FIRMAPIDU7. aprill 2009

2 REKLAAMÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031

Maitsvad road sünnipäevadele, pulmalaudadele

***

Ahvatlevad suupisted vastuvõttudele, bankettidele

***

Lustakad peolauad lastele

***

Stiilsed road stiilipeole

***

Toitlustamine suvepäevadel, talvepäevadel

***

Grillpidu koos grillmeistriga

info@k-catering.ee * tel 56 654 735www.k-catering.ee

SÕNUMID 3 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

TUNNISTUS ISO sertifikaat üritusturundajatele Event Masters omandas ser-tifikaadi ISO 9001:2000, mis on kvaliteetjuhtimist kinnitav tunnistus. Event Mastersi üri-tusturundusüksuse juht Jaa-nus Jegorov näeb ISO oman-damises ennekõike garan-tiid: “Suudame anda klien-dile tööprotseduuride järgi-misega suurema turvatunde ning garantii ürituse õnnes-tumiseks.”Eesti üritusturundusette-võtetest on sama sertifi-kaadi saanud varem Üritus-turundusagentuur Broadline. Tänapäeva muutuvais tingi-musis on saanud ISO stan-dardi järgimine arenenud maailma ettevõtete jaoks aga usaldusväärsuse garan-tiiks lausa sel määral, et sar-naste pakkumiste puhul eelistatakse ettevõtet, kes omab rahvusvaheliselt tun-nustatud ISO standardit.

LIITUMINEBroadline liitus võrgustikuga ComVort Eesti üritusturundusagen-tuur Broadline sõlmis märt-sis 2009 liitumislepingu suu-rima rahvusvahelise sõltuma-tute turunduskommunikat-siooni agentuuride võrgusti-kuga ComVort. Broadline’i juhatuse liikme Neeme Kari sõnul on liikme-staatuse pälvimine agen-tuurile suur tunnustus, kuna

see näitab ettevõtte taset ka rahvusvahelises mastaa-bis. Kari sõnul valitakse igas-se turupiirkonda enamasti üks agentuur, kes peab vas-tama keti poolt ette antud nõuetele.

KLIKIJAHTVirtuaalmess kogus 350 000 külastust17.–31. märtsini toimunud virtuaalsel peomessil “Suve-päevade eri” osales üle kolme kümne ettevõtte, kes pakkusid ligi sada eri soodus-pakkumist. Virtuaalmessil oli suur hulk suvepäevade ja teiste suviste ürituste korral-damisega seotud pakkumi-si nii peoruumide, majutuse, toitlustuse kui ka aktiivse te-gevuse vallas.Neljandat aastat järjest peo-korraldusportaali Firmapi-du.ee korraldatud messil oli 25 000 lehevaatamist päe-vas, mis teeb kahe nädala jooksul kokku üle 350 000 külastuse.Portaali www.firmapidu hal-dava OÜ Scannsmart tegev-juhi Kadi Kollomi sõnul on majanduslangus kindlasti messi külastatavusele mõju avaldanud, aga majutus ja aktiivse tegevuse erineva-te pakkumiste vastu oli huvi suur. Palju tähelepanu said ka ärikingituste ning kinke-kaartide pakkujad ning sa-mas ei jäänud vaeslapse ossa ka teised tegevusalad.Virtuaalmess on Kollomi sõ-nul mugav võimalus saada häid pakkumisi ilma liigselt aega kulutamata.

Kuldmuna Reklaamiauhinnad parimatele

Üritusturundajatele jagati esmakordselt Kuldmunasid 3. aprillil toimunud Eesti rahvuslikul reklaamikonkur-sil Kuldmuna 2009 tunnus-tati sel aastal esmakordselt ka paremaid turundusüri-tuste tegijaid.

Konkursile esitati 48 tööd nel-jas kategoorias: parim sisekom-munikatsiooni üritus, parim klientidele suunatud üritus, pa-rim müügiedendusüritus ning parim kujunduslahendus üri-tusel. Sisekommunikatsiooni-ürituste kuldmuna võitis Royal Service loodud muusikal “Tor-nimäe teemandid”, parima kliendile suunatud ürituse kuldmunaga pärjati Elamus-stuudio müügiedendusüritust “MOFF”, parima kujundusla-henduse pälvis Royal Service’i lahendus üritusel “Mission OC15: Taevas pole piiriks” ning aasta üritusturundusagentuu-riks kuulutati Royal Service.

Üritusturundusagentuuri-de Liidu osalemine Kuldmuna konkursil ja Üritusturunduse Kuldmuna 2009 väljaandmi-ne on pikaajalise töö vili, mille sünni eest peame olema tänuli-kud erandlikult kõikidele liidu liikmetele, räägib ÜTALi juha-tuse liige Jüri Peetson.

“Vaatamata erialaliidu tege-vuse mõttekuse teemal kräunu-

jaile, esitati töid ka liidust väl-jast. Võimalik, et konkurss on just see kärbsepaber, mis kut-sub meie organisatsiooniga ühinema uusi tõsiseid tegijaid Eesti üritusturundusmaasti-kult,” loodab ta. “Üritusturun-duse Kuldmuna 2009 on väike samm inimkonna jaoks, kuid suur meie valdkonnas tegut-sejaile.

Rahvusvahelise žürii liik-me Aive Levandi sõnul oli kan-didaate palju ja nende tase üht-laselt hea. “Silma jäi aga see, et ürituste kirjeldustes ei olnud kordagi toodud välja PRi lisa-väärtust. Samas kui üritusest rääkimine ja sealt saadav tunne on sellega tugevalt seotud,” rää-gib Eesti Suhtekorraldajate Lii-du juhatuse liige Levandi.

“Eesti üritusturundus on võistlustes osalenud töid vaada-tes üsna vilgas. Tööd olid väga tasavägised, aga võitjad eral-dusid selgelt. Kui vaatan Ees-ti üritusi soomlase silmadega, siis minu arvamust mööda Ees-ti üritused muutuvad tulevi-kus rohkem rõhuasetusega si-sule, kaugenedes puhtast peo-kultuurist. Eesti üritused on rahvusvahelisel tasemel,” rää-gib žürii liige Kari Tamminen Markkinointiosakeyhtiö i2-st.

Urve Vilk

� Jüri Peetsonil on hea meel, et konkursile esitati töid ka väljastpoolt liitu. Foto: Indrek Susi

TULEMUSED

Kuldmunad 2009Üritusturunduse Kuldmunad � Sisekommunikatsiooniüri-tus “Tornimäe teemandid”,Royal Service� Müügiedendusüritus “MOFF”, Elamusstuudio� Kliendiüritus “Mission OC15: Taevas pole piiriks”Royal Service� Kujunduslahendus üritusel “Mission OC15: Taevas pole piiriks”, Royal Service Üritusturunduse Hõbemunad � Sisekommunikatsiooni-üritus “Novembrikuumus”, Event Masters� Kliendiüritus “PÖFFi lõpe-tamine”, Broadline� Parim kujunduslahendus üritusel “PÖFFi lõpetamine” Üritusturunduse Pronks muna � Kliendiüritus “Seesa-mi kontori avamine”, Event Masters � Kujunduslahendus üritusel “Paulig kohvitelk”, Elamus-stuudio Aasta üritusturundusagen-tuur � Royal Service

187 avarat tuba

7 konverentsiruumi (6-500 inimesele)

À la cartè restoran, lobby baar

Ööklubi Str& (R, L)

Spaakeskus, iluteenused

Päikeseterrass, jõusaal

Ülemaja WiFi

Tasuta parkimine

Kosmiliselt kompaktneKosmiliselt kompaktne

4 FIRMAPIDUÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Urve Vilkurve.vilk@aripaev.ee

Sven Sommer, ASi ABB kom-munikatsioonispetsialist, üt-leb, et alustuseks tasuks läbi mõelda, kas ja milliseid üritusi üldse vajatakse. Enamasti jää-vad sõelale kliendilähenemi-sega üritused ning pikkade tra-ditsioonidega üritused, millest paljud on suunatud oma töö-tajatele ja mille emotsionaal-ne väärtus on mõnikord suu-rem, kui seda on võimalik ra-has mõõta.

Muidu varju jäävad töötajad saavad võimaluse särada“Nii ürituse ettevalmistamise kui ka elluviimise faasis tasuks leida võimalikult palju ressurs-se maja seest. Lisaks kulude kokkuhoiule annab see sageli ka motiveeriva efekti inimes-tele, kes igapäevatöös välja ei paista, nüüd aga saavad selleks võimaluse,” räägib Sommer.

Sommeri sõnul on teenuse tellimise asemele võimalik ise

Rahanappusel

Kui rahalisi vahendeid napib, tasub firmaürituse korraldamisse kaasata aktiivseid inimesi ettevõtte seest – töötajad saavad hakkama nii dekoratsioonide valmistamise, muusika esitamise, toidu valmistamise kui ka õhtu juhtimisega.

eelistaproffidele omi

korraldada nii toitlustus kui ka heli ja dekoratsioonid, omast majast on võimalik leida nii õh-tujuht kui ka esinejad.

ABB on iseorganiseeritud ettevõtmiste näitena korral-danud tehase laienduse puhul ürituse, mille ettevalmistus-test tehti ise umbes pool. “Nii on võimalik kokku hoida vee-rand kuni pool eelarvest,” rää-gib Sommer.

Toimumispaigana kasuta-ti tehaseruume, ruumide eral-damiseks sobisid kasutama-ta laoriiulid, toodete näol olid omast käest võtta ka dekorat-sioonid. “Pärast üritust kiide-ti, et nii vahvat üritust pole am-mu olnud, mis oli veidi üllatus-lik, aga samas motiveeriv hin-nang,” räägib Sommer.

Sommer soovitab ürituse planeerimisel läbi vaadata kõi-kide töötajate hobid, sest ini-meste huvialasid on võimalik edukalt ürituse organiseerimi-sel ära kasutada.

Raskemaid isekorraldata-vaid valdkondi on toitlustami-ne. “See on üks komplitseeritu-maid kuluartikleid, aga siingi

võib fantaasiat kasutada. Suvel on see lihtsam, toitlustuse võib siduda näiteks mõne võistluse-ga, või siis osta hulgi laost pool-toodangut ja leida ette võttest mõni grillimeister,” soovitab Sommer. Teiseks komistuski-viks võib osutuda esinejate leid-mine, kui on vähe esinejahin-gega töötajaid, teab Sommer.

Sisseostetavate teenuste hinnad kukkunud Sisseostetavate teenuste pu-hul soovitab Sommer küsida mitme firma pakkumisi, sest hinnad võivad olla kohati pä-ris soodsad. “Ja kindlasti jul-gustan kõiki üritusi rohkem ise korraldama. Ürituste sisse-ostmine heal ajal läks ikka lau-sa üle mõistuse suureks,” leiab Sommer.

Ka ASi ISS Eesti personali-juht Helo Tamme ütleb, et üks võimalus ürituste korraldami-se puhul raha säästa on mit-te kasutada üritusturundusfir-made abi, vaid korraldada üri-tus ise. “Meie organisatsioo-nis töötab Eestis ligi 1800 ini-mest, kellest 150 on administ-

ratiivtöötajad. Näiteks eelmi-ne jõulu pidu administratiiv-töötajatele oli meil korralda-tud koos infopäevaga ning sel-le organiseeris meie turundus-osakond. Päeva esimesel poolel võeti aasta kokku ning sellele järgnes meelelahutuslik osa,” räägib Tamme.

Kui üritus tellida firmalt, võib nende kaudu esinejate tel-limine odavam olla, aga samas olid ka meie turundajad väga tublid, leiab Tamme.

Väikese kokkuhoiu annab Tamme sõnul ka osalustasu määramine. “Näiteks suvepäe-vadel, mis on ainult fun-üritus, ja kus võisid osaleda ka tööta-jate pered, oli meil kehtesta-tud osalustasu, tõsi küll, see oli mini maalne, pigem sümbool-ne,” meenutab Tamme. “Üks kokkuhoiuvõimalus on muidu-gi ka üritus üldse ära jätta, aga seda me ei tahaks,” ütleb ta.

ASi Prisma Peremarket per-sonalijuht Reet Ratas soovitab säästa suvepäevade asukoha ja kestuse pealt. ”Tore pidu ei pea kestma tingimata mitu päeva, ka viis tundi koos veedetud kva-

liteetaeg võib olla tore vahel-dus igapäevatööle.” Ratase sõ-nul ei ole hea peo kohustusli-kuks osaks ka pikk ühine bussi-reis, suvepäevad võivad toimu-da ka töökohale lähemates pai-kades.

Esineja tellimise asemel pane oma töötajad laulma “Juhul kui eelarvet napib, soo-vitan maksimaalselt ära kasu-tada aktiivseid töötajaid, kes on nõus tegema suvepäevade meelelahutuslikku osa. Näi-teks üritusi korraldavast ette-võttest tellimise asemel on või-malik panna aktiivsetest töö-tajatest kokku meeskond, kes väljasõitu juhiks ja organisee-riks,” räägib Ratas. Ka soovi-tab ta professionaalsete muu-sikute tellimise asemel panna kokku muusikaline kollektiiv oma töötajatest.

“Suvepäevade eesmärk on meeskonda ühendada ja kind-lasti ei tasuks neid kergekäeli-selt ära jätta, pigem panna pea tööle ja leida lahendusi, kuidas ise ja oma jõududega hakkama saada,” soovitab Ratas.

töötajaid

FIRMAPIDU 5 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

KOMMENTAAR

� Üritusturundusfirmast tee-nuse tellimise asemel kasuta organiseerimisel oma ettevõt-te aktiivseid töötajaid.� Võimalusel kasuta ürituse toimumispaigana olemasole-vaid firma ruume.� Muusikute palkamise ase-mel pane kokku muusikaline kollektiiv oma töötajatest.� Pidu ei pea kestma mitu päeva, piisab ka ühest õhtust.� Pidu ei pea toimuma ette-võttest väga kaugel, nii sääs-tad sõidukulu. Pidu ühenda va-jadusel koolituse või infopäe-vaga.� Määra osalemistasu.

V iimane suurem üri-tus oli meil 2007. aas-ta lõpu jõulupidu. Tol

ajal oli meie organisatsioo-nis 2500 inimest, nii et me ei oleks mahtunud ära ühtegi teise ruumi peale Linnahal-li, mis aga oli kallis ja mitte eriti hubane koht. Nii korral-dasime peo meie enda toot-mishallis, mis oli Eestis üsna markantne tegu.

Elcoteqi puhul on tradit-siooniline see, et inimesed teevad palju oma ressursside-ga. Kui tahetakse koos olla, siis organiseeritakse üritu-sed ise. Kui täna ollakse har-junud, et tööandja korraldab kõik ja maksab ise kõige eest, siis kuna meil on töötajaid

väga palju, ei ole meil rahali-selt võimalik nii palju üritusi korraldada, kui inimesed se-da tahaksid.

Aga kui on soov koos mi-dagi teha, teeme ise, ja ette-võte leiab alati ka võimalu-se tegemisi veidi toetada, kas siis transpordi või soodsa-mate lepingutingimuste leid-mise näol. Nii näiteks käivad meie töötajad karti sõitmas, tihti peetakse ka sünnipäevi.

See on ka premeerimisega seotud, kui osakond on mille-gagi hästi hakkama saanud, leitakse viis tunnustamiseks, kas või väikese spaakülastuse osalise doteerimise näol.

Ülle Mitt, ASi Elcoteq Tallinn personalijuht

ÜKS KÜSIMUS

Kas Teie ettevõttes toimu-vad sel aastal suvepäevad?

Arvatavasti suvepäevad ei toimu.

Töötajad suhtusid sellesse teatesse väga mõis-likult. Kui sellest teatasime, siis nurisejaid polnud, pi-gem ollakse rõõmsad, et al-les on töökoht. Ja ega see ot-sus pole selles mõttes lõplik, et me kunagi enam suvepäe-vi ei korralda, see on nii sel aastal ja siis vaatame edasi, mis saab.

Katrin Joala, ASi Ensto Ensek personalijuht

TASUB TEADA

STATISTIKA

aripaev.ee lugejate küsitlus oktoobris 2008� 1607 vastajat

aripaev.ee lugejate küsitlus märtsis 2009� 781 vastajat

Kas Sinu firmas oli/on sel aastal firmaüritusi?

mõlemad toimuvad

40%

suve-päevad

jäid ära 10

ei huvita 17

muu

jäid ära kõik 13

jääb ära jõulupidu 61 säästu-pidu 8

mõlemad toimuvad

18%

ei hu-vita 24

kõiktoimu-vad 18

ei tea 23

ära jäävad kõik 27

suvepäevadjäävad ära 8

Illustratsioon: Anti Veermaa

16.0416.04 TARTUTU Athena Kesthena Keskus kl 19l 1917.04 PÕLTSAMAA Kultuurikeskus kl 1917.04 PÕLTSAMAA Kultuurikeskus kl 1922.04 TALLINN Rävala 8 saal kl 1922.04 TALLINN Rävala 8 saal kl 1923.04 KUNDA Linna Klubi kl 1923.04 KUNDA Linna Klubi kl 1929.04 VILJANDI Ugala kl 1929.04 VILJANDI Ugala kl 1905.05 PÄRNU Endla Küün kl 1905.05 PÄRNU Endla Küün kl 1906.05 VALGA Kultuurikeskus kl 1906.05 VALGA Kultuurikeskus kl 19

16.04 TARTU Athena Keskus kl 1917.04 PÕLTSAMAA Kultuurikeskus kl 1922.04 TALLINN Rävala 8 saal kl 1923.04 KUNDA Linna Klubi kl 1929.04 VILJANDI Ugala kl 1905.05 PÄRNU Endla Küün kl 1906.05 VALGA Kultuurikeskus kl 19

Merle Palmiste

09.04 MÄRJAMAA Rahvamaja kl 1916.04 VÄIKE-MAARJA Rahvamaja kl 1921.04 RANNU Rahvamaja kl 1924.04 JÕHVI Kontserdimaja kl 1911.05 KEILA Kultuurikeskus kl 1912.05 TARTU Athena Keskus kl 1914.05 TALLINN Rävala 8 saal kl 1920.05 KURESSAARE Kultuurikeskus kl 1922.04 PÄRNU Kuursaal kl 19

6 HINNADÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Firmaüritusi saab täna korraldada varasemaga võrreldes tunduvalt soodsamalt, sest nii toitlustuse, heli- ja valgustehnika üüri kui ka õhtujuhi hinnad on langenud kuni 30%.

Balti Kontserdi juhatuse lii-ge Marko Erlach ütleb, et klien-dile tullakse tihtipeale heli- ja valgustuslahenduste rendi hinna suhtes vastu, et klien-di tehnilised vajadused saak-sid lahendatud kasutuses ole-va eelarvega. “Kliendid on ha-kanud varasemast enam kasu-tama võimalust tellida heli, val-gus ja video ühest kohast, ku-na see võimaldab neil säästa raha ning allhankijate tegevu-se kooskõlastamisele kuluvat aega,” märkis Erlach.

Praegustele majanduslike-le oludele tuginedes langetas Balti Kontsert selle aasta al-guses paljude seadmete üüri-hindu. “Samuti oleme langeta-nud teenuste hinda keskmiselt 20 protsenti. Lisaks pakutakse soodustust tehnika kogusest sõltuvalt 5–25 protsendi ulatu-ses,” räägib Erlach.

Hinna paneb paika nõudlus ja pakkumiste hulk Lisaa lla hindlust ant a kse mitme päevastele sündmuste-le ning kokkuleppelisi soodus-tusi ka püsiklientidele. Turu-majanduse reeglid kehtivad ka tehnika üüri valdkonnas, hin-na kujundab nõudluse ja pak-kumise tasakaal. “Praegusel ajal, kui firmaüritusi korral-datakse vähem, on tehnikafir-mad töö saamise huvides kind-lasti paindlikumad,” selgitab Erlach.

“Mida suurema ja vastutus-rikkama sündmusega on tege-mist, seda olulisem on valida usaldusväärne ja kompetent-ne tehnikafirma,” arvab Erlach. Mõnesaja osalejaga firmapeo jaoks renditava tehnika eelarve võiks Erlachi sõnul olla 15 000–20 000 krooni.

Event Cateringi haldava OÜ Profood Invest tegevjuht Kert Kivistik ütleb, et müügihinda-de kujundamisel on firma läh-tunud paindlikkusest, mis an-nab kliendile võimaluse en-da kasuks hinda soodsamaks kaubelda.

Kindlasti ei ole see aga ree-gel ning ei kehti kõikide telli-muste puhul. Võimaliku soo-dustuse pakub välja projekti-juht, kes nimetatud kalkulat-siooni on koostanud, arvesta-des eelkõige tellimuse kogu-mahtu. “Arvestades keskmist turuhinda toitlustamise sekto-ris, oleme ka meie oma müügi-hindasid korrigeerinud. Võr-reldes 2007. aasta algusega, on toitlustamise ja teeninda-misega seotud hinnad lange-nud ligi 10–20 protsenti,” rää-gib Kivis tik.

Ettevõtja jaoks on odavne-nud tööjõukulud, mis omakor-da annab ettevõtetele võima-luse pakkuda ürituste tarbeks teenindavat personali soodsa-

Nüüd õige aeg

ma tunnihinnaga kui näiteks aasta tagasi.

OÜ Kuusk tegevjuht Aivar Kuusk räägib, et praegu on ta keskendunud rohkem firma juhtimisele, mitte õhtujuhi tööle. “Aga sel aastal jäävad el-lu paindlikumad ja agressiivse-mad. Kui enne 2008. aastat ma alla 10 000 krooni isegi ei ha-kanud liigutama, tavaline tasu sündmuse eest oli 15 000 kroo-ni, siis nüüd tuleb olla paindli-kum, hind on langenud umbes 30 protsenti ehk leppida tuleb 10 000 krooniga.”

Kuuse sõnul võis enne olla uhke, et on nii palju klinte, aga praegusel ajal ei lasta ära üh-tegi klienti, ükskõik mis sünd-musega on tegu.

Samas on tegu turu norma-liseerumisega, kui varem tek-kis enne jõulupidusid või suve-päevi massiliselt uusi firma-sid, mis pärast hooaega tege-vuse kokku tõmbasid või pank-rotti läksid, siis nüüd jäävad el-lu loominguliselt tugevad, rää-gib Kuusk.

Kümne tuhande asemel nüüd hinnaks kuus tuhatÕhtujuht Alar Ojastu räägib, kui aasta tagasi oli õhtu juhti-mise eest suhteliselt lihtne kü-sida 10 000 krooni, siis nüüd ei ole 1/3 firmasid sellist hin-da enam suuteline maksma. Keskmiselt jõuavad sellised firmad maksta 6000 krooni, li-sab Ojastu.

Teise kolmandiku moodus-tavate firmade, milleks on tih-ti Eestis tegutsevad välisfir-mad, maksevõime ei ole muu-tunud. “Ja siis on veel üks kol-mandik, kes ei telli enam üld-se või ei jõua midagi maksta,” räägib Ojastu. Soodustuste te-gemine on siiski individuaal-ne, palju sõltub ka üritusest ja osalejate arvust. Viktoria Lummo

� Kui aasta tagasi küsis Aivar Kuusk õhtu juhtimise eest keskmiselt 15 000 krooni, siis nüüd on õhtu eest tasuks 10 000 krooni. Foto: Julia-Maria Linna

Mis aitab inimesi raskusi ületada? Mis aitab fir-mat raskusi ületada? See on ühtsus ja usaldus üksteise suhtes. Selle tekkeks on ühistel ettevõt-mistel suurem mõju, kui me seda lootagi oska-me. Ühised vahvad elamused firmapeol annavad jõudu ühiselt võidelda raskustega, mis ju kõigi ees seisavad praeguses majanduslanguses.

Pirgu Mõis ootab oma endisi klien-te kordama meil läbiviidud fantastilisi pi-dusid ja uusi kliente tulema veendumaks, et väljasõidumõis-jahiloss PIRGU on oma privaatsuses firmapeo PARIM PAIK !

www.pulmapidu.eeTel 51 33 323, 645 5381, Ruth-Kaja Pekk

Firmapidu on vaja just raskel ajal

Coca-Cola Plazas asuva A.Le Coq Sviidi näol on tegemist 40-kohalise privaatse ja

luksusliku nahktoolidega varustatud kino- ning konverentsisaaliga.

Sel sügisel sai Sviit ka uue, senisest veelgi eksklusiivsema sisekujunduse.

See on ideaalne koht firma ürituste läbiviimiseks, klientide vastuvõtuks, esitlusteks ja

koolitusteks. A.Le Coq Sviiti külastades saab meeldivalt aega veeta ka selle juurde

kuuluvas baariga lounge’is, kust avaneb kaunis vaade Tallinna vanalinnale. Võimalus

lõõgastuda pärast üritust filmi vaadates ning nautida esmaklassilist teenindust.

Soovi korral võimalus tellida catering.

Konverentside ja nõupidamiste läbiviimiseks on olemas kaasaegne esitlustehnika.

Uuri võimaluse kohta korraldada firmaüritus või sünnipäev

A.Le Coq Sviidis www.forumcinemas.ee/b2b või telefonil 6 800 7 11.

Pakkumiskoodi w057k alusel rendihind 10% soodsam! Pakkumine kehtib kuni 07.05.2009.

HINNAD 7 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

HINNAD

pidutseda!

Ilutulestiku hinnad pole varase maga võrreldes eriti langenud, küll aga on tänu tehnika arengule sama raha eest saadav tulevärk nüüd efektsem, räägib Arnika juha taja Eduard Tani.

Ilutulestiku Keskus Arnika juhataja Eduard Tani ütleb, et tingimisvõimalus on alati läbi-rääkimiste tulemus. “Usun, et alati on olemas võimalu-si kompromissideks,” mär-gib Tani.

Tani sõnul on ilutulestiku-materjali hinnad alates 2007. aastast tõusnud 15–50%. Samas on teenuste hinnatase jäänud sarnaseks 2007. aastaga.

Sama hinna eest saadav tulevärk on võimsam “Ilutulestiku alal on väga suur konkurents ja käib tihe rebimi-ne. Arvan, et hinnad pole 2007. aastaga võrreldes praeguseks kahanenud, küll aga on tänu tehnika arengule muutunud meie tehtavad tulevärgid efekt-semaks,” räägib Tani.

“Lisandunud on uusi efekte ja paremaid lahendusi ning jär-jest moodsamaks muutub ilu-tulestik muusika saatel,” rää-gib Tani.

“Samas tuleb nentida, et te-gemist on kunsti liigiga, mille teostamiseks on vaja materjali. Ilutulestikku võib võrrelda lille-dega – hinnast sõltub lille valik, võib kasutada meetriseid roose aga ka metsast korjatud rukki-lilli,” räägib Tani .

Eduard Tani sõnul võib ilu-tulestikku võrrelda ka maali-kunstiga – värvi ja molberti hind on ostes analoogne, aga tulemus on alati erinev.

Ilutulestik peab tekitama üleva emotsiooni“Palun mitte võrrelda ilutules-tiku pakkumisi laskude arvu või kestvuse järgi – see ei taga emotsiooni,” rõhutab Tani.

Ega ka lillede pikkus ega arv taga emotsioone ning värvi kilo molbertil ja molberti ruutmee-ter ei tee ju maali ilusamaks, toob Tani võrdluse. “Mõlemal puhul saab kunsti teha. Tule-mus sõltub aga tegijast,” rää-gib Arnika juhataja.

“Ilutulestiku puhul on iga suvi tehtud hinnapakkumisi, kus oleme kriitiliselt oma tee-nuste hinna üle vaadanud ja andnud endast parima,” rää-gib Tani.

Tani sõnul saavad ilutules-tikku tellivad firma aga ena-masti soodustust tööde arvu pealt ehk siis sõltuvalt sellest, kui tihti teenuseid tellitakse.

Ka praegu võib firma kodu-lehelt leida mitmeid soodus-pakkumisi, mõnel juhul isegi kuni miinus viiekümne prot-sendi ulatuses.

Ilutulestiku- turul tihe rebimine

KOMMENTAAR

Sel aastal pole meie fir-mas veel ühtki suur-üritust olnud, kuid kui

tavaliselt peab ürituste kor-raldajatega ühendust võtma ise, siis praegu on nii, et pak-kumised tulevad justkui ise-enesest

Varasemast tunduvalt rohkem ollakse valmis kon-kureerima ja läbi rääkima, kindlasti jätkub see suund ka selle suvel.

Juba 2008. aasta det-sembris, kui toimus meie

Esinejad tõstsid hindu 2007. aasta jõuludeks ning seejärel 2008. aas-

ta jaanipäevaks ja siis veel-kord 2008. aasta jõulude ajal. Seega eelmise aasta hinnad olid laeks, millest paljuski tänini kinni hoitakse. Ena-mik esinejaid ei ole nõus veel jõuliselt hindu langetama, arvan, et see võib toimuda selle aasta jõulude paiku, kui on näha, et tellimusi on vähe ja ka konkurendid hinna al-la lasevad. Siis ei jää lihtsalt muud üle.

Hinnajäikuse põhjus on näiteks, et tihti tehakse õhtu juhi tööd teise töö kõr-valt hobi korras. Need te-gijad, kel on olemas ka põ-hitöö, pühendavad ennast suures jaos ainult põhitöö-le, jättes üritustegevuse kat-ki – kui küsitud hind ei sobi, ei esineta üldse. Need, kel-

Õhtujuhi saad sel aastal soodsalt� õhtujuhi keskmine tasu kroonides

� krooni 2009. aastal

12 000� 2008. a

500� 1999. a

6000� 2004. a

9000

Allikas: Äripäev

� Valdur Peebo, G4S Eesti personalijuht

firma aasta parimate vastuvõtugala, millele saabus üle 1000 töötaja, oli tunda korraldaja suuremat valmi-dust olla paindlik, kuigi selle ürituse kokkulepped olid sõl-mitud tunduvalt varem kui detsembris.

� Kateriin Voites, Mirka Agentuuri ürituste korral-daja

lele esinemine on põhitege-vus, on hinnalangetuseks altimad.

Eraisikud ja firmad, kes helistavad otse esinejatele, ei julge tasu suhtes tavaliselt eriti kaubelda, nii et esinejat agentuurist tellida on sage-li soodsam – et oleme teinud esinejatega pikaajalist koos-tööd, on meil kergem neile turu olukorda selgitada.

Kui enne 2000. aastat oli õhtujuhi hinnaks 500–1000 krooni, siis nüüd küsi-vad tipptegijad kuni 20 000 krooni.

Keskmiselt jõuavad firmad maksta õhtu juhile tänavu siiski vaid 7000 krooni.

Klaara-Manni puhkemajaRandivälja küla, Tori vald, Pärnumaa;

Info ja tellimine 56 457 745; e-post info@klaaramanni.ee

“Karskuslättele puhkama!”“Karskuslättele puhkama!”

www.klaaramanni.ee

Puhkemaja kasutus koosviibimisteks, seminarideks-oppepäevadeks.

Tegevust ja meelelahutust koigile!

8 TURGÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Trendiks tellimusi Kui varem oli populaarne üritusi pikalt ette bronee-rida, siis nüüd muudab üritus-turundajate elu ebakindlaks üsna tavali-seks muutunud viimasel het-kel tellimuste tühista mine.

Üritusturundusega tegeleva OÜ Fiesta Service projektijuhi Toomas Puna sõnul on teenus-te hinnad langenud keskmi-selt kümme protsenti, kokku-leppeni jõutakse aga ka 20–30 protsendi võrra kliendisõbrali-kemate hindadega. Suuremat soodustust poleks aga enam võimalik pakkuda.

Puna tunnistab, et turgu po-le enam. “Kolm kuud on olnud täielik vaikus – nullseis. Ka su-vine väljavaade tundub suhte-liselt tume, kuna kliendid tee-vad muutusi ja otsuseid kiiresti ning ootamatult. Kui varem oli populaarne pikalt-pikalt üritu-si ette planeerida, siis nüüd on muutunud populaarseks üritu-si ära jätta,” kurdab Puna.

Turg teeb meele mõruks “Meele teeb mõruks, kui viima-sel hetkel öeldakse ära. Kui ole-me juba aega ja ressursse pla-neerimisele kulutanud,” rää-gib Puna.

Puna sõnul sarnaneb Fiesta Service hetkeolukord aasta-ga 2004, kui turule siseneti. “Ainult mõned riigihanked aita-vad veel toime tulla. Personal töötab projekti põhjal ja seda-gi langenud palganumbritega,” räägib Puna. Klientidega suhel-dakse Puna sõnul väga palju – pakutakse lihtsamaid lahendu-si, et firma saaks siiski soovitud üritused ära korraldada, olgugi et piiratud vahenditega.

OÜ R & Reede tegevjuht Avo Hein sõnab, et seis on eelmi-se aastaga võrreldes kurvem. “Hind on täna kaubeldav ning seda korrigeeritakse sõltuvalt projekti mahust. Põhjust meelt heita aga pole – see aasta on ehk kehvem eelmisest, aga töö-tajate väike seltskond on täies koosseisus alles ning palgadki pole langenud,” räägib Hein.

OÜ Royal Service reklaami-agentuuri juht Rika Soopa sõ-nul tuleb see aasta enamikule üritusturundusagentuuridele

� Kliendid on täna kadunud, kolm kuud on valitsenud vaikus, räägib Fiesta Service’i projektijuht Toomas Puna

Kallis korraldaja, teeme teie ürituse

sel aastal GREETE

MOTELLIS!

• Matkarajad • Orienteerumine

• Jahindus/kalandus

• Seiklusüritused

• Gepsimine • Paintball

• Vibulaskmine • Fotojaht

• Enigma • ATV Safari

KEVADKAMPAANIA! APRILLIKUUS BRONEERITUD 2009. AASTA ÜRITUSED: P–N –30% ja R, L tasuta kas laevakruiis Väikesel Emajõel kuni Võrtsuni ja tagasi või tankisõit endise N Liidu raketiväebaasis! Koostööpartnerina pakume Meeskonnatreeningute Agentuuri MAD teenustelt –25% www.mad.ee

FIRMAÜRITUSED:• konverentsid • seminarid• kevad-, suve-

ja sügispäevad• spordipäevad

PEREÜRITUSED:• pulmad

• sünnipäevad

• koolilõpupeod

• jaanipäev

AKTIIVNE PUHKUS:• laevakruiis siseveekogudel

• kaatri-, paadi- ja kanuusõit

• tankisõit • spordiplatsid (tennis, korv-,

jalg-, võrk- ja käsipall)

Tutvu motelliga ja võima-lustega oma aega sisustada:

www.greete.ee

TURG 9 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

NUMBER

30� protsenti on võimalik prae-gu saada hinnasoodustust OÜ Fiesta Service pakutava-telt üritusturundusteenus-telt.

TSITAAT

”Oleme hinna-poliitikas va-

rasemast paindli-kumad, praeguses turusituatsioonis poleks teisiti või-malikki.Rika Soopa, OÜ Royal Service juht

Rasked ajad sunnivad majutus ettevõtteid klien-tidele rohkelt soodushin-du pakkuma ning mitme-suguseid odavamat toime-tulekut võimaldavaid lahen dusi otsima.

Lä ä nema a l pa i k ne va Roosta Puhkeküla müügi-juht Ingrid Sieberk tunnis-tab, et möödunud talvel oli üsna keeruline toime tulla, mistõttu kulude kokkuhoid on ettevõttes olnud üks pea-teemasid.

“Näiteks kui varem toimis tänavavalgustus automaat-selt – tuled süttisid ja kus-tusid kindlal kellaajal, siis nüüd lülitatakse valgusalli-kad tööle vaid vajadusel,” rää-gib Sieberk.

Suveks on seevastu lae-kunud meeldival hulgal bro-neeringuid. Siiski on veel va-ra rõõmustada, leiab Sieberk, sest ettevõtted võivad veel üm-ber mõelda.

Sieberki sõnul on klienti-dest ära kukkunud just suu-red põhikliendid, samas era-klientide külastuste arv kas-vas märgatavalt pärast seda, kui mõni aeg kehtestati aju-tised soodushinnad, mis olid tavahinnakirjast poole sõbra-likumad.

Puhkeküla teebki pide-valt sooduskampaaniaid, et konverentsid saaks peetud ja bowling mängitud, suusa-tamised suusatatud või liht-salt vaba aeg meeldivalt vee-detud.

Näiteks oli märtsi lõpuni koolivaheaja puhuks koosta-tud pakett – mitmesugused mängud ja ettevõtmised – ta-vahinnast 50 protsenti sood-sam, majutuse soodustuseks oli 25 protsenti.

Mitte ühtegi broneeringutPärnu külje all, Sauga jõe ääres tegutseva Jõekääru Kämpingu juhataja Raimo Kärbik tunnistab, et selleks aastaks pole laekunud ühte-gi kindlat broneeringut, hoo-limata sellest, et suvepäeva-de, mis on firma põhitulualli-kaks, hindu langetati 30 prot-senti.

“Et kokku hoida, on loo-

butud kõigest, millest loo-buda annab. Tööjõu kulutu-si vähendasime samuti,” rää-gib Kärbik.

Looduskaunis kohas Pärnu-maal on võimalik telkida, parkida karavaniga, nautida sauna mõnusid, matkata seik-lusradadel, sõuda kanuuga või mängida paintball’i. Ometi pakutavad võimalused ei taga külastajaid ning Raimo Kär-bik kaalub tõsiselt tegevusala vahetamist.

“Eelmiste aastate laenu-koormused on vaja tagasi maksta ja intressid on pide-valt tõusnud, see seab ellujää-mise turismimaastikul küsi-märgi alla,” sõnab Kärbik.

Mõjuriks ka kole suviÜhe põhjusena kehvas turu-situatsioonis, lisaks majan-duslikult raskele olukorrale, näeb Raimo Kärbik ka Ees-ti kehva suve. “Ilmad on aas-tast aastasse aina päiksevae-semad ja inimesed eelistavad puhkust veeta soojal maal, mitte Eestis.”

Võrumaal asuva Haanja-mehe talu perenaise Helve Alla sõnul pole talu olukord aga tegelikult veel üldsegi hir-mus. “Eelmise aasta bronee-ringutega võrreldes võib tä-heldada üldiselt sarnast ta-set – märtsis ja aprillis on küll raskem kui eelmisel aastal, aga see ongi majutuses üldi-selt rahulikum periood,” rää-gib Alla.

Olukord nutma veel ei ajaVaadates suviseid broneerin-guid, pole Alla sõnul põhjust aga kurvastada, jagub turismi-talu perenaisel optimismi: “Suve puhul esialgu ei hõika, aga ei nuta ka.”

“Kuigi veebruaris ei ol-nud märgata vähem külas-tajaid kui samal ajal aasta tagasi ning mai alguses on meil tulemas kaks pulma, an-nab keeruline olukord siiski ka meile tunda,” tunnistab Haanjamehe talu perenaine.

“On korrigeeritud töötaja-te palku ning kulusid jälgitak-se pingsalt, vältimaks sattu-mist rahaliselt ebameeldivas-se olukorda,” tõdeb Alla.

Ain Kivesti

tühistada

Majutus Keeruline turuolukord

Eesti majutusturg kuivab kokku

eelmistest raskem. “Hinnasur-ve klientidelt on väga suur, se-nisest rohkem tuleb teha oluli-semalt agressiivset müügitööd ning näidata initsiatiivi,“ ar-vab Soopa

Paindlik hinnapoliitika aitab“Kuigi praegu on populaarne viimasel hetkel ürituste ära-jätmine, mis tuleneb pidevast eel arvete vähendamisest, pole meie igapäevane töömaht eel-mise aastaga võrreldes vähene-nud,” räägib Soopa.

“Oleme hinnapoliitikas va-rasemast paindlikumad, prae-guses turusituatsioonis po-leks teisiti võimalikki,” räägib Soopa, pidades silmas enne-kõike koostööd pikaajaliste klientidega.

Käimasoleval aastal pii-ratakse tegevus- ja koolitus-kulude välja minekuid. Palga-kärpeid ja koondamisi pole Soopa sõnul tehtud ega esialgu ka plaanis. Ain Kivesti

üritusturundusturust. Foto: Julia-Maria Linna

* tutvustatakse erinevaid veine* maitstakse Rahvusooperi peakoka Aare Kalevi tak

valmistatud suupisteidistat* kõlab meeleolukas muusikauuusab m

21. aprillil kell 19 HISPAANIA21. aprillil klil kell 19 I N AA21. aprilliaprillil ke

Veinimõisa Enate veinid, hispaaniapäraseid suupisteid jaate veinideinid hispa d jaein s a uud, hEnate veinid, hispaaniapäraseid suupisteidmõisa Ekirglik kava Janne Ševtšenko, Roland Liivi ning Riina Pikani šenko Roland Lii g Riina nko Ro Li nge Ševtšenko, Roland Liivi ning Rii a Pikakesituses.esit

19. mail kell 19 SAKSAMAA19

Veinimõisa Kesselstatt veinid, saksapärased suupisted.Esinevad Ele Raik, Jaak Lutsoja, Henno Soode ja Toivo Unt.

Õhtu veini ja muusikaga sobib suurepäraselterinevate tähtpäevade tähistamiseks!

Pileti hind 575 krooni, gruppidele soodustused.

Õhtud veini ja muusikaga

ESTONIA TALVEAIAS

INFO JA TELLIMUSED E–R tel 683 1260, estonia@opera.ee KASSA avatud iga päev 11–19 tel 683 1214. www.opera.ee

��������������������� ����������������������� �������������� ������������������������ ����������������������������������������� ����� ��������!�"���������#������������� ��������������$�������� ���� ������

10 PORTREEÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

”Kurat pei-

dab ennast detailides.

Paadunud

optimistTauno Loodus

Event Mastersi juht Tauno Loodus ütleb, et üritusturundaja peab olema optimist, kelle sõnavaras ei ole sõnu “ei” ja “pole võimalik”.

Üritustur undusvaldkon-da sattus Event Mastersi juht Tauno Loodus tänu töötamise-le Eesti Olümpiakomitees, kus tuli aastal 2001 tegeleda spordi-aasta lõpetamise ürituse kor-raldamisega, paludes selleks appi üritusturundajad.

Aga välja pakutud ürituse plaan ei tundunud nii atraktiiv-ne, et oleks julgenud jätta kogu selle korraldamise agentuuri teha, meenutab Loodus.

Üritus sai koos spetsidega ära korraldatud ja tagantjärele vaadates oli see hea kogemus. “Olles ise eelnevalt turundust õppinud ja nähes korralduse ta-set, hindasid ja kõike muud, sai selgeks, et on võimalus midagi

turundusturul

Urve Vilkurve.vilk@aripaev.ee

ise selles valdkonnas tegema hakata,” räägib Loodus.

“Pidusid on tehtud ammu, juba iidses Roomas korraldati vastuvõtte, aga üritusturundus Eestis on üsna noor,” lisab ta.

Ettevõtlikult mehel oli oma ettevõte rajatud juba ülikooli ajal. “Tõsi küll, siis oli see tei-se suunitlusega. Põhikirjas oli kirjas, et toodetakse kuuma auru ning müüakse elektrit,” räägib Loodus. Kaaluti mitme-suguseid tegevusalasid, kuni jõuti üritusturunduseni.

Unistus rajamata jäänud tuulepargist“Iga korralik mees teeb elus ju vähemalt ühe ettevõtte. Vali-kuvõimalusi oli mitmeid, kas hakata tootma biodiiselkü-tust või panna püsti tuulepark, mis tundus tol hetkel ulmeline projekt. Koos TTÜ teadlaste-

ga tegime uuringuid ja selgus, et seda võiks teha küll,” räägib Loodus.

Aga kuna hind, millega Ees-ti Energia taastuvat energiat, kokku ostis, ei olnud piisav, äriplaani käiku ei lastud. Kui-gi nüüd on neid generaatoreid palju,” räägib Loodus.

“Muidugi ma aeg-ajalt mõt-len, et täna teeniks kapitali tulu ja ei peaks turundusega tegele-ma, tuulegeneraator toodaks energiat ja müüks seda lihtsalt Eesti Energiale. Aga süüdistada saab selles ainult ennast, see on oma rumalus, kui asju lõpuni ei tee,” leiab Loodus.

Meenutades Event Mastersi asutamisaega, ütleb Loodus, et eelarved ja see, kuidas asju aeti, oli suhteliselt lihtne. Interne-tist loeti materjali, nii palju kui kätte saadi, ja sellest hak-kas asi pihta.

“Esimene tegevus, mis firma alt läks, oli kellegi vahendami-ne või mingi väikese asja tege-mine, täpselt ei mäletagi. Aga mäletan, et seda sai tehtud ük-sinda ja eelarve oli väga väike, kuus tuhat krooni vist,” mee-nutab Loodus.

Algul sai kaasatud ka part-ner Kaie Mamontov, kes on tä-nini ettevõtte teine osanik. Kaie on loominguline, mina

olen rohkem ratsionaalne, rää-gib Loodus, tunnistades, et ta on ka üsna täpne ja korrektne.

“Kontrollin asjad üle küll,” tunnistab Loodus. “Kurat pei-dab ennast detailides, see tä-hendab, et kui teed suure as-ja ära ja kõik nagu toimib, siis ei taha, et selguks, et mingile väikesele detailile on jäänud tähele panu pööramata, mis tu-lemuse rikub.”

Reeglite järgimine aitab paremat tööd tehaKuna Event Masters on ISO seritifitseeritud ettevõte, on ka teatud reeglistik, mida tu-leb järgida ja mis tööd koor-dineerib. “Juba see paneb et-te reeglid, mille järgi me oma tööd peame sättima,” põhjen-dab Loodus.

“Kuna ma olen vasakukäe-line, on võimalik, et ka loome-pool on minus tugevalt arene-nud,” ütleb Loodus.

Event Mastersi algusajal mõtles juht välja projekti, mõt-les välja lahenduse, ise teostas ja planeeris – kõike tegi ise. Mi-da suuremaks on ettevõte kas-vanud, seda rohkem on töö-le võetud inimesi, kes teevad tööd, mida Loodus kunagi.

“Ega loomeprotsess ole ka nüüd mulle kaugeks jäänud,

ma tean, kuidas asjad sün-nivad, aga loominguliselt on praegu paremaid inimesi, olen jäänud selle juurde, mida os-kan teha kõige paremini,” rää-gib Loodus.

Üritusturundaja sõnavarast peavad olema kadunud sõnad “ei” ja “pole võimalik”, iseloo-mustab Loodus valdkonda so-bivaid inimesi. “Peab olema paadunud optimist,“ ütleb Loo-dus. Võimatuna näivad asjad ei ole seda, nende tegemine võtab lihtsalt kauem aega.

Samas peaks üritus turun-dajal kindlasti olema olema ka oskus näha asju suuremalt, summad, mis ettevõtted üritus-tele kulutavad, on üsna suured ja need tuleb firmal ka tagasi teenida, ütleb Loodus.

www.hot.ee/annimatsiannimatsi.camp@mail.ee

Annimatsi kämpingSobiv koht kuni 1000-le inimesele Otepääl.Tel 51 10 317

PORTREE 11 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

KOMMENTAAR

O leme Taunoga kok-ku puutunud valda-valt tööalaselt, üritus-

turundusagentuuride liidus. Tauno on konkreetne ja ees-märkidele pühendunud ini-mene, ta on turundajate selle liini esindaja, kes järgib eel-kõige ürituste turunduslikke eesmärke.

Event Masters on ka üks väheseid agentuure, kellel on olemas ISO sertifikaat, see-ga on nad ka aktiivsemaid välisorganisatsioonidega suhtlejaid.

Karel Kulbin, Sugarstar OÜ projektijuht

Tauno on hea näide sel-lest, kuidas läbi ja lõh-ki loomingulisi asju

saab suurepäraselt ajada ka ülikonda ja lipsu kandes.

Pisut jahmatamapanev on tema valmidus pidada koos-olekuid kas või kell 8 hom-mikul, kuid oma laheda ole-ku ja Saaremaalt pärit naeru-kurruga silmanurgas oskab ta selle mõtte igati vastuvõe-tavaks teha.

Mart Mikk, Royal Service’i loovjuht

KES ON KES

Tauno LoodusSünniaeg: 13.09.1979 � Haridus: 1997 Kuressaare Gümnaa-sium2001 Lahti Polütehniline Insti tuut, finants ja turundus2002 TTÜ ärikorralduse õppe-suund, juhtimine ja finants-vahendus � Töökogemus: 1997 OÜ Aleksmar müügi-esindaja1998 Hewlett Packardi promootor1998 Eesti Käsipalliliidu pea-sekretär2001 Eesti Olümpiakomitee turundusjuht2002 OÜ Event Masters juha-taja, juhatuse esimees � Hobid: kultuur, golf, tennis, kirjan-dus

Üritusturundusturul on sel aastal tulemas mitmeid korrektiive, usub Tauno Loodus. Neil, kes sellel aas-tal ellu jäävad, on järgmisel aastal palju tööd, sest kon-kurente on jäänud väheks.

Üritusturundusel ja üritus-te korraldamisel on tegeli-kult suur vahe, räägib Event Mastersi juht Tauno Loodus. Üritusturundus on eesmärgis-tatud tegevus, mis täidab tu-runduslikke eesmärke.

Ürituse korraldamine ei tä-henda aga alati, et see oleks ka üritusturundus.

Üritusturundusagentuuride Liit asutati Looduse sõnul aas-tal 2005. Aktiivsemate liidu loo-jatena on Loodusele meelde jää-nud Mart Rekkaro Teamartist, Mart Mikk Royal Service’ist ja Mart Mardisalu ProMaMast. “Kokku oli meid kaheksa-ühek-sa ettevõtet. Ei oskagi öelda, kelle mõte see täpselt oli,” mee-nutab Loodus.

Algul käidi koos ja toimu-sid pingsad koosolekud. “Kõik liikmed on ju omavahel kon-kurendid. Oli päris palju vaid-lusi. Kui sa liitu astud, siis ei saa konkurente enam musta-ta. Muidu tahaksid olla võib-

olla sõjajalal, aga tegime asja inimlikumaks. Kõik, kes vähe-gi agentuurid üritusturundus-vallas tunduvad olevat, kuulu-vad liitu ja hoiavad suhtluse ja turu korrastuse paigas.”

Mured ja lahkhelid lahenda-takse omavahel liidu sees. Ees-märk oli ka klientideni rohkem viia, mis on üritusturundus. “Varem sellist sektorit sama hästi kui polnud, aasta 2005. oli üritusturundusele uus tu-lemine.”

Nüüd on turg Looduse sõ-nul teinud suure sammu alla. “Turundus tervikuna on saa-nud suure löögi, mis tähendab

seda, et meil pole kliente, sest meie klientidel pole kliente, kes kaupa või teenust ostaks.”

Kehvemini läheb üritus-turun dajaist neil, kes pole piisavalt tähelepanu pööra-nud arendusele ja efektiivsu-sele, vaadanud, millised on uued teenused ja mida maail-mas tehakse, millised on uued ideed.

Paremini läheb Looduse sõ-nul praegu neil firmadel, kes on seotud mõne reklaami-, mee-dia- või PR-agentuuridega, kel-lel on olemas reklaamitugi ja suurem kliendiportfell. Neil üritusturundajatel, kes on väik-

semad või omapead, neil on keerulisem, arvab Loodus.

“Aga usun, et turul on sel aastal tulemas veel teatud kor-rektiive. Neil, kes sellel aastal ellu jäävad, on järgmisel aastal kindlasti juba palju tööd, sest konkurente on vähe alles,” üt-leb Loodus.

Palju on Looduse arvates muutunud ka ettevõtete mõtte-mall – enam ei taheta teha pidu peo pärast, vaid tahetakse teha eesmärgistatud üritust, millel on konkreetne tulem.

Ettevõtted proovivad prae-gu teha ka võimalikult palju ise ära, ütleb Loodus.

Ellujääjatel on järgmisel aastal kliente palju

� Event Mastersi juht Tauno Loodus Foto: Andras Kralla

CUCE CAMP oü

Kuke talu• Konverentsipaketid

• Firmapeod

• Aktiivne tegevus

• Toitlustamine gruppideleAsume Tallinnast 35 km kaugusel Tuhalas.www.kuketalu.ee, tel 50 42 716

ürituste dekoreerimine

lava rent

mööbli rent

messilahendused

www.space.ee

12 EKSTREEMSUSÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Aktiivne tegevus liidab meeskondaKui rahvastepall ja viktoriin on suvepäevade kohustusliku osana ära tüüdanud, võib ühistegevuseks valida ka midagi ekstreemsemat, nagu näiteks langevarjuhüpped või kuumaõhupallisõit.

Kui rahvaspordi- ja ekstreem-spordiürituste sagedus ja nen-del osalejate arv on iga aas-taga kasvanud, siis firmaüri-tuste puhul ekstreemsemate tege vuste eelistamise massi-list trendi märgata pole, räägib Matkad.ee juhatuse liige Laur Linnupõld.

Linnupõllu sõnul oleneb palju ka sellest, mis on kellegi jaoks ekstreemsus. “Nii mõnigi kord võib mõiste “ekstreemne” tellimuse soovist läbi käia, aga ühe inimese jaoks on selleks ka kompassi ja kaardiga metsas jooksmine, rääkimata kanuust, mis võib ümber minna. Teine peab ekstreemsuseks aga hoo-pis langevarjuhüppeid.”

Sageli ei tunneta inimesed Linnupõllu sõnul ka oma pii-re. “Me võime pakkuda karmi päeva off-road-masinatel, aga pärast tuleb välja, et inimesed

ehmuvad ära, kui peavad masi-naid mudast välja kaevama,” räägib Linnupõld.

Matkad.ee pakub ka vesiseid tegevusi nagu rafting, kanuu-matkad ja parvematkad.

Kanuude tippaeg möödas“Rafting ehk kummiparvel jõest laskumine on kinni veeta-semes – seda saab teha suurvee ajal märtsi lõpus ja aprilli algu-ses. Kanuumatkade populaar-suse tippaeg on möödas, jäädes paari aasta tagusesse aega,” räägib Linnupõld.

Pakutakse ka parvematku, aga kuna firma tegutseb roh-kem Põhja-Eestis, aga matk nõuab veerohkeid ja pikemaid jõgesid, nagu näiteks Emajõgi, siis kasutatakse parvi pigem merel või järvel võistluste kor-raldamiseks, mitte matkaks.

Linnupõld soovitab selli-

seid meeskond-likke üritusi kor-raldada n-ö vaba-tahtlikkuse alu-sel. “Inimesi on igasuguseid. Pal-ju oleneb ka kol-lektiivi siseklii-mast ja sellest, kui head on eestveda-jad. On inimesi, kes kardavad algul, aga pärast ürituse lõppu on neil hea meel, et nad ikka-gi sõidu kaasa tegid. On aga ka selliseid, kes jäävad lõpuni virilaks. Kui kellelegi on tege-vus vastik, kuna ta näiteks kar-dab vett, siis peale selle, et ta jääb ise naudingust ilma, võib ta ka teiste peo ära rikkuda,” leiab Linnupõld.

OÜ Hõljukimatkad pa-kub võimalust sõita ainulaad-se sõidu vahendiga – hõljuki-

ga – lumel, jääl, veel, lii-

val ning murul, st hõljukiga saab sõi-

ta igal aastaajal. Ettevõt-te juhataja Peeter Tarmeti sõ-nul on hõljukisõit võrreldav au-tosõiduga libedal jääl, tunne on nagu külglibisemise puhul, ainult et palju sujuvam.

“90% hõljukite tellijaist on olnud ettevõtted. Kuna sõit-

jatest pole enamasti keegi va-rem hõljukiga sõitnud, on see olnud uudne kogemus, millega inimesed on väga rahul,” rää-gib Tarmet.

Hõljukiga sõitmine on põ-nev, sest see pole võrreldav ühe-gi teise sõiduvahendi loogika-ga. Juhtida tuleb õhuvoolu, sõi-duki suuna muutmiseks tuleb ennast kallutada. Kui autoga sõites peab peatumiseks võt-ma jala gaasilt, siis hõljukiga tuleb pidurdamiseks vajutada hoopistükkis gaasi ning samal ajal teha pööre.

Pööratakse külglibisedesKurvi minnes tuleb keerama hakata juba 10–20 meetrit va-rem ja enne kurvi jõudmist peab hõljuk olema rajaga ris-ti, kurv läbitakse külglibise-mises, õpetab Tarmet. Hõljuki maksimumkiiruseks on 68 kilo-

Koduleht www.peoloog.ee • E-post tonis@peoloog.ee • Telefon 51 65 154

Hea klient!

Oleme valmis ka sellel aastal aitama Teid SUVEPÄEVADE korraldamisel.Raske aeg sunnib meidki oma klientidele säästvamaid lahendusi leidma. Oleme selleks valmis.Usume, et üheskoos suudame leida kõige soodsama ja parema lahenduse Teie ürituse korraldamiseks.

Lugupidamisega Tõnis Milling

EKSTREEMSUS 13 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

KOMMENTAAR

Kuumaõhupalliga sõit-mine ei ole igapäeva-ne tegevus, see on suh-

teliselt kallis teenus. Kallis on nii gaas, mida kasutatakse, kui ka sõiduk, mis maksab au-to hinna. Lisaks on amortisat-sioonikulud kõrged, kui kes-ta kasutusaeg on läbi, tuleb see lihtsalt ära visata. Korraga peab väljas olema ka kolm töö-tajat, kes samuti tahavad pal-ka saada.

Huvi uute asjade vastu on. Kes on juba proovinud su-keldumist, langevarjuhüp-peid ning benji’t, siis neile on kuuma õhupall võimaluseks veel midagi uut proovida. Mui-dugi on ka neid, kes ei lähe mingi hinna eest kõrgemale kui viies korrus.

Tellimuste vähesus jääb ra-haliste vahendite taha. Kui ju-ba aastal 2007 läks kümnest tehtud päringust töösse kesk-miselt vaid üks, siis mida tah-ta veel aastast 2009, kui ma-jandustingimused on tun-duvalt kehvemad. Meil ongi õhupallindus pigem nišiasi, pall on meil olemas, kui viit-sime, siis sõidame ise või sõi-dutame teisi, aga kas teenuse pakkumist jätkame või mitte, pole veel otsustanud.

Alger Vedler, OÜ Airfun juhataja

NUMBER

9676� krooni maksab kahe hõlju-ki rent 24 inimesele kolmeks tunniks OÜst Hõljukimatkad.

23 600� krooni maksab kahetunni-ne rallisõidu pakett 20 inime-sele Laitse Rallipargis.

TASUB TEADA

Seikluslikku tegevust firmaüritusele

� Seiklusrada� Kanuumatk� Rafting� Parvematk� Purjetamine� Langevarjuhüpped� Ellujäämiskursus� Hobikarting� Vibulaskmine� Kuumaõhupalli lennud� ATV-safarid� Militaarne paintball � Õhupallisõit � Jetisafari� Golfi demopäev � Airsofti sõjamäng

Laitse rallipargis on moto-huvilisel võimalus sõita hobi rallit või kihutada rajal kogenud piloodi kõrval.

Põhiteenus, mida meilt firma üritustele tellitakse, on rallisprindi hobivõistluste kor-raldamine, räägib Laitse Ralli-pargi müügijuht Triin Tikerpe. “Meil on Eesti suurim paaris-rada. Pakume ralliks vajalikke autosid ning instruktaaži.”

Üritus alga alati reeglite tut-vustusega, kus ja kuidas sõita, millistele käsklustele ning kui-das reageerida. Seejärel toimu-vad koos aja võtmisega sõidud: eelsõidud, ajasõidud, võistlus-sõidud. Parimate selgumisele järgneb autasustamine kari-kate ning šampanjaga, nii na-gu peab, pärast mida on võim-lik lõõgastuda saunas.

“Mingit eriettevalmistust ralli osalejatelt ei nõua, osale-ja peab oskama vaid autot juh-tida. Kasutatavad autod aga on tõesti rallilikud, turvapuuri-de ja muu vajalikuga,” räägib Tikerpe.

Inimesed on rallisõiduvõi-maluse Tikerpe sõnul väga häs-ti vastu võtnud. “See on uus ja

huvitav. Esialgu on olnud te-gu küll rohkem meesterahvas-tega, aga seda ilmselt seetõttu, et selles valdkonnas liigub info meie võimaluste kohta kiiremi-ni,” räägib Tikerpe.

Aga ka naisi on sõitmas käi-nud ja neil on läinud isegi pa-reminigi kui meestel, räägib Tikerpe. Osalenud on ka naiste-grupid, näiteks tähistas ralli-pargis oma koolilõppu üks meditsiiniõdede rühm, räägib Tikerpe.

Optimaalne hulk sõitmiseks on paarkümmend inimest, aga rallipargi raames eri tegevusi varieerides on Tikerpe sõnul võimalik tegevusi leida korraga ka paarisajale inimesele.

Rallipargis on olemas näi-teks trikiauto, mille rool kee-rab valele poole ning millega on võimalik sõita kas suurel platsil slaalomit või läbida kinniseo-tud silmadega juhil teed kaardi-lugeja õpetuste järgi.

“Meil on 28 hektarit maad, mets, kus on võimalik telki-da või paintball’i mängida, la-va ning ruumid nii majutu-seks kui ka seminaride pida-miseks,” tutvustab Tikerpe kompleksi.

Korralda töötajatele rallispordivõistlused

meetrit tunnis, murul sõidab masin umbes 50kilomeetrise tunnikiirusega, lumel ja jääl kiiremini.

Veerejad.com pakub aga firma üritusel lõbutsemiseks võimalust mäest alla veereda ning seda 3meetrise läbimõõ-duga läbipaistvas ja täispuhu-tavas pehmes Zorbi pallis, mil-lega on võimalik sõita nii üksi kui ka kahekesi.

Veerejad.com turundus juhi Taavi Tootsi sõnul on kõik kliendid olnud positiivselt ülla-tunud. “Tagasiside on olnud ül-latavalt positiivne, selles mõt-tes üllatuslikult, et osalejate enda jaoks on olnud üllatav, et veeremine neile nii meeldib,” räägib Tootsi.

Esimene sõit Zorbiga toimus aastal 2007, nüüdseks on klien-te olnud firmal kokku sada-kond. Zorbingut on Tootsi sõ-

nul tellinud nii eraisikud kui ka firmaürituste pidajad. “Või-me sisustada näiteks paar tun-di suvepäevade programmist. Oleneb inimesest, mõni sõidab kuus-seitse korda ja talle meel-dib, teine pärast esimest vee-remist rohkem seda teha ei ta-ha. Eks see on mõne jaoks vei-di ekstreemsem tegevus kui ta-valiselt,” räägib Tootsi.

Sõit nagu traktorikummisTootsi sõnul annab veeremine tavapärasest teistmoodi elamu-se, ka pea võib kergelt ringi käi-ma hakata, aga ei pruugi. “See on kummaline liikumine. Võib-olla vana kooli inimesed mäle-tavad, mis tunne on sõita trak-torikummiga, natu kene mee-nutab see seda. Aga Zorbi pal-lis sõitmine on ohutum ja peh-mem, ning sa näed ümberrin-gi,” räägib Tootsi. Urve Vilk

� Zorbing ehk mäest alla vee-remine suure täispuhutava

Zorb palli sees sarnaneb lapsepõlves traktorikum-

mis sõitmisega.

Fotod: Riho Kimmel

Kas teid kurvastaks, kui firma jätaks ära suvepäevad?

Selleks pole vajadust. Mõnusalt ja taskukohaselt saab aktiivse firmapeo, koolituse, nõupidamise või sünnipäevapeo korraldada Al Mare Bowlingus!

Anna teada oma soovidest ja meie hoolitseme juba kõige muu eest!

Ruumidele ja konverentsitehnikale lisaks pakume toitlustamist ning kohvipause. Soovi korral aitame korraldada ergutava bowling’u-turniiri!

Vaata www.almarebowling.ee või helista ja küsi lisa telefonil 656 2964.

AS VESKARU CATERING pakub sellel suvel:

Telli pidu varakult, sest suvel on vaid 13 nädalalõppu!AS Veskaru; Tõnismägi 2, 10122 Tallinn; Tel 646 6051; 51 50 999; faks 646 6052

veskaru@veskaru.ee; www.veskaru.ee

LIHTNE SUVEPÄEVADE MENÜÜ:

suvepäevade toitlustus 100-le(3 toidukorda, kõik hinnas) alates 16 500 kr!

I PÄEVA LÕUNA:• külm suitsukana-koorekaste keedetud kartuliga • saiake• jäävesi, morssI PÄEVA ÕHTUSÖÖK:

• grillvorstid valikus, kanatiivad• küpsetatud kartul • toorsalat• kastmed valikus • magus kringel• morss, jäävesi, kohv, tee

Lisaks pakume firmadele ja eraisikutele maitsvaid, teeninduse ja jookidega aiapidusid, kõik hinnas alates 4990 kr (20 inimesele).

Pakkumises sisalduvad toidud, transport kuni 100 km kaugusele, grillide ja paellapannide kasutamine teenindajate poolt, ühekordsed nõud, marmiitide (toidu soojashoidmiseks) kasutamine, teenindajate töötasu. Hind pakkumises on toodud koos käibemaksuga!

II PÄEVA HOMMIKUSÖÖK:• seljanka, • kohv, tee, jäävesi, morss

14 PSÜHHOLOOGIAÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

Firmapidusid ta-sub keerulisel ajal korraldada vaid juhul, kui pärast palkade kärpimist ja koondamisi on töötajate usaldus ettevõtte vastu säilinud, soovitab psühholoog Jüri Uljas.

Kas raskel ajal tasub firma-pidusid korraldada ning millise signaali annab töötajatele pä-rast koondamisi ja palkade kär-pimisi suvepäevade korralda-mine või nende ära jätmine?

Küsimustele vastab Jüri Uljas, Mainori Kõrgkooli sotsiaal-psühholoogia õppejõud.

Kas ettevõtte keerulise majan-dusolukorra taustal – koonda-mised ja palgakärped – tasuks firmapidusid korraldada või mitte? Millise signaali annab töötajale pärast raskete otsus-te langetamist ettevõttes üri-tuste korraldamine või nende ärajätmine?Palju sõltub konkreetse firma eelnevast arenguloogikast – millises olukorras organisat-sioon antud hetkel on, milli-ne on ettevõtte finantsolukord. Kõige olulisem küsimus muu-tuste, ka koondamiste puhul, on usaldus. Usaldus tähendab, et töötaja usub seda, mida ju-hid räägivad.

Kui tajutakse, et palga kokku-tõmbamist ei ole tehtud eetili-selt, protseduurid ei olnud õig-

Kui pole põhjust uhke olla, pole mõtet

tähistadalased, siis mis tunne võib ini-mesel peol olla, kui tal on paras jagu palka kärbitud, aga firma korraldab uhke peo? Ta võib seal ennast väga halvas-ti tunda, sest tajub suuri vas-tuolusid.

Väga suurt rolli mängivad usaldus ja õiglustunne. Kui ini-mesi on lahti lastud või koon-datud, siis oleneb, kas allesjää-nud töötajad tajuvad, et koon-damine on olnud õiglane või hoopiski mitte, näiteks on see toimunud mitte töötulemuste, vaid mingite muude tunnus-te alusel.

Kui töötaja usaldab juhtkon-da ja saab aru, et koondamis-protseduurid on olnud õigla-sed, võivad allesjääjad allesjää-mist ju tähistada ning mees-konnatunnet tugevdada.

Pidudel toimub sageli ka inimeste tunnustamine vara-semate töösaavutuste eest. Ka siin oleneb see organisatsioo-ni arenguloogikast – kas me võime üldse uhked olla, kuidas eelneval aastal on läinud? Kui võib tõesti uhke olla, on mõtet ka tähistada.

� Jüri Uljas soovitab firmapidude korraldamisel kasutada Eesti rahvatraditsioonist pärit mänge ja ühis-ettevõtmisi, mis on nii lõbusad kui ka odavad. Foto. Indrek Susi

Suvepäevade kokkuleppe tingimused

Teie poolt:• hea seltskond• idee• aeg

Meie poolt• koht (12 hektarit puhast loodust)• toitlustus Roosta Cateringilt• majutus majakestes (soe vesi, valged linad,

pesemisvahendid, käterätikud)• meri (parim koht surfamiseks)• pidu õues: välilava• pidu toas: meelelahutuskeskus• meeskonnamängud

Küsi lisa: 52 56 699; 47 97 230, roosta@roosta.eewww.roosta.ee

Leping Roosta Puhkekülaga suvepäevade korraldamiseksMeie, Roosta Puhkeküla töötajad, lubame Teile, et meie juures on koht, kus kohtuvad ideed ja võimalused!

Kui see nii ei ole, siis kompenseerime ebaõnnestunud ürituse!

PSÜHHOLOOGIA 15 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

TSITAAT

”Kui tööta-ja usaldab

juhtkonda ja saab aru, et koondamis-protseduurid on olnud õiglased, võivad allesjää-jad allesjäämist ju tähistada ning meeskonnatunnet tugevdada.

Kas praegu saab üldse keegi oma töökoha säilimises päris kindel olla?Tegelikult on siin kaks küsi-must. Esiteks see, et kui kindel peab inimene oma töökohas üldse olema. Töötaja, kes on töökohas väga kindel, ei pruu-gi enam nii palju pingutada, ta võib võtta rahulikult.

Teatud ebakindlus peab ole-ma, see suurendab töömoti-vatsiooni. Kui ebakindlus lä-heb aga liiga suureks, võib see see motivatsioonile halvasti mõjuda.

Teiseks, kõige ebakindla-mad on inimesed, kes arvavad, et pärast lahkumist ei saa nad enam kergelt uut tööd, nende usaldus tööandja vastu võib ol-la väga väike. Kuna ebakindlus on suur, siis nad võimendavad seda, levitavad kuulujutte ja muud seesugust.

Lihtsat vastust sellele kü-simusele ei ole, tuleb vaadata, mis ettevõttes toimub, see on üsna keeruline probleem.

Kuidas juht peaks üle saama ebameeldivusest pärast ras-keid otsuseid töötajate ette astuda? Juhid käituvad kriisiolukor-ras erinevalt. Mõned hakkavad eemale hoidma, aga see võib usaldamatust suurendada.

Targem on olukord ja või-malikud lahendused ausalt ära rääkida, et inimesed tun-neksid, et probleem on ühi-ne ja ühiselt tuleb sellest olu-korrast ka üle saada. Õiglane ja aus kommunikatsioon ai-tab probleemidest kergemini üle saada.

Organisatsioon ei taha ju suure tõenäosusega ainult krii-si üle elada, vaid ka pärast se-da, kui olukord on paranenud, efektiivselt toimida. Lihtne on valesid otsuseid tehes paljusid asju ära rikkuda. Parem on ik-kagi inimesi hoida ja avameel-ne ning usalduslik olla.

Mida soovitate suvepäeva-de korraldamisel silmas pida-da, kas selles valdkonnas on tekkimas mõni revolutsioonili-ne trend?Võib ju vaadata, mida pakub

Aga isegi kui ettevõtte majandus tulemused pole kõi-ge paremad, ei pruugi see ju alati tähenda, et töötajad pole head tööd teinud?Mis juhtub siis, kui inime-si koondatakse? Osa inimeste töökoormus ettevõttes ilmselt suureneb. Inimesele, kes oli va-rem kindel, et ta on hea tööta-ja ja kes tegi enda arvates head tööd, lisandub koondamiste tu-lemusena töökoormust.

Inimesel tekib paratama-tult küsimus, et kas ta võis va-rem olla oma töö üle uhke või ta peaks olema töö üle uhke nüüd, mil talle pandi tööd juurde?

Kuivõrd palju on õiglustunne ja usaldus subjektiivne? Iga-ühel on toimuvast ju alati oma arusaam?Igaüks mõtleb omamoodi, ma võin sinna juurde mõelda eri-nevaid asju, aga inimene peab tajuma, et kokkulepped toi-mivad. Et protseduurid, mille alusel midagi tehakse, on õig-lased.

Ma võin olla millegi vastu, aga kui ma tean, et kõigil tehti seda ühtemoodi, siis ma tajun, et see on õiglane.

Kui ma firmat usaldan, aga kordan, et usaldus on tugevalt seotud õiglustundega, siis ma võin mõningaid möödalaskmi-si rahulikult ka aktsepteerida.

Juht peab väga hästi tajuma organisatsiooni arenguloogi-kat. Ei pea ju ka nii suurelt tä-histama, nagu ilmselt eelmi-sel aastal tehti. Pärast palkade kokkutõmbamist ei tasu prii-sata, on selge, et siis tekivad vastuolud.

Seega kui pärast ebameeldi-vaid otsuseid on ettevõtes al-les töötajate usaldus, tasub pi-du korraldada, aga muidu mit-te?See on juhi enda otsustada, ta peab tajuma, mis olukord ette-võttes valitseb.

Küsimus on ka selles, kui kindlad on töötajad oma po-sitsioonis. Kas töötaja tajub, et nüüd on koondamised ära tehtud ja rohkem koondamisi ei tule, siis kas ta võib oma töö-kohas kindel olla.

Eesti rahvatraditsioon. Sealt võib leida palju igasuguseid mänge ja ühisettevõtmisi, mis ühest küljest on väga lõbusad, teisalt ka suhteliselt odavad.

Revolutsiooniline on aga ilmselt see, et sel aastal ei prii-sata nii palju kui eelmistel aas-tatel.

Kuidas suhtute väitesse, et ini-mesel ei peagi pärast tööko-hustuste täitmist töökoha ega töökaaslastega mingit sidet tekkima?Pigem on tendents vastupidi-ne, järjest populaarsemad on organisatsioonid, kus aidatak-se kaasa pere- ja tööelu ühita-misele, nii lubatakse ürituste-le kaasa võtta kogu pere.

Praegu ei uurita ega analüü-sita organisatsioonide märke piisavalt põhjalikult, seda te-hakse ainult siis, kui märgid puutuvad tugevalt silma.

Päris masinad me ei ole ja masinaks inimene ka ei saa, et teeme töö ära ja mingit seost töökohaga pole. Ühistegevused võivad inimesi liita, neid on va-ja ühtekuuluvustunde tekita-miseks, suhtlemiseks ja usal-duse kujunemiseks.

Aeg, kui töökohta valitakse selle järgi, kas ja kuidas ette-võttes firmaüritusi korralda-takse, on vist veel kaugel?

Seni küll. Urve Vilk

Tõeliselt meeldejäävateks üllatuspidudeks koostööpartneritele olen ma lihtsalt parim.

Kollektiivi rutiinist väljatoomiseks või meeleolu-kaks nõupidamiseks pole mulle ratastel vastast. Vaata minu kodulehelt www.saunabuss.ee, “pa-ketid”, seal on siis need vaeseaja pakkumised ja allahindlused nagu kord ja kohus ☺Meeleolukat kevadet sõidutades,

Teie Qumbus Mobiletel 56 606 555

17 reisijat,puuküttega saun,

peolaud, TV ja disko,gaasipliit, köök ja WC.

Saunabuss

PaulineCatering

cateringi- ja peoteenused

Eisma külalistemaja tel 322 2821, 502 7366

puhkekodu@landvald.eewww.landvald.ee

Rand, meri, männimets – mida enamat tahta ideaalseks puhkuseks? Eisma külalistemaja on paik, kus teha koolitusi ja seminare, korraldada firmapidusid, saunatada koos sõpradega, puhata perega,üksinda mõtiskledes imelist merevaadet nautida, pidada noortelaagreid.

Tule, lase lips lõdvaks Eisma külalistemajas!Hinnad soodsad!

16 TURGÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

ÜKS KÜSIMUS

Me pole esialgu küll plaaninud ühtegi üri-tust ära jätta. Leia-

me, et firmaüritused on kind-lasti asi, mis peaks ettevõttele jääma. Öeldakse ju, et tsirkust ja leiba on inimestele ikka va-ja. Pealegi annavad ühised ette võtmised hea meeskonna-tunde. Hinda peame muidugi meiegi vaatama, nii palju kui vähegi võimalik. Samas, me pole kunagi oma firmaüritusi väga uhkelt ega suurejooneli-selt pidanud.

Sandor Tabo, ASi Reola Gaas juhataja

Meie ei plaani oma fir-mas ära jätta ühte-gi tavapärast üritust.

Leiame, et rasketel aegadel on vaja eriti kokku hoida ja üks-teist mõista ning tugev mees-kord moodustada. Kindlasti aga vaatame üle ürituste eel-arved ja paneme maja sees pead tööle, kuidas firmaüri-tusi regulaarselt, aga andeka-malt ja väiksemate kuludega korraldada.

Nüüdseks oleme suutnud näiteks suvepäevade ühe osa siduda ühe mainekujundu-se ja reklaamindusega seotud ette võtmisega. Samuti istume kord kuus kokku, õnnitleme möödunud kuu sünnipäeva-lapsi ning genereerime uusi mõtteid teemal – hakkama saame kindlasti, aga kuidas?

Nii et ma ise kaldun sinna-poole, et meie meeskond on juba eelmise aasta teisest poo-lest olnud rohkem koos kui

kunagi varem. See ei pea ala-ti tähendama suuri kulutusi, vaid pigem häid mõtteid, kui-das üritusi teisiti ja väiksema-te kuludega teha.

Mart Saa, Rotermann Eesti OÜ juhatuse liige

Meil tegelikult kuigi palju firmaüritusi ei toimugi, kuid näiteks

suvepäevade puhul pole küll tekkinud mõtetki, et võiks need ära jätta. Küll aga kavat-seme selle peale võimalikult vähe kulutada.

Tagasihoidlikuks korral-damiseks on ju nii palju või-malusi. Võib-olla näiteks üüri-me mõne väikese RMK metsa-majakese, küpsetame seal šaš-lõkki ja tunneme end mõnu-salt. Päris ära jätta aga küll ei tahaks. Meil on väike kollek-tiiv ja seesugused väikesed ette võtmised liidavad palju.

Karin Kuldsaar-Adamson, OÜ Cleanserv raamatupidaja

Esialgse seisuga oleme sel aastal kõik firmaüritu-sed sunnitud ära jätma.

Suvepäevadesuhtes praegu veel sajaprotsendilise kindlu-sega ei tea öelda, sest sinna on veel mõned kuud aega ja mine tea, mis vahepeal võib juhtu-da, kuid tõenäosus nende toi-mumiseks on väike.

Muud peod ja üritused jää-vad aga päris kindlalt pare-maid aegu ootama, nagu arva-tavasti paljudel teistelgi.

Tarmo Laur, OÜ Lossi Kinnisvara juhatuse liige

Raskete majandusolude sunnil jäävad meie ette-võttes tänavu kõik firma-

üritused ära. Midagi pole liht-salt parata, igasugune kokku-hoid on meie firma jaoks prae-gu äärmiselt oluline ja muud-moodi toime ei tuleks.

Eks näis, mis tuleval aas-tal saab – võib-olla on selleks ajaks asjad muutunud. Nii kaugele ei oska praegu veel et-te mõelda, aga tänavu kah-juks ei tule lõbutsemine kõ-ne allagi.

Martin Salumaa, Eurotel Ehitus OÜ tegevjuht

Me ei ole veel otsusta-nud ühtegi üritust täna vu ära jätta, aga

kavatseme läheneda firmaüri-tuste korraldamisele senisest loovamalt – kulude kokkuhoid on ka meie ettevõttes olulisel kohal.

Käivitasime sellest aastast töötajate projektijuhtimise koolitusprogrammi. Program-mi eesmärk on laiendada pro-jektijuhtimisalaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi ette võtte töötajate seas ja tõsta selle abil projektide kvaliteeti.

Erinevates üksustes tööta-vad inimesed korraldavad ise meie firmaüritusi ja me ei pea tellima seda teenust enam väl-jastpoolt. See on hea viis ku-lude kokkuhoiuks, aga ka sel-leks, et arendada koostööd eri-nevate üksuste töötajate va-hel.

Reigo Marosov, ASi Tallinna Vesi kommunikatsioonijuht

Kas teie ettevõttes on mõni üritus, mida tänavu kindlasti ära ei jäeta?

Tänu klientide hoolsamale rahalugemisele on teenus-te turul praegu varasemast enam ruumi hinnaläbirää-kimisteks ning odavamate võimaluste otsimiseks.

“Inimesed on muutunud hinna suhtes teadlikumaks ja soodustusi küsitakse rohkem,” räägib Boulevard55 juht Marko Lõhmus.

Firmaürituste korraldamise teenushinnad kujunevad läbi-rääkimiste käigus.

“Hinna läbiräägitavus ei tä-henda aga seda, et üritusi oleks

Hinnad Klient on kuningas

Kliendid on kokkuhoidlikumad, nõudes suuri soodustusivõimalik poolmuidu saada. Kui klient teatud teenuse eest maksta ei jõua, soovitame tal-le odavaid alternatiive. Ree-gel on, et mille eest makstak-se, seda ka saadakse,” räägib Lõhmus.

Ta sõnab, et jääb mulje, et paljud ettevõtted on praegu ootel. Oodatakse esimese kvar-tali, aga ka kogu esimese pool-aasta majandustulemusi, mille põhjal otsustada, kas firmaüri-tusi korraldada või mitte.

“Sellele aastale on iseloo-mulik, et palju pakkumisi on veel lahtised ning ürituse toi-

mumine selgub üsna viima-sel hetkel. Kõige vähem on tunda firmapidude ärajäämisi rahvus vaheliste korporatsioo-nide seas, üritusi korraldab jätkuvalt ka IT-sektor. Enim jä-tavad üritusi ära tarbimisest sõltuvad sektorid nagu kinnis-vara ja kaubandus,” räägib Lõhmus.

ASi R imi Eesti Food personali juhi Õrne Lainde sõ-nul on teenuspakkujad vara-semaga võrreldes küll hinna-paindlikumad, kuid majandus-situatsiooni arvestades võiksid nad seda olla veelgi rohkem.

Kuna Rimi Eesti Foodis te-geletakse juba jõulupeo ette-valmistustega, ütleb Lainde, et arenguruumi hinnaturul on veel palju. “Klient peaks saa-ma veelgi rohkem hinda määra-ta, win-win-situatsioonini jõud-miseks läheb veel aega,” räägib Laiden.

Ka kallite üritusturundus-teenuste tellimise ajad on möö-das, kokkuhoidu võimaldavaks trendiks kalli täispakettlahen-duse tellimise asemel on os-ta ainult vajalik idee. Kui üri-tuse teostamiseks on olemas tehniline ressurss, ei ole or-

ganisatsioonil vaja muud, kui kulutada loovale tööle ja kon-taktidele.

Eestis on juba turul ka ette-võtteid, kes pakuvad vaid idee-keskseid teenuseid, nii näi-teks pakub Broadline tugitee-nuste juhtimise teenust, mil-le peamine eesmärk on aida ta klientidel kallima hinnatase-mega täisteenuse asemel sis-se osta vaid konkreetse projek-ti tehniliste lahenduste kom-petentsi. Seda nii konsultat-sioonina kui ka selle efek-tiivse teostuse juhtimisena. Urve Vilk� Õrne Lainde

Lainela puhkekülaNeeme tee 70, Käsmu, Vihula vald, tel 508 9110, 323 8133 lainela.puhkekyla@gmail.com, www.lainela.ee

180 kohta köögi ja dušiga majakestes mere ääres.Territoorium 3 ha.

Piiramatu telkimisala. P–R soodushinnad. Küsige pakkumist!

VÕTA AEGAKorraldame sinu firma

suvepäevad ja muudmeelelahutuslikud

üritused!

www.aerpak.ee www.paatsalu.ee

Lisainfo saamiseks võtke ühendustInfo@paatsalu.ee tel. 5138000paikuse11@hot.ee tel 55630069

Puhka aktiivselt ja naudimeeldejäävaid üritusi !

REKLAAM 17 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

18 TOITLUSTUSÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee

TASUB TEADA

Söögi- ja joogikoolitus annab teadmisi ja täidab kõhtu Koolitused:� Austrite ja šampanja koo-litus� Šokolaadi ja portveini tundmise meistriklass � Sushi-kursus� Mereandidest roogade valmis tamise kursus� Vitmiinihommik� Pannkoogihommik

Söögikoolitus Kokakursus on populaarne ürituse osa

Söök kui meeskonnatunde tekitajaKui varem istuti üritustel niisama söögilaua taga, siis nüüd on populaarsem spet-sialistide juhendamisel toit ise valmistada.

Eelmise aasta sügisel asuta-tud ettevõte Toiduakadeemia pakub võimalust korraldada oma ruumides koosolekuid ning tooteesitlusi ja kliendi-üritusi.

Lisaks ruumide rendile korraldatakse n-ö pannkoogi-hommikuid, mis on hommi-kune koosolekuvõimalus Toi-duakadeemia ruumides, koos hommikueinega, mille iga osa-leja professionaalse koka assis-teerimisel valmistab.

Toiduakadeemia juht Kiti Press räägib, et pannkoogi-hommik on hea vaheldus ru-tiinsetele hommikustele koos-olekutele, ühtlasi on boonuseks võimalus hommikust süüa.

StrateegiapakettToiduakadeemiast on võima-lik tellida ka strateegiapäeva-nimelist söögipaketti.

“See on terve päev meie juures. Kõigepealt pakume hommiku sööki, siis on mõel-dud aeg välkkoosoleku pidami-seks ning edasi järgneb lõuna, pärast mida arutavad osalejad arengustrateegiaid või suhel-dakse klientidega,” tutvustab

Press päeva ülesehitust. Töi-se päeva lõpetuseks pakutak-se osalejatele sushi-valmista-mise või mõnda muud koos te-gutsemist võimaldavat koka-koolitust.

Huvitav võimalus klientide ja koostööpartnerite meeles-pidamiseks on ka võimalus valmistada Toiduakadeemia kokkade abiga kokandusalane tele saade ning salvestada see DVDdele.

Näiteks soovitab Press meis-terda koos kokk Jazziga mõni klassikaline prantsuse lihatoit, mille retsepti koos videoõpe-tuse ja toorainega on võima-lik tähtpäevadel klientidele ja koostööpartneritele kinkida.

WRISi Reisikonsultant Kris-

ti Eichelmann ütleb, et neilt tel-litakse nii joogikoolitusi – vei-ni, konjaki, kohvi ja tee-, kui ka söögikoolitusi. Uue tootena on nimistusse jõudnud sushi–koo-litus, mis annab ülevaate su-shi ajaloost, toorainest, koos-tisest ja tehnoloogilisest prot-sessist, alates riisikeetmisest kuni etiketini välja. Iga osaleja saab kätt proovida ka sushi val-mistamises.

“Söögikoolitusi tellitakse küll. Kui varem istuti üritusel niisama söögilaua taga, siis nüüd on populaarsem teha söö-ki ise,” räägib Eichelmann. Fir-mad on väga huvitatud ka joogi-koolitustest.

Motivatsioonipaketi osa Selliseid kursusi tellitakse nii koolituspäeva lõpetuseks kui ka meelelahutuslikele firmaüri-tustele. “Töötajatele on see kur-sus preemiaks, osaks motivat-sioonipaketist, tullakse kokku ja tehakse midagi huvitavat, see suurendab meeskonnatunnet,” räägib Eichelmann.

OÜ Estonian Experience pa-kub maitseelamusi pakkuvaid kulinaarseid seiklusi Tallinna vanalinnas.

Estonian Experience’i juht Eva-Maria Egipt-Peenmaa rää-gib, et esmalt toimub linnas gii-diga jalutuskäik, millele järg-neb kolmekäiguline õhtusöök,

mille kolme eri rooga serveeri-takse eri restoranides, mis on pärit eri ajastutest. Nii näiteks võib esimene restoran pakku-da ennemuistset toitu, teine tänapäevast Eesti kööki ning kolmas modernsemat keha-kinnitust.

Õhtusöök linnaviktoriiniga Egipt-Peenmaa sõnul on seik-luse tellijateks olnud valdavalt turistid, aga miks mitte ei võiks ka kohalikud ettevõtted selli-seid ekskursioone oma tööta-jatele või klientidele korralda-da. Õhtusöögi võib siduda ka mõne muu tegevusega, nagu gepsimine või linnaviktoriin.

Estonian Experience’ist saab tellida ka “Tantsiva koka köögikunsti” kursust, kus toi-tu valmistab ja osalisi juhen-dab USAst pärit tantsija ja ko-reograaf Jene Walker, kes on osalenud filmides, televisioo-nis ja show’des, aga kelle sala-kirge kokanduse vastu teavad vähesed.

Koduseid rooge valmistades paljastab kokk nii mõnegi oma salanipi, lisaks esineb ta üri-tuse lõpus või alguses tantsu-ga. “Ja kuna tegu on professio-naalse tantsijaga ning muusika mängib terve õhtu jooksul, lii-gub õpetaja peaaegu kogu aja tantsurütmis,” räägib Egipt-Peenmaa. Urve Vilk� Kokandushuvilised Jene Walkeri juhendamisel. Fotod:Tõnu Ojala

Aprillis kõikidele Sokos Hotel Viru majutuse broneerijatele kaasa 50-kroonine Tex-Mex

restoran Amarillo kinkekaart ja majutujale 95-kroonine dringikupong.

Erihind aprillis 860 EEK

Broneerimine ja müük aprillikuu lõpuni!

Hind sisaldab:• majutus kaheses või üheses Viru Class toas

• rikkalik hommikusöök• tasuta dringikupong (95 krooni inimese kohta saabumise päeval)

• tasuta sissepääs ööklubisse Amigo

Broneerijale Amarillo kinkekaart väärtuses 50 krooni majutustellimuse kohta

Mida rohkem broneerid, seda suurema summa eest kinkekaarte saad!

Broneerimiskood SEKRETÄR

Head hinnad ka konverentsiruumidele!

Võimalus osaleda hotelli tutvustaval tuuril ja sõlmida püsikliendileping.

Broneeringud ja lisainfo müügiteenindusest:e-post: viru.reservation@sok.fi , telefon: +372 680 9300

Sekretäride päeval 22.04.09 kell 22.00 Sokos Hotel Viru ööklubis Amigo

Olmeca Tequila Golden Sun Party sekretäridele. Tasuta sissepääs antud

pakkumise alusel – võta kaasa ja näita uksel turvamehele.

Head Sekretäridekuud soovides,

Sokos Hotel Viru

SEKRETÄRIKUUL AMARILLOSSE TASUTA SÖÖMA!

Viru väljak 4, Tallinn +372 680 9300 faks +372 680 9236

e-post: viru.reservation@sok.fiwww.viru.ee • www.sokoshotels.fi

ARVAMUS 19 toimetaja Urve Vilk, tel 667 0340, e-post urve.vilk@aripaev.ee 7. aprill 2009 Äripäeva lisaväljaanne

FIRMAPIDUToimetaja: Urve Vilk, tel 667 0340, e-post: urve.vilk@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Annely Põder, tel 667 0031, e-post: annely.poder@aripaev.ee Kujundaja: Eve Rammo

tel 667 0354

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid va-

jaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei ta-

gasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades aval-

datud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakaja-

lisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel tee-

mal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nen-

de reprodutseerimine, levitamine ning edastami-

ne mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus-

olekuta keelatud.

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda

Pressinõukogusse, pn@eall.ee

või tel (372) 646 3363.

tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.eeReklaamiosakonde-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290

Raamatuklubi ja Infolehtede toimetustel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimineTrükk AS KroonpressÄripäev veebis: www.aripaev.ee

Praegusel turul on klient kuningasÜritusturunduses, na-

gu teisteski valdkon-dades, on praegu ette-

võtete olukord erinev. Ühel on käed tööd täis, teisel po-le olnud kolm kuud pea aegu ühtegi klienti. Edu saavuta-mise valemit on raske tule-tada, vastasel juhul ebaedu-kaid ettevõtteid maailmas polekski. Küll aga on kõik turundajad nõus, et hinna-poliitikas tuleb praegusel ajal olla paindlikum.

Mirka agentuuri üritus-te korraldaja Kateriin Voites rääkis lehele, et ei õhtu juhid ega esinejad pole hindu nal-jalt nõus langetama, nii mõ-nelgi esinejal viimati veel eelmise aasta lõpus tõus-nud hindadest püütakse üs-na kramplikult kinni hoi-da. Pigem pühenduvad ho-bikorras tegutsejad edas-pidi vaid põhitööle, niivõrd vastuvõetamatu on osa te-gijate jaoks headel aegadel kehtestatud hindade alan-

damine. Agentuurid ennus-tavad jõudsamat esineja-te hinna sula alles selle aas-ta lõpuks. Aripaev.ee küsit-luses vastas 35% vastaja-test, et suvepäevad jäävad sel aastal ära ning 23% vas-tanute organisatsioonides pole toimumist veel otsus-tatud. Nii mõnedki ettevõt-ted, kus üritused toimuvad, on valmis varasemaga võr-reldes korralduse puhul ise rohkem tegema, seda kuni iselaulmise ja lihagrillimi-seni välja.

Samas on keeruline aeg majanduses lausa vajalik turu korrastumiseks – se-da nii ebakvaliteetsete tegi-jate kui ka konkreetse ees-märgita ilmavalgust näinud ürituste vaatenurgast. Hea-de aegade valguses ei pööra-nud ettevõtted sageli valitud tegevustele ning kulutustele piisavalt tähelepanu, rahul-duma kiputi ka pinnapeal-sete lahendustega.

TOIMETAJA VEERG Urve Vilk

” Rohkem ollakse nõus

ise tegema, ise-laulmise ja liha-grillimiseni välja.

Raskemad ajad majandu-ses on paljusid ettevõt-teid sundinud loobu-

ma firma- ja kliendiüritustest. Kuidas aga leida säästlikumad lahendused, mis võimaldak-sid neid otsuseid vältida?

Kuna firma- või kliendiüri-tuse korraldamine eeldab ette-võttelt palju lisatööd või sisse-ostetavaid teenuseid, siis al-ternatiiv võiks olla koostöö ju-ba toimuvate üritustega, tuleb leida vaid endale sobivaim väl-jund ja sihtrühm ning selgita-da koostöövõimalused.

Juba korraldatava ürituse puhul on lahendatud mitmed olulised küsimused ning ette-võtjal jääb üle tegeleda vaid detailide sobitamisega enda vajadustele vastavalt.

Näitena võib tuua Tal-linna lauluväljakul toimuva freestyle-motokrossi hüppe-show, mille raames on efek-tiivselt kasutatud võimalust korraldada ka mitmesuguseid kliendi- ja firmaüritusi, üritu-si nii ettevõtte oma töötajatele kui ka klientidele.

Selgelt eristuv üritus ning atraktiivne programm tagab meeldejääva tulemuse iga-

le külalisele. Lisaks on või-malik kasutada erinevaid reklaam lahendusi kogu üritu-se meedia plaani ulatuses ning samuti ka kohapeal. Sõltuvalt üritustest on võimalusi pal-ju ja nende kasutamine sõltub asjaosaliste nutikusest.

Suurimad eelised liituda juba korraldatava üritusega, peituvad aja ning raha kokku-hoius. Suur osa korraldustööst on juba tehtud ning kokku-hoid ainuüksi korraldustöö arvel on märkimisväärne.

Samuti pakutakse ena-masti programmi, mida et-tevõtja pelgalt oma ettevõt-te tarbeks ei suudaks lubada. Sõltuvalt valitud üritusest, on võimalik jõuda atraktiivsete ja meeldejäävate lahenduste-ni, mis erinevad oluliselt seni nähtutest.

Möödunud aastate head ajad majanduses tähendasid suurt tõusu, kui ettevõtted ei pööranud edukuse tulemu-sena valitud tegevustele ning kulutustele eriti tähelepanu. Tegelikult on Eestis palju üri-tusi, mis omavad vägagi head ja tugevat reklaamiväärtust.

Toomas Villo, Prodrift OÜ

Üritusi on ikka vajaA jal kui ettevõtjate peas liiguvad palgakärbete ja koondamiste mõtted,

on pidu ja lõbutsemine tihti viimane, millele mõeldakse.

Siiski leiab Äripäev, et kee-rulisele ajale vaatamata ei tasu firmapidusid ära jätta.

Majanduslikult üsna ma-sendav aeg on mõnes mõttes pidutsemiseks just õigeim aeg. Esiteks on praegu ürituste kor-raldamiseks rohkem võimalu-si, sest ülepakkumine valitseb kõikjal ning valik on laiem kui kunagi varem.

Samuti on teenuse-ruumi-tootepakkujad altimad ja paindlikumad näiteks hin-nas läbi rääkima ning klien-diga kauplema. See tähendab, et firmaürituse saab korralda-da kas soodsamalt või siis saab seda teha kohas või viisil, mis buumiajal hindade kasvu tõttu kättesaamatuks jäi.

Oluline on ka koos pidutse-mise psühholoogiline efekt – sotsiaalne suhtlemine, ühes-koos majanduslanguse ja töö-andja kirumine ning auru välja-laskmine võimaldab negatiiv-sust kontorist eemal hoida ja kolleegide tugi näitab, et päris lootusetud asjad ehk ei ole.

Positiivset süsti on majan-duskriisis seda enam vaja, et uudised päevast päeva peami-selt negatiivse tooniga. Ehk, ei tasu raskete olude kiuste heitu-da ega süngetele meeleoludele alla vanduda.

Võimalusel võiks firmaüri-tustesse kaasata ka tööta-jate pered, paindlik suhtumi-ne töötajate eraellu aitab ker-gemini üle elada ettevõtetes valitsevad keerulised ajad, li-saks pole isade-emade perest eemale rebimine raskel ajal kõige paremaks lahenduseks, töötaja efektiivsust aitavad taga da aga hea tagalana toimi-vad korras peresuhted.

Firmaüritus ei pea alati kestma ka mitut ööpäeva, ka üks meeldejääv ning tore kol-leegidega koos veedetud õhtu lisab rutiinsesse tööellu mär-kimisväärset vaheldust.

Ürituse ärajätmine pole õi-gustatud ka palkade kärpimi-se ning koondamiste korral. Koosviibimist ei pea alati pi-dama kallis kohas ning suure-joonelise programmiga, hea tahtmise korral võib seda kor-raldada ka tasuta, juhi või mõ-ne töötaja maakodus või miks

mitte RMK-le kuuluvas metsa-onnis.

Korraldusteenust ei pea tin-gimata selleks spetsialiseeru-nud firmalt ostma, vaid kulu-de säästmiseks võib terve peo või suure osa sellest ka ise kor-raldada.

Jätkuvalt tasub kaaluda ka firmaürituse sidumist kooli-tuste ning info- ja teabepäeva-dega. Suurejoonelised meele-lahutusüritused võib ajutiselt osaliselt asendada praktilist tegevust sisaldavate meeskon-na- ja tegevuskoolitustega.

Igasugune ühistegevus, kaa-sa arvatud praktiliste oskus-te omandamine õppe käigus, näitab meeskonnaliikmeid igapäevatööst erinevas situat-sioonis ning aitab töökaaslasi avada seni tundmatuma poo-le pealt.

Kaaslastega millegi prakti-lise koos tegemine näitab ini-meste varjatud oskusi. Mida-gi koos tehes suureneb mees-konna jaoks nii vajalik ühte-kuuluvustunne, õppides tund-ma teiste tugevusi ning võimet ühtse meeskonnana toimida, tekib praegu üheskoos edasi-minekuks vajalik usaldus ini-meste ja organisatsiooni vastu.

Raske aeg nõuab korralikku pidu

20 REKLAAMÄripäeva lisaväljaanne 7. aprill 2009 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031

www.gladius.ee

Puhku s e pak e t i d ak t i i v s e l e e t t e v õ t t e l e :ˇ Üh epä e va s e d p a r v ema t kad ˇ Kah epä e va s e d p a r v ema t kad ˇ Kombin e e r i t u d ma t kad

ˇ Üh epä e va s e d e l l u j ä äm i s ku r s u s e d ˇ Kah epä e va s e d e l l u j ä äm i s ku r s u s e d