hetan asistensia hosi ajénsias ho korpus doadores hosi tasi balun.

Atu bele alkansa ami nia objetivu polítika hat iha leten, ami presiza “dezenvolvimentu instituisoens ho assosiasoens peskas ho funsionárius kapasitadus hodi servii nesesidades indústrias peskas no akikultura nian.”

Atu bele efektivu, ita tenki asegura katak iha formasaun kapasidade no treinamentu natoon atu enfrenta dezafius substansiais barak ne’ebe dezenvolvimentu setor peskas iha Timor-Leste hasoru.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

18

Hau tenki husu ita boot sira nia atensaun ba kometimentu no prioridade klaru ne’ebe fó ba assuntus konservasaun no jestaun iha estratéjia ida ne’e. Hodi nun’e, hau hein katak doadores sira senti enkorajadus atu avansa mai hodi tulun ita iha ita nia esforsus tomak bainhira ita buka atu ekilibra nesesidades povu nian ba dezenvolvimentu ekonómiku ho ita nia determinasaun atu konserva ita nia rekursus peskas no akikultura nian iha kondisaun diak ba jerasaun futuru sira.

Enkuantu ita aktivu buka asistensia ba dezenvolvimentu peskas nian, importante ba ita nia nasaun katak ita mak kaer ita nia prekursu rasik iha kontestu ita nia prioridades nasionais, inklui sira ne’ebe aprezenta iha dokumentu ida ne’e. Ami lakohi atu iha objetivus polítika ida ne’ebe mak nasaun doador no ajénsia finanseiru sira mak influensia prekursu ida ne’ebe mak ita hili ona ho kuidadu.

Hau husu ba ita boot sira atu ezamina didiak polítikas no estratéjias ne’ebe aprezenta iha ne’e, ne’ebe mak dezenvolve hamutuk ho setores hotu-hotu iha indústria peskas nia laran. DNPA sei kontinua dezenvolve no haluan ami nia diálogu ho indústria inklui peskadores, komersiantes ikan, komunidade sira, setor turismu mariñu ho grupus interessadus seluk bainhira ami hahú implementa ami nia dokumentu polítika no estratéjia, ‘Futuru ba Peskas”. Hau la presiza fó hanoin hikas ba ita boot sira katak laiha polítika ida mak harii iha fatuk leten. Ita tenki responsivu nafatin ba ambiente ida ne’ebe muda beibeik tamba ne’e mak ita tenki revé regularmente ita nia progressu, avalia no modifika ita nia polítikas no estratéjias atu responde ba dezafius foun bainhira sira mosu. Ikus liu, hau mak responsável ba implementasaun dokumentu ida ne’e, ne’e duni hau sei responsabiliza konaba nível realizasaun metas polítikas sira ne’e bele atinji duni ka lae. Ita boot sira nia assistensia hodi tulun hau atinji metas hirak ne’e sei fó benefisiu ba povu Timor-Leste. Hau hein atu servisu hamutuk ho ita boot sira too rohan. Hon. Estanislau Aleixo da Silva Ministru, Ministériu Agrikultura, Florestas no Peskas 22 Dezembru 2006

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

19

1. Introdusaun

Ita kuran dadus ne’ebe diak konaba peskas iha Timor-Leste. Rejistus peskas Timor-Leste nian barak mak hetan estragus iha tempu bainhira Indonésia sira sai iha tinan 1999. Saida mak dadus Indonésia nian hatudu konsideradu la presizu / akurat ida. Ne’e inklui númeru kapturas toneladas ikan tasi 2.400 ne’ebe rejistu iha Timor-Leste iha tinan 1997.

Peskadu ida ne’e hasae ba rai leten hosi eskuadra ida ne’ebe estimadu konsiste hosi ró 2.000, hosi númeru ida ne’e bero ka bero modifikadu hamutuk 1.150, ró ho motor 630 no ró boot ho motor iha laran 160.

Envolvimentu Timor oan iha peska komersial antes Indonésia sira sai limitadu. Peskadores barak ne’ebe uza ró boot mai hosi Sulawesi ho illas seluk Indonésia nian. Sira hamutuk ho sira nia eskuadra peskas nian husik hela nasaun ne’e iha tinan 1999. Antes tempu ida ne’e Timor oan oituan deit mak hetan autorizasaun atu opera ró boot ho motor iha laran, no bele uza deit mak ró kiik sira, liuliu bero.

Maski nune’e, kompetênsia ita nia peskadores lokais sira nian atu servisu iha indústria ida ne’e depois de tinan 1999 substansial duni. Sira iha kompetênsia hodi maneja ró kiik no bero, navegasaun, lansa, rede no hakail ho liman, halo armadilla ikan, hadiak rede, no konstroe kanoa. Maibe iha oportunidades signifikativus atu hadiak no haluan liu tan sira nia kompetênsia sira ne’e.

Komunidade sira iha Ataúro iha kompetênsia partikular iha peskaria no sira mak fornese ikan ho boek ho kuantidade substansial hosi área tasi ne’ebe luan liu sira nia tasi illa nian, ba merkadu sira iha Dili durante tinan barak nia laran. Alein de peskadores sira ne’e, maioria peskadores sira seluk servisu nudar peskador tradisional tempu-sorin deit, kombina kaer ikan durante tempu hakmatek no produktivu ho aktividades agrikultura.

Akikultura iha rai laran hodi hakiak tilapia no carp iha papel signifikativu ida iha ekonomia rural durante tempu Indonésia. Bainhira Indonésia sira

sai iha tinan 1999, sira harahun no estraga hotu viveirus no kolan sira no konsumu hotu reservas brood ne’ebe iha. DNPA servisu aktivu hela atu restaura setor akikultura rural, ne’ebe konsidera iha knar importante ida atu hadiak seguransa aihan rural.

Ami nia estimativa diak liu konaba potensia rekursus peskas mariñus no nível esploitasaun korrente iha tinan 2004 mak aprezenta iha Tabela 1. Estimativas ne’e hatudu katak ita iha potensia diak atu hasae dezembarkes hosi nível ida agora ne’e.

Peskas kosteiras nia boot no importansia iha Timor-Leste

Komunidade tasi ninin sira hala’o peskas hodi ba faan no ba sira nia konsumu rasik. Ita la hatene loloos total volume no valor peskadu hosi zona kosteira ne’e hira. Maibe, bazeia ba rezultadu sondajein ba umakain peskadores nian, foin lalais ne’e kalkula katak peskadu komunidade kosteira tinan-tinan mak kuaze 80% hosi total peskadu mariñu mais ou menus toneladas 5.000, no aprosimadamente toneladas 1.000 hosi númeru ida ne’e mak peskadu hosi ró peska ilegal, la hato’o relatóriu, no la rejistu (illegal, unreported and unregistered / IUU) ne’ebe hala’o operasaun iha Timor-Leste nia tasi Zona Ekonómika Eskluziva (EEZ) nian, partikularmente iha kosta sul no iha área Sahul Banks nian iha tinan 2004 (Figura 1 no Tabela 1). Iha tempu ne’eba, laiha lisensa ba ró peska estranjeiru no doméstiku atu halo operasaun iha Timor-Leste nia tasi. Total peskadu doméstiku ne’ebe kalkula iha toneladas 4.000 ho valor USD tokon 5.7 ekivale ba 1.4% hosi GDP iha tinan 2004 (estimativa DNPA, Tabela 1).

Bazeia ba estimativas produsaun mariña ho peskadu sustentável hosi áreas tropikais hanesan, peskadu másimu sustentável (MSY) potensial anual ikan tasi hosi tasi EEZ Timor-Leste nian avalia iha ordein aprosimadamente toneladas 10.000 tinan-tinan, kompostu hosi ikan pelájiku no demersal. Hosi ne’e, peskadu mariñu kosteiru nia potensial mais ou menus iha toneladas 7.500 tinan ida, ekivale ba aprosimadamente 10.400 kgs/km liña konsteira

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

20

nia naruk tinan ida. Potensial MSY ba ikan pelájiku oseániku no demersal tasi iha Timor-Leste nia tasi EEZ no iha tasi Sahul Banks mais ou menus iha toneladas 2.500 tinan ida. Peskadu hosi zona kosteira (0 – 3 millas naútikas tasi) kalkula mais ou menus 53% hosi potensia peskadu sustentável estimativa hosi zona ida ne’e (Tabela 1). Potensial boot liu ba espansaun peskadu mariñu kosteiru mak parte leste nia rohan liu ho kosta sul hosi illa Timor (refere ba Figuras 1 - 4), ne’ebe sei bele hetan rezervas ikan resife boot no tuan barak. Tenki subliña katak aprezentasaun númeru hirak ne’e atu fornese deit “estimativa ordein magnitude” hosi reskursus nia boot no nível esploitasaun iha tempu prezente. Sei presiza kolesaun estatístika ho baze sistemátika ida iha tempu pelu menus tinan 2 nia laran ho amostras reprezentativu hosi fatin ikan sae nian antes atu halo estimativa ida ne’ebe presizu / akurat.

Bazeia ba rezultadu sondajein DNPA nian, iha mais ou menus umakain peskadores nain 5.000 iha tinan 2004, ho populasaun peskador hamutuk ema 10.000, hosi ida ne’e 96% mak peskador tempu-sorin. Iha ró la ho motor 2.230 ho bero peskas ho ró kiik hamutuk 472, maioria ho motor kiik iha liur. Fornsesimentu médiu ikan nasional kilograma 4.4 ema ida tinan ida, ho estimativa konsumu médiu ikan kilograma 2.0 ema ida tinan ida (45% faktor konversaun) iha tinan 2004 (Tabela 1).

Lisensiamentu peska komersial iha tasi laran hahú iha fulan Janeiru 2006 ho ró peska rua rejistadu hosi rai Tailándia, ida uza armadilla ikan (fish trap) no ida uza redi emallar (gill net). Eskuadra komersial tasi laran nia boot sei aumenta tan iha tinan 2007 ba oin, partikularmente ba pelájiku oseániku boot (ezemplu tuna), no hamosu lukru signifikativu, rendimentu hosi esportasaun no oportunidade empregus nian.

Maibe, tamba populasaun aumenta hosi 923.000 iha tinan 2004, pressaun ba rekursus mariñus kosteirus sei aumenta, partikularmente tamba rekursus sira ne’e sei konsidera nafatin hanesan rekursus ho “asesu nakloke” ne’ebe ema nasional kualker ida bele hola parte. Tamba ne’e

mak inisia programa jestaun rekursus kosteirus ne’e sai assuntu prioritáriu ida.

Resposta Polítika no Estratéjia

Bainhira monitoria rekursus haktuir duni regulamentus jestaun peskas nian, mak komunidades peskeiras sira sei hetan duni benefísius hosi variedade oportunidades treinamentu no investimentu ne’ebe mak iha. Maibe dezenvolvimentu setor peskas eskala kiik ba oin tenki orienta ba merkadu. Agora daudaun ne’e Timor-Leste enfrenta dezafius atu determina merkadu demanda ba ikan ne’e nia boot oinsá.

Demanda ba ikan ne’e sensitivu tebe-tebes ba presu (elastisidade presu demanda nian mais ou menus -1.0 no elastisidade rendimentu demanda nian mais ou menus 1.0). Tamba natureza ekonomia ne’ebe depende liu ba osan (cash) hanesan konstranjimentu, família barak mak iha osan oituan deit atu sosa proteina. Maibe, ita raramente hetan ikan iha partes barak interior Timor nian no fatin hirak ne’e loloos bele benefisia hosi fornesimentu ikan defumadu (smoked) ka ikan maran.

Iha oportunidade atu substitui importasaun fontes proteina kuantidade boot hanesan manu ho produtus hosi ita nia toos akikultura nian no mos kapturas ikan mariñu espésies kiik balun. Ita sei fó atensaun boot liu ba peskadu hosi rezervas abundantes ikan pelájikus kiik iha ita nia áreas tasi nian. Espésies pelájikus komun no iha fornesimentu signifikativu mak hanesan Rastrelli ger, Decapterus, Atule, Auxis no ikan semo. Sira moris lalais no boot sedu, no la depende ba resifes. Sira mos iha valor nutrisaun aas no fó gostu diak atu han.

Agora daudaun ne’e iha Dili mos iha ona variedade boot ikan klasse-mundial nian, grupador ahuruin tropikal Indo-Pasífiku, emperor, snapper, wrasse, parrotfish no sweetlip, ho tan espésies premium seluk hanesan yellowfin no tuna bigeye no snapper tasi klean, ba konsumu lokal.

Sondajein merkadu ikus hatudu katak reef predators (grouper, snapper no emperor mas ho tubaraun oituan) sira ne’ebe hasae mai rai leten iha variedade boot iha sira nia diversidade no dimensaun, ne’ebe hatudu katak iha áreas

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

21

peskas barak mak iha rezervas ikan saudável. Maibe áreas balun ne’ebe besik ba sentrus populasionais nian hatudu ona sinal katak iha pressaun makaas ba peskas (ikan resifes oituan deit ona).

Iha demanda internasional ba espésies ikan resifes ne’ebe oras ne’e daudaun sae iha Timor-Leste. Maibe nia rekursus nia boot ne’e limitadu tamba ita nia resifes mos limitadu, virtualmente tamba laiha prateleira kontinental no tamba tasi tun klean makaas lalais kedas besik hela hosi tasi ninin (Figuras 1, 2, 3, no 4). Ne’e signifika katak, bazeia ba ita nia fornesimentu ikan resifes, ita loloos labele tama iha komérsiu internasional atu prevene indústria peskas importante ida ne’e monu ka kolapsu.

Bazeia ba ita nia lei peskas, ita nia resifes kosteirus bele halibur deit hosi ita nia ema rasik. Iha rai leten, iha nafatin potensial diak atu haluan meius moris sustentável liu hosi faan ikan iha kuantidade relativamente kiik. Iha tempu agora ne’ebe ekonomia hetan konstranjimentu hosi osan cash, ne’ebe presu kombustível aas, peskadores sira tenki buka meius atu servisu ho kustu-efektivu.

Planu Polítika no Estratéjia Tansá?

Futuru ba peskas mak ami nia matadalan ba tinan sanulu oin mai. Nia deskreve ami nia vizaun no ami nia misaun, lista ami nia objetivus no metas no identifika estratéjias hodi alkansa metas sira ne’e. Nia deskreve oinsá ami trasa planu ba indústria ne’e no ba DNPA atu responde ba oportunidades no dezafius iha oin. Nia fornese vista jeral ida ba parseirus hotu-hotu, inklui funsionárius peskas nian, konaba oinsá ita bele kontribui ba knar dezenvolve ita nia indústria ne’e ho responsabilidade no jere ita nia rekursus ho sustentabilidade.

Enkuantu ita haluan merkadu ba peskadus lokais no fornese treinamentu oi-oin, esperteza téknika no mikrofinansas, ita nia peskadores no negosiantes sira loloos bele servisu ho kustu ida ne’ebe efektivu.

Ita presiza estudus atu determina efisiensia operasional hosi ró peska medida oi-oin, hala’o ho motor tipus oi-oin no sira nia kompatibilidade ho kondisoens peskas lokais.

Ita presiza identifika nesesidades treinamentu setor peska komersial eskala kiik nian no buka sira nia solusoens. Buat hirak ne’e bele inklui kompetênsias atu konstroe ró tipu-kanoa atu substitui bero sira, operasaun, manutensaun no reparasaun motor / mákina, uza ekipamentus no métodus peskas ne’ebe hadiak ona no maneju, prezervasaun, distribuisaun no marketing ikan ne’ebe melloradu. Treinamentu ida ne’e tenki ajuda mos ema atu hetan kompreensaun konaba fundamentus jestaun peskas nian no perigus ne’ebe bele mosu hosi prátikas peskas ne’ebe la sustentável.

Bainhira ekonomia haluan daudaun, peskas sei fornese razoavelmente meius lalais ida atu alevia mukit ba ema balun iha komunidade kosteiras sira. Ne’e duni mak importante tebe-tebes atu estabelese arranjus jestaun nian atu prevene formasaun kapasidade peskas ida ne’ebe deskontroladu no la sustentável, no alvu deit ba áreas espesífikus balun deit, liuliu sira besik iha sentrus populasionais sira.

To’o biban ida ne’e, DNPA sei halo hela prosessu atu rejistu ró artezanal hotu-hotu, hakbiit sira ho lisensa no marka sira ho sira nia númeru lisensa. Osan tarifa lisensa ba ró sira ne’e la karu ida. Tarifa lisensa nian sei aplika tuir medida no tipu ró ne’ebe empeña iha aktividade peska komersial. Kanoa kiik sira ne’ebe uza deit ba peska subsistensia, no nia peskadu la faan ida, sei la husu atu selu tarifa lisensa nian. DNPA dezenvolve tiha ona sistema lisensiamentu ró no baze dadus ida ne’ebe úniku no adaptadu ba Timor-Leste nia kondisoens.

Baze dadus peskas nian estabelese ba dala uluk liu iha tinan 2002-2003 atu fornese informasaun konaba fatin peskas no rekursus peskas nian. Ita aplika sistema diáriu de bordu ida ba ró komersial eskala-médiu no boot sira atu fornese informasaun konaba desizaun jestaun saida mak sei halo ba peskadu no esforsus peska sira. Difikuldades prátikas asosiadus ho halibur informasaun konaba dezembarke hosi fatin barak iha ne’ebe ikan kuantidade kiik sira hasae, sei la rezolve karik la introduz programa amostrajein (sampling) ida. Timor iha espécies ikan liu 200 ne’ebe loron-loron kaer no hasae hosi fatin barak, ne’ebe uza naran ho lian oi-oin

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

22

ba espésies ida. Buat ne’e rezulta iha dadus ne’ebe ladun konfiável konaba ikan ne’ebe kaer. Sondajein merkadu ikan balun konsege rejistu ho ezatidaun distribuisaun kompozisaun no medidas espésies loloos nian hosi espésies hirak ne’ebe dezembarka. DNPA rekoiñese katak ne’e área xave ida ba asaun prioridade no dezenvolve hela matadalan ida ba identifikasaun ikan no kompetênsia iha identifikasaun ikan ne’e hodi bele ekipa funsionáriu, enumerador, no peskador lokal sira atu hatan ba dezafius monitorizasaun dezembarkes ikan lokais ho ezatidaun / akurasi.

Iha Dili, ikan fresku sei faan iha barrakas merkadu informal ho vendedor dalan ninin ne’ebe la’o haleu Dili ho ain hasan aileba ho ikan kesi ho tali. Iha oportunidade konsiderável atu hadiak kondisoens marketing ikan iha Dili no sentrus populasionais boot seluk. Buat ne’e bele alkansa liu hosi provizaun fasilidades armazenamentu no espozisaun ikan nian.

Operadores komersiais sira adopta ona no sira balun konsidera hela atu uza portu Hera ho Com ba dezembarkes peskas komersiais. Peskadores lokais hosi áreas seluk hosi Hera sei kontinua hasae diretamente ba fatin sira besik sira nia hela fatin ka ba Dili laran ka merkadus iha sidade seluk.

DNPA sei servisu hela atu koiñese diak liu tan sistemas no estruturas dezembarke iha komunidades kosteiras. Iha oportunidade diak atu hala’o aprosimasaun ida ne’ebe sistemátiku liu ba dezembarke no marketing ikan nian.

Atu asegura katak dezenvolvimentu zonas kosteiras no zonas interiores abanbainrua la estraga abitat krítiku ikan nian, iha nesesidade ida atu koordena didiak aktividades dezenvolvimentu zonas kosteiras ho planeamentu no assuntus uzu rai nian iha zonas kosteiras, ezemplu hanesan asesu públiku ba praias no dezenvolvimentu turismu kosteiru.

Arranjus ko-jestaun nian hala’o daudaun hela ho kolaborasaun hamutuk ho komunidades kosteiras sira atu sira bele fahe responsabilidade konservasaun nian ho autoridades sira, ne’ebe akompaiña oportunidade ba sira atu kaer ikan no hetan rendimentu cash hosi rekursu ida ne’e.

Maibe iha nesesidade ida atu hala’o sondajein, gravasaun, no dezenvolve baze dadus abitat krítiku nian ne’ebe iha importansia ba rezervas ikan nian iha áreas rai laran, ezemplu hanesan áreas viveirus no desovas nian. Informasaun ne’e importante bainhira atu konsidera tipus dezenvolvimentu oi-oin hanesan reklamasaun rai, konstrusaun estrada, sst.

Iha Timor-Leste nia tasi mane iha sul, iha aktividade barak hosi ró ilegal, la-reguladu, la-lisensiadu hosi nasaun seluk iha zona ekonómiku eskluzivu Timor-Leste nian (haree Figura 1).

Tuir dezenvolvimentu lejislasaun peskas nasional, ami iha poder atu prende no prozekuta ró sira ne’e. Maibe sei iha kustu vijilânsia no kumprimentu ida mak makaas. Ne’e dezafiu ho kompleksidade oituan ne’ebe presiza atu trata liu hosi kooperasaun besik ho autoridades relevantes hosi ita nia viziñus marítimus, Austrália ho Indonésia.

Projetu harii kapasidade peskas hosi AusAID dezenvolve ona planu jestaun ida ba ita nia rekursus tuna. Ne’e inklui halo estimasaun ba rezervas no peskadu sustentável hosi rekursus sira ne’e. Presiza halo estimasaun liu tan ba rekursus sira seluk ne’ebe konsidera iha valor aas ba Timor-Leste. Hosi avaliasaun ba valor total anual rekursus tasi laran nian, ita bele hasai estimativa ida konaba ba saida mak Timor-leste tenki gasta atu proteje nia peskaria sira. Ho ida ne’e ita bele hatene kustu no benefísius investimentu iha aktividades monitorizasaun, vijilânsia, ho kumprimentu ne’ebe presiza atu asegura utilizasaun sustentadu ita nia rekursus nian.

Bainhira ita hala’o dezenvolvimentu peskas, ami nia meta primordial mak hala’o ho responsabilidade atu asegura sustentabilidade rekursus nian no peskarias ne’ebe depende ba sira. Ne’e mak objetivu xave. Bainhira sustentabilidade ne’e komprometidu, mak sei laiha dezenvolvimentu prazu-naruk. Balansu dokumentu Polítika no Estratéjia ida ne’e trasa diresoens ne’ebe Timor-Leste sei la’o tuir atu alkansa dezenvolvimentu responsável peskas ba jerasoens ohin no abanbainrua nian.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

2. Knar Diresaun Nasional Peskas no Akikultura nian

Iha prazu-naruk DNPA sai hakat ba nível auto-sufisiensia ida, dezenvolve mekanismus atu bele pelu menus rekupera fila fali kustus balun lisensiamentu, monitorizasaun no jestaun nian hosi operadores komersiais lisensiadus sira.

Ami hakarak atu jere peskas kosteiras ho baze integradu ida ho komunidades kosteiras sira, ne’ebe iha kometimentu atu jere no tau matan ba sira nia rekursus hanesan deskreve iha karaik. Envolvimentu DNPA nian iha eskemas ko-jestaun kolaborativu peskarias kosteiras sei kontinua nafatin iha termus fornesimentu matadalan (guia) no suporte ba esforsus iha nível suku atu konserva no jere rekursus sira ne’e. Funsionárius DNPA nian sei enkoraja no fasilita inisiativas foun jestaun peskarias ne’ebe bazeia iha komunidade. Iha nível suku, ami hein katak ONG sira mos sei fó asistensia nudar fasilitadores no provedores servisus.

Saida mak afirmasaun vizaun no misaun?

Afirmasaun vizaun katak saida mak ita hakarak atu alkansa. Afirmasaun misaun katak ita nia aktividades prinsipais atu to’o ba ita nia vizaun.

DNPA hakarak atu prevene aktividades peskas ilegais, la-reguladus, la-relatadus bainhira servisu ho parseirus hotu-hotu. Nudar ezemplu, Komponente Naval ho Polísia sei asiste iha monitorizasaun aktividades peskas no Alfândega servisu hamutuk ho MAFF sei hapara esportasaun produtus mariñus proibidus, ka produtus hosi operadores naun-lisensiadus sira.

DNPA sei minimiza sira nia envolvimentu iha aktividades hirak ne’ebe mak setor privadu bele halo diak liu. Pur ezemplu, DNPA bele fó provizaun infraestrutura marketing nian, maibe sei fó aluga no buka envolvimentu setor privadu nian atu bele poupa fali rekursus limitadus governu nian mais sedu possível.

Sektor privadu nia empeñu iha aktividades komersiais sira ne’e bele sustentável deit

bainhira kompañias sira rasik ekonomikamente viáveis. Prosessu transferênsia ba setor privadu tenki liu hosi prosessu transparente ida (ezemplu liu hosi tender) ne’ebe rekere avaliasaun independente ida konaba kapabilidade konkorrentes sira nian.

AMI NIA VIZAUN …

… atu alkansa utilizasun óptimu ita nia rekursus akuátikus nian liu hosi dezenvolvimentu no jestaun responsável no provizaun servisus públikus ho kualidade aas ba kompañias no sidadauns Timor-Leste atu possibilita sira alkansa meta ida ne’e.

Knar DNPA nian iha promosaun no suporte ba prátikas peskas sustentáveis, hadiak kualidade peska, marketing efetivu, no emprezas kiik peskas nian, sei presiza ba periudu ida pelu menus tinan 10.

Iha faze inísiu, DNPA sei foku ba inisiativas, ne’ebe hahú hosi asistensia esterna, atu dezenvolve no implementa planus jestaun konaba métodus peskas xaves hanesan tuir mai ne’e:

i. Resifes tasi ninin (inshore) (vara no saltu, redi emallar, armadilla ikan, spear gun, halibur ho liman), peskas kosteiras no shelf ba ikan demersal (vara no saltu, armadilla ikan), espésies pelájikus kiik (lampara eskala kiik no redi serku iha besik rumpon, vara no saltu, redi emallar),

ii. Peskarias pelájikus ba tuna inklui yellow fin ho bigeye (korriku, palangre vertikal).

iii. Espésies resifes iha Sahul Bank iha rejiaun sul (vara no saltu, palangre no espiñel, armadilla ikan).

iv. Akikultura, inklui produsaun viveirus no bé lihun / kolan.

Rekursus peskas Timor-Leste nian ne’ebe asosiadus ho resifes kosteirus iha espésies barak no kompleksu. Esperiênsia hatudu ona katak jestaun ida ho aprosimasaun adaptivu no bazeia iha komunidade mak buat ida aas ka

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

24

superior liu. Ida ne’e bazeia deit ba estimativas simples peskadu alvu (ezemplu: toneladas) ka kapasidade (ezemplu: nímeru ró), depois monitoriza peskaria hodi haree alvus hirak ne’e badak ka aas liu.

Iha difikuldades substansiais ne’ebe asosiadu ho estimasaun peskadu sustentável ba espésies individuais iha peskaria kosteira tropikal. Karik bele/possível mos, kumprimentu ba limites hirak ne’e sei fó problemas barak lahalimar haree ba rekursus finanseirus no umanus ne’ebe iha.

AMI NIA MISAUN …

… nudar funsionáriu DNPA nian atu haberan no disponibiliza informasaun diak ba kompañias no sidadauns Timor-Leste konaba dezenvolvimentu no jestaun responsável indústria peskas no akikultura nian.

Planus jestaun rekursus inshore nian refere ba kriasaun enkuadramentu legal no administrativu ba aprosimasaun ko-jestaun kolaborativu ida. Ne’e depende ba oinsá dezenvolve parserias entre komunidades kosteiras ho DNPA.

Esensial mak ema sira ne’ebe depende ba rekursus ne’e kompreende no envolve tomak iha prosessu monitorizasaun peskarias nian. Karik bele, partes hotu-hotu tenki hola asoens

konservativus apropriadus bainhira iha ameasas (ezemplu: esesu peskas ka destruisaun abitat).

Dezenvolvimentu prosessu jestaun ida ne’e, inklui ‘uza-nain sira nia direitus’ hosi komunidades kosteiras ajasentes ka grupus uza-nain sira, sei lori tempu atu dezenvolve, maibe nia mak sentru ba uzu no jestaun sustentável rekursus kosteirus nian. Iha fatin ne’ebe laiha direitus tradisionais hanesan ne’e, sei presiza implementa no refina ita nia lejislasaun peskas foun atu suporta jestaun komunidade nian.

Responsabilidade tomak DNPA nian atu dezenvolve no implementa liu tan polítikas no estratéjias peskas ne’ebe deskreve iha dokumentu ida ne’e. Ajénsias seluk governu nian no setor privadu sira iha sira ida-idak nia knar. Komunikasaun regular ho ajénsias hirak ne’e esensial atu asegura implementasaun polítika peskas ne’e ho diak no atu ajuda aprosimasaun komun ida.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

25

3. Interasaun ho parseirus, inklui ajénsias seluk governu nian

Maski DNPA mak ajénsia xave atu maneja rekursus mariñus moris, maibe jestaun no dezenvolvimentu peskas ne’e presiza aprosimasaun ida ne’ebe integradu. Ne’e signifika servisu hamutuk ho partes barak, governu, laos-governu, indústria peskas, no komunidades kosteiras. Ajénsias sira ne’e iha sira nia knar no responsabilidade iha prosessu jestaun no dezenvolvimentu ne’ebe presiza koordenasaun no sira nia kooperasaun efektivu.

Presiza koordenasaun besik ho Ministériu Meiu-ambiente ho Dezenvolvimentu ho ajénsias seluk iha MAFF nia laran, hanesan Divizaun Áreas Protejidas no Parke Nasional, konaba promosaun jestaun integrada zona kosteira iha nível polítika no dezenvolve planu hamutuk iha nível suku iha áreas balun.

Desizaun konaba jestaun zona kosteira, inklui selesaun ba Áreas Jestaun Mariñas (MMAs) no Áreas Mariñas Protejidas (MPAs), labele foti mesa-mesak hosi ajénsia ida deit. DNPA bele lidera hodi fasilita prosessu ida ne’ebe ami hala’o knar signifikativu iha tomada desizaun, hamutuk ho grupus komunidades ne’ebe relevantes ho parseirus sira seluk.

Parseirus sira ne’ebe envolve iha peskas iha Timor-Leste loloos ne’e tenki hetan meius atu hato’o ideias / input iha polítika peskas nian ho ninia implementasaun, iha enkuadramentu konsultivu ida. Prosessu ida mak DNPA estabelese ona mak Konseillu Konsultivu Nasional. Nia kompostu hosi entidades balun ne’ebe hatudu iha Figura 5. Sei envolve mos parseirus seluk bainhira apropriadu.

Importante mak konseillu ne’e laos limitadu deit ba ajénsias governu nian maibe inklui mos reprezentasaun adekuadu ida hosi setor privadu.

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

26

Figura 5. Parseirus ne’ebe envolve iha Peskas iha Timor-Leste

Diresaun Nasional Peskas no Akikultura

• Lisensiamentu ba peskadores, prosessadores, sst.

• Dezenvolvimentu / implementasaun planus jestaun peskas nian

• Halibur dadus, análize, relatóriu, no avaliasaun ba rezervas

• Liga ba monitorizasaun, kontrolu, fiskalizasaun ho prozekusaun

• Promosaun ho marketing inkl. esportasaun ho kontrolu kualidade

• Industry support services • Protesaun abitat

Unidade Protesaun Ambiental

• Aplikasaun ba avaliasaun impaktu ambiental

• Protesaun ba biodiversidade

• Knar ‘tau matan’ ba ambiente

ONGs

• Suporta jestaun peskas ne’ebe bazeia iha komunidade

• Treinamentu espesialmente iha teknolojia peskas, prosessamentu, sst.

• Asesu ba treinamentu mikro-finansas no komérsiu

Assuntus Legais

• Estabelesimentu zonas peskas

• Dezenvolvimentu lejislasaun peskas

• Assiste ho mekanismus lisensiamentu

Promosaun Investimentu

• Promosaun atu dezenvolve oportunidades iha peskas

• Fasilita harii kompañias

• Fasilita investimentu iha indústria peskas

Indústria Peskas

• Peskadores subsistensia • Peskadores komersial tempu-sorin • Peskadores tempu-tomak • Operadores tasi laran eskala-

médiu no boot • Prosessador, maneju nain,

esportador sira • Operadores lisensiadus seluk

Alfândega

• Kontrolu esportasaun no importasaun produtus aihan tasi ne’ebe proibidu no laiha lisensa

Komponente Naval & Polísia

• Vijilânsia no reforsa funsoens iha zona peskas TL nia laran

Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

4. Planeamentu Polítika Peskas

Futuru ba peskas ne’e dokumentu ida mak deskreve objetivus, metas no estratéjias ba dezenvolvimentu no jestaun setor peskas iha Timor-Leste. Figura 6 hatudu planeamentu polítika ninia prosessu.

Ezemplu ida ne’ebe fó iha Figura 6 iha karaik konsidera objetivu ida, meta ida ne’ebe korresponde, estratéjia no indikador ida ne’ebe bele uza iha prosessu planeamentu ida ne’e. Avaliasaun ba dezempeñu sei tuir atu avalia progressu ne’ebe halo ona, tuir polítika no estratéjia ida ne’e. Buat ne’e bele hala’o regularmente (ezemplu anualmente) hosi DNPA.

Figura 6. Vista eskemátika planeamentu polítika peskas nian

OBJETIVUS

Finalidades prinsipais

jestaun nian

Ezemplu: asegura esploitasaun iha rezultadu

sustentável óptimu

INDIKADORES

Nível realizasaun

Ezemplu: alvu CPUE sustentadu

METAS

Rezultadus xaves hosi objetivus

Ezemplu: fornesimentu ho nível sustentadu

ESTRATÉJIAS

Meius atu alkansa metas

Ezemplu: dezenvolvimentu no implementasaun planus

jestaun nian

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

28

PRINSÍPIUS NE’EBE FORMA BAZE BA ESTRATÉJIAS JESTAUN HOTU-HOTU NE’EBE DESKREVE IHA AMI NIA PLANU ESTRATÉJIKU

DEZENVOLVIMENTU SUSTENTÁVEL

Estratéjias jestaun peskas hotu-hotu tenki konsidera prinsípius dezenvolvimentu ekolójikamente sustentadu (ESD), atu responde nesesidades tempu ohin nian maibe labele kompromete abilidade jerasaun abanbainrua nian atu responde ba sira nia nesesidades.

TOMADA DESIZAUN INFORMADU

Desizaun hirak ne’ebe mak foti tenki bazeia ba opiniaun sientífiku, ekonómiku no sosial ne’ebe mak diak liu.

PARTISIPASAUN KOMUNIDADE

Tenki konsidera tomak prátikas no estruturas sosiais tradisionais liu hosi konsultas estensivu iha nível sukus konaba desizoens jestaun peskas relevantes hotu-hotu.

Asesu hanesan ba servisus no rekursus ba membrus komunidade no grupus sosiais hotu-hotu.

HARII KAPASIDADE

Provizaun oportunidades treinamentu apropriadu ba parseirus hotu-hotu iha setor peskas Timor-Leste nian, inklui ajénsias governu, komunidades no indústria.

Kriasaun oportunidades atu hetan informasaun primeira-maun konaba susesus no faillansus peskas nian iha nasaun seluk.

JÉNERU

Knar feto sira nian iha peskas sei kompletamente akomodadu iha estratéjias jestaun nian no sei foti asaun afirmativa hodi fornese treinamentu adekuadu ho oportunidades seluk.

DEZENVOLVIMENTU BAZEIA BA SETOR PRIVADU

Kriasaun ambiente polítika ida ne’ebe enkoraja dezenvolvimentu setor privadu.

Hases an hosi dezenvolvimentu indústria subsidiadu ida.

PROVIZAUN SERVISUS GOVERNU NIAN NE’EBE EFISIENTE

DNPA nia servisus nia boot no kustus tenki mantein mínimu no estabelese ligasaun komunikasaun efektivu ho ajénsias seluk governu nian (ambiente, investimentu, sst) atu minimiza duplikasaun no prevene konflitus polítika nian.

Kanalizasaun servisus ne’ebe hadiak liu hosi no hetan suporte hosi provedores informasaun no estensaun seluk (hanesan ONGs, igrejas, no komersiantes setor privadu nian).

REKUPERASAUN KUSTU

Indústria atu kontribui ba kustus jestaun peskas nian.

TRANSPARENSIA

Konsultas ho partes interessadus hotu-hotu antes foti desizoens polítikas ne’ebe boot.

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

29

5. Objetivu Nasional Peskas

Futuru ba peskas tau émfaze iha dezenvolvimentu no jestaun responsável rekursus peskas no akikultura iha Timor-leste. Ne’e ein akordu ho Planu Dezenvolvimentu Nasional. Hamutuk objetivu polítika boot lima mak identifikadu hanesan detailladu tuir mai ne’e.

OBJETIVU NASIONAL PESKAS 1. UZU NO JESTAUN OPTIMAL ITA NIA REKURSUS AKUÁTIKUS MORIS ne’ebe rezulta iha

aumentu sustentável produsaun, konsumu no esportasaun produtus peskas liu hosi provizaun benefísius sosiais no ekonómikus iha prazu-naruk

2. KONSERVASAUN NO, KARIK APROPRIADU, REABILITASAUN ITA NIA ABITAT AKUÁTIKUS

hodi ajuda sustenta produktividade ita nia rekursus peskas nian 3. INDÚSTRIA PESKAS IDA NE’EBE SUSTENTÁVEL, EFISIENTE, NO LUKRATIVU hodi

responde nesesidades populasaun nian ba disponibilidade aihan ikan baratu no ho kualidade diak no fornese ba merkadus esportasaun nian ho rekursus barak liu tan hosi tasi laran

4. DEZENVOLVE INDÚSTRIA AKIKULTURA VIÁVEL IDA hodi responde nesesidades populasaun

nian ba disponibilidade aihan ikan baratu no kualidade diak no fornese ba merkadus esportasaun nian

5. DEZENVOLVIMENTU INSTITUISOENS NO ASOSIASOENS PESKAS ho ema funsionárius

kapasitadus atu servii nesesidades indústrias peskas no akikultura nian

Atu habadak, Objetivu polítika lima kobre área lima:

Uzu no jestaun optimal REKURSUS MORIS

KONSERVASAUN ABITAT

DEZENVOLVIMENTU INDÚSTRIA PESKAS

DEZENVOLVIMENTU INDÚSTRIA AKIKULTURA, ho

DEZENVOLVIMENTU INSTITUISOENS PESKAS

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

30

6. Metas, Estratéjias no Indikadores ba Objetivu Polítika Lima

OBJETIVU POLÍTIKA 1: Uzu no Jestaun Optimal Rekursus Akuátikus ne’ebe rezulta iha aumentu sustentável produsan, konsumu no esportasaun produtus peskas liu hosi provizaun benefísius sosiais no ekonómikus iha prazu-naruk.

META 1.1 Leis no regulamentus peskas adaptadus ba rekerimentus Timor-leste nian

Estratéjias

a) Dezenvolve leis no regulamentus apropriadus

b) Revê no emenda iha intervalus apropriadus

Indikadores:

i. Leis no regulamentus adekuadus iha ona no servii ona sira nia dezígnius.

Meta polítika ida ne’e alkansa barak ona (refere ba Seksaun Referesia nian)

META 1.2 Sistema lisensiamentu ró ida ne’ebe kustu-efektivu hodi ajuda jere esforsus peskas no asegura sustentabilidade rekursus ne’ebe esploitadus

Estratéjias

a) Dezenvolve sistema lisensiamentu ró no sistema rejistu peskadores ida ne’ebe kustu-efektivu

b) Implementa sistema lisensiamentu ró no sistema rejistu peskadores nian

c) Uza aprosimasaun prekausionáriu bainhira fó sai lesensa ró no kuotas ba peskas

Indikadores

i) Iha ona sistema lisensiamentu, funsiona diak no uza ona atu jere esforsus peskas atu prevene esgotamentu rekursus peskas nian

Iha aspetu barak, Meta Polítika ida ne’e alkansa ona ho estabelesimentu sistema lisensiamentu. Foin mak atu hahú uza atu jere esforsus peskas liu hosi dezenvolvimentu planus jestaun peskas ba maioria peskarias.

META 1.3 Servisu ho konsultas besik ho komunidades, dezenvolve arranjus apropriadus ko-jestaun peskas nian ba peskas iha millas naútikas 3 hosi tasi ninin nia laran.

Dezenvolve tiha ona “Estratéjia Jestaun Peskas ho Baze iha Komunidades iha Timor-leste” detailladu ida iha fulan Dezembru 2006 no nia forma baze ba ko-jestaun rekursus kosteirus nian (refere ba Seksaun Referensia). Iha mos proposta dezenvolvimentu MMA ka MPA iha Parke Nasional Nino Conis Santana (haree Figura 4).

Estratéjias

a) Introdusaun CBFM ka ko-jestaun sei liu hosi aprosimasaun fazeadu ida ne’ebe envolve dezenvolvimentu planu estratéjiku detailladu ida hodi introdus ko-jestaun iha fatin pilotus iha sukus lubun ida molok atu haluan programa ne’e iha eskala nasional.

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

31

b) Tamba rekoiñese kompleksidade meta ida ne’e nian, mak sei aloka tempu adekuadu ida atu halibur suporte komunidade nian molok atu introdus ko-jestaun iha situasaun suku nian.

c) Liñas komunikasaun, prosedimentus, arranjus no regulamentus institusionais sei dezenvolve hamutuk ho komunidade sira.

d) Fornese treinamentu adekuadu ba parseirus xaves sira iha áreas relevantes hotu-hotu inklui direitus, responsabilidades, métodus peskas ne’ebe habelun ho ekolojia, sst.

e) Proteje abitat no konserva rekursus peskas, dezeña no estabelese Áreas Jestaun Mariñas (MMAs) no Áreas Mariñas Protejidas (MPAs) ho uzus múltiplus ne’ebe rezulta hosi konsulta públiku estensivu ho komunidade lokal sira no ho sira nia konsentimentu esplísitu.

f) Monitoriza implementasaun MMAs ho MPAs nian hamutuk ho komunidade sira atu identifika saida mak la’o diak no saida mak la la’o, dezenvolve lisoens aprendidas, no uza lisaun hirak ne’e hodi dezeña programa ko-jestaun nasional ida.

g) Implementa programa ko-jestaun nasional no monitoriza ninia dezempeñu.

Indikadores

i. Planu estratéjiku detailladu preparadu ona no konkordadu hosi komunidade ba introdusaun fazeadu arranjus ko-jestaun nian inklui MMAs no MPAs.

ii. MMAs no MPAs nia númeru, tipu, boot no efikásia monitorizadu no avaliadu.

iii. Parseirus sira konsiente konaba sira nia direitu, responsabilidades ho limitasoens relasaun ho regulamentus peskas.

iv. Implementasaun arranjus hetan revizaun no emendas iha intervalus apropriadus.

v. Relatórius hosi enkontrus konsulta ho komunidade sira

vi. Treinamentu komunidade hala’o tuir planu treinamentu ida

META 1.4 Sistema monitorizasaun, kontrolu no vijilânsia (MCS) peskas ida ne’ebe kustu-efektivu hodi ajuda jere ita nia rekursus, eskaladu tuir realidades komersiais no servisu hamutuk ho autoridades peskas rejionais relevantes.

Estratéjias

a) Ró peskas lisensiadus estranjeirus hotu-hotu tenki ekipadu ho Sistema Monitorizasaun Ró (VMS) no relata sira nia pozisaun, peskadu diáriu no dadus esforsu nian ho sistema VMS ho diáriu de bordu ba Diresaun Nasional Peskas no Akikultura bainhira presiza.

b) Ró peskas lisensiadus estranjeirus hotu-hotu ho observadores peskas iha ró laran halibur no relata kapturas ikan diáriu no dadus esforsu ho ezatidaun.

c) Transbordu peskadu hotu-hotu monitorizadu liu hosi fasilidades ne’ebe bazeia iha kais iha Timor-leste.

d) Dadus peskas nian halibur atu hodi monitoriza eskuadra no fornese ideias ba revizaun planu jestaun peskas, númeru lisensas peskas no kuota kapturas.

META 1.5 Implementasaun efektivu planus jestaun peskas nian atu alkansa peskadu sustentadu rekursus prinsipais.

Estratéjias

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

32

a) Dezenvolve planus jestaun peskas ba peskarias prinsipais no aktualiza planus bainhira iha informasaun diak iha tempu oin

b) Limita númeru ró nian liu hosi sistema lisensiamentu ró, no ho uzu kuota ikan, hamutuk ho sistema kumprimentu efektivu ida atu bele limita peska ilegal no jere esforsu peskas tomak ho susesu.

c) Ba rekursus ne’ebe boot tebe-tebes ne’ebe nia produtu sustentável difísil atu kalkula, ezemplu mak hanesan pelájikus kiikoan sira, hasa’e esforsus peskas gradualmente enkuantu hala’o ho monitorizasaun ninia impaktu ba rekursus

d) Funsionárius estatístika ne’ebe kapasitadus adekuadamente atu mantein baze dadus konaba lisensas ró nian, dadus hosi diáriu de bordu, ho kapaz atu analiza dadus peskadu ho esforsus nian no hala’o avaliasaun konaba estadu rezervas ikan nian hodi bele uza atu aktualiza planus jestaun peskas nian

Indikadores

i. Planus jestaun peskas nian dezenvolvidu no aktualizadu regularmente

ii. Ró peska komersial hotu-hotu hala’o operasaun tuir lisensa ne’ebe sira iha no hato’o relatóriu hanesan husu

iii. Baze dadus estatístika mantein ho informasaun foun konaba peskas atu hodi bele uza iha avaliasaun estadu rezervas ikan no aktualizasaun planus jestaun peskas

iv. Halo tuir duni % kaptura admissível total (TAC) no % másimu ró ne’ebe mak autorizadu atu hala’o operasaun

v. Peskadu iha estimativa kapturas sustentável nia okos; peskadu kada unidade esforsu (catch per unit effort / CPUE) no komprimentu médiu espésies importantes nian la tun liu nível krítiku

META 1.6 Komunidades sira rekoiñese valor turismu mariñu hanesan luku SCUBA diving, snorkelling no peska rekreasional no buat sira ne’e ko-eziste harmoniziozamente ho peska subsistensia, artezanal, no komersial.

Estratéjias

a) Edukasaun ba komunidade sira konaba valor turismu mariñu

b) Dezignasaun fatin kosteira balun ba luku deit (ezemplu: labele kaer ikan) tuir estratéjia CBFM nian ho selu tarifas ba komunidade bainhira uza fatin sira ne’e

c) Monitorizasaun no kumprimentu regulamentus relevantes peskas nian konaba luku nain no peskadores rekreasionais sira

d) Turismu mariñu rekoiñesidu nudar aktividade ida iha MMAs

e) Enkontrus konsulta anual ho parseirus sira hotu (komunidades, operadores luku, peskadores rekreasionais, DNPA) hodi rezolve konflitus ruma

Indikadores

i. Reuniaun ho parseirus hala’o tinan-tinan

ii. Nível benefísius ba komunidade hosi turismu mariñu tuir duni hanesan ida konkorda hamutuk

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

33

iii. Disputas oituan ka laiha liu disputas entre setores ho rezolusaun diak bainhira iha infrasoens

META 1.7 Rekursus mariñus iha milla naútika (n.m.) 3 hosi tasi ninin nia laran halibur deit hosi ema nasional sira

Estratéjias

a) Lisensas ba peska artezanal no subsistensia iha milla naútika 3 nia laran fó deit no opera deit hosi ema nasional

b) Monitorizasaun efektivu, relatóriu no prozekusaun ba infrasoens

Indikadores

i. Kazus peskas ilegal oituan deit

ii. Ema sira ne’ebe halo ofensa hetan kaer, prozekusaun no revogasaun ba sira nia lisensa tuir lei no regulamentus peskas nian

META 1.8 Bainhira reskursus tasi laran (<3 n.m.) permite, enkoraja kapturas komersiais no esportasaun espésies ho valor aas, hodi aumenta tarifas hosi lisensas, kámbiu estranjeiru ho oportunidades empregu nian

Estratéjias

a) Peskarias sujeitu ba inspesaun no kondesendensia iha nível hotu-hotu, tau observadores peskas iha ró laran, inspetores peskas hala’o monitorizasaun durante dezembarkes iha portu

b) Espésies importantes nia espésies no ninia boot rejistu iha diáriu de bordu, espésies importantes tenki boot liu medida mínimu iha fatin ne’ebe aplika

c) Esportasaun tuir deit planus jestaun peskas; hetan lisensas esportasaun no sertifikadu saúde, preenxe rekizitus saúde no karantena nian

d) Arranjus adekuadus ba monitorizasaun, kontrole, vijilânsia, no kumprimentu atu asegura kondesendensia lisensas ró peskas nian no atu hapara ró peskas ilegal sira; uza kombinasaun ró patruilla peskas, aviaun, satélite no sistema monitorizasaun ró nian

e) Koopera ho nasaun viziñu sira iha jestaun no esploitasaun rezervas konjuntas sira

Indikadores

i. Númeru ho medida ró peskas lisensiadu sira aumenta hodi responde ba númeru alvu peskarias nian

ii. Dezenvolvimentu infraestrutura iha rai leten atu suporta eskuadra nia boot

iii. Observadores peskas, inspetores no ró nain sira hato’o relatóriu konaba informasaun peskadu no esforsus nian ho maneira loloos no pontual

iv. Sistemas VMS no MCS nia servisu efektivu ne’ebe hatudu insidensia peskas ilegal oituan deit no kondesendensia diak ba leis no regulamentus ne’ebe iha

v. Produtus ikan ba esportasaun preenxe duni rekizitus esportasaun nian no Timor-Leste rekoiñesidu internasionalmente nudar esportador sasan kualidade diak nian

vi. Hetan aumentu iha nível empregu no rendimentu

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

34

OBJETIVU POLÍTIKA 2: Konservasaun no, karik apropriadu, reabilitasaun ita nia abitat akuátikus hodi ajuda sustenta produktividade ita nia rekursus peskas nian.

META 2.1 Konservasaun no, bainhira prátiku, restaurasaun ka reabilitasaun abitat akuátiku xave sira, inklui aiparapa laran, ahuruin no bazes duut tasi nian, atu mantein nível produktividade ambiente mariñu ida ne’ebe aas

Estratéjias

a) Estabelese MMAs ho MPAs hodi proteje abitat krítiku ikan nian ho komunidade lokal sira nia apoiu

b) DNPA koordena ho departamentus seluk governu nian ho parseirus hosi setor privadu atu partisipa iha avaliasaun impaktu ambiental dezenvolvimentu nian iha futuru atu identifika no minimiza ameasas potensiais ba ambiente peskas nian

c) Hasae konsiensia públiku nian konaba importansia atu mantein áreas sufisientes tipu abitat akuátiku hotu-hotu iha kondisaun saúde diak hodi suporta peskas

d) Mantein espésies hotu-hotu ne’ebe normalmente hetan iha nia ekosistemas akuátikus

e) Halo mapeamentu distribuisaun abitat kosteirus no ikan nian ne’ebe krítikus no identifika hun hosi kondisaun aat daudaun ne’e (poluisaun, bomba ba ahuruin, métodus peskas destrutivus, sst.)

f) Monitoriza nível poluisaun no determina hun hosi abitat krítiku sira ne’e

g) Koordena ho autoridades apropriadus atu minimiza erozaun nudar rezultadu hosi aktividades agrikultura no florestas ne’ebe lahun diak no hola medidas mitigasaun no konservasaun ne’ebe apropriadu atu elimina ka minimiza impaktu negativu ba abitat kosteiru

h) Enkoraja métodus peskas ne’ebe habelun ho ambiente no deskoraja métodus hirak ne’ebe estraga abitat ka hamosu akompaiñantes (by-catch) barak

i) Dezenvolve ligasaun ho komunidades liu hosi ofisiais peskas distritais atu bainhira iha estragu ba abitat krítiku komunidades sira hato’o kedas ba DNPA

j) Fornese informasaun, opiniaun, no enkorajamentu ba ONG no komunidade lokal sira konaba re-estabelesimentu no konservasaun diak liu ba aiparapa, ahuruin, no bazes duut tasi

k) Estabelese fatin ho hala’o estudu monitorizasaun regular atu grava estadu saúde amostras aiparapa, ahuruin, no bazes duut tasi nian

Indikadores

i. Estragus ba abitat kosteiru sira prevenidu ka minimizadu

ii. Produs ona mapas diak konaba abitat kosteiru sira ne’ebe iha importansia krítiku ba produktividade peskas nian no sira nia espozisaun iha abitat krítiku sira ne’e

iii. Insidensia uzu métodus peskas destrutivus no poluisaun bazeadu ba rai tun ho tempu

iv. Estadu saúde aiparapa, ahuruin, no bazes duut tasi nian iha fatin estudus balun hatudu melloramentu ho tempu

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

35

OBJETIVU POLÍTIKA 3 : Indústria peskas ida ne’ebe sustentável, efisiente, no lukrativu hodi responde nesesidades populasaun nian ba disponibilidade aihan ikan baratu no ho kualidade diak no fornese ba merkadus esportasaun nian ho rekursus barak liu tan hosi tasi laran

META 3.1 Setor peskas privadu ida ne’ebe dezenvolvidu tuir oportunidades komersiais ne’ebe realístiku no sustentável atu hatan ba demanda hosi populasaun doméstika nian ba disponibilidade ikan ho kualidade diak no baratu

Estratéjias

a) DNPA suporta konseitu dezenvolvimentu peskas ida ne’ebe sustentável no bazeia ba demanda no sei hala’o i) sondajein regular hodi kalkula nível produsan ikan aktual iha Timor-Leste, ii) avaliasaun ba potensia produsaun peskas no iii) sondajein ba demanda merkadu konsumidores nian atu determina volume, presu no formas produtus preferidus (fresku tomak, defumadu, abon, maran, enlatadu) iha fatin diferente (Dili, sidade boot sira, sukus); sondajein konaba kanal merkadu aktual ikan nian sei hala’o kobre lokalidades, volume faan hira, hetan presu hira, sst.; rezultadu hosi servisu sira ne’e sei sumariza no sei hato’o ba públiku no sei sai nudar baze ba planus dezenvolvimentu nian

b) DNPA sei hala’o sondajein ida konaba aktividades no prátikas marketing ikan nian daudaun ne’e iha sentrus merkadoria importante sira atu determina saida mak presiza atu aumenta venda / konsumu ikan lokal; sei fó treinamentu ba parseirus xaves atu hadiak métodus marketing nian

c) DNPA suporta dezenvolvimentu fasilidades foun marketing ikan públiku no ijiéniku iha Dili ho sentrus merkadu xaves seluk

d) Promove no adopta sistemas melloradu no kustu-efektivu maneju, prezervasaun, transportasaun no marketing ikan nian

e) Disponibiliza treinamentu, informasaun no opiniaun ba setor privadu atu hadiak sistemas maneju, prezervasaun, no marketing ikan; buat ida ne’e sei enkoraja liu hosi adopsaun padroens ijiene mínimu iha fatin merkadu públiku sira

f) DNPA fasilita asesu kréditu eskala-kiik ba peskador no komersiante sira ne’ebe hato’o propostas komersiais atu hasae abastesimentu ikan nian

g) DNPA suporta inisiativas estudus pilotus atu dezenvolve indústria peskas depois estabelese tiha infraestrutura nesesáriu sira

h) Servisus hamutuk ho setor privadu sei transparente

Indikadores

i. Nível produsaun ho demanda ba ikan aumenta

ii. Rekomendasoens atu hadiak fasilidades no operasoens iha sentrus prinsipais publikadu no adopta ona

iii. Disponibilidade no uzu jelu atu prezerva ikan aumenta no nia kustu ho kustu transportasaun no marketing nian mantein razoável

iv. Fasilidades foun merkadu ikan harii no públiku uza ona

v. Asesu ba ikan liu hosi supermerkadus no merkadus retallus no restaurantes sira aumenta tan hodi faan ikan ne’ebe kaer no prosesssu iha rai laran

vi. Asesu kréditu hadiak ona ba peskadores no negosiantes ikan eskala-kiik ne’ebe merese

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

36

META 3.2 Disponibilidade enkuadramentu ida ba dezenvolvimentu setor peska komersial eskala-boot atu dezenvolve merkadus esportasaun ba ikan ho kualidade diak

Estratéjias

a) Bainhira hatene katak rekursus balun subesploitadus no iha oportunidade atu kaer ho kuantidade boot hosi operadores komersiais eskala-boot, DNPA sei produs planu jestaun ida ba peskas ne’e no hasai lisensa ho kuota ikan

b) DNPA sei enkoraja setor privadu atu halo konstrusaun portu ho fasilidades prosesssamentu nian iha fatin selesionadus balun iha Timor-Leste atu enkoraja esportasaun

Indikadores

i. Planus jestaun peskas ba rekursus tasi laran iha ona, inklui númeru lisensa ne’ebe bele hasai ho kuota ikan kada ró ida

ii. Planus atu harii portu ho fasilidades prosesssamentu hato’o ona no hetan aprovasaun

iii. Konstrusaun hala’o ona no lisensa operasaun nian hasai ona

iv. Estatístika hatudu dezembarkes, empregu no esportasaun ikan aumenta

META 3.3 Atu dezenvolve indústria peskas doméstika, hadiak koiñesimentu no kompetênsia tékniku relasaun ho métodus operasaun peskas ne’ebe efisiente, ekonómiku no habelun ho ambiente, ho ekipamentus no ró sira ne’ebe adaptadu ba kondisoens Timor-Leste nian no buat hirak ne’e hotu presiza atu promove.

Estratéjias

a) Bainhira hatene katak rekursus balun subesploitadus no iha oportunidade atu kaer ho kuantidade boot hosi operadores eskala-kiik no médiu, hanesan pelájikus kiikoan sira, DNPA sei hala’o estudu ida konaba peskas ho ninia ekipamentus hodi determina tipu, ró ninia boot, ekipamentus peskas no motor ne’ebe diak no apropriadu liu ba peskador lokal sira atu hasae dezembarkes ho atu dezenvolve merkadu ba espésies lokal sira ne’e no alkansa nível lukru aseitável ida.

b) DNPA sei estabelese programa ida, hamutuk ho setor privadu, atu halo konstrusaun ka importa ró ho ekipamentus no faan ba peskadores eskala-kiik no médiu sira

c) Nesesidades treinamentu ba setor peskas eskala-kiik ho médiu avaliadu no hola medidas apropriadu atu dezenvolve kompetênsias hirak ne’ebe presiza atu asegura katak opiniaun no treinamentu ida ne’ebe hakarak ne’e disponível atu ajuda setor ne’e atu dezenvolve an ho sustentabilidade

Indikadores

i. Iha ona relatóriu konaba rezultadus estudu viabilidade konaba ró peskas ne’ebe konveniente no konaba demanda merkadu nian no disponibiliza sira nia rezultadu atu diskuti ho komunidades peskas ho setor privadu

ii. Dezeñus apropriadus, ekipamentus, ró ho motores no sira nia fontes abastesimentu disponibilizadu liu hosi setor privadu

iii. Levantamentu ba nesesidades treinamentu hala’o ona no meius atu fornese treinamentu ne’e estabelesidu ona

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

37

iv. Relatórius favoráveis hosi peskadores eskala-kiik ho médiu konaba disponibilidade treinamentu apropriadu ho opiniaun tékniku

v. Iha aumentu dezembarkes no marketing espésies hirak ne’ebe subutilizadus ho presu baratu iha sentrus merkadoria oi-oin iha nasaun nia laran

OBJETIVU POLÍTIKA 4: Dezenvolve indústria akikultura viável ida hodi responde nesesidades populasaun nian ba disponibilidade aihan ikan baratu no kualidade diak no fornese ba merkadus esportasaun nian

META 4.1 Disponibilidade enkuadramentu apropriadu ida ba dezenvolvimentu indústria akikultura nian, inklui treinamentu no opiniaun tékniku ba sira ne’ebe investe iha indústria ne’e

Estratéjias

a) Dezenvolve polítika akikultura, lejislasaun, regulamentus, lisensiamentu no monitorizasaun kondesendensia, adekuadamente modifikadu / adaptadu hosi polítika akikultura ne’ebe estabelesidu ona hosi nasaun viziñu ida, atu asiste dezenvolvimentu no jestaun akikultura komersial iha termus padroens ambientais, saúde no karantena, sst

b) Hala’o avaliasaun kuantitativa ida (pre-estudu viabilidade) ba indústrias akikultura ne’ebe iha

potensia dezenvolvimentu boot liu, inklui espésies ne’ebe viável liu (demanda merkadu nian, adaptasaun ba Timor-Leste) no fatin (lokalidades, númeru hektares) ba dezenvolvimentu akikultura, no ninia benefísiu potensial ba grupus sosiais oi-oin (agrikultores, komersiantes, konsumidores)

c) Dezenvolve GIS no sistema apoiu desizaun akikultura nian atu suporta planeamentu

dezenvolvimentu indústria ne’e

d) Dezenvolve estimativas demanda doméstika nian ba produtus akikultura nian ho identifika oinsá mak diak liu atu hatan ba demanda ne’e

e) Hala’o peskizas konaba maneiras atu hadiak rezultadu akikultura nian no minimiza moras iha

estabelesimentus akikultura ne’ebe iha ona (viveirus governu no kolan agrikultores nian)

f) Bazeia ba rezultadus estudus sira iha leten, dezeña no implementa planu estratéjiku ida ba dezenvolvimentu akikultura sustentável , inklui ligasaun ba investidor potensial sira

g) Asiste dezenvolvimentu produsaun komersial eskala-kiik (ezemplu: viveirus iha kintal laran,

kolan ikan iha fatin favorável) no marketing sira nia produtus

h) Estabelese ka reabilita governu rejional sira nia viveirus, kolan, no sentru treinamentu iha Emera, Ainaro ho Bobonoro atu servii dezenvolvimentu indústria ikan bé rai laran, inklui fish fry ho fingerlings, ne’ebe sei fornese tuir baze ‘uza nain selu’

i) Foufoun sei konsentra ba espésies carp ho tilapia hirak ne’ebe provadu tiha ona no, bazeia ba

demanda ne’ebe indentifikadu ona, kontinua atu halo fingerlings hosi espésies ne’ebe provadu ona ho presu razoável ba setor privadu hosi governu ninia viveirus too bainhira setor privadu sufisiente ida estabelesidu ona

j) Hadiak dezempeñu espésies carp ho tilapia liu hosi introdusaun (ezemplu: espésies World

Fish Centre GIFT) ho programa reprodusaun selektivu limitadu ida

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

38

k) Hasae kapasidade servisu estensaun ho funsionáriu, treinamentu no finansas operasaun

sufisiente atu fornese opiniaun ho apoiu ba agrikultor sira

l) Enkoraja ONG sira iha dezenvolvimentu rural no fornesedor komersial sira atu fó apoiu ba agrikultor sira iha área kréditu, fornesimentu inputs, ho marketing sira nia outputs

m) Fasilita kooperasaun entre agrikultor (grupus agrikultor) sira atu hetan efisiensia iha produsaun

ho marketing

n) Privatiza governu ninia viveirus ka hapara sira atu fornese fingerlings iha kompetisaun ho setor privadu sedu liu kuantu pratikável

o) Monitoriza akontesimentu moras no estabelese regulamentus karantena ikan no hala’o

kumprimentu atu limita ninia impaktu Indikadores

i. Disponibilidade planu dezenvolvimentu estratéjiku akikultura nasional ida ne’ebe hatudu espésies / fatin ho prioridade aas no alvu produsaun objetivu iha termus área kolan ne’ebe harii ona no kria espésies oi-oin iha distritu barak

ii. Nível produsaun alvu alkansa ona hosi kolan akikultura sira (estensivu, semi-intensivu, intensivu) ho unidades produsaun seluk

iii. Disponibilidade ikan, empregu, no rendimentu esportasaun hosi akikultura aumenta

OBJETIVU POLÍTIKA 5: Dezenvolvimentu instituisoens no asosiasoens peskas ho ema funsionárius kapasitadus atu servii nesesidades indústrias peskas no akikultura nian

Meta 5.1 Administrasaun peskas ida ne’ebe iha kapasidade atu opera ho efisiensia no transparensia hodi alkansa ninia objetivus no metas hamutuk ho setor privadu no ninia funsionárius sira dezempeña tuir duni nível ida ne’ebe rekere

Estratéjias

a) Administrasaun peskas iha funsionárius tuir númeru ema ne’ebe hetan treinamentu adekuadu, iha esperiênsia no kompetênsia atu koopera hamutuk ho parseirus sira no bele hala’o sira funsoens prinsipais

b) Atu alkansa objetivus hosi Polítika no Estratéjia Peskas ida ne’e, rekursus umanus no finanseirus limitadus DNPA no instituisoens seluk ne’ebe envolve iha treinamentu no provizaun servisus nian tenki utiliza ho efisiensia. Atu hala’o buat ne’e, funsionárius sira tenki hetan treinamentu to’o nível ida apropriadu no tenki iha sistemas no prosesssus atu possibilita organizasaun atu alkansa ninia metas. Funsionáriu ida ne’ebe iha kapasidade no motivasaun sei sai nudar forsa propulsora iha DNPA no ajénsias seluk ho jestaun diak nia kotuk. Ema hotu-hotu tenki responsabiliza ba implementasaun iha sira nia área responsabilidade no tenki submete ba prosesssu avaliasaun anual ida

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

39

c) Funsionárius DNPA nian sei presiza kompetênsia no esperiênsia apropriadu atu bele jere rekursus mariñus moris Timor-Leste ho efikásia. Ne’e sei rekere variedade treinamentu ida, hosi kursu badak iha rai laran to’o kursu aas ne’ebe kompleta iha tasi balun

d) Instituisoens peskas sei inklui, maibe la limitadu deit ba, MAFP, Ministériu Dezenvolvimentu no Ambiente, Konseillu Konsultivu Nasional no Fundu Marítimu, Asosiasaun Turismu Timor-Leste, instituisoens treinamentu, ONGs no Asosiasoens Peskas

e) Ekilibra nível funsionárius ne’ebe apropriadu liu ba DNPA relasaun ho responsabilidades ne’ebe rekere hosi Diresaun ho previzaun ne’ebe hala’o hela konaba apropriasoens fundu governu nian

f) Fó deskrisaun servisu no esperiênsia ho kualifikasaun ne’ebe rekkere ba nível pozisaun hotu-hotu

g) Dezenvolve no implementa planu dezenvolvimentu rekursus umanus prioritizadu ba DNPA ne’ebe rekoiñese polítika dezenvolvimentu umanu no jéneru nian no hasae kompetênsia funsionáriu sira nian atu hatan ba rekizitus kualifikasaun no esperiênsia nian

h) Karik iha fundu atu orsamenta pozisoens hanesan jestaun, ekonómiku, legal, ofisial kampu no sientífiku, tenki asegura katak pozisoens sira ne’e preenxe ho ema ne’ebe iha kapasidade no motivasaun, hosi ema ne’ebe mak hetan ona treinamentu apropriadu ka hala’o hela programa treinamentu ida ne’ebe konveniente

i) Asegura katak treinamentu ne’e kobre disiplinas ho espektru luan ida ne’ebe iha relasaun ho jestaun no peskas, inklui iha kampu jestaun, legal, sientífiku, sosio-ekonómiku, peskas no ambiente

j) Hala’o levantamentu ida konaba nesesidades treinamentu nian no asegura katak treinamentu tama iha planeamentu ba prazu–naruk ida ba ema individual ho instituisoens hodi haforsa instituisoens peskas sira nia kbiit atu hala’o sira nia funsoens prinsipais

k) Enkoraja uza asistensia téknika prazu-naruk, inklui liga ho instituisoens peskizas ho sira seluk atu fó treinamentu ho kolokasaun servisu ba ita nia funsionárius sira

l) Asegura katak iha asistensia téknika liu hosi konselleirus kualifikadus ne’ebe iha esperiênsia iha dezenvolvimentu kapasidade no treinamentu atu fó apoiu, mentor, treina, no dezenvolve kompetênsias no responsabilidades ba funsionárius nasionais sira

m) Bainhira apropriadu, fornese treinamentu ba provedores servisus sira seluk ne’ebe hakarak atu treina sira nia funsionárius, inklui instituisoens edukasionais, emprezas peskas, ONGs, ho asosiasoens peskas nian

n) Asegura katak funsionáriu DNPA hotu-hotu hatene konaba Governu nia polítika peskas nian, no konaba sira nia knar individual iha jestaun sustentável Timor-Leste nia rekursus mariñus moris no indústrias akikultura nian

o) Asegura katak relatóriu orsamentu, doadores no relatóriu seluk kompleta tuir tempu

p) Alkansa transparensia no responsabilidade ho parseirus sira iha nível aas ida

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

40

Indikadores

i. Pozisoens iha DNPA preenxe ho funsionárius ne’ebe iha treinamentu ho esperiênsia apropriadu

ii. Funsionárius hotu-hotu kontribui efektivamente atu alkansa DNPA nia objetivus no metas

iii. Setores públikus no privadus hato’o sira nia satisfasaun konaba DNPA nia dezempeñu

iv. Avalizasun konaba dezempeñu no kolókius hala’o tinan-tinan

v. Relatórius anuais produzidus no publikadus konaba aktividades prinsipais

vi. Komunidades sira hato’o sira nia satisfasaun konaba dezempeñu funsionárius peskas nian inklui ofisiais peskas distritais

Futuru ba Peskas: Polítika no Dezenvolvimentu Peskas iha Timor-Leste

41

7. Referênsias Dekretu Lei no Regulamentus Peskas (2004) no depois. 1. Baze Jeral Rejime Legal Jestaun no Regulamentu Peskas no Akikultura. Dekretu Lei No 6/2004,

21 Abril 2004. 2. Regulamentu Jeral Peskas. Dekretu Governu No 5/2004, 28 Juillu 2004 3. Alterasaun Dekretu Governu No 5/2004 of 28 Juillu 2004. Dekretu Governu No 3/2005, 6 Juillu

2005 4. Krimes relasaun ho peskas. Lei No 12/2004, 29 Dezembru 2004 5. Estabelesimentu tarifas ba lisensa peskas, inspesaun, aktividades no servisus relasionadus ho

peskas. Dekretu Governu No 2/2005 Diplomas Ministeriais Definisaun zonas peskas. Diploma Ministerial No 01/03/GM/I/2005 Persentajein akompaiñates ne’ebe tolera. Diploma Ministerial No 03/05/GM/I/2005 Lista espésies akuátikas protejidas. Diploma Ministerial No 04/115/GM/IV/2005 Medidas mímimas espésies ikan ne’ebe bele kaer. Diploma Ministerial No 05/116/GM/IV/2005 Sansoens ba infrasoens peskas nian. Diploma Ministerial No 06/42/GM/II/2005 Referênsias Seluk Community based fisheries management strategy for Timor-leste (Estratéjia Jestaun Peskas ho Baze iha Komunidade iha Timor-Leste), NDFA, MAFF, December 2006. End of Mission Report (Relatóriu Missaun Ramata), Marine Environment and Coastal Management Consultant Team, UNDP Environmental Governance Support Program, UNDP, Dili, 9 February 2006. Guide to the Fisheries Law and Regulations of Timor-leste (Matadalan ba Lei no Regulamentus Peskas Timor-Leste), NDFA, MAFF, 2006. “The Future for Fisheries: a Policy and Strategy for the Responsible Development and Management of the Fisheries of Timor-leste (Futuru ba Peskas: Polítika no Estratéjia Dezenvolvimentu no Jestaun Responsável Peskas iha Timor-Leste), NDFA, MAFF, December 2006. “Fish for the Future: a strategic plan for the fisheries of Timor-Leste (Futuru ba Peskas: planu estratéjiku ba peskas iha Timor-Leste)”, FMES, 30 May 2001. “The Timor-leste Coastal/Marine Abitat Mapping for Tourism and Fisheries Development Project (Projetu Mapeamentu Abitat Kosteiru / Mariñu ba Dezenvolvimentu Turismu no Peskas Timor-Leste)”, 5 Project Components, MAFF, October 2006. Regulation 2000/19 on Protected Wild Areas in Timor-Leste (Regulamentu 2000/19 konaba Áreas Protejidas iha Timor-Leste), UNTAET, July 2000.