sisukord - avaleht | maaeluministeerium · web viewpmk - põllumajandusuuringute keskus pria -...

EESTI MAAELU ARENGUKAVA2007–2013

2012. aasta seirearuanneAruandluse periood:

01.01.2012 – 31.12.2012

PõllumajandusministeeriumTallinn 2013

SISUKORDSisukord...........................................................................................................................................2Lühendid..........................................................................................................................................5Lühikokkuvõte.................................................................................................................................71. Üldtingimuste muudatused........................................................................................................10

1.1 Ülevaade muudatustest MAKi rakendamisel......................................................................101.2 Ülevaade muudatustest Eesti majandusruumis 2012. a.......................................................15

1.2.1 Rahvastik......................................................................................................................151.2.2 Ülevaade majandusarengust.........................................................................................191.2.3 Põllumajandus..............................................................................................................24

2. MAKi rakendamine...................................................................................................................272.1 Nõuetele vastavus................................................................................................................272.2 MAKi 1. telje meetmete rakendamine.................................................................................35

2.2.1 Tootjarühmade tunnustamine.......................................................................................352.2.2 Meede 1.1 Koolitus- ja teavitustegevuste toetus..........................................................372.2.3 Meede 1.2 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus.........................412.2.4 Meede 1.3 Nõuandesüsteemi ja –teenuste toetus.........................................................43

2.2.4.1 Alameede 1.3.1 Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine....................................................................................................................442.2.4.2 Alameede 1.3.2 Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine..........................................................................................482.2.4.3 Alameede 1.3.3 Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks................................................................................................50

2.2.5 Meede 1.4 Põllumajandusettevõtete ajakohastamise toetus.........................................522.2.5.1 Alameede 1.4.1 Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks.....522.2.5.2 Alameede 1.4.2 Investeeringud loomakasvatusehitistesse....................................542.2.5.3 Alameede 1.4.3 Investeeringud bioenergia tootmisesse........................................57

2.2.6 Meede 1.5 Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine..........................................................................................................59

2.2.6.1 Alameede 1.5.1 Metsa majandusliku väärtuse parandamine.................................592.2.6.2 Alameede 1.5.2 Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)........................................................................................................................622.2.6.3 Alameede 1.5.3 Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine.....65

2.2.7 Meede 1.6 Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine.................................................................................................................................68

2.2.7.1 alameede 1.6.1 Põllumajandustoodete ja mitteouiduliste metsasaaduste töötlemine..........................................................................................................................692.2.7.2 alameede 1.6.2. Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning põllumajandustoodete ühise töötlemise edendamine.................732.2.7.3 alameede 1.6.3. Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine..................73

2.2.8 Meede 1.7 Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja ja tehnoloogiate arendamine...................................................................74

2.2.8.1 Alameede 1.7.1 põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete ja töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö...........................742.2.8.2 Alameede 1.7.3 Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- ja edendamistegevus..........................................................................................................78

2.2.9 Meede 1.8 Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur....................................................782.2.10 Meede 1.9 Tootjarühmade loomine ja arendamine....................................................81

2.3 MAK-i 2. telje meetmete rakendamine...............................................................................87

2

2.3.1 Meede 2.1 Ebasoodsamate piirkondade toetus.............................................................892.3.2 Meede 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale....................................................902.3.3 Meede 2.3 Põllumajanduslik keskkonnatoetus.............................................................92

2.3.3.1 Alameede 2.3.1 Keskkonnasõbraliku majandamise toetus...................................922.3.3.2 Alameede 2.3.2 mahepõllumajandusliku tootmise toetus.....................................972.3.3.3 Alameede 2.3.3 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus...................................1012.3.3.4 Alameede 2.3.4 Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.............................1032.3.3.5 Alameede 2.3.5 poolloodusliku koosluse hooldamise toetus..............................104

2.3.4 Meede 2.4 Loomade karjatamise toetus.....................................................................1072.3.5 Meede 2.5 Vähetootlikud investeeringud...................................................................110

2.3.5.1 Alameede 2.5.1 Kiviaia rajamise ja taastamise toetus.........................................1102.3.6 Meede 2.7 Natura 2000 toetus erametsamaale...........................................................112

2.4 MAKi 3. telje meetmete rakendamine...............................................................................1172.4.1 Meede 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas..............................1182.4.2 Meede 3.2 Külade uuendamine ja arendamine...........................................................122

2.4.2.1. Alameede 3.2.1 Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused...........................1222.4.2.2. Alameede 3.2.3 Külade uuendamine ja arendamine..........................................1222.4.2.3. Alameede 3.2.4 Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine.....................................................................................................................1222.4.2.4 Alameede 3.2.2 Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine............................123

2.5 MAKi 4. telje meetmete rakendamine...............................................................................1282.5.1 Leader - meetme rakendamine...................................................................................128

2.5.1.1 Leader - meetme kohaliku tegevusgrupi toetus...................................................1282.5.1.2 Leader - meetme projektitoetus...........................................................................130

3. Finantsiline rakendamine.........................................................................................................1344. Püsihindamistegevuste kokkuvõte...........................................................................................136

4.1 Püsihindamissüsteemi olemus...........................................................................................1364.2 MAKi 1., 3. ja 4. telje hindamine......................................................................................137

4.2.1 Püsihindamise tagamiseks teostatud tegevused..........................................................1374.2.2 Teostatud hindamistoimingud....................................................................................1384.2.3 Andmekogumine........................................................................................................1444.2.4 Suhtlemine hindamise protsessis................................................................................1444.2.5 Tuvastatud raskused ja lisatöö vajadus.......................................................................145

4.3 MAKi 2. telje hindamine...................................................................................................1465. Programmi juhtimine ja haldamine.........................................................................................172

5.1 Seire- ja hindamismeetmed...............................................................................................1725.2 Kokkuvõte programmi haldamisel tekkinud probleemidest..............................................175

5.2.1 Ülevaade kontrollide läbiviimisest ja taotluste juures esinenud probleemidest.........1755.2.2 Auditi toimingute peamised järeldused......................................................................175

5.3 Tehniline abi......................................................................................................................1775.4 Riiklik Maaeluvõrgustik....................................................................................................179

5.4.1 Maaeluvõrgustiku loomise ja juhtimise kord.............................................................1795.4.2 Maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamisjärk.........................................................1805.4.3 Maaeluvõrgustiku teavitustegevused..........................................................................1815.4.4 Tehnilise abi kasutamine............................................................................................196

5.5 Teavitustegevused.............................................................................................................1985.5.1 Põllumajandusministeeriumi teavitustegevus.............................................................1985.5.2 PRIA teavitustegevused..............................................................................................2035.5.3 PMK teavitustegevused..............................................................................................2095.5.4 EMÜ teavitustegvused................................................................................................219

3

5.5.5 EMK teavitustegevused..............................................................................................2205.5.6 Keskkonnaameti teavitustegevused............................................................................223

6. Deklaratsioon ühenduse poliitika järgmise kohta toetuse kontekstis, sh ettetulnud probleemide ja nende lahendamiseks võetud meetmete määratlemine............................................................2257. Tagasimakstud toetus..............................................................................................................2298. MAK-i panus EL Läänemere piirkonna strateegiasse.............................................................230

4

LÜHENDIDCMEF - Euroopa Komisjoni ühise seire- ja hindamisraamistiku käsiraamatBLV - brutolisandväärtusEAFRD - Maaelu Arengu Euroopa PõllumajandusfondEAGF - Euroopa Põllumajanduse TagatisfondEK - Euroopa KomisjonEL - Euroopa LiitEMK - Erametsakeskus SAEMTAK 2008 – Eeti majanduse tegevusalade klassifikaatorEMÜ - Eesti MaaülikoolEMVI – Eesti Maaviljeluse InstituutESA - Ebasoodsamate piirkondade toetusEÜ - Euroopa ÜhendusFADN - põllumajanduslik raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network)FIE - füüsilisest isikust ettevõtjaHPK - head põllumajandus- ja keskkonnatingimusedKKI - KeskkonnainspektsioonKM - kohustuslikud majandamisnõudedKSM - keskonnasõbraliku majandamise toetusKST - keskkonnasõbralik tootmine (2004 – 2006)KTG – kohalike tegevusgrupp (Leader meede)LMS - Euroopa Liidu Läänemere strateegiaLKT - loomade karjatamise toetusMAHE - mahepõllumajandusliku tootmise toetusMAK - Eesti maaelu arengukava 2007–2013MAK 2004–2006 - Eesti maaelu arengukava 2004–2006MMIK - Maamajanduse InfokeskusMTÜ – mittetulundusühingOÜ - osaühingPKT - põllumajanduslik keskkonnatoetusPLK - poollooduslike koosluste hooldamise toetusPM – PõllumajandusministeeriumPMA - PõllumajandusametPMK - Põllumajandusuuringute KeskusPRIA - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetPVT - parim võimalik tehnikaSA - sihtasutusSeirearuanne – Eesti maaelu arengukava 2007–2013 2010. aasta seirearuanneSKP - sisemajanduse koguproduktSRT - kohalikku sorti taime kasvatamise toetusTAKS - toetuste administreerimise ja kontrollisüsteemUELN - hobuse unikaalne elunumberVTA - Veterinaar- ja Toiduamet

5

VTK - väetise ja taimekaitsevahendid ÜPP - Ühine PõllumajanduspoliitikaÜPT - ühtne pindalatoetus

6

LÜHIKOKKUVÕTE

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) sätestab maaelu arengusuunad ja meetmed nende rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 2013. a lõpuni. MAK-i meetmete rakendamise üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu (edaspidi ELi) ühise põllumajanduspoliitikaga (edaspidi ÜPP-ga) kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut.

Perioodil 2007–2013 rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduse turukorraldusabinõusid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) ning põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Eestil on võimalik MAK-i raames kasutada umbes 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahenditega).

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 EAFRDst antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) sätestatakse maaelu arengu toetuste ühine õigusraamistik, mida kohaldatakse kogu ELis. Kõigi MAK-i meetmete korraldusasutuseks on Põllumajandusministeerium (edaspidi PM) ja makseagentuuriks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).

Käesolev aruanne kajastab MAK-i meetmete elluviimist 2012. a. Aruanne kajastab informatsiooni nii MAK-i eelarvevahendite kasutamise kui ka meetmete rakendamise seisu ja seniste tulemuste kohta.

MAK-i raames planeeritakse rakendada kokku 20 meedet, mis jagunevad 4 telje vahel järgmiselt:

I telg – Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine Meede 1.1 – Koolitus- ja teavitustegevused; Meede 1.2 – Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine; Meede 1.3 – Nõuandesüsteemi ja nõuandeteenuste toetamine:

- Alameede 1.3.1 – Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse võimaldamine;

- Alameede 1.3.2 – Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine;

- Alameede 1.3.3 – Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks;

Meede 1.4 – Põllumajandusettevõtete ajakohastamine:- Alameede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks;- Alameede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse;- Alameede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse;

7

Meede 1.5 – Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine:

- Alameede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine;- Alameede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti

elluviimine);- Alameede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine;

Meede 1.6 – Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele saadustele lisandväärtuse andmine:

- Alameede 1.6.1 – Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine;

- Alameede 1.6.2 – Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega;

- Alameede 1.6.3 – Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine; Meede 1.7 – Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,

töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine:- Alameede 1.7.1 - Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute

toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö;- Alameede 1.7.2 – Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedi kavas;- Alameede 1.7.3 – Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis-

ja edendamistegevus. Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur; Meede 1.9 – Tootjarühmade loomine ja arendamine;

II telg – Keskkonna ja paikkonna säilitamine Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus; Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale; Meede 2.3 – Põllumajanduslik keskkonnatoetus:

- Alameede 2.3.1 – Keskkonnasõbralik majandamine;- Alameede 2.3.2 – Mahepõllumajandusliku tootmise toetus;- Alameede 2.3.3 – Ohustatud tõugu looma pidamise toetus;- Alameede 2.3.4 – Kohaliku sorti taimede kasvatamise toetus;- Alameede 2.3.5 – Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus;

Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Meede 2.5 – Vähetootlikud investeeringud:

- Alameede 2.5.1 – Kiviaia rajamise ja taastamise toetus;- Alameede 2.5.2 – Mitmeliigilise põõsasriba rajamise toetus;

Meede 2.6 – Kaitsemetsa rajamise toetus põllumajandusmaale; Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale.

III telg – Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine Meede 3.1 – Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas:

- Alameede 3.1.1 – Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas;- Alameede 3.1.2 – Mikroettevõtete arendamise toetus;

Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine:

8

- Alameede 3.2.1 – Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused;- Alameede 3.2.2 – Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine;- Alameede 3.2.3 – Külade uuendamine ja arendamine;- Alameede 3.2.4 – Maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi

parandamine.IV telg – Leader

Meede 4 – Leader-meede, sh:- Leader tegevusgruppide toetus;- Leader projektitoetus.

MAK tehnilise abi meede

2012. a toimus taotluste vastuvõtt kaheksateistkümne meetme raames: meede 1.1, meede 1.2, meede 1.3 (kolm alameedet), meede 1.4 (kaks alameedet), meede 1.5 (kolm alameedet), meede 1.6 (kolm alameedet), meede 1.7 (üks alameede), meede 1.8, meede 1.9, meede 2.1, meede 2.2, meede 2.3 (viis alameedet), meede 2.4, meede 2.5 (üks alameede), meede 2.7, meede 3.1, Leader meede ja MAK-i tehnilise abi meede.

9

1. ÜLDTINGIMUSTE MUUDATUSED

1.1 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST MAKI RAKENDAMISEL

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusMAK-i meetmete raames makstavaid toetusi menetletakse “ÜPP rakendamise seaduse” ja selle alusel antud rakendusaktide alusel. 2012. a toimus MAK-i toetuste menetlemine 2009. a 11. novembril vastu võetud ning 2010. a 1. jaanuaril jõustunud “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” alusel. Nimetatud seadust 2012. a ei muudetud.

MAK-i rakendamise aluseks on peamiselt seaduse 6. peatüki “Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused” 2. jagu “Perioodi 2007–2013 maaelu arengu toetused”, mis annab alused kõigi MAK-i meetmete rakendusmääruste ja teiste MAK-i rakendamiseks vajalike õigusaktide (tehnilise abi toetuse, seire ja hindamise korra, tähistamise ning eelarveaastal antavate toetuste loetelu määrused, samuti eelarveaastal antavateks maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse, MAK-i seirekomisjoni ja hindamiskomisjoni moodustamise käskkirjad) kehtestamiseks.

Muudatused MAKis2012. a muudeti MAK-i kuuendat ja seitsmendat korda. MAK-i seirekomisjoni heakskiit MAK-i kuuendatele muudatusettepanekutele saadi 17. veebruarist 12. märtsini kestnud seirekomisjoni kirjaliku protseduuri tulemusel ning seitsmendatele muudatusettepanekutele 4. septembrist kuni 11. septembrini kestnud seirekomisjoni kirjaliku protseduuri tulemusel.

6. muudatustepaketi muudatustest olid olulisemad järgmised: meetmest 2.7 “Natura 2000 toetus erametsamaale” vahendite tõstmine 6 000 000 euro

ulatuses meetmesse 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” (meetme 1.8 eelarve suurenes kokku 6 400 000 euro võrra);

meetmetest 1.7 “Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine” ja 1.9 “Tootjarühmade loomine ja arendamine” vahendite tõstmine meetmesse 1.2 “Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” kokku 5 000 000 euro ulatuses (kummastki meetmest 2 500 000 eurot);

uue bioenergia-alase alameetme 3.1.3 “Investeeringud bioenergia tootmisesse” loomine 3. teljes;

meetmest 1.4 “Põllumajandusettevõtete ajakohastamine” vahendite tõstmine meetmesse 3.1 “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” 5 000 000 euro ulatuses (1. telje bioenergia alameetmest uuele 3. telje bioenergia alameetmele);

meetmest 1.1 “Koolitus- ja teavitustegevused” vahendite tõstmine meetmesse 1.3 “Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine” 600 000 euro ulatuses;

meetmes 1.3 individuaalseks nõuandetoetuseks ettenähtud summade ülempiiri (1 900 000 eurot) kaotamine;

MAK-i telgedepõhise rahastamiskava muutmine (muutus telgede proportsioon, EAFRD kaasrahastamise määr, avaliku sektori kogusumma);

toidukvaliteedikavade tunnustamise menetluse kirjeldamise ajakohastamine;

10

meetme 1.7 alameetmes 1.7.3 “Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- ja edendamistegevus” taotleja definitsiooni ajakohastamine;

2007. ja 2008. a võetud poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuste pikendamise võimaluse ettenägemine;

kirjelduse lisamine MAK-i panuse kohta Läänemere strateegia eesmärkide saavutamisel; 2010. a toimunud MAK-i vahehindamise kirjelduse lisamine; tehnilise abi tegevuste täiendamine “Eesti maaelu arengukava 2014–2020”

eelhindamisega; väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuete muutmine; heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ajakohastamine; kohustuslike majandamisnõuete ajakohastamine.

7. muudatustepaketi muudatused olid järgmised: meetmest 1.7 vahendite tõstmine meetmesse 1.6 “Põllumajandustoodetele ja

mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmine” 3 400 000 euro ulatuses; meetme 1.7 alameetme 1.7.1 “Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris

uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alane koostöö” meetmelehe punktis “Indikaatorid ja sihttasemed” toodud toetatud koostööprojektide arvu muutmine.

EK kiitis nimetatud muudatusettepanekud heaks 2013. a aprillis.

MAKi meetmete rakendusmäärused2012. a jooksul võeti MAK-i meetmete rakendamiseks vastu üks uus rakendusmäärus:

Põllumajandusministri 21. septembri 2012. a määrus nr 75 “Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 4 “Leader-meede” rakendamiseks).

2012. a jooksul muudeti mitmete meetmete rakendusmäärusi: Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 27 “Koolitus- ja teavitustegevuse

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.1 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrust nr 41 “Nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.3 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määrust nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.4 alameetme 1.4.1 “Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määrust nr 87 “Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.4 alameetme 1.4.2 “Investeeringud loomakasvatusehitistesse” rakendusmäärus);

11

Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määrust nr 80 “Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.4 alameetme 1.4.3 “Investeeringud bioenergia tootmisesse” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 20. mai 2010. a määrust nr 62 “Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” raames toetatava tegevuse “Metsa majandusliku väärtuse parandamine” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 12. aprilli 2010. a määrust nr 45 “Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 raames toetatava tegevuse “Investeeringud ettevõtte üldist tulemuslikkust parandavatesse töötlemisviisidesse ja tehnoloogiatesse (arendusprojekti elluviimine)” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 20. mai 2010. a määrust nr 61 “Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.5 raames toetatava tegevuse “Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määrust nr 85 “Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.6 alameetme 1.6.1 “Põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 8. juuni 2011. a määrust nr 53 “Põllumajandustoodete ühise turustamise ja töötlemise ning piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise uute väljakutsetega kohandumise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.6 alameetmete 1.6.2 “Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning põllumajandustoodete ühise töötlemise edendamine” ja 1.6.3 “Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 16. märtsi 2010. a määrust nr 29 “Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.7 alameetme 1.7.1 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 5. mai 2010. a määrust nr 51 “Toidukvaliteedikava raames toodetud toote teavitamis- ja edendamistoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.7 alameetme 1.7.3 “Toidukvaliteedikavade raames toodetud toodete alane teavitamis- edendamistegevus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 28. aprilli 2010. a määrust nr 49 “Tootjarühma loomise ja arendamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 1.9 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 5. aprilli 2010. a määrust nr 42 “Ebasoodsamate piirkondade viieaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

12

kord aastateks 2007–2013” (meetme 2.1 “Ebasoodsamate piirkondade toetus” üks rakendusmäärustest);

Põllumajandusministri 6. aprilli 2010. a määrust nr 43 “Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.1 üks rakendusmäärustest).

Põllumajandusministri 17. märtsi 2010. a määrust nr 32 “Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.2 “Natura 2000 toetus põllumajandusmaale” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määrust nr 46 “Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.3 “Põllumajanduslik keskkonnatoetus” alameetme 2.3.1 “Keskkonnasõbralik majandamine” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrust nr 44 “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.3 alameetme 2.3.2 “Mahepõllumajandusliku tootmise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 18. märtsi 2010. a määrust nr 33 “Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.3 alameetme 2.3.3 “Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 15. märtsi 2010. a määrust nr 28 “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.3 alameetme 2.3.4 “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 8. märtsi 2010. a määrust nr 19 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013” (meetme 2.3 alameetme 2.3.5 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määrust nr 47 “Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.4 “Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 31. mai 2010. a määrust nr 66 “Kiviaia taastamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.5 “Vähetootlikud investeeringud” alameetme 2.5.1 “Kiviaia taastamise toetus” rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 26 “Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 2.7 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määrust nr 119 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (meetme 3.1 rakendusmäärus);

Põllumajandusministri 21. septembri 2012. a määrust nr 75 (meetme 4 rakendusmäärus).

13

Kuna alates 2010. a 1. jaanuarist hakkas kehtima uus “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus”, siis tuli 2012. a nende MAK-i horisontaalsete määruste, mida ei muudetud 2010. või 2011. a, muutmisel kehtestada määrused uute tervikversioonidena. Uueks horisontaalseks määruseks sai järgmine määrus:

Põllumajandusministri 6. jaanuari 2012. a määrus nr 2 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

Horisontaalsetest määrustest muudeti 2012. a heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ja püsirohumaa säilitamise korra määrust (põllumajandusministri 17. veebruari 2010. a määrus nr 11 “Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord”) ning toidukvaliteedikavade tunnustamise määrust (põllumajandusministri 12. juuli 2010. a määrus nr 77 “Toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded, toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotluse vorm”).

2012. a kehtestati uute horisontaalse iseloomuga õigusaktidega 2012. a antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning otsustati 2012. a maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotus (vastavalt põllumajandusministri 7. veebruari 2012. a määrusega nr 13 “2012. aastal “Eesti maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused” ja põllumajandusministri 14. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 30 “Perioodil 2007–2013 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevateks maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotus 2012. aastal”).

14

1.2 ÜLEVAADE MUUDATUSTEST EESTI MAJANDUSRUUMIS 2012. A

1.2.1 RAHVASTIKRahvaarv on Eestis taasiseseisvumise järel kiiresti kahanenud, esimestel taasiseseisvuse aastatel eelkõige väljarände, seejärel negatiivse iibe tõttu.

Eesti rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel pidurdunud. 2001. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 367 tuhat elanikku, 2012. a alguses aga 1 339,7 tuhat (vähenemine aastas keskmiselt 0,2%) (vt Tabel 1Error: Reference source not found). Naiste osatähtsus rahvastikus on Eestis 56,4%, sh valdades 51,6%.

Tabel 1. Rahvastik, 1. jaanuari seisuga aastatel 2005-2012 (tuhat elanikku)2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kogu Eesti 1347,5 1344,7 1342,4 1340,9 1340,4 1340,1 1340,2 1339,7Vallad 449,3 477,7 476,0 474,6 473,9 473,3 473,2 472,8Linnad 898,1 866,9 866,4 866,3 866,5 866,8 867,0 866,9Maaelanikkonna osa-tähtsus, % 33,3 35,5 35,5 35,4 35,4 35,3 35,3 35,3

Allikas: Eesti Statistikaamet

Eesti rahvastikku iseloomustab taastoote tasandist madalam sündivus koos suhteliselt kõrge suremusega, mis on olulisim põhjus, miks Eesti rahvastik on Euroopas enamiku teiste rahvastikega võrreldes ebasoodsamas seisundis.

Maaelanikkonna osatähtsus on aastatel 2001-2005 stabiliseerunud – 2001. ja 2002. a 32,6% ja aastatel 2003–2005 33,3–33,4% kogu elanikkonnast. Eesti Statistikaameti andmetel elas 2006. a alguses maapiirkonnas 477 700 inimest ja 2012. a alguses 472 800 (vastavalt 35,5% ja 35,3% kogu elanikkonnast). 2006. a maapiirkondade jaoks positiivne rahvastikudünaamika tuleneb otseselt Tallinna ja Tartu elanike siirdumisest linnalähialadele, kusjuures säilivad tihedad sidemed (töö, kool, teenindus) linnaga. Võrreldes 2005. a algusega on vallaelanike arv 2012. a alguseks suurem 5,2% võrra.

2005.–2007. a olid kiire hõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvu ning tööpuuduse määra olulise vähenemise. 2008. a negatiivne majanduskasv (-3,6%) ei avaldanud veel mõju tööhõivele, küll aga avaldas töötuse kasvule otsustavat mõju 2009. a järgnenud suurem majanduslangus (-14,1%).

2005.–2008. a oli keskmine tööhõive vastavalt 607 400, 646 300, 655 300 ja 656 500 inimest, mis oli 2004. a võrreldes vastavalt 11 900, 50 800, 59 800 ja 61 000 inimest rohkem. 2009. a vähenes hõivatute arv 60 700 inimese võrra ja jõudis 595 800-ni, mis on eelnenud aastaga võrreldes 9,2% madalam. Hõivatute arvu vähenemine jätkus ka 2010. a ja jõudis 570 900-ni, mis on 24 900 võrra ehk 4,2% vähem kui aasta varem. Paranenud majandusolukorra tõttu kasvas 2011. aastal hõivatute arv Eestis 609 100-ni ehk 38 200 võrra (+6,7%) ning 2012. a 624 400-ni ehk 15 300 võrra (+2,5%).

15

Pikemas perspektiivis on Eesti tööjõuturu arengusuunad oluliselt mõjutatud demograafilistest protsessidest. Iibe kõrval tööturgu otsesemalt puudutav rahvastiku vanuseline struktuur on probleem, mille aktuaalsus lähiaastatel suureneb järsult. Eesti rahvastiku kiirenev vananemine laste ja noorte arvukuse vähenemise tõttu tähendab lisaks tervishoiu- ja pensionisüsteemi kasvavale koormale tööealiste inimeste arvu langust.

Olukorda tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. Demograafiline tööturusurve indeks saadakse rahvastiku vanuses 5-14 jagamisel rahvastikuga vanuses 55-64.

Demograafiline tööturusurve indeks näitab, et Eesti rahvastik vananeb pidevalt ja üsna kiiresti. 2000. a võrreldes on indeks langenud 1,19-lt kuni 0,78-ni 2012. a (-34,4%). Maapiirkonna analoogne näitaja vähenes 1,34-lt kuni 0,83-ni (-38,1%). Keerulisem on olukord linnades, kus demograafiline tööturusurve indeks on vähenenud 0,75ni, langedes 33,2% (vt Tabel 2).

Tabel 2. Demograafilise tööturusurve indeksi dünaamika, 2005-20122005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kogu Eesti 0,96 0,91 0,88 0,85 0,81 0,79 0,78 0,78Vallad 1,11 1,05 1,00 0,96 0,88 0,83 0,85 0,83Linnad 0,89 0,84 0,82 0,79 0,77 0,75 0,74 0,75


Tööturule saabujate vähenemine on järgnevate aastate jooksul veelgi kiirenemas, kuna avalduma hakkab üheksakümnendatel järsult vähenenud sündivuse mõju.

Eelnenud aastatega võrreldes on maapiirkonnas kuni 2008. a tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr kasvanud. 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr kasvas 61,5%-st 2006. aastal 62,6%-ni 2008. aastal. Kuid seoses majanduslangusega 2009. ja 2010. a on tööjõus osalemise määr vähenenud vastavalt 61,4% ja 62%-ni. Tänu majanduse taastumisele 2011 ja 2012. a kasvas tööjõus osalemise määr vastavalt 64,4% ja 67,9%-ni.

15-74-aastaste tööhõive määr oli 2006. a 57,7%, mis kasvas 2008. a 59%-ni ning seejärel 2009. ja 2010. a seoses töötute arvu suurenemisega vähenes vastavalt kuni 53,6% ja 52,4%-ni. 15–74-aastaste maaelanike viimase üheksa aasta kõige madalam tööhõive määr oli 2004. a (52,2%). Tööhõive määr suurenes 2011. a maapiirkonnas 57%-ni ja 2012. a 61%-ni.

Aastate 2004–2008 jooksul on Eestis hõivatute arv kasvanud 595,5-st kuni 656,5 tuhandeni (kasv 10,2%), samal ajal aga on primaarsektoris hõive vähenenud 34,7-st kuni 25,3 tuhande hõivatuni (-27,1%), sekundaarsektoris hõivatute arv suurenes 24,1 tuhande ehk 11,6% võrra ja tertsiaarsektoris 46,4 tuhande hõivatu (13,2%) võrra.

2010. a on tööga hõivatute arv alanenud 570 900-ni, mis on võrreldav 2000. a tasemega. Hõive langust mõjutas nõudluse vähenemisest tingitud töömahtude kahanemine ning ettevõtjatepoolne

16

kulude optimeerimine. 2011. a olukord tööturul paranes ning hõivatute arv suurenes 6,7% võrra jõudes 609 100-ni ning 2012. a 624 400-ni (+2,5%).

Allikas: Eesti StatistikaametJoonis 1. Tööhõive arengud 1998–2012

Tööjõuturu positiivsete arengute tulemusel on töötuse määr alates 2005. a alanenud. 2005. a oli töötuse määr 7,9%, mis edaspidi alanes 2006. ja 2007. a vastavalt 5,9% ja 4,7%-ni. Majandussituatsiooni halvenedes aga kasvas 2008. a töötuse määr 5,5%-ni ning edaspidi töötuse määr suurenes ka 2009. ja 2010. a vastavalt 13,8% ja 16,9%-ni. Tänu hõivatute arvu suurenemisele 2011 ja 2012. a vähenes töötuse määr vastavalt 12,5%-ni ja 10,2%-ni (vt Joonis1).

Allikas: Eesti StatistikaametJoonis 2. Töötud elukoha järgi aastatel 2006-2012 (tuhat)

Maapiirkonna töötuse määr oli 2007. a 5,1%, mis 2008. a suurenes 5,7%-ni. 2009. ja 2010. a halvenes tööturu olukord maal veelgi ning töötuse määraks kujunes vastavalt 12,8% ja 15,5%, mis hõivatute arvu kasvu tõttu 2011. a vähenes 11,4%-ni ja 2012. a 9,2%-ni.

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

010203040506070

350400450500550600650700

9.8 12.2 13.612.610.3 10 9.6 7.9 5.9 4.7 5.513.8 16.9

12.510.2

Hõivatute arv (parem sk, tuhat inimest) Töötuse määr Hõive määr

17

Kui 2008. a oli maa-asulates 11 300 töötut, siis 2010. a juba 30 100 ehk 2,7 korda rohkem, seoses majanduse taastumisega vähenes 2011. a töötute arv 7 200 võrra ja 2012. a veel 4 600 võrra (vt Joonis 2. Töötud elukoha järgi aastatel 2006-2012 (tuhat).

2008. a oli Eestis 15-74-aastaseid majanduslikult aktiivseid elanikke 694 900 (tööjõud). Neist oli tööga hõivatud 656 500 ja töötuid 38 400. Eesti tööturgu mõjutasid tugevasti maailmamajanduse jahenemise ja sisemaise nõudluse vähenemise tagajärjed 2009. ja 2010. a, mistõttu tööga hõivatute arv 2008. a võrreldes vähenes 13% võrra ning töötute arv kasvas 38 400-st kuni 115 900-ni (kolm korda). 2011. a tänu majanduskasvule hõivatute arv suurenes 609 100-ni ja 2012. a 624 400-ni.

2005. a andmetel oli maapiirkonnas hõivatuid 172 800 ning 2008. a 185 500 inimest (28,2% riigi kõigist hõivatutest). 2010. a vähenes hõivatute arv maal kuni 164 100-ni, mis moodustas 28,7% kõigist hõivatutest. Seoses majanduse taastumisega toimus 2011. a hõivatute arvu suurenemine 177 200-ni, moodustades 29% kogu riigi tööhõivest. Eelmise 2012. a vastavateks arvudeks olid 181 400 ja 29%.

2012. a on primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus) osatähtsus maapiirkonna tööhõives 1989. a võrreldes vähenenud 4,5 korda (55,9%-st kuni 12,3%-ni), tertsiaarsektori (teenindus) osakaal on kasvanud 1,4 ning sekundaarsektori (töötlev tööstus, mäetööstus, ehitus, energeetika, gaasi- ja veevarustus) osatähtsus 1,2 korda. Kokku on nimetatud ajavahemikul primaarsektori hõive vähenenud 115 tuhande hõivatu võrra, samal ajal kui hõive suurenemine sekundaarsektoris 40 500-st kuni 57 400-ni (+ 16 900) ja tertsiaarsektoris 61 300-st kuni 101 600-ni (+ 40 300 inimest) suutis kompenseerida sellest ainult 49,7%. Joonis 3 annab ülevaate majandussektorite hõive osatähtsusest maal aastatel 2006–2012.

Joonis 3. Hõivatud maaelanikkond majandussektorite kaupa aastatel 2006–2012 (%)Allikas: Eesti Statistikaameti tööjõu-uuringud

Aastate 2005–2009 jooksul oli maapiirkonnas täheldatav primaarsektori hõive osatähtsuse jätkuv vähenemine (ca 1% a). Hõivatute arv primaarsektoris vähenes 2010. a aeglasemas tempos, kui ülejäänud sektorites mistõttu selle sektori hõivatute osatähtsus suurenes ühe protsendi võrra.

18

2011. a oli põllumajandustootjatele soodne ning primaarsektori hõive suurenes 2 900 võrra kasvatades sektori osatähtsust 12,6%-ni. Sekundaarsektori osatähtsus kasvas aastatel 2005–2008 kokku 3,4% (u 0,9 pp aastas) ja jõudis 34,6%-ni, mis 2010. a vähenes 31,1%-ni, ehk 2005. a tasemeni, suurenedes 2011. a 31,6%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus oli 2005–2007. a stabiilselt 51–53% juures, mis suurenes 2008. ja 2009. a vastavalt 54,5% ja 58%-ni, vähenedes 2010. a 57,1%-ni ning 2011. a 55,8%-ni. Hõive mõningane suurenemine jätkus ka 2012. a (kokku 4 200 hõivatu võrra s.o 2%). Seejuures hõivatute arv suurenes primaarsektoris 100, sekundaarsektoris 1 400 ja tertsiaarsektoris 2 700 hõivatu võrra. Seejuures tertsiaarsektori osatähtsus kasvas 56,1%-ni, sekundaarsektori oma jäi eelmise aasta tesemele ning primaarsektori osatähtsu vähenes 12,3%-ni.Hoolimata sellest, et majanduse uude kasvufaasi sisenemine toob kaasa tööpuuduse alanemise, jääb suuresti kinnisvara- ja ehitusbuumile toetunud hõive kõrgtase mõneks ajaks kättesaamatuks. Majanduse edasise arengu suhtes on oluline, kuidas toimub tööjõu ümberpaigutumine. Kuna ehitusturg lähiajal buumiaegsete mahtudeni ei jõua, on enamus vabanenud tööjõust leidnud rakendust mujal sh ka välisriikides.

1.2.2 ÜLEVAADE MAJANDUSARENGUST

2005. ja 2006. a iseloomustas kiire majanduskasv. Eesti majanduskasv ulatus 2006. a 11,4%-ni, mis on ajaloo kiireim kasv. Kiire kasv jätkus 2006. a töötlevas tööstuses, veonduses, sides, jaekaubanduses ja finantsvahenduses. Kiire kasvu püsimist toetas kõige enam tugev sisenõudlus. Sisemajanduse nõudluse kasvu põhjustasid eelkõige kiire eratarbimiskulutuste ning investeeringute, eriti ettevõtete sektori investeeringute kasv. Eesti majanduskasv oli 2006. a Läti järel ELs teisel kohal. Samas juba 2006. a teises pooles kasvutempo aeglustus ning 2007. a oli 7,1%. Suurem aeglustumine toimus hotellide ja restoranide, hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal. Lisandväärtus kasvas kiiremini kui 2006. a kalapüügi, mäetööstuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (edaspidi SKP) on aastate 2000 kuni 2007 jooksul kasvanud keskmiselt 2,1 korda. SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus. 2007. a kasvas ettevõtete sektori lisandväärtus 6,2%.

2008. a oli majanduslangus 3,6%, SKP jooksevhindades ulatus 16,1 mld euroni. Sisenõudluse vähenemist mõjutasid investeeringute ja varude kiire kahanemine ning eratarbimise langus. Sise-nõudluse osakaal vähenes 2007. a võrreldes 16,3 protsendipunkti võrra 99,9%-ni jooksevhindades arvutatud SKP-st. Kaupade ja teenuste eksport vähenes 2008. a marginaalselt (-1,1%). Nõrk sisenõudlus tõi kaasa impordi languse, mille tagajärjel netoekspordi panus majanduskasvu osutus positiivseks. Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi vähenemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse vähenemise 4,6%.

Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. a vähenes. Lisandväärtuse vähenemisele avaldas tugevat mõju nelja suure osatähtsusega tegevusala (kokku andsid nad 47%

19

kogulisandväärtusest), töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side, lisandväärtuse vähenemine. Tegevusalade osatähtsus, mille lisandväärtus kasvas, moodustas kogu majanduse lisandväärtusest ligikaudu 21%. Suurim mõju oli siin avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse kasvul.

Üleüldise majanduskriisi süvenemise ja sisemaise nõudluse järsu vähenemise tõttu kujunes 2009. a majanduslanguseks püsivhindades 13,9%. 2009. a vähenes SKP jooksevhindades 13,9 mld euroni.

Sisemajanduse nõudlus langes 2009. a ligi 24%, sealhulgas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 19% ja kapitali kogumahutus põhivarasse 35%. Kiiresti vähenesid ka ettevõtete varud. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-st oli 95%. Esmakordselt viimase 15 aasta jooksul oli aastaarvestuses sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem ehk vaatamata kiirele vähenemisele oli SKP suurem lõpptarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kogusummast. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste vähenemist mõjutasid kõige enam kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Kapitali kogumahutuse vähenemist mõjutasid enim investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse ettevõtete sektoris.

2009. a vähenes enamiku tegevusalade lisandväärtus. See kasvas vaid metsamajanduses, kalapüügis ning avalikus halduses ja riigikaitses, kuid nende kolme tegevusala osatähtsus majanduse kogulisandväärtuses oli väike. Kõige rohkem vähenes lisandväärtus ehituses, finantsvahenduses ja töötlevas tööstuses, kuid suurim mõju SKP-le oli töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemisel. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutas nõrk sisemajanduse nõudlus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kiirele langusele aitasid kaasa nii nõrk sisemajanduse nõudlus ning kodumaiste tellimuste vähenemine kui ka halvenenud välisnõudlus. Halvenenud välisnõudlusest tulenevalt vähenes järsult töötleva tööstuse toodangu eksport.

Statistikaameti andmetel oli 2010. a SKP jooksevhindades 14,5 mld eurot. 2010. a iseloomustab SKP kasvu järk-järguline taastumine. Kui SKP kasvas aasta jooksul 3,1%, siis valdava osa ehk 2,6 protsendipunkti moodustas sellest töötleva tööstuse kiire kasv. Töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes peamiselt tugeva ekspordi toel. Suurema mõjuga SKP kasvule olid veel energeetika ja finantsvahenduse tegevusala lisandväärtuse kasv.

Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. a alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meie ekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaa majandusarengud ületasid eelmise aasta teises pooles varasemaid ootusi. Lisaks välisnõudluse kasvule tugevdas Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt peale surutud kulude vähendamine, mis on kasvatanud tootlikkust ning parandanud ettevõtete kasumlikkust. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas.

20

Sisemajanduse koguprodukt kasvas 2011.a varasema aastaga võrreldes 7,6%, kuid IV kvartalis SKP kasv aeglustus ning oli täpsustatud andmetel 4,5%. 2011. a oli SKP jooksevhindades 15,97 mld eurot. Peamine Eesti majandust mõjutav kasvutegur on ekspordi kasvu suurenemine ning välisnõudluse oodatust kiirem taastumine majanduskriisist. Suurenev ekspordinõudlus avaldab omakorda positiivset mõju siseturule tulenevalt ettevõtjate ja tarbijate kindlustunde paranemisest. Sisemajanduse koguprodukt kasvas 2012. a varasema aastaga võrreldes 3,2% ja ulatus jooksevhindades 17,0 mld euroni. Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Eelmisel kahel aastal oli kõige tähtsamaks SKP kasvu eestvedajaks töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. 2012. a pidurdas töötlev tööstus aga SKP kasvu oluliselt, olles enim mõjutatud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete ning toiduainete tootmise tegevusalade lisandväärtuste kahanemisest.Tööjõu tootlikkus hõivatu kohta oli 1996. a kolm korda väiksem EL-27 tasemega võrreldes. 2000. a tõusis tootlikkus 46,9%-ni, 2005 ja 2006. a vastavalt 60,5% ja 61,4%-ni ning 2007. a jõudis 68,1%-ni. 2008. ja 2009. a majanduslanguse tingimustes vähenes tootlikkus vastavalt 3,8% ja 4,7%. 2010. aastal tõusis tootlikkus 69,2%-ni EL-27 keskmisega võrreldes.

2010. a paranes SKP loomise efektiivsus, tootlikkus hõivatu kohta suurenes 8,3%. SKP kasvas 2010. a vaatamata hõivatute ning töötatud tundide arvu vähenemisele. Sellega suurenes tööjõu tunnitootlikkus võrreldes varasema aastaga ligi 6%.

2011. a ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 mld eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tööviljakus oli 2011. a IV kvartalis 5 074 eurot töötaja kohta. 2010. a sama kvartaliga võrreldes oli see 8,5 protsenti enam ning 2011. a kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7 % enam. 2012. a kasvas hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2% ja 0,4%) vähem kui püsivhindades SKP. Seega suurenesid kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1% ja 3%.

Järgnevatel aastatel võib SKP kasvu toel oodata mõlema tootlikkuse näitajate järk-järgulist paranemist. Väljapääsuks oleks kõrgema lisandväärtusega tootmise juurde suundumine, mis nõuab aga suuri investeeringuid ja ka kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis omakorda peab olema hästi tasustatud (vt. Tabel 3).Tabel 3. Põllumajandussektori osa sisemajanduse koguproduktis jooksevhindades 2006–2012 a(mln eurot) näitab, et põllumajanduse ja jahinduse sektori langus on aastate 2006–2007 jooksul ületatud, kuid 2008-2009. a on toodang vähenenud ning oli võrreldav 2005. a tasemega. 2009. a süvenes majanduskriis, mis mõjutas Eestis eriti tugevalt piimasektorit. Brutolisandväärtus langes peaaegu 2003. a tasemele ja netolisandväärtus faktorhinnas 2004. a tasemele.

Põllumajandussektori majanduslik olukord paranes 2010. a ja järgneval kahel aastal, kui toodang järk-järgult suurenes, ületades 2008. a taseme vastavalt 5,7%, 27,2% ja 39,7% . Vaatamata sellele jääb põllumajanduse areng maha rahvamajanduse kui terviku arengust ning põllumajanduse ja jahinduse osatähtsus on langenud 2003. a 2,4%-lt SKP-st 1,5%-ni 2008. ja 2009. a, mis järk-järgult suurenes 2010. a 1,9%-ni, 2011. a 2%-ni ning esialgsetel andmetel 2,1%-ni 2012. a.

21

Tabel 3. Põllumajandussektori osa sisemajanduse koguproduktis jooksevhindades 2006–2012 a (mln eurot)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012*

Põllumajandus ja jahindus 237,0 298,2 223,6 178,6 236,4 284,5 312,3SKP kokku 11761,3 14083,4 14512,7 11947,2 12496,1 13922,5 14738,1Põllumajanduse ja jahinduse osa SKPs, % 2,0 2,1 1,5 1,5 1,9 2,0 2,1

*- esialgsed andmed. Allikas: Eesti Statistikaamet

Soodsate ekspordivõimaluste toel jätkas Eesti kaubaeksport kasvu kuni 2008. a. 2008. a eksporditi Eestist kaupu 8,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 10,9 mld euro eest. Võrreldes 2007. a kasvas kaupade eksport 0,4 mld euro võrra ja import vähenes 0,45 mld euro võrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 2008. a 2,4 mld eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 0,9 mld eurot ehk 27% väiksem.

2009. a eksporditi Eestist kaupu 6,5 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 7,3 mld euro eest. Võrreldes 2008. a vähenes eksport 2 mld euro ja import 3,6 mld euro võrra. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,9 mld eurot, mis oli kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. a eksporditi enim masinaid ja seadmeid (viiendik Eesti koguekspordist). Nendele järgnesid mineraalsed tooted (17%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (10%). Oluliselt vähenes nii masinate ja seadmete (0,6 mld euro võrra) kui ka metallide ja metalltoodete (0,5 mld euro võrra) eksport. Suurenes vaid mineraalsete toodete (sh naftasaadused) väljavedu (0,1 mld euro võrra).

2009. a imporditi enim mineraalseid tooteid (viiendik Eesti koguimpordist). Nendele järgnesid masinad ja seadmed (19%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (13%). Kõikide kaubajaotiste importkäibed vähenesid, nendest suurim langus oli masinate ja seadmete (0,9 mld euro võrra) ning transpordivahendite (0,7 mld euro võrra) impordis.

2010. a eksporditi Eestist kaupu 8,7 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 9,2 mld euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 0,5 mld eurot, mis oli 1,5 korda väiksem kui aasta varem. 2011. a eksporditi Eestist kaupu 12,0 mld euro väärtuses ja imporditi Eestisse 12,7 mld euro eest ning kaubavahetuse puudujääk oli 0,7 mld eurot, mis oli 1,2 korda suurem kui eelmisel aastal. 2012. a vastavad arvud olid 12,5 ja 13,8 mld eurot ning kaubavahetuse puudujääk 1,3 mld eurot, mis on eelnnud aasta omast 1,9 korda kõrgem.

Kui vaadata põllumajandustoodete osakaalu ekspordis-impordis, siis on näha, et põllumajandustoodete import ületas aastatel 2006-2012 eksporti (vt

22

).

23

Tabel 4. Põllumajandustoodete osakaal väliskaubanduses aastatel 2006–2012 (%)2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eksport 7,2 8,9 9,2 10,2 9,5 8,4 9,4

Import 7,5 9,3 10,4 12,9 11,0 9,9 9,9Allikas: Eesti Statistikaamet

Põllumajandussaaduste eksport kasvas eelmisel aastal, ulatudes 2012. a 9,4%-ni. Väliskaubandusstatistikat koostatakse jooksevhindades, st ei arvestata kaupade kallinemist. Aastaid 2008–2011 iseloomustas suur inflatsioon ja hinnatõus mitmes väliskaubanduse jaoks olulises tooterühmas sealhulgas ka põllumajandussaadused ja toidukaubad. Seetõttu oli mõnes tooterühmas ekspordi ja impordi kasv kauba koguse järgi väiksem kui rahalises väärtuses.

1.2.3 PÕLLUMAJANDUS

MaakasutusEesti üldpindala on 45 227 km2, millest maismaapindala on 43 200 km2. Maismaast üle poole moodustab metsamaa, 1/3 on põllumajandusmaa, 2/5 on kaetud soode ja rabadega.

Metsamaana käsitletakse metsaga kaetud metsamaad ja metsata metsamaad (lageala). Metsata metsamaa on uuendamata raiesmikud, lagendikud, harvikud, põlendikud, hukkunud puistud, liitumata kultuurid ja taimlad, samuti metsaga seotud rajatiste (metsateed, palgilaod jms) all olev maa.

Põllumajandusmaa on kasutatav põllumajandusmaa, s.t. kasvatatavate-koristatavate kultuuride all olev maa (põllu- ja katmikkultuurid, viljapuud ja marjakultuurid, puukoolid, looduslik rohumaa, puu- ja köögiviljaaiad ning kesa).

2010. a põllumajandusloenduse andmetel on põllumajanduslike majapidamiste arv eelmise, 2001. a loendusega võrreldes vähenenud ligi kolm korda, samal ajal kui kasutatava põllumajandusmaa pind on suurenenud 8% (vt

24

).

Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine on toimunud põhiliselt väiksemate, alla 10-ha põllumajandusmaaga majapidamiste arvel. Vähenenud on ka 10 kuni 100-ha majapidamiste arv. Samas kui suurte, üle 100 ha põllumajandusmaaga majapidamiste arv on suurenenud 1,7 korda.

25

Tabel 5. Põllumajanduslike majapidamiste arv ja nende kasutuses olev põllumajandusmaa jaotus suurusgrupiti, 2010 ja 2001. a

Aasta Kokku 0–<10 ha 10–<100 ha >=100 ha

Majapidamiste arv2010 19 613 10 687 7 202 1 7242001 55 700 41 800 12 900 1 000

Põllumajandusmaa, ha2010 940 930 46 313 205 906 688 7112001 871 200 148 500 297 400 425 300


Toimunud on põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse. 2010.a loenduse andmetel on juba ligi kolm neljandikku kasutatavast põllumajandusmaast üle 100-ha majapidamiste valduses. Karjapidamises on koondumine veelgi suurem — üle kolme neljandiku veistest peetakse vähemalt sajapealistes karjades.

Majapidamiste arvu vähenemine ja põllumajandustootmise koondumine suurematesse majapidamistesse on iseloomulik kogu EL-le, kuid Eestis toimub see kordades kiiremini kui EL-is keskmiselt.

Enam kui 1 200 majapidamist saab täiendavat tulu mahepõllumajandusest — võrreldes 2003. a on mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa kolmekordistunud, ulatudes nüüd juba ligi 134 000 ha. Lisaks täiendavate tuluallikate otsimisele püütakse vähendada ka põllumajandustootmise kulusid, kasutades selleks kaasaegseid tootmismeetodeid. Juba üle veerandi haritavast maast haritakse alternatiivseid tootmismeetodeid ehk madalkündi või otsekülvi kasutades, mis võimaldab tootmiskulusid optimeerida ja on ka keskkonnasõbralik.

26

2. MAKI RAKENDAMINE

2012. a oli kuues MAKi rakendamise aasta. Kui 2007. a toimus peamiselt toetuste andmise tingimuste väljatöötamine ja 2008. a tehti algust toetuste määramiste ja väljamaksmistega taotlejatele, siis aastatel 2009–2012 on toimunud pea kõigi 20 MAKi meetme rakendamine – nii taotlusvoorud, toetuste määramised kui ka väljamaksmised.

Kuna seireandmeid toetuste rakendamise kohta on vägagi palju, siis on osa andmeid kajastatud käesoleva aruande Lisades 1-8.

2.1 NÕUETELE VASTAVUS

Nõuetele vastavus on kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (edapidi HPK), sh püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmine. Nõuetele vastavuse süsteemi eesmärgiks on tagada, et täies mahus saavad toetusi ainult need põllumajandustootjad, kes järgivad keskkonna-, rahva- ja taimetervise, loomade heaolu ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid.

HPK kehtestab iga riik ise, arvestades oma riigi eripära ja olukorda. Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 lisa III annab ette teemad: mulla erosioon, mulla orgaaniline aine, mulla struktuur, minimaalne hooldustööde tase ning veekaitse ja –majandus. HPK nõuded on kinnitatud põllumajandusministri 17.02.2010 a määrusega nr 11 “Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord.“ 2012. a lisandus viimane kohustuslik veekaitse- ja majanduse teema nõue, mis tuleneb veeseadusest ja mille kohaselt tuleb vooluveekogude äärde jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist (sh orgaanilist väetist nagu sõnnik).

2012. a on Eesti oma püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitnud. 2005. a oli Eesti püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarv 27% ehk sellise protsendi moodustas püsirohumaa kogu põllumajandusmaast. Alates 2005. a on igal aastal püsirohumaa osakaal suurenenud ning 2012. a on suhtarvuks 32%.

Kohustuslikud majandamisnõuded (edaspidi KM) tulenevad nõukogu määruse nr 73/2009 lisa IIs määratletud kehtivatest EL õigusaktidest. Tegemist on juba varemalt õigusaktidega kehtestatud nõuetega. Kehtivate nõuete järgimine ja kontroll nõuetele vastavusega seoses rakendub järk-järgult. 2009. a rakendusid keskkonna (KM 1–5) ja loomade identifitseerimise ning registreerimise (KM 6–8) nõuded ning 2011. a lisandusid rahva-, looma- ja taimetervise (KM 9–12) ning loomahaigustest teatamise (KM 13–15) valdkonna nõuded. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud PMi, PRIA ja kontrolliasutuste kodulehekülgedel.

27

Nõuetele vastavus kehtib ühtse pindalatoetuse ja piimasektori eritoetuse taotlemisel ning järgmiste MAK-i toetuste taotlemisel:

Meede 2.1 – Ebasoodsamate piirkondade toetus Meede 2.2 – Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Meede 2.3 – Põllumajandusliku keskkonnatoetuse 5 alameedet: Keskkonnasõbralik majandamine Mahepõllumajanduslik tootmine Ohustatud tõugu looma pidamine Kohalikku sorti taimede kasvatamine (Sangaste rukis) Poolloodusliku koosluse hooldamine Meede 2.4 – Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus Meede 2.7 – Natura 2000 toetus erametsamaale

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejad peavad lisaks HPK ja KM nõuetele täitma ka väetiste ja taimekaitsevahendite (edaspidi VTK) kasutamise miinimumnõudeid. VTK nõuded on avaldatud kodulehtedel ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruse lisas.

Nõuetele vastavuse süsteemi raames kontrollitakse kohapeal 1% otsetoetuste ja 1% MAKi toetuste taotlejatest, samuti 1% VTK miinimumnõuete taotlejatest. 2012. a viisid kontrolle läbi PRIA, Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI), Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ning Põllumajandusamet (edaspidi PMA). Kontrolli aluseks on vastavalt ettenähtud korrale ja riskianalüüsile tehtud valim, kuhu 2009. a kuulus 168 ning 2010. a 283 toetuste taotlejat. VTK miinimumnõuete kontrollivalimis, mille alusel teostavad kontrolle KKI ja PMA, oli 2009. a 39 ja 2010. a 40 taotlejat. Vihjete põhjal võeti kontrolliasutuste peale kokku lisavalimisse 2009. a 27 ja 2010. a 55 taotlejat. Vihjeid laekus peamiselt niitmata alade ja loomade registreerimise ja identifitseerimise kohta. 2011. a. tehti kolmele asutusele (KKI, PRIA, PMA) kõikide taotlejate peale ühine valim, kus põhi- ja lisavalimites oli kokku 206 taotlejat, seal hulgas ka 1% VTK miinimumnõuete taotlejatest. Kuna VTA-l olid riskide vahemikud ja riskide punktisummad erinevad, siis tehti VTA-le kõikide taotlejate peale eraldi valim, kus põhi- ja lisavalimites oli kokku 162 taotlejat. Lisaks võeti vihjete põhjal käsitsi valimisse kokku 19 taotlejat.

2012. a. tehti igale kontrolliasutusele (KKI, PRIA, PMA, VTA) eraldi valimid. KKI põhi- ja lisavalimites oli kokku 210 taotlejat ning PMA põhi- ja lisavalimites oli kokku 214 taotlejat. KKI ja PMA valimites oli arvestatud ka 1% VTK miinimumnõuete taotlejatega. Lisaks võeti vihjete alusel KKI käsitsi valimisse kokku 8 taotlejat. VTA põhi-ja lisavalimites oli kokku 189 taotlejat. PRIA põhi-ja lisavalimites oli kokku 192 taotlejat ning lisaks võeti vihjete alusel käsitsi valimisse kokku 45 taotlejat, kellest enamik oli seotud põllul tööde tegemata jätmisega (niitmata, hooldamata).

2012. a tuvastati MAK-i toetuse taotlejate osas 26 erineva nõude rikkumine, kokku 434 nõuete rikkumist. Sellest 175 rikkumist leiti administratiivses kontrollis. Osa rikkumistest leiti ka valimiväliselt järelevalveasutuste tavakontrollide raames tehtud kontrollide käigus. Ülevaate rikkumistest annab .

28

Tabel 6. Nõuete rikkumised 2012. a

Nõue

Tuvas- tatud rikku-misi

Sellest admin.

kontrollis

Loomapidaja edastab PRIAle nõutud vormis andmed oma veiste, lammaste ja kitsede märgistamise, esmakordse poegimise (kui järglast ei ole võimalik märgistada), liikumise, hukkumise, kadumise, tapmise (oma tarbeks lihaks, lihaks tapamajas, hädatapmine, kontrolltapmine, tapmine loomataudi leviku tõkestamiseks), Eestist väljaviimise või Eestisse sissetoomise kohta EL liikmesriigist või ühendusevälisest riigist 7 päeva jooksul alates eelpool loetletud sündmuse toimumisest.

139 139

Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. PLK korral peab olema niidetud ja niide koristatud või karjatatud 1. oktoobriks kui ei ole sätestatud teisiti. Kuni 5 m laiune rohumaa riba, millele taotletakse KSM-i, peab olema vähemalt üks kord enne 20. augustit niidetud või on seal karjatatud loomi.

108 -

Looduskaitseseaduse §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil ja looduslikul rohumaal peab rohumaa olema vähemalt üks kord niidetud enne 20. augustit või on seal karjatatud loomi.

26 -

Veis peab olema identifitseeritav nõuetele vastavate kõrvamärkidega, mis kinnitatakse veise kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral.

26 23

Loomapidaja peab nõuetekohast arvestus tema poolt peetavate veiste, lammaste ja kitsede üle ning säilitab arvestusdokumendid kolme aasta jooksul alates põllumajanduslooma karjast väljaliikumise, hukkumise, kadumise ja tapmise päevast

16 -

Põllumajandusmaal peab järgima «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 6. ptk sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid

16 -

Lammas ja kits peavad olema identifitseeritavad nõuetele vastavalt ja märgistatakse 6 kuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral.

16 13

VTK: Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta kaheksa kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

14 -

Põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas.

13 -

Loomapidaja omab karjas oleval veisel täidetud veisepassi, selle kadumise, loetamatuks muutumise või selles vigade avastamise korral esitab loomapidaja

10 -

29

taotluse uue veisepassi saamiseks PRIA-le 7 päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisest arvates.Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8 kuu sõnniku ja virtsa. Kui sügavallapanuga laut ei mahuta 8 kuu sõnnikukogust, peab laudal olema ülejääva koguse mahutav sõnnikuhoidla. Sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt 1 kuu sõnnikukoguse.

9 -

Veise, lamba, kitse, sea kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral peab loomapidaja täitma nõutud vormi ja esitama selle PRIA-le 2 päeva jooksul arvates kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest ja kinnitama põllumajandusloomale uue kõrvamärgi 7 päeva jooksul arvates selle Jõudluskontrolli Keskusest väljastamisest.

7 -

Taotleja koostab või vajadusel uuendab hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.

6 -

Põllumajandusmaal tehtavate tööde tegemisel lähtutakse mulla harimiskindlusest.

6 -

Loomapidaja peab PRIA-s registreerima veiste, lammaste, kitsede ja sigade pidamiseks kasutatavad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad. Tegevusvaldkonna või registriandmete muutumisel, loomapidamise lõpetamisel, peab loomapidaja esitama sellekohased andmed kirjalikult PRIA-le 7 tööpäeva jooksul muudatustest arvates.

3 -

Loomapidaja peab arvestust põllumajandusloomale manustatud ravimite ja ravimsöötade kohta.

3 -

Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.

3 -

VTK: Põllumajandustootja peab hoidma loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.

3 -

Toorpiim peab olema nõuetekohane ja pärinema kliiniliselt tervetelt loomadelt. Lüpsiseadmed ja ruumid, kus piima hoitakse, käsitsetakse või jahutatakse on paigaldatud ja ehitatud piima saastumisohtu maksimaalselt piiravalt. Lüpsmine sooritatakse hügieeniliselt. Vahetult pärast lüpsi tuleb piim hoida puhtas kohas, mis on projekteeritud ja varustatud saastamist vältivalt.

2 -

Sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele. 2 -Looduskaitseseaduse §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil asuval rohumaal on juhul, kui niidet ei koristata, hekseldamine lubatud alates 20. juulist.

1 -

Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel ja Põllumajandusministri 29.11.2011 määruse nr. 90 § 4 nõuete kohaselt arvestades veeseaduses sätestatud erisustega.

1 -

Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

1 -

Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. 1 -

30

Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt: 1) 1 m – alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul; 2) 10 m – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.VTK: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel - 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 - 1m

1 -

Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohaselt.

1 -

2012. a. on kõige rohkem rikkumisi tuvastatud põllumajandusloomade märgistamistest, liikumisest jms tegevustest 7 päeva jooksul PRIAle nõutud vormis teatamata jätmisega seoses , loomade mittenõuetekohase identifitseerimise nõuete osas ning põllumajandusmaa niitmata ja hooldamata jätmise nõuete osas. Samade nõuete osas on ka eelmistel aastatel (2009, 2010 ja 2011) olnud kõige rohkem rikkumisi. 2012. a. suurendati valimit veiste ning lammaste ja kitsede identifitseerimise nõuete osas.

Nõuete rikkumise hindamisel arvestatakse rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Esmakordse rikkumise korral vähendatakse toetust maksimaalselt 5%. Rikkumise korduvuse puhul on vähendamine 3%-15%. Korduvuse ilmnemisel arvutatakse vähendusprotsent esimesel korduvuse tekkimise aastal nõude vähendusprotsendi korrutamisel 3-ga. Teisel jne korduvuse aastal (korduv korduvus) korrutatakse eelmise aasta vähenduse protsendimäär 3-ga. Kui vähendusprotsent on jõudnud 15-ni käsitletakse rikkumist tahtlikuna ning vähendusprotsent on 15-100.Esmase vähendamisega taotlejatest 2009 kuni 2012. a võrdluses annab ülevaate Tabel 7.

Tabel 7. Esmase vähendamisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009 – 2012. a

a.

Esmase vähen-damise-ga taotlejad (kokku)

Taotlejate arv toetusliigi vähendamise % kaupa

1% 2% 3% 4% 5% 6% 9% 10% 12% 15% 20% 25% 28% 100%

2009 275 37 0 178 5 50 0 0 0 0 0 0 1 0 12010 321 63 2 214 7 33 0 0 0 0 0 0 1 1 12011 442 128 0 287 3 17 3 1 2 3 2 0 1 0 02011 426 127 0 283 3 14 0 0 0 0 0 0 0 0 02012 313 94 1 194 3 11 0 1 0 0 4 1 0 0 52012 313 94 1 193 3 11 0 1 0 0 4 1 0 0 5

Tabel 7 toodud 2009. a 275, 2010. a 321, 2011. a 442 ja 2012.a 313 taotleja hulgas on lisaks esmasele nõude rikkumisele ka sellised taotlejad, kellel on mõne muu nõude osas korduv või tahtlik rikkumine. See on põhjus, miks osadel taotlejatel tulevad lõplikud vähendamise protsendimäärad suuremad kui esmane rikkumine võimaldaks. 2011. ja 2012. a teises reas toodud taotlejad on ainult esmase rikkumisega taotlejad (s.h inspektori poolt määratletud tahtlik rikkumine). Kui ühe nõude rikkumine põhjustab erinevates toetusliikides erineva vähendusprotsendi, siis on seda rikkumist arvestatud iga esinenud vähendusprotsentide juures.Tabelist on näha, et 2012. a on esmaste rikkumiste arv suurenenud. Kõige rohkem on 3% vähendamisi, mis on ka ootuspärane ja kinnitab, et kontrollisüsteem ning valim on üles ehitatud

31

adekvaatselt. Korduvatest rikkumistest ja tahtlikest rikkumistest annavad ülevaate Tabel 8 ja Tabel 9.Tabel 8. Korduva rikkumisega taotlejate arv vähendamise % kaupa 2009. – 2012. a

Aasta*Taotlejaid kokku

Toetusliigi vähendamise %Nõude osas on tuvastatud esmakordne korduv rikkumine

Nõude osas on tuvastatud vähemalt teistkordne korduv rikkumine

3 6 7 9 10 12 14 15 3 9 15 20 27 45 50 81 1002009 13 1 1 1 5 0 0 0 4 0 1 0 0 0 0 0 0 02010 44 7 0 0 15 0 3 2 11 2 0 4 0 0 0 0 0 02011 47 7 3 0 20 2 3 0 7 0 0 2 1 0 2 0 0 02012 31 9 0 0 15 0 0 0 2 0 1 0 0 2 1 1 2 1*Taotlemise aasta

Nõuetele vastavuse süsteemis rikkumiste korduvuse arvestamine on võimalik olnud alates 2009. aastast. On ilmne, et sama rikkumise korduva rikkumise tuvastamine hakkab aasta-aastalt suurenema. Kuna toetusliigi vähendamise osas esineb protsentide erinevusi, siis kajastub Tabel 8 mõni taotleja kahekordselt, samuti kajastuvad tabelis ka taotlejad, kes on lisaks kahekordsele korduvusele saanud ka sanktsiooni tahtliku rikkumisega seoses.

Tabel 9. Tahtlikud rikkumised 2009-2012

AastaTahtlike rikkumiste arv15% 20% 25% 28% 45% 50% 100%

2009 0 0 1 0 0 0 1

2010 0 0 1 1 0 0 1

2011 0 1 1 0 1 0 02012 4 1 0 0 0 1 5

Tahtlik rikkumine on 2012. a tuvastatud 11 taotlejal. 2009. a on saanud tahtliku rikkumise sanktsiooni kaks, 2010. a kolm taotlejat ning 2011. a neli taotlejat. 2012. a on tahtliku rikkumise tõttu kogu toetusest ilma jäänud viis taotlejat.

Tabel 10. Nõuetele vastavuse nõudeid rikkunud MAK 2007-2013 taotlejate arv toetusliigiti

ToetusliikNõudeid rikkunud taotlejate arv2009 2010 2011 2012

Ebasoodsamate piirkondade toetus 174 258 306 221NATURA 2000 toetuspõllumajandusmaale 64 94 57 55Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 86 144 68 82Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 42 100 120 78Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 29 56 46 33NATURA 2000 toetus erametsamaale 22 53 44 33Loomade karjatamise toetus 130 187 206 141Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 54 86 70 59Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 0 1 2 2

Nõudeid rikkunud taotlejate arvust toetusliikide kaupa annab ülevaate Tabel 10. Nõuete vastavuse nõuete rikkumiste arvud toetusliigiti on Lisa 2 tabelis 38.

32

Tabel 10 annab toetuste kaupa arvud taotlejate kohta, kellel on 2009., 2010., 2011. ja 2012. a tuvastatud nõuetele vastavuse rikkumisi. Kõige enam rikkumisi on leitud just nende toetuste puhul, kus oli ka kõige rohkem taotlejaid (selle tabeli põhjal ei saa järeldada, et nt ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlejad rikuvad nõudeid kõige enam). 2012. a on suurenenud vaid nõudeid rikkunud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejate arv.Nõudeid rikkunud taotlejate arvust ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suurusgruppide kaupa annab ülevaate Tabel 11.

Tabel 11. Nõudeid rikkunud taotlejate arv ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suuruse alusel 2012. a

Füüsilised isikud

Juriidilised isikud

Maa suurusgruppalla 10 ha

10 - 100 ha üle 100 ha

Esmased rikkumised 81 235 69 162 85Esmakordsed korduvad rikkumised

6 20 6 11 9

Teistkordsed korduvad rikkumised

2 4 2 3 1

Tahtlikud rikkumised 0 11 2 6 3

Tabel annab ülevaate nõudeid rikkunud taotlejatest ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suuruse alusel. Esmaste ja esmakordselt tuvastatud korduvate rikkumiste puhul võib öelda, et rikkumiste jaotumisel kasutatava maa pindala järgi ükski suurusgrupp teistest esile ei tule. 10–100 ha taotlejaid on ka suhteliselt kõige rohkem.

Ülevaate rikkumistest ettevõtlusvormi ja maa suurusgruppide alusel annab Tabel 12, andmed koos nõuete koodide selgitustega on Lisa 2 tabelis 39.

33

Tabel 12. Nõuete vastavuse nõuete rikkumised ettevõtlusvormi ja kasutatava maa suuruse alusel 2012. aNõude kood

Füüsilised isikud

Juriidiline isikud

Maa suurusgrupp Kokkualla 10 ha 10-100 ha üle 100 ha

CC4 0 6 0 5 1 6CC5 2 4 2 1 3 6CC7 25 83 24 44 40 108CC8 1 12 1 5 7 13CC9 0 16 0 6 10 16CC10 0 1 0 0 1 1CC11 8 18 6 12 8 26CC66 1 0 0 1 0 1CC20 39 100 32 81 26 139CC24 2 14 3 11 2 16CC58 0 3 1 2 0 3CC59 8 18 6 16 4 26CC60 8 8 8 8 0 16CC62 2 5 2 4 1 7CC63 1 9 0 8 2 10CC69 2 1 2 1 0 3CC71 0 2 0 2 0 2CC74 0 2 0 2 0 2CC80 0 1 0 1 0 1CC40 0 9 0 3 6 9CC41 0 3 0 2 1 3CC47 0 14 0 4 10 14CC48 0 3 0 1 2 3CC51 0 1 0 0 1 1CC88 0 1 0 0 1 1CC86 0 1 0 0 1 1Kokku 97 335 85 220 127 434

34

2.2 MAKI 1. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE

MAK 1. telg on suunatud põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime ja põllumajandusvaldkonna inimpotentsiaali arendamisele. 2012. a on rakendatud kõik 1. telje meetmed. Abi jõuab põllumajandustootjateni läbi koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse (meede 1.2), nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamise (meede 1.3), põllumajandusettevõtete ajakohastamise (meede 1.4), metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise (meede 1.5), põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise (meede 1.6), põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise (meede 1.7), põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetamise (meede 1.8) ja tootjarühmade loomise ja arendamise (meede 1.9) kaudu.

Aruandeaastal võeti 1. telje raames vastu kokku 3 302 taotlust kogusummas 99 mln eurot (Lisa 1 tabel 1). Enim taotlusi (787 tk) esitati meetme 1.5.1 – “Metsa majandusliku väärtuse parandamine“ raames. Kõige vähem taotlusi (2 tk) laekus meetme 1.6.2 – piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega raames. Kõige rohkem toetust, kogusummas 31 mln eurot, taotlesid meetme 1.4.1 taotlejad.

2012. a määrati 1. telje raames toetusi kokku 77 mln eurot. Välja maksti 57 mln eurot toetust, millest 43 mln eurot eraldas EL ja 14 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Kogu perioodi jooksul 2007-2012 on esimese telje raames esitatud 17 680 taotlust kogusummas 544 mln eurot (Lisa 1 tabel 2).

Kokku on nelja aasta jooksul toetust määratud 337 mln eurot.

Perioodil 2007-2012 on välja makstud 235 mln eurot toetust, millest 176 mln eurot eraldas EL ja 59 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

2.2.1 TOOTJARÜHMADE TUNNUSTAMINE

Tootjarühma tunnustuse saamine on eelduseks toetuse taotlemisel meetmetest 1.9 Tootjarühma loomine ja arendamine, 1.6.2 Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning 1.6.3 Põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine.

Tunnustuse saamiseks peab tootjarühm täitma teatud nõuded1 (tegevuskava olemasolu, nõuded tootmisele, minimaalne liikmete arv ja müügitulu suurus, nõue kohelda liikmeid võrdselt jne)

1 Täpsemad nõuded vaata: Euroopa Liiduühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, 11. peatükk(https://www.riigiteataja.ee/akt/117112011002) ja põllumajandusministri 6. jaanuari 2012. a määrus nr 2 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“(https://www.riigiteataja.ee/akt/112012012006), mis asendab varem kehtinud põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrust nr 25 “Tootjarühma tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

35

https://www.riigiteataja.ee/akt/112012012006

https://www.riigiteataja.ee/akt/117112011002

mille eesmärk on suunata tulundusühistuid kavandama oma arengut, looma usalduslikku õhkkonda liikmetele ning saavutama majanduslikku olukorda, mis võimaldaks nende jätkusuutlikku eesmärgipärast toimimist ka peale toetusperioodi lõppu.

Esmakordselt said tulundusühistud tunnustamist taotleda 2010. a 15. juunist kuni 27. oktoobrini. Tunnustamist taotles 12 tulundusühistut, kes kõik ka tootjarühmana tunnustati (http://www.pria.ee/docs/receivers/969.xls).

2010. a vastu võetud taotluste alusel tunnustatud tulundusühistud olid keskmiselt tegutsenud juba 11 aastat. Kõige noorem oli tegutsenud 5 aastat. Kaheteistkümnest tunnustatud tootjarühmast 7 olid tegevad lehmapiima- ja piimatoodete turustamise valdkonnas (sh tegeles üks mahepiimaga), 2 liigitusid loomakasvatustoodete (va lehmapiim ja –piimatooted) turustamise valdkonda (tegutsesid seakasvatussektoris), 2 muude põllumajandustoodete turustamise valdkonda (üks oli tegev kartulikasvatussektoris ning üks tegeles erinevate mahetoodete, peamiselt juur- ja puuviljade, turustamisega) ja 1 teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamise valdkonda.

Seoses tunnustamise tingimuste ülevaatamise ja uue tootjarühmade tunnustamise määruse ettevalmistamisega 2011. a tootjarühmade tunnustamise taotlusi vastu ei võetud. Uus toojarühmade tunnustamise määrus lihtsustas tunnustamistingimusi. Ligi neli korda vähendati tulundusühistu müügitulu nõuet– 32 000 eurole aastas. Kõrgem müügitulu nõue, so 320 000 eurot aastas, säilis tavatootmisviisiga lehmapiima, teravilja ning õliseemneid turustavate tulundusühistutele. Uus oli ka säte, mis lubab erineva põllumajandustoodangu müügitulu summeerida. Seega peaks ennekõike nišitoodetele spetsialiseerunud ning äsja asutatud tulundusühistutel olema kergem tunnustamise nõudeid täita. Samas aga ka kitsendati sihtgruppi – kui varem võisid tunnustust taotleda ka mittetulundusühingud, siis uue määruse kohaselt saab tunnustada vaid tulundusühistuid. Kõik enne määruse muudatust tunnustaud tootjarühmad olid tulundusühistud.

Teist korda avati tootjarühma tunnustamise taotluste vastuvõtt 2012. a 5. märtsist kuni 12. oktoobrini. Tunnustust taotles 8 tulundusühistut, kes kõik ka positiivse otsuse said (http://www.pria.ee/docs/receivers/1544.xls). 2012. a vastu võetud taotluste alusel tunnustatud tulundusühistud erinesid oluliselt esimeses vooru tunnustatutest, nimelt olid nad väga noored, keskmiselt tegutsenud vaid 2 aastat. Kõige noorem ei olnud veel aastanegi. Enamus 2012. a taotlusvoorus tunnustatud tootjarühmadest (kokku 6) liigitusid teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede turustamise valdkonda (sh üks tegeles maheteraviljaga), vaid üks tootjarühm lisandus lehmapiima- ja piimatoodete turustamise valdkonda (tegeles mahepiimaga) ja muude põllumajandustoodete turustamise valdkonda lisandus samuti üks (oli tegev kartulikasvatussektoris) (vt Joonis 4).

36

http://www.pria.ee/docs/receivers/1544.xls

http://www.pria.ee/docs/receivers/969.xls?

Lehmapiim- ja pi-imatooted;

8

Loomakasvatus-saadused (va lehmapiim ja –piima-

tooted) ; 2

Muud põlluma-jandus-tooted;

3

Teravili, õliseemned ja

valgurikkad taimed;

7

Joonis 4. Perioodil 2010-2012 tunnustatud tootjarühmad tegevusvaldkonna järgi

Toetusperioodi 2007-2013 viimane tunnustamise voor avaneb 2013. a, taotlusi võetakse vastu 4. märtsist kuni 19. augustini.

2.2.2 MEEDE 1.1 KOOLITUS- JA TEAVITUSTEGEVUSTE TOETUS

Meetme eesmärkMeetme üldeesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise. Meetmespetsiifilised eesmärgid on toetada nimetatud sektorites hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, tõstes nende konkurentsivõimet tööturul ja arendada ettevõtlikkust ning toetada teadmiste levikut läbi teadusinfo, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamise nimetatud sektorites.

Meetme rakendamineMeedet rakendatakse alates 2008. a. Rakendamise aluseks on põllumajandusministri 11. märtsi 2010. a määrus nr 27 “Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

Meetme raames võib toetust taotleda täiskasvanute koolitusasutus ”Täiskasvanute koolituse seaduse“ tähenduses. Toetatavad tegevused peavad olema suunatud põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise, töötlemise ning metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajale. Toetust makstakse kuni 100% abikõlblikest kuludest. Koolitus- ja teavitustegevused jagunevad üleriigilisteks ja maakondlikeks.

37

2012. a toimus meetme raames viies taotlusvoor perioodil 26. märts kuni 9. aprill.

Üleriigilised tegevusedÜleriigiliste koolitus- ja teavitustegevuste toetamiseks esitati 2012. a kokku 107 taotlust kogusummas 736 930 eurot (vt lisa 1 tabel 3), mis ületas taotlusvooru eelarvet ligi kahekordselt. Enim taotluseid laekus riigiasutustelt (sh avalik-õiguslikud asutused) ja MTÜ-delt (vt Tabel 13).

Tabel 13. Meetme 1.1 (üleriigilised tegevused) taotlused ettevõtlusvormide lõikes

Ettevõtlusvorm Esitatud taotluste arv

Taotletud investeeringu maksumus

Taotletud toetuse summa

Aktsiaselts 7 64 702 46 147Füüsilisest isikust ettevõtja 1 6 335 6 335Mittetulundusühing 31 254 697 254 697Osaühing 9 78 468 78 468Riigiasutus 55 319 960 319 960Sihtasutus 3 24 931 24 931Tulundusühistu 1 6 392 6 392Kokku 107 755 485 736 930

Toetus määrati kokku 50 üleriigilise tegevuse toetuse taotlusele kogusummas 301 091 eurot (vt lisa 1 tabel 4) taotlustest hindamise tulemusena moodustunud paremusjärjestuse alusel. Mitteabikõlblikuks tunnistati 1 taotlus, kuna see ei vastanud rakendamisaktis kehtestatud nõuetele ning 57 taotlust jäeti rahuldamata, kuna eelarvevahendid lõppesid.

Kõigi taotlusvoorude kohta teostati väljamakseid aruandeaastal üleriigilistele tegevustele kogusummas 420 099 eurot (vt lisa 1 tabel 3). 31.01.2012 seisuga on lõplikult välja makstud 109 taotlust 225-st (vt lisa 1 tabel 4).

Maakondlikud tegevusedMaakondlike koolitus- ja teavitustegevuste toetamiseks esitati aruandeaastal kokku 260 taotlust kogusummas 397 996 eurot (vt lisa 1 tabel 6). Ettevõtlusvormide lõikes enim taotlusi esitasid osaühingud (vt Tabel 14).

Tabel 14. Meede 1.1 (maakondlikud tegevused) taotlejate ettevõtlusvormide lõikes




Aktsiaselts 1 6 597 6 392MTÜ 91 157 603 157 603OÜ 120 156 518 156 288Riigiasutus 47 68 123 68 123SA 1 9 589 9 589Kokku 260 398 431 397 996

38

Toetus määrati aruandeaastal 199-le maakondliku tegevuse taotlusele kogusummas 298 908 eurot (vt lisa 1 tabel 7).

Rahuldamata jäeti 61 maakondliku tegevuse taotlust (vt lisa 1 tabelid 6 ja 7), millest üks ei vastanud rakendusaktis sätestatud nõuetele ja ning 51 taotlust jäeti rahuldamata, kuna eelarvevahendid lõppesid, üheksal juhul sai projekt hindamisel alla 30% maksimaalsest hindamispunktide summast.

Kõigi taotlusvoorude kohta teostati väljamakseid 2012. a maakondlikele tegevustele kogusummas 264 175 eurot (vt lisa 1 tabel 6). Aruandeaastal teostati üleriigilistele tegevustele 69 ning maakondlikele tegevustele 84 kohapealset kontrolli (vt lisa 7 tabel 1).

Üleriigiliste ja maakondlike tegevuste osas esitati järelepärimisi aruandeaastal kokku 198 (vt lisa 7 tabel 2). Järelpärimisi tehti valdavalt seoses abikõlblikkuse heakskiidu ja esmase dokumendi kontrolliga.

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2012Alates meetme rakendamisest 2008. a on toimunud viis taotlusvooru, mille raames on kokku esitatud 1 428 üleriigilise ja maakondliku tegevuse toetuse taotlust. Heaks on kiidetud 66 erineva taotleja poolt esitatud 1 020 taotlust. Taotlejatest, kellele toetus on määratud, kuulub 62% kolmandasse, 20% avalikku ja 18% erasektorisse. Viie taotlusvooru raames on toetust kokku määratud summas 3,2 mln eurot, millest 2012. a lõpu seisuga on välja makstud 1,6 mln eurot, moodustades 51% määratud toetuse summast.

Perioodil 2008-2012 oli heakskiidetud taotlusi kokku 1 020, mis sisaldasid 1 177 erinevat tegevust. Üleriigiliste tegevuste puhul määrati toetusi 12 ja maakondlike tegevuste puhul 11 erineva tegevuse liigile. Arvuliselt kõige enam toetati infopäevade (738), aga ka kahe- kuni viiepäevaste koolituste korraldamist (147) ja trükise koostamist (110).

Kokku on aastatel 2008-2012 koolitus- ja teavitustegevusi toimunud 1 017 päeva ulatuses. Kuna perioodi lõpuks on eesmärgiks seatud 500 koolitus- ja teabepäeva, on sellega 2012. a lõpu seisuga sihttasemest täidetud 203%.

Kõikidel koolitus- ja teavitustegevustel kokku on 2012. a seisuga 20 351 osalemist, seega on esitatud sihttasemest (20 000 osalemist) täidetud 102%. Vastavalt toimunud tegevuste arvule on osalejaterohkemad olnud „muu“ valdkonna tegevused (8 729 osalejat) ja seda kõigi kolme sihtgrupi puhul. Oluliselt rohkem osales põllumajanduses hõivatuid ka „juhmis-, haldamis- ja turustamisoskuste“, metsanduses hõivatuid „uute tehnoloogiliste protsesside ja masinate“ ning toiduainetööstuses hõivatuid „tootekvaliteedi“ tegevustel.

Kõige enam oli osalemiste arvestuses põllumajandusega tegelevaid isikuid (18 259 osalemist, 90% kõigist osalemistest). Toiduainetetööstuses oli hõivatud 1 268 (6%) ja metsanduses 824 isikut (4%). Tegevustel osalenud meeste osakaal (57%) oli pisut kõrgem kui naiste osakaal (43%). Osalejate tegevusala võrdlusel ilmneb, et põllumajanduses hõivatute seas meeste ja naiste

39

osakaal sarnanes osalejate üldisele soolisele jagunemisele (mehi 58% ja naisi 42%), kuid metsa majandamisega tegelevate isikute seas domineerisid mehed (mehi 78% ja naisi 22%) ning toiduainetetööstuses tegelevate isikute seas naised (mehi 31% ja naisi 68%).Kuigi erinevate teemadega tegevustel osalemisi oli kokku 20 351, osales tegevustel 9 165 isikut (vt Tabel 15) kes arvestatakse taotlejate poolt ka tegevuse edukalt lõpetanuteks. Seega 9 165 isiku osalemisel on edukaid lõpetanuid 115 % meetme sihttasemest (8 000 edukat lõpetanut).

Tabel 15. Tegevustel osalejate arv osalejate tegevusala, soo ja vanuse lõikes

Osaleja tegevusala

Sugu VanusKokku Hõivatud,

2012*Osakaal

hõivatutest, %mees naine kuni 39 a

40 a ja vanem

Põllumajandus 4 386 3 463 2 454 5 395 7 849 20 300 38,7Metsamajandus 357 111 144 324 468 7 600 6,2Toiduainete-tööstus

285 563 380 468 848 13 200 6,4

KOKKU 5 028 4 137 2 978 6 187 9 165 41 100 22,3Osatähtsus, % 54,9 45,1 32,5 67,5 100,0 x x

Tegevusalade esindajate proportsioon on püsinud aastate lõikes suhteliselt muutumatuna. Aastatel 2008-2012 osales meetme 1.1. raames korraldatud koolitus- ja teavitustegevustel arvestatav osa põllumajandustootjatest ning väga väike osa metsandus- ja toiduainetetööstussektoris hõivatutest (osaleja üksikarvestus ühe aasta lõikes, Joonis 5).

636

2 899

4 130

3 665

2 850

1,5%

8,1%

12,0%

9,5%

6,9%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

2008 2009 2010 2011 2012

Tegevustel osalejate arv aastas Osalejad põllumajanduses hõivatutest

Osalejad metsamajanduses hõivatutest Osalejad toiduainetetööstuses hõivatutest

Osalejad kolmes sektoris hõivatutest

Joonis 5. Tegevustel osalejate arv ja osatähtsus sektoris hõivatutest koolitus- ja teavitustegevuse toimumise aasta lõik

40

Kui nimetatud aastatel osales meetme 1.1 raames korraldatud koolitus- ja teavitustegevustel 3% kuni 21% põllumajanduses hõivatud isikutest, siis metsandus- ja toiduainetetööstuse sektoris hõivatud isikutest osales tegevustel kõigil viiel aastal vaid 0,1% kuni 3% kahes sektoris hõivatutest.

2.2.3 MEEDE 1.2 NOORTE PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TEGEVUSE ALUSTAMISE TOETUS

Meetme eesmärkMeetme eesmärgiks on noorte põllumajandustootjate abistamine põllumajandusliku majapidamise sisseseadmisel, noorte põllumajandustootjate ettevõtte edaspidine struktuuriline kohandamine, tööhõive võimaluste laiendamine noortele, noorte kaasamine maakogukonna arendamisse.

Meetme rakendamineAruandeaastal võeti meetme 1.2 raames taotlusi vastu 23. juulist kuni 06. augustini. Tegemist oli meetme 6. taotlusvooruga.

Kuuendas taotlusvoorus laekus kokku 233 projekti kogusummas 9 mln eurot (vt lisa 1 tabel 9). Planeeritud tegevuste hulgas olid populaarseimad puu- ja köögivilja kasvatamine, marjade kasvatamine, muud kavandatavad tegevused ning teraviljakasvatus. Huvi seakasvatuse vastu oli väga tagasihoidlik (vt.lisa 1 tabel 11).

Ettevõtlusvormi lõikes esitati enim taotlusi osaühingute poolt (vt Tabel 16).

Tabel 16. Meetme 1.2 taotlused ettevõtlusvormide lõikes




FIE 56 2 636 070 2 109 933OÜ 177 8 507 423 6 888 137Kokku 233 11 143 492 8 998 069

Meetme 2012. a eelarve on 4 mln eurot, kuid taotletud summa ületas selle rohkem kui kahekordselt. Hindamiskriteeriumid taotlustele (meetme määruse lisa 4) jagunevad A- ja B-osaks. Hindamiskriteeriumide A-osa hindab PRIA peadirektori moodustatud hindamiskomisjon ning hindamiskriteeriumide B-osa hindab PRIA.

Taotluste paremusjärjestuse koostamiseks liidetakse nimetatud hindamiste tulemuste põhjal saadud hindepunktid kokku. Kõige suurem saadud punktisumma oli 55,87 ja kõige väiksem 7,9. Viimase toetuse saaja punktisumma oli 32,33. Keskmine toetuse saaja on juba taotluse esitamise aastal paremini kindlustatud maaressursi, loomade ja tööjõu poolest kui mittesaajad.

41

Aruandeaastal tehti määramisi 102-le 2012. a taotlustele ning kolmele taotlusele eelmisest taotlusvoorust. Kokku kiideti aruandeaastal heaks 105 taotlust kogusummas 4,1 mln eurot, mis taotlejatele ka välja maksti (vt.lisa 1 tabel 9).

Mittemääramise otsuse said 131 projekti, mis olid kõik esitatud viimases taotlusvoorus (vt lisa 1 tabelid 9 ja 10). Kõikide mittemääramise otsuste põhjuseks oli eelarvevahendite puudujääk.

Aruandeaastal tehti 178 kohapealset kontrolli - 171 investeeringu kontrolli, 2 järelkontrolli ja 5 täiendavat kontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Kontroll päädis erinevatel põhjustel negatiivse otsusega 44 juhul.

Järelepärimised olid peamiselt seotud abikõlblikkuse heakskiiduga, ebakorrektsete taotlustega ja dokumentide kontrolliga. Sageli esinenud järelepärimiste põhjused: töökogemused ja haridus pole dokumentidega tõendatud või on vaieldavad; ettevõtjal on maksuvõlad; ettevõtte omandamisega seotud küsimused. Järelepärimiste arv on toodud lisa 7 tabelis 2.

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2012Meetme väljatöötamisel on lähtutud noorte põllumajandustootjate iga-aastase osatähtsuse 2–3%-lisest suurendamise vajadusest.

Meetme 1.2 sisulisest progressist annab ülevaate Tabel 17, mis kajastab kuue esimese taotlusvooru andmeid.

Tabel 17. Meetme 1.2 sisuline progress (kumulatiivselt 2008-2012)

Indikaatori tüüp

IndikaatorMAKi

sihtmäär

Saavutus-tase rahuldatud projekte

Tegelik saavutustase väljamakstud taotluste alusel

Tegelik saavutustase (väljamakstud taotluste alusel) MAK sihtmäärast (%)

Väljundnäitaja

Toetatud projekte

560 520 520 92,9

Tehtavate investeeringute maht

22,6 mln eurot

23,4 mln eurot

23,4 mln eurot 103,5

Tulemus-näitaja

Toetatud ettevõtete põllumajandusliku lisandväärtuse kasv

3,77 mln. eurot

.. 3,51 mln. eurot

93,1*

* Esialgsed andmed.

Kokku on perioodil 2007 - 2012 toetatud põllumajandusega alustavaid noori ettevõtjaid 20 mln euroga, millest 15 mln eurot eraldas EL ja 5 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik (vt lisa 1 tabel

42

2). 31.12.2012 seisuga on kõik perioodi jooksul heakskiidetud projektid ka täies ulatuses välja makstud (vt lisa 1 tabel 10).

2010. a põllumajandusloenduse andmetel moodustasid põllumajandusliku ettevalmistamisega juhid ainult 36% kõigi Eesti majapidamiste juhtide üldarvust. Heakskiidetud taotlejate hulgast olid 75% erialase ettevalmistusega (põllumajanduslik kõrgharidus, keskeri- või kutseharidus või kutsekvalifikatsiooni kolmas kutseaste). Veerandil toetuse saajatest on kohustus omandada põllumajanduslik haridus või kutsekvalifikatsioon 36 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast.

Toetuse saajate keskmine vanus on 28-30 aastat (taotlusvooruti ja tegevusalade lõikes erinev).Meede ei kanna endas soolist ebavõrdsust, sest naissoost ettevõtte omanike osatähtsus nii toetuse saajate kui mittesaanute hulgas on 24%. Naisettevõtjate seas on enim eelistatud tegevusalaks aiandus, kus naiste osatähtsus on peaaegu 47%. Keskmisest suuremat naiste osatähtsust näitavad lamba- ja kitsekasvatuse tegevusala (35%), linnukasvatus, mesindus ja seakasvatus (33%) ning loomakasvatus (32%). Mehed eelistavad tegeleda põllukultuuride kasvatusega ehk masintööga seonduvate tegevustega.

Kokkuvõtvalt saab meetme rakendamist hinnata heaks, taotluste arv konkurentsil põhinevate taotluste paremusjärjestuste moodustamiseks on jätkuvalt suur. Tulemusena on toetuse saajate hulgas kõrge osakaaluga erialase ettevalmistusega ettevõtjad (3/4) ja pooltel nendest on kõrgharidus.

Rakendusuuringute ja püsihindaja andmetel on toetuse saajate ettevõtete likviidsus ja varude tootlikkus paranenud, mistõttu saab nende jätkusuutlikkust hinnata heaks. Tegutsevad noored põllumajandusettevõtjad on elujõulised ja konkurentsivõimelised, sest jätkatakse investeerimist ning paranenud on müügituluga ja varude tulemuslikkusega seotud näitajad.

2.2.4 MEEDE 1.3 NÕUANDESÜSTEEMI JA –TEENUSTE TOETUS

Meetme eesmärkMeetme üldeesmärk on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust.

Meede 1.3 jaguneb kolmeks alameetmeks: alameede 1.3.1: Põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele nõuandeteenuse

võimaldamine (rakendatakse alates 2008. a); alameede 1.3.2: Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase

nõuandeteenuse võimaldamine (rakendatakse alates 2011. a); alameede 1.3.3: Nõuandesüsteemi arendamine nõuandeteenuse hea kättesaadavuse

tagamiseks (rakendatakse alates 2007. a).

43

2.2.4.1 ALAMEEDE 1.3.1 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE JA ERAMETSA VALDAJATELE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE

Alameetme spetsiifiline eesmärk:Nõuande pakkumise soodustamine ettevõtte või selle tegevuste paremaks majandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades.

Alameetme rakendamineNõuandetoetust võis taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha metsamaad ”Metsaseaduse” tähenduses. 2012. a maksti toetust kuni 75% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 279 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas.

Alameetme 1.3.1 taotluste vastuvõtt kestis 2. jaanuarist 26. novembrini. Nõuandetoetuse taotlusi võetakse vastu 90% ulatuses nõuandetoetuse jaoks eelarveaastaks määratud summast. Kui nõuandetoetuse taotlusi on vastu võetud nimetatud summa ulatuses, lõpetab PRIA taotluste vastuvõtmise.

Kokku laekus meetme raames 780 toetuse taotlust 734-lt taotlejalt kogusummas 538 550 eurot (vt lisa 1 tabel 12), mis moodustas 75% taotlusvooru eelarvest. See tähendab, et toetus määrati kõigile abikõlblikele taotlustele. Enim taotlusi esitati Tartumaal ja Pärnumaal, vastavalt 107 ja 73 taotlust (vt lisa 1 tabel 12). Aruandeaastal taotlesid nõuandetoetust kõige enam FIE-d ja osaühingud (vt Tabel 18).

Tabel 18. Alameetme 1.3.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud

taotluste arvInvesteeringu

maksumus Toetuse summa

Aktsiaselts 12 16 914 12 682FIE 367 290 664 217 776Eraisik 6 4 869 3 651OÜ 385 397 801 296 927Tulundusühistu 10 10 032 7 513Kokku 780 720 280 538 550

Kõige enam taotleti finantsmajanduse alast nõuannet – 11 317 tundi nõuandeteenust, millele taotleti toetust 404 882 euro (vt lisa 1 tabel 14). Tabel 19 annab ülevaate nõuandeteenuse toetamisest tegevuste lõikes aastal 2012.

44

Tabel 19. Alameetme 1.3.1 raames nõuandeteenuse toetamine tegevuste lõikes 2012. a

Nõuande liik Tundide arv Investeeringu maht(EUR)

Taotletud toetussumma(EUR)

Loomakasvatusalane 660 27 570 20 629Taimekasvatusalane 2 063 93 912 70 359Finantsmajanduse alane 11 317 541 861 404 882Ettevõtte majandamise alane 899 38 875 29 136Mahepõllumajanduse alane 152 6 293 4 716Metsamajandamise alane 74 3 330 2 497Mesindusalane 176 6 774 5 080Keskkonna, sh põllumajandus-keskkonna alane 32 1 664 1 248Kokku 15 372 720 279 538 549

Aruandeaastal kiideti heaks nii 2011. a kui ka 2012. a esitatud taotlused. Kokku määrati toetust 634 663 eurot 900-le taotlusele (vt lisa 1 tabel 12).

Väljamakseid teostati 2012. a heakskiidetud taotlustele kokku 653 894 eurot, sealjuures investeeringu kogumaksumus oli 875 241 eurot. Nõuandetoetuse suurimad summad maksti Tartu maakonda – 143 265 euro ja Saare maakonda – 89 020 euro (vt lisa 1 tabel 12).

2012. a jäeti rahuldamata neli taotlust, mille põhjusteks taotleja mitte vastamine määruses sätestatud nõuetele.

Taotletud nõuandetoetuse kohta maakondade ja nõuandekeskuste lõikes saab ülevaate

45

.

Alameetmte 1.3.1 ja 1.3.2 brutolisandväärtus on põllumajanduse ja metsandus ettevõtete juures 12,8 miljonit eurot.

46

Tabel 20. Nõuandetoetuse taotluste võrdlus taotlejate maakondade ja nõuandekeskuste lõikes

Maakond

Esitatud taotluste arv, maakonnas

registreeritud taotlejate järgi

Taotletud nõuande-toetuse summa

Maakonnas tunnustatud nõuandekeskus

Esitatud taotluste arv,

nõuande-teenuse

osutajate järgi


Harju 52 29 999 Harju Taluliit 19 7 642

Hiiu 12 7 605MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskus 12 7 125

Ida-Viru 22 21 746Ida-Virumaa Talupidajate Liit 33 32 139

Jõgeva 43 33 881 Jõgeva Tootjate Liit 40 27 045

Järva 45 28 861 MTÜ Abiks Põllumehele 48 24 173

Lääne 40 15 018MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus 45 18 792

Lääne-Viru 67 41 649 Virumaa Põllumeeste Liit 46 26 152Põlva 47 33 909 Põlvamaa Põllumeeste Liit 58 39 863

Pärnu 73 36 362Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ 105 54 063

Rapla 59 25 222Rapla Nõuandjate Ühendus 66 24 372

Saare 63 63 194MTÜ Saare Nõuandekeskus 61 64 610

Tartu 107 110 486 Tartumaa Põllumeeste Liit 146 162 471Valga 32 23 142 Valgamaa Põllumeeste Liit 23 13 590

Viljandi 63 35 190Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing 50 25 920

Võru 55 32 286 Võrumaa Talupidajate Liit 28 10 592

KOKKU 780 538 549 KOKKU 780 538 549

Järelpärimisi tehti 2012. a kokku 164 korral seoses abikõlblikkuse heakskiidu ja ebakorrektsete taotlustega. Aruandeaastal ei olnud esitatud ühtegi vaiet.

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2012Aastatel 2008–2012 oli nõuandeteenuse toetuse saajaid kokku 2 223, kes said toetust 4 256 taotlusele ja 4 417 tegevusele. Määratud toetuse summa kokku oli 2,5 mln eurot, millest 2012. a lõpu seisuga on välja makstud 2,5 mln eurot, mis moodustab 56% meetme programmperioodi eelarvest.

Aastaks 2013 on meetme eesmärgiks seatud 2 500 nõuandetoetust saanud põllumajandustootjat ja 100 erametsa valdajat. 2008-2012 a on toetust saanud põllumajandustootjate arv 1 969 ja erametsavaldajate arv 59, seega on 2012. a lõpuks eesmärgist täidetud vastavalt 87% ja 47%.

47

2.2.4.2 ALAMEEDE 1.3.2 NÕUETELE VASTAVUSE NING TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ALASE NÕUANDETEENUSE VÕIMALDAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: nõuande pakkumise soodustamine ettevõtete tegevuse vastavusse viimiseks:

- nõukogu määruse nr 1782/2003 artiklis 4 ja III lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning artiklis 5 ja IV lisas sätestatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega;

- ELi õigusaktidel põhinevate tööohutusnõuetega.

Alameetme rakendamineNõuandetoetust võis taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha metsamaad ”Metsaseaduse” tähenduses. 2012. al maksti toetust kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1 279 eurot ühe taotleja kohta kalendriaastas.Alameetme 1.3.2 taotluste vastuvõtt kestis 2. jaanuarist 26. novembrini.

Kokku laekus meetme raames 136 toetuse taotlust 136-lt taotlejalt kogusummas 117 881 eurot, mis moodustas 16% taotlusvooru eelarvest. See tähendab, et toetus määrati kõigile abikõlblikele taotlustele. Enim taotlusi esitati Tartumaal ja Läänemaal, vastavalt 28 ja 20 taotlust (vt lisa 1 tabel 16).

Aruandeaastal taotlesid nõuandetoetust kõige enam FIE-d ja OÜd (vt ).

Tabel 21. Alameetme 1.3.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud

taotluste arvInvesteeringu maksumus Toetuse summa

Aktsiaselts 4 6 257 4 796Eraisik 4 3 435 2 675FIE 73 69 646 55 154OÜ 52 66 429 52 368Tulundusühistu 3 3 638 2 888Kokku 136 149 405 117 881Toetus määrati 156 taotlusele kogusummas 143 357 eurot (vt lisa 1 tabel 16).

Väljamakseid teostati 2012. a heakskiidetud taotlustele kokku 145 709 eurot, sealjuures investeeringu kogumaksumus oli 184 978 eurot. Nõuandetoetuse suurimad summad maksti Tartu maakonda – 43 430 euro ja Lääne maakonda – 21 354 euro (vt lisa 1 tabel 16).

Taotletud nõuandetoetuse kohta maakondade ja nõuandekeskuste lõikes saab ülevaate Tabel 22.

48

Tabel 22. Nõuandetoetuse taotluste võrdlus taotlejate maakondade ja nõuandekeskuste lõikes

Maakond

Esitatud taotluste arv, maakonnas

registreeritud taotlejate järgi


Maakonnas tunnustatud nõuandekeskus

Esitatud taotluste arv,

nõuande-teenuse

osutajate järgi


Harju 7 8 108 Harju Taluliit 15 7 172

Hiiu 2 2 404MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskus 0 0

Ida-Viru 2 2 558 Ida-Virumaa Talupidajate Liit 3 3 837

Jõgeva 2 2 479 Jõgeva Tootjate Liit 7 8 549

Järva 12 9 596 MTÜ Abiks Põllumehele 8 3 734

Lääne 9 6 151MTÜ Läänemaa Nõuandekeskus 20 18 028

Lääne-Viru 14 11 269 Virumaa Põllumeeste Liit 10 6 526

Põlva 4 4 915 Põlvamaa Põllumeeste Liit 0 0

Pärnu 20 13 063Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ 0 0

Rapla 20 13 174 Rapla Nõuandjate Ühendus 18 11 735

Saare 10 12 152 MTÜ Saare Nõuandekeskus 11 13 431

Tartu 18 22 247 Tartumaa Põllumeeste Liit 28 35 017

Valga 2 1 216 Valgamaa Põllumeeste Liit 2 2 166

Viljandi 13 7 480Viljandi Põllumajanduse Nõuandeühing 14 7 686

Võru 1 1 069 Võrumaa Talupidajate Liit 0 0

KOKKU 136 117 881 KOKKU 136 117 881

Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud ning järelepärimisi tehti peamiselt seoses abikõlblikkuse heakskiiduga.

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2012Aastaks 2013 on meetme eesmärgiks seatud 1 000 nõuandetoetust saanud põllumajandustootjat ja 100 erametsa valdajat. 2011-2012. a määrati toetus 253 ettevõtjale, kellest vaid üks oli erametsa valdaja, seega on 2012. a lõpuks eesmärgist täidetud vastavalt 25% ja 1%. Erametsavaldajate nõuandeteenuse vähene kasutamine tunnustatud nõuandekeskusest võib tuleneda sellest, et metsamajandamise nõuannet pakutakse peamiselt metsaühistutes tegutsevate konsulentide kaudu, mille tegevust koordineerib ja toetab EMK.

49

2.2.4.3 ALAMEEDE 1.3.3 NÕUANDESÜSTEEMI ARENDAMINE NÕUANDETEENUSE HEA KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS

Alameetme spetsiifiline eesmärk: nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste paremini kättesaadavaks

muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele.

Nõuandesüsteemi toetust võivad taotleda maakondades asuvad tunnustatud nõuandekeskused ja koordineeriv keskus, kelle ülesandeid täidab alates 1. jaanuarist 2010. a Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES). Nõuandesüsteemi toetuse eelarve jagunemisest koordineerivale keskusele ja nõuandekeskustele aastate lõikes annab ülevaate Tabel 23.

Toetust makstakse kuni 100% abikõlblike kulude kohta ning toetuse summa väheneb järk-järgult viie aasta jooksul alates abikõlblike tegevustega alustamisest (vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 25).

Tabel 23. Alameetme 1.3.3 eelarve jagunemine

Taotlemise aastaKoordineeriv keskus(EUR)

Nõuandekeskus(EUR)

Esimene aasta 119 515 25 565Teine aasta 54 964 12 782Kolmas aasta 27 926 6 391Neljas aasta 11 951 3 196Viies aasta 5 944 1 598

Nõuandesüsteemi arendamiseks võis toetust taotleda keskuse töö korraldamise ja ruumide parendamise, nõuandetoote väljatöötamisega seotud kulude, konsulentide väliskoolituse ja -praktika ning konsulentide töövahendite kulude katteks, sealjuures praktika korraldamiseks ja nõuandetoote arendamiseks saab toetust taotleda vaid koordineeriv keskus.

Alameetme rakendamineAlameede 1.3.3 taotluste viimane vastuvõtt toimus 2012. a ajavahemikul 4.-13. juuni. Nõuandesüsteemi toetuse eesmärgiks perioodil 2007 – 2013 on toetada 16 nõuandekeskuse ümberkorraldamist. 2012. a saavutati 100% püstitatud eesmärgist. 2012. a taotluse esitasid 4 nõuandekeskust ning koordineeriv keskus kogusummas 12 336 eurot (vt lisa 1 tabel 20 ja 21). Tabel 24 annab ülevaate nõuandesüsteemi toetuse taotlemisest taotlejate lõikes 2012. a.

50

Tabel 24. Meetme 1.3.3 raames toetuse taotlemine taotlejate lõikes 2012. a

Nõuandekeskused Taotluste arv

Investeeringu maht(EUR)

Taotletud toetussumma

(EUR)

MTÜ Harju Taluliit 1 1 598 1 598MTÜ Virumaa Põllumeeste Liit (Lääne-Virumaa) 1 1 598 1 598MTÜ Rapla Nõuandjate Ühendus 1 1 598 1 598MTÜ Saarte Nõuandekeskus 1 1 598 1 598MES (koordineeriv keskus) 1 5 944 5 944

Kokku 5 12 336 12 336

Tegevuste lõikes taotlesid nõuandekeskused kõige suuremaid summasid palgakuludeks, kokku 6 393 eurot ning konsulentidele koolitusega seotud kuludeks, kokku 5 944 eurot. Kokku taotleti toetust 5 tegevusele (vt lisa 1 tabel 22).

2012. a määrati toetus 5 taotlusele kogusummas 12 336 eurot. Väljamakseid teostati 2012. a kokku 35 erinevale tegevusele 67 467 eurot, mille abil tehti investeeringuid 67 467 euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 22).

Aruandeaastal teostati meetme raames 19 kohapealset kontrolli. Kontrollide käigus meetme nõuetele mittevastavust ei tuvastatud.

Järelpärimisi taotlejatele tehti ühel korral, mis oli seotud esmase dokumenti kontrolliga.

Meetme sisuline progress aastatel 2007-2012Kokku on perioodil 2007-2012 meetme raames vastu võetud 77 taotlust kogusummas 921 934 eurot. Väljamakseid on viie aasta jooksul tehtud summas 872 298 eurot (vt lisa 1 tabel 21), mis moodustab 91% meetme eelarvest.

Kokku on perioodil 2007-2011 väljamakstavat summat vähendatud 11 489 euro võrra (vt lisa 1 tabel 21). Toetuse summa vähendamise peamiseks põhjuseks on planeeritud tegevuste odavnemine.

51

2.2.5 MEEDE 1.4 PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE AJAKOHASTAMISE TOETUS

2.2.5.1 ALAMEEDE 1.4.1 INVESTEERINGUD MIKROPÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE ARENDAMISEKS

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: Tehnoloogia taseme tõstmine, põllumajandussektori ajakohastamine ja toodangu

kvaliteedi parandamine; Keskkonna ja loomade heaolu parandamisele ning vastavate nõuete täitmisele

kaasaaitamine; Tööhõive säilitamine ja töökohtade loomise stimuleerimine põllumajanduses; Traditsioonilise kultuurmaastiku säilitamine läbi keskkonnasõbralikumate

maaviljelusmeetodite; Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisele ja seeläbi põllumajandusettevõtjate

toodetud lisandväärtuse suurendamisele kaasaaitamine.

Alameetme rakendamineAlameetme 1.4.1 kuuenda taotlusvooru taotluste vastuvõtt toimus ajavahemikul 26. novembrist kuni 10. detsembrini. Kokku võeti 2012. a vastu 666 taotlust kogusummas 31,4 mln eurot (vt lisa 1 tabel 23).

Kõige enam sooviti toetuse abil investeerida masina või seadme ostmisesse ja paigaldamisse (v.a traktori ostmine) (taotletud toetust 19,7 mln eurot, investeeringu maksumus 39,4 mln eurot) ja traktorite ostmisesse (taotletud toetust 7,9 mln eurot, investeeringu maksumus 17,6 mln eurot).

Arvuliselt suurim hulk taotlusi esitati Tartumaalt (90 taotlust), Viljandimaalt (69 taotlust) ning Lääne-Virumaalt (58 taotlust) moodustades kokku 32% kogu taotlejate arvust. Väikseim oli taotluste arv Hiiumaal (9 taotlust) (vt lisa 1 tabel 23).

Maakondlikus võrdluses on kõrgem taotletud toetuse summa kokku Tartumaal – 4,7 mln eurot järgnesid Viljandimaa ja Lääne-Virumaa vastavalt 3,7 mln ja 2,8 mln euroga. Ettevõtlusvormide lõikes esitati enim taotlusi FIE-de (48% taotlejatest) ning OÜ-de poolt (51% taotlejatest). Taotletud teotussummast (31,4 mln eurot) moodustasid FIE-d 37%, OÜ-d 61%, AS-id 0,04% ning tulundusühingud 0,13% (vt Tabel 25).

Tabel 25. Meetme 1.4.1 taotlused ettevõtlusvormide lõikes




Aktsiaselts 1 99 189 39 676FIE 320 25 665 764 11 878 217OÜ 342 38 565 010 19 344 070Tulundusühistu 3 294 028 144 187Kokku 666 64 623 990 31 406 150

52

Aruandeaastal toimus 2011. a esitatud taotluste analüüs ja toetuse määramine. Seoses eelarve vahendite nappusega toimus toetuse määramine hindepunktide põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel. Kokku kiideti aruandeaastal heaks 293 taotlust toetuse kogusummas13,2 mln eurot, mille abil plaanitakse teha investeeringuid 26,4 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 23). Rahuldamata jäi 299 taotlust. Toetuse mittemääramise põhjustest annab ülevaate Tabel 26.

Tabel 26. Meede 1.4.1 rahuldamata jätmise otsuse põhjused

Taotluse rahuldamata jätmise põhjus Taotluste arvMittemääramine järelkontrolli otsusega 1Mitteabikõlblik investeering 1Mittemääramine eelarve vahendite ületamise tõttu 287Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele 10

Kokku 299

Suurim heakskiidetud toetuse summa kokku eraldati Tartumaale (1,8 mln eurot), järgnesid Pärnumaa 1,72 mln euro ja Jõgevamaa 1,6 mln euroga. Keskmine määratud toetuse summa ühe taotleja kohta moodustas 45 106 eurot (vt lisa 1 tabel 23).

Kõige enam määrati 2012. al toetusi masina või seadme ostmise või paigaldamiseks v.a traktori ostmine – 8,1 mln eurot (61% kogu määratud toetuste üldsummast); traktorite ostmiseks – 3,35 mln eurot (25% kogu määratud toetuste üldsummast) ja hoone või rajatise ehitamiseks 0,54 mln eurot (4% kogu määratud toetuste üldsummast), viljapuu sertifitseeritud või kontrollitud istikut ostmine, istandiku piirdeaia või konstruktsiooni ostmine või paigaldamine, mesilastaru ja mesindusinventari ostmine ja paigaldamine moodustasid igaüks alla 1% kogu määratud toetuste üldsummast.

Aruandeaastal maksti välja toetust 12,33 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 23). Seisuga 31.12.2012 on toetuse saajatele kogu määratud toetussummast välja makstud 89% ehk 77,6 mln eurot, mille abil on teostatud abikõlblikke investeeringuid 166 mln euro ulatuses.

2012. a teostati 364 kohapealset kontrolli – 291 investeeringu kontrolli, 58 täiendavat kontrolli, 9 eelkontrolli ja 6 järelkontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Negatiivse otsusega lõppes kontoll 27 korral.Järelepärimiste peamised põhjusteks olid ebakorrektsed taotlused, esmase dokumendi kontrolli ja esmase abikõlblikkuse heakskiiduga seotud päringud. Järelepärimiste arv on toodud Lisa 7 tabelis 2.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007–2012Meetme 1.4.1 raames on seisuga 31.12.2012 toimunud kuus taotlusvooru, millest määramisotsused oli tehtud viie vooru suhtes. Toetuse taotlemise esimeses taotlusvoorus (17.12.2007– 07.02.2008) taotles toetust 889, teises taotlusvoorus (24.10.2008 – 15.12.2008) 577, kolmandas taotlusvoorus (16.11.2009 – 30.11.2009) 467 ettevõtjat, neljandas taotlusvoorus (09.12.2010 – 22.12.2010) 530 ettevõtjat, viiendas taotlusvoorus (21.11-12.12.2011) 595

53

ettevõtjat ja kuuendas taotlusvoorus (26.11-10.12.2012) 666 ettevõtjat. Viies voorus kokku on esitatud 3 721 toetuse taotlust, millest on heaks kiidetud 2 197 taotlust (vt lisa 1, tabel 22).Kui neid ettevõtjaid, kellele määrati toetus mitmes taotlusvoorus, arvestada ühekordselt, siis on toetuse saajateks 1 500 erinevat isikut. See näitab, et paljud ettevõtjad saavad korduvalt toetust – nt viienda vooru toetuse saajatest 44% olid saanud toetust ka eelnevates taotlusvoorudes. Mikroettevõtjate vajadus investeeringutoetuse järele on väga suur. MAK-i eelarve piiratuse tõttu oli neljandas ja viiendas taotlusvoorus võimalik rahuldada vähem kui pooled taotlustest. Kõigist toetuse saajatest (2 197 toetuse saajat) 68% on FIE-d ja 32% äriühingud (nelja toetuse saaja ettevõtlusvorm on teadmata). Määratud toetuse summa kokku oli 87,2 mln eurot, mis moodustab 74% taotletud toetuse summast. Seisuga 31.12.2012 oli sellest välja makstud 77,6 mln eurot (89% määratud toetuse summast) 2 074 toetuse saajale, millega meede 1.4.1 on üks edukamaid MAK-i raames.

2012. a maksti välja 12,3 mln eurot toetust, mille abil teostati investeeringuid 25,1 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 23).

Kokku maksti perioodil 2007-2012 nimetatud meetme raames välja 77,6 mln eurot toetust (vt lisa 1 tabel 24), millest 58,2 mln eurot eraldas EL ja 19,4 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Seisuga 31.12.2012 on lõplikult väljamakstud 1 891 taotlust.

Meetme 1.4.1 mõjunäitajate (netolisandväärtuse kasv ja brutolisandväärtuse muutus tööjõuühiku kohta) ülevaate esitamine ei ole hetkel otstarbekohane, kuna antud näitajate sihttasemed on määratletud programmperioodi lõpuks.Põllumajandusettevõtete arv, kes kasutasid uusi tehnoloogiaid on 521 ja uusi tooteid ei kasutatud.

MAKis on antud meetme raames seatud sihtmääradeks toetada perioodi lõpuks kokku 1 900 taotlejat. 2012. a lõpuks oli välja makstud taotluste arv kokku 1 891, mis moodustab 99% vastava väljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks oli MAKis nimetatud ”tehtud investeeringute maht”. Programmperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks 211,5 mln eurot. 2012. a lõpuks oli meetme 1.4.1 abil investeeritud 153,4 mln eurot, mis moodustab 73 % perioodi sihttasemest. Indikaatori saavutustase näitab, et kavandatud projektide mahud vastavad meetme eesmärkidele.

Kokku jäeti perioodil 2007-2012 välja maksmata 3,2 mln eurot (vt lisa 1 tabel 24). Peamiseks põhjuseks on investeeringust loobumine, kas osaliselt või täielikult.

2.2.5.2 ALAMEEDE 1.4.2 INVESTEERINGUD LOOMAKASVATUSEHITISTESSE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: Konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni

kasutuselevõtmise soodustamine;

54

Keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasaaitamine.

Alameetme rakendamine2012. a alameetmes 1.4.2 uusi taotlusi vastu ei võetud, kuid toimus 2011. a vastutõetud toetuse taotluste alusel toetuste määramine.

Heaks kiideti 61 toetuse taotlust 123-st kogusummas 16,7 mln eurot (vt lisa 1 tabel 26). Rahuldamata jäeti 61 toetuse taotlust (vt lisa 1 tabelid 26 ja 27), kus 59 juhul oli põhjuseks eelarvevahendite puudujääk, ühel juhul taotleti toetust mitteabikõlblikuks investeeringuks ning ühel juhul ei vastanud toetuse taotleja määruses sätestatud nõuetele.

Maakondade lõikes oli 2012. a kõige intensiivsem toetuste määramine Saaremaal (11 taotlust) ja Pärnumaal (10 taotlust). Väikseim oli toetuste määramiste arv Hiiumaal (1 taotlus) (vt lisa 1 tabel 26).

Kõige enam määrati 2012. a toetusi veiste pidamiseks mõeldud lautade ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning veiste pidamiseks mõeldud lautade statsionaarsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse investeerimiseks – 8,04 mln eurot (48,0 % kogu määratud toetuste üldsummast); sigalatesse ja sigalate tehnoloogiliste seadmetesse investeerimiseks – 4,51 mln eurot (27% kogu määratud toetuste üldsummast); lamba- ja kitselautadesse ja nende tehnoloogilistesse seadmetesse 0,12 mln eurot (0,70 % kogu määratud toetuste üldsummast); loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidlasse ning loomakasvatusehitise juurde kuuluva sõnniku-, silo- või söödahoidlate statsionaarsetesse tehnoloogilistesse seadmetesse investeerimiseks – 3,49 mln eurot (20,83 % kogu määratud toetuse üldsummast).

Tulenevalt arengukavast peab meetme 1.4.2 raames tehtav investeering keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetel vastama parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) nõuetele.2012. a 5 taotlusvoorus määrati keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõttele toetusi investeeringutele, mis on vastavuses PVT nõuetega 2,74 mln eurot, millega sooviti teha investeeringuid 6,3 mln euro ulatuses.

Kokku on MAKi viies taotlusvoorus määratud toetusi keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõttele PVT nõuetega vastavusse viimiseks toetusi 41,2 mln eurot, mille abil soovitakse teostada investeeringud 103,2 mln euro ulatuses.

2012. a maksti välja toetusi 16,5 mln eurot, mille abil tehti investeeringuid 38,8 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 26).

Toetuste taotluse menetlemisega seotud asjaolud ja küsimused2012. a teostati 134 kohapealset kontrolli – 2 eelkontrolli, 128 investeeringu kontrolli, 2 järelkontrolli ja 2 täiendavat kontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Kontrollide käigus tehti negatiivne otsus 23 korral.

55

PRIA teostas 2012. a 81 järelepärimist, mis olid valdavalt seotud esmaste dokumentide kontrolliga ja abikõlblikkuse heakskiitmise menetlusega.

Meetme 1.4.2 taotluste menetlemisel oli PRIAl teatud juhtudel keeruline tuvastada kontserni. Samuti oli mitmeid keerulisi juhtumeid seoses kulude abikõlblikkuse määratlemisega.Lisaks oli toetuse saajatel raskusi investeeringu tähtaegse teostamisega.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007-2012Meetme 1.4.2 raames on seisuga 31.12.2012 toimunud viis taotlusvooru ning rohkem taotlusvoorusid käesoleval programmperioodil plaanis avada ei ole. Viies taotlusvoorus kokku esitati 586 toetuse taotlust, millest kiideti heaks 423 toetuse taotlust. Kui neid ettevõtjaid, kellele määrati toetus mitmes taotlusvoorus, arvestada ühekordselt, siis on toetuse saajateks 337 erinevat isikut. Kuna paljud ettevõtjad on saanud korduvalt toetust – nt neljanda vooru toetuse saajatest 34% ja viienda vooru toetuse saajatest 26% olid saanud toetust ka eelnevates taotlusvoorudes, siis sellest saab järeldada, et loomakasvatusettevõtjate vajadus investeeringutoetuse järele on suur. MAKi eelarve piiratuse tõttu oli viimases kahes taotlusvoorus võimalik rahuldada ainult pooled taotlustest. Kõigist toetuse saajatest (423 toetuse saajat) on 67% on äriühingud ja 31% FIEd. Määratud toetuse summa kokku oli 90,4 mln eurot, mis moodustab 72% taotletud toetuse summast. Seisuga 31.12.2012 oli sellest välja makstud 58,9 mln eurot (65% määratud toetuse summast) 321 toetuse saajale.Põllumajandusettevõtete arv, kes kasutasid uusi tehnoloogiaid on 154 ja uusi tooteid 62.

Kõige sagedamini määrati toetust loomakasvatusehitise ehitamiseks (323 korda), loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamiseks (202 korda) ning sõnniku-, silo- või söödahoidla ehitamiseks (176 korda). Määratud toetuse summa tegevuse kohta oli kõige suurem loomakasvatusehitise ehitamisel (169,5 tuhat eurot).

Alljärgnevas loetelus esitatakse loomaliigiti uute loomakohtade ehitamine või olemasolevate loomakohatade renoveerimine kogu eelarveperioodil kokku:

Piimalehmad - 32 585 loomakohta; Noorloomad - 12 422 loomakohta; Nuum- ja lihaveised - 9 286 loomakohta; Vasikad - 3 176 loomakohta; Tõupullid - 94 loomakohta; Nuumsead - 129 759 loomakohta; Põhikarja sead - 25 292 loomakohta; Lambad - 8 136 loomakohta; Lüpsikitsed - 290 loomakohta; Noorkitsed - 50 loomakohta; Hobused - 157 loomakohta; Munakanad - 1 359 240 loomakohta.

56

Kokku on perioodil 2007-2012 välja makstud 58,9 mln eurot toetust (vt lisa 1 tabel 2), millest 44,1 mln eurot eraldas EL ja 14,7 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. 2012. a lõpuks oli lõplikult välja makstud 228 taotlust (vt lisa 1 tabel 27).Kokku on perioodil 2007-2012 jäänud välja maksmata 5,8 mln eurot (vt lisa 1 tabel 27).

2.2.5.3 ALAMEEDE 1.4.3 INVESTEERINGUD BIOENERGIA TOOTMISESSE

Alameete spetsiifilised eesmärgid: Uus turg põllumajandusettevõtjatele; Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine; Põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine; Keskkonnahoid; Maastikuhooldus; Energiatoorme tarnekindlus; Energiakandjate mitmekesisus; Energiatootmise hajutatus.

Alameetme rakendamineTaotlusi võeti vastu 22. oktoobrist kuni 05. novembrini. Meede on kogunud üha suuremat populaarsust ning taotlejate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2013. a toimunud viiendas taotlusvoorus esitati 73 taotlust kogusummas 9,5 mln eurot (vt lisa 1 tabel 30).

Kõige enam taotlusi laekus Viljandimaalt (9), Tartumaalt (8), Harjumaalt (7), Põlvamaalt (7) ja Pärnumaalt (7). Taotlemise aktiivsus oli kõige madalam Hiiumaal (ühtegi taotlust) ja Ida-Virumaal (1 taotlus).

Enim taotlusi esitasid OÜd (vt Tabel 27) ning valdavalt sooviti finantseerida energiakultuuri kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku masina või seadme soetamist (vt lisa 1 tabel 31).





Aktsiaselts 2 695 548 331 311FIE 24 2 887 588 1 459 720Osaühing 46 14 224 811 7 564 249Usaldusühing 1 310 015 155 008Kokku 73 18 117 962 9 510 288

2012. a jooksul viiendas taotlusvoorus esitatud projektidele veel määramisotsuseid ei tehtud. 31.12.2011 seisuga oli aga pooleli veel eelmise ehk neljanda taotlusvooru projektide menetlus, mille määramisotsused tehti 2012. a.

57

45-st esitatud taotlusest said heakskiidu said 40 (vt lisa 1 tabelid 29 ja 30), millele määrati toetust kokku 3,7 mln eurot. Toetusest jäid ilma 5 projekti – neljal juhul oli tegemist mitteabikõlbliku investeeringuga ning ühel juhul ei vastanud taotleja meetme määruses sätestatud nõuetele.

2012. a jooksul maksti toetusi välja 1,7 mln euro ulatuses, mille abil teostati investeeringuid 3,6 mln euro eest (vt lisa 1 tabel 29).Kokku maksti perioodil 2007-2012 välja 4,3 mln eurot (vt lisa 1 tabel 2), millest 3,3 mln eurot eraldas EL ja 1,1 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. 2012. a lõpu seisuga on lõplikult välja makstud 45 projekti 88-st. Kokku on perioodil 2007-2012 jäetud välja maksmata 607 957 eurot (vt lisa 1 tabel 30).

Toetuste taotluse menetlemisega seotud asjaolud ja küsimusedTeostati 33 kohapealset kontrolli – 4 eelkontrolli, 24 investeeringu kontrolli, 2 järelkontrolli ja 3 täiendavat kontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Negatiivne tulemus fikseeriti 4 korral.Enim järelepärimisi tehti seoses abikõlblikkuse heakskiiduga, aga ka seoses ebakorrektsete taotluste ja esmase dokumendi kontrolliga. Järelepärimiste arv on toodud Lisa 7 tabelis 2.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007–2012Meetme 1.4.3 raames on seisuga 31.12.2012 toimunud viis taotlusvooru, millest määramisotsused on tehtud nelja vooru suhtes. Selle perioodi jooksul on huvi meetme vastu pidevalt kasvanud. Kui esimeses taotlusvoorus (2008.a) taotles toetust 29 ettevõtjat ja teises taotlusvoorus (29) ettevõtjat, siis kolmandas taotlusvoorus (2010.a) kasvas taotluste arv 38-ni, neljandas taotlusvoorus (2011.a) 45-ni ning viiendas taotlusvoorus (2012.a) juba 73-ni.

Viiendas taotlusvoorus taotleti kokku 9,5 mln eurot ning sooviti investeerida kokku 18,1 mln eurot, mis on enam kui kaks korda suurem summa kui kolmandas või neljandas taotlusvoorus ning üheksa korda suurem kui teises taotlusvoorus. Viie taotlusvooru peale kokku on meetmest taotletud 21,2 mln eurot ning soovitud investeerida 41,7 mln eurot (vt lisa 1, Tabel 30).

Toetuse määramise osas võib samuti näha selget kasvutrendi. Esimese taotlusvooru põhjal määrati toetust 27-le ettevõtjale ja teise taotlusvooru põhjal 10-le ettevõtjale. Kolmanda taotlusvooru põhjal määrati toetust küll vaid 11-le ettevõtjale, kuid siis tuli suur huvi kasv meetme vastu, mistõttu taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu jäi suur osa taotlejaid toetusest ilma. Neljandas taotlusvoorus määrati toetust 40-le ettevõtjale summas 3,7 mln eurot. Kokku on nelja taotlusvooru peale määratud 8,7 mln eurot, mille eest viiakse läbi investeeringuid kogusummas 17,4 mln eurot. Välja on makstud sellest ligikaudu 50% ehk 4,3 mln eurot, millega on kokku investeeritud 8,6 mln eurot (vt lisa 1, Tabel 30).

MAKis on antud meetme raames seatud sihtmäära toetada perioodi lõpuks kokku 180 taotlejat. 2012. a lõpuks oli välja makstud taotluste arv kokku 64, mis moodustab 36% vastava väljundnäitaja saavutustasemest. Teiseks väljundnäitajaks oli arengukavas nimetatud ”tehtud investeeringute maht”. Programmperioodi lõpuks oli kavandatud investeeringute kogumahuks 46 mln eurot. 2012. a lõpuks oli meetme 1.4.3 abil investeeritud 8,6 mln eurot, mis moodustab ligikaudu 19% perioodi sihttasemest. Indikaatori saavutustase on meetme puhul jäänud selgelt

58

alla soovitud tasemete. Selle peamisteks põhjusteks on huvi vähesus meetme rakendamise kahel esimesel aastal ning hilisem meetme eelarve oluline vähendamine.Põllumajandusettevõtete arv, kes kasutasid uusi tehnoloogiaid on 65 ja tootsid uusi tooteid on 23.

2.2.6 MEEDE 1.5 METSADE MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE JA METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE

Meetme eesmärgid:Metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetuse üldeesmärk on tõsta erametsaomanike (füüsilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud) ning metsaomanikest MTÜ ja tulundusühistute (metsaühistu), samuti puidu tööstusliku tootmise ja metsa majandamisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimet.

Alameede 1.5 jaguneb kolmeks alameetmeks: metsa majandusliku väärtuse parandamine (edaspidi alameede 1.5.1); metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine) (edaspidi

alameede 1.5.2); kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine (edaspidi alameede 1.5.3);

Alameetmete 1.5.1 ja 1.5.3 taotlused võtab vastu ja menetleb EMK ning väljamakseid teostab PRIA.

2.2.6.1 ALAMEEDE 1.5.1 METSA MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: metsa tootmispotentsiaali tõstmine metsa liigilise koosseisu parandamiseks või

ökoloogiliste väärtuste säilitamiseks ning kasvamajäävate puude väärtuse suurendamiseks;

metsa majandamise keskmise tulususe tõstmine; metsaressursi mitmekülgne ja jätkusuutlik majandamine; ulukikahjustuste ning taimehaiguste ja -kahjustuste ennetamine.

Alameetme rakendamine2012. a toimus viies taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 1. oktoobrist kuni 16. oktoobrini EMK poolt. Kokku võeti vastu 787 taotlust (vt lisa 1 tabelid 1, 32 ja 33), kus taotleti 1,84 mln eurot toetust, mille abil kavandatakse teha investeeringuid 3,5 mln euro ulatuses.

Maakondade lõikes esitati kõige rohkem taotlusi Võru maakonna erametsaomanike poolt (106 taotlust). Järgnesid Viljandimaa (103 taotlust) ja Pärnumaa (89 taotlust). Kõige väiksema intensiivsusega taotleti toetust Hiiumaa (7 taotlust) ja Läänemaa (12 taotlust) erametsaomanike poolt. Sarnaselt 2011. a taotlesid enim toetust taotlejad Pärnumaalt (19% kogu taotletud toetussummast). Keskmiselt taotleti 2012. a taotlusvoorus toetust 2 340 eurot ühe taotluse kohta, kusjuures suurim taotletud toetussumma ühe taotluse kohta oli Harju- ja Pärnumaa taotlejatel (ca

59

3 900 eurot). Detailsem informatsioon taotlemise kohta maakondade lõikes on käsitletud lisa 1 tabelis 32. Võrreldes 2011. a vähenes taotletava toetuse summa 2,5 mln euro võrra (alates 2012. a ei saa taotleda toetust metsatehnika soetamiseks), samas kasvas taotlejate arv rohkem kui 100 võrra. Sellest järeldub, et varasemast enam soovitakse toetuse abil parandada just metsa majanduslikku ja ökoloogilist seisundit.Taotlejate ettevõtlusvormide lõikes esitasid enim taotlusi füüsilisest isikust erametsaomanikud, samas suurimaid toetussummasid taotlesid juriidilised isikud, sh metsaühistud (vt Tabel 28).

Tabel 28. Alameetme 1.5.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikes

EttevõtlusvormEsitatud

taotluste arv

Investeeringu maksumus

(euro)Toetuse summa

(euro)

Keskmine toetuse summa

ühe taotluse kohta(euro)

Füüsiline isik 522 1 133 308 573 840 1099FIE 95 226 031 115 634 1217Juriidiline isik 170 2 137 979 1 149 602 6762Kokku 787 3 497 319 1 839 077 2337

Allikas: EMK andmed seisuga 31.12.2012

2012. a tehti taotluse rahuldamise otsused 2011. a esitatud taotluste kohta. 2011. a esitatud 647-st taotlusest rahuldati 565 taotlust kogusummas 2,7 mln eurot (vt lisa 1 tabel 32). Tegevuste lõikes suurimad summad määrati hooldusraiete teostamiseks (kokku veidi üle 1 mln euro) ning 19 traktori ostmiseks (450 540 eurot) (vt lisa 1 tabel 34). Enim määrati toetust Harju-, Viljandi ja Tartumaa erametsaomanikele – kokku 1,05 mln eurot ehk 40% määratud toetussummast. Toetusest jäi ilma 18 taotlejat, kes taotlesid toetust ligi 160 999 eurot, soovides teha investeeringuid ligi 400 000 euro ulatuses.

Kogu programmiperioodil on määratud toetust 1862 metsaomandi metsamajandusliku väärtuse suurendamiseks (vt Tabel 29).

2012. a maksti toetusena 581-le taotlejale 2,4 mln eurot, mille abil tehti investeeringuid 5,47 mln euro ulatuses (vt lisa 1 Tabel 32). Kokku on 2007 – 2012 a tehtud väljamakseid 7,8 mln euro ulatuses, millest 5,8 mln eurot eraldas EL ning 1,94 mln eurot Eesti riik (vt lisa 1 Tabel 2). Toetusega parandati 1 095 erineva omaniku omandis oleva 11 398 ha metsamaa väärtust (vt Tabel 29).

Tabel 29. alameetme 1.5.1 raames toetatud omandid ja nende suurus 2007-2012

Alameede 1.5.1Programmiperioodil kokku

Määratud taotluste alusel Väljamaksete alusel

Omandite arv 1862 1095Metsa tootmispotentsiaali tõstmine ja väärtuse suurendamine (ha) 21 409 11 398


60

2012. a viidi EMK poolt läbi 510 investeeringu õigsuse kohapealset kontrolli, mille käigus avastati puuduseid 174-l juhul. Toetus nõuti tagasi 45 juhtumi puhul kokku 21 506 euro ulatuses. Peamise põhjusena oli asjaolu, et tööd olid teostatud deklareeritust väiksemal metsamaa pinnal. Järelkontrolle teostati viiel korral ning puuduseid ei avastatud.

2012. a esitati alameetme 1.5.1 osas EMK-le kokku kaksteist vaiet, millest neli jäeti rahuldamata. Puistu vanuse määratlemise küsimuses toimus üks kohtuvaidlus, millega rahuldati taotleja kaebus. Sellest tulenevalt täpsustati põllumajandusministri määrusega metsa vanuse määratlemise õiguslikke aluseid: kuni 30-aastase puistu vanuse kontrollimisel peab EMK lähtuma metsaressursi arvestuse riiklikus registris olevatest kehtivatest inventeerimisandmetest ning juhul, kui need ei vasta tegelikkusele, lähtuma muudest olemasolevatest andmetest või tõenditest.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Järgnevalt on võrreldud arengukavas alameetmele 1.5.1 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Alameede 1.5.1 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor. 2012. a lõpuks on tehtud taotluste rahuldamise otsused nelja taotlusvooru kohta, samas investeeringud peavad olema lõplikult ellu viidud kahe taotlusvooru taotluste puhul (2008. ja 2009. a voorud).

2008.–2011. a taotlusvoorude (kokku 4 vooru) 1 613-st rahuldatud taotlusest on tehtud lõplikke väljamakseid 795 taotluse puhul kokku 6 mln euro ulatuses ehk 53% määratud toetuste kogusummast, seejuures on vabanenud vahendeid kokku ligi 1,2 mln euro ulatuses. 2008. ja 2009. a taotlusvoorude, kus investeeringute elluviimise ja seda tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg on möödunud, puhul viidi 579-st rahuldatud taotlusest lõplikult ellu 471 projekti (81%) ja maksti toetusena välja 5,4 mln eurot (kasutamata jäeti 1,1 mln eurot). Väljamakseid on tehtud määratud toetussummast vähem, sest investeeringute elluviimise periood on langenud suures osas majandussurutise aega, mil taotlejatel nappis vahendeid investeeringute elluviimiseks, mistõttu jäeti ka mõned soetused ja kavandatud tegevused ellu viimata. Lisaks tehti mitmete investeeringute puhul soetused võrreldes toetuse taotlemise ajal esitatud hinnapakkumisest odavamalt.

Metsa tootmispotentsiaali tõstmise ja väärtuse parandamise väljundnäitaja alusel on määratletud programmiperioodil 3 000 metsaomandi toetamine. 2012. a lõpuks on rahuldatud 1 862 omandi toetamise taotlused, mis moodustab väljundnäitaja määrast 62%. Väljamaksete alusel on toetatud 1 095 omandit ehk 37% väljundnäitaja määrast. Kogu programmiperioodiks on kavandatud 30 000 ha metsa tootmispotentsiaali tõstmine. 2009–2012. a määratud toetuse abil saab teha nimetatud investeeringuid kokku 21 409-l hektaril, mis moodustab 71% programmiperioodi nimetatud sihttasemest. 2012. a lõpuks olid tegevused ellu viidud 11 400-l hektaril metsamaal, mis moodustab 38% programmiperioodi sihttasemest.

Programmiperioodiks kavandatud investeerimismaht on 20,45 mln eurot. 2012. a lõpuks oli investeeringuid ellu viidud 18,7 mln euro ehk 91% ulatuses.

61

Kui 2008. ja 2009. a esitatud taotlustes kavandatud investeeringute elluviimise tähtaeg on lõppenud, siis 2010. a esitatud taotluste puhul saab investeeringuid ellu viia kuni 2013. a kevadeni ning 2011. a ja hiljem esitatud taotluste puhul kuni 2014. a. 2013. a on kavandatud korraldada 1,7 mln euro ulatuses taotlusvoor.

Arvestades asjaoluga, et programmiperioodil kokku kuuest läbiviidavast taotlusvoorust pidid 2012. a lõpuks olema lõplikult ellu viidud kahe taotlusvooru taotletud investeeringud, saab järeldada, et planeeritud sihttasemete saavutamine programmiperioodi lõpuks on reaalne.

Toetuste mõju ettevõtete majandustegevusele hinnatakse programmiperioodi järelhindamise käigus.

2.2.6.2 ALAMEEDE 1.5.2 METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE (ARENDUSPROJEKTI ELLUVIIMINE)

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: metsandussaadusi töötleva tööstuse (v.a mittepuidulisi metsasaadusi töötlev tööstus)

mikroettevõtete üldise tulemuslikkuse, konkurentsivõime ja ekspordipotentsiaali parandamine;

uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate kasutuselevõtmine; metsaressursi täiuslikum/täielikum ärakasutamine; metsandustoodete lisandväärtuse suurendamine.

Alameetme rakendamine2012. a toimus viies taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 8.-16. oktoobrini PRIA maakondlikes teenindusbüroodes ja e-PRIA portaalis. Laekus 56 taotlust kogusummas 4,4 mln eurot (vt lisa 1 tabel 35). Võrdlusena saab tuua, et 2011. a esitati 68 taotlust 4,6 mln euro ulatuses toetuse saamiseks.

Taotluseid esitati kõigist maakondadest peale Hiiumaa. Enim taotluseid esitati investeeringu tegemiseks Tartumaal (16) ja Harjumaal (7). Vähim taotluseid esitati investeeringute teostamiseks Jõgeva-, Järva- ja Valgamaal (kõigist esitati 1 taotlus). Enim taotlesid toetust Tartumaa (1,4 mln eurot) ja Võrumaa (0,7 mln eurot) ettevõtjad. Nende kahe maakonna ettevõtjate poolt taotletud toetussumma moodustas 47% kõigist taotlustest. Väikseima summa ulatuses esitati taotluseid toetuse saamiseks Saare- ja Valgamaa ettevõtjatelt (vastavalt 26 tuhat eurot ja 34 tuh eurot). Keskmine taotletud toetussumma ühe taotluse kohta oli 0,08 mln eurot. 2011. a oli keskmine taotletud toetussumma ühe taotluse kohta 0,07 mln eurot. Taotluste arvu ja taotletud toetussumma mõningane vähenemine on tingitud abikõlbulike tegevuste vähendamisest. Viiendas taotlusvoorus ei olnud võimalik toetust taotleda puidule lisandväärtust mitteandvate masinate ja seadmete ostmiseks (näiteks: raietehnika, tõstukid, haagised).

Osaühingute poolt esitatud taotlused moodustasid 88% kõigist taotlustest ja hõlmasid 96% taotletud toetussummast (vt

62

).

63





Aktsiaselts 2 309 973 154 987FIE 3 26 974 13 487OÜ 49 8 631 085 4 239 477Tulundusühistu 2 20 220 10 110Kokku 56 8 988 252 4 418 061

31.12.2012 seisuga oli viienda taotlusvooru (2012. a vastu võetud) taotluste menetlus veel pooleli ning toetuse määramine toimus 2013 a. Aruandeaastal jõudis lõpule neljanda taotlusvooru (2011.a vastu võetud) taotluste menetlemine. Kokku rahuldati 68-st 2011. a vastu võetud taotlusest 54. Toetust määrati 3,1 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabelid 35 ja 36). Enam eraldati toetust biokütuste tootmiseks vajalike masinate ja seadmete (1,2 mln eurot) ja saekaatriseadmete ostmiseks (0,9 mln eurot) (vt lisa 1 tabel 37).

2012. a maksti toetusi välja 1 mln euro ulatuses, mille abil tehti investeeringuid 2,3 mln euro eest (vt lisa 1 tabel 35). 2012. a oli võimalik investeeringuid teostada esimese, kolmanda ja neljanda taotlusvooru raames.

Kokku on perioodil 2007-2012 välja makstud 2,4 mln eurot (vt lisa 1 tabel 2). Lõplikult on 2012. a lõpuks välja makstud 106-st rahuldatud taotlusest 57 taotlust.

Kokku on perioodil 2007-2012 jäetud välja maksmata 495 607 eurot (vt lisa 1 tabel 36). Peamine põhjus on kuludokumentide mitteesitamine ning osaline loobumine investeeringu teostamisest.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Järgnevalt on võrreldud arengukavas alameetmele 1.5.2 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Alameede 1.5.2 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor. Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2009. a kevadel. 2012. a lõpu seisuga on tehtud taotluste rahuldamise otsused nelja taotlusvooru osas.

2012. a lõpu seisuga on lõppenud investeeringute elluviimine esimese kahe taotlusvooru (2008.a ja 2009.a taotlusvoorud) raames. Nimetatud taotlusvoorudes määratud toetussummast (kokku 1,7 mln eurot) kasutati ära (1,06 mln eurot) 61%. Investeeringuid tehti heaks kiidetud 35-st taotlusest 25 raames (71%). Esimese kahe taotlusvooru investeeringute madala realiseerumismäära peamiseks põhjuseks on majandussituatsiooni üldine muutumine. Nende taotlusvoorude investeeringute planeerimine jäi majandustõusu või sellele vahetult järgnevasse aega. Investeeringute ellu viimine jäi juba majandussurutise tingimustesse, kus vähenesid investeeringu tegemisel võõrvahendite kaasamisvõimalus ning pakutavate toodete või teenuste vastu turul nõudlus.

Kokku on perioodil 2008-2012 määratud toetussummast (5,9 mln eurot) välja makstud 41% (2,4 mln eurot). Kolmandas taotlusvoorus määratud 1,1 mln eurost on välja makstud 54% ja

64

neljandas taotlusvoorus määratud 3,1 mln eurost 25%. Kokku on investeeringute tegemisega alustatud 106-st rahuldatud taotlusest 65 (61% toetuse saajatest). Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et märkimisväärne osa taotlejatest ei ole oma investeeringu teostamisega alustanud või investeeringu teostamine on veel pooleli. Tõenäoliselt on tugevasti pärssinud mikroettevõtete puhul investeeringute elluviimist turul toodete ja teenuste järele nõudluse vähenemine, mida põhjustas ülemaailmne majandussurutis ja sellele järgnenud oodatust aeglasem majanduskasv.

Väljundindikaatorina on toodud MAKis kogu investeerimismaht, mis on 13,5 mln eurot. Alameetme raames on tehtud investeeringute kogumaht suurusjärgus 5,3 mln eurot, mis moodustab vaid 39% planeeritud sihttasemest. Nimetatud näitaja on suhteliselt madal, kui arvestada asjaolu, et kahe taotlusvooru raames on investeeringute teostamise tähtajad juba möödunud. Samas viimase kahe aasta (2011 ja 2012) investeeringute teostamine näitab selget kasvutrendi võimaldades programmiperioodi lõpuks sihttaseme lähedast täituvust. 2011.a teostati investeeringuid 45% enam kui 2010.a ja 2012.a viidi ellu investeeringuid omakorda 13% enam kui 2011.a.

MAKis on toodud tulemusnäitajana mikroettevõtete arv, kes võtab kasutusele uusi tooteid või tehnoloogiaid. Sihttasemeks on planeeritud 100 ettevõtet. 2012. a 31. detsembri seisuga oli investeeringu teostanud 63 toetuse saajat, kelle investeeringu iseloomu ja ettevõtete tegevust arvestades on püsihindaja lugenud ka uute tehnoloogiate või toodete kasutuselevõtjateks.

MAKi mõjunäitajana seatud sihtide saavutamist vaadeldakse programmiperioodi järelhindamise käigus.

2012.a toimus meetme rahastamiseks ettenähtud vahendite ärakasutamise tõttu viimane taotlusvoor.

2.2.6.3 ALAMEEDE 1.5.3 KAHJUSTATUD METSA TAASTAMINE JA METSATULEKAHJU ENNETAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa tootmispotentsiaali taastamine; metsatulekahjude ennetamine.

Alameetme rakendamine:2012. a toimus viies taotlusvoor. Taotluste vastuvõtt toimus 1. oktoobrist kuni 16. oktoobrini EMK poolt ja võeti vastu 54 taotlust, milles taotleti toetust kogusummas 330 000 eurot (vt lisa 1 tabel 38). 2012. a esitatud taotluste arv ning taotletud toetusesumma võrreldes 2011. a mõnevõrra vähenes. 2011. a taotleti toetust ühe taotluse kohta keskmiselt 5000 eurot, aga 2012. a keskmiselt 6100 eurot.

Enim taotlusi esitati Lääne-Virumaa (20 taotlust) erametsaomanike poolt. Suurimad toetusesummad taotleti Lääne-Virumaa ja Tartumaa taotlejate poolt (rohkem kui 84 000 eurot).

65

Nimetatud kahe maakonna taotlused hõlmasid koguni 51% kogu taotletud toetussummast. Põhjalikumalt võib taotlemisega maakondade lõikes tutvuda lisa 1 tabelis nr 38.

61 % taotlustest esitasid füüsilised isikud, kuid enim toetust (58% taotletud toetussummast) taotlesid juriidilised isikud, sh metsaühistud (vt Tabel 31).

Tabel 31. Alameede 1.5.3 taotlejad ettevõtlusvormide lõikes

EttevõtlusvormEsitatud taotluste arv

Investeeringu maksumus(euro)

Toetuse summa(euro)

Keskmine toetuse summa ühe taotluse kohta(euro)

Füüsiline isik 33 143 659 113 735 3446FIE 7 30 354 23 886 3412Juriidiline isik 14 225 646 192 172 13 726Kokku 54 399 659 329 793 6107

Allikas:EMK andmed seisuga 31.12.2012

Suurimad toetusesummad taotleti kahjustatud metsa asemele uue metsakultuuri rajamiseks – 191 300 eurot ning tuletõkestusriba või –vööndi rajamiseks ja korrashoidmiseks – 36 300 eurot (vt lisa 1 tabel 40).

Aruandeaastal kiideti heaks 2011. a esitatud 64-st taotlusest 62 taotlust kogusummas 331 700 eurot, mille abil plaanitakse teostada investeeringuid 409 100 euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 38).

2012. a maksti toetusi 56-le taotlejale 302 600 euro ulatuses, mille abil tehti investeeringuid kokku 414 000 euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 38).

Tabel 32. Alameede 1.5.3 programmiperioodil määratud ja makstud kogused

Alameede 1.5.3Programmiperioodil kokkuMääratud taotluste alusel

Väljamaksete alusel

Loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamiste ja metsatulekahju ennetustegevuste arv 670 327Loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamiste omandite arv 78 60Loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa taastamine (ha) 889 453Metsatulekahju ennetustegevusega hõlmatud omandite arv 107 50Metsatulekahju ennetustegevusega hõlmatud metsamaa pindala (ha) 4816 3591Metsatulekahju ennetamiseks rajatud tuletõkestusribad või –vööndid (m) 18 421 9632Metsatulekahju ennetustegevuse raames korrashoitud tuletõkestusribad või –vööndid (m) 7149 1145


66

Programmiperioodil kokku määratud 940 000 euroga saab taastada näiteks 889 ha kahjustatud metsa ning rajada või hoida korras 26 km tuletõkestusribasid või –vööndeid ning teha muid metsatulekahju ennetavaid tegevusi (vt Tabel 32). 2012. a lõpuks oli toetuse abil taastatud 453 ha kahjustatud metsa ning rajatud ja korrashoitud ligi 11 km ulatuses tuletõkestusribasid või –vööndeid.

Kokku maksti perioodil 2007–2011 välja 522 000 eurot, millest 391 400 eurot eraldas EL ning 130 500 eurot Eesti riik.

2012. a vabanes toetustest loobumise, investeeringute odavnemise või mitteabikõlbulike kulude tõttu vahendeid kogusummas 93 000 eurot, millest moodustavad EL vahendid 69 800 eurot ja Eesti riigi vahendid 23 200 eurot.

2012. a esitati alameetme 1.5.3 osas kaks vaiet. Üks vaie esitati 2009. a taotlusvoorus esitatud taotluste kohta ning üks vaie 2011. a esitatud taotluse kohta. Üks vaie rahuldati ning ühte vaiet ei rahuldatud.

Kaks 2011. a rahuldamata vaiet esitati 2012. a kohtusse. Ühe vaide suhtes võttis halduskohus 2013. a alguses vastu määruse menetluse lõpetamise kohta ning teise kaebuse osas kohtuvaidlus jätkub.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Järgnevalt on võrreldud MAKis alameetmele 1.5.3 seatud sihtmäärasid tegelike saavutustasemetega. Alameede 1.5.3 rakendus alates 2008. a, mil toimus esimene taotlusvoor. Esimesed taotluste rahuldamise otsused tehti 2009. a kevadel. 2012. a lõpu seisuga on tehtud taotluste rahuldamise otsused nelja taotlusvooru osas. 2013. a kevadel tehti taotluse rahuldamise otsused viienda taotlusvooru kohta ning samal aastal on kavandatud läbi viia veel üks taotlusvoor.

Kokku on perioodil 2008-2012 määratud toetusesummast (941 400 eurot) välja makstud 522 000 eurot ehk 55%, kusjuures 2012. a väljamaksed moodustavad sellest ligi 303 000 eurot ehk 58% rahuldatud taotlustest on realiseeritud 2012. a.

Väljundindikaatorina on kajastatud MAKi sihttasemed tegevuste arvule, investeerimismahule ja loodusõnnetuste ja tulekahjude poolt kahjustatud metsa taastamise pindalale (vt kaTabel 32).

Programmiperioodil on toetuse määramise otsused tehtud kokku 156 taotluse kohta, milles on kavandatud ellu viia 670 metsatulekahju ennetavat või kahjustatud metsa taastamise tegevust. Nimetatud tulem ületab üle kahe korra arengukavas toodud sihttaseme (sihttase on 300 ennetus- või taastamistegevust). Väljamaksed on tehtud ligi 330 tegevuse kohta ehk sihttase on reaalselt täidetud 109% ulatuses.

Kahjustatud metsa taastamiseks on rahuldatud taotlusi 900 ha ulatuses, mis moodustab 25% sihttasemest (3500 ha). Sihttaseme vähese täitumise põhjuseks on eelkõige asjaolu, et perioodi

67

jooksul, mil antud alameedet on rakendatud, ei ole olnud suuremaid õnnetusi (tuulemurrud, metsatulekahjud); seetõttu on nimetatud tegevusteks kasutatud toetusesummad tagasihoidlikud.Tulemusnäitajana on kavandatud programmiperioodi lõpuks hõlmata metsatulekahju ennetustegevustega 7000 ha kõrgema või keskmise tuleohuga metsamaad. 2012. a lõpuks on määratud metsatulekahju ennetamiseks toetust rohkem kui 4800 ha metsamaa kohta (70% tulemusnäitaja sihttasemest), millest on väljamaksed tehtud 3600 ha metsamaa kohta (51% tulemusnäitaja sihttasemest) (vt ka Tabel 32).

Programmiperioodi investeerimismahu sihttasemest (3,66 mln eurot) on heakskiidu saanud kokku 156 taotlust 1,24 mln euro investeerimiseks (34%), samas 2012. a lõpuks on investeeringuid ellu viidud aga 738 700 euro ulatuses ehk 20% sihttasemest. Sellest järeldub, et seni ellu viidud investeeringud on tehtud küll väikeste rahaliste vahenditega, kuid nende mõju metsaalade tuleohu ennetamisele on suhteliselt ulatuslik.

Kui 2008. ja 2009. a esitatud taotlustes kavandatud investeeringute elluviimise tähtaeg on lõppenud, siis 2010. a esitatud taotluste puhul saab investeeringuid ellu viia kuni 2013. a kevadeni ja 2011. a ja hiljem esitatud taotluste puhul kuni 2014. a lõpuni. 2013. a on kavandatud korraldada ka 0,3 mln euro ulatuses taotlusvoor.

Eeltoodu alusel saab järeldada, et planeeritud sihttasemed metsatulekahju ennetavate tegevuste puhul programmiperioodi lõpuks on täidetavad. Kogu alameetme investeerimismaht jääb põhjusel, et programmiperioodi kestel ei ole toimunud ulatuslikke loodus- ja tulekahjusid, täitmata; sihttaseme prognoositav täitumine on 40%.Arengukavas toodud mõjunäitajatele alameetmel oluline mõju puudub

2.2.7 MEEDE 1.6 PÕLLUMAJANDUSTOODETELE JA MITTEPUIDULISTELE METSASAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE

Meetme üldeesmärk Põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi

põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.

Meede jaguneb kolmeks alameetmeks: põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemine (alameede 1.6.1); piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega ning

põllumajandustoodete ühise töötlemise edendamine (alameede 1.6.2); põllumajandustoodete ühisturustamise edendamine (alameede 1.6.3).

68

2.2.7.1 ALAMEEDE 1.6.1 PÕLLUMAJANDUSTOODETE JA MITTEOUIDULISTE METSASAADUSTE TÖÖTLEMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: põllumajandus- ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemise vastavusse viimine turu

uuenevate nõudmistega; keskkonna- ja energiasäästlikkuse tagamine; innovatiivsete investeeringute soodustamine; info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise soodustamine; biokütuste tootmise ja bioenergia kasutamise edendamine.

Alameetme rakendamine2012. a toimus alameetme 1.6.1 viies taotlusvoor ning taotlusi võeti vastu 30. aprillist kuni 14. maini PRIA keskuses. Taotluse esitas 69 ettevõtjat 14 maakonnast, mille abil planeeriti investeeringuid 56,0 mln euro ulatuses. Toetust taotleti sellest 26,8 mln eurot, millega ületati taotlusvooru eelarvet kahekordselt (vt lisa 1 tabel 41). Maakondlikus võrdluses esitati enim taotlusi Harju- ja Tartumaal – vastavalt 20 ja 12 taotlust.

Ettevõtlusvormide lõikes esitati kõige enam taotlusi osaühingute (71%) ning aktsiaseltside (26%) poolt (vt ).

Tabel 33. Meede 1.6.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikes

EttevõtlusvormEsitatud taotluste arv

Taotletud investeeringu maksumus (eurot)

Taotletud toetuse summa (eurot)

Aktsiaselts 18 11 499 292 5 287 834FIE 1 49 008 24 014OÜ 49 44 100 150 21 272 265Tulundusühistu 1 388 000 194 000Kokku 69 56 036 450 26 778 113

Aruandeaastal menetleti IV ja V taotlusvooru taotlusi. Kokku said heakskiidu 29 taotlust kogusummas 13,1 mln eurot (vt lisa 1 tabel 41). Tegevuste lõikes taotleti suurimat toetussummat toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks – 17,2 mln eurot ehk 64% taotluste kogusummast kokku 329ks tegevuseks. (vt Tabel 2 ja lisa 1 tabel 43). Suurimad summad eraldati toiduainete ja sööda tootmiseks vajalike seadmete ja tehnoloogiate ostmiseks ja paigaldamiseks – 7,7 mln eurot ning lao ja tootmishoonete rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks – 2,1 mln eurot (vt Tabel 34, lisa 1 tabel 43).

69

Tabel 34. 2012. a taotletud ja määratud toetuse summa ning tegevuste arvTaotlemine Määramine

Tegevuste arv

Taotletud toetuse

summa (eurot)

Tegevuste arv

Määratud toetuse

summa (eurot)Lao- ja tootmishoone ehitamine 22 3 360 185 11 2 419 571

Lao- ja tootmishoone rekonstrueerimine või renoveerimine 23 4 063 387 9 2 109 035

Puhastusseadme osaks oleva seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine 3 133 113 1 69 250Tarkvara ning info- ja sidetehnoloogilise seadme ostmine, paigaldamine ja rakendamine 6 187 057 1 7 750

Toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine 329 17 233 867 140 7 720 242Toiduks või söödaks mittekasutatavate saaduste töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine 16 1 800 504 5 760 040Kokku 399 26 778 113 167 13 085 888

Rahuldamata jäeti 40 taotlust (vt lisa 1 tabel 41). Valdavaks mittemääramise põhjuseks oli eelarve vahendite nappus (34 taotlusel). Oluliseks põhjuseks oli ka taotleja mittevastavus meetme määruses sätestatud nõuetele (4 taotlust).

2012. a maksti välja 8,2 mln eurot toetust, mille abi teostati investeeringuid 17,3 mln euro väärtuses (vt lisa 1 tabel 43). Enim tehti väljamakseid toiduainete ja sööda tootmiseks vajaliku seadme ja tehnoloogia ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks – 219 tegevust summas 5,3 mln eurot ehk 64% väljamaksete kogusummast.

Teostati 35 kohapealset kontrolli − 31 investeeringu kotrolli, 1 järelkontroll ja 3 täiendavat kontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Kontrollide käigus tuvastati rikkumisi kolmel korral.

Järelepärimisi teostati 2012. a 182 (vt lisa 7 tabel 2). Järelepärimisi tehti enim seoses abikõlbulikkuse heakskiiduga.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Perioodil 2008–2012 esitati alameetme 1.6.1 raames 233 taotlust, mille taotletud toetuse summa oli 72,4 mln eurot. Toetust määrati 101 ettevõtjale 147 heakskiidetud taotluse alusel ning määratud toetuse summa oli 44,5 mln eurot. Määratud toetuse saajate hulgas oli kõige enam mikroettevõtjaid ja kõige vähem suurettevõtjaid – vastavalt 43 ja 3. Kõige enam määrati toetust viie taotlusvooru jooksul keskmise suurusega ettevõtjatele – 15,0 mln eurot ehk 34% kogu määratud toetuse summast. (vt Tabel 35).

70

Tabel 35. Meetme 1.6.1 toetuse saajate (ettevõtjate) jagunemine suurusgruppide alusel perioodil 2008-2012

Ettevõtjate arv Määratud toetuse summa kokku (€)

Mikroettevõtja 43 14 756 404

Väikese suurusega ettevõtja 33 14 403 605

Keskmise suurusega ettevõtja 22 15 044 967

Suurettevõtja 3 251 155Kokku 101 44 456 130

Meetme 1.6.1 raames oli korduvtaotlejaid viie taotlusvooru jooksul kokku 60, moodustades 43% kogu taotlejate arvust (140 toetuse taotlejat).

Investeeringu asukohast lähtuvalt oli toetuse taotlemise aktiivsus kõrgeim Harjumaal (72 taotlust) ja Tartumaal (43 taotlus) ning madalaim Hiiumaal (1 taotlus). Harjumaalt ja Tartumaalt esitatud heakskiidetud taotlused moodustasid 53% kogu esitatud taotluste arvust.Viie taotlusvooru jooksul on enim toetust määratud toiduainete ja sööda tootmiseks vaja mineva seadme ostmiseks, paigaldamiseks ja rakendamiseks – määratud toetuse summa eelpool nimetatud investeeringuobjekti teostamiseks moodustas 61% (27,1 mln eurot) kogu määratud toetuse summast.

Määratud toetuse saajate tegevusalade lõikes määrati toetust erinevate investeeringuobjektide teostamiseks enim liha ja -toodete töötlejatele (9,4 mln eurot) ja puu-, marjade ja köögivilja töötlejatele (8,5 mln eurot) (vt Joonis 6. Meetme 1.6.1 kogu ja keskmise toetuse summajagunemine tegevusalade lõikes perioodil 2008-2012.

Keskmine määratud toetuse summa ühe ettevõtja kohta oli suurim loomasööda tootjatel (660,2 tuhat eurot) ning madalaim taimse ja loomse õli ja rasva tootjatel (94,8 tuhat eurot).

Meetme 1.6.1 raames määratud toetuse abil planeerisid 92% kogu toetuse saajatest (93 tootjat) võtta kasutusele uusi tooteid ja/või tehnoloogiaid. Peamiselt planeerisid toetuse saajad kasutusele võtta sellised tootmisliine ja muid tootmisseadmeid, mis aitaksid ettevõtjatel tootmist vastavusse viia turu uuenevate nõuetega. Tegevusalade lõikes planeerisid võtta enim uusi tooteid ja/või tehnoloogiaid kasutusele liha töötlejad ja säilitajad (39 heakskiidetud taotluse alusel 24 ettevõtjat) ning muude toitude ja kaupade gruppi2 kuuluvad ettevõtjad (28 heakskiidetud taotluse alusel 24 ettevõtjat).

2 Muude toitude ja kaupade gruppi koondati toetuse saajate põhitegevusalad nagu: taimse ja loomse õli ja rasva tootmine, jahu ja tangainete, tärklise tootmine, joogitootmine, muude puittoodete tootmine, muude toiduainete tootmine.

71

9,48,5

5,9 5,5 5,4

3,82,6

1,4 1,2 0,4 0,30,2 0,4 0,7 0,4 0,3 0,2 0,3 0,3 0,2 0,40,1

33

22

128

2118

7 59

1

4

0

5

10

15

20

25

30

35

0,01,02,03,04,05,06,07,08,09,0

10,0

Ette

võtja

te a

rv

Sum

ma,

mln

eur

ot

Määratud toetuse summa, eurot Keskmine määratud toetuse summa, eurotToetuse taotlejate arv Toetuse saajate arv

Joonis 6. Meetme 1.6.1 kogu ja keskmise toetuse summa jagunemine tegevusalade lõikes perioodil 2008-2012

MAK meetme 1.6 sihttasemete alusel planeeritakse perioodil 2007–2013 toetada vähemalt 70 ettevõtjat ning investeeringute kogumaht on 89,5 mln eurot. Meetme 1.6 sihttase toetuse saajate arvu alusel on ületatud 44% ning investeeringute kogumaht 2%. Seega on meetme mõlema väljundnäitaja sihttase täidetud. (vt Tabel 36. Meetme 1.6.1 indikaatorid ja sihttasemed).

Tabel 36. Meetme 1.6.1 indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp Indikaator Eesmärk2007–2013

Saavutatud sihtmäär (määratud toetuse

alusel)

VäljundnäitajaToetatavate ettevõtjate arv 70 101

Investeeringute kogumaht 89,5 mln eur 91,4 mln eur

TulemusnäitajaUusi tooteid tootvate või uusi tehnoloogiaid rakendavate ettevõtjate arv

20 93

72

2.2.7.2 ALAMEEDE 1.6.2. PIIMANDUSSEKTORI JA MAHEPÕLLUMAJANDUSTOOTMISE KOHANDUMINE UUTE VÄLJAKUTSETEGA NING PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHISE TÖÖTLEMISE EDENDAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: piima- ja mahetoodete töötlemise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega; piimasektori ja mahepõllumajanduse kohandumine uute väljakutsetega; piima- ja mahetoodete tootmis-töötlemisahela tugevdamine ja piima- ning mahetootjate

ühistegevuse edendamine.

Alameetme rakendamine2012. a toimus alameetme 1.6.2 kolmas taotlusvoor ning taotlusi võeti vastu 10.- 17. septembrini PRIA keskuses. Laekus kaks taotlust kogusummas 2,2 mln eurot, mille abil kavandatakse investeeringuid 4,4 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 44).

PRIA rahuldas mõlemad taotlused ja määras neile kokku 2,1 mln eurot toetust toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme või tehnoloogia ostmiseks ja paigaldamiseks (vt lisa 1 tabel 46).

2012. a tehti väljamakseid kahele eelmistest taotlusvoorudest pärit projektile kogusummas 674 tuh eurot (vt lisa 1 tabel 44). Üks neist projektidest sai täies ulatuses välja makstud (vt lisa 1 tabel 45).

Viidi läbi üks kohapealne kontroll (vt lisa 7 tabel 1).Järelpärimisi teostati 2012. a seitse (vt lisa 7 tabel 2). Järelepärimisi tehti seoses abikõlbulikkuse heakskiiduga ja esmase dokumendi kontrolliga.Uusi tooteid või uusi tehnoloogiad on plaanis kasutusele võtta 4 ettevõttel perioodil 2007-2012.

2.2.7.3 ALAMEEDE 1.6.3. PÕLLUMAJANDUSTOODETE ÜHISTURUSTAMISE EDENDAMINE

Alameetme spetsiifilised eesmärgid: põllumajandustootmise vastavusse viimine turu uuenevate nõudmistega; põllumajandustootjate turupositsiooni tugevdamine; põllumajandustoodete tootmis-töötlemisahela tugevdamine ja tootjate ühistegevuse

edendamine.

Alameetme rakendamineMeede 1.6.3 rakendus esmakordselt 2011. a ning 2012. a toimus teine taotlusvoor. Taotlusi võeti vastu 10. - 17. septembrini PRIA keskuses. Laekus kolm taotlust summas 855 tuh eurot (vt lisa 1 tabel 47).

73

2012. a tehti 4 määramisotsust (neist 3 sellel aastal laekunud taotlustele ja 1 eelmisest voorust pärit taotlusele) toetuse kogusummas 3,2 mln eurot, millega soovitakse investeerida 9,7 mln eurot. Mittemääramise otsuseid alameetme raames tehtud ei ole. (vt lisa 1 tabelid 47 ja 48).

Aruandeaastal tehti väljamakseid kahele projektile kogusummas 267 tuh eurot. Lõpetatud projekte ei ole.

Kohapealseid kontrolle 2012. a ei teostatud.Järelpärimisi teostati 2012. a viis (vt lisa 7 tabel 2). Järelepärimisi tehti seoses abikõlbulikkuse heakskiiduga ja esmase dokumendi kontrolliga.Uusi tooteid või uusi tehnoloogiad on plaanis kasutusele võtta 6 ettevõttel perioodil 2007-2012.

2.2.8 MEEDE 1.7 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORIS NING METSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE, TÖÖTLEMISVIISIDE JA JA TEHNOLOOGIATE ARENDAMINE

Meetme üldeesmärkMeetme 1.7 laiem eesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi nende ühise majandustegevuse edendamise.

Meede 1.7 jaguneb kolmeks alameetmeks: Alameede 1.7.1 ja 1.7.3 rakendusid 2010. a teisel poolel, alameede 1.7.2 ei rakendunud.

2.2.8.1 ALAMEEDE 1.7.1 PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORIS NING METSANDUSSEKTORIS UUTE TOODETE JA TÖÖTLEMISVIISIDE JA TEHNOLOOGIATE ARENDAMISE ALANE KOOSTÖÖ

Alameetme eesmärk Põllumajandus- ja metsandussektori ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötleva

tööstuse konkurentsivõime parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute

vahelise koostöö soodustamise ja seeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse saavutamise.

Spetsiifilised eesmärgid: innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustamine põllumajandus- ja

metsandussektori toormetootjate ning põllumajandus- ja metsasaadusi töötlevate ettevõtete hulgas;

uute kõrge müügi- ja/või ekspordipotentsiaaliga toodete (sh põllumajandus- ja metsasaadustest saadud kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega toiduained ja mittetoidutooted) ning innovatiivsete protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamine sektori ettevõtete tulemuslikkuse tõstmiseks ning keskkonna ja energia säästmise tagamiseks;

74

toiduainete kvaliteedi tõstmine, sh toidukvaliteedikavade ja funktsionaalsete toiduainete ning erivajadustega tarbijagruppidele mõeldud toodete väljatöötamise soodustamise kaudu, et tagada tarbijale kvaliteetne toode või tootmisprotsess;

tooraine kvaliteedi parandamine.Alameetme rakendamineMeede 1.7.1 rakendus esmakordselt 2010. a ning 2012. a toimus III ja ühtlasi ka viimane taotlusvoor. Taotlusi võeti vastu 3.-13. aprillini PRIA keskuses. Innovatsioon on seoses kasvava konkurentsiga üha olulisemaks teemaks muutunud põllumajandus-, toidu- ning metsandussektoris tegutsevate ettevõtjate jaoks, mistõttu on ka huvi meetme 1.7.1 taotlemise vastu aasta- aastalt suurenenud. Kokku esitati 9 maakonnast 18 taotlust, mille alusel planeeriti uuringuid kogusummas 6,3 mln eurot (vt lisa 1 tabel 50). Toetust taotleti sellest 4,1 mln eurot, mis ületas taotlusvooru eelarve. Maakondlikus võrdluses esitati enim taotlusi Harjumaal ja Tartumaal – mõlemas 4 taotlust. Ettevõtlusvormide lõikes esitati kõige enam taotlusi osaühingute (72%) ning tulundusühistute (17%) poolt (vt Tabel 37).

Meetme 1.7.1 viimast taotlusvooru võib lugeda kõige õnnestunumaks. Taotluste kvaliteet aasta-aastalt paranes ja sellest tulenevalt suurenes heakskiidetud taotluste arv, toetuse saajate arv ning eelarve kasutus.

Tabel 37. Meede 1.7.1 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Investeeringu maksumus Toetuse summa

Aktsiaselts 1 379 866 303 892FIE 1 79 286 63 428OÜ 13 4 966 415 3 172 825Tulundusühistu 3 849 429 560 873Kokku 18 6 274 996 4 101 018

Aruandeaastal määrati toetus 13-le 2012. a ja ühele 2011. a vastuvõetud taotlustele. Kokku kiideti heaks 14 projekti kogusummas 3,3 mln eurot (vt lisa 1 tabel 50 ja 51).

Rahuldamata jäeti 5 projekti. Kolmel juhul oli tegemist mitteabikõlbliku investeeringuga, ühel juhul ei vastanud taotleja meetme määruses sätestatud nõuetele ning ühel taotlejal oli maksuvõlg (vt Tabel 38).

Tabel 38. Meede 1.7.1 taotluse rahuldamata jätmise põhjused

Taotluse rahuldamata jätmise põhjus Taotluste arv

Mitteabikõlblik investeering 3Taotleja ei vasta meetme määruses sätestatud nõuetele 1Taotleja maksuvõlg 1Kokku 5

2012. a tehti väljamakseid 7-le projektile kogusummas 408 tuh eurot (vt lisa 1 tabel 50 ja 51).

75

Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud.Aruandeaastal esitati 56 järelpärimist. Valdav osa järelpärimisi tehti seoses abikõlbulikkuse heakskiiduga (vt lisa 7 tabel 2).Aruandeaastal vaidlustati 4 korral ekspertiisi tulemused. Esitatud vaietest ühtegi ei rahuldatud (vt lisa 7 tabel 3).

Alameetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Alameetme 1.7.1 kolmes taotlusvoorus esitati kokku 42 taotlust kogusummas 9,2 mln eurot, millest on heaks kiidetud 26 taotlust. Toetatud koostööprojektide arvu sihttase oli 35, millest täideti 74%. Määratud toetuse summa oli kokku 5,4 mln eurot. Heakskiidetud taotluste osatähtsus kolme taotlusvooru keskmisena oli 62%. Kõigis taotlusvoorudes jäi eelarve osaliselt kasutamata, kuid III taotlusvoorus oli ülejääk kõige väiksem. Perioodil 2010 – 2012 maksti välja toetust 7-le projektile summas 480 tuhat eurot, kuid lõplikult väljamakstud projekte 2012. a lõpuks ei olnud (vt Joonis 7).

I taotlusvoor II taotlusvoor III taotlusvoor KOKKU0

100020003000400050006000700080009000

10000

051015202530354045

9

1518

42

58

13

26

Taotletud toetusMääratud toetusVäljamakstud toetus Esitatud taotluste arvHeakskiidetud taotluste arv

Taot

lust

e ar

v

tuh €

Joonis 7. Toetatava tegevuse summa ja määratud toetuse summa taotlusvoorude lõikes, tuhat eurot

Alameetme 1.7.1 määratud toetuse summa jagunes tegevuste vahel järgmiselt: rakendusuuringud 96%; tootearendus 4%.

Alameetme 1.7.1 abil uusi tooteid tootvate või tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate arvu sihttasemeks on 20. Heakskiidetud projektide eduka rakendamise korral on kolme taotlusvooru toetuse saajate arv 22 alusel eesmärgiks seatud ettevõtjate arvu sihttase täidetud ja isegi ületatakse 10% ulatuses (vt

76

). Heakskiidetud projektid on seotud järgmiste projektivaldkondadega: põllumajanduslik esmatootmine, töödeldud toiduaine tootmine, tehnilise toote tootmine ning metsandus.

77

Tabel 39. Meetme 1.7.1 indikaatorid ja sihttasemed


Saavutatud sihtmäär (määratud toetuse alusel)

Väljundnäitaja Toetatud koostööprojektide arv 35 26

TulemusnäitajaUusi tooteid tootvate või uusi tehnoloogiaid rakendavate ettevõtjate arv

20 22

Esitatud projektide kulude struktuuri osas hõlmas suurima osa ostetud uuringu, tehnilise teabe ja turuhinnaga ostetud või litsentseeritud patendi ning konsultatsiooni jms kulud. Heakskiidetud projektide puhul oli selle kululiigi keskmine osatähtsus 62% abikõlblikest kuludest. Keskmisest kulukamad projektid olid kolme taotlusvooru jooksul töötleval tööstusel.

2.2.8.2 ALAMEEDE 1.7.3 TOIDUKVALITEEDIKAVADE RAAMES TOODETUD TOODETE ALANE TEAVITAMIS- JA EDENDAMISTEGEVUS

Alameetme üldeesmärkPõllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.

Spetsiifilised eesmärgid: Sektori konkurentsivõime parandamine läbi mahepõllumajanduslikult toodetud toodete

turustamise edendamise; Tarbijate teadlikkuse tõstmine; Kõrgema ja stabiilsema kvaliteediga toodete turule toomine.

Alameetme rakendamineAruandeaastal uusi taotlusi vastu ei võetud. Kogu perioodi vältel on käesoleva alameetme raames esitatud vaid üks taotlus, mis kiideti heaks 2011. a (vt lisa 1 tabel 54). 31.12.2012 seisuga väljamakseid pole veel teostatud ning sellest tulenevalt tunnustatud kvaliteedimärgi all toodetud põllumajandustooteid aruandeaastal ei turustatud. Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud ning meetme rakendamisel probleeme ei ilmnenud.

2.2.9 MEEDE 1.8 PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUKTUUR

Meetme üldeesmärkMeetme üldeesmärk on põllumajandus- ja erametsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine. Meetme spetsiifilised eesmärgid on:

ühtlustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi maapiirkonnas, vähendades ebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandusliku tootmise riske ning suurendades erametsa tootlikkust ja puidu kvaliteeti;

78

parandada juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale; vähendada paikseid üleujutusi; minimeerida reostuse levikut kuivendatud maal ja suurendada eesvoolude

isepuhastusvõimet.

Meetme rakendamineMeetme 1.8 VI taotlusvooru taotluste vastuvõtt toimus 01. oktoobrist 08. oktoobrini PRIA maakondlikes büroodes. Meetme eelarve 2012. a VI taotlusvoorul oli 6,4 mln eurot. 2012. a laekus kokku 34 taotlust kogusummas 6,2 mln eurot (moodustab 97% taotlusvooru eelarvest). Taotletava toetussumma abil plaanitakse teha investeeringuid 7,5 euro ulatuses. Taotlusi esitati pea kõikidest maakondadest välja arvatud Hiiumaalt ja Võrumaalt. Võrdselt enim taotlusi laekus Pärnumaalt ja Harjumaalt (7 taotlust), 6 vastuvõetud taotlusega järgnes Tartumaa, 4 taotlusega järgnes Viljandimaa. 2012.a esitati 18 (53% kogu taotlustest) taotlustest MTÜ-de poolt, kelle taotluste rahaline maht moodustas kogu taotletud toetussummast 70% (vt Tabel 40).

Tabel 40. Meede 1.8 taotlejad ettevõtlusvormide lõikesEttevõtlusvorm Esitatud taotluste

arvInvesteeringu maksumus Toetuse summa

Põllumajandusega tegelev ettevõtja 10 1 673 031 1 259 382MTÜ 18 4 876 673 4 315 585Erametsaomanikust ettevõtja 6 949 068 585 484Kokku 34 7 498 772 6 160 450

2012. al toimus V taotlusvooru taotluste analüüs. V taotlusvoorus esitati 55 taotlust ja toetus määrati 40 nõuetele vastanud taotlustele ehk siis 73% taotlustest rahuldati ning kogusummas 9,6 mln eurot (vt lisa 1, tabel 56). Kuna kõigi nõuetele vastanud taotluste rahastamise summa ületas toetuse eelarve hinnati nõuetele vastavaid taotlusi hindamiskriteeriumide põhjal. Kõik 15 mittemääramise taotlused tulenesid eelarvevahendite puudujäägist. 40 toetuse saajast määrati toetus 30 maaparandusühistutele.

Valdkondade lõikes suurimaid summasid määrati maaparanduslikeks tegevusteks 8,9 mln euro ulatuses, so kogu taotletud toetusest 93%, tulekahju ennetamise investeeringud 2% ja ettevalmistava töö tegevused 4% heakskiidetud toetuse summast. Tegevuste lõikes on enam-vähem muutumatuks jäänud investeeringuobjektide ja tegevuste struktuur võrreldes eelnevate taotlusvoorudega. Kõige rohkem määrati toetust kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks (55% määratud toetuse summast) ning eesvoolude rekonstrueerimiseks (17% määratud toetuse summast). Rahuldamata jäeti 14 taotlust. Mittemääramise põhjused on välja toodud tabelis 2.2012. a maksti välja toetust 6,1 mln eurot, mille abil teostati investeeringuid 7,1mln euro ulatuses (vt lisa 1, tabel 56).

Kokku on perioodil 2007-2012 põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri toetatud 41,9 mln euroga (vt lisa 1 tabel 57). Lõpule viidud ja lõplikult on välja makstud 176 taotlust (kokku 273 taotlust), kogusummas 22,7 mln eurot, ehk siis 54% määratud toetusest.

79

2012. a teostati 158 kohapealset kontrolli. Kontrollide käigus tuvastati 3 rikkumist seoses meetme nõuetele mittevastavusega.

Teostatud järelepärimiste arv oli 111. Järelepärimisi tehti enim seoses taotlusevormi puuduliku täitmisega, sageli tuli täpsustada hinnapakkumistes näidatud andmeid või abikõlblikkuse heakskiiduga.

2011. a esitati 2 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata. Vaiete põhjusteks olid määratud hindepunktide summa.

Meetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Järgnevalt on esitatud info meetme 1.8 sisulise progressi kohta seisuga 31.12.2012 koos indikaatorite prognoositud ja tegeliku saavutustasemega võrrelduna MAK-is meetme 1.8 seatud sihtmääradega (vt lisa 1, tabel 60 ja 61). Väljundnäitajate tulemused on ootuspärased. Keskkonnakaitserajatiste ja teede tegelik saavutustase on sihtmäärast pärast IV taotlusvooru juba ületatud. Tegelikkuses oli vajadus teid korrastada prognoositust suurem, mis ilmselt mõjutab ka korrastatud pinna sihtmäära saavutamist. Mõjunäitaja, milleks on korrastatud süsteemi pind on tegelikkuses väiksem prognoositust sihtmäärast, kuna maaparanduslike uuendustöid, mis rohkem maaparandussüsteemi pinda annaksid, on taotletud vähem ja rekonstrueerimistöid rohkem. Maaparandussüsteemid rekonstrueerimine on jällegi kordades kallim töö kui maaparandussüsteemide uuendamine ja selle pinnad on väikesed, mistõttu nimetatud mõjunäitaja sihtmäära ei saavutata.

Tabel 41. Meetme 1.8 sisuline progress (kumulatiivselt 2007-2012)

Indikaator Mõõt-ühik

MAK-ssihtmäär

Saavutustase rahuldatud

projektide taotlustes

toodud info alusel

(prognoos)

Tegelik saavutustase väljamakstud

taotluste alusel

Tegelik saavutustase (väljamakstud

taotluste alusel) MAK

sihtmäärast (%)

Toetatud projektid Arv 270 273 234 87%Tehtud investeeringute maht

mln eurot

44 035 125 48 862 595 33 790 116 77%

Ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud keskkonnakaitserajatised

arv 180 584 454 252%

Ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud teid

km 200 719 666 333%

Korrastatud maaparandussüsteemide pind

ha 70000 49 529 41 918 60%

80

2.2.10 MEEDE 1.9 TOOTJARÜHMADE LOOMINE JA ARENDAMINE

Meetme eesmärkÜldeesmärk on põllumajandusega tegelevate ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise.

Spetsiifilised eesmärkid: jätkusuutlike tootjarühmade loomine ja arendamine, nende müügitulu ja liikmete arvu

kasv; põllumajandustoodete ühisturustuse osatähtsuse kasv põllumajandussektori müügitulus; ühiselt müügiks ettevalmistatud ja töödeldud põllumajandustoodete osatähtsuse

suurenemine tootjarühmade müügitulus; tootjarühmadesse kuuluvate tootjate tootmise ja toodangu turunõuetele vastavaks

viimine.

Meetme rakendamineToetust saab taotleda vaid eelnevalt tootjarühmana tunnustatud (vt peatükk 2.2 MAK 1. telje meetmete rakendamine) põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid.

Meedet rakendatakse alates 2010. a, toimunud on kolm taotlusvooru. I voor toimus perioodil 30. august - 13. september 2010, II voor perioodil 12. – 24. oktoober 2011 ning III voor perioodidel 16. - 27. juuli ja 1. - 3. oktoober 2012. Indikatiivne eelarve perioodiks 2007–2013 on 4,5 mln eurot. Toetust makstakse viie aasta jooksul väheneva protsendimäärana tootjarühma müügitulust, mis on saadud liikmete toodetud põllumajandustoote ja selle töötlemisel saadud toote müügist kokku. Maksimaalselt on ühel tootjarühmal võimalik saada toetust kuni 310 000 eurot. Tootjarühma loomise ja arendamise toetust antakse tootjarühma loomise, haldustegevuse ja arendamisega seotud tegevusteks. Abikõlbulikud on näiteks kulud bürootarvetele, töötajatele makstav palk, raamatupidamiskulud, turunduskulud, koolituskulud, investeeringud põhivarasse eesmärgiga arendada liikmete toodangu ühist müügieelset ettevalmistust või töötlemist jne.

I voorus taotles toetust taotles 11 tootjarühm, summas 622 229 eurot, II voorus 12 tootjarühma (kellest 11 taotlesid toetust teist korda), summas 749 353 eurot ja kolmandas voorus 19 tootjarühma (kellest 11 taotlesid toetust kolmandat korda ja üks teist korda) summas 964 696 eurot (vt Tabel 42).

Tabel 42. Taotlejate arv ja määratud toetused taotlusvoorude lõikes

TaotlusvoorTaotlejate/ taotluste arv

Määratud toetuse summa, eurot

Määratud keskmine toetuse summa, eurot

I taotlusvoor 11 622 229 56 566II taotlusvoor 12 749 353 62 446III taotlusvoor 19 964 696 50 773

81

Kõigis voorus kiideti kõik taotlused heaks (vt lisa 1 tabel 63), mis näitab, et toetuse saajatel polnud probleeme tegevuste abikõlblikkuse määratlemisega. Kuna taotletud summad olid igal aastal väiksemad, kui meetme eelarved (vastavalt 39%, 47% ja 54% taotlusvooruks planeeritud eelarvest), siis paremusjärjestusi ei moodustatud.

Teise taotlusvooru keskmine määratud toetuse summa oli 10% suurem kui esimeses taotlusvoorus. Suuremad toetussummad olid tingitud taotlejate müügitulu kasvust. Võrreldes 2009. a suurenes 2010. a toetust saanud tulundusühistute keskmine müügitulu 24%. Ühelt poolt on müügitulu kasv seletatav majandussurutise leevendumisega ja põllumajandustoodete hinnatõusuga aga teiselt poolt on tootjarühmade tunnustamise ja meetmest 1.9 toetuse saamise nõuded mõjutanud liikmeid müüma oma toodangut läbi tootjarühma. Vaatamata sellele, et tootjarühmad jätkasid 2011. a jõulist müügitulu kasvatamist (2010. a taotlusvoorus tunnustatud vanematel tootjarühmadel suurenes müügitulu keskmiselt 26% võrreldes 2010. a ja noorematel, 2012. a taotlusvoorus tunnustatud tootjarühmadel, müügitulu koguni kahekordistus), vähenes III voorus keskmine toetussumma 19% võrreldes II vooruga. See tulenes ühelt poolt sellest, et 11 esimeses voorus tunnustatud toojarühma taotlesid kolmanda aasta toetust, mille maksimumsumma (64 000 eurot) ongi väiksem kui 1. ja 2. aastal (80 000 eurot) ja teiselt poolt lisandusid taotlejate hulka ka 7 äsja loodud tulundusühistut, kelle müügitulu oli väiksem. Perioodil 2009–2010 vähenes müügitulu vaid ühel toetust saanud tulundusühistul ja perioodil 2010-2011 samuti vaid ühel tulundusühistul. Esimeses taotlusvoorus sai toetuse maksimumsumma kuus tootjarühma (55% taotlejatest), teises taotlusvoorus viis (42% taotlejatest), kolmandas voorus 7 (37% taotlejatest).

Lähtudes taotlejate tegevuskoha aadressist on kõige suurema summaga toetatud tootjarühmi Tartumaal (vt Tabel 43). Ka asub Tartumaal kõige rohkem toetatud tootjarühmi, kokku kuus. Keskmine määratud toetuse summa tootjarühma kohta aastas oli kolme vooru keskmisena suurim Lääne-Virumaal - 72 tuhat eurot ja väikseim Hiiumaal - 24 tuhat eurot, keskmine toetussumma oli 41 tuhat eurot.

Tabel 43. Toetatava investeeringu ja määratud toetuse summa maakondade lõikesMaakond Toetuse saajate arv Määratud toetuse summa,

eurotOsatähtsus kogu määratud toetuse summas, %2010 2011 2012 2010 2011 2012

Harjumaa 1 1 1 9 816 20 919 27 245 2,5Hiiumaa 1 23 989 1,0Ida-Virumaa 1 68 570 2,9Jõgevamaa 1 1 2 80 000 80 000 129 232 12,4Järvamaa 2 2 2 129 136 148 925 95 513 16,0Lääne-Virumaa 1 1 1 80 000 71 083 64 000 9,2Pärnumaa 1 1 2 80 000 80 000 86 895 10,6Raplamaa 2 75 213 3,2Tartumaa 4 5 6 205 418 311 506 333 663 36,4Viljandimaa 1 1 1 37 858 36 919 60 376 5,8KOKKU 11 12 19 622 229 749 353 964 696 100,0

82

Suurim osa ehk 59% kolme esimese taotlusvooru määratud toetusest kasutatakse lehmapiima ja –piimatoodete turustamise valdkonna arendamiseks (vt ja Joonis 8). Teravilja ja rapsi turustamise arendamiseks kasutatakse 18%, muude loomakasvatustoodete turustamise arendamiseks 14% ning muude põllumajandustoodete (sh kartul ja köögivili ning erinevad mahetooted) turustamise arendamiseks 9% määratud toetusest.

Toodangu ekspordiga tegeles 2011. a kaheksa toetust saanud tulundusühistut, kes müüsid väljaspool Eestit keskmiselt 53% oma liikmete toodangust. Kõrgema lisandväärtusega toodeteks töötlesid oma liikmete toodangut aga vaid 2 taotlejat.

Tabel 44. Toetuse saajate ja määratud toetuse summa jagunemine tegevusvaldkonniti

Tulundusühistu poolt arendatav tegevusvaldkond

Toetuse saajate arv Määratud toetuse summa kokku,

tuhat eurot

Osatähtsus kogu määratud

toetuses, %I voor II voor III voor

Lehmapiima ja -piimatoodete turustamine

7 7 8 1 386 59,3

Loomakasvatustoodete (v.a lehmapiim ja -piimatooted) turustamine

2 2 2 332 14,2

Teravilja ja rapsi turustamine 1 7 410 17,6Muude põllumajandustoodete turustamine

2 2 2 208 8,9

KOKKU 11 12 19 2 336 100,0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

458

105 59

474

105

8090

454

122 33059

2012

2011

2010

Joonis 8. Taotlusvoorudes määratud toetussummad toetuse saajate tegevusvaldkonniti

83

2010. a maksti toetust välja 302 229 eurot, 2011. a 311 786 eurot ja 2012. a 1,4 mln eurot (vt lisa 1 tabel 65). Esimeses taotlusvoorus määratud summast on välja makstud 100%, teise vooru summast 91% (väljamakseid on tehtud kõigile taotlejale) ja kolmanda vooru summast 60% (väljamakseid on tehtud 13-le taotlejale 19-st). Kokku on perioodil 2007-2012 meetme 1.9 raames välja makstud toetust 1,98 mln eurot (vt Joonis 9), millest 1,5 mln eurot eraldas EL ja 493 802 eurot Eesti riik (vt lisa 1 tabel 2).

Meede 1.9 on ette nähtud tootjarühma loomise ja arendamise toetamiseks, seega on põhirõhk peamiselt administratiivsete kulude kompenseerimisel. III taotlusvoorus kavandataksegi taotlusel märgitud kuluartiklite alusel toetust kasutada peamiselt juhatuse liikmete tasudeks ja töötajate töötasudeks (toetuse summast 41,8%) ning muudeks administratiivseteks kuludeks (44,6%). Samas kavandati aga ka põhivarainvesteeringuid (10,2%), IT valdkonna arendamist (2,8%) ja turunduskulusid (1%).

Eelarve Määramised Väljamaksed0

20

40

60

80

100

0

1

2

3

4

5

4.48

2.34 1.98

100.0

52.144.1

% mln eurot

Joonis 9. Eelarve kasutus (seisuga 31.12.12)

Aruandeaastal kohapealseid kontrolle ei teostatud. Järelepärimisi tehti peamiselt seoses dokumendi kontrolliga (vt lisa 7 tabel 2).Meetme rakendamisel märkimisväärseid probleeme ei esinenud.

Meetme sisuline progress aastatel 2007–2012Toetatavate tootjarühmade arvu sihttasemest on täidetud 42% (vt

84

). Meetme 1.9 avamine on viimastel aastatel hoogustanud põllumajandustootjaid koondavate tulundusühistute loomist, kuid eesmärgi täitmist on takistanud tootjarühmade tunnustamise protseduuri peatamine 2011. a, mis tekitas sektoris ebakindlust ning ilmselt on viimasel aastal tootjarühma tunnustamisest sel perioodil ka teadlikult hoidutud lootus saada järgmisel perioodil hoopis suuremaid toetussummasid ja kõrgemat toetusmäära. Toetatud tootjarühmade arvu soovitud sihttaset eelnimetatud asjaolude tõttu tõenäoliselt ei saavutata. Võimalik, et toetatud tootjarühmade arvuks jääb 20 (so sihttasemest 44%), mis vastab praeguseks hetkeks tunnustatud tootjarühmade arvule.

85

Tabel 45. Meetme 1.9 sihttasemed

Indikaatori tüüp Indikaator MAK-s sihtmäär

Tegelik saavutus-

tase

VäljundnäitajaToetatud tootjarühmade arv 45 19Toetust saavate tootjarühmade käive aastas (eurot) 48 000 000 178 869 737

Tulemusnäitaja Turule sisenevate põllumajandustootjate arv 100 90

Meetmest 1.9 toetust saanud tulundusühistute 2011. a müügitulu kokku oli 179 mln eurot. Toetust saavate tootjarühmade käibe sihttase on seega peaaegu neljakordselt täidetud.

Meetme 1.9 raames toetust saanud 19 tootjarühmast 16-l oli liikmete hulgas FIE-sid (kokku 415 isikut). Tootjarühma tunnustamise eelselt oli nende hulgas elatustalunikke (ettevõtjaid müügituluga alla 18 tuhande euro) 217. Kolmandaks toetusaastaks oli neist 90-l müügitulu suurenenud üle 18 tuhande euro, mistõttu saab neid lugeda turule sisenejateks. Sihttasemest on seega täidetud 90%. Samas on olemas potentsiaal veel vähemalt 10 uue turule siseneja näol. Sihttase turule sisenevate põllumajandustootjate arvu osas täidetakse eeldatavalt vähemalt 100% ulatuses.

Kokku oli meetme 1.9 raames toetust saanud tootjarühmadel 2012. a 627 liiget. Alla kümne liikmega tootjarühmasid oli üheksa ja üle 100 liikmega oli kaks. Pikemat aega tegutsenud tootjarühmade liikmete arv üldise trendina väheneb (kõik liikmed ei soovi täita neile tunnustamise reeglitest tulenevaid kohustusi, osa on aga vanuse tõttu või muul põhjusel üldse lõpetanud põllumajandustootmisega tegelemise), uute (2012. a tunnustatud) ühistute liikmete arv aga seevastu tasapisi kasvab (suuema toetussumma saamiseks on oluline kasvatada müügimahtu ja seda on võimlik kõige kiiremini teha uusi liikmeid juurde värvates).

Püsihindaja hinnangul on meetme senine rakendamine olnud eesmärgipärane. See seisukoht on välja toodud 2011. a esimesel poolel valminud “Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamise 2010. ja 2011. a aruandes“, mis sisaldasid muuhulgas meetme 1.9 esimese taotlusvoorude koondülevaadet ning 2011. a teostatud uuringus “Tootjarühmade toetamine maaelu arengukava raames ja selle mõju põllumajandussektori konkurentsivõime kasvule“.

86

2.3 MAK-I 2. TELJE MEETMETE RAKENDAMINE

2012. a võeti MAK 2. telje raames vastu kokku 23 295 taotlust, millest enamikule tehakse toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 2013. a.

Arvuliselt kõige enam, 9186 taotlust, esitati ebasoodsamate piirkondade toetuse raames ning need moodustasid taotluste koguarvust 39%. Kõige vähem, 47 taotlust, võeti vastu kohalikku sorti taimede kasvatamise meetme raames. Kiviaia rajamise ja taastamise toetuse taotlusi 2011. a vastu ei võetud.

MAKi 2. telje raames võeti 2012. a toetuste taotlusi vastu perioodil 2. maist kuni 21. maini, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist kuni 15. juunini.

2012. a toimusid toetuste määramised 2011. a vastuvõetud taotluste põhjal. Kokku maksti aruandeaastal MAKi 2. telje raames 57,6 mln eurot toetust. Ülevaate määratud ja makstud summadest meetmete lõikes saab Lisa 6 tabelitest 1 ja 2.

Aruandeaastal viidi toetuse taotlejate kohapealne kontroll läbi kuue meetme osas (vt Tabel 46).2012. a lõppes 1 046 varasematel aastatel võetud kohustust (vt Tabel 46). Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks kohustuseperioodi lõppemise kõrval on olnud kohustuse täielik üleandmine teisele taotlejale, kohustuse täielik asendamine ning kohustuse lõpetamine tuvastatud puuduse tõttu.

2012. a nõuti MAK 2. telje meetmete kohta kokku tagasi 1,5 mln eurot toetust, aruandeperioodil laekus koos intresside ja viivistega tagasi 1,1 mln eurot.

Ülevaade MAK 2. telje püsihindaja poolt korraldatud ja läbi viidud uuringutest perioodil 2007-2012 on toodud lisas 8.

87

Tabel 46. Kohustuse lõpetajate arv 2012. a ja kohustuse lõpetamise põhjused

Kohustuse lõppemise põhjus

Ebas

oods

amat

epi

irkon

dade

toet

us

Kes

kkon

nasõ

bral

iku

maj

anda

mis

e to

etus

Loom

ade

karja

tam

ise

toet

us

Mah

epõl

lum

ajan

dusl

iku

toot

mis

e to

etus

Ohu

stat

ud tõ

ugu

loom

a p

idam

ise

toet

us

Koh

alik

ku s

orti

taim

ede

kasv

atam

ise

toet

us

Pool

lood

uslik

u ko

oslu

se h

oold

amis

e to

etus

Kok

ku

Kohustuse täielik asendamine 0 30 31 0 0 0 0 61Kohustuseperioodi lõppemine 365 0 0 0 67 0 63 495Kohustuse lõpetamine tuvastatud puuduste tõttu

30 3 13 10 16 0 1 73

Kohustuse jätkamise kinnitamata jätmine/esitatud taotlus ei vastanud toetuse saamise tingimustele

0 6 36 14 5 1 0 62

Kohustuse üleandmise/asendamise järgselt alles jäänud kohustuse jääk on alla 1 ha

0 16 0 14 0 0 0 30

Kohustuse üleandmise/asendamise järgselt alles jäänud kohustuse jääk on alla 30% algselt võetud kohustusega võrreldes

0 13 0 13 0 0 0 26

Looma surm haiguse tagajärjel 0 0 1 0 9 0 0 10Kohustuse võtnud taotleja on põllumajandusliku tegevuse lõpetanud

26 0 0 5 2 0 1 34

Kohustuse võtnud taotleja on pikaajaliselt töövõimetu

6 2 22 2 2 0 3 37

Kohustuse võtnud taotleja on surnud

15 4 9 2 0 0 3 33

Taotleja avalduse alusel kohustuse lõpetamine

0 1 3 0 0 2 0 6

Kohustuse täielik üleandmine 27 31 59 25 22 0 15 179Kokku 469 106 174 85 123 3 86 1046

88

2.3.1 MEEDE 2.1 EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUS

Meetme eesmärkToetuse eesmärk on säilitada põllumajandusmaa jätkuva kasutuse kaudu paikkonda ning alal hoida ja edendada säästva põllumajandusliku tootmise süsteeme, toetades keskkonna ja paikkonna parandamist läbi maade hooldamise.

Meetme rakendamineAlates 2009. a on ebasoodsamate piirkondade toetus (edaspidi ESA) seotud uutele 1-aastase kohustusega ehk kohustuseks ei ole enam 5. a jooksul samal pinnal nõudeid täita. Kohustus on vaid tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas vähemalt 5. a jooksul pärast esimest toetuse väljamakset.

Kokku esitati 2012. a 9 186 ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlust 380 318 ha. 31. detsembri 2012. a seisuga ei olnud toetuse taotluste menetlemine veel lõppenud ning toetuse määramine tehakse 2013. a alguses. MAKi kohaselt olid ESA meetme eesmärgid: toetuse saajate arv 9000 ja toetatud põllumajandusmaa pindala 350 000 ha. Sellest nähtub, et antud näitaja on juba ületatud ja see eesmärk täidetud.

Kui võrrelda aastaga 2004, mil ESA meede sisse viidi, on toetust saava ala pind järjepidevalt tõusnud. Kui 2004. a oli toetatud ESA pind 297 452 ha, siis 2012. a oli ESA pind tõusnud juba 380 318 ha, ehk 82866 ha võrra. Lisaks ESA toetusaluste pindade muutusele on vaadeldud aastatel muutunud ka toetust saanute arv. Aastal 2004 oli ESA toetuse saajaid 8 272 ja aastaks 2007 oli see number tõusnud 9 407-ni. Samas järgnevatel aastatel toimus oluline tootjate arvu langus - eriti 2009. a, mil toetuse saajaid oli 8 458. Siiski toimus 2010. a toetuse saanute arvus uus tõus, mis jätkus ka 2012. a ületades jällegi üheksa tuhande piiri (kokku 9 186 tootjat). Võrreldes 2011. a lisandus 2012. a 181 uut tootjat.

Taotletud pind suurusgruppide kaupa oli kõige suurem üle 100 ha-lises ettevõtetes. Sellest nähtub, et ettevõtted lähevad üle suurematele pindadele.

Ülevaate füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes taotlemisest saab Lisa 2 tabelist 1.

2012. a maksti välja toetus 2011. a toetuse taotlejatele, kokku 9,2 mln eurot (vt tabel 29). Lisaks määrati ja maksti 2012. a 5 taotlejale eelmiste aastate toetuste korrigeerimisena 2 962 eurot, keskmiselt hilineti 5,5 tööpäeva.

ESA 5-aastane kohustus lõppes seoses kohustuseperioodi lõppemisega 107 taotlejal. 2012. a oli viimane aasta, millal sai taotleda ESA 5-aastast toetust. ESA 1-aastase toetuse kehtiv kohustus on 2012. a määramiste järgse seisuga 2612 taotlejal. Neil taotlejatel on kohustus tegeleda ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksmisest.

89

Maakasutuses võib 2012. a täheldada püsirohumaa osatähtsuse jätkuvat kasvu (katab 43% ESA pinnast). Püsirohumaade pinna ja osatähtsuse suurenemine lubab järeldada, et tootmine on seal jätkuvalt ekstensiivne, mis omakorda aitab kaasa suurema elurikkuse kujunemisele. Samaaegselt on suurenenud ka liblikõieliste kultuuride kasvatamine ja vähenenud mustkesa kasutamine, millel on mullaviljakuse parandamise seisukohalt positiivne mõju.

Meetme menetlemisel tuvastatud vead: 53 taotlejat taotlesid toetust põllu kohta, mis ei asunud ebasoodsamas piirkonnas. 385-l taotlejal vähendati toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest. 139 taotlejat taotlesid ESA toetust 2012. a esmakordselt, kuid toetuse taotlemiseks ja

kohustuse võtmiseks oli neil esitamata kohustuse võtmise kinnitus (vorm MT61). Taotlejatega võeti ühendust ja paluti esitada puuduolev vorm. Kohustuse võtmise kinnituse jätsid esitamata kokku 8 taotlejat, millest 4 juhul olid taotlejad taotlenud toetust põldude kohta, mis ei asunud ebasoodsamas piirkonnas ja 1 juhul tuvastati taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus üle 50%.

168 taotlejat, kes olid endale võtnud ESA 1-aastase toetuse kohustuse, ei olnud 2012. a esitanud pindalatoetuste taotlust. Nende taotlejatega võeti ühendust ning paluti esitada kinnitus ja tõestus selle kohta, et ESA alas tegeletakse põllumajandustegevusega. Toetuse saajaid, kes ei olnud tegelenud ebasoodsamas piirkonnas põllumajandusega vähemalt viis järjestikust aastat alates esimesest toetuse väljamaksmisest, oli 2012. a kokku 30. Sellistelt taotlejatelt nõuti varasematel aastatel makstud ebasoodsamate piirkondade toetused tagasi seoses kohustuse ennetähtaegse lõpetamisega.

ESA taotlejaid kontrolliti kohapealses kontrollis 2. juulist 17. oktoobrini 2012. a. PRIA teenistujad kontrollisid kokku 601 taotlejat.

40 taotlejat oli taotlenud toetust põllu või selle osa eest, mille kasutamiseks puudus tal õiguslik alus. Kohapealses kontrollis leiti 35 taotlejal põlde, mille kindlakstehtud pindala oli alla 0,30 ha. 4 taotlejal ei olnud põld 2012. a põllumajanduslikus kasutuses või ei kasutatud põldu üldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt.

5 taotlejat ei esitanud pindalatoetuste taotlusel kõiki andmeid nende kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta, mida neil oli õigus kasutada, kuid mille kohta ei taotletud toetust.

2.3.2 MEEDE 2.2 NATURA 2000 TOETUS PÕLLUMAJANDUSMAALE

Meetme eesmärkToetuse üldeesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku aladel looduskaitsenõuete täitmine, säilitada nendes piirkondades põllumajanduslik tegevus ning aidata seal toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) rakendamisest, et aidata kaasa nende alade tõhusale majandamisele. (MAK 2007-2013).

90

Meetme rakendamineNatura 2000 toetust põllumajandusmaale võib taotleda vähemalt 0,3 ha suurusele põllule või põlluosale, mis asub tervikuna Natura 2000 võrgustiku alal. Kokku esitati 2012. a Natura toetuse saamiseks 1 624 taotlust 23 940 ha. 2012. a toetuse määramise otsused tehakse 2013. a maiks.

2012. a jooksul maksti Natura põllumajandusmaa toetust välja 2011. a taotluse esitanud taotlejatele – kokku 717 160 eurot. Natura 2000 põllumajandusmaa toetuse maksmisest annab ülevaate lisa 2 tabel 4.

2012. a moodustas Natura 2000 põllumajandusmaast 66% püsirohumaa, põllukultuuride alla jäi aga 34%. Püsikultuuride ja mustkesa osakaal oli minimaalne, moodustades kokku ~1%. Aastate jooksul (2007-2012) on püsirohumaade osakaal ~6% suurenenud ja põllukultuuride osakaal ~6% vähenenud.

Taotluse esitamisega hilinesid 61 taotlejat, keskmiselt hilineti 6,6 tööpäeva. Natura põllumajandusmaa toetuse osas ei ole olnud vajadust teha ühtegi järelepärimist.

Kohapealset kontrolli teostab Keskkonnaamet, kes kontrollib kaitseala, hoiuala või püsielupaiga kaitsekorrast tulenevate nõuete täitmist. 2012. a kontrolliti 209 taotlejat Natura põllumajandusmaa toetuse osas Keskkonnaamet ei leidnud ühtegi nõuete rikkumist.

PRIA teenistujad, kes teostavad toetusõiguslikkuse kontrolle, leidsid kolmel taotlejal, et põld tervikuna ei asu Natura alas. 75 taotlejal ei olnud põld või põllu osa Natura toetusõiguslik põhjusel, et kohapealses kontrollis eestleitud põld, maa-ala või põllu osa pindala on alla 0,3 ha või osa ei asu Natura alal.

Keskkonnaamet teostas kohapealsed kontrollid kvaliteetselt ja tähtaegselt.

Meetme sisuline progress aastatel 2007–2012Toetuse sihttasemeks on MAKi järgi seatud 1 500 toetuse saajat ning toetusaluseks pinnaks 38 000 ha. Toetuse saajate arvu osas võib öelda, et 2012. a on eesmärk saavutatud 108%), samas toetusaluse pinna osas on eesmärgist täidetud vaid 63%. See viitab sellele, et Natura 2000 põllumajandusmaa asub väikeste aladena paljude tootjate maadel ja selliseid tootjaid, kelle maadel asuvad suuremad Natura 2000 alad, on vähe.NAT toetus on otseselt seotud loodus- ja linnudirektiivi rakendamisest tulenevate piirangutega, mille eesmärgiks on kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse tagamisele looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kaudu ning kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike. Kuna antud toetus peab tagama kõnesolevatest piirangutest kinnipidamise, aitab see otseselt kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja/või paranemisele kogu toetusalusel põllumajandusmaal.

91

2.3.3 MEEDE 2.3 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi PKT) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu ning suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Meedet rakendatakse viie alameetmete kaudu: Alameede 2.3.1 – keskkonnasõbraliku majandamise toetus; Alameede 2.3.2 – mahepõllumajandusliku tootmise toetus; Alameede 2.3.3 – ohustatud tõugu looma pidamise toetus; Alameede 2.3.4 – kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; Alameede 2.3.5 – poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Kuigi kõiki PKT meetmeid nimetatakse toetusteks, on tegelikult tegemist õigusaktidega võrreldes täiendavate keskkonnanõuete täitmise ehk ühiskonnale nn tavatootmisega kaasneva keskkonnaseisundiga võrreldes parema keskkonna tagamise eest hüvitise maksmisega. Toetusega hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulu. Millist põllumajanduskeskkonda (maastike ilme, mulla- ja veekaitse, elurikkus jne) ühiskond ootab, lepitakse kokku erinevates strateegiates ja arengukavades määratletud eesmärkide kaudu.

PKT puhul võtab põllumajandustootja endale 5-aastase nõuete täitmise kohustuse, mida on teatud tingimustel võimalik pikendada ka 7 aastani.

2.3.3.1 ALAMEEDE 2.3.1 KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMISE TOETUS

Alameetme eesmärk soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist

põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit;

laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses; tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetust on võimalik taotleda põhitegevuse või põhi- ja lisategevuse eest. Põhi- ja lisategevuse kohustuse võivad võtta taotlejad, kes on nõus võtma endale põhitegevusega võrreldes täiendavate nõuete täitmise kohustuse.

Peamisteks nõueteks, mille eest põhitegevuse puhul toetust makstakse, on väetusplaani koostamine ja järgimine, kultuuride järgnevuse nõuete järgimine (teravilja ei tohi kasvatada samal põllul kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või

92

köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal), talvise taimkatte nõue, sertifitseeritud seemnega külvamise nõue, mulla- ja sõnnikuproovide võtmine, avalikult kasutatava teega piirneval maal rohumaariba või muu maastiku joonelemendi jätmine, koolitusel käimine ning pärandkultuuriobjektide säilitamine.

Põhi- ja lisategevuse puhul tuleb lisaks eelpool loetletutele kasvatada veel liblikõielisi kultuure. Samuti on piiratud glüfosaatide ning taimekasvuregulaatorite kasutamine ning maad ei ole lubatud hoida mustkesas.

Alameetme rakendamineEsmakordselt võisid põllumajandustootjad KSMi 5-aastase kohustusega liituda 2009. a. Perioodi lõpuks seatud eesmärk saavutati toetust saavate alade kogupindala osas juba esimese aastaga, planeeritud 400 000 ha asemel taotleti toetust 470 021 ha-le.

Meetme eesmärkide täitmisest tuleneva eelarve ületamise tõttu said 2010. ja 2011. a KSM kohustust alustada vaid isikud, kel lõppes MAK 2004–2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või isikud, kes läksid 2006. a alustatud mahetoetuselt üle uue perioodi mahetoetusele ning võtsid ühtlasi ka KSMi põhitegevuse kohustuse. 2012. a KSM toetuse taotlusi uutelt taotlejatel enam vastu ei võetud.

2012. a sai KSMi toetust taotleda taotleja, kellel oli 2009. või 2010. a kehtiv kohustus või kes võttis kehtiva kohustuse teiselt taotlejalt üle. Toetust sai taotleda üksnes kehtiva kohustuse ulatuses ja kohustusealust pindala suurendada ei saanud.

2012. a määramiste järgse seisuga oli kehtiv KSM kohustus 1 917-l taotlejal, sh KSM toetuse kohustus põhitegevuse nõuete järgimise eest 482-l taotlejal ja KSM toetuse kohustus põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 1435-l taotlejal (vt lisa 2 tabel 7).

2012. a maksti välja toetused 2011. a taotlejatele kogusummas 21,7 mln eurot. KSM toetuse määramisest ja maksmisest võetud kohustuste järgi 2011. a taotlejatele maakondade lõikes saab ülevaate lisa 2 tabel 6.

Taotlejaid oli 2012. a 1 922, neist 483 taotlejat soovis järgida 62 717 ha põhitegevuse nõudeid ja 1 439 taotlejat 369 275ha põhi- ja lisategevuse nõudeid. Seega 85% taotlusalusest pinnast sooviti toetust KSM põhi- ja lisategevuse eest ning ainult 15% taotlejatest piirdus KSM põhitegevusega. Taotletud KSMi pind oli 2012. a kokku 431 992 ha. Enim on pindalaliselt toetust taotletud Lääne-Viru-, Järva-, Tartu-, Jõgeva- ja Viljandimaal. Kuna nimetatud maakondades paiknevad Eesti viljakaimad mullad, on suur osa intensiivsest põllumajandusest koondunud just sinna. Seega on põllumajandusega seotud keskkonnahoiu seisukohalt oluline, et selle piirkonna tootjad on võtnud endale kohustusi keskkonna säästmiseks.

2012. a taotles 1 510 taotlejat KSM toetust suuremale pinnale kui oli KSM kohustusealune pind. Põhjused, miks on toetust taotletud suuremale pinnale kui on kehtiv kohustus, on erinevad. Mitmed taotlejad ei ole teadlikud sellest, et kohustusealust pindala suurendada ei saa. Juhul kui

93

taotleja kasvatas põllul ühte liiki põllumajanduskultuuri ja põllu pind kokku oli suurem kui oli tema KSM kohustus, siis selleks, et taotlejal oleks lihtsam oma põldude üle arvestust pidada, näidati pindalatoetuste taotlusel taotletavaks pinnaks kohustusealusest pinnast suurem pind.138-l taotlejal vähendati toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse eest.

Toetuse saamise nõuete rikkumisest administratiivses kontrollis: sarnaselt eelnevatele aastatele tuvastati ka 2012. a enim rikkumisi kultuuride järgnevuse

nõude järgimise osas. 102 juhul kasvatati teravilja enam kui kolmel järjestikusel aastal ning 57 juhul kasvatati sama kultuuri enam kui kahel järjestikusel aastal. Nõude korduv rikkumine tehti kindlaks vastavalt 55 ja 17 juhul.

37 taotlejat rikkusid talvise taimkatte 30% jätmise nõuet. Talvise taimkatte nõude täitmist takistas 2012. a vihmane suvi ja sügis, mistõttu liigniiskusest tulenevalt ei olnud taotlejatel võimalik talvist taimkatet nõutud ulatuses rajada. Teavituse talvise taimkatte nõude täitmata jätmisest esitasid PRIA-le 15 taotlejat. Kõigil nendel juhtudel võeti toetussumma vähendamisel arvesse taotlejate avalduses esitatud selgitused liigniiskuse kohta.

18 taotlejat rikkusid liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede 15% kasvatamise nõuet;

12 taotlejat oli ettevõtte toetusõiguslikku maad hoidnud mustkesas.

Kõigi loetletud nõuete osas on rikkumisi vähem kui eelmisel aastal. Nii viljavahelduse kui ka talvise taimkatte, liblikõieliste kultuuride kasvatamise ja maa mustkesas hoidmise nõude rikkumise korral tõid taotlejad rikkumiste põhjustena välja asjaolu, et nad ei olnud teadlikud sellest, et KSM toetuse nõudeid tuleb täita kogu KSM toetusõiguslikul maal arvates, et nõudeid peab täitma ainult taotletud maal.

2012. a KSM toetuse taotluste menetlemisel tuvastati halduskontrolli ja kohapealse kontrolli raames ka vanemaid kui 4-aastaseid rohumaid, mille eest taotlejad olid varasematel aastatel toetust saanud. Sellest tulenevalt tehti 2009.- 2011. a esitatud toetustaotluste osas uued otsused ning jäeti rohumaade nõuetele mittevastava maa osas 2009., 2010. ja 2011. a esitatud toetustaotlused rahuldamata ning nõuti alusetult makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetused tagasi. Kokku nõuti 2009. a toetus tagasi 169 taotlejalt, 2010. a toetus tagasi 174 taotlejalt ja 2011. a toetus tagasi 165 taotlejalt. Enamikult taotlejatelt nõuti tagasi kõigi kolme aasta toetused. Sageli arvasid taotlejad, et kui sellistele rohimaadele enam toetust ei taotleta, siis nõuet täitma ei pea, samuti olid taotlejad eksinud kasvatatava põllumajanduskultuuri märkimisega varasemate aastate taotlustel. Vähem oli neid taotlejaid, kes arvasid, et rohumaade uuendamine heintaimedega katkestab rohumaade vanuse.

14 taotlejal jäeti taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%. Võrreldes eelnev aastaga on selliste taotlejate arv samuti vähenenud (2011. a 26 taotlejat).

94

Ligikaudu 350 (2011. a ca 500) taotlejal tuvastati administratiivses kontrollis puudus, mis oli tingitud rohumaariba valest märkimisest taotlusele. Selliste taotlejate kontrollimine oli 2012. a administratiivselt kõige töömahukam ja keerulisem. Kohapealses kontrollis kontrolliti taotlejaid 2. juulist 17. oktoobrini, kontrolli valimis oli 139 taotlejat. KSM toetuse nõuete kontrolle teostavad PRIA piirkondlikud inspektorid.

Enamlevinumad rikkumised: 27 taotlejat ei järginud mullaproovide võtmise nõuet; 21 taotlejal puudus põllu kasutamise kohta õiguslik alus; 15 taotlejat rikkus viljavahelduse nõuet ning 10 kultuuride järgnevuse nõuet; 12 taotlejat olid rikkunud sertifitseeritud seemne kasvatamise 15% nõuet; 11 taotlejal leiti, et põld ei ole KSM toetusõiguslik põhjusel, et kohapealse kontrolli

käigus eest leitud kultuur ei olnud KSM toetusõiguslik; 10 juhul rikuti talvise taimkatte nõuet; 6 taotlejal tuvastati, et põld ei ole KSM toetusõiguslik, kuna kohapealse kontrolli käigus

eestleitud põld oli vanem kui 4-aastane rohumaa; 5 taotlejat rikkusid põlluraamatu nõuet;

Taotlus jäeti tervikuna rahuldamata 6 taotlejal, kelle ettevõttes moodustasid kuni 4-aastased rohumaad kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50%.

Üldiselt täitsid kehtestatud toetuse nõuded oma eesmärki. Kõik KSM meetme väljund- ja tulemusnäitajate eesmärgid on täidetud, välja arvatud väljundnäitaja eesmärk toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arvu osas, sest toetust saavate alade kogupindala ei ole maahaldajate arvuga loogilises seoses.

Põllumajandusuuringute poolt koordineeritud mõjunäitajate uuringutest selgus järgmist: KSM (+KST) seireettevõtete N-, P-, K-bilansi tulemusi võib keskkonna keemilise

koormuse vähenemise ja vee kvaliteedi paranemise seisukohalt hinnata heaks, mulla viljakuse osas (P ja K puudujäägiga majandamine) aga negatiivseks. Ühelt poolt võib väita, et on vähenenud veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas, samas aga ilmneb aasta aastalt süvenev muldade väljakurnamise oht. Suurimaks probleemiks KSM ettevõtete tasakaalustatud tootmise tagamisel on pidevalt vähenev P ja K sisend, mis ei kata tegelikku P ja K vajadust. Ajavahemikus 2007.-2010. a vähenes mineraalväetiste kasutamine ja suurenes liblikõieliste kasvatamise pind. Mineraalväetiste kasutamine vähenes arvatavasti majanduslanguse aastate ja väetiste ning diiselkütuse hinnatõusu tulemusel. Liblikõieliste suuremal pinnal kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida N vajadust, ja tasakaalustada N bilanssi, samuti vähendada N mineraalväetiste kasutamist. KSM toetuse taotlemise tingimustes fikseeritud kohustusliku liblikõieliste kasvatamise 15% nõue on igati põhjendatud;

kokkuvõttes võib KSM (+KST) põllumajandusettevõtetes pestitsiidide kasutamise tulemusi keskkonna keemilise koormuse vähenemise, vee kvaliteedi paranemise ja selle kaudu ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise seisukohalt hinnata heaks. Aastatel 2007-2010 vähenes pestitsiididega pritsitud pind ja pestitsiidide toimeaine kogus

95

pritsitud pinna ja põllumajandusmaa hektari kohta. Pestitsiidide kasutamise arvatavaks vähenemise põhjuseks võib pidada keerulist majandusolukorda, hindade tõusu, integreeritud taimekaitsesüsteemide juurutamist ja miks mitte ka tootjate teadlikkuse kasvu keskkonnasõbralikuma tootmise osas. Pestitsiidide toimeaine koguste vähenemist pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta võib osaliselt põhjendada üha enam kasutusele võetavate grammpreparaatidega, mis sisuliselt vähendab koormust keskkonnale;

2010. a KSM tootjate sissetulekuks (taimekasvatustoodang, loomakasvatustoodang, muud sissetulekud, toetused v.a investeeringutele) ha kohta kujunes 746 eurot, KSM tootjate sissetulekud suurenesid 2009. a sissetulekutega võrreldes 160 eurot/ha ehk 27%. Sissetulekute suurenemine toimus peamiselt tänu soodsate kasvutingimustele saadud suurema saagi ja kõrgemate kokkuostuhindade tulemusena. Suurenes ettevõtete jätkusuutlikkus ja kasumlikkus. Jätkusuutlike tootjate osakaal KSM tootjate koguarvust oli 2010. a 68%, tõus 2009. a võrreldes 39%. Suurima osa KSM (+KST) tootjate 2007.-2010. a sissetulekutest moodustas loomakasvatustoodangu (38-44%) ja taimekasvatustoodangu müük (24-31%). Toetuste osakaal KST (+KSM) sissetulekutest oli 23-28%, millest 2. telje toetused moodustasid 7-9%. KSM toetus moodustas sissetulekutest 6% ja teise telje toetustest 68%. Võrreldes 2009. a tulemustega suurenes 2010. a KSM ettevõtetes põllumajandusmaa ha kohta välja arvestatud netolisandväärtus, ettevõtjatulu ja arvestuslik netokasum;

kuigi enamikes võetud veeproovides jäi fosfori kontsentratsioon pinnaveekogumite kesisesse kvaliteediklassi, oli fosfori aastane leostumine ühtlane ulatudes maksimaalselt 0,17 kg/ha a, mis jääb fosfori ärakande piiridesse looduslikelt aladelt. Erinevused toetustüüpide vahel jäid statistiliselt ebausutavaks;

enamikel seirepõldudest jäi nitraatiooni kontsentratsioon allapoole lubatud piirnormi – 50 mg/l, kusjuures sesoonseid erinevusi erinevalt möödunud aastatest ei esinenud;

2011. a jätkus trend toitainete leostumise vähenemisele võrreldes 2007.-2008. a andmetega. Reeglina leostus taimetoiteelemente enam ÜPT kui KSM põldudelt. Lämmastiku leostumine on madalaim mahepõllul;

nitraaditundlikul alal analüüsiti taimekaitsevahendite (sealhulgas ka glüfosaatide) jääke nii pinna- kui ka põhjavees. Kõikides proovides jäi määratud taimekaitsevahendite jääkide sisaldus allapoole analüüsimeetodi määramispiir;

bioloogilise mitmekesisuse uuringud näitasid enamike indikaatorliikide puhul taseme säilimist võrreldes eelmise perioodiga, üksikutel juhtudel teatud piirkondades ka bioloogilise mitmekesisuse suurenemist KSM meetme rakendusalal.

EttepanekAinult KSM toetust taotlenutest kasutasid KSM põhitegevuse toetust 204 taotlejat ning see moodustas 8% taotletavast pinnast. Küllaltki marginaalse kasutuse tõttu võiks kaaluda sellistel tingimustel antava KSM põhitoetuse kaotamist ning nende tingimuste kohandamist mahetootjatele. Sarnaselt eelmise aastaga tehti ettepanek ka PRIA ja Eesti Statistikaameti poolt kasutatavate mõistete ühtlustamiseks, samuti keskkonna ja põllumajanduse valdkondi iseloomustava andmekorje taastamiseks ning laiendamiseks.

96

Alates 2011. a kogub ja avaldab Statistikaamet koondandmed turustatud taimekaitsevahendite kohta toimeaines. Need andmed võiks koondada taimekaitsevahendite gruppide lõikes (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid). Kogu taimekaitsevahendite kasutamist iseloomustav info peaks olema toimeainepõhine.

2.3.3.2 ALAMEEDE 2.3.2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS

Alameetme eesmärkToetuse eesmärgiks on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse ning mullaviljakuse ja veekvaliteedi säilitamine ja parandamine ning mahepõllumajanduse arengu toetamine. Toetus peab aitama kaasa mahetoodangu mahu ja mahepõllumajanduse konkurentsivõime suurendamisele.

Alameetme rakendamineMahepõllumajandusliku tootmise (edaspidi MAHE) toetuse taotlusi võeti vastu 2.-21. maini 2012. a, hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 22. maist kuni 15. juunini 2012. a.MAHE toetuse taotluse esitamisega hilines 26 taotlejat, keskmiselt hilineti 4,6 päeva.

Toetuse rakendamise aluseks oli põllumajandusministri 8. aprilli 2010. a määrus nr 44 “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“.

Toetust oli võimalik taotleda lisaks põllumajanduslikus kasutuses olevale maale ka karjatatavate loomade ja mahepõllumajanduslikult peetavate kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede eest.

2012. a oli mahepõllumajanduse registrisse kantud 1478 mahetootjat, kelle kasutuses oli 144 149 ha mahepõllumajanduslikult majandatavat maad. MAKi raames MAHE toetust taotles 2012. a 1388 ettevõtjat. Taotletud pind kokku oli 125 475 ha. Mahepõllumajanduse registris olevast maast moodustas toetuse alune pind 2012. a 86%.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku tootjatest. Kasvatatakse eelkõige lambaid ja veiseid, vähemal määral hobuseid ja kitsi. Mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade toetuse taotlejaid oli 2012. a kokku 839, taotletud ühikute arv oli 28 777.

2012.a võis toetust taotleda ka 2011.a ettevõttes mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede keskmise arvu kohta. Taotlejaid oli kokku 95, taotletud loomade, lindude ja mesilasperede arv kokku oli 10 572.

2012. a määramiste järgse seisuga on kehtiv MAHE toetuse kohustus 1353 taotlejal, kohustusealune pind on 123 786 ha.

97

PRIA teenistujad kontrollisid kohapeal valimi alusel 135 MAHE toetuse taotlejat ajavahemikul 2. juulist 17. oktoobrini 2012. a. Levinumad rikkumised, mis kohapealse kontrolli käigus tuvastati, olid niitmise (30 taotlejal) ning külvamise või istutamise (5 taotlejal) tähtaegadest mitte kinnipidamine. 38 taotlejal leiti kohapealses kontrollis alla 0,3 ha suurune põld. 11 taotlejat olid taotlenud toetust põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks tal puudus õiguslik alus. 7 taotlejal tuvastati kohapealse kontrolli käigus põld või põllu osa mis ei olnud heinaseemnepõld või kuni 2-aastane külvikorras olev rohumaa. 7 taotlejal ei arvestatud toetust põllu kohta, mis ei olnud 2012. a põllumajanduslikus kasutuses või mida ei kasutatud üldtunnustatud põllumajandustavade kohaselt. 7 taotlejal ei olnud puuvilja- ja marjakultuuride aia võraalused ja reavahed vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või ei olnud seal karjatatud loomi. 9 taotlejal ei olnud viljapuude võrad ja marjapõõsad lõikamise teel hooldatud.

PMA kontrollib kohapeal kõigil taotlejatel mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmist. Esmakordselt edastas PMA 2012. a PRIAle ka enda poolt kindlaks tehtud põllul kasvatatud põllumajanduskultuuride andmed. Sellest tulenevalt vähendati 71 taotlejal toetust, kuna PMA kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erines 2012. a pindalatoetuste taotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist.

Taotletud toetuse vähendamise põhjustena võib 2012. a lisaks välja tuua rohumaa puhul loomkoormuse nõude mittetäitmise, kohustusliku mahepõllumajandusliku tootmise koolituse läbimata jätmise ja toetuse taotlemise põllu kohta, millel ei tegeleta mahepõllumajandusliku taimekasvatusega.

Alameetme sisuline progress aastatel 2007–2012MAKi alameede 2.3.2 “Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ rakendus täies mahus 2009. a. Alameetme 2.3.2 indikaatorid ja sihttasemed ning nende täitmine aastatel 2009-2011 on toodud tabeli 47 (vt Tabel 47).

MAHE toetuse alune pind on igal aastal järjepidevalt suurenenud, jõudes 2012. a 124 556 ha, mis ületab 25% MAKi seatud eesmärgi, milleks on 100 000 ha. Keskmine toetusealuse maa pind ettevõtte kohta oli 2012. a tõusnud 90 ha. Ajavahemikul 2007.-2012. a on keskmine pind suurenenud 30 ha võrra. Maheettevõtete pinna suurenemine parandab nende elujõulisust ja konkurentsivõimet.

Suurenenud on ka toetust saavate ettevõtjate arv, 2012.a taotles toetust 1 385 ettevõtjat. Kasvu pidurdavad mõningal määral igal aastal mahepõllumajanduse registrist välja arvatavad maheettevõtted ning ettevõtted, mis ühinevad. Kui juurdetulevate mahetootjate üldarv ei suurene märgatavalt ja registrist väljaarvatute osakaal jääb märkimisväärseks, siis ei pruugi mahetootjate arv 2013. a jõuda MAKis seatud sihttasemeni, milleks on 1 800.

Liblikõieliste kultuuride (liblikõielised heintaimed, liblikõielised teraks ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segud) kasvatamise sihtasemeks on MAKis seatud 15 000 ha. 2012.a kasvatati liblikõielisi 34 844 ha MAHE toetuse alusel maal. Kogu toetusalusest pinnast moodustasid liblikõielised 2012. a 28%.

98

Tabel 47. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse indikaatorid ja sihttasemed ning täitmine 2009-2012

Indi-kaatori

tüüpIndikaator

SihttaseMAK

2007-20132009 2010 2011 2012

2012. a. sihttase-mest %

Sisend-näitaja

Toetussumma (euro)

55 794 869 8 447 721 10 419 876 11 437 791 12 083 440 85

Väljund-näitaja

Toetust saavate põllumajandus-ettevõtete ja muude maahaldajate arv

1 800 954 1 181 1 326 1 385 77

Toetust saavate koolitatud põllumajandus-ettevõtete ja muude maahaldajate arv

1 800 89* 390* 527* 801* 45

Toetust saavate alade kogupindala (ha)

100 000 80 671 105 897 115 178 124 556 125

Tule-mus-näitaja

Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:bioloogilisele mitmekesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele (ha)

100 000 77 265** 102 430 ** 111 384** 121 239** 121

vee kvaliteedile (ha) 100 000 77 265** 102 430 ** 111 384** 121 239** 121mulla kvaliteedile (ha)

100 000 77 265** 102 430 ** 111 384** 121 239** 121

Tule-mus-näitaja (lisa-indikaa-tor)

Liblikõieliste ja liblikõieliste/kõrreliste segu all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast (ha)

15 000 21 257 28 615 33 124 34 844 232

Talvise taimkatte all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast (ha)

30 000

Sihttase ületatud rohumaa pinna alusel



83 824 279

Mõju- näitaja Bioloogilise

mitmekesisuse vähenemise peatamine

Põllu-lindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Arvukus ja liigirikkus stabiilne



Arvukus jaliigirikkusstabiilne

-

Soon-taimede liigirikkus on stabiilne või suureneb

Liigirikkus on stabiilne


Fikseeriti algseis toetust saavate rohumaa-ribade taimestikus


-

100

Selg-rootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb

Arvukus ja liigirikkus on stabiilne



Arvukus jaliigirikkusstabiilne

-

Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine

Muutused toite-elementide kogu-bilansis

P ja K bilanss sageli negatiivne



P- ja K-bilansssageli negatiivne

-

Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine

Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses

Muutused positiivsed või negatiivsed sõltuvalt muldade majanda-misest

Muutused positiivsed või negatiivsed sõltuvalt muldade majanda-misest

Omasta-tava P sisaldus natuke tõusnud, K sisaldus natuke langenud, pH tase stabiilne

Omastatava Psisaldus veiditõusnud, K sisaldusveidilangenud, pHtase stabiilne

-

Mõju- näitaja(lisaindi-kaator)

Muutused põllumajandus-tootjate keskkonna-teadlikkuses

Kesk-konna-teadlikkus suureneb

Keskkonna-teadlikkus enamusel kõrge



Keskkonnateadlikkusenamusel kõrge

-

* Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusliku täiendkoolituse vähemalt 12 tunni ulatuses läbinud tootjad** Ilma mustkesa pinnata

Alates 2009. a, mil hakati toetust maksma karjatatavatele loomadele, kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele, suurenes mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arv märgatavalt. Arvuliselt kõige rohkem on toetusaluseid lambaid ja veiseid. Lüpsilehmade arv langes 2012. a pisut ja neid oli veiste üldarvust vaid 10%. Toetatavate mahesigade arv tõusis 2012. a veidi, aga võrreldes 2009. a on nende arv tõusnud üle 8 korra. Jõudsalt kasvas 2011.-2012. a toetusaluste küülikute arv - 2,6 korda. Toetatavate munakanade arv vähenes veidi võrreldes 2011. a, aga broilerite arv tõusis vahemikus 2011-2012 koguni 5,2 korda. Samuti tuli juurde mõningane arv kalkuneid, keda varasematel aastatel mahepõllumajandusliku tootmise toetuse all ei olnud. Kokkuvõttes võib öelda, et toetuse maksmine loomadele, kodulindudele ja mesilasperedele on oma eesmärgi täitnud.

Ajavahemikul 2007-2012 moodustasid mahetoetuse alusest pinnast peaaegu poole (45-49%) püsirohumaad. Arvates siia juurde ka lühiajalised kõrreliste ja liblikõieliste pinnad, moodustavad rohumaad 2012. a toetusealusest pinnast 73% (2007 – 81%, 2008 – 80%, 2009 – 75%, 2010 – 73%, 2011 – 75%). Mahetoetuse aluste rohumaade kogupind on kultuurigruppide struktuuris alates 2009. a mõnevõrra vähenenud. Rohumaade tõttu on mullaharimine aga enamusel toetusealusest pinnast suhteliselt ekstensiivne. See annab võimaluse mulla struktuuri paranemiseks ja orgaanilise aine sisalduse säilimiseks või suurenemiseks.

101

PMK uuringute tulemused kinnitavad, et meede soodustab mahepõllumajanduse terviklikku arengut ning keskkonna üldine seisund peaks säilima või paranema mitmete näitajate osas. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata mullaviljakuse säilitamisele, kuna taimetoiteelementide bilanss maheettevõtete põllumuldades on tihti negatiivne, sest paljud mahetootjad ei väeta oma põlde orgaaniliste või looduslikku päritolu mineraalseid P ja K sisaldavate väetiste vähesuse või puudumise tõttu. Liblikõieliste või kõrreliste heintaimede suur osakaal toetusalusel maal võimaldab säilitada ja parandada mulla orgaanilise aine sisaldust, mulla struktuuri ja elurikkust ning oluliselt takistada erosiooni. Aeglustub ka kasvuhoonegaaside emissioon, kuna nende alusel pinnal mulda ei harita.

2.3.3.3 ALAMEEDE 2.3.3 OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS

Alameetme eesmärkToetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude säilimine. Toetatakse Eesti ohustatud tõugude nimekirja kantud eesti hobuse, tori hobuse, eesti raskeveohobuse ja eesti maatõugu veise pidamist.

Toetuse määr eesti hobuse ja tori hobuse pidamise kohta on 186,62 eurot aastas ja eesti raskeveohobusel 199,08 eurot hobuse kohta aastas. Eesti maatõugu veise pidamise toetus veise kohta aastas on 196,21 krooni.

Alameetme rakendamineKokku esitati 2012. a kohalikku ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamiseks 688 taotlust 3066 looma pidamiseks. 2012. a 31. detsembri seisuga ei olnud toetuse taotluste menetlemine veel lõppenud ning seega puuduvad andmed heakskiidetud taotluste kohta.

Ülevaade taotlemistest tõugude kaupa:Eesti tõugu hobuste pidamise toetus2012. a esitati 350 taotlust 1656 eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2012. a toetuse määramise otsused tehti 2013. a alguses. 2011. a esitati 359 taotlust 1 611 eesti tõugu hobuse pidamise eest toetuse saamiseks. 2011. a toetuse määramise otsused tehti 2012. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 347 ja heakskiidetud loomade arv 1 568. Eesti tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2012. a välja 292 129 eurot.

Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetus2012. a oli 174 eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 688 eesti maakarja tõugu veise pidamiseks. 2012. a toetuse määramise otsused tehti 2013. a alguses.2011. a oli 180 eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse taotlejat. Toetust taotleti 748 eesti maakarja tõugu veise pidamiseks. 2011. a toetuse määramise otsused tehti 2012. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 162 ja heakskiidetud loomade arv 617. 2011. a Eesti maakarja tõugu veiste pidamise toetuse eest maksti 2012. a 162 taotlejale välja 121 013 eurot.

102

Eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetus2012. a oli eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 59. Toetust taotleti 237 raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2012. a toetuse määramise otsused tehti 2013. a alguses.2011. a oli eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 61. Toetust taotleti 227 raskeveo tõugu hobuse pidamiseks. 2011. a toetuse määramise otsused tehti 2012. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 57 ja heakskiidetud loomade arv 219. 2011. a taotletud eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2012. a välja 57 taotlejale kogusummas 43 493 eurot.

Tori tõugu hobuste pidamise toetus2012. a oli tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 222. Toetust taotleti 485 tori tõugu hobuse pidamiseks. 2012. a toetuse määramise otsused tehti 2013. a alguses.2011. a oli tori tõugu hobuste pidamise toetuse taotlejaid 248. Toetust taotleti 544 tori tõugu hobuse pidamiseks. 2011. a toetuse määramise otsused tehti 2012. a alguses. Heakskiidetud taotluste arv oli 226 ja heakskiidetud loomade arv 497. 2011. a taotletud tori tõugu hobuste pidamise toetust maksti 2012. a välja 92 509 eurot.

Ülevaade kontrollide läbiviimisestMaatõugu veiste puhul kontrollitakse looma andmete olemasolu PRIA registris ning tehakse kontrolle ka tõuraamatu alusel. Hobuste puhul tehakse kontrolle tõuraamatute alusel. Kuna kõik tõuraamatutesse kantud hobused peaks olema ka PRIA registris, siis eraldi kontrolle otse registriga ei tehta.2012. a olid peamisteks rikkumisteks, et taotletud looma kohta puudus rendileping või ei olnud looma asendatud. Taotluse esitas hilinenult 58 taotlejat.

Meetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Loomade koguarv, kelle kohta on makstud ohustatud tõu pidamise toetust, on üldjoontes alates 2007. a pidevalt suurenenud. 2012. a suurenes toetust saanud loomade arv peamiselt eesti raskeveo ja eesti tõugu hobuste arvelt. Ükski neljast ohustatud tõust ei ole välja jõudmas ohustatud tõu staatusest.

Tõuraamatusse kantud ohustatud tõugu loomade arvukusest annab ülevaate Tabel 48.

Tabel 48. Ohustatud tõugu loomade arvud seisuga 02.02.2012, 22.02.2013Tõud/aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Eesti hobune 1600 1788 1850 2055 2181 2299Tori hobune 1300 1365 1371 1382 1390 1350 (universaalsuuna populatsioon) - 751 755 747

726 707

Eesti raskeveo hobune 210 223 251 283 325 331Eesti maatõugu veis (üldarv) 2173 1920 1838 1515 1514 1500 (tõuraamatus reg. veised) 638 4213 688 667 678 730

Allikas: VTA

3 Siin on toodud ainult jõudluskontrolli all olevad veised

103

Hobuste puhul määrab tõunime aretusühing põlvnemise alusel, kõik antud tõugu loomad on registreeritud tõuraamatus. Veiste puhul on looma tõu määramise õigus loomapidajal looma andmeid PRIA registrisse registreerides, kuid kõik need veised ei ole kantud tõuraamatusse, kuna nad ei vasta tõuraamatusse registreerimise nõuetele. Seega on tabelis 48 maatõugu veiste kohta toodud kaks erinevat arvu - üldarv ja tõuraamatus registreeritud veiste arv. Kuigi eesti maatõugu veiste üldarv on langenud, on sealjuures tõuraamatusse kantud veiste arv veidi suurenenud.

Eesti raskeveo hobuse ja eesti hobuse arvukus on aastati tõusnud. Eesti hobuse puhul võiks öelda, et loomade arvukus on piisavalt suur, mis tähendab seda, et tootjatel ei pruugi olla oma loomi enam kuhugi müüa.

Tori tõugu hobuste puhul on lisaks tori tõugu hobuste üldarvule näidatud tabelis 48 universaalsuuna populatsiooni kuuluvate hobuste arv. Alates 2008. a jagati tõuraamat kaheks ning toetust hakati maksma ainult tori universaalsuuna populatsiooni kuuluvate hobuste kohta (tõuraamatu TA osas). Tori tõu universaalsuuna arvukus on olnud langustrendiga.

2.3.3.4 ALAMEEDE 2.3.4 KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUS

Alameetme eesmärkToetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi ‘Sangaste’ säilimine.

Alameetme rakendamineAinus toetusalune kohalik sort Eesti oludes on hetkel ‘Sangaste’ rukis. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (edaspidi SRT) rakendumisel hoitakse ära rukkisordi 'Sangaste' väljasuremine, tagatakse väärtusliku geneetilise materjali säilimine ja kohalike sortide kasvatamiseks vajaliku seemnematerjaliga varustamine. Meetme rakendamisega aidatakse kaasa geneetilise mitmekesisuse ning kultuuripärandi säilimisele ja keskkonnasõbralike viljelusmeetodite järgimisele.

Taotleja peab 5-aastase kohustusperioodi jooksul kasvatama talirukkisorti 'Sangaste' igal aastal vähemalt 5 ha. Taotleja peab kasutama külvamisel üksnes talirukkisordi 'Sangaste' sertifitseeritud seemet.

SRTks esitati taotlusi 2012 a. 47 taotlejat. Taotluse esitamisel hilinejaid ei olnud. Taotletud pind kohalikku sorti taimede kasvatamiseks kokku oli 1 118 ha.

2011. a taotletud SRTd maksti 2012. a välja summas 22 788 eurot. 2012. a toetuse määramise otsused tehakse 2013. a alguses. SRT 5-aastane kehtiv kohustus on 2012. a määramiste järgse seisuga 47 taotlejal.

104

SRT osas tehti järelepärimine 16 taotlejale põhjusel, et nad ei esitanud toetuse saamiseks vajalikke vorme või külvatud sertifitseeritud ‘Sangaste’ rukki seemnekoguste kohta etikette ja ei täitnud minimaalset külvinormi.

Külvatud seemne müügipakendi etikettide esitamata jätmise eest jäeti toetus määramata kolmele taotlejale. Ühel taotlejal vähendati toetust pinnaerinevuse eest. Kahel taotlejal vähendati toetust, kuna ‘Sangaste’ rukist oli hektari kohta külvatud vähem kui 140 kg. Kolmel taotlejal hinnati maatriksi järgi külvinormi rikkumine väheoluliseks ning toetust ei vähendatud.Kohapealse kontrollis oli 10 kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse taotlejat. Kolmel taotlejal tuvastati, et põllukultuur ei ole SRT toetusõiguslik.

Meetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012'Sangaste' rukki toetatud kasvupind on aastate kaupa võrreldes pidevalt suurenenud – 2009. a oli toetatud kasvupind 310 ha, 2010. a 655 ha, 2011. a 844 ha ja 2012 a 1 119 ha. Samuti on toetuse taotlejate arv pidevalt suurenenud, kui 2009 a taotles toetust 7 isikut või ettevõtet, siis 2012. a oli taotlejate arv suurenenud 47-ni. Toetuse taotlejate arv on võrreldes 2009. a suurenenud 6,7 korda. 'Sangaste' rukki kasvupind on võrreldes 2009. a suurenenud 3,6 korda. MAK-is 2013. a seatud eesmärgi (10 000 ha Sangaste rukkisordi kasvatamine) täitmine on ebareaalne ning põhjusi selleks on mitmeid. Näiteks kasvatatakse rukist Eestis üldse suhteliselt vähe ning väiksel pinnal kasvatamine ei taga piisavat seemnevaru. Olulist rolli rukki kasvatamisel mängivad ka ilmastikutingimused ning müügist saadav tulu. Tänu rakendatud toetusele on sordi 'Sangaste' sertifitseeritud seemne tootmine suurenenud. Paar aastat tagasi oli probleem, et kõigile ei jätkunud seemet. Samas peaaegu nullist mingile tasemele tõusmine võtab aega, kuna täna mahakülvatud seemnest saab saagi aasta pärast ja seemne konditsiooni viimine võtab samuti aega. Paljundatud seeme jõuab turule kõige varem pooleteise aasta pärast.

2.3.3.5 ALAMEEDE 2.3.5 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUS

Alameetme eesmärkPoolloodusliku koosluse toetuse (edaspidi PLK) eesmärk on tagada niitmise ja karjatamise teel Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) soodne seisund4, et seeläbi säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust.

Alameetme rakendamineKokku esitati 2012. a 936 PLK taotlust 26 576 ha kohta. 2012. a oli taotlejatel, kes võtsid PLK kohustuse 2007. a, võimalik oma kohustust pikendada kahe aasta võrra ehk 20. maini 2014. Sellist võimalust kasutasid 379 taotlejat.

4 Elupaiga ja liigi soodne seisund on määratletud Looduskaitseseaduses. Selle järgi loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja elupaiga alad levila piires on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.

105

2011. a taotletud PLK maksti 2012. a välja 4,4 mln eurot. Ühele 2010. a taotlejale maksti lisaks 104 eurot toetust. 2012. a toetuse määramise otsused tehti 2013. a alguses.

15 taotlejat esitasid avalduse PLK loobumise kohta, kuna liigniiskusest tulenevalt ei olnud võimalik nõudeid täita. Nende seas on taotlejad, kes loobusid toetuse taotlemisest kõikidele taotletud aladele, kui ka need, kes loobusid toetuse taotlemisest osaliselt. 64 taotlejat esitasid PRIA-le teatise selle kohta, et seoses liigniiskusega ei olnud neil võimalik täita niitmise/karjatamisega seotud nõudeid. Sellistele taotlejatele, kes 2012. a ei saanud olenevalt asjaoludest täita niitmise või karjatamisega seotud nõudeid, ei ole lubatud maksta PLK täies ulatuses. Küll on aga võimalik toetust maksta osaliselt, arvestades seda, mil määral on kohustust täidetud. Lisaks 18 taotlejat ei olnud läbinud kohustuslikku poolloodusliku koosluse hooldamise koolitust.

Eelnevast tulenevalt vähendati kõnealuse 64 PLK taotleja toetussummat, arvestades täidetud kohustuse ulatust ja hinnates nõude rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Seejuures arvestati kergendava asjaoluna ka taotleja teavituses esitatud selgitustega, k.a liigniiskuse aspekti.

Aastal 2012. oli keskmisest rohkem probleeme nendega, kes suurendasid oma kohustusalust maa pindala üle määruses sätestatud piiri – kokku oli selliseid juhte 29. Nimelt alates 2012. a võisid PLK taotlejad suurendada oma kohustusealuse maa pindala kuni 30% või kuni 2 ha. Kui taotleja kohustus algas ülevõtmise teel, siis puudub taotlejal õigus kohustust suurendada. Taotlejatega võeti ühendust ning paluti lubatud piiri ületavas osas taotluselt pind maha võtta, kuid järelepärimistele ei vastanud 2 toetuse taotlejat.

2012. a määramiste järgse seisuga on kehtiv PLK toetuse kohustus 862 taotlejal. 63-l taotlejal lõppes kohustus seoses kohustuseperioodi lõppemisega.

Kohapealse kontrolli läbiviimise periood oli 1. juulist 15. novembrini, kokku kontrolliti 83 PLK taotlejat. Kohapealset kontrolli viib läbi delegeerimise alusel Keskkonnaamet (edaspidi KA), kes kontrollib PLK toetusõiguslikkuse nõudeid, baas- ja täiendavaid nõudeid.

Kontrollides tuvastatud rikkumiste peamiseks põhjuseks olid erandlikud ilmastikuolud, erakordselt sademeterohke hooldamistööde tegemise periood - koosluse tähtajaks nõuetekohaselt mitte hooldamine tuvastati 40 taotleja majapidamises. Rikkumiste põhjustena võib tuua ka taotlejate teadmatust nõuete osas - kahel juhul oli antud poollooduslikul kooslusel loomadele lisasööta. Kahel taotlejal puudus põlluraamat ning kahe taotleja taotletud poollooduslikul alal puudus visuaalne piir. Kaks taotlejat oli hekseldanud poolloodusliku koosluse ala KA loal. Kahel juhul leiti, et taotletud ala ei ole PLK toetusõiguslik, sest kindlakstehtud ala pind on alla 0,1 ha. Ühel juhul tuvastati, et poollooduslik kooslus ei olnud niitmise ja karjatamise teel hooldatav, ühel juhul oli taotleja kahjustanud poollooduslikku kooslust. Ühel juhul puudus taotlejal maa kasutamise õiguslik alus.

106

Alameetme sisuline progress aastatel 2007–2012Toetuse taotlusi on vastu võetud 2007. a alates. Poollooduslike koosluste hooldamise toetamiseks on MAK-I eelarve kohaselt aastateks 2007–2013 kavandatud 3,8 mln eurot aastas. Tulenevalt taotlejate arv ja pinna suurenemisest, on tõusnud ka toetuste maksmise summad aastati alates meetme avanemisest.

Hooldatud alade suurenemisega aitab meede kaasa Natura 2000 alade soodsa seisundi tagamisele. Meede aitab ka säilitada ja suurendada elurikkust ning maastikulist mitmekesisust ja mõningal määral vähendada maade mahajätmist, kuna soodustab alade jätkuvat majandamist.PLK toetuse maksmiseks eraldi tulemuslikkuse seiret läbi ei viida, nendel aladel saab muutuste hindamiseks kasutada kaudseid andmeid, peaasjalikult Keskkonnaministeeriumi koordineeritud riikliku keskkonnaseire tulemusi. PLK väärtuste ja muutuste paremaks hindamiseks võiks riikliku keskkonnaseire planeerimisel kaaluda mitme erineva seireprogrammi läbiviimist samal seirealal (näiteks samadel ranna- ja luhaniidualadel nii ohustatud taimekoosluste, kurvitsaliste ja kahepaiksete seire).

Riikliku keskkonnaseire ohustatud taimekoosluste seire (Natura 2000 kooslused) 2012. a tulemuste põhjal võib üldistada, et aruniitude püsiseirealadel märkimisväärseid liigirikkuse muutusi ei ole toimunud (puisniitude olukord on üldiselt halvenenud, kuivade ja liigirikaste arurohumaade seas on nii heas kui ka kehvemas seisukorras alasid). Luhakoosluste seisund suurematel kaitsealadel ja suuremate luhamassiivide puhul on paranev, kuid väiksemaid luhtasid ei hooldata. Seiratud rannaniitudel toimus majandamine suuremal või vähemal määral või vaheldusid niidualad majandamata niitudega, enamikel juhtudel on ala väärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks vajalik majandamise (soovitatavalt karjatamise) intensiivistamine ja roo tõrjumine ühe majandamisvõttena (vt ).

Tabel 49. Alameetme 2.3.5 sisuline progress (kumulatiivselt 2007-2012)

Indikaatori-tüüp

Indikaator Mõõt-ühik

MAKs sihtmäär

Tegelik saavutustase

Tegelik saavutus-tase MAK

sihtmäärast (%)

VäljundnäitajaToetuse saajate arv Natura 2000 alal Arv 1500 916 61,10%Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura 2000 alal

hektar 35 000 24 035 68,70%

Toetatav poollooduslike koosluste pind (ha) Natura 2000 alal tüüpide kaupa

hektar

Puisniidud – 3 000

Muud kooslused–32 000

Puisniit – 651

Muu niit – 23 647

21,70%

73,90%

Tulemusnäitaja Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa elurikkusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja hektar

35 000

24 035 68,70%

107

metsanduseleLoopealsete olukord ja säilimise perspektiiv Eestis on jätkuvalt väga halb, kinnikasvamise tagajärjel hävib liigirikas rohumaakooslus – nende alade halvale seisukorrale on korduvalt juhtinud tähelepanu ka teadlased ning eksperdid.

Uute alade lisandumine PLK hooldamise toetusskeemi sõltub tihti ka sellest, kui paljusid alasid suudetakse eelnevalt toetusnõuetele vastavasse seisukorda viia (vajadusel taastada), seetõttu on oluline panustada jätkuvalt ka koosluste taastamisse (seda nii läbi teavitus- kui ka rahastamisvõimaluste). Uute alade lisandumisel peaks jälgima sidusust teiste ja juba hooldatavate aladega, et tagada liikidele liikumiskoridorid.

2.3.4 MEEDE 2.4 LOOMADE KARJATAMISE TOETUS

Meetme eesmärkMeetme eesmärk on parandada loomade heaolu, säilitada ja suurendada bioloogilist ning maastikulist mitmekesisust ja toetada loomade heaoluga ning keskkonnahoiuga arvestavat loomakasvatust.

Toetuse määr karjatatava veise ja hobuse kohta on 51,13 krooni aastas, kitse ja lamba kohta 9,20 krooni aastas.

Meetme rakendamineKokku esitati 2012. a 2 482 loomade karjatamise toetuse (edaspidi LKT) taotlust 99 331 ühiku (121 026 looma) kohta. Toetust taotleti 91 143 veise, 952 kitse, 25 505 lamba ja 3426 hobuse kohta. 2012. a taotluste kohta tehakse toetuse määramise otsused ja väljamaksed 2013. a.

2011. a esitati 2618 LKT taotlust 105 481 ühiku (126 924 looma) kohta. Toetust taotleti 97 294 veise, 3 479 hobuse, 879 kitse ja 25 272 lamba kohta. 2011. a taotluste kohta tehti toetuse määramise otsused ja väljamaksed 2012 al. LKT toetust 2011. a taotlejatele maksti 2012. a välja 5,2 mln eurot. Heakskiidetud taotluste arv oli 2546 ja heakskiidetud ühikute arv oli 102 436.

Ülevaade kontrollide läbiviimisestLKT osas tehti kõige rohkem järelepärimisi hobuste kohta, kelle andmeid pärast loomade ristkontrolli registrist ei leitud. 3 426 taotletud hobuse hulgast ei leitud registrist algselt 281 looma. Eestis sündinud hobuste andmed peavad olema kantud põllumajandusloomade registrisse ja taotleja pidi taotlusele märkima hobuse unikaalse elunumbri (edaspidi UELN). Identifitseerimisdokumendi koopiat nõuti väljaspool Eestit sündinud ja muudest riikidest Eestisse toimetatud hobuste kohta. Peamiseks puuduseks, miks UELN numbrit registrist ei leitud, oli muutunud UELN number, millest taotleja ei olnud teadlik, samuti ei teatud esitada välismaiste hobuste kohta identifitseerimisdokumendi koopiat.

Toetuse kohapealse kontrolli valimis oli 233 taotlejat. 2012 a. kontrollisid loomade karjatamise nõudeid VTA spetsialistid.

108

Toetuse vähendamise või mittemääramise põhjusteks oli taotletud ja kindlaksmääratud loomade arvu erinevus, baasnõuete või täiendavate nõuete rikkumine või ületas loomkoormus 1,4 ühikut rohumaa hektari kohta. Taotluse esitamisega hilines 71 taotlejat.

2012. a lõpetasid LKT kohustuse 72 taotlejat, asendasid kohustuse 25 taotlejat ja andsid kohustuse üle 107 taotlejat. Kohustuse lõpetamise peamisteks põhjusteks olid lõpetamine tuvastatud puuduste tõttu ja taotleja pikaajalise töövõimetuse või põllumajandusliku tegevuse lõpetamise tõttu.

Meetme sisuline progress aastatel 2007 - 2012Alates meetme avanemisest 2009. a kuni 2011. a on taotlejate arv ja taotlusel märgitud loomade arv suurenenud, 2012. a taotlejate ja taotlusel märgitud loomade arv vähenesid, eelkõige vähenes veiste arv. Loomade karjatamise toetuse 5-aastane kehtiv kohustus on 2012. a määramiste järgse seisuga 2 447-l taotlejal.

Meetme sihttasemed (2000 kohustust 80 000 karjatatava looma ühiku kohta) on praeguseks ületatud ja 2012. a enam uued taotlejad kohustust võtta ei saanud. Nelja aastaga on meetme 21,7 mln euro suurusest eelarvest kasutatud 20,4 mln eurot, mis moodustab 94% planeeritud eelarvest.

Aastate lõikes on kõige enam toetust taotletud veistele (75-80% taotletud loomade arvust aastas). Hobustele taotletud toetuse osa on olnud kuni 2,8%, kitsedel alla 1%, lammastele taotletud toetuse osa on olnud 18 – 21%. Kõigil taotlemisaastatel on toetust määratud 97 – 98% taotletud loomühikutest.

PRIA põllumajandusloomade registris olevatest veistest, kes ei ole registreeritud maheloomadena maheregistris ning kelle kohta võis taotleda loomade karjatamise toetust, karjatati 2012. a LKT raames 42%, lammastest karjatati LKT raames 89%. kitsedest 35% ja hobustest 41%. Koos maheloomadega oli karjatatud loomade osa 60% PRIA põllumajandusloomade registris olevatest loomadest. See ei tähenda, et loomi, kelle kohta ei taotleta LKT-d või kes ei ole mahetunnustatud, ei karjatata, kuid nende karjatamise kohta puudub teave. Eestis kasutatavad loomade registrid ei sisalda käesoleval hetkel informatsiooni loomade karjatamise kohta.

PMK tehtud meetme sotsiaalmajanduslik analüüs näitab, et üle poole (65%) toetussummast maksti 2011. a piimatootjatele. Loomakasvatajatele on makstud 20% ja segatootmisega tegelevad ettevõtetele 12% toetuse kogusummast aastas, 3% toetussummast on läinud neile, kelle põhiline tootmissuund on taimekasvatus. Sissetulekute struktuuris moodustas LKT toetus LKT toetuse saajatel vaid 2%.

Loomade karjatamise toetuse taotlusi on läbi aastate laekunud kõige rohkem Pärnu-, Saare- ja Raplamaalt. Kõige vähem on taotlusi esitatud Hiiu- ja Ida-Virumaal ning Põlvamaal. Kõige suuremale loomade arvule on taotletud toetust Lääne-Virumaal, Pärnu- ja Saaremaal. Kõige

109

väiksem taotletud loomade arv on olnud Hiiumaal. Kõigil neljal meetme rakendamise aastal on Lääne-Virumaal ja Järvamaal toetust saanud lü-de arvud olnud kõrged, kuid toetuse saajate arv madal. Neis maakondades on enamlevinud piimaveisekasvatus, mis on koondunud suurtootmisettevõtetesse.

Joonis 10. LKT määratud loomühikute ja kindlakstehtud karjatatavate rohumaade pinnaosatähtsus (%) kõikidest rohumaadest (sh PLK-d) valla tasandil 2012. a (LKT lü-d jakindlakstehtud rohumaa PRIA 22.02.2013; toetatud põllumajandusmaa pindala 2012. a)on näidatud kui suurt osa rohumaadest valla tasandil kasutavad LKT toetuse saajad. Kogu valla rohumaade pinna arvutamisel on aluseks võetud kõikide 2012. a toetusaluste rohumaade paiknemine põllumassiividel. Kindlakstehtud karjatatavate rohumaa pinna osatähtsuse (s.o LKT taotlejate poolt kasutatav pind valla kõikidest rohumaadest) arvutamisel kogu valla rohumaadest, on aluseks võetud PRIA kliendiregistrist tulevad tegevusvallad ja seetõttu võib osatähtsus olla pisut erinev tegelikust kohapealsest olukorrast. LKT saajate rohumaade osatähtsus oli kõrgeim Järvamaal (67%), järgnesid Lääne-Viru (47%), Saare (46%) ja Jõgeva (43%) maakond. Kogu Eestis oli 2012. a LKT saajate kasutuses 37% kõikidest rohumaadest (nii püsi- kui ka lühiajalised rohumaad sh poollooduslikud kooslused). 2011. a oli vastav näitaja 39%. LKT saajate rohumaade pind 2012. a oli 195 778 ha.

2011. a PMK poolt Järva, Pärnu ja Lääne-Viru maakonnas läbi viidud loomade karjatamise uuringust selgus, et piimaveisekasvatajad karjatasid 25% rohumaadel, kitse- ja lambakasvatajad kasutasid karjatamiseks 65% ning hobusekasvatajad karjatasid loomi 95% kõikidest rohumaadest. Piimaveisekasvatajate keskmiseks karjatamiskoormuseks oli 1,4 lü/ha, hobusekasvatajatel oli keskmine karjatamiskoormus 0,68 lü/ha, kitsekasvatajatel 1,05 lü/ha ja lambakasvatajatel 0,7 lü/ha.

PMK loomade karjatamise uuringust selgus veel, et peamised karjatamist mõjutavad põhjused on järgmised:

Ei ole piisavalt sobivaid karjamaid; Karjatamisega seotud kulud on suuremad kui saadav tulu (karjaaedade rajamise kulud on

suured); Ei olda majandusliku otstarbekuse seisukohast valmis muutma tootmistehnoloogiat, sest

kardetakse toodangu vähenemist (piimaveisekasvatajad).

110

Joonis 10. LKT määratud loomühikute ja kindlakstehtud karjatatavate rohumaade pinna osatähtsus (%) kõikidest rohumaadest (sh PLK-d) valla tasandil 2012. a (LKT lü-d ja kindlakstehtud rohumaa PRIA 22.02.2013; toetatud põllumajandusmaa pindala 2012. a)Allikas: PRIA 25.01.2013, PMK 2013

2.3.5 MEEDE 2.5 VÄHETOOTLIKUD INVESTEERINGUD

2.3.5.1 ALAMEEDE 2.5.1 KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMISE TOETUS

Alameetme eesmärk Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilimisele. Kiviaedade rajamise ja taastamise kaudu säilitatakse ja suurendatakse maastike esteetilist väärtust, luuakse elupaiku ning suurendatakse bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Kiviaedade taastamist ja hooldamist on toetatud alates 2001. a, kui meedet rakendati esmakordselt kahel pilootalal (Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas ning Jõgevamaal Palamuse vallas) põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames. MAK 2004-2006 perioodil toetati kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist üleriigiliselt. MAK 2004-2006 perioodil toetati kokku ~41 km kiviaia rajamist, ~86 km taastamist ja ~36 km hooldamist. MAK-i esimene taotlusvoor avati 2008. a.

Alameetme rakendamine Esimene kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotlusvoor toimus perioodil 22.12.2008-21.01.2009. Teine taotlusvoor toimus perioodil 02.08.2010-16.08.2010. Toetuse saamisega

111

kaasneb tootjale 5-aastane kiviaia säilitamise kohustus. Alates 2010. a ei toetata kiviaedade rajamist, vaid ainult taastamist, 2011. a taotlusvooru ei avatud.

Esimesel taotlusperioodil (2008-2009) oli toetuse määr ühe meetri 60–90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 26,20 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 36,75 eurot.Teise taotlusperioodi (2010) toetusmäärad olid vastavalt ühe meetri 60-90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 15,97 eurot ja ühe meetri üle 90 cm kiviaia taastamise eest 24,99 eurot.

Aruandeaastal toimus taotluste kolmas vastuvõtuvoor 6.-17. veebruarini PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, mille jooksul laekus 246 taotlust kogusummas 1,7 mln eurot. Enim taotlusi esitasid eraisikud (vt. Tabel 50).


Ettevõtlusvorm Esitatud taotluste arv Taotletud investeeringu maksumus


Eraisik 135 752 829 752 829FIE 82 620 438 620 438MTÜ 7 136 447 136 447OÜ 22 236 582 236 582Kokku 246 1 746 296 1 746 296

Kuna taotletud summa ületas taotlusvooru eelarvet, tehti määramisotsused hindepunktide abil moodustatud paremusjärjestuse alusel. on esitatud taotlused hindepunktide lõikes.

Aruandeaastal kiideti heaks 190 projekti summas 1,4 mln eurot.

Tabel 51. Meetme 2.5.1 3. taotlusvooru taotlused hindepunktide lõikesHindepunktid Taotluste arv5 144 253 522 221 790 54Kokku 246

Mittemääramise otsuseid tehti 55 projektile, millest 50 juhul jäi puudu eelarvevahenditest ja viiel juhul oli tegemist mitteabikõlbliku investeeringuga.

2012. a maksti toetust välja summas 578 165 eurot. Kokku on 31.12.2012 seisuga toetusi välja makstud 1,9 mln eurot, mille abil on taastatud 76 567 meetrit kiviaeda. Lõplikult on välja makstud 282 projekti 587-st.

Järelepärimisi oli 2012. a 149, peamiselt seoses abikõlblikkuse heakskiiduga.Kokku on perioodil 2007-2012 meetme 2.5.1 raames jäetud välja maksmata 273 644 eurot.

112

Teostati 139 kohapealset kontrolli – 135 investeeringu kontroll, 3 järelkontrolli ja üks artikli 27 kontroll. Negatiivse tulemusega lõppesid 49 kontrolli.

Meetme rakendamisel esinenud probleeme:Taotlejad ei vaevu määrusega ja selle nõuetega tutvuma.Kohapealses kontrollis tuvastatud kiviaia mõõdud erinevad aruandes esitatud mõõtudest.

2.3.6 MEEDE 2.7 NATURA 2000 TOETUS ERAMETSAMAALE

Meetme eesmärkToetusega aidatakse kaasa Natura 2000 erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele Natura 2000 metsaalade majandamisel saamatajäänud tulu.

Natura 2000 erametsamaa toetusel (edaspidi NAM) on kaks erineva toetusmääraga gruppi:1. piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal (st Natura 2000 võrgustiku ala, kus pole

veel piiranguvööndit, sihtkaitsevööndit ega hoiuala, aga selle moodustamine on algatatud) asuva ühe hektari metsaala kohta 60,08 eurot aastas;

2. sihtkaitsevööndis 109,93 eurot ha kohta aastas.

NATURA 2000 aladNatura 2000 võrgustikus oli toetusõiguslike metsaalade pindala 2012. a kokku 82 139 ha, sellest sihtkaitsevööndisse (edaspidi SKV) jäi 13 415 ha ning piiranguvööndisse (edaspidi PV) 68 723 ha (EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaregister 22.02.2013 andmetel).

Meetme rakendamineEMK võttis 2012. a NAM taotlusi vastu 2. maist kuni 21. maini, hilinenud taotluste vastuvõtmine toimus 22. maist kuni 15. juunini. NAM taotlusi laekus 4776 (sh ei loeta kustutatud, annulleeritud, menetlus lõpetatud seisundiga taotlusi), mis on 25 taotlust vähem võrreldes 2011.a esitatud taotluste arvuga. 2012.a taotlejatest 4049 on taotlenud NAM toetust ka 2011.a, 2868 taotlejat 2010.a, 1898 taotlejat 2009.a ning 1413 taotlejat 2008.a.

2012. a määrati ja maksti välja toetus 2011. a esitatud NAM taotlustele. 2011. a esitati kokku 4801 taotlust (sh ei ole annulleeritud, kustutatud, menetlus lõpetatud seisundiga taotlused). Deklareeriti 55 151 ha, millest sihtkaitsevööndis 9 900 ha ja piiranguvööndis 45 252 ha). Toetuse määramise otsused tehti 4 737 taotlusele. Nendest täieliku rahuldamise otsuse sai 4 128 ja osalise rahuldamise otsuse 609 taotlust. Määratud pindalaks (st pindala pärast pindala vähendamisi) oli 54 262 ha.

2012.a maksti toetust 2011.a taotlusvooru taotlustele kokku summas 3,7 mln miljonit eurot. Enim maksti toetust Harjumaale, millele järgnesid Võru, Pärnu- ja Valgamaa.

2011. a esitatud NAM taotluste peamised toetuse vähendamise põhjused: vähendamine taotluse hilinenud esitamise eest; kohapealse kontrolli vähendamised pindalaerinevuste eest (üledeklareerimine);

113

kohapealsetel kontrollidel põhinevad muud vähendamised (metsaala piirid on tuvastamata).

KKI teavitas EMK-d isikutest, kes on NAM taotluse esitamise kohustuseaasta jooksul rikkunud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid ning kelle suhtes on tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus. NAM taotlejate hulgas tuvastati 9 looduskaitseseaduse ja/või metsaseaduse rikkujat.

2012. a hilinesid taotluse esitamisega 363 NAM taotlejat. Keskmiselt hilineti 5,7 tööpäeva, kõige rohkem hilineti 19 tööpäeva.

NAM taotlejate arvust, taotletud pindadest ja makstud toetuse summadest taotlusvoorude lõikes annab ülevaate Tabel 52. Iga taotlusvooruga on NAM taotlejate arv märgatavalt suurenenud.

Nelja taotlusvooru (2008., 2009., 2010. ja 2011. taotlused) kohta kokku on makstud NAM toetust 10,9 mln eurot.

Tabel 52. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlemine ja maksmine. (Taotlusvooru taotlustele makstud summad, millest on välja arvatud taotlejatelt tagasinõutud summad, seisuga 31.12.2012)

Aasta Taotlejate arvTaotletud pind

(ha)Heakskiidetud taotluste arv

Taotlusvooru taotlustele makstud

summa (eur)2008 1 902 27 379 1 811 1 640 1502009 2 379 35 779 2 356 2 414 2902010 3 487 45 762 3 452 3 104 3272011 4 801 55 151 4 737 3 724 0422012 4 776 56 399 0 0Kokku 10 882 809

Allikas: EMK andmed

2012. a tehti taotlejatele 546 järelpäringut, peamised põhjused olid: koos taotlusega pole esitatud määrusega nõutud dokumente (metsaalade

keskkonnaregistri kaardid, kaasomanike nõusolek taotuse taotlemiseks, esindamisõigust tõendav dokument);

dokumendid pole korrektselt täidetud või korrektsel vormil (taotlus või metsaalade kaardid on allkirjastamata; taotlusel on täidetud andmed füüsilise isiku ja FIE kohta ning pole võimalik saada aru, kummana ta soovib toetust taotleda; taotleja esitab mitu identset taotlust erinevate kanalite kaudu (e-post, post, e-PRIA);

täitmata on nõuded toetuse taotlemise kohta (toetust taotletakse metsaaladele, mis pole keskkonnaregistri kaardil või taotleja omandis).

114

Meetme 2.7 otsuste kohta esitatud vaided ja kohtuasjad2012. a esitati 10 vaiet, millest 6 rahuldati kas täielikult või osaliselt ning 4 jäid rahuldamata. Vaietes käsitletud teemad: piirimärkide tuvastamine, pindala erinevused, kaardiprobleemid, taotlemine poolloodusliku koosluse aladele. Kõik vaided esitati 2011. a taotlusvooru otsuste kohta.Toimus ühe kaebuse menetlus ringkonnakohtus, apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Samas asjas võttis hiljem ka riigikohtu halduskolleegium vastu määruse, millega kaebus jäeti käiguta.Meetme 2.7 taotlustes kohapealse kontrolli tulemusena avastatud puudused

NAM toetuse 2012. a vastuvõetud taotluste kohapealse kontrolli raames kontrolliti 295 taotlust, mis hõlmavad 1 046 metsaala taotletud kogupindalaga 4580 ha. Seega kontrolliti kohapeal 6% toetuse taotlejatest, kellele kuulub 8% taotletud pindalast. Kohapealse kontrolli tulemusena kindlaksmääratud toetusõiguslik kogupindala on ca 4 498 ha. Kohapealse kontrolli välitööd on lõpetatud seisuga 31.12.2012.

2012. a kontrolli tulemusena tuvastatud peamised rikkumised: toetusõiguslik metsaala pindala ei vasta taotluses näidatule 119 taotluse 216 metsaala

osas; toetust taotletakse väiksemale kui 0,3 ha suurusele metsaalale 46 taotluse 78 metsaala

osas; ühe või mitme metsaala piiripunktid on tuvastamata 76 taotluse 124 metsaala osas

(tuvastamata katastriüksuse piirimärkidega ühtivad metsaala piiripunktid);

Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumise kahtlusi ei tuvastatud.

Meetme sisuline progress aastatel 2007 – 20122012. a (2011. a taotlejad) oli 1 155 NAM saajat, kes kasutasid põllumajandusmaid ja olid taotlenud 2011. a erinevaid toetusi kokku 55 760 ha. Nende seas oli PKT saajaid 365 ja Natura 2000 toetust põllumajandusmaale saajaid 587. Poollooduslikke kooslusi hooldasid PLK-ga 250 NAM saajat (PLK toetusalune pind 5 441 ha). KSMi kohustus oli 80 metsaomanikul (28 245 ha KSM pinda) ja MAHE saajaid 91(8 293 ha mahe pinda).

509 NAM toetusesaajatest 90% (4 284) olid füüsilised isikud, 5% (243) FIEd ja alla 5% juriidilised isikud (210). Ettevõtlusvormi märkis taotlusele NAM taotleja ise, mis tähendas seda, et sama isik võis NAM taotlejana olla füüsiline isik, kuid PRIAs teisi toetusi taotledes olla FIE. Füüsiliste isikute seas on tõenäoliselt palju neid, kelle sissetulek tuleb teistes tegevusvaldkondades kui põllumajandus.

2011. a NAM toetuse saajatest kasutas põllumajandusmaid üks-neljandik, 2010. a aga üks-kolmandik. Majanduslikke suurusklasse (tuhat eurot) analüüsides oli NAM saajatest 67% majanduslik suurus ja tootmistüüp määramata (2010. a oli 64% määramata). Sarnaselt 2010. a oli 14% NAM toetuse saajaid majandusliku suurusega alla 2 000 euro. 5% jäid suurusklassi 2 000 -< 4 000 eurot ja üle 4 000 euro suurusklassides kokku oli 14% NAM toetuse saajatest. NAM saajate sissetulekute analüüsimisel on kasutatud FADN valimi 40 ettevõtte andmeid, kes

115

esindasid NAM saajatest 14% (386 ettevõtet suurusklassiga üle 4 000 euro). 2011. a kohta. 2011. a oli NAM tootjal keskmiselt kasutada 219,9 ha maad (sellest rendimaa 110,9 ha), Eesti keskmisel tootjal 115,5 ha. NAM tootjate sissetulekutest moodustasid 42% loomakasvatustoodangu müük, mis 2010. a võrreldes oli suurenenud 2 korda (v.t Joonis 11).

Taimekasvatustoodangu müügist saadud osa sissetulekutes oli 25% (2010. a 32%). Samuti oli vähenenud toetuste osa võrreldes aasta varasemaga, 2011. a moodustasid toetused 28% (2010. a 40%). Toetustest 65% moodustasid muud toetused ja 2. telje toetused 35%.

Teise telje toetustest kõige suurema osa sissetulekusse andis KSM (16%), PLK, LKT ja MAHE oli 3%, NAM 2% ja NAT 1%.

Ettevõtete kasumlikkust ja jätkusuutlikkust iseloomustab põllumajandusmaa ha kohta välja arvestatud netolisandväärtus (NLV), ettevõtjatulu ja arvestuslik netokasum (ANK). NAM tootjate netolisandväärtus (näitab ettevõttes loodud lisandväärtust, mida arvutatakse kogutoodangust vahetarbimise ja kulumi mahaarvamisel ning toetuste (va investeeringutoetused) ja maksude lisamisel) oli 2011. a 290 eurot/ha (2010. a 206 eurot/ha). NAM tootjate ettevõtjatulu oli 204 eurot/ha (2010. a 208 eurot/ha).

Arvestuslik netokasum oli 2011. a 140 eurot/ha (2010. a 154 eurot/ha), mis on NAM puhul sarnane KSM-ga (141 eurot/ha) võrreldes teise telje toetuste saajatega. Arvestuslik netokasum on näitaja, mille puhul arvestatakse tasustamata tööjõu kulu tasustatud tööjõu palgakulu tasemel ehk antud meetme puhul on tasustamata tööjõu osa suhteliselt väike ja seetõttu on ka selle mõju arvestuslikule netokasumile väike. 25% NAM saavatest põllumajandustootjatest ei teinud üldse investeeringuid (euro/TJÜ). Peaaegu pooled tegid üle 10 000 euro suuruseid investeeringuid.

116

25%

42%

6%

3%16%7%

3%0,1%3%

1%2%

65%28%

Taimekasvatustoodangumüük Loomakasvatustoodangumüük

Muud sissetulekud

Toetused v.ainvesteeringuteleMAHE

KST/KSM

ESA

PLK

OTL

LKT

NAT

NAM

Muud toetused

2011

201032%

20%8%

6%17%

8%

7%

0,2%2%

1% 3%

56%

40%

Joonis 11. 2010. ja 2011. aastal NAM toetust saanud põllumajandustootjate sissetuleku struktuur (PMK 2012a ja PMK 2012b,).Allikas: FADN, PMK püsihindamise aruanne

117


Maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamisele on suunatud MAKi 3. telg, selleks toetatakse külade uuendamist ja arendamist ning maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamist. Kolmanda telje raames kavandatavate meetmete abil saavutatakse eesmärgid läbi kogukonna aktiivsuse suurendamise ning mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamise. Maapiirkondades parendatakse ning ajakohastatakse külade infrastruktuuri, kultuuri- ja arhitektuuripärandit ning ühishooneid ja mitmekesistatakse sealset ettevõtlust mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

2012. a toimus MAKi 3. telje raames ainult meetme 3.1 taotlusvoor, kus võeti vastu 348 taotlust toetussummas 25,2 mln eurot, mille abil plaanitakse teha investeeringuid 56,4 mln euro ulatuses. Meetmete 3.2 raames taotlusvooru 2012. a ei toimunud.

Aruandeperioodil kiideti heaks 150 projekti toetussummas 11 mln eurot, millest enamuse moodustasid meetme 3.1 projektid: 149 meetme 3.1 projekti toetussummas 10,98 mln eurot ning üks meetme 3.2 projekt toetussummas 23 282 eurot.

Toetusi maksti välja 535-le projektile toetussummas 26 mln eurot, millest 20,4 mln eurot eraldas EL ja 5,7 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Meetme 3.1 raames maksti 205-le projektile välja 11 mln eurot toetusi ning meetme 3.2 raames maksti 330-le projektile välja 15 mln eurot toetusi. (vt lisa 3 tabel 1).

Kokku laekus programmiperioodil 2007–2012 MAK 3. telje raames 3 972 taotlust toetussummas 252,6 mln eurot. Meetme 3.1 raames laekus 1 708 taotlust toetussummas 153,6 mln eurot ning meetme 3.2 raames laekus 2 264 taotlust toetussummas 99 mln eurot. Heakskiidu otsuse on saanud 2006 projekti (so 50% kõigist laekunud taotlustest) toetussummas 120,5 mln eurot. Meetme 3.1 raames on 1 708-st taotlusest heakskiidu otsuse saanud 761 projekti toetussummas 66 mln eurot ning meetmete 3.2 ja 3.2.2 raames on 2 264-st taotlusest heakskiidu otsuse saanud 1 245 projekti toetussummas 54,5 mln eurot.

Programmiperioodil 2007–2012 on 1 695-le projektile teostatud väljamakseid kogusummas 86,96 mln eurot, millest 38,6 mln eurot on makstud meetme 3.1 547-le projektile (täidetud 58% ülesvõetud kohustustest) ja 48,4 mln eurot meetmete 3.2 1 148-le projektile (täidetud 89% ülesvõetud kohustustest). Kolmanda telje raames on ülesvõetud kohustustest kuue aasta jooksul väljamakstud 72%. (vt lisa 3 tabel 2)

118

2.4.1 MEEDE 3.1 MAJANDUSTEGEVUSE MITMEKESISTAMINE MAAPIIRKONNAS

Meetme eesmärkMeetme üldeesmärk on maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Meede 3.1 jaguneb kaheks alameetmeks: 1) alameede 3.1.1 – mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, kus sihtgrupiks on põllumajandustootjad. Alameetme 3.1.1 spetsiifiline eesmärk on põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust; 2) alameede 3.1.2 – mikroettevõtete arendamine, kus sihtgrupiks on mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga tegelevad mikroettevõtjad. Alameetme 3.1.2 spetsiifiline eesmärk on kohalikul ressursil põhineva, maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega seotud mittepõllumajandusliku mikroettevõtluse arendamine.

Meetmes on projektid jagatud kahte kategooriasse:1) väikeprojektid, kus toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil on kuni 100 000 eurot;2) suurprojektid, kus toetuse minimaalne suurus algab 100 000 eurost ja maksimaalne suurus ühe taotleja kohta programmiperioodil ulatub kuni 300 000 euroni.

Väike- ja suurprojektid erinevad üksteisest nii sisu, projektide tegevusvaldkondade kui ka toetuse taotlejale ja saajale sätestatud nõuete poolest. Tulenevalt meetme üldeesmärgist on suurprojektide eesmärgiks põllumajandustootmise mitmekesistamine ja maaettevõtluse arendamine läbi bioenergiaalaste ja muude innovaatiliste investeeringute, mille kaudu soodustatakse muuhulgas ka keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut ja meetme üldeesmärgist tulenevalt paremate töökohtade loomist.

Meetme rakendamine2012. a toimus 17. augustist kuni 31. augustini väikeprojektide taotluste vastuvõtt (meetme VI taotlusvoor), mille raames laekus 348 taotlust toetussummas 25,2 mln eurot. Toetust taotleti ligikaudu 2 korda rohkem kui meetme eelarvemaht seda heaks kiita võimaldab. Põllumajandustootjad ehk alameetme 3.1.1 esindajad esitasid 104 projekti toetussummas 7,1 mln eurot ning mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjad ehk alameetme 3.1.2 esindajad 244 projekti toetussummas 18 mln eurot (vt lisa 3 tabel 1). Esitatud projektide kaudu planeerivad ettevõtjad maapiirkonnas ellu viia investeeringuid koos omapoolse finantseeringuga 56,4 mln euro ulatuses (vt lisa 3 tabel 4).

Enim väikeprojekti taotlusi laekus Harju- ja Tartumaa ettevõtjatelt – vastavalt 77 ja 53 projekti (vt lisa 3 tabel 3). Kaks kõige populaarsemat tegevust, mille kohta väikeprojektide raames toetust taotleti oli ehitise ehitamine ning masina ja seadme ostmine ja paigaldamine – vastavalt järjekorrale 385 taotletud tegevust toetussummas 17,9 mln eurot ning 359 taotletud tegevust toetussummas 7,1 mln eurot (vt lisa 3 tabel 5).

119

Peamisteks väikeprojekti toetuse taotlejateks ettevõtlusvormi alusel olid osaühingud, kellede projektid moodustasid aruandeaastal 86% kõigist esitatud projektidest. 13% projektidest olid esitatud FIE-de poolt ning lisaks oli ka 1 AS-i, 1 tulundusühistu ja 1 usaldusühingu poolt esitatud projekt.

Aruandeaastal toimus 2011. a väikeprojektide taotlusvooru (meetme V taotlusvooru) raames vastuvõetud 388 taotluse abikõlblikkuse kontroll, hindamine ja heakskiit. Toetust taotleti ligikaudu 2,5 korda rohkem kui meetme eelarvemaht seda heaks kiita võimaldas. Aruandeaastal vastu võetud väikeprojektide analüüs ja heakskiit toimub 2013. a.

Kokku kiideti aruandeaastal heaks 147 väikeprojekti (so 38% esitatud taotlustest) toetussummas 10,8 mln eurot, millede kaudu kavandavad ettevõtjad maapiirkonda investeerida 24,3 mln eurot koos omapoolse finantseeringuga (vt lisa 3 tabel 4). Lisaks kiideti aruandeaastal heaks ka kaks 2010. a suurprojekti taotlusvooru raames esitatud taotlust. Aruandeaastal heakskiidu saanud 149st projektist 66 oli põllumajandustootjate ja 83 mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjate poolt esitatud projektid (vt lisa 3 tabel 1).

Maakondlikus võrdluses aruandeaastal heakskiidetud projektide arvust lähtuvalt oli esimesel kohal Tartumaa ettevõtjad: heakskiidu otsuse said 33 esitatud projekti toetussummas 2,3 mln eurot. Tartumaa ettevõtjatele järgnesid Harjumaa ja Saaremaa ettevõtjad, vastavalt järjekorrale 30 projekti toetussummas 2,7 mln eurot ning 26 projekti toetussummas 2,1 mln eurot (vt lisa 3 tabel 3).

Heakskiidetud projektide raames eraldati suurimad toetussummad ehitise ehitamiseks (9 mln eurot 160 toetatud tegevuse jaoks). Masinate ja seadmete ostmiseks ning paigaldamiseks (117 toetatud tegevuse jaoks) eraldati 1,9 ml eurot. (vt lisa 3 tabel 5).

Aruandeaastal said mittemääramise otsuse 252 taotlust (vt lisa 3 tabel 3). 87% mittemääramistest olid tingitud taotlusvooruks ettenähtud eelarveliste vahendite piirangust. Taotluste rohkuse tõttu ei jagunud kõikide esitatud taotluste heakskiiduks eelarvelisi vahendeid, mistõttu toetusi määrati parimatele nõuetele vastavatele projektidele hindepunktide põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel. 9% mittemääramistest olid seotud mitteabikõlbliku investeeringuga. Ülejäänud mittemääramised olid seotud meetme raames sätestatud nõuetele mittevastamisega, taotluste puuduliku vormistamisega ja järelkontrolli käigus selgunud asjaoludega.

2012. a maksti 205-le projektile välja toetusi 11 mln eurot, mille abil on maapiirkonnas teostatud investeeringuid 23,5 mln euro ulatuses (vt lisa 3 tabel 3). Välja makstud toetussummast eraldas 8,3 mln eurot EL ja 2,8 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik.

Kontroll, järelpärimised, vaided, kohtulahendid2012. a teostati 262 kohapealset kontrolli: 11 eelkontrolli, 217 investeeringu kontrolli, 5 järelkontrolli ja 29 täiendavat kontrolli. Negatiivse tulemusega oli 68 kontrolli. Kokku on perioodil 2007–2012 teostatud 1 274 kohapealset kontrolli. (vt lisa 7 tabel 1).

120

Aruandeaastal tehti 500 järelepärimist. Peamised järelepärimiste põhjused olid abikõlblikkuse heakskiit ja esmaste dokumentide kontroll. Perioodil 2007–2012 on kuue taotlusvooru raames tehtud 1 720 järelepärimist. (vt lisa 7 tabel 2)

2012. a esitati 45 vaiet, milledest 8 rahuldati ja 37 jäeti rahuldamata. Kõige sagedamini vaidlustati antud hindepunktide summat (28 korral) (vt lisa 7 tabel 3). 2012. a tehti meetme raames 10 kohtuotsust: 4 PRIA kasuks ja 6 taotleja kasuks (vt lisa 7 tabel 5).

Meetme sisuline progress aastatel 2007–2012Meetme 3.1 kogueelarve (avalik sektor koos EAFRD vahenditega) aastateks 2007 - 2013 on 71,4 mln eurot. Alates programmiperioodi algusest kuni 2012. a lõpuni on meetme raames toimunud 6 taotlusvooru: 14.–30. aprill 2008. a väikeprojektid; 1.–18. detsember 2008. a. suurprojektid; 31. august – 21. september 2009. a väikeprojektid; 31. august – 13. september 2010. a suurprojektide viimane taotlusvoor; 29. august – 12. september 2011. a väikeprojektid; 17.–31. august 2012. a väikeprojektide viimane taotlusvoor. Määramisotsused on tehtud viie taotlusvooru raames. Kuuenda taotlusvooru raames esitatud väikeprojektide heakskiit toimub 2013. a.

Alates programmperioodi algusest on kuue taotlusvooru jooksul kokku esitatud 1 708 taotlust toetussummas 153,6 mln eurot. Toetust on küsitud 2 korda rohkem, kui meetme programmiperioodi eelarve võimaldab heaks kiita. Põllumajandustootjate poolt on esitatud 277 taotlust toetussummas 18,9 mln eurot ning mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga tegelevate mikroettevõtjate poolt on esitanud 1 431 taotlust toetussummas 134,7 mln eurot (vt lisa 3 tabel 2). Esitatud taotluste kohaselt planeerivad ettevõtjad investeerida maapiirkonda 334,1 mln eurot. Ettevõtjate huvi investeerida maapiirkonda ja sealse ettevõtluse arengusse on suur - seda tõdeb asjaolu, et pea iga taotlusvoor on ettenähtud vooru eelarve ligi 2–3 korda üle taotletud ning meetme eelarve on võimaldanud rahuldada ainult 56% taotlustest.

Kuuest toimunud taotlusvoorust on viie raames tehtud toetuste määramise otsused. Viie vooru raames esitatud 1 360-st taotlusest on heakskiidu otsused saanud 761 projekti toetussummas 66 mln eurot (51% taotletud toetuse summast). Kõigist toetuse saajatest 82% on äriühingud, 16% FIEd ja 2% aktsiaseltsid. Toetuse saajate keskmine toetatava investeeringu summa on 182,9 tuhat eurot ning keskmine määratud toetuse summa on 86,7 tuhat eurot. Määratud toetuse summa moodustab 47% toetatava investeeringu summast.

Põllumajandustootjate poolt esitatud 173-st projektist on heakskiidu otsused saanud 136 projekti (79% esitatud taotlustest) toetussummas 9 mln eurot ning mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjate poolt esitatud 1 187-st projektist on heakskiidu otsused saanud 625 projekti (53% esitatud taotlustest) toetussummas 57 mln eurot (vt lisa 3 tabel 1 ja 2). Põllumajandusettevõtjad teevad keskmisest väiksemaid investeeringuid, toetatava investeeringu summast kõige suurem osa (17%) langeb töötleva tööstuse ettevõtjate arvele. Heakskiidetud projektide elluviimisel kavandavad ettevõtjad investeerida maapiirkonda koos omapoolse finantseeringuga 139 mln eurot. (vt lisa 3 tabel 4).

121

Analüüsides toetuse määramise tulemusi ettevõtjate põhitegevusalade lõikes järeldub, et kõige suurema osa (27%) toetuse saajatest moodustavad põllumajandusettevõtjad. Peaaegu võrdsete osatähtsustega järgnevad majutus- ja toitlusettevõtjad, töötleva tööstuse esindajad ning kaubandusettevõtjad (vastavalt 12%, 11% ja 11% toetuse saajatest). Põllumajandus- ning majutus- ja toitlustettevõtjate keskmine määratud toetuse summa ning toetatava investeeringu summa on ülejäänud tegevusaladega võrreldes märksa madalamad. Kõrge töötajate arvu poolest paistavad silma toiduainete ja jookide tootmise ettevõtjad ning madala näitajaga eristuvad ülejäänutest nõustamisega tegelevad toetuse saajad.

Kokku maksti perioodil 2007–2012 meetme raames välja toetusi 38,6 mln eurot (so 58% määratud toetussummast ja 54% meetme kogu eelarvest), millest 28,9 mln eurot eraldas EL ja 9,6 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Põllumajandustootjate poolt ülesvõetud kohustustest on täidetud 39% ning mittepõllumajandusliku tegevusvaldkonnaga seotud mikroettevõtjate poolt 62% (vt lisa 3 tabel 2).

31.12.2012. a seisuga on 761-st heakskiidu otsuse saanud projektist 429 projekti lõplikult välja makstud (so 56%). Kiiremini viiakse ellu väiksemad investeeringud. Väljamakse saanud ettevõtjate keskmine toetatav investeeringu summa on 4,3% väiksem kõigi toetuse saajate keskmisest vastavast näitajast. Kokku on perioodil 2007–2012 välja maksmata jäetud 8,5 mln eurot. (vt lisa 3 tabel 4).

Investeeringuprojektide elluviimine on toimunud aeglases tempos, mille üheks põhjuseks on majanduslangus mis on raskendanud omafinantseeringu leidmist, samuti on muutunud majandussituatsioon teinud ettevõtjad ettevaatlikumaks riskide võtmisel.

Meetme sisuline pogress aastatel 2007 - 2012Heakskiidetud taotluste alusel on kasusaajate ja toetatavate maaturismitegevuste sihttase mõlema alameetme puhul täidetud (vt. , Tabel 54). Tehtavate investeeringute maht on saavutatud alameetme 3.1.2 puhul. Tulemus- ja mõjunäitajate kohta andmed hetkel puuduvad.

Tabel 53. Alameetme 3.1.1 sihttasemete saavutamine


Saavutustase heakskiidetud

taotluste alusel

Väljundnäitaja

Kasusaajate arv 100 136Tehtavate investeeringute maht

19 173 495 eurot 19 039 462 eurot

Toetatavate maaturismi-tegevuste arv

20 58

122

Tabel 54. Alameetme 3.1.2 sihttasemete saavutamine


Saavutustase heakskiidetud

taotluste alusel

Väljundnäitaja

Kasusaajate arv 500 625Tehtavate investeeringute maht

95 867 473 eurot 120 112 317 eurot

Toetatavate maaturismitegevuste arv

250 323

Meetme 3.1 abil on märkimisväärselt panustatud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas. Meetme alusel määratud toetuse summa moodustab 12% MAKi kõigi meetmete määratud toetuse summast. Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas on vajalik, sest intensiivne tootmine koondub suurtootjate kätte. Maaelu säilimise üheks võimaluseks ongi mikroettevõtjate tegevuse mitmekesistamine. Meetme 3.1 toetuse saajad on väga erineva põhitegevusala, müügitulu ja tegutsemise ajaga - see näitab seda, et meede on mitmekesine ning maapiirkonna majandustegevuse arendamiseks on olnud võimalik toetust saada erinevatel ettevõtjatel.

2.4.2 MEEDE 3.2 KÜLADE UUENDAMINE JA ARENDAMINE

Meetme eesmärkMeetme üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduste kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab pidurdada maapiirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust ning rahvaarvu vähenemist.

2.4.2.1. ALAMEEDE 3.2.1 MAJANDUSE JA MAAELANIKKONNA PÕHITEENUSED

2.4.2.2. ALAMEEDE 3.2.3 KÜLADE UUENDAMINE JA ARENDAMINE

2.4.2.3. ALAMEEDE 3.2.4 MAAPIIRKONDADE KULTUURIPÄRANDI SÄILITAMINE JA SELLE KVALITEEDI PARANDAMINE.

Alameetmetega toetatakse MTÜd, SA ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning toetust antakse neile tegevustele, mis tavatingimustes ei tooda rahalist tulu.

Meetme (alameetmete 3.2.1, 3.2.3, 3.2.4) rakendamineAlameetmete 3.2.1, 3.2.3 ja 3.2.4 raames aruandeaastal taotluste vastuvõttu ei toimunud.

Heaks kiideti üks taotlus eelmisest 2011. a taotlusvoorust, millele määrati toetust 23 282 eurot (vt lisa 3 tabel 1). Mittemääramise otsuseid ei tehtud.

123

2012. a jooksul maksti välja 315 taotlusele 9,3 mln eurot, mille abil on teostatud investeeringuid maapiirkonnas 10,8 mln euro ulatuses (vt lisa 1 tabel 1). Suurim summa 4,4 mln eurot eraldati seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu teistele isikutele avatud olemasoleva hoone või hoone osa ehitamiseks (vt lisa 3 tabel 8).

Kogu perioodil (2007-2012) on käesoleva meetme raames tehtud väljamaksmisi summas 42,0 mln eurot, millest 31,5 mln eurot on eraldanud EL ja 10,5 mln eurot kaasfinantseerinud Eesti riik (vt lisa 3 tabel 2).

Kohapealseid kontrolle on teostatud 337: 1 eelkontroll, 317 investeeringu kontrolli, 4 järelkontrolli ja 15 täiendavat kontrolli. Negatiivse tulemusega lõppesid 45 kontrolli. Kokku on perioodil 2007–2012 teostatud 1 904 kohapealset kontrolli. (vt lisa 7 tabel 1).

Aruandeaastal tehti 275 järelepärimist (vt lisa 7 tabel 2), valdavalt seoses esmase dokumendi kontrolliga.

2012. a esitati 2 vaiet, mis rahuldati positiivselt. Lisaks tehti 2012. a tehti meetme raames 2 kohtuotsust, mis lahendati PRIA kasuks. Vaidlustati peamiselt hindepunktide määramist ja toetuse väljamaksmata jätmist seoses vajalike dokumentide esitamata jätmisega (vt lisa 7 tabel 5).

2.4.2.4 ALAMEEDE 3.2.2 EESTI LAIRIBA INTERNETIVÕRGU KATVUSE TÕSTMINE

Alameetme eesmärkAlameetme eesmärgiks on lairiba internetiühendust võimaldavate kaasaegsete järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu ühenduste loomine maapiirkondadesse, kus seni ei ole piisavalt kiiret lairiba-teenust võimaldavaid võrguühendusi.

Alameetme rakendamineAlameetme raames aruandeaastal taotlusi vastu ei võetud. Ei tehtud ka määramisotsuseid. Toimusid väljamaksed 15 projektile summas 5,7 mln eurot (vt Tabel 1). Kogu perioodi jooksul on välja makstud 17 projektile 6,4 mln eurot, millest 5,8 mln eurot on eraldanud EL ja 636 641 eurot kaasfinantseerinud Eesti riik (vt lisa 3 tabel 2). 31.12.2012 seisuga on kõik meetme käigus määratud toetused ka välja makstud (vt lisa 3 tabel 10).

Kohapealseid kontrolle ei teostatud. Teostati kolm esmase dokumendi kontrolli järelepärimist (vt lisa 7 tabel 2).

124

Tabel 55. Alameede 3.2.2 Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine tegevuste lõikes 2012. a

Tegevus

Maksmine

Tegevuste arv

Investeeringu maksumus

Väljamakstud toetuse summa

Investeeringuobjekti ehitamine 17 5 381 375,08 4 831 207,51Investeeringuobjekti projekteerimine 17 794 545,39 713 406,95Investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus 16 2 160,00 1 939,20

Omanikujärelevalve tegemise maksumus 16 53 493,00 48 023,13Projektijuhtimise maksumus 16 154 300,00 138 527,28Kokku 82 6 385 873,47 5 733 104,07

Meetme (alameetmete 3.2.1, 3.2.2, 3.2.3, 3.2.4) sisuline progress aastatel 2007–2012Meetme 3.2 kogueelarve (avalik sektor koos EAFRD vahenditega) aastateks 2007–2013 oli 54 mln eurot sh alameede 3.2.2 6,4 mln eurot.

Meetme 3.2 (alameede 3.2.1, 3.2.3 ja 3.2.4) raames on toimunud programmiperioodi jooksul 4 taotlusvooru:

1) Esimene taotlusvoor: 26.11.2007–19.12.2007;2) Teine taotlusvoor: 22.12.2008–28.01.2009;3) Kolmas taotlusvoor: 28.12.2009–25.01.2010;4) Neljas taotlusvoor: 14.02.2011–28.02.2011.

Alameede 3.2.2 (Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmine) rakendamisega alustati 2011. a ning taotluste vastuvõtt toimus 02.05-04.07.2011.

Alates programmiperioodi algusest on nelja taotlusvooru jooksul kokku esitatud 2 247 taotlust (v.a alameede 3.2.2) toetussummas 92,7 mln eurot. Alameede 3.2.2 raames esitati 17 taotlust toetussummas 6,4 mln eurot. Esitatud taotluste kohaselt planeeriti investeerida maapiirkonda 113,2 mln eurot ning alameede 3.2.2 raames 7,1 mln eurot.

Nelja vooru raames esitatud nõuetele vastavast 1 452-st taotlusest on heakskiidu otsused saanud 1 228 projekti toetussummas 48,1 mln eurot (52 % taotletud toetuse summast).

Külade arendamiseks määratud abikõlblik maksumus oli 31.12.2012 seisuga 64,2 mln eurot, millest määratud toetuse summa moodustas 85% (54,5 mln eurot). Väljamakstud toetuse summa moodustas määratud toetuse summast 89 % (48,4 mln eurot) ehk suurem osa investeeringuid on elluviidud. Alameetme 3.2.2 (maaelu edendamise lisaraha) määratud toetuse summa moodustas meetme 3.2 määratud toetuse summast 12 % (6,4 eurot), millest välja maksti 6,4 eurot (13 % meetme 3.2 väljamakstud toetuse summast).

125

Lõplikult on välja makstud nelja taotlusvooru lõikes 1037 projekti (vt lisa 3 tabel 7), mis moodustab 84 % heakskiidetud taotlustest.

Joonis 12. Meetme 3.2 raames väljamakstud toetuse summa ja toetuse saajate arv maakondade lõikes (EMÜ 2012. a püsihindamise aruanne)

Kõige aktiivsemad investeeringute elluviijad asusid väljamakstud toetusesumma alusel Harjumaal (5,46 mln eurot), Pärnumaal (4,31 mln eurot) ja Lääne-Virumaal (4,30 eurot). Vähemaktiivsemad investeeringute elluviijad asusid Valgamaal (väljamakstud toetuse summa oli 2,23 mln eurot). Väljamakstud toetuse summa maapiirkonna elaniku kohta oli aga kõrgeim Hiiumaal ja Läänemaal ning madalaim Harjumaal. (vt Joonis 12).

Välja maksmata on jäänud 1,7 mln eurot (vt lisa 3 tabel 7). Ligikaudu 80% juhtumitel on põhjuseks osaline või täielik loobumine investeeringu elluviimisest ning kuludokumentide mitteesitamine. Investeeringu teostamisest täies ulatuses on loobunud 13 taotlejat.

Meetme 3.2 määratud toetuse summast moodustas eelkõige (93%) MTÜde toetamine seltsimaja, kultuurimaja vms olemasoleva hoone või hoone osa ehitamisel. Üksikutel juhtudel saadi toetust ka alameetmesse 3.2.1 (peamiselt avatud infopunkti olemasoleva hoone ehitamiseks) ja alameetmesse 3.2.4 kuuluvatele tegevuste elluviimiseks – peamiselt hoonete lammutamiseks.

Kõige suurema osa tegevustest moodustasid ettevalmistavad tööd (33%), seltsimaja vms ehitus (24,0%), mänguväljaku vms vaba aja veetmise rajatise (24%) ning rahvariiete, sporditarvikute

126

vms soetamine (15%). Tegevustele, mis seostusid avatud infopunkti, teeninduspunktiga, hoone lammutamisega või lairiba investeeringutega, saadi toetust harvem. Kõige suurema osa toetatava investeeringu summast moodustas seltsimajade vms ehitus (31,5 mln eurot) ning võrgu ja/või süsteemiga liitumise tasud (21 700 eurot).

Keskmisest kulukamad tegevused külade arendamisel olid lairiba internetivõrgu katvuse tõstmisega seotud tegevused (alameede 3.2.2), mille ühe objekti ehituse maksumus oli keskmiselt 0,314 mln eurot, multifunktsionaalse teeninduskeskuse (ühe objekti ehitus maksis keskmiselt 47 500 eurot) ning seltsi-, kultuurimaja, spordisaali vms (ühe objekti ehitus maksis keskmiselt 36 100 eurot) ehitamine.Alameetme 3.2.3 sihttasemed olid kõik üle 100% täidetud. Alameetme 3.2.4 sihttasemetest on suures osas täitmata toetatud tegevuste arvu sihtase ning vähesel määral täitmata likvideeritud põllumajandushoonete sihttase. Alameetme 3.2.2 puhul oli sihttase üle 100% täidetud loodavate töökohtade osas (loodavate töökohtade arv EiWin projekti raames 459) ning internetiga seotud investeeringutest kasusaava elanike arvu osas oli sihttase täidetud 54% (vt Tabel 56).

Alameetmete lõikes oli vaadeldaval perioodil (2008–2012) enim heakskiidetud taotlusi alameetmes 3.2.3 (külade arendamise tegevused), moodustades kogu meetme 3.2 heakskiidetud taotlustest 90% ning toetatav investeeringu summa moodustas 82% kogu meetme 3.2 toetatavast investeeringu summast.

Tabel 56. Meetme 3.2 sihttasemete saavutamine alameetmete lõikes

Meetme 3.2 alameetmed

3.2.1 3.2.2 3.2.3 3.2.4

Heakskiidetud taotluste arv 49 17 1 125 54Toetatava investeeringute summa( mln euro) 2,1 7,1 52,8 2,3Sihttaseme täitmise osakaal 75% 89% 120% 28%Kaasnevad loodavad töökohad 18,7 459,0* 172,4 10,1Sihttaseme täitmise osakaal 94% 918% 171% 101%Kasusaav maarahvastik 28 683 x 288 579 41 677Sihttaseme täitmise osakaal 48% x 481% 139%Internetiga seotud investeeringute kasusaav elanike arv 19 810 32 527 0 XInterneti püsiühenduse kasv 4% x 0 XSihttaseme täitmise osakaal 16% 54% 0 XLikvideeritud põllumajanduslike tootmishoonete arv X X X 17Sihttaseme täitmise osakaal X X X 85%Projektidega seotud külade arv X X 2 508 XSihttaseme täitmise osakaal x x 125% x* s.o hinnanguline arv, kuna alamede 3.2.2. ei loo ühtegi töökohta, vaid loob eeldused selleks.Toetatavate objektidega paranevad maapiirkondades teenused ca 349 939 inimesel ja ühe objektiga peaks teenuse kättesaadavus ja/või kvaliteet paranema ca 142 inimesel. Projektidega

127

on seotud 2 508 küla. Potentsiaalseteks investeeringuobjekti kasutajateks saavad toetuse saajate hinnangul olema seltsi või ringi liikmed, oma küla elanikud ja naaberkülade elanikud, kogu valla elanikud ja lähemal oleva linna elanikud ning turistid.

Interneti püsiühenduse teenuse kvaliteet paraneb alameetme 3.2.2 abil ca 32 527 maapiirkonna elanikulehk hinnanguliselt 14 142 leibkonnal.

Meetme 3.2 toetuse saajatest 46% leidis, et nimetatud investeeringuobjekt toob piirkonda uusi võimalusi veeta vaba aega väljaspool kodu (mänguväljaku, külakeskuse vms rajamine, seltsimaja loomine vanasse hoonesse vms). 28,1% toetuse saajatest leidis, et investeeringuobjekt muudab objekti või piirkonna atraktiivsemaks, väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning 9,0% toetuse saajatest leidis, et objekt on traditsioonide, identiteedi ja ühtekuuluvuse kandja ehk teatud hoonel või rahvapärandil on kogukonnale oluline väärtus ja kohalikke elanikke ühendav lüli.

Investeeringutega kaasnevaid töökohti planeeritakse enim luua alameetmete 3.2.2 ja 3.2.3 osas (vt Tabel 56). Meetme 3.2 kogu heakskiidetud taotlustest (1 245 taotlust) ca 14,5% osas (180 taotlust) prognoositi investeeringuobjekti valmimisega uute töökohtade loomist.

Toetuse saajate majanduskasvu antud meetme raames ei arvutatud, kuna toetuse saajatest enamuse moodustasid kolmanda sektori esindajad (93% olid MTÜd ja 3% olid SA) ning vaid 5 % olid äriühingud või FIEd.

128


2.5.1 LEADER - MEETME RAKENDAMINE

Meetme eesmärkLeader-meetme üldeesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele.

2012. a jätkus projektitoetuse taotluste vastuvõtt.

Kokku laekus perioodil 2007-2012 neljanda telje raames 6 040 taotlust kogusummas 81,7 mln eurot (vt lisa 4 tabel 2). Toetus on määratud 5 696 projektile kogusummas 77,3 mln eurot.

2012. a maksti välja 46,8 mln eurot toetust, millest 37,4 mln eurot eraldas EL ja 9,4 mln eurot kaasfinantseeris Eesti riik. Ülesvõetud kohustustest on väljamakstud 61%.

Leader-meede on EL ühenduse algatusprogramm, maaelu arengu ja kohaliku initsiatiivi edendamiseks. Eestis alustati Leader-meetme rakendamist RAK-i meetme 3.6 Kohalikul initsiatiivil põhinevate arendusprojektide elluviimine – Leader-tüüpi meetme kaudu. Taotlusvoor oli avatud 2006. a sügise alguses, mil meetme raames taotles toetust 24 kohalikku tegevusgruppi (edaspidi KTG)piirkondliku arengustrateegia koostamiseks, hõlmates 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% kogu maapiirkonna pindalast. KTG-de arv 2012. a seisuga oli 26, hõlmates 201 omavalitusüksust ning 99,9% kogu maapiirkonna pindalast (42 829,9 km2).

Leader-meetme rakendamine koosneb piirkondlike arengustrateegiate koostamisest, kohalike tegevusgruppide arendamisest ja KTG-de strateegiate elluviimisest. 2012. a jätkus KTG-de arendamine ning KTG-de poolt oma piirkonnas Leader-meetme projektitoetuste taotluste vastuvõtmine kohaliku arengustrateegia elluviimiseks.

2.5.1.1 LEADER - MEETME KOHALIKU TEGEVUSGRUPI TOETUS

Kohaliku arengustrateegia väljatöötamine (meetme kood 341)MAK perioodi algusel alustasid oma piirkondliku maaelu arengustrateegia koostamist kaks tegevusgruppi Harjumaal – MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu ja MTÜ Ida-Harju Koostöökoda. Alameede andis uutele KTG-dele võimaluse saada toetust strateegia koostamiseks, et tugevdada kohalikku kogukonda. Nimetatud kaks KTG-d esitasid ja said toetust kumbki ühele taotlusele 2008. a.

Määratud toetuse summa oli 197,8 tuhat eurot, millest 2012. a lõpuks oli välja makstud 142,3 tuhat eurot (72% määratud toetuse summast). Ülejäänud summa, so. 55,5 tuhat eurot suunati kohaliku arengustrateegia elluviimiseks nimetatud tegevuspiirkondades. Ülalnimetatud KTG-d viisid perioodil 2008–2010 läbi 104 tegevust, kus osales kokku 806 isikut.

129

KTG-de juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine (meetme kood 431)Leader-meetme alameede 431 annab KTG-dele võimaluse saada toetust kohaliku arengustrateegia täiendamiseks, strateegia meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning KTG-de arendamiseks. Kohaliku arengustrateegiate rakendamise toetust said seisuga 31.12.2012 kõik 26 KTG-s.

MAK perioodil on kogu Leader-meetme eelarve kokku 85,8 mln eurot. KTG-le ettenähtud eelarve osa tegevuskulude katmiseks moodustas 20% kogu eelarvest ehk 17,2 mln eurot. Kõige enam määrati tegevusgrupi toetust MTÜ-le Saarte Koostöökogu (1,0 mln eurot) ja MTÜ-le Tartumaa Arendusselts (1,0 mln eurot) ning kõige vähem MTÜ-le Ida-Harju Koostöökoda (392,2 tuhat eurot).

Väljamakstud KTG-de toetuse summa oli 2012. a lõpu seisuga 9,5 mln eurot (55% KTG toetuse eelarvest; vt lisa 4 tabel 2). KTG-dele määratud eelarvest oli ära kasutanud alla 50% tegevuskulude katteks määratud toetusest üheksa KTG-d ning üle 50% ülejäänud 17 KTG-d. Nii strateegia väljatöötamise, kui ka strateegia rakendamise ligi ½ kuludest moodustasid personalikulud (strateegiate väljatöötamisel 69,0 tuhat eurot ning strateegiate rakendamisel 4,6 mln eurot (vt Joonis 13).

Joonis 13. KTG-dele väljamakstud toetuse jaotumine perioodil 2008–2012 (eurot)

Strateegiate väljatöötamisel teine suurem kuluartikkel olid uuringud (moodustas 22% väljamakstud toetusest). Strateegiate rakendamisel kulutati veel: seminaridel, konverentsidel, messidel või õppereisidel osalemistele (17% väljamakstud toetusest), üld- ja sõidukuludele, sisustusele, veebilehele ja ehitamisele (14%) ning koolituste, seminaride ja infopäevade korraldamiseks ning infomaterjalidele (14%). Strateegiate väljatöötamise käigus tegevusgrupid viisid perioodil 2008–2012 läbi 3 410 tegevust, kus osales 48 151 isikut.

Aruandeaastal viidi läbi 36 kohapealset kontrolli (vt lisa 7 tabel 1) ning teostati 132 järelepärmist (vt lisa 7, tabel 2), peamiselt olid järelepärimised seotud dokumendi kontrolliga.

130

2.5.1.2 LEADER - MEETME PROJEKTITOETUS

2012. a kiideti heaks 1 506 taotlust kogusummas 17,2 mln eurot, mille abil plaaniti teha investeeringuid 25,2 mln euro ulatuses. Rahuldamata jäeti 19 taotlust. Valdavaks negatiivse otsuse põhjuseks oli mitteabikõlblikud investeeringud (11 taotlust). Muudeks põhjusteks olid ka taotleja mittevastavus meetme määruses sätestatud tingimustele ja taotluse puudulik vormistus.

Aruandeaastal maksti välja 15 mln eurot toetust (vt lisa 4 tabelid 7-9). Kokku on perioodil 2007-2012 lõplikult välja makstud 3 469 Leader-projekti toetussummas 32,4 mln eurot ehk 53% PRIA poolt heakskiidetud taotlustele määratud toetuse kogusummast 61,6 mln eurot (vt lisa 4 tabelid 12-13).

Kohaliku arengustrateegia rakendamine (meetme kood 41)Aastal 2012 jätkasid oma strateegiate rakendamist kõik 26 KTG-d. Perioodil 2009–2012 esitati KTG-dele 9 897 taotlust, nendest positiivse otsuse said 6 115 taotlust. 31.12.2012 seisuga on PRIAle esitatud 5 986 ning PRIA poolt heakskiidetud 5 642 taotlust (94% PRIA-le esitatud taotlustest; vt lisa 4 tabelis 12-13). PRIA poolt heakskiidu saanud taotlustest 52 olid koostööprojektid (nendest 33 rahvusvahelisi ja 19 siseriiklike), mille elluviijateks olid 18 KTG-d. Taotletud toetuse summa kokku oli 2007-2012 perioodil 66,0 mln eurot, millest määratud toetuse summa moodustas 61,6 mln eurot (93% taotletud summast). Välja oli makstud 37,3 mln eurot (61% määratud summast). Kõige vähem taotlusi esitati PRIAle 2009. a ning kõige rohkem 2010. a (vt Joonis 14).

Joonis 14. Leader-meetme taotluste arvu ja toetuse summa (eurot) taotluse esitamise aastate lõikes perioodil 2009–2012

Taotletud ning määratud toetuse summa oli kõige suurem 2011. a (vastavalt 19,2 mln eurot ja 18,9 mln eurot). Kogu perioodi keskmine määratud toetuse summa ühe taotluse kohta oli 10,9 tuhat eurot.

131

Toetatava investeeringu (PRIA poolt heakskiidetud taotlused) ja määratud toetuse summa maakonna alusel oli keskmisest märgatavalt suurem Harjumaal, Pärnumaal ja Lääne-Virumaal. Samad näitajad olid keskmisest märgatavalt väiksemad Hiiumaal, Valgamaal, Jõgevamaal ja Läänemaal (vt lisa 4 tabel 7). Toetuse saamise aktiivsus (PRIA poolt heakskiidetud taotlused) suurenes 2012. a võrreldes perioodiga 2008–2011 kõige enam Põlvamaal (50%), Harjumaal (48%), Raplamaal (46%), Pärnumaal (43%) ja Läänemaal (41%).

KTG-de lõikes oli 2012. a lõpuks PRIA poolt heakskiidetud kõige enam taotlusi MTÜ Tartumaa Arendusselts (436 taotlust), MTÜ Valgamaa Partnerluskogu (336), MTÜ Arenduskoda (321) ja MTÜ Raplamaa Partnerluskogu (303) tegevuspiirkonnas ning kõige vähem MTÜ Virumaa Koostöökogu (68) tegevuspiirkonnas. Keskmine toetatav investeeringu summa ühe elaniku (keskmine 0,2 tuhat eurot/elanik) kohta oli oluliselt keskmisest suurem MTÜ Saarte Koostöökogu ja MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda (0,3 ja vastavalt 0,4 tuhat eurot/elaniku kohta) tegevuspiirkonnas ja väikseim MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu tegevuspiirkonnas (95 eurot elaniku kohta).

PRIA-sse esitasid 2012. a lõpuks projektitoetuse taotlusi kokku 3 041 erinevat ettevõtjat ja organisatsiooni (5 986 taotlust). Keskmiselt taotles üks ettevõtja või organisatsioon toetust 1,97 korda. Perioodil 2009–2012 esitasid kõige enam PRIA-le taotlusi MTÜ-d (3 859 taotlust), moodustades 65% esitatud taotluste hulgast. Lisaks esitatud taotluste arvule ka muud näitajad MTÜ-de puhul olid juriidiliste vormide lõikes suurimad (vt Tabel 57). Kõige enam kasvas taotlemise aktiivsus perioodil 2009-2012 võrreldes perioodiga 2009-2011 OÜ-de osas (kasv 46%) ja FIE-de osas (kasv 41%). Lisaks eelpool toodule: keskmine toetatav investeeringu summa oli ettevõtjatel 2,3 korda suurem (27,04 tuhat eurot) kui MTÜ-l (12,1 tuhat eurot). Tegevusala (EMTAK 2008) lõikes oli kõige rohkem esindatud (toetust saanud ettevõtjad) töötleva tööstuse (16% ettevõtjatest), põllumajanduse (16%) ning majutuse ja toitlustuse sektoris (16%) tegutsevad ettevõtjad.

Kokku määrati perioodil 2009–2012 Leader-meetme raames MAK 1. telje meetmete raames toetust 191 taotlusele kogusummas 2,7 mln eurot (vt Joonis 14, lisa 4 tabel 13). Kõige suurema osatähtsuse 1. teljega seotud taotluste üldarvestuses moodustasid taotlused meetme koodiga 121 ja 123 vastavalt 1,8% ja 1% (vt lisa 1, tabel 14a). Väljamakse oli tehtud 126 taotluse (moodustades 66% heakskiidetud taotlustest) kohta toetussummas 1,6 mln eurot moodustades 59% määratud toetusest (vt lisa 4 tabel 13). MAK 1. telje raames loodi kokku 9,5 töökohta.

132

Tabel 57. Taotluste arvu ja toetuse summa (eurot) jagunemine juriidilise vormi lõikes perioodil 2009–2012

Juriidiline vormTaotluste arv

Heaks-kiidetud taotluste arv

Välja-makstud taotluste arv

Taotletud toetuse summa, eurot

Määratud toetuse summa, eurot

Väljamakstud toetuse summa, eurot

MTÜ 3 859 3 664 2 710 39 866 090 37 394 444 23 720 429OÜ 1 053 986 607 15 050 369 14 189 126 7 187 102KOV 498 469 357 5 126 326 4 766 572 3 336 428SA 287 271 184 3 339 053 3 041 296 1 819 884FIE 192 163 118 1 617 746 1 373 393 809 547Seltsing 60 57 43 213 769 193 932 132 860AS 29 25 13 666 020 540 881 203 703TÜ 7 6 5 109 531 105 371 62 484UÜ 1 1 1 2 627 2 627 2 195KOKKU 5 986 5 642 4 038 65 991 532 61 607 641 37 274 632

Heakskiidetud taotluste arv oli 3. telje sekkumisvaldkonna koodidega 5 451, mis kogu taotluste hulgast (5 642) moodustas 97% (vt Joonis 15).

Joonis 15. Perioodil 2009–2012 Leader-meetme taotluste arv ja toetatava investeeringu summad (eurot) MAK telgede ja meetme koodide (EK meetme kood) lõikes

Kokku määrati perioodil 2009–2012 Leader-meetme raames MAK 3. telje meetmete kaudu 58,9 mln eurot ehk 96% määratud toetuse mahust. Kõige suurema osatähtsuse 3. teljega seotud taotlustest (58% taotlustest) ja toetatava investeeringu summast (47% investeeringu summast) moodustasid külade uuendamise ja arendamisega seotud (meetme kood 322) projektid. Välja makstud toetuse summa 3. telje taotlustele oli 35,7 mln eurot moodustades 61% määratud toetusest (vt lisa 4 tabel 13). MAK 3. telje raames loodi 129 taotluse raames kokku 83 töökohta.

MAK 1. telje tegevustele määrati toetust kokku 2,7 mln eurot, sellest investeeringute tegemiseks 2,5 mln eurot, moodustades kogu 1. telje määratud toetuse summast 92%. MAK 3. telje

133

tegevustele määrati 2012. a lõpuks toetust kokku 58,9 mln eurot, millest investeeringute tegemiseks määrati toetust kokku 43,3 mln eurot, moodustades kogu 3. telje raames taotlustele määratud toetuse summast 74%.

Aruandeaastal teostati 1 132 kohapealset kontrolli – 25 eelkontrolli, 982 investeeringu kontrolli, 12 järelkontrolli, 90 pistelist kontrolli ja 23 täiendavat kontrolli (vt lisa 7 tabel 1). Neist negatiivselt lõppesid 85 kontrolli. Enim järelpärimisi olid seotud esmase dokumendi kontrolliga ja toetatavate tegevuste abikõlblikkuse määramisega (vt lisa 7 tabel 2). Aruandeaastal maksti MAK-i 4. telje kohta kokku PRIAle tagasi 18 969 eurot.

134

3. FINANTSILINE RAKENDAMINE

Perioodil 2007–2013 rahastatakse põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid EAFRD-st ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. 2007. a 1. jaanuaril alanud EL-i uue eelarve- ja programmiperioodi raames on Eestil võimalik MAK-i raames kasutada umbes 935 mln eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks (koos majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahenditega).

MAK-i telgedepõhist rahastamiskava kajastab Tabel 58. Majanduse elavdamise paketist lisanduvate vahendite jaotumise kohta telgede lõikes annab ülevaate Tabel 59.

Tabel 58. Telgedepõhine rahastamiskava (eurodes kogu perioodi kohta)

Telg

Avalik Sektor

Avalik sektor kokkuEAFRD kaasfinantseerimisemäär (%)

EAFRD summa

1. telg 352 705 822 75 260 707 5512. telg 328 460 344 80 267 568 2753. telg 130 310 145 75 89 189 4254. telg 85 759 063 80 68 607 250Tehniline abi 38 115 139 75 28 586 354Kokku 924 863 847 77,27 714 658 855

Tabel 59. Rahastamiskava telgede kaupa määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõike 5a kohaste lisavahendite kohta (eurodes kogu perioodi kohta)

Telg

Avalik sector

Avalik sektor kokku

EAFRD kaasfinantseerimise määr (%) EAFRD summa

1. telg 3 695 754 90 3 326 1792. telg 0 0 03. telg 6 390 912 90 5 751 8214. telg 0 0 0Tehniline abi 0 0 0Kokku 10 086 666 90 9 078 000

Lisa 6 tabel 1 annab ülevaate MAK-i rahalisest teostamisest 2012. a ning samuti kogu programmperioodi vältel kokku. Vastavalt tabelis toodule, teostati 2012. a väljamakseid rohkem kui 167 mln euro ulatuses, mis moodustab kogu perioodi eelarvest ca 18%5. Perioodil 2007–2011 maksti toetusi välja enam ca 615 mln eurot, mis moodustab kogu perioodi eelarvest 66%.

2012. a määrati toetusi taotlejatele toetussummas enam kui 171 mln eurot, millest ca 77 mln eurot 1. telje, 58 mln eurot 2. telje, 11 mln 3. telje, 17 mln 4. telje ja 7 mln eurot tehnilise abi

5 Kogu perioodi eelarvesse on sisse arvestatud ka majanduse elavdamise paketist lisanduvad vahendid.

135

meetme raames (vt lisa 6 tabel 2). Kogu perioodi eelarvest moodustab 2012. a heakskiidetud taotluste toetussumma ca 18% ja perioodil 2007–2012 heakskiidetud toetussumma 788 mln eurot ca 84% kogu perioodi eelarvest.

136

4. PÜSIHINDAMISTEGEVUSTE KOKKUVÕTE

4.1 PÜSIHINDAMISSÜSTEEMI OLEMUS

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt kehtestab iga liikmesriik püsihindamise süsteemi. Püsihindamise süsteemi eesmärgiks on uurida arengukava arengut seoses selle eesmärkidega, kasutades tulemus- ja vajaduse korral mõjunäitajaid; parandada arengukavade ja nende rakendamise kvaliteeti; läbi vaadata arengukava sisulised muudatusettepanekud ning valmistuda vahe- ja järelhindamiseks.

Püsihindamine tagab MAK-i pideva hindamise kogu programmperioodi jooksul. Alates 2008. a tuleb hindamistegevustest teavitada ka seirekomisjoni. Kokkuvõte aastase tegevuse kohta lisatakse iga-aastasele seirearuandele.

MAK 2007–2013 kohaselt teostab 2. telje meetmete püsihindamist PMK. PMK on põllumajandusministri 29. detsembri 1997. a määrusega nr 18 “Taimetoodangu Inspektsiooni ja Taimse Materjali Kontrolli Keskuse moodustamine“ moodustatud PMi valitsemisalas tegutsev ministeeriumi hallatav riigiasutus. 1., 3. ja 4. telje püsihindajaks on määratud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut (edaspidi EMÜ). EMÜ on sõltumatu avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning teised seadusega määratud ametiasutused ja isikud.

Kuna püsihindamine on pidev tegevus, siis hiljemalt 2010. a 31. detsembriks tuli läbi viia eraldi MAK-i vahehindamine, mille eesmärgiks on ettepanekute tegemine MAK-i ja selle rakendamise kvaliteedi parandamiseks. Hiljemalt 2015. a 31. detsembriks tuleb läbi viia MAK-i järelhindamine, mille käigus hinnatakse MAK-i mõju, vahendite kasutamist, maaelu arengu toetuste tõhusust ja tulemuslikkust ning tehakse järeldused maaelu arengu poliitika rakendamise kohta, sealhulgas panuse kohta EL ÜPP rakendamisse.

MAK-i vahehindaja, kes leiti riigihankega, oli Ernst & Young Baltic AS. MAK-i vahehindamine viidi läbi perioodil 17. märts kuni 31. detsember 2011. a. Vahehindamisel vaadeldi perioodi 01.01.2007–30.04.2010. Hindamine põhines EK ühise seire- ja hindamisraamistiku käsiraamatus (edapidi CMEF) toodud metoodikal. Hindamine tugines suures osas püsihindajate kogutud seirenäitajatele ja tehtud analüüsidele, kes omakorda kogusid andmeid PRIAst, äriregistrist, Eesti Statistikaametist ja muudest allikatest. Täiendavalt korraldas vahehindaja kvalitatiivse teabe kogumise eesmärgil kaks küsitlust, 70 intervjuud, viis fookusgrupi arutelu ning viis paneeldiskussiooni. Vajadusel täiendati analüüsi teiste sekundaarallikate kaudu.

MAK-i vahehindamise lõpparuanne esitati EK-le 31. detsember 2010. a. Lõpliku aruandega on võimalik tutvuda PM-i veebilehel aadressil: http://www.agri.ee/vahearuanded.

137

http://www.agri.ee/vahearuanded

4.2 MAKI 1., 3. JA 4. TELJE HINDAMINE

Alates 12. veebruarist 2009. a teostab MAK 2007–2013 1., 3. ja 4. telje püsihindamist EMÜ majandus- ja sotsiaalinsituut, kuhu on püsihindamise teostamiseks loodud eraldi üksus – maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond.

EMÜ teostab vastavalt PM-iga sõlmitud lepingule MAK 2007–2013 püsihindamist kuni aastani 2016. a.

4.2.1 PÜSIHINDAMISE TAGAMISEKS TEOSTATUD TEGEVUSED

Vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 86 lõike 1 kohaselt toimib Eestis MAK 2007–2013 seire püsihindamise süsteem. 1., 3. telje ja Leader-meetme hindamist on Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt teostatud alates veebruarist 2009. Püsihindamist viiakse läbi iga aasta kohta kokku lepitud hindamisplaani ja andmemahu osas (kokkulepitud andmed seirekoondtabelite alusel). Iga-aastane hindamisplaan kooskõlastatakse Korraldusasutuse ja kokkukutsutud MAK hindamiskomisjoni poolt. Aastaks 2013 ületas püsihindamise andmebaas finantsmajandusliku kirje osas 1 mln piiri. Aastal 2012 koostati püsihindamise raames 13 meetme rakendusanalüüs (meetme 1.1, 1.2, 1.3, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.1, 1.5.2, 1.5.3, 1.6.1, 1.7.1, 1.8, ja 3.1 viimase vooru toetuse saajate analüüsimiseks), viidi läbi kaks uuringut (Leader-meetme koolitustegevused ja Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuste mõju hindamiseks investeeringute teostamisele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele) ning tehti kaasnevaid administratiivseid tegevusi. Püsihindamist teostab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis kolm täistööajaga analüütikut ja üks osalise tööajaga analüütik. Töötajate arv on vähendatud ühe võrra.

Püsihindamise raames teostatud tegevused tagavad 2012. a püsihindamise aruande esitamise. Järjepidevus on tagatud vaatlemisel ja andmekogumisel, analüüsi aluste ja analüüsi teostamise osas ning tulemusnäitajate hindamisel.

Aruandeaastal toimunud administratiivsed tegevused:1. Aasta kohta hindamistegevuste ajaplaani koostamine ja hindamisplaani järgimine;2. Andmete kogumiseks suhtlemine erinevate osapooltega – makseasutuse ja

rakendusüksusega (PRIA), rakendusüksusega (SA Erametsakeskus), MAK korraldusasutusega, 2. telje püsihindajaga (PMK), maaeluvõrgustiku koordinaatoriga;

3. Täiendkoolitustel osalemine;4. Aastaks 2012 hindamisplaani ettepanekute tegemine ja hindamisplaani ette valmistamine.

Sh uuringute lähteülesannete täiendamine;5. Aastaks 2012 hindamisplaani kooskõlastamine (püsihindaja ja Korraldusasutuse poolt

ettevalmistatud ja kooskõlastatakse MAK hindamiskomisjoni poolt).

138

6. Aastaks 2013 ei ole planeeritud täiendavaid uuringuid. Samas on planeeritud lõpetada ökonomeetriliste mudelite töö toetuste mõju hindamiseks ja ettevõtjate jätkusuutlikkuse analüüsimiseks.

4.2.2 TEOSTATUD HINDAMISTOIMINGUD

Aastal 2012 teostatud hindamistoimingud põhinesid Korraldusasutusega kokkulepitud aastasel püsihindamise hindamisplaanil.

Hindamisplaani alusel kokkulepitud hindamistoimingutest teostati järgmised tööd:1. Teostati püsihindamise andmebaasi tehniline täiendamine ja hooldus;2. Äriregistriga seotud finantsandmete päringusüsteemi täiendamine;3. Koguti seirekoondtabelites kokkulepitud mahus andmeid PRIA andmebaasidest,

taotlustoimikutest ja äriregistri andmebaasist;4. Koostati iga-aastane püsihindamise aruanne (2011. a kohta, teostati veebruar-aprill);5. Koostati rakendatud meetmete väljundnäitajate koondaruandeid seisuga 31. märts, 30.

juuni, 30. september 2012 ning andmed esitati Põllumajandusministeeriumile;6. Perioodil jaanuar–november teostatid meetmete 1.1, 1.2, 1.3, 1.4.1, 1.4.2, 1.4.3, 1.5.1,

1.5.2, 1.5.3, 1.6.1, 1.7.1, 1.8, ja 3.1 rakendusanalüüs. Analüüsiti meetmete rakendamise tulemuslikkust viimase taotlusvooru toetuse saajate alusel meetme eesmärkidest lähtuvalt;

7. Viidi läbi meetme 3.2 kultuuripärandi säilitamist mõjutavate projektide täiendav loendamine;

8. Alates oktoobrist osaleti MAK 2014–2020 ettevalmistusprotsessis;

Uuringute teostamine: Viidi lõpuni 2011. a alustatud uuring “Meetme 1.1. uuring: “Koolitus- ja

teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu-, ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele“ (ankeetküsitlus);

Viidi lõpuni 2011. a lõpus alustatud meetme 1.2 majandus-sotsioloogiline uuring. “Kuidas väärtustada maaelu ja mis on ettevõtluseks peamised vajadused. Teostatud investeeringud ja nende otsene kasu.“ (ankeetküsitlus ja struktureeritud intervjuud);

Leader-meetme uuring: “Koolitustegevused“;Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milliseid koolitustegevusi Leader-meetme raames ellu viiakse, anda hinnang koolitustegevuste edasise toetamise vajalikkusele ja vajadusel teha ettepanekuid koolitustegevustele esitatavate nõuete täpsemaks reguleerimiseks Leader-meetme määruses. Eesmärgiks on sealhulgas teha ettepanekuid koolitustegevuste üle peetava arvestuse täiendamiseks ning anda hinnang Leader-meetme edukate koolituste seireindikaatori täitmise ja muutmisvajaduse kohta.

Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuste mõju hindamiseks investeeringute teostamisele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele. Eesmärgiks oli selgitada välja toetust saanud majutusobjektide eesmärgipärane kasutamine ning edasise toetamise vajalikkus ja tingimused.

139

Üldine eesmärk oli välja töötada ökonomeetrilised mudelid, mille abil analüüsida investeeringutoetuste mõju taime- ja loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate investeeringukäitumisele ning investeeringute mõju nende majanduslikule seisule, maakasutusele, loomade arvule ja jätkusuutlikkusele. Võrreldes seni kasutatavate analüüsimeetoditega on ökonomeetriliste meetodite abil võimalik analüüsida ka mõju suurust ning statistilist olulisust. See tõstab analüüsitulemuste kvaliteeti. Projekti lähteülesandes püstitati esimeseks etapiks järgnevad ülesanded: investeeringute ja investeeringutoetuste mõju hindamise teoreetiliste aluste läbitöötamine, Eestile iseloomuliku põllumajandustootjate investeeringukäitumise kaardistamine, andmestiku loomine perioodi 2001-2010 kohta, kirjeldavate mudelite (skemaatilised mudelid) koostamine nii toetust saanud ettevõtete kui ka toetust mitte saanud ettevõtete kohta, ökonomeetrilistest võrranditest tulenevalt seoste ning nende statistilise olulisuse hindamine.

Uuringute tulemusi

Leader-meetme uuring “Koolitustegevused Leader-meetme raames“ (sekundaarandmete, ankeetküsitluse ja struktureeritud intervjuude tulemuste analüüs).

Uuringu kokkuvõttena esitati järgmised tulemused Koolitusprojektid ja koolituse koostööprojektid moodustasid projektitoetusest PRIA poolt seisuga 12.07.2012 toetatud projektidest 16% (840 koolitusprojekti) ning määratud toetusest 9% (5,3 mln eurot). Tegevusgrupi toetusest määrati tegevusgruppidele toetust 13,8 mln euro ulatuses, millest 1/3 moodustasid koolituste, seminaride, konverentside, rahvusvaheliste ürituste vms korraldamine või nendel osalemine, infomaterjalide koostamine ning stipendiumi maksmine (määratud toetus oli 4,5 mln eurot). Arengustrateegia koostamise toetusest määrati toetust 197,8 tuhande euro ulatuses, millest 29% moodustasid koolituste, seminaride, konverentside vms korraldamine või nendel osalemine ning infomaterjalide koostamine (määratud toetus oli 57,0 tuhat eurot).

Projektitoetusest toetatud koolitusprojektidest 59% moodustasid koolitused, koolituse koostööprojektidest 44% õppereisid, tegevusgrupi toetusest finantseeritud koolitustegevusest 25% moodustasid infopäevad ja 22% koolitused ning arengustrateegia koostamise toetusest finantseeritud koolitustegevusest 37% moodustasid samuti infopäevad.

Projektide tegevuste koodidel põhineval andmete analüüsil selgus, et vaid meetme koodi 125 (põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur) sisaldavates projektides puudus viide koolitustegevustele. Ülejäänud 12 meetme koodi sisaldavate projektide tegevustes olid suuremal või vähemal määral viited koolitustegevustele olemas.

Koolitusprojektid jagati projekti tegevuste detailse kirjelduse alusel tööalasteks, vabahariduslikeks ja muu teemalisteks koolitusteks. Projektitoetusest toetatud koolitustegevusest 14% olid tööalased, 53% vabahariduslikud ning 33% muu teemalised koolitused. Koolituse

140

koostööprojektide tegevustest 32% olid vabahariduslikud ning ülejäänud tegevused muu teemalised. Tööalaseid koolitusi koostööprojektide hulgas ei tuvastatud. Tegevusgrupi ja arengustrateegia koostamise toetusest finantseeritud koolitustegevused jagati teema alusel neljaks: ameti või erialaste teadmiste ja oskuste omandamine, meeskonnaalane koolitustegevus, taotlusvoorude infopäevad ja muu teemalised koolitustegevused. Nimetatud toetustest finantseeritud tegevustest enamuse moodustasid ameti või erialaste teadmiste ja oskuste omandamisele suunatud tegevused.

Nii koolitusprojektide kui ka koolituse koostööprojektide üle poole kogumaksumusest moodustasid koolitustegevus või muu üritus (kogu koolitustegevuse maksumus oli esitatud kokkuvõtvalt). Kui koolitusprojektide teine suurem kuluartikkel oli seadmete, masinate ja tarvikute ost, siis koolituse koostööprojektide puhul oli teine suurem kuluartikkel transport. Tegevusgrupi toetusest toetatud koolitustegevuste suurimaks kuluartikliks oli muu valdkond (peamiselt majutus või majutus koos toitlustusega, 46% koolitustegevuste maksumusest) ning arengustrateegia koostamise toetusest toetatud koolitustegevuste suurimaks kuluartikliks oli transport (47% koolitustegevuste maksumusest).

Koolitusprojektide koolitustegevuste sisulisi läbiviijaid oli 762, koolituse koostööprojektide koolitustegevuste sisulisi läbiviijaid oli 22, tegevusgrupi toetusest finantseeritud koolitustegevuste sisulisi läbiviijaid oli 52 ja arengustrateegia koostamise toetusest finantseeritud koolitustegevuste sisulisi läbiviijaid oli 11 asutust, organisatsiooni või ettevõtet. Kõikidest koolitustegevuste sisulistest läbiviijatest ligi pooled olid mittetulundusühingud. Koolitusprojektide koolitustegevuste sisulistest läbiviijatest 4,5% olid koolitus- ja õppeasutused, vabahariduslikud koolitusasutused või konsulendid. Teistest toetustest finantseeritud tegevuste puhul oli koolitusasutuste ja konsulentide osatähtsus koolitustegevuste sisulistest läbiviijatest veelgi madalam.

Projektitoetuse raames rahastuse saanud ja väljamakstud 1. telge puudutavaid koolitusi toimus kuus, kokku kümne päeva ulatuses. Koolitustel osalesid kõigi kolme sektori esindajad. Koolitustegevuse lõpetas edukalt 112 isikut. 3. telge puudutavaid koolitusi toimus 35, kokku 312 päeva ulatuses. Seireandmete alusel meetme koodi 331 (koolitus ja teavitamine 3. teljega hõlmatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele) sisaldavaid koolitustegevusi lõpetas edukalt 24 890 isikut ning meetme koodi 341 (oskuste omandamine ja elavdamine kohaliku arengustrateegia koostamiseks ja arendamiseks) sisaldavatel koolitustegevustel osales 30 280 isikut.

Seireandmete alusel tegevusgrupi toetuse raames rahastuse saanud ja väljamakstud tegevustel osales 52 630 isikut, kellest 48 932 isikut osales edendus-, teavitus- ja koolitustegevustel ning arengustrateegia koostamise toetuse raames rahastuse saanud ja väljamakstud tegevustel osales 810 isikut, kellest 463 isikut osales edendus-, teavitus- ja koolitustegevustel. Tegevusgruppidelt kogutud andmete põhjal osales arengustrateegia koostamise protsessi jooksul korraldatud koolitustegevustel 748 isikut.Kõigi kolme alameetme koolitustegevustel osalejatest pooled olid mehed ja pooled naised. Enamus osalejatest olid üle 25-aastased.

141

Arengustrateegia koostamise ja tegevusgrupi toetusest finantseeritud koolitustel osalejatest vähemalt pooled olid kolmanda sektori esindajad. Ülejäänud olid kohaliku omavalituste esindajad, ettevõtjad ja kohalikud elanikud.

Kõikide tegevusgruppide piirkondlikud arengustrateegiad on suunatud kohalikele elanikele või kohalikele kogukondadele, peaaegu kõikidel juhtudel ettevõtjatele ning pooltel juhtudel noortele. Seega arengustrateegiate sihtgrupp on suhteliselt lai, hõlmates sealhulgas elanike erinevaid sotsiaalseid gruppe. Tegevusgrupi ja hindamiskomisjoni liikmete küsitlusest ilmnes, et koolituse teemad on suuremal või vähemal määral vastavuses kolmanda sektori, ettevõtjate ja kohalike elanike vajadustega ning kolmandale sektorile ja ettevõtjatele suunatud koolitusi on toimunud piisavalt. Samas vaid 1/3 või alla selle küsitletutest olid nõus väidetega, et muukeelsele elanikkonnale, noortele ja töötutele suunatud koolitusi on toimunud piisavalt.

Tulemuste alusel tehti järgmised ettepanekud: Järgmisel programmperioodil soovitab püsihindaja koolitustegevused jagada kaheks: teavitustegevused, mille hulka lugeda infopäevad ja konverentsid; koolitustegevused, mille hulka lugeda koolitused, seminarid, õppepäevad, töötoad ja

õppereisid. Tuleb luua süstemaatiline andmekorje (seire) koolitustegevuste kohta, mille eesmärgiks

on lihtsatel alustel ülevaate saamine koolitustegevustele kulutatud rahast ning tegevuste tulemustest.

Leader-meetmes puuduvad piirangud koolitustegevuse läbiviijale ehk koolitajale. Püsihindaja teeb ettepaneku, et vähemalt tööalase koolituse läbiviijad peavad olema koolitusasutused “Täiskasvanute koolituse seaduse“ § 2 tähenduses ehk riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Leader-meetme koolitustegevusega seotud indikaatorid tuleb üle vaadata, kuna indikaatorid “kohaliku arengustrateegia väljatöötamise tegevustes osalejate arv“ ja “edukate koolituste arv“ ei ole üheselt mõistetavad. Pealegi kogutakse 3. telje raames “projekti raames edukalt koolitustegevuse läbinute arvu“. Seega sageli esineb meetme indikaatorites ning kogutavates seireandmetes mõiste “edukas“, mille sisu ei ole täpselt teada. Koolitustegevuse indikaatoreid võiks lihtsustada ja ühtlustada MAK meetme 1.1 indikaatoritega (nt “koolitustel osalejate arv“ ja “koolituspäevade arv“).

Meetme koodi (sekkumisvaldkonna) põhine koolitustegevuste üle arvestuse pidamine ei ole piisav, kuna koolitustegevused sisaldasid peaaegu kõiki meetme koode. Soovitame koolitustegevuste üle arvestust pidada tegevustepõhiselt, kus üks koolitustegevus (tegevuse maht, korraldaja, maksumus vms) esitatakse ühel real (ühe kuluartiklina).

Kindlasti ei ole vabahariduslikud koolitustegevused vähemtähtsamad tööalastest koolitustegevustest, kuid toetuste jagamisel võiks tööalaseid koolitusi eelistada vabahariduslikele koolitustele.

Soovitame tegevusgruppidel kaardistada oma piirkonna erinevate sihtgruppide koolitusvajadused, et koolitustegevused oleksid vastavuses sihtgruppide ootustega, süsteemsed ning kulutused oleksid koolitustegevustele säästlikumad. Kaardistuse põhjal

142

koostada koolituskava tegevusgrupi meeskonna ja kogu piirkonna kohta. Tegevusgrupid ei pea koolitusi enda tegevgrupi meeskonnale alati ise korraldama, sest

sarnase teema või sisuga koolitusi pakutakse ka muude programmide raames (koolituste dubleerimise vältimine).

Uuringu “Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuse mõju hindamiseks investeeringute teostamisele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele“ I etapp

Uuringu kokkuvõttena esitati järgmised tulemused Analüüsi tulemusena leidis kinnitust uuringu peamine hüpotees, et investeeringutoetused võimendavad ettevõtete investeeringuid. See tähendab, et võrreldes nende ettevõtetega, mis ei saanud investeeringutoetusi, kasvas kõigis tootmistüüpides toetusi saanud ettevõtete põhivara väärtus rohkem kui vaid toetuse summa võrra. Mõju oli suurem ehitistesse ja rajatistesse investeerimisel ning väiksem masinatesse ja seadmetesse investeerimisel. See võib olla põhjustatud ehitiste ja rajatiste kallimast maksumusest võrreldes masinate ja seadmetega. Arvestades maksimaalse võimaliku investeeringutoetuse summaga, on toetuse osakaal ehitistesse ja rajatistesse investeerimisel väiksem ning toetuse saaja osalus suurem. Samuti võib selle põhjuseks olla asjaolu, et masinatesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute puhul on suurema tõenäosusega tegemist asendusinvesteeringutega.

Ettevõtete investeeringukäitumist puudutanud kaks ülejäänud hüpoteesi ei leidnud kinnitust. Seega ei saa väita, et investeeringutoetusi saanud ettevõtted oleksid käibevaradega paremini varustatud kui toetust mittesaanud ettevõtted. Samuti ei saa väita, et investeeringutoetust saanud ettevõtete võlakordaja oleks madalam kui toetust mittesaanud ettevõtetel. Ilmnes, et investeeringutoetuse saamisel ettevõtete võlakordaja pigem kasvab 4-8%-punkti võrra, st ettevõtjapoolse omafinantseerimise tagamiseks kasutatakse võõrkapitali. Investeeringutoetust saanud ettevõtete võlakordaja on toetust mittesaanud ettevõtete näitajast kõrgem toetuse saamise aastal ning sellele järgneval aastal. Hiljem ei ole erinevus toetust mittesaanud ettevõtetega enam statistiliselt oluline. Seega ei saa väita, et investeeringutoetuse saamisel võtaksid ettevõtted (võrreldes toetust mittesaavate ettevõtetega) nii suuri kohustusi, mis jääks nende finantsriski oluliselt mõjutama pikemaks perioodiks.

Tulemused kinnitasid, et investeeringutoetust saanud ettevõtete põhivaradega varustatus (põhivara maksumus ühe piimalehma, loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa kohta) oli statistiliselt oluliselt kõrgem kui toetust mittesaanud ettevõtetel. Piimatootmise, teraviljatootmise ja segatootmise tootmistüüpides selgus, et see mõju on lühiajaliselt püsiv ning ka kolm aastat pärast toetuse saamist oli toetust saanud ettevõtete põhivaradega varustatus parem kui toetust mittesaanud ettevõtetel.

Põhivaradega varustatuse kasv mõjutab positiivselt ettevõtete tootlikkuse näitajaid. Kõigis vaadeldud tootmistüüpides suurenes põhivara väärtuse kasvades (kas ühe piimalehma või loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa kohta) ka müügitulu (äriregistri andmete puhul) ja kogutoodang (FADN andmete puhul) ühe piimalehma, loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa

143

kohta.Põhivaradega varustatus mõjutab positiivselt ka toetusteta kulumieelset ärikasumit (äriregistri andmete puhul) ning brutolisandväärtust (FADN andmete puhul). Samas ilmnes, et põhivara investeeringute tagajärjel kasvab ettevõtte kulum enamasti nii palju, et toetusteta ärikasumile (äriregistri andmete puhul) ja netolisandväärtusele (FADN andmete puhul) ei ole investeeringutel üldjuhul statistiliselt olulist mõju. Veisekasvatuse tootmistüübis vähenes põhivara väärtuse suurenedes toetusteta ärikasum ühe loomühiku kohta. Erandlikud olid piimatootmise ning segatootmise tootmistüübid, kus investeeringutel oli statistiliselt oluline positiivne mõju ka netolisandväärtusele ning taimekasvatuse tootmistüüp, kus investeeringutel oli statistiliselt oluline positiivne toetusteta ärikasumile.

FADN andmete analüüsimisel ilmnes, et põhivaraga varustatuse kõrval mõjutab piimatootmise tootmistüübis ettevõtte tootlikkuse näitajaid väga oluliselt piimakuse näitaja. Sarnaselt ilmnes taimekasvatuse tootmistüübis, et tootlikkuse näitajaid mõjutas oluliselt teraviljade kaalutud keskmise saagikuse näitaja. Nii piimakust kui saagikust mõjutavad oluliselt ettevõtte muutuvkulud ühe piimalehma või ühe ha põllumajandusmaa kohta. Mida suurem oli kontsentreeritud sööda kulu ühe piimalehma kohta, seda suurem oli ka piimakus. Analoogiliselt, mida suurem oli väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ühe ha põllumajandusmaa kohta, seda suurem oli ka saagikus. Saagikusele avaldas positiivset mõju ka masinate ja seadmetega varustatuse paranemine. Piimatootmise tootmistüübis ilmnes aga, et investeeringule järgneval aastal piimakus vähenes. Seda põhjustavad ilmselt loomade uutesse lautadesse üleviimisega kaasnevad probleemid.

Enamasti ilmnes kõigis tootmistüüpides tendents, et masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringud omasid tootlikkuse näitajatele suuremat positiivset mõju kui ehitistesse ja rajatistesse tehtud investeeringud. Siin võib olla tegemist ka erinevusega mõju avaldumise kiiruses. Võib eeldada, et uute masinate ja seadmete mõju tootlikkusele avaldub kiiremini kui näiteks uue loomalauda mõju.

Samuti oli valdav, et investeeringutoetust saanud ettevõtted laiendasid toetuse saamisele järgnevatel aastatel tootmist. Sõltuvalt tootmistüübist suurenes kas piimalehmade arv, loomühikute arv või põllumajandusmaa pindala.

Põhivaradega varustatuse paranemisel oli positiivne mõju tööjõu tootlikkusele. Tööajakulu ühe piimalehma, loomühiku või ühe ha põllumajandusmaa kohta valdavalt vähenes. Piimatootmise ning segatootmise tootmistüüpides ilmnes, et investeeringutoetuse saamise aastal ning sellele järgneval aastal tööjõukulu kasvas ligi ühe täistööajaga töötaja mahus. Kolmandal aastal pärast investeeringutoetuse saamist aga see mõju kadus. Seega piimatootmise ja segatootmise tootmistüüpides võib investeeringutega kaasneda isegi hõive kasv. Teravilja-, veise- ja lambakasvatuse tootmistüüpides paranes küll investeeringute tulemusena tööjõu tootlikkus, kuid tööaja kulu (töökohtade arv) oluliselt ei muutunud. Seega ei saa kindlalt väita, et investeeringutoetuste tulemusena töökohtade arv väheneks. Pigem on töökohtade arvu

144

vähenemine tingitud üldisest tehnoloogiate ja töökorralduse arenemisest. Toetust saanud ettevõtetes kasvas tööjõu tootlikkus, aga seda pigem tootmismahu suurenemise tõttu sama töötajate arvu juures.

4.2.3 ANDMEKOGUMINE

Andmekogumine teostati 2012. a vastavalt kokkulepitud seire koondtabelitele iga meetme kohta. Seire koontabelid kajastavad valitud indikaatoreid ja nende hindamiseks kogutavaid andmeid ning on kokku lepitud iga meetme kohta Korraldusasutusega. Andmete kogumine on toimunud ajaliselt järgmiselt:

1. Väljundnäitajate kogumine makseasutusest (PRIA): 31. detsember 2011. a seisuga andmed veebruaris 2012 - kõikide meetmete andmete uuendamine (vastuvõetud taotluste, toetuse määramise kui ka väljamaksete info). Andmeid kasutati aastaaruande koostamisel; 31. märts, 30. juuni, 30. september 2012 – meetmete andmete uuendamine (vastuvõetud taotluste, toetuse määramise ja väljamaksete info).

2. Tulemus- ja väljundnäitajate kogumine äriplaanidest: Perioodil jaanuar, aprill–mai ja november–detsember 2012 meetme 1. telje meetmete taotluste andmete sisestamine püsihindaja poolt.

3. Tulemus- ja mõjunäitajate analüüsimiseks andmete kogumine äriregistrist majandusaasta andmete osas – vastavalt vajadusele aasta jooksul.

4. Uuringute läbiviimisel ankeetide koostamine ja andmete kogumine - aprill–juuni ja september–detsember.

5. Leader tegevusgruppidelt andmete saamine vastavalt hindamisküsimustele. Andmete kogumise koordineerimisega tegeles maaeluvõrgustik.

6. Täiendavalt koguti ja võrreldi sektori andmeid Eesti Statistikaameti, FADN andmebaasi ja Eurostati andmebaasi alusel.

4.2.4 SUHTLEMINE HINDAMISE PROTSESSIS

Püsihindaja ja Põllumajandusministeeriumi vahel toimus aasta jooksul mitmeid arutelusid püsihindamise tööde ja andmete täpsustamise küsimustes. Alljärgnevalt on toodud ülevaade olulisematest kohtumistest 2012. a:

25. jaanuar – MAK-i a 2011 seirearuande arutelu (koostamise ja koordineerimise alased probleemid);

31. mai 2012 – Püsihindaja 1., 3. telje, ja Leader-meetme analüüside/ uuringute tutvustamine (infopäev);

145

07.–08. juuni – MAK 2007 – 2013 seirekomisjoni XIII istung. Sh püsihindaja ettekande tegemine;

19. –20 juuni – Eesti, Läti, Rootsi ja Taani MAK hindajate kohtumine Eestis (koostööseminar);

oktoober – Perioodi 2014-2020 indikaatorite arutelu Põllumajandusministeeriumis; 26.oktoober – MAK 2007-2013 seire ja hindamise fookusgrupp, arutelu geograafilise

eksperdiga; 29. oktoober – MAK 2007–2013 hindamiskomisjoni VI istung.

Andmete töötlemiseks ja metoodikate arutamiseks on jooksvalt suheldud järgmiste asutustega: EMK; PMK (2. telje hindaja) – arutlemine telgede tulemuste ja mõjude teemal; MMIK – Leader-meetmete tulemusnäitajate kogumine maaeluvõrgustiku kaasabil.

Osalemine komiteedes, seminaridel ja töögruppidesRisto Räisa – osales 14.-15. märtsil 2012 Brüsselis toimunud hindamise ekspertkomitee ning koordinatsioonikomitee ühisseminaril “Maaelu arengu programmide 2014-2020 strateegiline programmeerimine ning seire ja hindamine“; Hindamise ekspertkomitee 10. istung.

4.2.5 TUVASTATUD RASKUSED JA LISATÖÖ VAJADUS

2012. a teostatud hindamistööde alusel võib välja tuua järgmised täiendamist ja arendamist vajavaid aspekte:

Täiendavate uuringute (ankeetküsitlused) läbiviimisel on keerukas tagada vajalik arv vastuseid, sest toetuse saajad ja seotud sihtgrupi inimesed ei soovi ankeete täita. Tagajärjeks on suur ajakulu uuringute läbiviimisel;

Leader-meetme seirenäitajate esitamine toetuse saajate poolt on mitte rahuldava kvaliteediga (nt osalemiste arv koolitustel, töökohtade arv). Tagajärjeks on mitte loogilised näitajad seireandmetes.

CMEF-i vormikohaste result indikaatorite raporteerimisel tuleb arvutada toetust saavate ettevõtjate kogulisandväärtuse kasv (indikaator R2). Vastavalt CMEF juhendile tuleb brutolisandväärtus (edaspidi BLV) kasv arvutada nn n+2 metoodika kohaselt. Juhendi kohaselt tuleb arvutada iga toetuse saaja BLV kasv selliselt, et ettevõtja toetatud investeeringu elluviimisele järgneva teise majandusaasta BLV-st lahutatakse sama ettevõtja kaks aastat varasem BLV. Kõigi toetuse saajate BLV-de muutuste liitmisel saadakse vastava perioodi BLV tulem. Seejuures kõik ettevõtjad osalevad BLV arvutuses ainult ühe korral (st kui ettevõtjale on ühe korra juba BLV kasv arvutatud, siis järgnevatel aastatel jäetakse see analüüsist välja isegi siis, kui ettevõtja on ellu viinud mõne järgneva toetatud investeerimisprojekti). CMEF-i poolt rakendatav BLV arvutamine n+2 aasta metoodika alusel ei näita objektiivselt investeeringu ja ettevõtjate tulemuslikkust, kuna ei välistata makromajanduslikku mõju ning tekib äärmuslik aastate mõju. Samuti ei ole kumulatiivne kogusumma järelduste tegemiseks arusaadav (BLV summa üksnes kahe aasta kohta tekkinud toetuse saajate grupis). Aruandes vaadeldud 2009. a ja 2011. a

146

majandustulemused on küllaltki äärmuslikud, mistõttu leiame, et olulisi järeldusi selle arvutuse kohaselt ei saa teha. Pigem oleks soovitav arvutada BLV kasv korraga valitud aastatel eesmärgiga leida BLV kogusumma ja seos makstud toetusega. Arusaadava perioodi puhul saaks teha võrdlusi liikmesriikide lõikes ning leida makstud toetuse mõju. Sellisel juhul saaksime vähemalt BLV kogusummas kokkuvõtva tulemuse ja teatud võrdluse.

4.3 MAKI 2. TELJE HINDAMINE

MAK-i 2. telje tegevused on suunatud põllumajanduskeskkonna ja paikkonna parandamisele ja säilitamiseks. Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele.

MAK-i püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. PMK omab seire ja hindamise kogemust PKT meetme osas alates 2004. a. Alates 2007. a on PMK kõigi MAK-i perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks. 2004–2006 perioodi PKT meetme hindamiseks töötati PMK poolt välja spetsiaalne seire- ja hindamisesüsteem, mis on suures ulatuses hindamise aluseks ka MAK-i perioodil. Meetmete efektiivsuse ja mõju leidmisel arvestatakse tegevustele seatud eesmärke ja hinnatakse, kas läbi kehtestatud nõuete on võimalik eesmärke saavutada. 2. telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, eluslooduse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maa-elanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega, seetõttu on ka hindamisel keskendutud eeskätt nendega seotud valdkondadele.

MAK 2. telje meetmete analüüsil kasutatakse erinevate andmekogujate andmeid ja muid allikaid. Tulenevalt keskkonnameetmete spetsiifilisusest viiakse PMK poolt läbi ka spetsiaalseid uuringuid eelmainitud hindamisvaldkondades ning lisaks neile valdkondadele teostatakse PMK Kuusiku Katsekeskuses ka pikaajalist võrdlevat kompleksuuringut mahe- ja tavaviljeluses.Lisas 8 on toodud ülevaade PMK poolt korraldatud ja läbi viidud MAK 2. telje hindamisalastest uuringutest perioodil 2004-2012.

Alljärgnevalt on valdkondade kaupa äranimetatud peamised 2012. a läbiviidud hindamisalased uuringud ning ära toodud nende peamised tulemused.

Mullastiku hindamisvaldkonnas jätkusid 2012. a mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring ja mulla taime toiteelementide sisalduse muutuse ja dünaamika ning taimekaitsevahendite jääkide uuring nitraaditundlikul alal. Ühekordse uuringuna viidi läbi maakasutuse muutuse

uuring, mille abil selgitati põllumajanduslikus maakasutuses toimunud muutusi perioodil 2005.-2011. Jätkati ka 2010. a algatatud minimeeritud harimise uuringuga, mille raames võrreldi otsekülvi ja tavaharimist ning nende mõju erinevatele mullaomadustele.

147

Uuring: Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuringKasutades indikaatoritena mulla viljakust ja orgaanilise aine sisaldust on antud uuringu eesmärgiks mullastiku seisukohalt hinnata keskkonnasõbralikku majandamist ja mahepõllu-majanduslikku tootmist seatud eesmärkide täitmisel. Uuringu tulemustega soovitakse näidata, kuidas on põllumajandusliku keskkonnatoetuse rakendamise tulemusena põllumuldade viljakus ja orgaanilise aine sisaldus muutunud ja sellest lähtuvalt hinnata PKT meetmete mõju.

Kokkuvõte Perioodil 2010-2012 koguti mullaviljakuse uuringu raames 1 585 kordusproovi mulla pH,

liikuva K ja P ning orgaanilise süsiniku määramiseks, mis moodustas 83% algproovide arvust. Ülejäänud algproovide põldudel on põllumajanduslik tegevus lõppenud või mõnel muul põhjusel ei sobinud need alad enam valimisse.

Uuringutulemuste põhjal saab öelda, et PKT rakendamine on mõjunud muldade agrokeemilistele omadustele üldiselt positiivselt.

Happeliste muldade osatähtsus suurenes 1,6% ja muldade keskmine happesus langes viie aasta jooksul.

Madala P-sisaldusega muldade osatähtsus vähenes seireperioodil 5,6% võrra ja liikuva P keskmine sisaldus muldades suurenes.

Madala K-sisaldusega muldade osatähtsus vähenes seireperioodil 3,7% ja liikuva K keskmine sisaldus muldades suurenes.

Toetustüüpide analüüsil selgus, et seireperioodil suurenes happeliste muldade osatähtsus KSM ja ÜPT toetustüüpide osas, madala P-sisaldusega muldade osatähtsus vähenes kõikide toetustüüpide tootjate muldades ning MAHE tootjatel suurenes optimaalsest madalama K-sisaldusega muldade osatähtsus.

Uuring: Mulla NO3 (nitraatlämmastiku) ja SO4 sisalduse muutus ja dünaamika nitraaditundliku ala põllumuldades aastatel 2007-2011 erineva maakasutuse (põllukultuurid, rohumaa) korral ning mullas leiduvate taime toiteelementide (P, K, Ca, Mg, Cu, Mn, B, Nüld) happesuse ja orgaanilise aine fooni ja pikaajalisemate muutuste selgitamine. Põllumaade taimekaitsevahendite jääkide sisalduse selgitamine NTA põllumuldades. Uuringu peamiseks eesmärgiks on jälgida kergestiliikuvate N-vormide (nitraatlämmastik ja ammoonium-lämmastik) sisalduse muutust mullas nitraaditundlikul alal, selgitamaks võimalikku nitraatide leostumise ohtu erineva maakasutuse ja ilmastikutingimuste korral. Teise olulise eesmärgina selgitatakse väävli, kui suhteliselt liikuva toiteelemendi, sisalduse muutus mullas ning kolmandaks eesmärgiks on jälgida ka ülejäänud toiteelementide sisalduse dünaamikat mullas. Lisaks selgitatakse ka taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nitraaditundlikul alal (NTA) paiknevatel tootmispõldudel.

148

Kokkuvõte Liivalõimisega mullal seotakse mulla mineraalosaga suhteliselt väike kogus mineraalset

lämmastikku ning seega tekib suur mineraalse lämmastiku (Nmin) leostumise oht isegi talivilja kasvatamisel. Seega tuleb liivastel muldadel leostumise vältimiseks hoiduda sügisel väetiste kasutamisest või kasutada väiksemates kogustes.

Võrreldes raskema mullalõimisega NTA uurimisaladega Kukeveres ja Aravetes seotakse kergema lõimisega Adavere ala mullas mineraalset lämmastikku tunduvalt vähem ning Nmin tarbitakse ära kultuuri poolt või toimub leostumine allpoololevatesse mullakihtidesse ja mullaprofiilist sügavamale.

Kerge lõimisega mullas toimub ka sügistalvisel perioodil liikuva K-sisalduse vähenemine huumushorisondis, mis viitab liikuva kaaliumi suhteliselt suurele leostumisele mullaprofiilis sügavamale.

Adavere ala oli 2012-13. a liikuva P-sisalduse dünaamika huumushorisondis stabiilsem kui liikuva K-sisaldus dünaamika.

2007-2012 NTA alal läbi viidud toiteelementide dünaamika uuringust selgus, et suhteliselt palju varieerub vegetatsiooniperioodil Cu- ja Mn-sisaldus mullas, seevastu B-sisaldus on stabiilsem.

Nelja aasta kokkuvõttes ei leitud taimekaitsevahendite jääke 29,7% põldudest, seega veidi rohkem kui 2/3 uurimisala põllumuldadest sisaldavad mingit taimekaitsevahendite jääki. 2011. a ja 2012. a oli oluliselt suurenenud nende proovide arv, mis näitasid fungitsiidide jääkide olemasolu mullas – näiteks 2012. a 6 erinevat toimeainet 19 juhul.

2012. a leiti kahelt põllult ka ohtliku insektitsiidi DDT jääke, mille kasutamine keelati Eestis juba 1977. a.

Nmin-sisaldus oli 2012. a kevadel ja sügisel kõrgem mulla ülemises kihis, kuid detsembris mulla alumises kihis, mis näitab sügistalvisel perioodil Nmin olulist liikumist mullaprofiilis sügavamale.

Rohumaadelt leostus vegetatsiooniperioodil Nmin vähem mulla alumistesse kihtidesse kui põllukultuuride all olevast mullast. Talveperioodil suurenes ülemise mullakihi Nmin sisaldus. Kõrgemate Nmin kontsentratsioonide korral leostus talve jooksul märkimisväärne kogus mineraalset lämmastiku põllult ning vähemal määral rohumaalt.

Uuring: Minimeeritud harimise mõju muldade omadustele ja keskkonna seisundileUuringu käigus hinnati erinevate maaharimistehnoloogiate (otsekülvi ja tavaharimise ehk künnipõhise tehnoloogia) mõju mullale nii füüsikaliste, keemiliste kui ka bioloogiliste indikaatorite kaudu. Analüüs viiakse läbi kolmel tasandil: esiteks võrreldakse erinevates piirkodades asuvate uurimisalade muldade omadusi, teiseks hinnatakse harimistehnoloogia mõju uurimisala võrdluspõldudel ning kolmandaks tasandiks on huumushorisondi erinevatel sügavustel asuvate kihtide võrdlemine.

Kokkuvõte Kõige suuremad erinevused mullaomadustes otsekülvi ja künnitehnoloogia rakendamisel

avalduvad mulla huumushorisondi süsinikusisaldustes. Otsekülvi tehnoloogia kasutamisel toimub orgaanilise aine (ka süsiniku) kogunemine eeskätt pindmisse kihti (0-

149

5 cm), järgneb teine uuritud kiht (5-15 cm) ja kõige madalama orgaanilise süsiniku sisaldusega on alumine kiht (15-25 cm).

Taimetoitainetest olid uuritud võrdluspõldude fosfori ja kaaliumisisaldused 2012. a kõrged ulatudes fosfori puhul 68-197 mg/kg ja kaaliumi puhul 115-271 mg/kg, mis tähendab, et väetiste vajadus on väike. Samas olid Viljandi maakonna tavaharimisega põllul ja Valga maakonna otsekülvi ja tavaharimisega põldudel mikroelementide ( B ja Cu) sisaldused väga madalad jäädes boori puhul 0,2-1 mg/kg ja vase puhul 0,6-1,6 mg/kg piiresse.

Mulla füüsikaliste omaduste analüüs näitab otsekülvialadel keskmise uuritud kihi (5-15 cm) suuremat lasuvustihedust ja madalamat pooride osatähtsust. Sellega võib olla seotud ka asjaolu, et otsekülvipõldudel oli mulla elurikkuse näitaja hooghännaliste arvukus 5-10 cm kihis üldiselt madalam kui künniga põldude vastavas kihis.

2012. a oli ilmastiku poolest nii vihmaussidele kui ka hooghännalistele võrdlemisi soodne, sest nii arvukus kui ka biomass olid oluliselt kõrgemad kui 2011. a. Mikroobikoosluse biomassi aktiivsuse ja üldise hingamise näitajad olid isegi mitu korda kõrgemad kui 2011. a ja ületasid seega hindamisskaala optimaalsete väärtuste piirid.

Vihmausside ja hooghännaliste arvukus oli kõrgem künniga aladel ulatudes vihmausside puhul kuni 332 isendini m2 ja hooghännalistel kuni 63 isendini (pealmise 0-5 cm kihi proovis), samas jällegi vihmausside biomass oli suurem otsekülvipõldudel. Juveniilsete ehk noorisendite arvukus oli vihmaussidel suurem otsekülvialadel.

Elurikkust võib uuritud põldudel hinnata kui keskmist või ka head, kusjuures mõlemasse klassi kuuluvad nii tavaharimisega kui ka otsekülvipõllud. Lisaks harimistehnoloogiale mõjutavad elurikkust oluliselt ka paljud muud keskkonnanäitajad nagu mullaliik, lõimis, mulla õhustatus, niiskus, aga tõenäoliselt ka näiteks kasvatatav kultuur ja kasutatavad pestitsiidid.

Uuring: Põllumajanduslike maade kasutusest välja jäämine ebasoodsamates piirkondades (ESA valdades) võrreldes põllumajanduseks sobivamate aladega ning kasutusest välja jäämise põhjuste analüüs.Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kui suur osa 2004. a deklareeritud põllumajanduslikust maast ei ole tegelikult enam heas korras põllumajandusmaa (nt on muutunud kasutamise otstarve) ning teada saada aktiivses kasutuses oleva põllumajandusmaa (ÜPT toetusalune pind ja PLK toetusalune pind) pinnaga toimunud muutused valdade kaupa aastatel 2005-2011.

Kokkuvõte Analüüsides 2005. a toetusaluseid PRIA põllumassiive võrrelduna 2011. a selgus, et

nimetatud ajavahemikul on kasutusele võetud 70 621 ha (8,3%) põllumajandusmaad. Toetusaluste maade pind on vähenenud 18 vallas, mis paiknevad peamiselt Pärnu

maakonnas, aga ka Kesk-Eestis ja Tartu maakonnas. Pinna vähenemine on võrdlemisi väike ja jääb tavaliselt 0,3 - 5% piiresse. Suurte pindadena on põllumajandusmaid kasutusest välja jäänud Harju maakonnas, eriti Rae vallas (4 786 ha), aga ka Harku ja Keila vallas. Alla 50% põllumajanduslikust maast kasutatakse ka Lõuna-Eesti Misso ja Värska vallas.

150

Üle 85% PRIA põllumassiivide kogupinnast on kasutusel enamikes valdades Kesk-Eestis, aga ka Lääne maakonnas ja kolmes Saare maakonna vallas.

Hinnanguliselt on 2011. a PRIA põllumassiivide kogupinnast 1,9% (ehk ligikaudu 22 000 ha) suure tõenäosusega mittepõllumajandusliku kasutusega (mets, tee, hoone, õueala) ning seega põllumajanduslikku potentsiaali enam ei oma.

Koonga vallas oli 2011. a kasutusest väljas 504 ha (5,4%) PRIA põllumassiivide registris olevaid maid (lisaks 495 ha oli kasutus teadmata). ETAK põllu-majanduslike maade hindamise tulemusena võib öelda, et tõenäoliselt on kasutusest väljas 406 ha rohumaid ja lisaks 6 ha haritavat maad.

Koonga valla näitel on kasutusest välja jäänud alad väiksema pindalaga ja suurematest põllumassiividest eemal asuvad alad, mille majandamine on tõenäoliselt ebaotstarbeks. Samas on kasutuseta ka mõningad suuremad põllud kasutuses olevate suuremate põllumassiivide lähedal ning siin on kasutusest välja jäämise põhjuseid keerulisem selgitada.

Vee hindamisvaldkonnas teostati 2012. a jätku-uuringuid toiteelementide bilansi ja kasutuse, pestitsiidide kasutus-koormuse, ning taimetoiteelementide kontsentratsiooni kohta dreenivees. Lisaks jätkus Räpu jõe valgala pilootuuring. Toiteelementide näitajad aitavad hinnata, kas seoses PKT meetmete rakendamisega muutub mullast toiteelementide leostumisest põhjustatud pinna- ja põhjavee saastumise oht. Antud uuringute tulemuste lühikokkuvõte:

Uuring: Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raames veekvaliteediga seotud uurimistööd (taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees) 2012. a.Uuringu eesmärgiks oli hinnata veekeskkonna seisukohast MAK PKT keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja MAHE meetme rakendumist ja mõju keskkonnale.

Kokkuvõte Seireperiood oli erakordselt sademeterohke, vaid 2011. a oktoober ja november olid

keskmisest kuivemad, ülejäänud kuudel aga ületasid sademed pikaajalist keskmist kuni 2,5 korda. Eriti sademeterohke oli Põhja- ja Lääne-Eesti. Seetõttu oli ka filtratsioon veeseirepõldudelt väga suur ulatudes Läänemaal rekordilise 427 mm. Vihmase suve tõttu töötasid dreenid ka mais, juunis ning osaliselt juuliski.

Enamikel seirepõldudest ületas nitraatiooni kontsentratsioon lubatud piirnormi – 50 mg/l sügistalvisel perioodil. Kevadise ja suvise filtratsiooni tingimustes jäid vastava iooni kontsentratsioonid piirnormist väiksemaks, vaid Tartumaa seirepõldudel kõikus nitraatiooni kontsentratsioon kevadise filtratsiooni alguses lubatava piiril.

Maheseirepõllu dreenivees ulatus nitraatiooni kontsentratsioon lubatud piirmäära lähedaste väärtusteni ning kahel korral isegi ületas seda.

Suuresti tänu seireperioodi sademeterohkusele oli lämmastiku aastane leostumine suur – 11,6-33,8 kg/ha, vaid NTA rohumaalt leostus lämmastikku vähe – 5,2 kg/ha. Lämmastikukadu leostumise läbi moodustas 25-27% väetistega antud lämmastikust.

Enamikes võetud veeproovides jäi fosfori kontsentratsioon pinnaveekogumite kesisesse kvaliteediklassi. Fosfori aastane leostumine oli kõrgem sademeid rohkem saanud Lääne-

151

Eestis ja ÜPT seirepõllul, ulatudes 0,21-0,24 kg/ha aastas. Teistel seirepõldudel jäi fosfori ärakanne loodusliku fooni tasemele.

Lämmastiku leostumine veeseire põldudelt kõigub aastati ja omavahel võrreldes suurtes piirides, aruandeaastal näiteks 4,8-33,8 kg/ha. Joonis 16 joonena toodud lämmastiku aastane leostumine on arvutatud kõikidelt KSM (KST) ja ÜPT veeseirepõldudelt leostunud lämmastiku aastase keskmisena. Tulpadena on esitatud jõgede hüdrokeemilise seire tulemustest väljavõte nitraatiooni kontsentratsiooni suhtelisest muutumisest aastatel 2006-2011 (100% on 1992-1994 aasta keskmine). Kuivõrd veeseire põldude arv on väike (kõigub aastati ainult 5-8), siis statistiliselt usutavat korrelatsiooni ei esine. Küll aga on igati loogiline suundumus – mida rohkem põldudelt lämmastikku leostub, seda enam jõuab seda jõgedesse, kus vastava näitaja kontsentratsioon suureneb. Samas on nii KSM (+KST) kui ka ÜPT põldudel suurenenud lämmastikväetiste kasutamine. Seetõttu on võimalik, et vaatlusaluse lühikese ajaperioodi jooksul (2006-2011) ning sellise keskmise väetamise taseme juures sõltuvad nii lämmastiku leostumine põldudelt kui ka nitraatiooni kontsentratsiooni muutused jõgedes suuresti ka erinevatel aastatel valitsenud hüdroloogilistest tingimustest.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

1992 1993 1994 2006 2007 2008 2009 2010 2011

NO

3- suh

telin

e si

sald

us, %

0

5

10

15

20

25

30

läm

mas

tiku

leos

tum

ine,

kg/

ha/a

NO3 kontsentratsioon jõgedes

lämmastiku leostumine

Joonis 16. Lämmastiku leostumine veeseire põldudelt perioodil 1992-2011 jõgede hüdrokeemilise seire andmete taustal

Aruandeaastal suurenes lämmastikväetiste kasutamine ÜPT seirepõldudel 81-106 kg/ha. Pikema perioodi lõikes (2007-2012) on lämmastikväetiste kasutamise tõusev trend täheldatav ka KSM (+KST) põldudel. Samal ajal on näha ka fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamises väikest tõusutendentsi, mis viitab majandusliku surutise tingimuste leevenemisele.

Ainult ÜPT põldudel on 2007-2012 aasta keskmisena kõikide toiteelementide bilanss positiivne. KSM (KST) põldude fosforibilanss on negatiivne ning MAHE põlde majandatakse nii fosfori- kui ka kaaliumi defitsiidis.

152

Uuring: Põllumajandusliku keskkonnatoetuse veeseire hindamise raames Rõpu valgalal veekvaliteediga seotud uurimistööd 2012.a.Uuringu eesmärgiks oli läbi viia integreeritud seiret, mis seob mulla kvaliteedi uuringud dreenivee ja eesvoolude seirega, ühildatuna põllumajandustootja taimetoitainete bilansiga, mis võimaldab kompleksselt käsitleda väikese maa-ala potentsiaalset põllumajandustootmise mõju keskkonnale.

Kokkuvõte Aruandeperioodi filtratsioon seirepõllul jäi madalaks vaatamata sademeterohkele aastale.

See viitab dreenisüsteemide renoveerimisvajadusele. Nitraatiooni kontsentratsioon ületas piirnormi vaid kahel juhul seireperioodi jooksul. Pikema aegrea andmed dreenivee nitraatiooni sisalduse muutustest langevad küllaltki hästi kokku jõgede hüdrokeemilise seire andmetega.

Fosfori sisalduselt jäid enamus kogutud veeproovidest halba kvaliteediklassi. Fosfori kontsentratsiooni muutus dreenivees ja Räpu jõe seirelävendis aga ei korreleeru. Kuna fosfor on mullas väheliikuv, siis on ka dreenivee seire andmetel selle elemendi leostumine perioodil 2007-2012 madal. Ilmselt on fosfori kontsentratsiooni muutused jões tingitud teistest sisenditest, sealhulgas ärakandelt mulla pinnalt, mis erinevate meteoroloogiliste tingimuste puhul võib aastati olla väga erinev.

Kuna mõõdetud filtratsioon oli madal ilmselt dreenide halva seisukorra tõttu, siis leostumise arvutamiseks kasutati pikaajalist keskmist filtratsiooni Ka sel juhul jääb lämmastiku leostumine ärakande piiridesse looduslikelt aladelt - 4 kg/ha, mis on ilmselt tingitud talvisest taimkattest.

Lämmastikväetiste kasutamine seirepõllul on viimastel aastatel suurenenud. Põldheina saagiga eemaldatakse suur kogus kaaliumi ning kuna põldu väetati ainult

mineraalse lämmastikuga, siis oli kaaliumi üldbilanss sügavalt negatiivne. Orgaanilise väetise kasutamine 2010. a viis toitainete keskmise bilansi aastatel 2007-2012 tasakaalu.

Uuring: Toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring.Uuringu eesmärgiks on veekeskkonna seisukohalt hinnata PKT keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise efektiivsust põllu-majandusettevõtte tasandil.Toiteelementide kasutuse (utilisatsioon), lämmastiku (edaspidi N), fosfori (edaspidi P), kaaliumi (edaspidi K) toiteelementide bilansi indikaatorid näitavad, kas põllumajandusliku keskkonna-toetusega seoses muutub mullast toiteelementide leostumisest põhjustatud põhja- ja pinnavee saastumise oht.

Kokkuvõte ja soovitused 2012. a läbiviidud “Toiteelementide bilansi ja kasutuse“ uuringu käigus analüüsiti 121

põllumajandusettevõtte 2011. majandusaasta tulemusi. Seirealune pind oli 11 616 ha. 2011. a kujunes seireettevõtete keskmiseks N-bilansiks 25 kg/ha; P-bilansiks 0 kg/ha ja

K-bilansiks (–2) kg/ha. Seireettevõtete keskmisena moodustasid peamise osa toiteelementide N-, P- ja K-

sisendist 2011. a sisseostetud mineraalväetised 36-46% ja liblikõieliste poolt seotud lämmastik (37%). Väljundist moodustasid ettevõtetest välja müüdud looma- ja

153

taimekasvatussaadused 76-79%; põllumajandusloomad 10-15%; sööt ja põhk 8-10% ja orgaaniline väetis 1%.

KSM, ÜPT ja MAHE toetustüübi ettevõtete N-bilanss oli 2011. a positiivne (vahemikus 7-37 kg/ha). Positiivseks kujunes ka ÜPT ja KSM ettevõtete P- ja K-bilanss. (P-bilanss 1-2 kg/ha; K-bilanss 5-11 kg/ha). MAHE ettevõtete P- ja K-bilanss olid antud aasta tingimustes negatiivsed (P-bilanss (-4) kg/ha; K-bilanss (-21) kg/ha).

Suurema osa 2011. a ÜPT ja KSM ettevõtete toiteelementide sisendist moodustas mineraalväetistega antav N-, P- ja K- (vahemikus 41-75%). Liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osatähtsus KSM ettevõtetes oli 35%, ÜPT korral 9%. MAHE ettevõtetes mineraalväetiseid ei kasutata, liblikõieliste osatähtsus sisendist moodustas 67%, P- ja K-sisend praktiliselt puudus.

Tootmistüübiti majandati 2011. a positiivse N- ja P-bilansiga ning negatiivse K-bilansiga segatootmistüüpi ettevõtetes. Taimekasvatuses kujunes N-bilansiks 22 kg/ha; P-bilansiks (-1) kg/ha ja K-bilansiks (-2) kg/ha. Taimekasvatustootmist iseloomustas 2011. a suurem keskmine toiteelementide sisend võrreldes segatootmisega - kasutati 17-19% rohkem mineraalväetiseid ning suurem oli ka sisseostetud seemnete osakaal. Taimekasvatustootmises sisseostetud suuremaid mineraalväetiste koguseid võib põhjendada arvatavasti sellega, et taimekasvatustootmises kasvatatakse enam mineraal-väetiseid nõudvaid põllukultuure (nt rapsi). Segatootmisettevõtetes on valdavalt rohkem rohumaid ja neid väetatakse vähem. Segatootmistüübi korral on tähtsal kohal ka sõnniku omatootmine ja kasutamine, mis võimaldab osaliselt katta toiteelementide vajadust ja vähendada mineraalväetiste kasutamist. Suurima osa mõlema tootmistüübi väljundist moodustas looma- ja taimekasvatussaaduste müük.

Suurusgruppide arvestuses majandati 2011. a tingimustes positiivse N-, P-, ja K-bilansiga >100 ha suurustes ettevõtetes. 40-100 ha suurustes ettevõtetes kujunes P- ja K- bilanss negatiivseks ja kuni 40 ha suurustes ettevõtetes oli lämmastiku bilanss positiivne ning fosfori ja kaaliumi bilanss tasakaalus.

Piirkonniti majandati 2011. a tingimustes mõnevõrra väiksema bilansiga Lõuna–Eesti ettevõtetes. Keskmiseks N-bilansiks kujunes 20 kg/ha, P-bilansiks 0 kg/ha ja K-bilansiks (-6) kg/ha. Kesk–Eesti ettevõtete N-bilanss oli vastavalt 26 kg/ha, P-bilanss (-1) kg/ha ja K-bilanss (-1) kg/ha.

2004.-2011. a N-, P- ja K-bilansi tulemuste põhjal võib keskkonna säästlikkuse ja vee kvaliteedi paranemise seisukohalt olukorda hinnata heaks, vähenenud on toiteelementide leostumisoht. Tootjatepoolse mitteoptimaalse väetisekasutusega seoses võib pikemas perspektiivis aga kaasneda muldade viljakuse langus. Mullaviljakuse säilitamise seisu-kohalt tuleb suuremat tähelepanu pöörata fosfori ja kaaliumi tasakaalustatud kasutamisele.

MAHE tootmises on edaspidise mullaviljakuse vähenemise ja muldade väljakurnamise vältimiseks soovitav enam kasutada orgaanilist- ja haljasväetist, samuti propageerida alternatiivsete väetusainete (nt mereadru, erinevad kompostid) laiemalt kasutusele võtmist. Soovitav on mitte vähendada liblikõieliste kasvupinda.

2004.-2011. a seiretulemustest ilmnes, et liblikõieliste poolt seotud lämmastiku osakaal N-sisendist oli suurim MAHE ettevõtetes (55-70%). KSM (+KST) ettevõtetes moodustas liblikõieliste osakaal N-sisendist olenevalt aastast 19-38% ja ÜPT puhul 5-11%.

154

Mineraalväetiste kasutamise vähenemisel võimaldab liblikõieliste suuremal pinnal kasvatamine kompenseerida osaliselt N-vajadust ja tasakaalustada N-bilanssi. Seetõttu on KSM põhi- ja lisategevuse toetuse taotlemise nõuetes fikseeritud vähemalt 15% liblik-õieliste põllumajanduskultuuride või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue igati põhjendatud.

Sisseostetud mineraalväetiste osa N-, P- ja K-sisendist vähenes ajavahemikus 2007-2010 nii ÜPT kui ka KSM (+KST) tootjatel. 2011. a tulemuste põhjal väetiste kasutamine taas suurenes. Seireettevõtete keskmisena suurenes 2010. a tulemustega võrreldes, 2011. a sisendi arvestuses lämmastikväetiste osakaal 2%, fosforväetiste osa 6% ja kaaliumväetiste osa 4% kogu sisendist.

KSM (+KST) ettevõtete lämmastiku kasutamise efektiivsus6 varieerus aastatel 2004-2011 vahemikus 35-104%, ÜPT ettevõtetes 38-75%, MAHE ettevõtetes 32-89%. Fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus kujunes seireperioodil stabiilseimaks ÜPT ettevõtetes (P-efektiivsus 63- 136%, K-efektiivsus 41-179%). KSM (+KST) tootjatel oli fosfori ja kaaliumi efektiivsus viiel aastal kaheksast üle 100%. MAHE ettevõtete fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus oli 100% kõigil seireaastatel.

Uuring: Indikaatori “pestitsiidide kasutuskoormus“ andmete analüüsUuringu eesmärgiks on jälgida, kuidas teatud tüüpi majandamine võib muuta agrokeskkonna survet pinna- ja põhjavee seisundile, kvaliteedile ning elurikkusele.

Kokkuvõte 2012. a läbiviidud uuringu käigus koguti ja analüüsiti pestitsiidide kasutuskoormuse

andmeid 2011. a kohta, kokku 78 põllumajandusettevõttes (40 KSM ja 38 ÜPT). Seireala hõlmas 7 099 ha põllumajandusmaad, millest pritsiti taimekaitsevahenditega 4 832 ha suurust pinda.

2011. a kasutati seireettevõtete keskmisena pestitsiide 68%-l põllumajandusmaast. Pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta oli 0,689 kg/ha ja põllumajandusmaa kohta 0,469 kg/ha.

KSM tootmises kasutati 2011. a pestitsiide 55%-l põllumajandusmaast, toimeaine kogus pritsitud pinnale oli 0,706 kg/ha ja põllumajandusmaale 0,386 kg/ha. ÜPT ettevõtetes oli pritsitud pind 26% suurem ja pestitsiidide kasutuskoormus pritsitud pinna kohta 4% väiksem (0,678 kg/ha) kui KSM ettevõtetes. ÜPT tootjate poolt pritsitud suurem pind võis osaliselt tuleneda sellest, et nendel on suurem pind põllukultuuride all. KSM tootjatel on seoses liblikõieliste kasvatamise kohustusega keskmiselt suurem pindala lühiajaliste rohumaade all, kus enamasti pestitsiide ei kasutata.

2011. a töödeldi taimekasvatusettevõtetes pestitsiididega 85% ja segatootmis-ettevõtetes 54% põllumajandusmaast. Pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinna kohta oli taimekasvatusega tegelevates ettevõtetes 0,568 kg/ha, põllumajandusmaa kohta 0,482 kg/ha. Segatootmistüübi korral oli pestitsiidide kasutuskoormus pritsitud pinnale 0,851 kg/ha ja põllumajandusmaal 0,458 kg/ha. Segatootmises kasutatud suurem pestitsiidide toimeaine kogus pritsitud pinnale tulenes tõenäoliselt sellest, et 2011. aasta tingimustes

6 Tasakaaluliseks loetakse tootmist, mille puhul efektiivsus on 80-90%; efektiivsus <70% väljendab suurenenud riski keskkonnale (leostumisoht); efektiivsus >100% väljendab puudujäägiga majandamist

155

kasutati segaettevõtetes pritsimisel rohkem preparaate, mille kasutuskogused olid suured (MCPA, glüfosaadid), mistõttu ka pestitsiidide kasutuskoormused pritsitud pinnale kujunesid suuremaks kui taimekasvatuses.

Suurusgrupiti pritsiti 2011. a <40 ha suurustes ettevõtetes 55%, 40-100 ha suurustes 63% ja >100 ha suurustes ettevõtetes 72% põllumajandusmaast. Pestitsiidide kasutus-koormus pritsitud pinnale oli suurim <40 ha suurustes ja põllumajandusmaale >100 ha suurustes ettevõtetes.

2011. a tingimustes oli Lõuna- Eestis pestitsiidide kasutamine intensiivsem võrreldes Kesk-Eesti piirkonnaga, suurem oli pritsitud pind põllumajandusmaast (1%) ja pestitsiidide kasutuskoormus pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta (~39%) Suurem kasutuskoormus oli osaliselt tingitud sellest, et Lõuna-Eesti valimis olnud 33-st ettevõttest 11-s kasutati 2011. a preparaate, mille kasutusnormid on suuremad (Ranger; Rodeo; MCPA jne) võrreldes näiteks grammpreparaatidega. Kesk-Eesti piirkonna ettevõtetes majandati antud aasta tingimustes ühtlasemalt ehk, et ettevõtete vahelised erinevused pestitsiidide kasutuskoormuse arvestuses olid väiksemad.

Probleemiks on, et puudub adekvaatne ülevaade taimekaitsevahendite kasutuskoormuse kohta kogu Eestis. Alates 2011. a kogub ja avaldab Statistikaamet koondandmed toimeaine koguste kohta turustatud taimekaitsevahendites, mis ei võimalda aga välja tuua, mis taimekaitsevahendeid ja millisest grupist (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jne) tegelikult kasutati.

Pestitsiidide toimeaine koguste vähenemist pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta võib osaliselt põhjendada ka üha enam kasutusele võetavate grammpreparaatidega, mis sisuliselt vähendavad koormust keskkonnale. Pestitsiidide kasutuskoormus oli suurim just ettevõtetes, kus kasutati rohkem glüfosaate ja MCPA, mille kasutamiskogused on grammpreparaatidega võrreldes suuremad.

Kuigi pestitsiididega pritsitud pind suurenes aastatel 2006-2011, jäi pestitsiidide kasutuskoormus nii pritsitud pinna kui ka põllumajandusmaa kohta madalamaks kui 2006. a.

Uuring: Sõnnikustandardi väljatöötamiseks vajalike proovide kogumine ja analüüsUuringu eesmärgiks on täpsustada erinevate looma- ja sõnnikuliikide taimetoiteelementide sisaldusi väetamisplaani täpsemaks koostamiseks säästmaks keskkonda ning parandamaks tootjate võimalusi orgaaniliste väetiste efektiivsemaks kasutamiseks.

Kokkuvõte ja ettepanekud

156

on toodud sõnnikuproovide valimi (2009-2012) analüüsitulemuste kokkuvõte. Lisandunud sõnnikuproovide analüüs võimaldas täpsustada mitmete looma- ja sõnnikuliikide toiteainete sisaldusi. Leiti loogiline erinevus lüpsilehmade erinevate sõnnikuliikide taimetoitainete sisalduses sõltuvalt piimatoodangust. Mõningatel juhtudel on analüüsitud proovide arv siiski liialt väike üldistuste tegemiseks.

157

Tabel 60. Taimetoiteelementide sisaldus looma- ja sõnnikuliigi järgi (ka – kuivaine) Loom

aliik Sõnniku liik Piima-too-dang (t/a)

Taimetoiteelemendi sisaldus (kg/t) Proo-vide arvNH4-N Kogu N Kogu P Kogu K

Lüpsi-lehm

Vedelsõnnik ka 3-10,9% <7 1,2 2,6 0,5 1,8 40>7 1,5 3,1 0,6 2,2 173

Poolvedel e. allapanuta sõnnik ka 11-19,9%

<7 0,6 4,1 0,9 2,8 183

>7 0,8 4,5 1,0 3,3 155Tahe sõnnik ka 20-24,9% <7 0,7 5,4 1,1 3,6 41

>7 0,6 5,3 1,2 4,2 72Sügavallapanuga sõnnik ka 25%

<7 0,2 5,5 1,4 4,2 31

>7 0,4 6,5 1,5 6,2 32Liha-veis


0,4 4,5 1,2 4,5 15

Tahe sõnnik ka 20-24,9% 0,3 5,2 1,0 5,4 14Sügavallapanuga sõnnik ka 25%

0,1 5,5 1,1 5,4 7

Noor-kari


0,6 4,0 0,7 2,5 16

Tahe sõnnik ka 20-24,9% 1,1 5,2 0,7 2,3 7Sead

Vedelsõnnik ka 3-10,9% 2,9 4,1 0,9 1,6 68Poolvedel e. allapanuta sõnnik ka 11-19,9%

3,1 6,6 2,3 2,4 30

Tahe sõnnik ka 20-24,9% 1,5 7,0 3,4 4,5 5Sügavallapanuga sõnnik ka 25%

2,4 8,0 2,5 3,6 8

KanadPoolvedel e. allapanuta sõnnik ka 11-19,9%

4,6 13,4 4,1 5,9 7

Sügavallapanuga sõnnik ka 25%

5,3 22,8 7,6 10,0 27

HobuneSügavallapanuga sõnnik ka 25%

0,6 6,3 1,2 5,4 5

Lam-mas

Sügavallapanuga sõnnik ka 25%

0,7 8,2 1,8 8,7 10

Allikas: PMK seirearanne 2012

Taimetoiteelementide sisalduse võrdlemisel A. Kaasiku ja keskkonnaministri määruse nr 48 15.12.2008 lisas toodud (vt

158

) andmetega selgub küllaltki hea kokkulangevus.

159

Tabel 61. Ligikaudne väljaheidete produktsioon aastas/perioodis, selle kuivaine, lämmastiku, fosfori ja kaaliumi sisaldus loomaliikide (vanuse-, toodangurühmade) lõikes (A. Kaasik, 2005)

Kuna taimetoiteelementide bilansiuuringud on näidanud, et kaaliumibilanss jääb optimaalsest tasemest allapoole ja väetamispraktika heintaimede väetamisel põhineb suures osas vaid lämmastikväetiste kasutamisega, siis võiks lisada põllumajandus-ministri määruse 1.01.2010 nr 51 lisasse 1 “Väetusplaan” ka erinevate sõnnikute kaaliumisisaldus, et tootjal oleks võimalik jälgida ja arvestada ka kaaliumibilanssi oma majapidamises.

Kuna sõnnikuproovide arv kuivainesisalduse vahemikus 3-5% oli küllaltki suur ja suuri erinevusi toiteelementide sisalduses võrreldes proovidega, mille kuivainesisaldus jäi vahemikku 5-10,9% ei täheldatud, siis tasuks kaaluda võimalust ka madalama kuivainesisaldusega vedelsõnniku kasutamiseks väetisena selle asemel, et seda käidelda reoveena.

Elurikkuse hindamisvaldkonnas jätkati 2012. a lindude liigirikkuse, arvukuse ja asustustiheduse ning kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringutega.

Uuring: Indikaatori “Kimalaste mitmekesisus ja arvukus“ uuringUuringu eesmärgiks on elurikkuse seisukohast hinnata MAK PKT keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise rakendamist tegevusele seatud eesmärkide täitmisel. Pikaajalise uuringuga selgitatakse, kas antud PKT alameetmete rakendamise tulemusena on kaitstud või parendatud selle maa, millel toetust rakendati, elupaigalist funktsiooni.

Kokkuvõte 2009.- 2012. a kimalaseseire põhjal olid kõige arvukamalt kohatud liikideks nii piirkondi

koos- kui ka eraldi analüüsides kivi-, maa-, põld-, aed- ja tumekimalane. Kokku on

Loomaliik (vanuse-, toodangurühm)

Väljaheiteid kg

Kuivaine %

N kg/t

P kg/t

K kg/t

Lehmad (5000 kg piima aastas) 18 200 11,9 5,7 1,1 3,4 Lehmad (7000 kg piima aastas) 21 400 11,9 6,0 1,1 3,7 Ammlehmad 8 500 13,0 6,7 0,9 3,7 Vasikad (0…6 kuud) 2 400 11,8 3,8 0,5 3,3 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 8 000 15,0 3,5 0,7 3,8 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 12 500 13,0 4,9 0,6 3,0 Nuumsead (30…100 kg) 400 9,1 8,8 2,3 3,1 Võõrdepõrsad (8…30 kg) 70 9,1 10,9 2,4 3,9 Imetavad emised 1 100 12,0 12,9 3,5 3,5 Vabad ja tiined emised 1 400 12,0 12,5 3,4 3,3 Lihalambad (võõrutamine…realiseerimine)

1 170 18,7 7,4 0,9 7,7

Hobused (täiskasvanud hobused, kehamass 600 kg)

6 800 30,1 2,8 1,1 2,9

Munakanad (100 lindu, 16 kg mune aastas)

4 500 18,1 5,1 5,9

Broilerid (1000 lindu, realiseerimine 42-e päevaselt)

3 700 16,2 2,7 6,2

160

seirealadel kohatud 20 liiki päriskimalasi, kusjuures kõige vähem liike on mõlema piirkonna seirealadel loendatud ÜPT ettevõtetes, kus on kohatud kõige harvem ka Eesti punase raamatu haruldasi ja tähelepanu väärivaid liike. Piirkondade võrdluses on viimaseid nii liikide arvult kui ka isendite arvukuselt (sh pikasuiselisi kimalasi) kohatud rohkem Lõuna-Eestis.

Kõigil analüüsidel võeti lisanäitajana arvesse õite tihedus, mis kõigi kimalasenäitajatega positiivselt korreleerub. Õite tihedus oli tihti MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes – eriti just Kesk-Eestis. Lisaks sellele oli õite tihedus 2010.-2012. a Lõuna-Eestis oluliselt kõrgem kui Kesk-Eestis – seega leidub seal kimalastele suurem toiduressurss.

Kimalaste arvukus, liikide arv ning Shannoni mitmekesisuse indeks olid läbi aastate Lõuna-Eestis kõrgemad kui Kesk-Eestis – seire algaastatel oli see erinevus mitmel juhul ka statistiliselt oluline. Hiljem on piirkondadevaheline erinevus vähenenud, kuna Kesk-Eesti näitajad on aastate jooksul tõusnud, Lõuna-Eestis aga pigem stabiilsena püsinud.

Kesk-Eesti seiretransektidel 2009. ja 2010. a olulist toetustüübi mõju ei leitud. 2011. ja 2012. a olid aga kimalasenäitajad Kesk-Eestis kõigil juhtudel (v.a arvukus 2011. a) KSM ettevõtetes oluliselt kõrgemad kui ÜPT ettevõtetes. Lisaks oli MAHE ettevõtetes Shannoni mitmekesisuse indeks 2011. a oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes ja 2012. a kimalaseliikide arv oluliselt madalam kui KSM ettevõtetes. Kuna algaastatel ei leitud olulist toetustüübi mõju ja hilisematel leiti, võib see viidata, et KSM ettevõtetes on kimalaste olukord paranenud.

Lõuna-Eestis leiti oluline toetustüübi mõju kimalasenäitajatele vaid mõnel korral seireperioodi esimestel aastatel (2009 ja 2010), mil näitaja oli ÜPT ettevõtetes oluliselt madalam kui KSM ja ühel juhul ka oluliselt madalam kui MAHE ettevõtetes.

Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkondade kimalasenäitajate koosanalüüsil leiti, et kõik näitajad olid KSM ettevõtetes 2011. a oluliselt kõrgemad kui ÜPT ning 2012. a oluliselt kõrgemad kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes.

Aasta mõju analüüsimisel selgus, et suurim tõus on toimunud Kesk-Eesti KSM ettevõtete kimalaseliikide arvus ja Shannoni mitmekesisuse indeksis – need näitajad on aasta-aastalt kasvanud. Oluline tõus näitajates on toimunud ka Kesk-Eesti MAHE aladel 2012. a võrreldes aastatega 2009 ja 2010. Tõusev trend ilmneb ka ÜPT aladel, kus kimalaseliikide arv ja Shannoni mitmekesisuse indeks olid 2012. a oluliselt kõrgemad kui 2009. a.

Lõuna-Eestis olid mõnedel juhtudel kimalaste arvukus ja liikide arv 2010.-2012. a oluliselt kõrgemad kui 2009. a. Selline mõju võib tuleneda sellest, et seoses 2009. a toimunud uute seirealade valikuga algas kimalaseseire hiljem ja toimus kahel mitte kolmel korral. Lisaks leiti, et MAHE aladel oli kimalaseliikide arv 2012. a oluliselt madalam kui 2010. a ja Shannoni mitmekesisuse indeks 2012. a oluliselt madalam kui 2010. ja 2011. a – seega on Lõuna-Eesti MAHE aladel neis näitajates toimunud mõningane langus.

Põhjus võib olla aga selles, et 2010. a olid seal keskmised näitajad tavapärasemast kõrgemad. ÜPT aladel oli kimalaseliikide arv 2012. a oluliselt kõrgem kui 2009. a – näitaja on aasta-aastalt kasvanud.

161

Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkondade koosanalüüsil olid 2010.-2012. a kimalasenäitajad tihti kõrgemad kui 2009. a. Lisaks leiti, et näitajad olid 2012. a oluliselt kõrgemad kui 2010. ja 2011. a, aga seda ainult KSM ettevõtetes – seega on neis näitajad paranenud, mis on põhjustatud eelkõige Kesk-Eesti KSM aladest.

Kimalasenäitajate suurenemisel eelkõige Kesk-Eesti KSM aladel võib olla mitmeid põhjuseid, kindlat vastust on aga raske anda. KSM s isaldab endas mitmeid elurikkusele kaudselt positiivselt mõjuvaid nõudeid. Viljavahelduse/külvikorra nõuet ning 15% liblikõieliste kasvatamise nõuet pidid täitma Eesti maaelu arengukava 2004-2006 raames ka keskkonnasõbraliku ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saajad. Võimalik, et tänu sellele on juba pikema aja jooksul tagatud kimalastele suurem toiduressurss ja viljavahelduse tõttu ka põllud püsivamate asukohtadega, mistõttu on püsivamad ka põldudevahelised ribad, kus leidub täiendavat toiduressurssi ning sobivaid pesitsuskohti. Kuna eri toetustüübiga ettevõtted (MAHE, KSM ja ÜPT) esinevad maastikus kombineeritult ja pidevalt vahelduvad, ei piirne ühe nö toetustüübi mõju ainult antud konkreetse põllu või ettevõttega, vaid ulatub ka kõrvalolevatele aladele. Kindlamate põhjuste leidmiseks on vaja läbi viia laiemal maa-alal täiendavaid maakasutuse, tootmise intensiivsuse ja maastiku mitmekesisuse analüüse.

Uuring: Indikaatori „Lindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedus“ uuringUuringu eesmärgiks on elurikkuse seisukohast hinnata MAK PKT keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Pikaajalise uuringu eesmärgiks on indikaatorite seirega näidata, kas põllumajanduslik tootmine on kaitsnud või parendanud selle maa elupaigalist funktsiooni, samuti hinnata, kas mahepõllundus tugevdab bioloogilist mitmekesisust ning kas keskkonnasõbaliku majandamise tulemuseks on pesitsevate lindude mitmekesisuse ja arvukuse suurenemine.

Kokkuvõte Kõige arvukamalt kohatud pesitsev liik oli kõigil seireaastatel (2010-2012) nii piirkondi

koos kui ka eraldi analüüsides põldlõoke – toetustüübiti oli dominants kõrgeim KSM, madalaim aga MAHE ettevõtetes ning piirkonniti Kesk-Eestis kõrgem kui Lõuna-Eestis. Järgnevateks liikideks olid mõlemas piirkonnas kadakatäks ja kiivitaja, Lõuna-Eestis lisaks sookiur, pruunselg-põõsalind, talvike ja soo-roolind. Kolme aasta jooksul on Kesk-Eestis kohatud kokku 14, Lõuna-Eestis 31 pesitsevat linnuliiki.

Toetustüübi ja piirkonna olulise mõju testimisel kaasati lisanäitajatena analüüsi loendustransektil olev maastikuelementide pindala ning vilja (haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad) pindala, kuna esimene omab mitmete uurimuste põhjal lindudele olulist mõju ning teisel leiti MAHE ettevõtete loendustransektidel olevat enamasti väiksem pind – seega on rohkem ekstensiivsemalt majandatud rohumaid.

Analüüsides leitigi mitmetel juhtudel maastikuelementide pindala oluline positiivne ning vilja pindala oluline negatiivne mõju linnunäitajatele. Lisaks leiti piirkondi koos- ja eraldi analüüsides vilja pindala mittearvestamisel palju rohkematel juhtudel toetustüübi oluline mõju (MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja/või ÜPT) – vilja pindala kaasamine võttis aga

162

osa toetustüüpide vahelisest erinevusest enda peale ning toetustüübi mõju ei osutunudki enam nii tihti oluliseks.

Kõik linnunäitajad olid kõigil aastatel, v.a kõikide liikide arv 2010. a, Lõuna-Eestis oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eestis.

Kesk-Eestis leiti kõrgeimad linnunäitajad eranditult MAHE aladel. Oluline toetustüübi mõju leiti siiski vaid kahel juhul: 2011. a olid pesitsevate paaride arv põldlõokeseta ja Shannoni mitmekesisuse indeks MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgemad kui KSM ettevõtetes.

Lõuna-Eesti seirepiirkonnas leiti kõrgeimad linnustiku näitajad peaaegu alati MAHE aladel, madalaimad sagedamini ÜPT aladel – KSM ja ÜPT erinesid omavahel siiski vähe. Toetustüübi mõju osutus oluliseks vaid kahel juhul: 2010. a oli MAHE ettevõtetes pesitsevate paaride arv oluliselt kõrgem kui ÜPT ja pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT ettevõtetes.

Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkondade koosanalüüsil leiti kõrgeimad linnunäitajad eranditult MAHE aladel, madalaimad kord ÜPT, kord KSM ettevõtetes. Toetustüübi oluline mõju leiti jällegi vaid kahel juhul: 2010. a oli MAHE ettevõtetes pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT ettevõtetes ning kõikide liikide arv oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes.

Pesitsevate lindude arvukuse analüüsil lähtuvalt toitumistüübist leiti, et loomtoidulisi linde kohati kõige rohkem MAHE ettevõtetes. Pesitsevate paaride arv põldlõokeseta eristus KSM ja ÜPT ettevõtetes paljudel juhtudel isegi vähemalt kaks korda. Sega- ja seemnetoidulisi linde kohati harvem ning sagedamini just MAHE aladel. Suure tõenäosusega on MAHE alade kõrgemad linnunäitajad põhjustatud sünteetiliste pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamise keelust, mistõttu lindudele säilib suurem toiduressurss.

Seire tulemused viitavad, et KSM ettevõtete tegevus ei ole niipalju keskkonnasõbralikum, et avalduks positiivne trend linnunäitajatele võrreldes ÜPT aladega. Sobivaimaks elupaigaks on osutunud MAHE alad.

Analüüsis kasutatud linnunäitajaid on oluline jälgida pikema aja jooksul, et saada trende ettevõtete toetustüüpide ja nende tegeliku mõju kohta. Kuna keskkonnatoetuste eesmärgiks on seatud linnustiku seisukorra parandamine või vähemalt stabiilsena püsimine, siis eelkirjeldatud näitajad ei tohiks viie aasta pikkusel perioodil langeda. 2010.-2012. a seireandmete põhjal esinevad linnunäitajates aastate vahel väikesed kõikumised, kuid need erinevused ei ole enamasti statistiliselt olulised – v.a mõned juhud, nt Lõuna-Eesti seirepiirkonnas on mõnel juhul 2012. a näitaja oluliselt kõrgem kui 2010.a. Järelduste tegemiseks on aga vaja pikemat aegrida.

Uuring:„Rohumaade majandamine ja selle võimalik mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele“Uuringu eesmärgiks on selgitada, millal tootjad oma rohumaid niidavad ning milleks niidet kasutavad, et selgitada selle võimalikku mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele.

163

Kokkuvõte Pindalaliselt kuulus valdav enamus (92 %, 20 453 ha) analüüsitavatest rohumaadest

2011. a suurematele tootjatele (suurusgrupid 3 ja 4), millest omakorda tehti suurem osa siloks (vastavalt 74 ja 80%). Samas mõjub rukkirääkude pesitsusele negatiivselt piisavalt kõrge taimestiku puudumine, mis ongi sageli probleemiks just silo tegemisel, kui niidetakse võimalikult sageli.

Sõltumata veisekasvataja suurusgrupist alustasid veisekasvatajad rohumaade esimese niitega mai kolmandal dekaadil, kuid niidetavad pinnad olid siiski väikesed. Valdav enamus rohumaadest niideti juunis: esimese dekaadi lõpuks oli niidetud 32%, teise dekaadi lõpuks 55% ning juuni lõpuks juba 72% rohumaadest.

Sõltumata suurusgrupist alustati teise niitega juuni esimesel dekaadil ning suurim oli see juuli esimesel dekaadil. Juuli kolmanda dekaadi lõpuks oli teine niide tehtud 33% rohumaadest ning augusti lõpuks pooltel rohumaadest.

Olenevalt suurusgrupist niideti juuni lõpuks 58–73%, juuli esimese dekaadi lõpuks aga 79–85% rohumaadest. Juba mai lõpus alustasid väikesel pinnal niitmist suurusgrupid 1 ja 4. Suurusgrupid 2 ja 3 alustasid niitmisega juuni esimesel dekaadil. Tootjad, kel oli vähem loomi, niitsid juuni algul väiksema osa rohumaadest, suurima osa aga suurusgrupi 4 tootjad.

Käesoleva analüüsi andmetel niideti juuni lõpuks 72% rohumaadest. Just sel ajal toimub rukkiräägu esimese kurna haudumine ning kõige varasematel pesitsejatel on pojad just välja hautud. Juuli lõpuks oli esimese niide tehtud 86% rohumaadest ning teine niide 33% rohumaadest, millel on samuti negatiivne mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ning lindude ellujäämisele – juulikuisel niitmisel hukkuvad nii veel lennuvõimetud pojad kui ka sulgivad vanalinnud, samuti hävivad niitmise käigus hilisemad kurnad.

Rukkirääkude pesitsustingimuste ja vanalindude ellujäämist saab soosida sobiva niitmisaja ja -tehnikaga: rakendada tuleks keskelt-lahku ja aeglasemat niitmist (lindudel võimalus põgeneda) ning võimalusel niita alates 15. augustist. Kiskjatepoolse ohu vähendamiseks on oluline piisava seotuse ja kõrgusega elupaigalaikude olemasolu. Soodustavaid tegevusi võiks siduda nt erinevate maaelu arengukava toetustega.

Sotsiaalmajanduse hindamisvaldkonna uuringutes oli 2012. a sarnaselt eelnevatele aastatele vaatluse all muutused põllumajandustootjate sissetulekutes ning selle struktuuris. Samuti analüüsiti eraldi MAK 2. telje erinevate toetuste mõju tootjate sissetulekutele ning teistele majandusnäitajatele.

Uuring: Indikaatori „ettevõtjatulu“ uuringUuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK 2. telje toetused aidanud säilitada ja suurendada maa-elanikkonna tulutaset.

Kokkuvõte Kõikidel uuringus kaasatud põllumajandustootjate maakasutuse struktuur oli 2011. a

FADN andmetel sarnane 2010. a omaga. Teravilja kasvatasid MAHE tootjad mõlemal aastal ca 20% ja KSM tootjad 40% oma põllumajanduslikust maast.

164

Kõikide toetuste (va investeeringutoetused) osa sissetulekute struktuuris vähenes 2011. a võrreldes 2010. a Eesti keskmisel põllumajandustootjal 27%-lt 24%-ni. Eesti keskmisega sarnaselt vähenes ka 2. telje toetuse saajatel konkreetse meetme toetuse osa sissetulekute struktuuris (1-2,8% võrra) MAHE toetuse osa MAHE tootjate sissetulekutes moodustas 2011. aastal 18,5% (2010. a 21%).

Tööjõuühiku kohta tootis keskmine Eesti põllumajandusettevõte 2011. a 18% suuremat netolisandväärtust kui 2010. a. Toetuste osakaal netolisandväärtuse struktuuris 2. telje tootjate seas on keskmiselt vähenenud 3% võrra (28%-lt 2010. a 25%-ni 2011. a). Võrreldes 2011. a tulemust aga 2009. a on 2. telje tootjate neto-lisandväärtuse struktuuris 2. telje toetuste osa vähenenud lausa 14% (39%-lt 25%-ni). Suurim muutus on 2011. a eelmise aastaga võrreldes olnud KSM, MAHE ja PLK tootjate puhul. Nende meetmete puhul on vastava toetuse osatähtsus vähenenud vastavalt 3,8 ja 3,2 ning 2,1% võrra.

Ettevõtjatulu struktuuris on samuti toetuste osatähtsus 2011. a vähenenud, seda nii keskmiselt 2. telje tootjate hulgas kui ka erinevate toetustüüpide lõikes. Kõige enam on vähenenud KSM toetuse osa KSM tootjate ettevõtjatulu struktuuris – 11% võrra. Vähenemist ei ole toimunud vaid OTL tootjatel OTL toetuse osast nende ettevõtjatulu struktuuris. Kui 2010. aastal moodustas OTL toetus nende ettevõtjatulu struktuuris 3,6%, siis 2011. aastal oli antud toetuse osa kasvanud 7%-ni.

Eesti põllumajandusettevõtetes keskmiselt on kasvanud tasustatud tööjõu kasutamine. Kui 2010. a oli kogu tööjõust tasustatud 48%, siis 2011. a oli tasustatud juba 51% tööjõust. Samas on aga näiteks MAHE tootjate hulgas tasustatud tööjõu kasutamine vähenenud 30%-lt 24%-ni.

Arvestuslikku netokasumit põllumajandusmaa ha kohta tootsid 2. telje tootjad 2011. a keskmiselt 101 eurot ha kohta, 2010. a aga 78 eurot ha kohta. Juhul kui meetme toetusi poleks saadud, oleksid MAHE tootjad ilma MAHE toetuseta jäänud väikesesse miinusesse (-9 eurot ha kohta). OTL tootjatel oli nii koos kui ka ilma OTL toetuseta arvestuslik netokasum miinuses ehk kui OTL tootjad maksaksid tasustamata tööjõule tasustatud tööjõuga samaväärset palka, jääksid nad miinusesse.

Uuring: Indikaatori „mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ uuringIndikaatori „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on MAK 2. telje mahepõllumajandusliku tootmise toetus kaasa aidanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni parandamisele (uurida, kas mahetoodete kättesaadavus on paranenud).

Kokkuvõte Loomakasvatustoodangu kõikide võrreldud liikide osas on 2011. a mahepõllu-

majanduslikult realiseeritud toodangu osakaal kogu müügimahust vähemal või suuremal määral vähenenud (v.a lambad lihaks, eluslambad ja kodulinnud ja kitsepiim) võrreldes 2010. a (7%-67% võrra). Näiteks vähenes elusveiste ja sigade lihaks realiseerimine viitega mahepõllumajandusele (vastavalt 67% ja 44% vähem kui 2010. a). Mahedana realiseerimisel ei vähenenud vaid müüdud mahelammaste (nii elusalt kui ka lihaks) ning kodulindude osa kogu mahedalt toodetud vastavast loomakasvatustoodangust.

165

Võrreldes 2010. a on 2011. a viitega mahepõllumajandusele realiseeritud taimekasvatustoodangu osakaal kogu müügimahust vähemal või suuremal määral (4%-16% võrra) tõusnud rukki, nisu, muude teraviljade, maasikate ning mugul- ja juurköögi-viljade puhul. Samas õunte, odra ja õlikultuuride mahedana realiseerimise osakaal kogu müügimahust on võrreldes 2010. a vähenenud (33%-52% võrra).

Üldkokkuvõttes viitas 2011. a taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimisel mahetootmisele 76% mahetootjatest (2010. a 76%, 2009. a 77%, 2008. a 66%). Kõige levinumaks viitamisviisiks taime- ja loomakasvatustoodangu realiseerimisel osutus 2011. a suuline viide, mida kasutas 56% mahetoodangule viidanud tootjatest. (2010. a 77%, 2009.a 77%). Kirjaliku viite ja ökomärgi kasutamine on jäänud 2010. a samale tasemele. 2009-2011. a on kirjalikku viidet kasutanud ca 40% ja ökomärki ca 9% mahetoodete mahedana müügi viitamisel.

Toodangu realiseerimisel said 2011. a MAHE tootjad kõrgemat hinda mahedana müüdud odra, kaera, õlikultuuride ja kartuli puhul. Mahetoodanguna müüdud toodangu kohta saadi 5-30% kõrgemat hinda kui mahetoodangu tavatoodanguna müügi puhul. Loomakasvatuses saadi kõrgemat hinda veiste lihaks ja mahemee realiseerimise eest (vastavalt 45% ja 35% kõrgemat hinda kui sama toodangu müügil tavatoodanguna).

2011. a oli sarnaselt 2010. a kõige olulisemaks turustuskanaliks müük talust kohapealt. Võrreldes 2010. a on selle kanali kasutamine pisut vähenenud (5% võrra). Suurenenud on müük kliendile koju, mahetööstusele ja tavatööstusele (1%-6% võrra). Vähenenud on müük teisele mahetootjale tavatoodete kokkuostjale või vahendajale (5% võrra) ja mahetootjate ühistule (2% võrra).

Uuring: MAK 2. telje toetuste taotlejate jätkusuutlikusUuringu „MAK 2. telje toetuste taotlejate jätkusuutlikkus“ eesmärgiks on välja selgitada MAK 2. telje meetme toetuste mõju taotlejate majanduslikule jätkusuutlikkusele.Uuringu tulemused

Jätkusuutlike tootjate osakaal erinevate 2. telje toetuste taotlejate hulgas on ära toodud joonisel 17. Kõige enam (69%) oli jätkusuutlikke tootjaid 2011. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saajate hulgas ning kõige vähem (31%) – ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saajate hulgas (vt Joonis 17).

166

ESA

NAT

KST/KSM (2010)

MAHE

OTL

PLK

LKT

NAM

Eesti keskmine

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

2011 2010 2009 2008 2007

Joonis 17. Jätkusuutlike tootjate osa (%) tootjate koguarvust 2. telje meetmete lõikes perioodil 2007-2011

Allikas: FADN 2012

Uuring: Põllumajandustoodangu realiseerimis- ning põllumajanduslike sisendite hindade ülevaade. Põllumajandustoodangu realiseerimise hindadest ja tootjahinnaindeksi muutumise kohta ülevaate tegemisel on kasutatud Statistikaameti ja FADN andmeid. Analüüsi tulemustest selgus, et võrreldes 2010. a on 2011. a kõikide välja toodud põllumajandussaaduste hinnad tõusnud. Suurima tõusu 2011. a võrreldes 2010. a on läbi teinud veiste hind, mis on suurenenud 20% võrra. Piima hind on kerkinud 14% võrra, rapsi hind 13%.

Uuring: MAK 2. telje toetuste jagunemine geograafiliselt ning tootjate suuruse ja tootmistüübi alusel . Töö eesmärgiks oli analüüsida PRIA andmete põhjal toetuste jagunemist erinevate maakondade, valdade, tootmistüüpide ja majandusliku suuruse järgi.

Uuring: Loomade karjatamise uuring.Loomade karjatamise uuringu eesmärgiks oli kohapealsete intervjuude käigus välja selgitada loomapidajate karjatatavate rohumaade suurus ja jaotus ning see, kui suurel osal neist ja missuguse koormusega karjatatakse. Andmed koguti ka loomapidamisviisi, karjatatavate loomagruppide ja nende suuruse kohta. Lisaks olid üldised küsimused karjatamise (probleemid, nõuded jm.), loomade tervise ja heaolu ning loomapidajate investeeringuvajaduste kohta.

167

Kokkuvõte Piimaveisekasvatajatel oli 68% rohumaadest lühiajalised rohumaad, kõikidest kasutusel

olevatest rohumaadest moodustasid rendimaad üle poole. 74% kõikidest rohumaadest ainult niideti, 17% ainult karjatati ja universaalseid rohumaid oli 8%. Valdavalt tehti esimene niide juuni esimeses dekaadis siloks. Kasutuses olnud maast 98% oli 2011. a taotletud ÜPT.

Karjatati veidi üle poolte (52%) valimi veistest. LKT oli 2011. a taotletud 44% valimi veistele. Uuringu tulemustest selgus, et sagedamini karjatati lehmi (45% kõikidest uuringuvalimi karjatatud veistest) ja mullikaid (39%), vasikate osa karjatatavate veiste seas oli 14%.

Kogu piimaveisekasvatajate valimi lõikes oli keskmine karjatamiskoormus 1,4 lü/ha. Suurusgrupiti oli keskmine kõige suurem (1,9 lü/ha) neis ettevõtetes, kus loomade arv oli 51-100 looma ja maakondadest Lääne-Viru maakonnas (2 lü/ha). Madalaimale tasemele jäi kaalutud keskmine karjatamiskoormus Pärnu maakonnas (0,7 lü/ha) ja neis ettevõtetes, kus peeti kuni 50 looma (1,1 lü/ha).

Kitse-, lamba- ja hobusekasvatajatel olid rohumaade hulgas valdavalt pikaajalised rohumaad. Kitse- ja lambakasvatajatel oli üle poole rendimaid, hobusekasvatajatel 42%. 84% kasutusel olevatest rohumaadest oli 2011. a taotletud kas ÜPT või PLK toetust. Kasutusel olnud PLK-dest olid toetusalused 92%.

Karjatati kõiki valimi loomapidajate hobuseid ja lambaid ning peaaegu kõiki kitsi. LKT toetus oli valimi loomapidajate seas populaarne. Hobusekasvatajad karjatasid loomi kõikidest rohumaadest 95%, kitse- ja lambakasvatajad kasutasid karjatamiseks 65% olemasolevatest rohumaadest. Hobusekasvatajate grupi keskmine karjatamiskoormus oli 0,68 lü/ha, kitsekasvatajatel 1,05 lü/ha ja lambakasvatajatel 0,7 lü/ha.

Veisekasvatajate kõige vajalikum investeering on lauda rekonstrueerimine või uue lauda ehitus. Kitsekasvatajad tunnevad vajadust veterinaarabi järele ja veterinaaralastest koolitustest loomapidajatele. Vajalikemaks investeeringuteks oleks olemasoleva lauda renoveerimine või uue lauda ehitus ja karjaaedade ehitus. Lambakasvatajad vajavad toetust karjaaedade rajamiseks, veterinaarteenuse paremaks ja odavamaks kätte-saamiseks, spetsiaalsete kiskjakindlate aedikute rajamiseks ning tõuaretuseks. Kõige vajalikumaks investeeringuks lambakasvatuses oleks heinavarumis-tehnika (niiduk, vaalutaja, kaarutaja, heinapress).

Hobusekasvatajad leidsid, et hobusekasvatus on Eestis ebavõrdses kohtlemises võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Hobusekasvatajad vajaksid toetust karjaaedade ja karjamaadele varjualuste rajamiseks, loomade treeningtingimuste parandamiseks (liiva-väljakute, maneežide rajamiseks) ja tunnevad puudust loomapidajatele suunatud koolitustest.

Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusesUuringu eesmärkideks on mitmete maaviljeluslike võtete (mullaharimine, külviaeg, orgaanilise väetise kasutamine, vahekultuurid haljasväetiseks jm) olulisuse selgitamine erinevatest aspektidest (mullaviljakus, mullatervis, kultuuride saaginäitajad, kattetulu jt) PKT keskkonna-

168

majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise toetusmeetmete edasiarendamiseks tulevikus. Uuritavad külvikorratüübid ja agrotehnoloogiad on valitud selliselt, et need oleks laialdaselt kasutatavad Eesti põllumajandusettevõtetes.

2012. a käsitleti aruandes umbrohtumise, kultuuride saagikuse ja kattetulu seoseid.

1. Kultuuride umbrohtumus ja saaginäitajadKokkuvõte

Kaheaastane põldhein suutis vegetatiivselt levivad umbrohud suhteliselt edukalt alla suruda, nii et nende maapealne mass ja arv oli järgnevas suvinisus kõigil aastatel suhteliselt väike.

Kui teraviljapõldudel maheviljeluses ainult künti ega tehtud enne kündi tüükoorimist, suurenes vegetatiivselt levivate umbrohtude (peamiselt ohakad, 2012. a ka orashein) osakaal juba teisel aastal peale põldheina sissekündi märkimisväärselt, põhjustades mitmel aastal ka kultuuri olulist saagilangust. Kahekordsel pindmisel mullaharimisel (8–10 cm) ilma künnita hakkasid maheviljeluses ohakad levima algul lokaalselt. Märgatavalt suurenes vegetatiivselt hästi levivate umbrohtude osakaal pindmisel mullaharimisel teravilja üksteisele järgnemise kolmandal aastal suviodras. Kahekordsel tüükoorimisel koos künniga suudeti maheviljeluses vegetatiivselt levivad umbrohud kontrolli all hoida. Terasaagid olid siin märgatavalt suuremad. Sõnnikuga väetamise ja mitteväetamise vahel ei avaldunud selgeid erinevusi umbrohtumuses. Pooltel aastatel oli sõnniku andmisel põllu umbrohtumus mõnevõrra suurem kui mitteandmisel.

Hariliku orasheina osakaal kasvas 2012. a odras järsult. Tavaviljeluses ainult kündmisel ja pindmisel mullaharimisel ületas orasheina mass selgelt orasheina massi maheviljeluses samadel harimisviisidel, kuna väetised soodustasid selle kasvu ja kasutatud herbitsiid MCPB talle ei mõju.

Maheviljeluses oli vegetatiivselt levivate umbrohtude maapealne toormass 2010.-2012. a tüükoorimisel koos künniga väike nagu see oli tüükoorimisel koos künniga tavaviljeluses, kus lisaks tehti ühekordne keemiline umbrohutõrje. See näitab tüükoorimise ja künni koosmõju suurt tõhusust umbrohtude tõrjumisel. Kuna selline väike umbrohtumus kultuuride saagikust praktiliselt ei mõjuta, võiks sellisel harimisviisil umbrohtude kontrolli alla saamisel tavaviljeluses herbitsiidi kasutamisest ka loobuda, vähendamaks negatiivset keskkonnakoormust.

Tahesõnniku järelmõjul tõusis põldheina haljas- ja kuivmassi saak märgatavalt võrreldes sõnniku mitteandmisega. Mineraalväetiste mõju põldheina saagikusele oli oluliselt suurem sõnniku mõjust. Tavaviljeluses suurendas K- ja P-väetise andmine põldheina saagikust 2012. a kaks kuni kolm korda, võrreldes maheviljelusega. Sõnniku mitteandmisel vähenes maheviljeluses teise aasta põldheinas tugevasti punase ristiku osakaal ja domineerima hakkasid kõrrelised heintaimed. Seega ei piisa ristiku korralikuks kasvuks vaid õhulämmastikust, vaid on vaja ka piisavalt fosforit ja kaaliumi.

Tahesõnniku otse- ja järelmõjul tõusid maheviljeluses suvinisu, segavilja ja odra terasaagid, kuid põhurikkast tahesõnnikust aeglase toiteelementide vabanemise tõttu polnud saagitõus aastate keskmisena väga suur (pindmine mullaharimine 275 kg/ha, ainult kündmine 406 kg/ha ja tüükoorimine koos künniga 395 kg/ha). Tavaviljeluses jäi

169

sõnniku mõju mineraalväetiste foonil terasaakidele suhteliselt tagasihoidlikuks. 2012. a oli terakultuuride terasaagitõus sõnniku mõjul oluliselt suurem võrreldes eelnevate aastatega (maheviljeluse suvinisu ja oder vastavalt 899 ja 628 kg/ha). Sõnnikust toiteelementide vabanemist ja omastamist taimede poolt parandas arvatavasti 2012. a vihmane suvi.

2. Kattetulu kultuuride kogusaagi müügiväärtuse aluselKokkuvõte

2012. a oli kultuuride kattetulu märgatavalt kõrgem kui 2010. ja 2011. a nii mahe kui ka tavaviljeluses. Selle põhjusteks oli vihmase suve tõttu kultuuride parem kasv ja kasutatud väetiste (mineraalväetised ja tahesõnnik) oluliselt suurem tõhusus saagi suurendamisel varasemate aastatega võrreldes ning mõnevõrra kõrgem teravilja kokku-ostuhind. Tavaviljeluses ületas kattetulu ilma toetusteta ja toetustega maheviljeluse kattetulu (toetusteta külvikorra välja keskmisena sõnniku andmisel 177 ja mitteandmisel 304 eurot ha). 2010. ja 2011. a oli toetustega tavaviljeluses kattetulu väiksem kui maheviljeluses.

Toetused moodustasid 2012. a maheteraviljade kasvatamisel kogusissetulekust olulise osa 38% (2011. a 46%), tavaviljeluses 17% (2011. a 25%). Teravilja 1 kg tootmise omahind oli 2012. a maheviljeluses kõrgem kui tavaviljeluses (vastavalt 0,19 ja 0,17 eurot kg).

Maheviljeluses ületas 2012. a sõnniku andmisel külvikorra kattetulu kogusumma kattetulu kogusummat sõnniku mitteandmisel. Tavaviljeluses jäi sõnniku ja mineraalväetiste andmisel terasaagi tõus väikeseks võrreldes ainult mineraalväetiste andmisega ja kattetulu kogusumma oli väiksem kui kattetulu kogusumma ainult mineraalväetiste andmisel.

Tahesõnniku andmisel jäi suvinisu ja odra kattetulu sarnaselt varasematele aastatele väiksemaks kui mitteandmisel nii mahe – kui ka tavaviljeluses. Tahesõnniku laadimine, vedu ja laotamine on suhteliselt kulukas (uuringus umbes 218 eurot ha). Terasaagitõus ja selle eest saadav müügitulu ei olnud nii suur, et oleks kompenseerinud kulutused sellises mahus, et kattetulu oleks sõnniku andmisel ületanud kattetulu sõnniku mitteandmise korral. Mullaviljakuse languse ja sõnniku hoiuvõimaluste piiratuse tõttu ei saa sõnniku andmisest põllule aga loobuda. Seega on toetustel oluline osa ka sõnniku kasutamise kulutuste kompenseerimisel.

Tavaviljeluses võib teraviljakasvatuse kattetulu oluliselt tõusta kui kasutada künnipõhise viljelemise asemel pindmist mullaharimist ja otsekülvi, ning kasvatada teravilju viljakamatel suurema saagipotentsiaaliga muldadel. Maheviljeluses takistab pindmise mullaharimise mitmeaastast üksteise järel kasutamist terakultuuride umbrohtumuse järsk suurenemine. Toetuste maksmine oleks paremini põhjendatud tootjate puhul, kes tõrjuvad umbrohte täiendava mullaharimisega (tüükoorimine jm) ja säilitavad mullaviljakust suhteliselt kuluka orgaaniliste väetiste või väetusainete põllule toomise, laotamise ja mulda viimisega. Tootjatel, kelle põllud on tugevasti umbrohtunud ja kes ei tee umbrohtumuse vähendamiseks sisuliselt midagi, võiks kaaluda isegi toetuste vähendamist.

170

Uuring: Teraviljadele allakülvatud liblikõieliste haljasväetiste uuringKatses uuritakse teraviljadele allakülvatud punase ja valge ristiku haljasväetistaimede mõju saagikusele ja mullaviljakusele teraviljade viljavahelduses. Katsega alustati 2010. a küllastunud gleimullal, kuid väga tugeva umbrohtumuse ja antud ala ebaühtlase mullaviljakuse tõttu sellest katsealast 2012. a loobuti. Praeguseks toimub katse keskmise sügavusega rähkmullal (raske liivsavi), sarnastes mullastikutingimustes ülejäänud kompleksuuringu külvikordadega.

Kokkuvõte Punase ja valge ristiku haljasväetiste mõjul suurenes teisel haljasväetiste kasutamise

aastal (2012) suvinisu terasaak oluliselt haljasväetisteta variantide suhtes (64-67%). Samas vähenes teravilja terasaak 2011. a suhtes tervikuna samuti oluliselt (33%). Seda põhjustas 2012. a vegetatiivselt hästi levivate umbrohtude osakaalu järsk tõus. Võimalik on ka teravilja üksteisele järgnevuse nelja aasta kahjulik allelopaatiline (endale järgnevuse mittetaluvus)mõju.

Kevadkünni järel olid teraviljade terasaagid märgatavalt suuremad kui sügiskünni järel nii 2011 kui ka 2012. a. Selle põhjuseks võib olla toiteelementide suurem välja-leostumine sügisel küntud põlluosalt, kus sisseküntud haljasväetis juba sügisel lagunema hakkab ja toiteelemente vabaneb. Kevadisel künnil jäävad haljasväetistaimedes toite-elemendid seotuks ja seotakse ka osa teraviljast vabanenud elementidest.

Uuring: Maheviljeluse kasutada lubatud väetiste tõhusus.Maheviljeluses on põhjendatud huvi lubatud mineraalsete väetiste ja orgaaniliste lämmastikväetiste kasutamise vastu, mis oleksid tõhusa toimega ja ühtlasi tasakaalustaksid toiteelementide eemaldamist mullavarudest. Kuna nimetatud väetised on Eesti turule alles jõudnud, otsustati PMK Kuusiku Katsekeskusse rajada maheterakultuuride ja põldheina väetamise katse, et nende tõhusust selgitada toiteelementide bilansi tasakaalustamisel ja saagikuse tõstmisel. Kuna need väetised on tavaviljeluses kasutatavatest mineraalväetistest märgatavalt kallimad, pakub huvi ka kultuuride kattetulu arvestamine.

Kokkuvõte Suvinisule N 50 kg/ha andmisel maheviljeluses kasutada lubatud orgaanilise väetisega

Monterra Basic 13-0-0 saadi võrreldes mitteväetamisega enamsaaki 1 279 kg/ha. Väetise kõrge müügihinna tõttu oleks aga nisu müümisel 0,23 eurot/kg olnud kattetulu mitteväetamisel (terasaak 1 430 kg/ha) ja väetamisel Monterraga (terasaak 2 709 kg/ha) aga praktiliselt võrdne. Väetamine oleks ära tasunud kõrgema hinna juures mahetoiduvilja välismaale müümisel või sertifitseeritud seemne kasvatamisel. Suvinisule maheviljeluses kasutada lubatud mineraalväetisega Kalisop 30 kg K ja 13 kg S/ha (füüsiline kogus 72 kg/ha) andmisel saadi võrreldes mitteväetamisega enamsaaki 229 kg/ha. Väetise tõhusust nisule vähendas allakülvatud põldheina ülekasv nisust, mis näitas, et kaaliumväetiste andmisel heintaimede allkülvidele tuleb olla ettevaatlik. Sellisel juhul tarvitas põldhein ka märkimisväärse osa väetisega antud toiteelementidest.

aasta põldheina väetamisel Kalisopiga 50 kg K ja 22 kg S/ha (füüsiline kogus 120 kg/ha) tõusis põldheina kahe niite haljasmassisaak 2,4 ja kuivmassisaak 2 korda. Väetamise tasuvus oli kõrge. See näitab väetise kõrget tõhusust heintaimede saagikuse tõstmisel.

171

Paraku aktiveerus arvatavasti väetise mõjul saadud põldheina suurema juuremassi tõttu oluliselt ka kaaliumi omastamine mullavarudest. Kaaliumi eemaldati väetamisel põldheina kahe niitega 293 kg/ha, mitteväetamisel vaid 110 kg/ha. Lahutades eemaldatud kaaliumi kogusest väetisega juurde antud kaaliumi koguse, ilmnes, et väetatud põlluosas eemaldati arvatavasti 133 kg K/ha rohkem kui väetamata põlluosalt. Paremini tasakaalustaks rohumaade K-bilanssi tahesõnniku andmine, millest kaalium vabaneb aeglasemalt. Osa tahesõnniku orgaanilisest ainest muutub aga huumuseks ja selle koosseisus olev kaalium täiendab nii ka mullavarusid.

Uuringute täismahus versioonid on kättesaadavad PMK põllumajanduskeskkonna seire büroost. Lisainfot (sh lühikokkuvõtted teostatud uuringutest) MAK-i püsihindamistegevuste kohta on võimalik leida PMK kodulehelt: http://pmk.agri.ee/pkt/.

172

http://pmk.agri.ee/pkt/

5. PROGRAMMI JUHTIMINE JA HALDAMINE

5.1 SEIRE- JA HINDAMISMEETMED

MAK-i seire ja hindamine lähtuvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 77–87 toodud nõuetest. MAK-i korraldusasutus on PM, kes vastutab seire- ja hindamissüsteemi koordineerimise ja toimimise eest ning ühtlasi tagab MAK-i hindamise (eel-, vahe- ja järelhindamise) ettenähtud tähtaegade jooksul ja vastavuse ühisele seire- ja hindamisraamistikule. Peamine roll MAK-i seire- ja hindamissüsteemi koordineerimisel on PMi maaelu arengu osakonnal.

Üldine seire- ja aruandlussüsteem on üles ehitatud maaelu arengu strateegias ja MAKis kirjeldatud ühiste lähte-, sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate alusel. Meetmete tasandil toimub seireinfo kogumine ja aruandluse koostamine makseagentuuri (PRIA) ja muude asjaomaste institutsioonide kaudu. PRIA sisestab toetuse taotluste alusel peamise seireinfo ühtsesse elektroonilisse infosüsteemi, kus vastavad andmed säilitatakse. EMK sisestab samuti meetmete puhul, mille menetleja ta on, toetuse taotluste alusel peamise seireinfo ühtsesse elektroonilisse infosüsteemi ning edastab selle vastavalt PRIA-ga sõlmitud koostööleppele PRIA-le. Vastava info alusel koostab PRIA aastaaruande ja esitab selle 15. märtsiks PM-ile.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 13 esitatakse esmakordselt 2010. a ja hiljemalt igal teisel aastal EK.le kokkuvõte strateegia ja eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Lisaks kirjeldatakse strateegiaseire aruandes MAK-i saavutusi ja tulemusi seoses Eesti maaelu arengu strateegias toodud näitajatega ning hindamistegevuse tulemusi. Seni on Eesti esitanud EK-le kaks strateegiaseire aruannet, esimese 1. oktoobril 2010. ja teise 1. oktoobril 2012. a.

MAK 2007–2013 seirekomisjonNõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 77 kohaselt tuleb liikmesriigil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast MAK-i heakskiitmist moodustada MAK-i seirekomisjon. Seirekomisjon moodustati põllumajandusministri 25. mai 2007. a käskkirjaga nr 138 “Eesti maaelu arengukava 2007–2013 seirekomisjoni moodustamine ning selle töökord”. Käskkirja on muudetud kokku üheteistkümnel korral, 30. jaanuaril 2008. a, mil muudeti preambuli sõnastust ning komisjoni koosseisu, 20. oktoobril 2008. a ja 29. aprillil 2009. a, mil muudeti üksnes komisjoni koosseisu ja 11. novembril 2009. a, mil muudeti komisjoni koosseisu ja lisati täiendav säte, et dokumentide kooskõlastamata jätmise korral tuleb komisjoni liikmel esitada põhjendatud seisukoht kooskõlastamata jätmise osas. Samuti muudeti komisjoni koosseisu põllumajandusministri 13. mai 2010. a käskkirjaga nr 81, põllumajandusministri 12. novembri 2010. a käskkirjaga nr 129, põllumajandusministri 24. mai 2011. a käskkirjaga nr 91, põllumajandusministri 06. detsembri 2011. a käskkirjaga nr 148, põllumajandusministri 21. veebruari 2012. a käskirjaga nr 36 ja põllumajandusministri 6. juuni 2012. a käskkirjaga nr 97. Sagedane koosseisu muutmine on olnud tingitud sellest, et komisjoni liige ei ole töötanud enam organisatsioonis, mida ta seirekomisjonis esindas või olid muutunud tema ülesanded sama organisatsiooni sees ning seetõttu on olnud vajalik nimetada vastvavast organisatsioonist uus esindaja.

173

2012. a toimunud seirekomisjoni istung ja käsitletud teemad:

07. juuni – 08. juuni 2012. a seirekomisjoni XIII istung: MAK 2007-2013 2011. aasta seirearuande tutvustus; MAK 2007-2013 1., 3. ja 4. telje meetmete püsihindamine; MAK 2007-2013 2. telje meetme püsihindamine; MAK 2007–2013 2011. a ülevaade teavitustegevustest; MAK 2007–2013 meetmete rakendamise seis 2012. a; Koostöö kasulikkusest - Matsalu pärandkoosluste lugu. Ülevaate andis Aleksei Lotman.

7. juuni istungi päev keskendus peamiselt 2011. a seirearundele ja arutati ka mitmeid muid aktuaalseid teemasid, mis eelnevalt loetletud. 8. juunil toimus MAK-i toetust saanud objektidega tutvumine. Igal aastal valitakse välja konkreetne meede/ meetmed, mille rakendamist soovitakse seirekomisjoni liikmetele ja EK-i esindajatele tutvustada. Seekord toimus tutvumine MAK-i 2. teljest ehk keskkonnameetmest toetust saanud objetidega (mitmeid neist olid saanud lisaks toetust nt meetmetest 1.2 ja 1.4) ning lisaks külastati 2009. a Aasta Küla tiitliga pärjatud Kiideva küla, mis on saanud toetust meetmetest 3.2 ja Leader.

2012. a toimunud seirekomisjoni kirjalikud protseduurid ja teemad:o 27. veebruar 2012. a kirjalik protseduur MAK-i 6. muudatusettepanekute

kooskõlastamiseks (puudutas eelkõige meetmetevahelisi ümbertõstmisi). Muudatusettepanekud kiideti seirekomisjoni poolt heaks;

o 04. september 2012. a kirjalik protseduur MAK-i 7. muudatusettepanekute kooskõlastamiseks. Peamiseks ettepanekuks oli muuta meetmetevahelist vahendite jaotust ja suurendada meetme 1.6 “Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine” kogueelarvet 3 400 000 euro võrra, vähendades selleks meetme 1.7 “Uute toodete arendamise alane koostöö” eelarvet 3 400 000 euro võrra. Muudatusettepanekud kiideti seirekomisjoni poolt heaks;

o 07. september 2012. a kirjalik protseduur Eesti maaelu arengu strateegia 2007–2013 2012. a strateegiaseire aruande kooskõlastamiseks. Aruanne kiideti seirekomisjoni poolt heaks.

Kõigi seirekomisjoni istungi materjalidega (sh päevakava, ettekanded ja protokoll) ning kirjaliku protseduuri tulemustega on võimalik tutvuda PM-i veebilehel http://www.agri.ee/sk_istungid.

MAK 2007–2013 hindamiskomisjonHindamistega seotud tegevuste koordineermiseks on 25. märtsi 2009. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 56 ““Eesti maaelu arengukava 2007–2013” hindamiskomisjoni moodustamine“ loodud MAK-i hindamiskomisjon (edaspidi hindamiskomisjon). Vastavalt käskkirjale koosneb hindamiskomisjon üheteistkümnest liikmest. Hindamiskomisjoni tegevuse peamisteks eesmärkideks on teha ministrile ettepanekuid ja kujundada arvamust erinevate hindamisega seotud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas püsihindamise tulemuste tõlgendamiseks.

174

http://www.agri.ee/sk_istungid

Hindamiskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:o vaatab üle 1., 3. ja 4. telje püsihindamise lähteülesande ja nimetatud telgede

püsihindamistegevuste elluviimiseks sõlmitava lepingu ning teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmise kohta;

o arvestades püsihindajaga sõlmitud lepingus ettenähtud eelarvet vaatab igal aastal üle 1., 3. ja 4. telje püsihindamistegevusi kajastava hindamisplaani, teeb vajaduse korral ettepaneku selle muutmise kohta ning esitab ministrile kinnitamiseks;

o vaatab üle lähteülesanded arengukavaga seotud hindamistegevuse täiendamiseks vajalike valdkonnauuringute tegemiseks, koostab iga aasta valdkonnauuringute nimekirja ja kooskõlastab selle püsihindajaga ning esitab selle hindamisplaani osana ministrile kinnitamiseks;

o vaatab igal aastal üle 2. telje püsihindamise raames kavandatud tegevused ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende muutmise kohta;

o vaatab üle kõikide telgede hindamisplaani alusel püsihindajate tehtud tegevused ja esitatud aruanded;

o koordineerib erinevate hindajate osalemist Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku tegevuses;

o kiidab heaks lähteülesande arengukava vahe- ja järelhindamiseks sõltumatu hindaja leidmiseks;

o koostab kõigi vajalike hindamisaruannete koostamise ja esitamise ajakava ning jälgib selle täitmist;

o teeb ettepaneku määrata kindlaks püsihindaja ning vahe- ja järelhindaja tööjaotus;o vaatab üle vahe- ja järelhindaja tehtud tegevused ja esitatud aruanded.

2012. a toimunud hindamiskomisjoni istung ja käsitletud teemad:o 29. oktoober 2012. a hindamiskomisjoni VI istung:

MAK-i 2. telje püsihindamine 2012. a (tehtud tegevused) ja planeeritavad tegevused 2013. a;

MAK-i 1., 3. ja 4. telje püsihindamine 2012. a: tehtud tegevused ja saadud kogemused;

MAK-i 1., 3. ja 4. telje 2013. a hindamisplaan ja täiendavate uuringute ülevaated.

MAK-i hindamiskomisjoni raames toimus arvukalt kirjalikke protseduure, mille käigus hindamiskomisjon vaatas üle kõik püsihindamise raames tehtud tegevused ja esitatud aruanded, millele esitas enda kommentaare. Kõik püsihindamistööd võetakse PM-i poolt ametlikult vastu pärast MAK-i hindamiskomisjoni poolt nende heaks kiitmist.

175

5.2 KOKKUVÕTE PROGRAMMI HALDAMISEL TEKKINUD PROBLEEMIDEST

5.2.1 ÜLEVAADE KONTROLLIDE LÄBIVIIMISEST JA TAOTLUSTE JUURES ESINENUD PROBLEEMIDEST

Kontrolle MAK-i toetuste üle teostatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84) kohaselt. PRIA makseagentuurina vastutab MAK-i toetuste taotluste kontrollimise eest.

Lisa 7 tabelid 1-6 annavad ülevaate 2012. a ja ka programmperioodil kumulatiivselt tehtud järelpärimistest, kohapealsetest kontollidest, vaietest ja tehtud kohtulahenditest. Täpsemad probleemid, mis seotud kindla meetmega, on kirjeldatud eraldi iga meetme juures käeosleva aruande peatükis 2.

5.2.2 AUDITI TOIMINGUTE PEAMISED JÄRELDUSED

2012. a viidi seoses MAK-i meetmetega läbi 3 auditit:1. Meetme 1.4.2 “Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse“ vastavusaudit (9.01.2012-

12.04.2012). Neli väheolulist tähelepanekut: mitme küsimuse kajastamine ühe punkti all analüüsi

kontroll-lehel, mahetoodangu eest punktide andmine hindamisel, põhivahendite tootluse eest punktide andmine hindamisel, viga noore põllumajandustootja hindepunktide andmisel.

2. MAK 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringutoetuse“ audit (22.03.2012-20.06.2012). Üks oluline tähelepanek: taotluste hindamine. Üks väheoluline tähelepanek: hinnapakkumistega seotud nõuete kontrollimine.

3. MAK 2.1 “Ebasoodsate piirkondade toetuse“ ja 2.2 „Natura 2000 toetuse põllumajandusmaale“ audit (18.09.2012-3.01.2013). Üks oluline tähelepanek: ei viida läbi inventuuri kaardikihile, mis on Natura 2000

põllumajandusmaale makstava toetuse menetlemise aluseks. Üks muu tähelepanek: Natura 2000 põllumajandusmaale makstava toetuse kohapealse

kontrolli juhusliku valimi raames läbiviidud kontrollide puhul on veamäär kõrgem kui riskivalimil.

Lisaks on 2012 a alustatud 5 alltoodud auditiga, mille aruanded on 31.12.2012 seisuga kinnitamata:

1. Meetme 3.1 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse“ (väikeprojektid) vastavusaudit (30.01.2012-...)

176

2. LEADER kohalike tegevusgruppide aastaaruannete audit (16.02.2012-...) 3. MAK 2.4 “Loomade karjatamise toetuse“ audit (21.08.2012-...)4. MAK 1.1 “Koolitus- ja teavitustegevuse toetuse“ audit (14.11.2012-...)5. MAK tehnilise abi audit (5.11.2012-...)

2011. a läbiviidud audititest kinnitati üks auditi aruanne 2012. a. Auditi tulemused on järgmised:

1. Meetmete 1.5.2 ja 1.6 “Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse“ vastavusauditiga (15.09.2011–9.03.2012).

Neli olulist tähelepanekut: taotlejate ebavõrdne kohtlemine, ehituse ja seadmete osakaal abikõlblikus kulus, puudulik kontrolljälg menetlemisel, hinnapakkumiste võrreldavus.

Kaks väheolulist tähelepanekut: sarnaste investeeringuobjektide kontrollimine, riigiabi arvestamine toetuse määramisel.

Sertifitseerimisasutuse hinnang 2012. eelarveaasta EAGFi ja EAFRD kohta.

Sertifitseerimisasutuse hinnangu kohaselt: on komisjonile edastatud EAGFi/EAFRD 15. oktoobril 2012 lõppenud 2012. eelarveaasta

aruanded tõesed, täielikud ja täpsed kõigis olulistes punktides, mis on seotud EAGF-i ja EAFRD arvelt tehtavate kõikide netokuludega;

makseasutuse akrediteerimiskriteeriumidele vastavuse uurimiseks tehtud töö põhjal väidab sertifitseerimisasutus, et makseasutuse sisekontrollisüsteem on toiminud nii EAGF-i kui ka EAFRD puhul rahuldavalt.

Auditi läbiviijaks oli KPMG Baltics OÜ. Audit viidi läbi 01.05.2012 – 20.01.2013.

177

5.3 TEHNILINE ABI

MAK-i raames antavat tehnilise abi toetust taotlesid 2012. a kaheksa taotlejat kogusummas 6,8 mln eurot (vt lisa 5 tabel 1). Väljamakseid teostati kogusummas 6 mln eurot. Enim ehk 39% makstud summast sai PRIA ja 34% PM. 2012. a tehti ettemaksete tagasinõudeid summas 909 354,04 eurot. Lisa 5 tabel 1 annab ülevaate MAK tehnilise abi taotlemisest ja maksmisest toetuse saajate lõikes aastal 2012 ja. lisa 5 tabel 2 annab ülevaate MAK tehnilise abi maksmisesest toetuse saajate lõikes perioodil 2007-2012. Lisa 5 tabel 3 annab ülevaate MAK tehnilise abi maksmisest tegevuste lõikes nii aastal 2012 kui ka perioodil 2007-2012. PRIA poolt viidi läbi 10 kohapealset kontrolli (vt lisa 7 tabel 1) ja 20 dokumendi kontrolliga seotud järelepärimist (vt lisa 7 tabel 2).

PM-le maksti 2012. a toetust 1,6mln eurot korraldusasutuse ülesannete täitmiseks, millest 64% kasutati MAK-iga juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks, 9% seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks, 22% uuringute, programmi hindamise ja seire korraldamiseks ning 5% teavitamiseks ja avalikustamiseks.

PRIA-le maksti 2012. a toetust 1,9 mln eurot makseagentuuri ülesannete täitmiseks, mis jagunes järgmiselt: juhtimiseks ja rakendamiseks 78%, uuringuteks, hindamiseks ja seireks 2%, teavitamiseks ja avalikustamiseks 1 % ning investeeringuteks 19%. Täpsem ülevaade PRIA teavitustegevustest on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.2.

PMK-le maksti 2012. a toetust 492 256 eurot MAK 2. telje hindamise teostamiseks. Tegevuste lõikes kasutati toetust järgmiselt: MAK-i juhtimiseks ja rakendamiseks 55%, seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks 13 %, uuringute, hindamise ja seirega seotud tegevusteks 32% ning teavitamiseks ja avalikustamiseks 1 %. Täpsem ülevaade on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.3.

MMIK-le maksti 2012. a toetust 348 362 eurot maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamiseks, millest 2012. a moodustas maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu 17% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 83% maaeluvõrgustiku kuludest. Ülevaade maaeluvõrgustiku juhtimiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta, eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1968/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.4.

KA-le maksti 2012. a toetust 276 718 eurot kontrollide teostamiseks vastavalt põllumajandusministri 17. märtsi 2010 a. määrusele nr 32 (MAK meede 2.2. Natura põllu toetus) - kontrollitakse “Looduskaitseseadusest“ tulenevaid nõudeid ning põllumajandusministri 11. jaanuari 2008. a määrusele nr 2 (MAK meede 2.3.5 PLK), millest 60% MAK-i juhtimiseks ja rakendamiseks, 5% seminaride, infopäevade ja koolituste läbiviimiseks, 26% uuringute, hindamise ja seirega seotud tegevusteks, 0,46% teavitamiseks ja

178

avalikustamiseks ning 8% investeeringuteks. 2012 a viidi läbi MAKi meede 2.2 - Natura põllu toetuse raames kontrollid vastavalt PRIA poolt kontrollimiseks esitatud valimile (kokku 190 kontrolli). MAK-i meede 2.3.5 - PLK toetuse raames taotluste kooskõlastamine ja kontrolli tegemine, vajalikud eeltööd (kooskõlastati 954 taotlust, viidi läbi kontroll 109 taotleja juures). Täpsem ülevaade KA teavitustegevustest on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.6.

EMK-le eraldatud tehnilise abi toetuse kasutamise eesmärk on tagada MAK meetme 1.5 ja meetme 2.7 taotluste korrektne vastuvõtt, tähtaegne menetlemine, vastavate haldus- ja kontrolliprotseduuride läbiviimine (investeeringutoetuste eel- ja järelkontroll), otsuste vastuvõtmine ning nende avalikustamine ja taotlejatele edastamine. 2012. a maksti EMK-le toetust 315 492 eurot, millest arengukava juhtimise ja rakendamisega seotud tegevusteks (tööjõukulud) 78%, uuringud, hindamine ja seireks (transpordikulud) 10 %, reklaamiks 0,10% ning investeeringuteks (EMK informatsioonisüsteem – EMKIS, Andmeaida täiendavate arendustööde finantseerimine) 12% eraldatud vahenditest. Täpsem ülevaade EMK teavitustest on toodud käesoleva seirearuande peatükis 5.5.5.

PMA-le maksti 2012. a toetust MAK meetme 1.8 riikliku järelevalve teostamiseks, kontrolli teostamiseks taotleja nõuetele vastavuse ning toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle ning taotleja poolt esitatud andmete õigsuse, taotleja ja tema investeeringu vastavuse üle kehtestatud nõuetele 168 529 eurot. Saadud toetusest 88 % kasutati rakendamisega seotud tegevusteks ja 12 % uuringuteks, hindamiseks ja seireks (transpordikulud).

VTA-le maksti 2012. a tehnilise abi toetust järelevalvetoimingute teostamiseks ja läbiviimiseks vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud MAK-i meede 2.4 loomade heaolu: loomade karjatamise toetuse nõuete täitmise kontrollimise ja hindamise juhendile ja Põllumajandusministri 23. aprilli 2010. a määruse nr 47 "Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 7 lg 3 Veterinaar- ja Toiduametile pandud kohustuse täitmiseks. Kokku viidi läbi 200 kontrolli. 2012. a makstud toetusest kasutati 23 543 eurot, millest 76% moodustasid rakendamisega seotud tegevused ja 24% hindamise ja seirega seotud tegevusteks (transpordikulud).

179

5.4 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK

5.4.1 MAAELUVÕRGUSTIKU LOOMISE JA JUHTIMISE KORD

Eesti riikliku maaeluvõrgustiku (edaspidi maaeluvõrgustik) tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa MAK- i rakendamisele Leader võrgustikutöös, uute algatuste edendamisel ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevuse tulemuste sihtgruppideni viimise ning kaasamise kaudu.

Vastavalt MAKi peatükile 16.2 “Riiklik maaeluvõrgustik” ja Põllumajandusministri 14.10.2005. a määrusele nr 102 “Maamajanduse Infokeskuse põhimäärus ja struktuur” täidab maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Maamajanduse Infokeskuse (edaspidi Keskus) maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond, eelkõige maaeluvõrgustiku büroo.

Maaeluvõrgustiku tegevused hõlmavad perioodi 2007-2013 ning järelhindamise tulemuste teavitamise vajadusel ka hilisemat perioodi. Maaeluvõrgustiku haldamist ja tegevuskava elluviimist rahastatakse MAK tehnilise abi vahenditest, maaeluvõrgustiku tööd koordineerib põllumajandusministeerium.

Maaeluvõrgustiku iga-aastase tegevuskava koostamisel on arvestatud EK “Riikliku maaeluvõrgustiku juhisega“.

Maaeluvõrgustiku juhtimine on kahetasandiline:1. Keskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond (edaspidi maaeluvõrgustiku üksus) ning

keskuse tugistruktuurid, mille ülesanneteks on maaeluvõrgustiku arengusuundade kujundamine, tegevuskava ettevalmistamine ja elluviimise korraldamine; maaeluvõrgustiku infosüsteemide haldus, raamatupidamise- ja personaliarvestused jm haldustegevus;

2. maaeluvõrgustiku koostöökoda, kes tegutseb nõuandva organina maaeluvõrgustiku arengusuundade kujundamisel ja maaeluvõrgustiku tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise korraldamisel.

Maaeluvõrgustiku koostöökojal on eelkõige järgmised ülesanded: nõustada maaeluvõrgustiku üksust riikliku maaeluvõrgustiku iga-aastase tegevuskava

ettevalmistamisel ja rakendamisel; abistada maaeluvõrgustiku üksust maaeluvõrgustiku tegevuste koordineerimisel; nõustada maaeluvõrgustiku üksust maaeluvõrgustiku temaatiliste tegevusvaldkondade

valikul ja eelnimetatud tegevusvaldkondade töö koordineerimisel; teha maaeluvõrgustiku üksusele vajaduse korral ettepanekuid temaatiliste töörühmade

loomiseks.

Maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmeteks on kutsutud organisatsioonide esindajad lähtudes MAKi telgede eesmärkidest ja senistest võrgustikutöö kogemustest ning MAKi rakendavatest asutustest ja organisatsioonidest.

180

Kuna maaeluvõrgustik on moodustatud riigiasutuse koosseisus, siis maaeluvõrgustikul ei ole juriidilist liikmeskonda. Maaeluvõrgustiku tegevuste sihtgrupp on MAKi kasusaajad ja selle rakendamisega seotud asutused ning organisatsioonid. Oluline märksõna maaeluvõrgustiku tegevuses on soodustada koostööd erinevate osapoolte vahel. Kokku on aastatel 2008-2012 koostöökoja istungitel osalenud 32 erineva organisatsiooni esindajat.Aruande koostamise seisuga on toimunud kaheksa maaeluvõrgustiku koostöökoja istungit:

1. nr 1 istungi teemad (toimumise aeg 5.12.2008): ülevaade Euroopa maaelu arengu võrgustikust ja selle tegevusest; ülevaade Eesti maaeluvõrgustiku moodustamisest ja eesmärkidest; ülevaade 2008. a tegevustest, sh Leader võrgustiku tugistruktuurina; ülevaade ja arutelu 2009. a planeeritavatest tegevustest;

2. nr 2 istungi teemad (toimumise aeg 23.09.2009): ülevaade 2009. a tegevustest; sissejuhatus Ühise põllumajandus- ja maaelupoliitika tuleviku aruteludesse; ülevaade ja arutelu 2010. a planeeritavatest tegevustest;

3. nr 3 istungi teemad (toimumise aeg 09.03.2010): ülevaade koos asjakohaste näidete esitlemisega maaeluvõrgustiku temaatilistest algatustest (noorte ja ühistegevuse teemad); ülevaade ja arutelu Eesti osalemisest Euroopa maaeluvõrgustike temaatilistes algatustes (metsandus ja sotsiaalne põllumajandus); ülevaade MAK näidete kogumise ja esitlemise tegevuste hetkeseisust;

4. nr 4 istungi teemad (toimumise aeg 16. detsember 2010): maaeluvõrgustiku kohaliku toidu temaatikale suunatud tegevused; noortele suunatud tegevused; sotsiaalse talupidamise algatus; metsanduse algatus; MAK näidete kogumisest ja esitlemisest;

5. nr 5 istungi teemad ( toimumise aeg 16. märts 2011): maaeluvõrgustiku 2010. a seirearuanne; maaeluvõrgustiku tegevuskava, sh MAKi heade projektide konkurss 2011;

6. nr 6 istungi teemad (toimumise aeg 15. detsember 2011): ülevaade maaeluvõrgustiku 2011. a koostööprojektidest (Kodukandi MAAPÄEV, kohaliku toidu õppereis ja teemapäev, sotsiaalse talupidamise teemapäev jt); heade MAKi projektinäidete kogumine ja levitamine; Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja maaeluvõrgustiku 2012. a tegevustest;

7. nr 7 istungi teemad (toimumise aeg 5. aprill 2012): maaeluvõrgustiku 2011. a seirearuanne; maaeluvõrgustiku tegevuskava; MAK parimate projektide konkursi ideekavandi tutvustus;

8. nr 8 istungi teemad (toimumise aeg 13. detsember 2012): ülevaade maaeluvõrgustiku 2012. a koostööprojektidest (külaprojektide stendinäitus, LINC konverents, koostöö MTÜ-ga Noortalunikud); maaeluvõrgustiku temaatilised algatused (sotsiaalne talupidamine, kohaliku toit); MAK näidete kogumisest ja esitlemisest; Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja maaeluvõrgustiku 2013. a tegevustest.

5.4.2 MAAELUVÕRGUSTIKU TEGEVUSKAVA RAKENDAMISJÄRK

Maaeluvõrgustiku iga-aastane tegevuskava on koostatud koostöös põllumajandusministeeriumiga ja kinnitatakse põllumajandusministri poolt MAKi tehnilise abi kasutamise koondkava koosseisus. Maaeluvõrgustiku tegevuskava sisu ja struktuur järgib

181

maaeluvõrgustiku juhist, mis võimaldab kajastada tegevusi avatud platvormina, et kaasa minna uute ideedega, arvestada “altpoolt tuleneva” algatusega ja tagada tegevuste areng.

Maaeluvõrgustiku tegevuskava on jaotatud kolmeks sisuliseks osaks: teadmiste levitamine: uuringute korraldamine, näidete ja heade praktikate kogumine,

koondamine ning levitamine, teavitusmaterjalide koostamine, laiem maaeluvõrgustiku teavitustegevus;

siseriiklike ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine, sh osalemine ürituste kaaskorraldajana;

tugi riigisisesele ja rahvusvahelisele koostööle, toimiva veebikeskkonna haldamine võrgustiku ülesannete täitmiseks, maaeluvõrgustiku veebiarendus, osalemine maaeluvõrgustiku valdkonna siseriiklikel ja välisüritustel, osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku töös.

Maaeluvõrgustiku tegevused viiakse ellu tellitud teenuste, maaeluvõrgustiku üksuse töötajate ja koosseisuväliste ekspertide tegevuse kaudu.

5.4.3 MAAELUVÕRGUSTIKU TEAVITUSTEGEVUSED

Maaeluvõrgustiku üksuse poolt viidi 2012. a läbi 5 küsitlust/ lühiuuringut operatiivsete ülevaadete saamiseks:

ülevaade kohalike tegevusgruppide strateegia meetmete taotluste vastuvõtu aegadest; koostöös põllumajandusministeeriumiga ülevaade kohalike tegevusgruppide strateegia

meetmete raames vastuvõetud taotluste arvust (perioodiline monitooring); ülevaade kohalike tegevusgruppide kontaktandmete muudatustest (perioodiline

monitooring); ülevaade kohalike tegevusgruppide Leader-meetme rakendamise probleemidest,

kitsaskohtadest ja ettepanekutest probleemi lahendamisel (info kogumine enne infopäevi ja ajurünnakute grupitööde tulemus;

koostöös sotsiaalministeeriumiga järgmise programmperioodi ettevalmistamiseks lühiküsitlus “5 KÜSIMUST LEADER TEGEVUSGRUPPIDELE hoolekandemeetmete planeerimise teemadel“.

MAK-i näidete/ heade praktikate (edaspidi MAK-i näide) kogumise raames tehti järgmisi tegevusi:

alates 2010. a algusest kasutatakse MAK-i näidete kogumisel ja esitlemisel maaeluvõrgustiku andmebaasidega (maaelu arengukava ja Leader tegevusgrupid) seotud uudiste/ meediakajastuste süsteemi. 2012. a koguti 578, sh 191 Leader uudislugu, 2011. a 484, sh 176 Leader meediakajastust ja 2010. a 470 uudislugu;

alates 2010. a alustatud MAKi näidete andmebaasis on perioodi lõpu seisuga kokku 107 projektinäidet. 2011. 31. detsembri seisuga 91 ja 2010. a 31. detsembri seisuga oli andmebaasis 50 näidet. Projekte saab sorteerida meetme numbri, valdkonna, projekti algusaasta, meetme koodi, kohaliku tegevusgrupi, maakonna ja projekti arengukäigu (projekt lõpetatud või mitte) järgi. MAKi näidete andmebaas on maainfo veebilehel

182

www.maainfo.ee/index.php?page=3302 Andmebaas on täies ulatuse kättesaadav ka inglise keeles maainfo veebilehelt www.maainfo.ee/index.php?page=3451

2012. a korraldati MAK-i parimate põllumajandusprojektide konkurss “Märka uuenduslikku põllumajandust!“ Konkurss viidi läbi koostöös põllumajandusministeeriumiga. Konkursi eesmärgiks oli heade projektinäidete kogumine MAK-i 1. telje (põllumajandussektori konkurentsivõime tugevdamine) meetmete ja Leader-meetme osas ning projekte teostanud ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste tutvustamine. Konkursil oli võimalus osaleda MAK-i meetmetest 1.2, 1.4, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja Leader-meede toetust saanud projektidel kolmes kategoorias: põllumajanduse ühistegevus, uuenduslik põllumajandus ja põllumajanduslik teadmussiire. Kokku esitati konkursile “Märka uuenduslikku põllumajandust!“ 18 projekti, üks projekt esitati kahes kategoorias. Kategooriate lõikes on konkursile esitatud projektide arv järgmine: 5 ühistegevuse, 11 uuenduslikku ja 3 teadmussiirde projekti.

Konkursi võitjad kuulutati välja 12. novembril põllumajandusministeeriumi aastapäeva aktusel.

Igast kategooriast 4 parimat projekti näidet (kokku 12) on lisatud maaeluvõrgustiku MAK projektinäidete andmebaasi ja on välja antud ka vastav trükis “Märka uuenduslikku põllumajandust“. Inglise keelne trükis on ettevalmistamisel. Trükise elektrooniline versioon (eesti keeles) www.maainfo.ee/public/files/TRYKIS-VEEBILE-Marka_uuenduslikku-pollumajandust.pdf

Maaeluvõrgustiku üksus korraldas MAK-i heade projektinäidete konkursi esmakordselt 2011. a. Konkurss “Märka Leaderit“ viidi läbi koostöös põllumajandusministeeriumi ja PRIAga. Konkursil osalesid Leader projektid viies kategoorias: põllumajandusprojekt, maaettevõtlusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööprojekt. Kokku esitati konkursile “Märka Leaderit“ 64 projekti 21 kohaliku tegevusgrupi piirkonnast. Igast kategooriast 4 parimat projekti näidet (kokku 20) on lisatud maaeluvõrgustiku MAK projektinäidete andmebaasi ja on välja antud ka vastav trükis “Märka Leaderit“, nii eesti kui ka inglise keeles.

2012. a on Leader meetme projektitoetuse näidete esitamine Eestis ja rahvusvahelistel üritustel, s.h MAAMESS 2012, LINC seminaril, Leedu rahvusvaheline tegevusgruppide kohalike toodete teemaline mess, Euroopa esimene kohalike toodete laat Prantsusmaal, Euroopa maaeluvõrgustiku Leader kohalike arengu strateegiate ja koostöö konverents, põllumajandusmess Saksamaal ROHELINE NÄDAL (Grüne Woche), konverents “Euroopa Päev Leaderiga“ Tallinnas Lauluväljaku klaassaalis jt. Kokku on üritustel esitatud 166 Leader projektinäidet. 2011. a 29 ja 2010. a sai erinevate ürituste kaudu teavet 15 Leader projektinäite kohta.

2012. a koostati trükis “LEADER - kohaliku toidu arenguks“. Trükises on kajastatud 16 kohaliku toidu võrgustiku tegevustega seotud projekti järgmiste alateemade lõikes: võrgustikud ja kaubamärgid, koostööprojektid, taluturud, kokaraamatud ja potentsiaalsed Leader kohaliku toidu teemalised edulood. Trükise elektrooniline versioon on veebilehel:

183

www.maainfo.ee/data/trykis/Kohalik_Toit_2012_veebi_bookm.pdf ja inglise keelne versioon: www.maainfo.ee/data/trykis/Local_Food_2012_Estonia_54_pages_eng_distr.pdf

2012. a anti samuti, nagu ka 2011. a, välja trükis “Leader-meetme raames antav projektitoetus“, mis sisaldab endas Eesti 26 Leader tegevusgrupi 2012. a taotlusvoorude aegu ja avatavaid meetmeid. Elektrooniline versioon on veebilehel: www.maainfo.ee/public/files/Taotlusvoor_2012_2.pdfMaaeluvõrgustiku üksuse poolt on aruandeperioodil koostatud ja operatiivselt välja antud ka teisi maaeluvõrgustikke, Eesti Leaderit ja kohalikke tegevusgruppe tutvustavad infolehti. Näiteks “Eesti Leader infolehed“ eesti, soome ja inglise keeles.

2012. a sügisel valmis koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant ja põllumajandus-ministeeriumiga MAK meetme 3.2 Külade uuendamine ja arendamine projektinäidete kohta rändnäitus “Mõeldud tehtud“. Näitus koosneb 16-st teisaldavast stendist. Näituse avamine toimus Paides Eesti Külaliikumine Kodukant 15. aastapäeva konverentsil "Ühtetulemine".Edasi liikus näitus Riigikokku, põllumajandusministeeriumisse, piirkondlikul kodanikupäevale Karksi-Nuias, Jõgevamaa Kodanikuühiskonna konverentsile “Kogukonnad – maaelu püsimajäämise võti?“ Lustiveres, Sadala rahvamajja Torma valda Jõgevamaal, maaeluvõrgustiku koostöökoja istungile Kilplala kojas Müüsleri külas Järvamaal ja Raplamaa Partnerluskogu aastalõpu seminarile Ingliste mõisa aidas.

2012. a oli Leader tegevusgruppe ja Leader piirkonna projektinäiteid tutvustava rändnäitus (28 teisaldatavat stendi) üleval Põlvamaal Räpina vallavalitsuse fuajees ja Jänedal Keskuse klaasgaleriis. Rändnäitus koostati aktiivses koostöös tegevusgruppide ja maaeluvõrgustiku üksusega 2010. a.

2012. a jätkus regulaarne Leader tegevusgruppide elektrooniline teavitamine Leader määruse rakendamisest, maaeluvõrgustiku ja Leader kohalike tegevusgruppide tegevusest, MAK seirekomisjoni materjalidest ja MAKi õigusaktide muudatustest ning teiste võrgustike teavitustest Leader kohalike tegevusgruppidega seotud teemadel.

Alates 2008. a oktoobrist on regulaarselt maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetele, MAK-i rakendamise sihtgrupi organisatsioonidele ja asutustele e-posti teel saadetud iga-nädalast teavituskirja. 2008. a oli teavituskirja e-adressaatide arv 71. Alates 2009. a maist alustati iga-nädalase maaeluvõrgustiku elektroonilise infokirja VÕRGUKIRI edastamist sihtgrupile. Kokku saadeti 2009. a 33 numbrit infokirja 300 e-adressaadile (e-postile). 2010. a saadeti 44 numbrit infokirja 450 adressaadile, 2011. a saadeti 44 numbrit infokirja 809 aadressile (e-postile) ja 2012. a saadeti 43 numbrit infokirja 1041 aadressile (e-postile).

VÕRGUKIRJA formaat oli võrreldes 2010. a sama. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku jooksva nädala sündmusi, eelinfot ja päevakajalisi artikleid, infot Euroopa maaeluvõrgustiku tegevustest ja eraldi Euroopa infot põllumajanduse, maaelu, keskkonna jm teemade kohta. Igal nädalal käsitleti pikemalt ühte maaeluvõrgustiku tegevusega seotud päevakajalist teemat, kas Eesti maaelu ja Leader meetme rakendamise või Euroopas kogemuste

184

vahetamise teemadel. Info VÕRGUKIRJA fookuslugude kohta on koondatud maainfo veebilehe andmebaasi www.maainfo.ee/?page=3459 (vt ).

Kõigi liikmesriikide maaeluvõrgustike üheks oluliseks ülesandeks on soodustada EL ja liikmesriikide teabe ja kogemuste vahetamist. Alates 2009. a on VÕRGUKIRJAS eraldi alateemad Euroopa maaeluvõrgustiku info, Euroopa üritused, põllumajandus ja maaelu, keskkond, majandus ja muud maaeluga seotud teemad. Euroopa info allikateks on EL, EK-i, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, EL eesistujamaade, infoportaalide EurActive, BirdLife International, CAP 2020 jt veebiallikad, samuti ka Euroopa maaeluvõrgustikus osalejate e-infokirjad.

Tabel 62. Ülevaade 2009-2012 VÕRGUKIRJA fookuslugude-artiklite teemadest

Teemavaldkond Fookuslugude / artiklite arv

kokku

sh maaelu-võrgustiku

koos-tööpartnerite

artiklid


üksuse artiklid

Artiklite arv, millele on

lisatud videoklipid

Eesti maaelu areng

5 (2009. a)13 (2010. a)11 (2011. a)14 (2012. a)

1 (2009. a)3 (2010. a)3 (2011. a)2 (2012. a)

4 (2009. a)10 (2010. a)8 (2011. a)12 (2012. a)

2 (2009. a)2 (2010. a)2 (2011. a)2 (2012. a)

Eesti Leader teemad

9 (2009.a)12 (2010. a)13 (2011. a)6 (2012. a)

2 (2009.a)1 (2010. a)0 (2011. a)3 (2012. a)

7 (2009.a)11 (2010..)13 (2011. a)3 (2012. a)

2 (2009.a)3 (2010. a)5 (2011. a)1 (2012. a)

Euroopa Leader 8 (2009. a)9 (2010. a)9 (2011. a)5 (2012. a)

2 (2009. a)2 (2010. a)2 (2011. a)1 (2012. a)

6 (2009. a)7 (2010. a)7 (2011. a)4 (2012. a)

2 (2009. a)0 (2010. a)1 (2011. a)0 (2012. a)

Euroopa maaeluvõrgustikud

9 (2009.a)4 (2010. a)6 (2011. a)7 (2012. a)

3 (2009. a)1 (2010. a)0 (2011. a)0 (2012. a)

6 (2009. a)3 (2010. a)6 (2011. a)7 (2012. a)

3 (2009.a)0 (2010. a)2 (2011. a)1 (2012. a)

Euroopa Liidu maaelu areng

6 (2010. a)5 (2011. a)11 (2012. a)

1 (2010. a)1 (2011. a)1 (2012. a)

5 (2010. a)4 (2011. a)10 (2012. a)

0 (2010. a)1 (2011. a)0 (2012. a)

KOKKU 31 (2009. a)44 (2010. a)44 (2011. a)43 (2012. a)

8 (2010. a)8 (2010. a)6 (2011. a)7 (2012. a)

23 (2009. a)36 (2010. a)38 (2011. a)36 (2012. a)

9 (2009. a)5 (2010. a)11(2011. a)4 (2012. a)

Ülevaate Euroopa info teemade kajastamisest annab

185

.

186

Tabel 63. Euroopa info edastamine 2009 - 2012 VÕRGUKIRJA vahenduselTeema: Euroopa info

kajastuste arv2009

Euroopa info kajastuste arv2010

Euroopa info kajastuste arv 2011

Euroopa info kajastuste arv2012

Euroopa üritused 102 135 134 207Põllumajandus ja maaelu, sh teated uuringutest

115 113 131 155

Keskkonnateemad 70 128 83 110Majandusteemad 80 86 83 102Muud maaeluga seonduvad teemad

131 118 94 133

KOKKU 498 580 525 707

Maaeluvõrgustiku teavitustegevuse elavdamiseks ja paremaks esitlemiseks on tehtud ka videolugusid maaeluvõrgustiku üritustelt, nii intervjuude kui ka ettekannete ja sündmuste filmimise kaudu. Videointervjuusid tehti 2012. a Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti ja DG AGRI esindajatega, Eesti KTG-de esindajatega, konverentsil“Euroopa päev Leaderiga“ tehti kokku 20 videointervjuud Leader toetuse saajatega. Üritustest leidis videolugudena kajastamist ka MAAMESS 2012, LINC 2012, konverents “Euroopa päev Leaderiga“, avatud talude päev Järvamaal.

2012. a jätkus koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR), et tõsta inimestes huvi maapiirkonnas toimuvate arengute vastu, teavitada avalikkust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 projektidest ja uutest võimalustest. 2012. a maaeluvõrgustiku teleprojekti raames tehti kokku 30 videolugu saatesarjale “Ilus maa“.

Lisaks vahendati Eesti Televisiooni saatesarjale “Eesti mäng“ Leader tegevusgruppide kaudu osalejaid (viktoriinis osalejaid), saatepublikut, fotoküsimusi ja auhindadeks maapiirkondade tooteid.

Saatesarja “Ilus maa“ vaatas koos kordusesitustega kokku 770 tuhat televaatajat, kellest 747 tuhat olid eestlased ja 25 tuhat muukeelsed. Kui lisada 23.detsembril 2012 ETV2 eetris nn Ilusa maa maratonsaate (nelja tunni vältel kokku 30 videolugu aastatest 2011-2012) vaatajate arv 345 000, siis oli televaatajaid kokku 1,1 miljonit. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 457 tuhat vaatajat, mehi oli 318 tuhat. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 424 tuhat, 25-49 aastaseid oli 282 tuhat ja alla 25-aastaseid 68 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 430 tuhat. Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 192 tuhat, keda on elanikkonna hulgas vähem. Põhiharidusega vaatajaid oli 156 tuhat. Kui eelmisel aastal vaatasid saateid kõige rohkem maainimesed, siis käesoleval aastal on huvi maaelu vastu kerkinud linnainimeste hulgas. Suuremates linnades oli vaatajaid 333 tuhat, maainimeste hulgas 297 tuhat ja väiksemates linnades ja alevites 148 tuhat vaatajat.

Vastavalt AS EMOR telemõõdikuuringule 2012. a vaatas saadet “Eesti mäng“ koos kordusesitustega kokku 3,7 mln televaatajat, kellest 3,7 mln olid eestlased ja 28 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised – 2,51 mln vaatajat, mehi oli 1,25

187

mln. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad – 2,29 mln, 25-49 aastaseid oli 1,21 mln ja alla 25-aastaseid 254 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale – 1,99 mln vaatajat. Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv – 1,22 miljonit, keda on elanikkonna hulgas suhteliselt vähem. Põhiharidusega vaatajaid oli 553 tuhat. Kõige rohkem vaadati saateid suuremates linnades – 1,47 mln vaatajat, maainimesi oli 1,29 mln ja asulates 990 tuhat vaatajat.

Alates 2009. a on Youtubes üles laetud 262 erinevat videolugu, nende seas ka 2008. a, 2010. a, 2011. a ja 2012. a suvel ETV koostööst tehtud videolood, erinevad intervjuud ja üritustega seotud videolood. Youtube maainfo kanali aadress: www.youtube.com/user/maainfo.

Ürituste korraldamine2012. a korraldas maaeluvõrgustiku üksus kokku 110 päeva üritusi. Üritustest osavõtjate arv oli 2237. Võrdlus eelnevate aastatega on Tabel 64.

Tabel 64. Maaeluvõrgustiku üksuse poolt korraldatud üritused 2007–2012Maaeluvõrgustiku tegevuse aasta Ürituste päevade arv Üritustest osavõtjate arv2012 110 2 2372011 90 2 2672010 88 1 5172009 62 2 2312008 43 1 4002007 16 270KOKKU 409 10 331

2012. a suuremateks maaeluvõrgustiku üksuse poolt korraldatud üritusteks olid 9. mail koostöös põllumajandusministeeriumiga Leader konverents “Euroopa Päev Leaderiga“ ning koostöös viie Leader tegevusgrupiga rahvusvaheline konverents LINC 2012 Eestis “Kaasamine ja vabatahtlik töö“.

Aruandeperioodi ürituste kohta ülevaate andmiseks on need jagatud alljärgnevalt: riigisiseste ürituste korraldamine; rahvusvaheliste ürituste korraldamine; ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused).

Maaeluvõrgustiku ürituste läbiviimise üks olulisi meetodeid on anda võimalus ja soodustada teemakohaste praktiliste näidete ja kogemuste vahetamist võrgustikus osalejate vahel. Maaeluvõrgustiku ürituste, samuti ka koostööürituste, läbiviimise üheks oluliseks sihiks on kokku tuua erinevaid osapooli ja ürituste teemade käsitlemisel täiendava sünergia tekitamine ning uute võrgustike tekkimine. Suurem osa üritustest viidi läbi koostöös MAK-i rakendavate asutustega.

188

Riigisiseste ürituste korraldamineLeader meetme rakendamiseks korraldati 2012. a kokku 34 päeva üritusi (kokku 1 344 osavõtjat), sh ERR teleprojekti võttepäevad.

Alates 2011. a on korraldatakse koostöös põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga regulaarselt neli Leader meetme rakendamise infopäeva aastas. 2012. a kahepäevased infopäevad toimusid märtsis (21.-20.03.), mais (29.-30.05.), oktoobris (02.-03.10.) ja detsembris (04.-05.12.).

2012. a käsitleti Leader tuleviku teemasid kõikidel Leader infopäevadel, s.h 21. märtsil tegid perioodi 2014-2020 EL vahendite planeerimistest ülevaated rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Viimati nimetatud üritusel viidi läbi ka rühmatööd teemal “EL ühise strateegilise raamistiku fondid - kohalike tegevusgruppide ideed ja ettepanekud teiste fondide kasutamisel“. Maaeluvõrgustiku üksus korraldas 2012. a novembris viis IDEEreisi “Õpime Eesti Leaderit tundma“. IDEEreisidel tutvustati Leader-meetodi rakendamise võimalusi ja Leader-meetme projektinäiteid teiste ministeeriumide (EL toetusfondide rakendajatele) esindajatele.

Leaderi tuleviku ettevalmistamise ideed kandis ka 9. mail 2012. a koostöös põllumajandus-ministeeriumi ja Eesti Leader tegevusgruppidega koostöös korraldatud konverents “Euroopa Päev Leaderiga”. Üritus toimus Tallinnas Lauluväljaku klaassaalis. Konverentsist oli võimalik vaadata otseülekannet interneti teel. Konverentsil oli võimalik tutvuda kokku 105 Leader-meetme projektinäitega ja 20 projekti esindajaga tehti ka videointervjuud. Konverentsi info Keskuse veebil www.maainfo.ee/index.php?id=1728&page=3394&.

2012. a veebruaris (Viisukülas Viljandimaal) ja märtsis (Jänedal Lääne-Virumaal) toimusid Leader strateegiate projektitaotluste hindamiskomisjoni liikmetele 2-päevased koolitused. Koolituste kokkuvõte www.maainfo.ee/public/files/2012-02-21--22-ja-03-02--03-Qppetunnid-kysimused-hindamiskomisjonide-koolituse-kokkuvote.pdf.

Maaeluvõrgustiku üksus korraldab igal aastal Leader tegevusgruppidele suveseminari. 2012. a toimus Leader tegevusgruppide keskkonnateemaline meeskonnakoolitusseminar 28.-29.08. Võrtsjärve läänekadal Viljandimaal. Koolitusseminari eesmärgiks oli soodustada Leader-lähenemise võimaluste kasutamist loodusväärtusega maastike ja pärandkultuuri säilitamise ning seda tagavate tegevus- ja ettevõtlusviiside arendamisel. Koolituse kohta info www.maainfo.ee/index.php?id=1948&page=3394&. Esimene Leader suveseminar toimus 2008. a Viljandimaal ja kandis märksõna “Leader-programmi ettevalmistava perioodi lõppemine”. 2009. a suveseminar korraldati uuenduslikult, märksõna “Läheme naabritele külla! “, ning see toimus Lätis ja koostöös Läti maaeluvõrgustikuga. 2010. a suveseminar korraldati koos Eesti kalandusvõrgustiku ja kalanduse tegevusgruppidega. 2011. a oli Leader suveseminar üks osa “Märka Leaderit“ tunnustusüritusest ja selle seminari töörühmade peateemadeks olid Leaderi rakendamise tugevused, võimalused, nõrkused ja ohud (vt ).

189

Alates 2008. a on maaeluvõrgustiku üksus tegelenud ühistegevuse võrgustiku arendamisele suunatud tegevustega. 2009. a oli ühistegevuse uuring, 2009. a uuringut tutvustavad seminarid, ühisturustamise alane õppereis Rootsi ja maaeluvõrgustiku ühistegevuse alane konverents-seminar. 2010. a koostati maaeluvõrgustiku ühistegevuse teemaleht www.maainfo.ee/?page=3467. 2011. a telliti “Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näidete 2009. a uuringu järelküsitlus 2011. a“ ja korraldati ühistegevuse teemapäev. 2012. a koguti MAK ühistegevuse projektinäiteid konkursi “Märka uuenduslikku põllumajandust“ ühe kategooriana – kokku saadi 5 näidet, millest 4 on lisatud ka MAK projektinäidete andmebaasi ning lood on ilmunud konkursi trükises. Lisaks koguti ühistegevuse teemalehele meediakajastusi.

Tabel 65. Leader meetme rakendamisega seotud üritused

Teema Üritused(arv) Osalejad (arv)Esinejad,

juhendajad (arv)

sh kohalike tegevusgruppide esindajad

praktiliste näidete

esitamisel (arv)

Leader meetme rakendamise infopäevad

6 (2009)5 (2010)4 (2011)4 (2012)

341 (2009)319 (2010)198 (2011)264 (2012)

7 (2009)5 (2010)27 (2011)48 (2012)

X9 (2011)6 (2012)

Uuringute ja näidete tutvustamise seminarid, õppereisid, suveseminar

2 (209)3 (2010)2 (2011)5 (2012)

53 (2009)285 (2010)144 (2011)305 (2012)

3 (2009)7 (2010)3 (2011)40 (2012)

0 (2009)21 (2010)X40 (2012)

Koolitused, seminarid, ajurünnakud ja kohalike tegevusgruppide koostöö üritused maaelu poliitikate mõjutamisel

8 (2009)5 (2010)9 (2011)7 (2012)

281 (2009)249 (2010)288 (2011)604 (2012)

40 (2009)4 (2010)41 (2011)80 (2012)

21 (2009)0 (2010)11 (2011)10 (2012)

Leader meetme rakendajate seminar-koosolekud / tegevusgruppide ja Leader projektide külastused (sh teleprojekti võttepäevad)

2 (2009)4 (2010)34 (2011)18 (2012)

20 (2009)27 (2010)542 (2011)171 (2012)

X37 (2011)28 (2012)

X26 (2011)28 (2012)

KOKKU 18 (2009)17 (2010)49 (2011)34 (2012)

695 (2009)880 (2010)1172 (1011)1 344 (2012)

50 (2009)16 (2010)108 (2011)196 (2012)

21 (2009)21 (2010)46 (2011)84 (2012)

2009. a ühistegevuse võrgustiku arendustegevustest kasvas välja kohaliku toidu temaatika ja ühistegevus kohaliku toidu turustamisel. Samuti kerkis esile ka Leader tegevusgruppide huvi oma piirkonna kohaliku toidu tootmise ja turustamise arendamise vastu. 2010. a korraldas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu teemalise Läti-Leedu-Poola õppereisi kohaliku toidu tootjatele ja toiduvõrgustike esindajatele ning kaasatud oli 2 VTA esindajat. 2011. a aga toimus kohaliku toidu teemaline õppereis Austriasse, mis oli eelkõige suunatud VTA keskuse ja piirkondlike büroode esindajatele ning kaasatud oli ka 5 kohaliku toiduvõrgustiku esindajat.

190

Koostöös Eesti Maaturismiga korraldati ka kohaliku toidu teemapäev, kus toimusid 2 töögruppi: “Turismiettevõtja ja kohalik toit“ ja “Turismiettevõtja ja külamaja köök“.

2012. a jätkas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu võrgustike temaatikat, alustades teemapäevade sarjaga. Toimus kaks teemapäeva, millest esimene 28.02. Tartus ning teine 22.11. Jänedal. 2012. a kevadel avati maaeluvõrgustiku veebiosa alajaotusena kohaliku toidu teemaleht, kuhu on koondatud kohaliku toidu võrgustike kontaktid, meediakajastused ja üritused, Eesti ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku kohaliku toidu teemalised trükised. Teemaleht www.maainfo.ee/?page=3468.

2012. a aprillis andis maaeluvõrgustiku üksus välja trükise Leader-meetme kohaliku toidu teemaliste projektinäidetega “LEADER – kohaliku toidu arenguks!“ Trükist tutvustati esmakordselt 2012. a Maamessil koos kuue projektinäite kohapealse esitlusega. Trükis ilmus septembrikuus ka inglisekeelsena. Euroopa maaelu arengu võrgustiku kaudu osaleti rahvusvahelisel toidu- ja põllumajandusmessil “Roheline Nädal“ (“Grüne Woche“) Berliinis EK stendil kahe Eesti kohaliku toidu projektinäitega. Maaeluvõrgustiku üksuse vahendusel osaleti veel viiel kohaliku toidu teemalisel üritusel väljaspool Eestit. Võrgukirjas ilmus viis kohaliku toidu teemalist fookuslugu.

2010. a alustas maaeluvõrgustiku üksus uue algatusena tegevustega sotsiaalse talupidamise teemal. Kaasates kohe ka Eestimaa Talupidajate Keskliitu. 2010. a korraldati algatusseminar ja avati vastav teemaleht. 2011. a telliti lühiuuring “Sotsiaalse talupidamise teenused Eesti maapiirkonnas“ ja korraldati teemapäev “Sotsiaalse talupidamise võimalused Eestis“ ning sotsiaalse talupidamise õppereis Itaaliasse.

2012. a jätkati sotsiaalse talupidamise teemade arendamisega. Jänedal korraldati kaks teemapäeva, esimene 28.03. “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks? “ ja teine 28.-29.11. Teise teemapäeva raames toimus ka Eesti sisene õppereis, kus külastati sotsiaalset talupidamist illustreerivaid Leader-meetme projektinäiteid. Õppereisil tutvustati (Järvamaa-Raplamaa-Harjumaa suund) Ale talu, Pahkla Camphilli Küla SA ja Kukrumäe ratsatalu tegevusi ning (Virumaa suund) MTÜ Johanna, Arma ratsatalu ja Martin Repinski Konju mõisa talu tegevusi.

2012. a aprillis korraldas maaeluvõrgustiku üksus sotsiaalse talupidamise õppereisi Soome. Õppereisi käigus külastati kokku seitset erinevat sotsiaalse talupidamise tegevuskohta ja korraldati ka Eesti-Soome maaeluvõrgustike ühisseminar. Õppereisi info www.maainfo.ee/index.php?id=1644&page=3394&.

Maaeluvõrgustiku tegevuste vahendusel osaleti kahel temaatilisel üritusel väljaspool Eestit: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avalikul kuulamisel “Sotsiaalne talupidamine ning sotsiaal- ja tervishoiupoliitika“ Brüsselis ja novembris ettekandega “Eestis maaeluvõrgustiku tegevused sotsiaalse talupidamise teemal“ ning Leedus sotsiaalse ettevõtluse rahvusvahelisel konverentsil.

191

2012. a ilmus Võrgukirjas kolm sotsiaalse talupidamise teemalist fookuslugu: detsembris “Sotsiaalne talupidamine loob võimalusi suurelt unistamiseks“, mais “Sotsiaalse talupidamise teemaline õppereis Soome“ ja veebruari fookuslugu tutvustas 17 sotsiaalse talupidamise juhtumiuuringut Euroopast. Eesti maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemaleht www.maainfo.ee/?page=3469 (vt ).

Tabel 66. Siseriiklikud üritused laiema võrgustiku tegevuste raames 2009-2012

Teema Ürituste arvOsalejad

kokkuÜhistegevuse uuringu tutvustamine 2009. a 1 21Ühisturustuse/ planeerimise seminarid (2-päevased) 2009. a 3 60Ühistegevuse konverents-seminar 2009. a 1 74Maaeluvõrgustiku noortefoorum 2009. a 1 66Maaettevõtluse foorum 2010. A 1 33Sotsiaalse talupidamise ümarlaud 2010. a 1 21Teemapäev "Sotsiaalne talupidamine - võimalused Eestis" 2011. a. 1 50Teemapäev „Ühistegevus põllumajanduses“ 2011. a. 1 43"Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?" (2012/1) 1 59Sotsiaalse talupidamise teemapäev (2012/2) 1 32Teemapäev „Kohaliku toidu võrgustikud“ 1 46Teemapäev „Kohaliku toidu võrgustikud ja toidumärgid“ 1 39KOKKU 2009 6 221KOKKU 2010 2 54KOKKU 2011 2 93KOKKU 2012 4 176

Rahvusvaheliste ürituste korraldamine ja osalemineAruandeperioodil korraldati Eestis üks suurem rahvusvaheline üritus ja 5 õppereisi teistesse liikmesriikidesse. Samuti korraldati Eesti esindatust teiste riikide maaeluvõrgustike või maaeluga seotud organisatsioonide poolt korraldatud üritustel, mille osaks oli üritusest informatiivse tagasiside andmine. Osade rahvusvaheliste ürituste puhul on tegemist infoedastuse, materjalide levitamise ja (vajadusel) koordineeritud teabevahetuse korraldamisega (vt Tabel 67).

2012. a juunis korraldas maaeluvõrgustiku üksus koostöös viie Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupiga – Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider – rahvusvahelise Leader konverentsi LINC 2012. 2010. a Austriast alguse saanud konverents toimus seekord Eestis. 12.- 15. juunil Tartus ja Lõuna-Eestis läbi viidud ürituse läbivaks teemaks oli kaasamine ja vabatahtlik töö. LINC seminaril toimusid töögruppide arutelud viiel teemal: kohalik toit, noored ja seeniorid, maaturism, kogukonna teenused ning taastuv energia ja kohalikud ressursid. Iga töögrupi alguses olid näited Eesti Leader projektidest, kokku üksteist näidet. Samuti toimusid neljas Lõuna-Eesti piirkonnas praktilised töögrupid, kus tehti talgutööd ning tutvuti piirkonna kultuuri ja vaatamisväärsustega. Kokku osales LINC üritusel üle 200 inimese 15 erinevast Euroopa Liidu riigist. Üritus veebilehel www.maainfo.ee/index.php?id=1293&page=3394&.

192

Aprillis 2012. a toimus õppereis teemal “Kuidas EL töötab?“ Brüsselisse Belgiasse, et tutvuda Brüsselis kohapeal Euroopa Liidu institutsioonidega ning tutvustada igapäevaselt oma töös EL seadusandluse rakendamisega tegelevatele isikutele Euroopa Liidu erinevaid asutusi ja seal töötavaid eestlasi. Õppereisile eelnes 21. märtsil Jänedal toimunud infoseminar ELi funktsioneerimisest, kus Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi töötajad tutvustasid, kuidas toimub ELi koostöö EL institutsioonide ja liikmesriikidega. Kokku oli 24 osalejat, sh 10 PRIA esindajat (eelkõige PRIA regioonide juhid), 10 põllumajanduskonsulenti Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse koordineeriva keskuse kaudu ning Veterinaar- ja Toiduameti, põllumajandusministeeriumi ja maaeluvõrgustiku üksuse esindajad. Õppereisi veebileht www.maainfo.ee/index.php?id=1726&page=3394&.

Aprillis 2012. a toimus sotsiaalse talupidamise teemaline õppereis Soome ja septembris õppereis teemal “Kogukonnarajatiste haldamise kogemused Eestis, Lätis ja Leedus“. Õppereisil tutvuti EAFRD MAK-i külade arendamise meetmete raames toetust saanud kogukonnarajatiste (küla- ja kogukonnamaja, kultuuri- ja noortekeskus, puhke- ja külaplats) erinevate haldamise kogemustega Eestis, Lätis ja Leedus ning kogukonnateenuste kasutamise kogemustega. Õppereisil osales 35 külaelu edendamisega seotud asutuste ja organisatsioonide esindajat, s.h Eesti Külaliikumine Kodukant liikmed (eelkõige maakonna organisatsioonide esindajad), maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmed, PM-i, PRIA ja Keskuse esindajad. Õppereisi veebileht www.maainfo.ee/index.php?id=1964&page=3394&.

Tabel 67. Rahvusvahelised üritused teistes Euroopa riikides 2012. a

Üritus Seotud riik

Üritusel osalejate arv või

osalejate arv Eestist

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline Roheline Nädal - GRÜNE WOCHE - Eesti EK-i stendil (jaanuar)

Saksamaa 4

LEEDU MAAELUVÕRGUSTIK: Läänemere strateegia seminar „Maaelu arengukavade koosmõju suurendamine Läänemere piirkonna riikides“ (märts)

Leedu 4

PÕHJA- ja BALTIMAADE MAAELUVÕRGUSTIKUD: Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike 8. töökoosolek (märts)

Leedu 4

EUROOPA MAAELU VÕRGUSTIK: Maaelu arengukava 2014-2020 strateegilise kavandamise ning maaelu arengukavade järelevalve ja hindamise seminar (märts)

Belgia 2

UNGARI MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline maanoorte ja noortalunike seminar (märts)

Ungari 2

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Leader allkomitee 4.Fookusgrupi 2. koosolek (2012/1) (märts)

Soome 2

UNGARI MAAELUVÕRGUSTIK: konverents "Quo vadis LEADER? - kogukonna juhitud areng koos multifondi lähenemisega"(märts)

Ungari 2

MAAELUVÕRGUSTIK: Õppereis Brüsselisse "Kuidas EL töötab?"(aprill)

Belgia 24

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Leader kohalike arengu Belgia 8

193

strateegiate ja koostöö konverents (aprill)EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa riiklike maaeluvõrgustike 15. Töökohtumine (aprill)

Soome 2

MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalse talupidamise õppereis Soome (aprill)

Soome 35

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa esimene kohalike toodete laat (mai)

Prantsus-maa

14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee - avalik kuulamine "Sotsiaalne talupidamine ning sotsiaal- ja tervishoiupoliitika" (juuni)

Belgia 5

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Koordinatsioonikomitee istung (2012/1) (juuni)

Belgia 1

LÄTI MAAELUVÕRGUSTIK: Maapiirkonna mikroettevõtluse rahastamise teemaline seminar (juuni)

Läti 3

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Fotokonkursi "Euroopa maaelu piltides" auhinna tseremoonia (juuli)

Belgia 3

EK: Konverents "Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020.aastaks - arutelu kodanikuühiskonnaga" (juuli)

Belgia 1

EUROOPA VÕRGUSTIK: Rootsi Maapäev (september) Rootsi 2

EUROOPA VÕRGUSTIK: Võrgustike tuleviku teemaline seminar (september)

Belgia 4

PM: Leader ja kogukonna juhitud arengu teemaline töökohtumine (september)

Soome 1

PÕHJAMAADE PÕLLUMAJANDUSTEADLASTE ASSOTSIATSIOON: Seminar "Kohalik toit - samm parema ja keskkonnasõbralikuma toote suunal" (september)

Taani 3

MAAELUVÕRGUSTIK: Õppereis “Kogukonnarajatiste haldamise kogemused Eestis, Lätis ja Leedus“ (september)

Eesti , Läti, Leedu

36

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike 9. Töökohtumine (oktoober)

Rootsi 2

AUSTRIA MAAELUVÕRGUSTIK: Seminar "Talunike naised, kohalikud tooted ja lühike tarneahel - praktilised kogemused, strateegiline perspektiiv" (oktoober)

Austria 2

EK: Euroopa piirkondade ja linnade nädal "Open Days 2012" (oktoober)

Belgia 5

EUROOPA VÕRGUSTIK: Euroopa riiklike maaeluvõrgustike 16. töökohtumine (oktoober)

Küpros 3

MAAELUVÕRGUSTIK: MAK teavitamise ja uuenduslikku soodustamise teemaline õppereis Soome (november)

Soome 9

LEEDU MAAELUVÕRGUSTIK: Sotsiaalse ettevõtluse teemaline rahvusvaheline konverents (november)

Leedu 2

EK: Rahvusvaheline seminar "Jätkusuutlikud maa- ja linnapiirkonna partnerlused" (november)

Prantsus-maa

2

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Leader allkomitee 9. Istung (november)

Belgia 3

UNGARI MAAELUVÕRGUSTIK: Rahvusvaheline konverents "Maaelu arengu toetuste mõju maapiirkondadele" (november)

Slovakkia 1

UNGARI MAAELUVÕRGUSTIK: II Maaelu arengu päev (detsember)

Ungari 1

KOKKU 192*

194

* Eesti maaeluvõrgustiku tegevustega otseselt seotud osalejate arv 138Ürituste kaaskorraldamine (koostööüritused)Maaeluvõrgustiku tegevuste üheks osaks on ka ürituste korraldamine koostöös maaeluvõrgustikus osalejate, kohalike tegevusgruppide ja maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetega. 2009. a oli maaeluvõrgustik 5, 2010. a 11, 2011. a. 11 ja 2012. a 6 ürituse kaaskorraldaja.

Suuremateks kaaskorraldatavateks üritusteks olid 2012. a mais Leaderi tuleviku teemaline konverents “Euroopa päev Leaderiga“ koostöös PM-ga, juunis rahvusvaheline Leader konverents LINC 2012 koostöös viie Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupiga ning septembris rahvusvaheline metsanduse teemaline konverents „Puit energiaks!“ koostöös EMK ja Eesti Erametsaliiduga.

Rahvusvahelise metsanduse konverents “Puit energiaks!“ toimus kolmes jaos: rahvusvahelised töögrupid, õppereis ja erametsanduse aastakonverents. Konverents korraldati koostöös EMK ja Eesti Erametsaliiduga. Konverents analüüsis, kuivõrd tasuv on puitu energiat tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Samuti, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest tõid külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest. Konverentsi veebileht www.maainfo.ee/erametsakonverents2012.2012. a. jätkati MAKi teavitajate töögrupi tegevustega (vt Tabel 68).

Tabel 68. Koostööüritused 2012. a

ÜritusÜritustest osavõtjate

arvMAK teavitajate töökoosolekud (oktoober, november) - koostöös põllumajandusministeeriumi ja PRIAga

14

MAAMESS 2012 - SUUR ÜHISTEND (aprill) - koostöös põllumajandusministeeriumi, PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutusega

100

Leader konverents “Euroopa Päev Leaderiga” (mai) – koostöös põllumajandusministeeriumiga

259

Rahvusvaheline Leader konverents - LINC 2012 Eestis "Kaasamine ja vabatahtlik töö" (juuni) – koostöös Lõuna-Eesti tegevusgruppidega

230

Erametsanduse aastakonverents "PUIT ENERGIAKS" (september) – koostöös SA Erametsakeskusega

141

Külade arendamise ja uuendamise projektinäidete rändnäituse "Mõeldud tehtud" esitlemine Kodukandi aastapäeva üritusel (oktoobris) ja Riigikogus (novembris) - koostöös Eesti Külaliikumine Kodukant

210

KOKKU 954

Maaeluvõrgustiku veebikeskkonna haldamine ja arendusAruandeaastal jätkati Keskuse veebilehel www.maainfo.ee olevate alajaotuste MAAELUVÕRGUSTIK ja LEADER arendamist ja jooksva info edastamist. Jätkati kalendriinfo

195

kogumist. 2012. a koguti maaeluvõrgustiku kalendrisse andmed 496 ürituse kohta, vastavalt 2011. a 495, 2010. a - 712, 2009. a – 643, 2008. a – 265 ja 2007. a – 325.Jätkati ka Leader ja maaeluvaldkonna uudiste ja artiklite kajastamist. Veebil on kättesaadavad kõik maaeluvõrgustiku üksuse poolt läbiviidud ürituste materjalid, kokkuvõtted ja osalejate nimekirjad ning info Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevusega seotud ürituste kohta.2012. a külastas veebilehte 37 400, 2011. a 34 383 ja 2010. a oli 23 549 erinevat külastajat. Keskmiselt vaatas üks külastaja 2012. a. 5 lehekülge, 2011. a 4,78 ja 2010. a oli sama arv 5,8 lehekülge. 2012.a viibiti veebilehel keskmiselt 4 min ja 12 sekundit, 2011. a. 3 min ja 58 sekundit, 2010. a oli sama arv 4 min ja 45 sekundit. 2012. a vaadati meie lehekülge kokku 402 789 korda, 2011. a 360 527 ja 2010. a vaadati lehekülge 294 313 korda. Päevas keskmiselt 420-320 vaatamist, seega kuus umbes 8500 – 9500 vaatamist.

Veebikülastuse analüüsimiseks on kasutusel Google Analytic. Kuna 2010. a mindi üle uuele veebilehele ja vanal veebilehel kasutati veidi erinevat programmi statistika tegemiseks on raske võrrelda veebilehe külastatavust varasemate aastatega. 2009. a oli 33 000, 2008. a 32 000 ja 2007. a 20 000 klikki kuus.

2012. a on jätkati maaeluvõrgustiku andmebaaside täiendamist ja uuendamist: MAKi andmebaas, mis annab koondinfot MAKi rakendamise kohta, nt viimati muudetud

õigusaktid jms. Iga meetme alajaotusesse on koondatud ka maaeluvõrgustiku uudistes olevad vastava meetme meediakajastused. Andmebaasi veebileht www.maainfo.ee/index.php?page=3355

MAK projektinäidete andmebaas; Leader tegevusgruppide andmebaas, kuhu on koondatud tegevusgrupi kohta kontaktinfo

jms. Samuti on koondatud tegevusgruppide lõikes kõik meediakajastused. Andmebaasi info on seotud interaktiivse Leader kaardiga. Andmebaasi veebileht www.maainfo.ee/index.php?page=3348

Leader koostööpartnerite otsingute andmebaas, kuhu on koondatud teiste liikmesriikide Leader tegevusgruppide koostööpartnerite otsingud. Andmebaas veebilehel: www.maainfo.ee/index.php?page=3406

Koostöö arendamine Euroopa Maaelu arengu võrgustikusNagu ka eelnevatel aastatel, oli ka 2012. a maaeluvõrgustiku üheks oluliseks prioriteediks osalemine aktiivse võrgustikuliikmena Euroopa maaeluvõrgustiku tegevustes.

Aruandeaastal on osaletud Euroopa maaeluvõrgustiku komiteede ja maaeluvõrgustike töökoosolekutel:

Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee istungitel. Eesti maaeluvõrgustiku üksusest on määratud liikmeks Krista Kõiv;

Euroopa maaeluvõrgustiku Leader allkomitee. Eesti maaeluvõrgustiku üksusest on liikmeks Ave Bremse. Ave Bremse oli Leader allkomitee esindajana Euroopa maaeluvõrgustiku koordinatsioonikomiteesse aastatel 2009–2011;

Leader allkomitee fookusgrupid. Aastatel 2009–2010 juhtis Eesti maaeluvõrgustiku üksus koostöös Soome maaeluvõrgustikuga Leader allkomitee 3. fookusgrupi

196

(rahvusvaheline koostöö) tööd. Eesti KTG-de esindajad osalesid kahe teise fookusgrupi (1. fookusgrupp teemal: altpoolt tulev algatus ja 2. fookusgrupp teemal: uuenduste tegemise soodustamine) töös. Aastatel 2011-2012 töötas fookusgrupp nr 4 “Fookuses on paremad kohaliku arengu strateegiad“, mille liikmeks on ka Ave Bremse Eesti maaeluvõrgustiku üksusest;

Riiklike maaeluvõrgustike üksuste töökoosolekutel osalemine; Osalemine Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike töökohtumistel; Osalemine Euroopa maaelu arengu võrgustiku temaatiliste algatuste: lühikesed

tarneahelate töögrupi töös; Koostöö Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunktiga ja teiste liikmesriikide

maaeluvõrgustike üksustega.

5.4.4 TEHNILISE ABI KASUTAMINE

Maaeluvõrgustiku tegevuste rahastamine toimub MAK-i tehnilise abi vahendite kaudu. Tehnilise abi koondkava kinnitati 2. veebruaril 2012 Põllumajandusministri käskkirjaga nr 18. Maaeluvõrgustiku tegevuste osas tehti Keskuse ettepanekul 2012. a. koondkavasse üks muudatus. Ülevaade maaeluvõrgustiku juhtimiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta, eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel, on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 69).

Tabel 69. Tehnilise abi kasutamine aastatel 2007-2012

Riiklikule maaelu- võrgustikule tehtud kulutuse (eurodes) /

eelarve aastad

Tehniline abi kokku

sh maaelu- võrgustiku

jooksevkulud


tegevuskava rakendamine

2007. a eelarve kasutamine 80 366 31 768 48 5992008. a eelarve kasutamine 315 452 71 991 244 6232009. a eelarve kasutamine 291 340 59 314 232 0262010. a eelarve kasutamine 334 451 59 034 275 4162011. a eelarve kasutamine 352 994 59 900 293 0942012. a eelarve kasutamine 345 501 59 096 286 405Riikliku maaeluvõrgustiku eelarve MAKis, aastatel 2007 – 2013 kokku (maksimaalne)

4 480 000 1 120 000 3 360 000

2012. a moodustas maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud eelarve kulu 17% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 83% maaeluvõrgustiku kuludest (vt ).Võrdlevalt eelmiste aastatega: 2011. a moodustas juhtimiskulu 17% ja tegevuskava elluviimise kulu 83%; 2010. a vastavalt 18% ja 82%; 2009. a 20% ja 80%; 2008. a 23% ja 78% ning 2007. a, kui toimus maaeluvõrgustiku tegevuste käivitamine, moodustas maaeluvõrgustiku juhtimiskulu 40% kogu maaeluvõrgustiku eelarvest.

Aastatel 2007–2012 kasutatud kuludest kokku moodustab maaeluvõrgustiku juhtimiskulu 19,82% ja tegevuskava elluviimisega seotud kulu 80,18% maaeluvõrgustiku eelarvest. Eesti

197

maaelu arengukava 2007–2013 rakendusperioodil kokku arvestatakse, et juhtimiseks kasutatavad tehnilise abi vahendid ei ületaks 25%.

2012. a oli maaeluvõrgustiku juhtimis- ja tugiteenustega (maaeluvõrgustiku juhtimiskulu) seotud kokku 5 töötajat (sh osalise tööajaga). Maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja ja ühe juhtivspetsialisti tööülesanded jagunevad MAK tehnilise abi ja Euroopa kalandusfondi tehnilise abi vahendite kasutamise vahel.

Otseselt maaeluvõrgustiku tegevuskava elluviimisega on seotud 5 töötajat, kellest 3 töötavad täisajaga ning 2 osalise tööajaga. Võrreldes 2010. ja 2011. a on töötajate arv sama.2012. a üleminevaid kulusid eelmisest aruandeperioodist ei olnud, va auto liisingumaksed.

Tabel 70. Maaeluvõrgustiku juhtimiskulude ja tegevuskava eelarve kasutamine 2012. a

Kululiik eurod osakaal %1. Maaeluvõrgustiku juhtimine KOKKU, sealhulgas: 59 096 17,101.1. Maaeluvõrgustiku juhtimisega seotud maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna ning tugistruktuuride personalikulud, koos töötajate tööjõukulu sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga 46 090 77,991.2. Maaeluvõrgustiku üksuse kontoritehnika, varustuse, töökohtade sisustamise ning tark- ja riistvara soetamisega seotud kulud 2 533 4,291.3. Maaeluvõrgustiku üksuse üldised majanduskulud, sh kommunaalkulud 5 115 8,661.4. Maaeluvõrgustiku üksuse bürootarbed 481 0,811.5. Maaeluvõrgustiku üksuse töötajate koolituskulud 557 0,941.6. Maaeluvõrgustiku üksuse püsikulud transpordile 4 320 7,312. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud kulud KOKKU, sealhulgas: 286 405 82,902.1. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud maaeluvõrgustiku büroo töötajate personalikulu, koos töötajate tööjõukulu sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga 71 077 24,822.2. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud ekspertide personalikulu, koos töötajate tööjõukulu sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakse tööandja poolne osaga 8 608 3,012.3. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud sidekulud 935 0,332.4. Maaeluvõrgustiku tegevuskava täitmisega seotud transpordikulu 4 192 1,462.5. Uuringud ja küsitlused 0 02.6. Reklaam- ja reklaammaterjalid 3 203 1,122.7. Trükistega ja rändnäituse ettevalmistamisega seotud kulud 14 137 4,942.8. MAK projektide tutvustamine ETV kaudu (videolood) 48 000 16,752.9. Ürituste korraldamine 107 347 37,482.10. Maaeluvõrgustiku üksuse väliskoostöö kulud 28 452 9,932.11. Maaeluvõrgustiku veebilehe arendamise ja kasutamisega seotud infosüsteemi soetamine, paigaldamine ja hooldus 454 0,16

198

5.5 TEAVITUSTEGEVUSED

5.5.1 PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI TEAVITUSTEGEVUS

Koostöö meediaväljaannetegaAastaringselt anti erinevate kanalite ajakirjanikele infot, sh statistilisi andmeid MAK-i meetmetega seoses, saadeti artikleid ja edulugusid. Lugusid avaldati nii trükimeedias, veebis kui raadios. Pidevalt vastati ajakirjanike päringutele MAK-i toetuste, nende jagamise korra, meetmete tingimuste jms teemadel.

PressiteatedMinisteeriumi veebi www.agri.ee avalehel avaldatakse pressiteateid ja uudiseid nii ministeeriumilt kui ka ministeeriumi haldusalast ja partneritelt.

2012. a oli 146-st ministeeriumi poolt väljaantud pressiteatest MAK-iga seotud 30 pressiteadet. Peamisteks teemadeks olid: investeeringumeetmete tutvustamine ja rahastamine, maaelu- ja põllumajandustoetuste jaotamise süsteem, investeeringud piimandussektorisse, Leader-tegevus ja projektid, maaettevõtete olukord ja arengutrendid, , maaettevõtluse mitmekesistamine ning maapiirkondade ja sealsete ettevõtete areng.

Levik: veebilehele, meedialistis olevaile ajakirjanikele ning põllumajanduse, maaelu ja toiduainetööstuse valdkonna organisatsioonidele ja liitudele, põllumajandusministeeriumi haldusala asutustele. Originaalkujul või kokkuvõtvalt on pressiteateid kajastanud erinevad paber- ja elektroonilised väljaanded, uudisteagentuurid, raadio ja TV, portaalid. Pressiteadetes avaldatud teemadel esitasid erinevad meediakanalid vajadusel lisaküsimusi ja said soovitud vastused.

Maablogi2012. a suvel avati PM-i Maablogi (http://maablogi.wordpress.com), kus muu hulgas avaldati ka MAK-iga seotud teemasid: kogukonnateenuste uuring, MAK-ist toetatud objektid, NATURA toetused, toiduvõrgustike loomine.

Iga postituse puhul saadeti teavitus ajakirjanikele ning Maablogi lood ilmusid kõigis suuremates online- portaalides ja paljudes maakonnalehtedes.

Info avaldamine ministeeriumi veebilehelMAK-iga seotud info saamiseks on mugav kasutada PM-i veebilehel rubriiki www.agri.ee/mak. Antud lehel on üleval üldinfo MAK-i strateegiliste dokumentide, meetmete, õigusaktide, seire- ja hindamise, logo jne kohta.Eraldi juhiti PM-i veebi avalehel tähelepanu toetuste veebikaardile, kus on võimalik kaardi pealt MAK-i toetustesaajaid vaadata.

199

http://www.agri.ee/

Televisiooni saatesari17. detsembril 2012.a sõlmiti OÜ Alpi Filmiga töövõtu- ja litsentsileping MAK-i raames 12- osalise toiduturismi saatesarja tootmiseks ja terviksaate edastamiseks Eesti TV3 kanalis. Saatesarja tegemise eesmärk on läbi meelelahutusliku toidusaate tutvustada maaelu arengukavast toetust saanud projekte.

2012. a koostas ja esitas OÜ Alpi Film saate kontseptsiooni ning tehti esimene väljamakse, saade läks TV3-s eetrisse 2. märtsil 2013.

Muu teavitusLisaks toimus õppereis õpetajatele MAK-st toetust saanud objektidele. Koostöös Tallinna Õpetajate Majaga viidi õppereisile ainesektsioonide esindajad. Õppereisi eesmärgiks oli tutvustada Eesti koolide õpetajatele maaettevõtlust ja selle erinevaid tahke - seda selleks, et nad oskaksid koolides objektiivselt lastele maaettevõtlust õpetada. Reis toimus 26.08-28.08 Saaremaale. Külastati järgmisi toetust saanud objekte: Väinemere Uisk ja Koguva sadam, Koplimäe Mahe Talu , Alunaut , Jööri Külamuuseum, GoodKaarma ja Kadastiku Õunaaed.

Infopäevad

MAK-i II telje toetusi tutvustava infopäeva põllumajandustootjatele ja erametsaomanikele korraldas PM. Infopäevade eesmärgiks on selgitada tootjatele 2012. a MAK-i II telje toetuste saamise nõudeid, sh 2011. a võrreldes tehtud muudatusi. Kokku korraldatakse 15 ühepäevast infopäeva (1 infopäev maakonna kohta).

PM korraldas infopäevad meetme 1.8 taotlejatele ja rakendajatele, kus anti ülevaade meetme 1.8 määrusest ja toetuse taotlemise tingimustest. Kokku korraldati 4 ühepäevast infopäeva.

EMÜ-lt telliti infopäevad meetme 1.5 “Metsa majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” toetuse potentsiaalsetele taotlejatele, rakendajatele, nõustajatele, konsulentidele ja tugiisikutele. Korraldati 4 ühepäevast infopäeva.

Teabepäevade “Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine“ läbiviimine telliti SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuselt. Teabepäevade eesmärgiks oli kokku viia tootjate, töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada mahetoidu kasutamise võimalust koolides ja lasteaedades. Vajadus tuleneb otseselt MAK-st, kus oluliseks mahapõllumajanduse arengut takistavaks teguriks on mitmel korral nimetatud töötlemist, eriti turustamist. Korraldati 15 ühepäevast teabepäeva, igas maakonnas 1.

Teabepäevad konsulentidele MAK 2007-2013 meetmete rakendusmääruste tutvustamiseks korraldati koostöös MES-ga. Teabepäevade eesmärgiks oli täiendada konsulentide teadmisi MAK-i meetmete osas ning võimaldada neil põllumajandustootjaid tulemuslikumalt erinevatest määrustest tulenevatest nõuetest informeerida. Teabepäevade tulemusel väheneb puudustega esitatavate taotluste hulk ja PRIA ametnike töökoormus ning paraneb konsulentide kompetents ja

200

maine. MES korraldas 1 ühepäevase ja 1 kahepäevase teabepäeva ning Põllumajandusministeerium korraldas 1 kahepäevase teabepäeva.

Koolitused

MAK-i II telje 2012. a toetuste koolituse konsulentidele korraldas PM. Infopäeva eesmärgiks on selgitada konsulentidele 2012. a rakendatavate toetuste tingimusi, eeskätt 2011. a võrreldes tehtud muudatusi.

Nõuetele vastavuse alase koolituse konsulentidele viis läbi MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Koolitusel eesmärgiks oli MAK-i raames koolitada konsulente nõuetele vastavuse osas, anda teadmisi õigusaktidest tulenevatest nõuetest ja kontrollasutuste vahel kokku lepitud tööjaotusest, kuna nõuetele vastavus on seotud paljude MAK raames antavate toetustega ning reeglistiku järgimisest sõltub põllumajandustootjal saadava toetuse suurus. Kokku 1 ühepäevane koolitus.

Maheloomakasvatuse alane koolitus viidi läbi Eesti Mahepõllumajanduse SA poolt eesmärgiga täiendada nõustajate, tootjate ja järelevalveametnike teadmisi mahepiimakarja pidamisest ja söötmisest. Vajadus tuleneb MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames MAHE taotlejatele võimalus täita täpsemalt maheloomakasvatuse nõudeid ja saada nõustajatelt tootmisnäitajate suurendamiseks kaasaegseid piimakarja pidamise ja söötmise alaseid soovitusi, mis omakorda annab võimaluse mahepiima turuosa suurendamiseks. Kokku korraldati 1 kahepäevane koolitus.

MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus korraldas väiketöötlemise ja turustamise koolituse nõustajatele ja tootjatele. Koolituse eesmärgiks oli tõsta nõustajate ja mahepõllumajandustootjate, sealhulgas MAK-i põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames MAHE taotlejate, teadlikkust mahepõllumajandussaaduste väiketöötlemisest, toodete turustamise ja MAK-i toetuste saamise võimalustest. Korraldati 1 kahepäevane koolitus.

Koolitus “Mullaviljakuse säilitamine ja suurendamine mahetootmise tingimustes“ nõustajatele ja tootjatele viidi läbi SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus poolt. Koolituse eesmärgiks oli nõustajate ja tootjate teadlikkuse tõstmine mullaviljakuse säilitamise ja suurendamise küsimuses ning anda MAK-i mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejatele võimalus saada nõustajatelt kaasaegseid soovitusi mullaviljakuse kohta. Korraldati 1 kahepäevane koolitus.

Maaelu mitmekesistamine valdkonna konsulentidele korraldati jätkukoolitus teemal “Turg, kui oluline lähtepunkt maaettevõtluse arendamisel“ MES-i poolt.Koolituse eesmärgiks oli maaettevõtluse mitmekesistamise valdkonna konsulentide koolitamine nende teadmise ja oskuste täiendamiseks maapiirkonna ettevõtjate nõustamisel äriideede sihtgrupile sobilikuks ja vajalikuks tooteks vormistamisel, lisaks konsulentide teadmiste süvendamine maapiirkonna ettevõtjate nõustamiseks ettevõtte juhtimisel ning finantsplaneerimisel. Viidi läbi 4 kahepäevast koolitust.

201

Mahepõllumajandusliku tootmise kohustusliku täiendkoolituse põllumajandustootjatele viis läbi Eesti Mahepõllumajanduse SA. Kokku viidi läbi 24 koolitust eesmärgiga täiendada tootjate praktilisi teadmisis mahepõllumajandusliku tootmise kohta, samuti toodete ettevalmistamise, turustamise ja märgistamise kohta.

Mahemesinduse täiendõppekursuse tootjatele korraldas MTÜ Roela Kodukant. Kursuse eesmärgiks oli täiendada tootjate teadmisi ja oskusi mahemesindusest, sealhulgas anda MAK-i põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames MAHE taotlejatele võimalus täita täpsemalt mahemesinduse nõudeid ja saada tootmisnäitajate suurendamiseks kaasaegseid mahemesinduse alaseid soovitusi, mis omakorda annavad võimaluse mahemee turuosa suurendamiseks. Korraldati 2 kahepäevast kursust.

Mahepõllumajanduse algõppekursuste korraldamine tootjatele telliti Eesti Mahepõllumajanduse SA. Kursuste eesmärgiks oli selgitada mahepõllumajandusega alustanud tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ning anda neile praktilisi teadmisi mahetaime- ja maheloomakavatuse olulisemate aspektide kohta. Kokku korraldati 6 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse põhikursust, 4 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse erikursust ja 4 mahepõllumajandusliku loomakasvatuse kursust.

Õppepäev teemal “Avamaa köögiviljade sortimendi mitmekesistamine mahetootmises“ tootjatele korraldas Eesti Mahepõllumajanduse SA. Õppepäeva eesmärgiks oli täiendada tootjate teadmisi ja oskusi köögiviljakasvatusest avamaal, andes sellega MAKi põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejatele võimaluse saada kaasaegseid soovitusi mahepõllumajandusliku köögiviljakasvatuse tootmisnäitajate suurendamiseks ja toodangu sortimendi laiendamiseks, mis omakorda annab võimaluse maheköögivilja turuosa suurendamiseks. Korraldati 2 ühepäevast õppepäeva.

Taimekaitsealane koolitustsükkel taimekasvatuse valdkonna konsulentidele telliti Räpina Aianduskoolilt. Koolituse eesmärgiks oli koolitada taimekasvatuse valdkonna konsulente, kes andsid taimekaitsevahendi ohutu kasutamise alast nõuannet, et tagada tulemuslik ja kvaliteetne nõuandeteenus. Kokku korraldati 2 kahepäevast koolitust.

AS Projekteerimisbüroolt Maa ja Vesi telliti rahvusvahelise infopäeva korraldamine teemal “Hajukoormuse vähendamise maaparanduslikud abinõud“. Infopäeval tutvustasid erinevate riikide (Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Ukraina) esindajad järgmise kümnendi maaparanduse valdkonna suuremaid eesmärke ja plaanitavaid rahastamise võimalusi/kavasid. Samuti olid päevakorral keskkonnakaitselised küsimused ning vaadeldi detailsemalt hajukoormuse vähendamiseks kasutatavaid maaparanduslikke võimalusi.

Trükised1. Eesti Mahepõllumajanduse SAlt telliti 4 trükise koostamine:

Mahepõllumajanduslik marja- ja puuviljakasvatus, Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus,

202

Mahemesindus ja Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjatele 2013.

Esimese nelja tiraaž 4 x 800 eksemplari. Viimase trükise tiraaž 1800 eksemplari.

2. Anti välja 2011. a Eesti Mahepõllumajanduse SA poolt koostatud mahepõllumajandus infotrükis “Mahepõllumajandus Eestis 2011“ eesti ja inglise keeles (1500 eksemplari).

3. MTÜ Eesti Toiduainete Tehnoloogia Seltsilt telliti infomaterjali “Abiks väikekäitlejale“ II osa (piim) koostamine ja kujundamine.

4. Anti välja kordustrükk 2001. a Tiina Talvi poolt koostatud ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt välja antud trükisele “Pool-looduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus“ väljaandmine (tiraaž 2000 eksemplari).

5. Põllumajandusministeerium koostöös MTÜ Eesti Maaturismiga andis välja infomaterjali “Väike maaturismi taskuraamat“ kordustrüki (tiraaž 500 eksemplari).

6. MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus täiendas “Nõuetele vastavuse” alase käsiraamatu I ja II osa. Anti välja I osa lisalehed (tiraaž 1500 komplekti) ja II osa täiendatud kordustrükk (tiraaž 1500 eksemplari).

7. Telliti 2010. a koostatud eestikeelse kohalikke ohustatud tõuge tutvustava trükise “Ohustatud tõud“ inglisekeelse trükise kujundus.

8. PMis koostati ja anti välja trükis “Taimekasvatuse areng 2007-2011 ja valdkonna rakendusuuringud“ (tiraaž 1000 eksemplari).

9. MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogia Keskuse poolt koostatud trükise „Nõuetele vastavus 2012“ väljaandmine. (tiraaž 4000 eksemplari).

10. Eesti Rukki Seltsilt telliti infomaterjalide “Talirukis Sangaste“ ja “Winter Rye Sangaste“ elektroonilise väljaande koostamine.

11. Adell Taevas OÜ-lt telliti 2011. a mahepõllumajanduse infovoldiku “Mis on mahetoit? “ koostamine mahepõllumajandusest huvitatud isikutele, mis avaldati 2012. a. Eksemplari 7000 eksemplari.

12. PMK poolt koostatud trükise “Eesti levinumad põllulinnud“ kordustrükk. (tiraaž 1500 eksemplari).

13. 2008. a koostatud trükise “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ käsikirja täiendamine ja kujundamine AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt.

Trükistega saab tutvuda PMi koduleheküljel aadressil www.agri.ee.

203

http://www.agri.ee/

5.5.2 PRIA TEAVITUSTEGEVUSED

PRIAs korraldab klientide ja avalikkuse teavitamist teabeosakond koostöös teiste osakondadega. Tegevuste planeerimisel ja teavitustöös lähtuti 2010.a Turu-uuringute ASi poolt ning 2012.a sügisel Faktum&Ariko ASi poolt PRIA teabeosakonna tellimisel läbiviidud klientide infovajaduste ja infokanalite kasutamise uuringute tulemustest. Uuringud näitasid, kust on PRIA kliendid saanud, otsinud ja soovivad tulevikus saada PRIA ja toetuste ja tegevuse kohta infot. Uuringutest saime ka hinnangud teavitusmaterjalide arusaadavuse ja kanalite kasutusmugavuse kohta ning klientide konkreetseid soovitusi teavitustööks.

2012. a oli teavitustöö mahust temaatiliselt suurim osa seotud MAK-iga: kõigist uudistest, pressiteadetest, artiklitest, päringuvastustest, trükistest jm toodetest olid MAK-iga seotud üle poole, kokku 163. Võrreldes 2011.a “teavitusühikutega“ nende hulk mullu kahekordistus.

PRIA kasutas 2012.a teavitamiseks järgmisi kanaleid:Enim kasutatav kanal PRIA ja MAK-iga seotud info saamiseks on klientidele PRIA kodulehekülg www.pria.ee. Kodulehte kasutas 2012.a uuringu kohaselt infoallikana 70% taotlejatest, seejuures 84% MAK-i investeeringutoetuste ja 73% LEADER-i klientidest. 85% kliente nimetas kodulehte esmase infoallikana.

PRIA kodulehe ülesehitus on klientide huvidest lähtuvalt valdkonnapõhine (rubriigi, nt ’Taimekasvatus’ valinule avaneb menüü kõigi talle huvi pakkuda võivate Meetmete, olulise üldinfo ja uudistega). Lisaks valdkonnapõhisele jaotusele sisaldab kodulehe esileht aga ka viiteid üldisele infole, mis puudutab kõiki PRIA kliente. 2012. a lisandus kodulehe avalehele näiteks menüü “Oluline“, mille lingitavad alapealkirjad viivad enim otsitava üldinfoni nagu näiteks toetustaotluste vastuvõtmise prognoositav ajakava aasta kohta. Täpsed taotlusvoorude ajad ja kohad teatab PRIA Ametlike Teadaannete (www.ametlikudteadaanded.ee/ ) vahendusel ca 1 kuu enne algust.

Kodulehe valdkonnapõhised alajaotused sisaldavad lisaks olulisele üldinfole ja valdkonnapõhistele uudistele ka teavet kõigi PRIA vahendatavate meetmete tingimuste kohta (juriidilised alused, Abiks Taotlejale, väljaprinditavad ja arvutis täidetavad taotluse vormid ja näidised juhenditega vormide täitmiseks; erinevate meetmete puhul veel spetsiifilisi abimaterjale, rubriigid Korduma Kippuvad Küsimused jmt). Meetmeid tutvustustavates lühitekstides on esitatud meetme number, rahastusallikad, MAK-i logo koos EL lipu-logoga.

Samuti on vastavad logod kasutusel kodulehe jaluses, mis on nähtav kõigil kodulehe lehekülgedel; logodele klikates jõuab klient PM-i kodulehele aadressile http://www.agri.ee/MAK. Iga meetme üldtutvustuse järel on lingid taotlejale vajalikule lisainfole, vormidele, näidistele. Põhjalikum info taotluse esitamise, sellega kaasnevate nõuete ja kohustuste, menetluse kohta on juhendites “Abiks taotlejale“.

Koduleheküljel avaldatakse pressiteateid ja uudiseid nii PRIA-lt kui partneritelt. Aktiivse vas-tuvõtuperioodiga meetmete juurde juhatab rippmenüü “Avatud taotlusvoorud“, kus meetme nimele klõpsamisel avaneb meetme info.

204

http://www.agri.ee/MAK

http://www.ametlikudteadaanded.ee/

http://www.pria.ee/

Toetuste määramise ja maksete kohta avaldab PRIA andmeid kodulehel. Info on leitav finantsaastate lõikes otsingumootori kaudu http://www.pria.ee/et/toetused/toetusesaajad/, üksikute meetmete lõikes on määratud toetuste kohta andmed iga meetme vastava taotlusvooru lehel rubriigis “Toetuste saajad“.

2012. a lõpus lisandus koduleheküljele uus rubriik “Statistika“, mis sisaldab eelarve- ja analüüsiosakonna koostatud andmeid PRIA makstud toetuste kohta erinevate perioodide, arengukavade, meetmete, Eesti ja ELi summade, Eesti kohalike omavalitsuste ja maakondade lõikes. Nimetatud rubriigist on leitavad ka aastate kaupa grupeeritud koondleheküljed iga aasta määratud toetuste nimekirjade kohta.

Seoses Euroopa Kohtu 9.11.2010 otsusega ei avalikustata PRIA kodulehel FIE-de ja eraisikute toetuste andmeid, nemad leiavad enda kohta käiva info e-PRIA portaalist.

Kodulehe vahendusel saavad kliendid broneerida aega (kindel päev ja kellaaeg) taotluste ja andmete esitamiseks, samuti e-PRIA kliendiarvutite kasutamiseks PRIA maakondlikes teenindusbüroodes. Kodulehe kaudu on ka võimalus liituda e-infokirja listiga, anda klienditagasisidet ja tellida RSS uudistevoog.

PRIA elektrooniline infokiri ilmub üks kord kuus kalendrikuu esimesel dekaadil, kokku ilmus 2012.a 11 infokirja (suvel koostasime kaksiknumbri). MAK-i teemasid käsitleti igas e-infokirjas. PRIA üks eesmärke teavitustöös on edastada e-infokirja vahendusel jooksvat toetuste teemalist infot ja andmeid: hiljuti lõppenud taotlusvoorude tulemused, toetuse määramised ja maksmised, teated algavate taotlusvoorude kohta. e-infokiri annab selgitusi ja viitab PRIA koostatud probleemseid teemasid kajastavatele materjalidele ja juhenditele.

Alates 2012.a ilmub igas e-infokirjas tabeli kujul meeldetuletus MAK-i investeeringutoetuste saajatele, kel läheneb ca lähema poole aasta jooksul projekti lõpetamise tähtaeg.Infokiri saadetakse automaatselt kõigile infokirja listiga liitunutele. Listiga on võimalik liituda PRIA kodulehel. 2012.a lõpuks oli listiga liitunuid ligi 4000 (tõus aastaga +600). Kõik infokirja numbrid on samuti kättesaadavad PRIA kodulehelt.

Infokirjas olevaid teateid ja tekste vahendab sageli omal algatusel meedia, samuti ajendab see ajakirjanike mõnd teemat põhjalikumalt käsitlema ja selleks PRIAlt lisainfot küsima.

Pressiteateid avaldasime otseselt MAK-i meetmetega seotud teemadel 6. Levik: veebilehele, kõigile nn meedialistis olevaile kontaktidele, põllumajandusministeeriumi haldusala partnerasutustele, maaeluga seotud ametiliitudele, infokirja listiga liitunuile. Originaalkujul või resümeeritult on pressiteateid kajastanud erinevad väljaanded, uudisteagentuurid, raadio ja TV, portaalid. Pressiteadetes avaldatud teemadel esitasid erinevad meediakanalid üksikuid konkreetseid lisaküsimusi ja said soovitud vastused.

205

http://www.pria.ee/et/toetused/toetusesaajad/

Maaleht on kliendiuuringu andmeil kõige olulisem meediaväljaanne, kust otsitakse ja saadakse infot PRIAga seoses (47% taotlejatest keskmiselt, sh 55% pindalapõhiste toetuste ja 51% investeeringutoetuste klientidest).

Maalehele ja selle online-lehele andsime MAK-iga seotud PRIA infot kokku toimetuse või PRIA algatatud teemadel 27 korral, sellest 8 korral ilmus PRIA koostatud info PRIA tasutud lehekülgedel. Lisaks kajastas online-leht aktiivselt PRIA elektroonilises infokirjas ja veebis avaldatud infot.

PRIA tasulistel külgedel ilmus teavet erinevate meetmete kohta, juhiseid taotlejatele, infot taotlusvooru aegade ja lõppenud taotlusvoorude kohta, MAK keskkonnatoetuste kontrolli tulemuste kohta, toetuste maksmise statistikat, info toetuste ajakava kohta. Eraldi teemadena käsitlesime MAK programmperioodi lõpuga seoses projektide tähtaegset lõpetamist ning toetuste ajakava, kus meetmete eelarve ammendumisega kõiki taotlusvoore enam ei avanenud.

Maalehe päringud puudutasid konkreetseid MAK-i investeeringuobjekte või toetusesaajaid, toetuste saamise tingimusi ja meetmete eelarvete kasutamist programmperioodil, eelmise aasta toetusesaajate TOP-nimistuid. Erilise tähelepanu all oli PRIA toetustega seotud pettuste kajastamine ning PRIA-poolne kontroll. Sel teemal ilmus PRIA juhtivtöötajatega ka intervjuusid ja kommentaare.

Maalehes PRIA tasutud küljel avaldasime proaktiivse teavituse EK-i finantskorrektsiooni kohta Eestile MAK meetmetega seoses.

Maalehe lisaga Maamajandus kooskõlastasime aasta algul toimetuse initsiatiivil I poolaasta koostööd ja kajastatavaid teemasid – ilmus kolm lugu, sh PRIA peadirektori juhtkiri. Lisaks vahendas Maamajandus Maaleht.ee’s ilmunud PRIA-st pärit infot.

Teiste väljaannete huvi MAK-i meetmetega seoses mullu veidi kasvas.10 korral andsime uudisteagentuurile BNS infot seoses MAK taotlusvoorude tulemustega.Suurim oli Saarte Hääle päringute arv (MAK-i teemadel 12). MAK-iga seotud materjali korduvad kasutajad ja päringute esitajad on olnud ka Valgamaalane, Meie Maa, Pärnu Postimees, Järva Teataja, Virumaa Teataja, Lääne Elu, Võrumaa Teataja, Äripäev, Hiiu Leht, Aja Leht, Vali Uudised, Koit, Sakala, Õhtuleht, Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev. Mahukat taustainfot küsis MAK-i investeeringutoetustega seoses korduvalt Eesti Ekspress, kuid eeldatud skandaali puudumisel jäi enamik lugusid ilmumata.Maakonnalehed tundsid sageli huvi oma maakonna toetusesaajate ja investeeringuobjektide vastu.

Jätkus väljaannete huvi nn pettuste-temaatika vastu (toetuste mittesihipärase kasutamise tuvastamine, tagasinõuded, PRIA menetlus võlgnikega, prokuratuuris kriminaalasjad, kohtumenetlused). Sel teemal andsime korduvalt infot ja intervjuusid Postimehele, Eesti

206

Päevalehele, Eesti Ekspressile, Võrumaa Teatajale, Saarte Häälele, Maalehele, ERR-le (ETV, Pealtnägija).

Kontrollmenetluste, tagasinõuete ja rikkumisjuhtumite kirjeldamisel hoidus PRIA vastavalt oma kliendisuhtluse põhimõtetele ise avaldamast klientide nimesid seoses negatiivse infoga, mida ei saanud vältida siis, kui ajakirjanikud soovisid selgitusi neile teada juhtumite kohta.

Suurima avalikkuse tähelepanu pälvisid pettusekahtlused MAK 1.6 ja MAK 1.8 objektidega seoses (vastavalt Eesti Eine AS ja Aardla MPÜ teemad Pealtnägijas ja Riigikogus).

Süvendatud teavitamist vajavate teemade ja probleemide teadasaamiseks koguvad infot ja annavad sisendi PRIA teabeosakonnale menetlusbürood, kontrolli valdkonna spetsialistid, klienditeenindajad, maakondlike teenindusbüroode infotelefonide töötajad.

Koostöö MAK-ist teavitamiseks2012. a tihenes teavituse alane koostöö PM-i avalike suhete osakonnaga, eriti seoses pettusejuhtumite käsitlemisega meedias ja Riigikogus.

Kriminaalmenetluses olevate pettusekahtluste-juhtumite edaspidise kajastamise küsimustes toimus Tartus kaks töökohtumist PRIA juhtkonna, teabeosakonna ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esindajate vahel; ühel kohtumisel osales PM-i esindaja.

PRIA aitas MMIK-l koostada brošüüri “LEADER-meetme raames antav projektitoetus 2012“, mis oli trükituna saadaval ka PRIA teenindusbüroodes.

Teabeosakonna esindaja osales MMIK korraldatud MAK-i teavitajate töökohtumisel. MMIK initsiatiivil toimunud MAK parimate põllumajandusprojektide konkurssi “Märka uuenduslikku põllumajandust!“ andis PRIA oma panuse konkursi ettevalmistamise läbirääkimistel ning hiljem esitatud preemiakandidaatide projektide tausta kontrollimisel. Oleme seisukohal, et nominentideks ja võitjateks ei tohiks valida projekte, mille elluviimise kohta ei ole PRIA-le kuludokumente laekunud või mille kontrollmenetluses on tuvastanud puudusi või rikkumisi.

PM-i, PRIA ja Regio koostöös valmis aasta algul PRIA nn andmeaida baasil MAK-i (ja EKF-i) toetuste veebikaart, mis võimaldab otsingumootori kaudu saada infot kõigi meetmete määratud ja makstud toetuste kohta regioonide, klientide ja perioodide lõikes eelmise ööpäeva seisuga. Kaardile http://kls.pria.ee/toetuste-veebikaart/ juhatavad ka PRIA ja ministeeriumi koduleht. PRIA on kaardi kasutamist jooksvalt ajakirjanikele jt huvilistele propageerinud.

TrükisedMärtsis koostasime ja lasime trükkida 14 7000 voldikut “Pindalatoetuste põhitõed 2012“ (formaat B5, 16 lk). Trükis sisaldab taotluste esitamise juhiseid, kõigi meetmete (st MAK II) lühitutvustust ja e-PRIA-s taotluse esitamise kirjeldust. Need saatsime varem paberil taotlused esitanud klientidele aprillis postiga koju koos teiste pindalatoetuste taotlemiseks vajalike

207

http://kls.pria.ee/toetuste-veebikaart/

materjalidega, ülejäänud tiraaži levitati Maamessil, infopäevadel ja PRIA teenindusbüroode kaudu.

Aprillis valmis ka 1500 eksemplari brošüüri “Abiks taotlejale. Maaelu arengukava 2007-2013 keskkonnatoetused 2012“ (A4, 88 lk). Neid levitati PRIA teenindusbüroodes.

Taotlusvooru alguseks saatis PM PRIA-le levitamiseks 1500 brošüüri “Nõuetele vastavus 2012“ (B5, 32 lk), mida jaotame teenindusbüroodes.

Vastavalt klientide soovidele tehti lisaks teenindusbüroodes väljatrükke elektroonilisel kujul PRIA kodulehel olevatest iga meetme kohta spetsiifiliselt käivatest juhenditest “Abiks taotlejale“.

e-PRIA teavitus

Alates 2011. a on lisaks MAK-i suurimale sihtgrupile, MAK II telje toetuste taotlejatele, võimalik e-PRIA-t oluliselt rohkem kasutada ka teiste telgede sihtgruppidel. Investeeringumeetmetest olid jätkuvalt e-PRIA-s taotlemiseks avatud MAK meetme 1.2 taotlejatel ja MAK meetme 1.5.2 taotlusvoorud ja nõuandeteenuse taotluste esitamine. Samuti oli võimalik e-PRIA vahendusel esitada enda tehtud investeeringute kohta kuludokumente. Väga jõudsalt on käima läinud MAK neljanda telje - Leader projektitoetuse e-teenus, mis on kasutatav aastaringselt. Leader projektitoetuste teenuse kasutusaktiivsus kasvas kogu aasta vältel ja 2013. a alguseks oli e-PRIA kaudu esitatud taotluste osakaal 50% kõigist taotlustest.

PRIA Leader büroo koolitas kohalikke tegevusgruppe e-PRIA teenuse kasutamise ja uuele haldusmenetluse süsteemile ülemineku osas infopäevadel Maamajanduse Infokeskuses ning piirkondlikel infopäevadel.

e-PRIAt käidi lisaks tutvustamas ka konsulentide infopäeval, kus tutvustati erinevaid teenuseid, sh MAK teenuseid.

2011. a lõpul ja 2012. a algul valmisid PRIA videojuhendite kontseptsioon ja esimeste juhenditena videojuhendid Leader teenusele ning pindalatoetuste teenustele. Samuti valmis üks üldine juhend, mis tutvustab e-PRIA-t üldiselt ja portaali sisse logimist. Videojuhendid on leitavad YouTube’is ja viidatud PRIA lehtedel. Videojuhendeid saab vaadata ka PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, kus e-PRIA kliendiarvutite juures juhendavad vajadusel PRIA töötajad kliente kohapeal.

Kevadise pindalatoetuste taotlusvooru ajal helistasid PRIA maakondlike teenindusbüroode töötajad ka suurematele pindalatoetuste taotlejatele ja kutsusid neid soovi korral tulema PRIA maakondlikku teenindusbüroosse, kus juhendasid e-PRIA-s pindalatoetuste taotluse esitamisel.

Sarnaselt 2011. a jätkas tööd nn e-PRIA fookusgrupp – aktiivsematest PRIA klientidest ja konsulentidest koosnev grupp, kellele tutvustati pindalatoetuste e-teenuse arendusi ja saadi palju

208

vajalikku tagasisidet e-teenuse parendamiseks, mille põhjal asuti ette valmistama uueks taotlusvooruks vajalikke teenuste arendusi.

Üritused ja kohtumised klientide ja partneritega

PRIA teenistujad on pidanud MAK-i meetmeid ja toetuste taotlemist tutvustavaid ettekandeid infopäevadel, koolitustel, konverentsidel, liitude, konsulentide koolitustel ning vastanud seal kohalolijate küsimustele. Leader valdkonna spetsialistid on esinenud MMIK-i korraldatud üritustel Leader tegevusgruppidele.

Aprillis osales PRIA Maamessil ühises messiboksis teiste PM-i haldusala asutustega. Maamessil tutvustasime e-PRIA teenuseid, kohal olid erinevate meetmete spetsialistid, kes suhtlesid messikülalistega ja tutvustasid PRIA toetusmeetmeid, sh MAK-i omi.

Alates 2008.a aprillikuust tegutseb PRIA klientide nõukoda, mille istungitel osaleb PRIA juhtkond, põllumajandusminister ning PRIA kutsel 15 roteeruvat liiget – PRIA-ga pikaajaliselt aktiivselt suhelnud kliendid erinevatelt tegevusaladelt. 2012. a toimus kaks kliendinõukoja istungit. MAK-i teemadest oli kõne all investeeringutoetuste taotlemine e-PRIA-s, ülevaated investeeringutoetuste taotlemisest ja menetlemisest programmperioodi jooksul, kitsaskohad toetuste taotlemisel. Nõukoda külastas ka MAK Leader meetmest toetust saanud biokomposti tootvat ettevõtet Matogard OÜ.

Mõlemal istungil andis minister ülevaate olukorrast põllumajanduspoliitikas ning PRIA peadirektor PRIA uudistest. Kliendinõukojast saadav info ja tagasiside on PRIA-le üheks sisendiks oma tööprotsesside täiustamiseks ja kliendikesksemaks muutmiseks.

Tegevust jätkasid kliendiinfo telefonid. Kahel erineval põhinumbril helistajad saavad PRIA keskuse piirkonnabüroode töötajatelt vajalikku teavet kõigi MAK-i meetmetega seoses, eraldi telefon on ühikupõhiste ja investeeringumeetmete meetmete osas. Klientide kirjalike pöördumiste ja päringute jaoks toimib e-posti aadress [email protected], kuhu laekuvatele päringutele vastavad samad inimesed, kes töötavad infotelefonil. Laekuvate küsimuste kohta koostatakse statistikat ja analüüse, mis on sisendiks teistes töölõikudes.

Teenindusalast tagasisidet, mis hõlmab ka MAK-i meetmetega seonduvaid teemasid, kogutakse klientidelt mitmel viisil: teenindusbüroodes on blanketid ja võimalus neid postitada kohapeal sisepostkasti; blankette jagavad inspektorid kohapealses kontrollis käies. Kodulehel oleva bänneri kaudu saab tagasisidet saata internetis. PRIA-s on välja töötatud ja toimib metoodika tagasiside haldamiseks ja vajadusel kliendile vastamiseks.

MAK teavitusse oleme panustanud ka meenete valikul. Välja on töötatud PRIA meenete ühtne kontseptsioon ja kujunduselemendid ning sõnumid, mis toetavad MAK-i ideid. Meenete valikul lähtume maalähedasest ja võimalusel eestimaisest toodangust. Eelistame naturaalseid materjale nagu puit, tekstiil, savi. Kujunduses kasutame rahvusmustrit, mis annab edasi ideed väärtustada traditsioone ja maalähedust, olles samas soliidne ja tagasihoidlik. Ka meenete sõnumid, näiteks

209

mailto:[email protected]

“Et oluline ei ununeks, toetame maaelu arengut“ mälupulkadel või “Et leib ei lõpeks, toetame maaelu arengut“ leivaküpsetuskomplektil, kannavad sama sõnumit.

Erinevaid meeneid MAK-i sümboolikaga (MAK-i logo, ELi lipp) valmistati 2012. a 7 liiki, lisaks jaotati eelnenud aastatel valminud meeneid, mille seas on ka MAK logoga tooteid. Esemeid kingitakse eelkõige klientidele ja partneritele.

Aasta lõpus valmis PRIA tellimisel 500 seinakalendrit, mis sisaldavad 16 suurt värvifotot PRIA maakonnabüroode töötajatest kontrollitavatel objektidel, sh MAK objektidel. Kalendreid kasutatakse PRIA tööruumides ja kingitakse klientidele ning partneritele.

Nii MAK logoga meenete kui ka kalendri valmistamise eest tasuti MAK tehnilise abi vahenditest.

5.5.3 PMK TEAVITUSTEGEVUSED

Hindamisalane teavitamineHindamisalane teavitamine on üks olulisi PMK hindamisalaseid tegevusi. See on tähtis nii põllumajandustootjatele, ametnikele kui ka teistele huvigruppidele nii nende tulevaste tegevuste planeerimisel kui ka käesolevatele tegevustele hinnangu saamiseks. 2012. a toimus hindamisalane teavitamine sarnaselt eelnevatele aastatele. Püsihindaja viis läbi mitmeid infopäevi, mis olid peamiselt suunatud põllumajandustootjatele, ametnikele ja teistele huvilistele.Jooksvalt uuendati infot 2. telje püsihindamist tutvustaval kodulehel http://pmk.agri.ee/pkt/. Hindamisalane tagasiside 2011. a seire tulemuste kohta saadeti kõikidele elurikkuse seirevalimis olevatele tootjatele posti teel. Novembris toimus PMK ja PM-i koostööna korraldatud Läänemere piirkonna rahvusvaheline konverents: “Quo vadis, põllumajandusmaa elurikkus?“. MAK 2. telje hindamise tulemusi käsitleti nii konverentsi ettekannetes kui ka artiklitena konverentsi kogumikus.

PMK korraldas ka KSM-i tootjatele kohustuslikke alg- ja täienduskoolitusi. 2012. a toimus üks KSM algkoolitus ja 27 täienduskoolitust kõikides maakondades. KSM täienduskoolitusi viisid läbi PMK töötajad.

2011. a saadeti KSM taotlejatele välja esimene KSM e-infokiri, mida kasutati KSM taotlejatele olulise info levitamiseks. 2012. a kasutati KSM e-infokirja jätkuvalt nii koolitusi puudutava kui ka muu vajaliku info edastamiseks.

Püsihindajad osalesid konverentsidel ja seminaridel hindamisalaste ja ka muude erialaste ettekannete ja poster-ettekannetega ning erinevates allikates avaldati artikleid ja asjakohast infot.Osaleti ka mitmetes projektides, töögruppides ja võrgustikes.

210

http://pmk.agri.ee/pkt/

Tagasiside seirevalimis olevatele tootjateleNii nagu eelnevatel aastatel, saadeti ka 2012. a tagasiside elurikkuse seirevalimis olevatele tootjatele. 2012. a saadeti tagasiside 66le erinevale ettevõttele. Sarnaselt eelnevatele aastatele sisaldas ülevaade seires oleva tootja maadel läbi viidud lindude ja kimalaste hindamise tulemusi alates aastast, mil tootja seirevalimisse kaasati. Võrdluseks toodi välja ka nende indikaatorite keskmised näitajad seirepiirkonniti ja tootmistüübiti. Lisaks jagati tagasiside tootjatele üldist infot PMK poolt läbi viidud keskkonnatoetuste hindamise ning muude PMK poolt läbiviidavate tegevuste (sh KSM koolituste) kohta.

Koolitused ja infopäevad

23. mail 2012 toimus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 2. telje 2011. a läbiviidud püsihindamisuuringuid tutvustav infopäev PMis. Infopäeva eesmärgiks oli tutvustada eelkõige PMi ametnikele, aga ka teistele huvilistele 2. telje hindamiseks läbiviidavate uuringute tulemusi. Kokku osales infopäeval 50 inimest.

Järgnevalt on kokkuvõtvalt välja toodud infopäeva sisu:

Sissejuhatuses anti ülevaade kõikidest 2. telje püsihindamisalastest tegevustest. Pille Koorberg (PMK)

Kimalased Eesti põllumajandusmaastikul. Eneli Viik (PMK);

Ettekandes anti ülevaade kimalastest kui kasulikest putukatest ning nende arvukusest, liigirikkusest ja mitmekesisusest põllumajandusliku keskkonnatoetusega liitunud ja mitteliitunud ettevõtetes. Lisaks toodi lühidalt välja ka teistest kimalastega läbi viidud uuringute tulemustest Eestis.

Mitmeaastase taimestikuga rohumaa ribad. Eneli Viik (PMK);

2011. a alustas PMK toetusaluste rohumaa ribade taimestiku seirega, et hinnata nende ribade taimestiku muutusi aja jooksul ja nende panust loodusliku või looduslähedase taimkatte olemasollu. Ettekandes anti lühike ülevaade rohumaa ribade olulisusest, seirevalimi moodustamisest ning peamistest tähelepanekutest.

Põllulindude seire seoses PKTmeetmetega. Riho Marja (PMK);

Ettekandes tutvustati 2011. a linnuseire käigus saadud tulemusi. Lisaks võrreldi 2011. a PMK lindude seire tulemusi 2006.-2010. a saadud seire tulemustega.

Kompleksuuringu keskmistest tulemustest aastate lõikes. Karli Sepp (PMK) ;

Ettekandes käsitleti NPK üldbilanssi mahekülvikorra mullas ühe rotatsiooni jooksul, taimedele omastatavate fosfori ja kaaliumi ning huumusesisalduse muutust ning kultuuride saagikuse näitajaid sõnniku andmisel ja mitteandmisel.

211

MAK 2. telje toetuste jagunemine ning sotsiaalmajanduslik ülevaade. Katrin Vask (PMK);

Ettekandes anti ülevaade ÜPP toetuste geograafilisest ning põllumajandustootjate majandusliku suuruse ning tüübi põhisest jagunemisest Eestis. Peamiselt keskenduti MAK 2. telje toetustele. Samuti käsitleti 2. telje erinevate toetuste saajate erinevaid sotsiaalmajanduslikke näitajaid (kogutoodang, netolisandväärtus, ettevõtjatulu, arvestuslik netokasum jne).

Toiteelementide bilanss ja kasutus. Pestitsiidide kasutuskoormus. Marje Särekanno (PMK);

Ettekandes käsitleti seirevalimisse kuuluvate ÜPT, KSM ja MAHE ettevõtete toiteelementide bilansi ja pestitsiidide kasutuskoormuse muutust aastatel 2004-2010. Tulemusi võrreldi ka samalaadsete Statistikaameti ja Põllumajandusameti poolt avaldatud andmetega.

Taimetoiteelementide sisaldus dreenivees. Jaan Kanger (PMK);

Ettekandes tutvustati dreeniveeseire 2011. aasta tulemusi. Võrreldi toiteelementide kontsentratsiooni dreenivees ning toitainete leostumist seirepõldudelt aastatel 2007-2011.

Mullastiku uuringud 2011 a. Tiina Köster (PMK);

Ettekandes käsitleti mullaviljakust ja maade kvaliteeti erinevast maakasutusest lähtuvalt. Samuti vee-erosiooni hindamisest Eestis USLE-mudeli abil ning minimeeritud harimise mõjust muldade omadustele ja keskkonna seisundile – siinjuures käsitleti peale muldade agrokeemiliste ja füüsikaliste omaduste ka mulla elurikkust ja pestitsiidijääkide sattumist keskkonda.

3. juulil toimus mahetootjate täienduskoolitus-põllupäev Kuusiku Katsekeskuses. Koolitus läks põllumajandustootjatel arvesse mahe- ja keskkonnasõbraliku majandamise kohustusliku täienduskoolitusena. Kokku osales Kuusiku põllupeenrapäeval 42 inimest, enamik mahetootjad, kuid ka KSM toetusega liitunud tootjaid ning teisi huvilisi.

Põllupeenrapäeval anti ülevaade järgmistest teemadest: Erineva mullaharimisega mahe- ja tavaviljeluse külvikorrakatsed Kuusikul. Karli Sepp

(PMK) Mullaomaduste praktiline hindamine kahe erineva mullatüübi alusel. Karli Sepp ja Tiina

Köster (PMK) Väetuskatse mahepõllumajanduses kasutada lubatud väetistega (Baltic Agro AS). Karli

Sepp (PMK)

4. oktoobril toimus MAKi 2. telje püsihindamistegevuste tutvustus PRIA ametnikele. Kokku osales infopäeval 31 PRIA töötajat. Infopäeva teises osas toimus arutelu PMK ja PRIA koostööd ja andmevahetust puudutavates küsimustes.

Ülevaade 2. telje püsihindamisalastest tegevustest. Pille Koorberg (PMK) Põllumajanduslik maakasutus. Priit Penu (PMK)

212

Meede 2.3.1: Keskkonnasõbralik majandamine. Jaan Kanger (PMK) Meede 2.3.2: Mahepõllumajandusliku tootmise toetus. Karli Sepp (PMK) PKT elurikkuse seire. Eneli Viik (PMK) Meede 2.4: Loomade heaolu: Loomade karjatamise toetus. Ere Ploomipuu (PMK) Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse määratlemine Eestis. Iiri Raa (PMK)

14.-15. novembril korraldas PMK koostöös PMga Tartus Läänemere piirkonna rahvusvahelise konverentsi “Quo vadis, põllumajandusmaa elurikkus?“.

Korraldajate kutsel tuli kokku 75 osalejat, et arutleda põllumajandusmaa elurikkuse teemal. Külaliste hulgas oli teadlasi, põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumide, keskkonnaalaste MTÜ-de ning erinevate teadusasutuste ja organisatsioonide esindajaid kõikidest Läänemere maadest, samuti aktiivseid osalejaid Suurbritanniast, Belgiast, Saksamaalt ja Hollandist.

Kokkusaamise eesmärgiks oli jõuda ühisele arusaamisele põllumajandusmaa elurikkuse väärtustest ja seisust Läänemere piirkonnas ning leida ühiseid sihte, mille poole antud regioonis püüelda. Lisaks arutleti ka praktiliste elurikkuse seire ja hindamise raames esile kerkinud probleemide üle. Kahepäevane programm oli väga mitmekesine klassikalistest ettekannetest aktiivsete aruteludeni.

Konverentsi ühe tulemusena esitasid osalejad avaliku pöördumise Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale hr Herman van Rompuyle ja EK-i põllumajanduse ja maaelu arengu volinikule hr Dacian Ciolosele, Küprose põllumajandusministrile, Põllumajandusministrite Nõukogu eesistujale hr Aletrarisele, Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelu arengu komitee juhile hr De Castrole.

Konverentsi tulemuste kokkuvõttena valmisid nii eesti- kui ka inglisekeelne konverentsikogumik elektrooniliselt ja paberkandjal, mis postitati ka kõigile osalejatele ja kõigile Läänemeremaade põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumitele ja muudele põllumajandusmaa elurikkusega seotud valdkonna võtmeasutustele.

Konverentsi materjalid (konverentsikogumik, osalejate avalik pöördumine, ettekanded jm) on allalaetavad konverentsi kodulehelt: http://pmk.agri.ee/pkt/BDconference Konverentsi järelkajana loodi ka arutlusplatvorm suhtluskeskkonnas Linked In: http://www.linkedin.com/groups?gid=4818569&trk=hb_side_g. Antud arutlusplatvorm on mõeldud info, ideede ja uudiste vahetamiseks kõikidel teemadel, mis puudutavad põllumajandusmaa elurikkust Läänemere piirkonnas, sh regionaalsete koostööprojektide ja muude erinevate (sh poliitikaalaste) ühistegevuste arendamine.

Konverentsi ettevalmistuse ja läbiviimisega oli hõlmatud suurem osa PMK põllumajanduskeskkonna seire büroo töötajatest.

213

http://www.linkedin.com/groups?gid=4818569&trk=hb_side_g

http://pmk.agri.ee/pkt/BDconference

Suulised ettekanded konverentsil: Läänemere piirkonna põllumajandusmaa elurikkus ja mõjutegurid (Farmland biodiversity

in BSR and intervening factors), Pille Koorberg; Kimalased kui põllumajandusmaa elurikkuse indikaatorid Eestis (Bumblebees as

farmland biodiversity indicators in Estonia), Eneli Viik; Põllumajandus ja elurikkus – kuidas piiritleda kõrget loodusväärtust? Eesti näide

(Farming and biodiversity - where are borders for the high nature values?) valmistas ette Iiri Raa, esitas Pille Koorberg.

Lisaks esitati PMK poolt ka posterettekanded Eestis rakendatavate meetmete kohta järgnevatel teemadel:

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (Support for keeping animals of local endangered breeds);

Lai ja madal PKT: Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (Broad and shallow AES:support for the Environmentally Friendly Management (EFM));

Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus (Animal welfare: support for grazing animals);

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (Support for organic production); Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (Support for the maintenance of semi-natural

habitats);

Muud PMK posterettekanded: Kõrge loodusväärtusega põllumajandusalade määratlemisest Eestis (Identification of high

nature value farmland in Estonia); Mulla elurikkuse indikaatorid põllumajanduslike keskkonnameetmete seires (Application

of soil biodiversity indicators in agri-environmental monitoring), PMK ja TTÜ ühisettekanne.

27. novembril toimus Sakus traditsiooniline koolitus-teabepäev “Mahepõllumajandus ja teadus 2012“. Kokku osales teabepäeval 71 inimest, kellest enamik mahetootjad ning kes said ka mahepõllumajandusliku täienduskoolituse läbimise tunnistuse. Osalejate hulgas oli aga ka nõustajaid, ametnikke ning teisi huvilisi. Esitati järgmised ettekanded:

Mahepõllumajanduslik tootmine Eestis 2012. a. Egon Palts (PMA) Talinisu kasvatamine mahetingimustes. Reine Koppel (Jõgeva SAI) Suvinisu kasvatamine mahetingimustes. Anne Ingver (Jõgeva SAI) Mullaviljakuse muutusest mullaseire tulemuste põhjal maheviljeluses. Priit Penu (PMK) Külvikorra ja mahepõllumajanduses lubatud väetiste katse tulemustest Kuusikul. Karli

Sepp Terve seeme - hea saagi alus. Mereadru ja maheväetiste kasutamise esmased kogemused

kartulikasvatuses. Marje Särekanno (PMK, EMVI). Elurikkus ja selle seire põllumajandusmaastikus. Eneli Viik (PMK)

214

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) alg- ja täienduskoolitused2012. a viidi läbi üks KSM algkoolitust, mis toimus Viljandis. Koolitus oli suunatud tootjatele, kes võtsid KSM kohustuse üle 2011. a. Kokku osales KSM algkoolitusel 12 KSM taotlejat ja üks taotleja, kes plaanis KSM kohustuse üle võtta. Kokku osales perioodil 2009-2012 PMK poolt koordineeritud KSM algkoolitustel 1 843 KSM taotlejat.

2012. a viidi läbi 27 KSM täienduskoolitust kõikides maakondades. Koolitused toimusid kahel perioodil - jaanuar-veebruar ning november-detsember 2012. Kokku osales 2012. a KSM täienduskoolitustel 843 KSM taotlejat ja lisaks teisi huvilisi.

Koolituste teemad valiti lähtudes KSM meetmele seatud eesmärkidest ning Põllumajandusministeeriumi soovitustest. Kõik täienduskoolitused olid ühesuguse sisu ja vormiga ning koolitustel käsitleti kolme teemat:

Mulla tähtsusest inimesele ja loodusele; Keskkonnasõbralik taimekaitse; Põllumajandusmaastiku elurikkus.

Kõikide teemade illustreerimiseks näidati igas loengus ka teemaga haakuvat filmi.Täienduskoolitusel kasutati õppfilmidena:

Mullafilm (Dirt! The Movie) Keskkonnasõbralik taimekaitse Viljapõllu saladus (Poppy´s Promise. Secret life in a cornfield).

Koolitusi viisid läbi põllumajandusseire- ja uuringute osakonna töötajad: Karli Sepp, Jaan Kanger, Marje Särekanno, Priit Penu, Iiri Raa, Ere Ploomipuu, Eneli Viik, Tiina Köster ja Katrin Vask.

Tootjatelt küsiti täienduskoolituste kohta ka tagasisidet. Koolituste tagasiside 2012. a oli sarnaselt 2011. a positiivne. Koolituste korraldust hinnati 5-palli süsteemis keskmiselt hindega 4,5 palli ja teemade sisu keskmiselt 4,3 palliga. Koolituste peamise infoallikana nimetati e-maili teel teavitamist (KSM e-infokiri) ning Maalehes ilmunud kuulutusi. Sarnaselt eelnevale aastale tehti ka 2012. a KSM koolituste info levitamiseks koostööd nõuandekeskustega, kes ka oma piirkonna KSM taotlejaid koolitustest informeerisid. Tootjatepoolsed ettepanekuid MAK 2014-2020 perioodi põllumajanduslikeks keskkonnatoetusteks laekus suhteliselt vähe. Peamiselt kommenteeriti pindalatoetuste summade ebavõrdust erinevate EL liikmesriikide vahel. Koolituse tagasiside lehe esitanud osalejad nimetasid sageli, et keskkonnasõbraliku majandamise puhul peaksid olema kehtestatud hekseldamise piirangud, kuna see mõjub negatiivselt elurikkusele. Mõnel puhul nimetati keskkonnasõbraliku aianduse meetme rakendamise vajalikkust Eestis.

Hindamisega seotud info jagamine teistel üritustel

2012. a osalesid PMK põllumajandusseire ja uuringute osakonna töötajad mitmetel nii Eesti kui ka välisüritustel, kus jagati 2. telje hindamisega seotud ja muud erialast infot.

215

Veebruaris esines Karli Sepp mahetootjate täienduskoolitusel Haapsalu Kutsehariduskeskuses ettekandega “Erineva agrotehnoloogia ja sõnnikuga väetamise mõjud mullaviljakusele, umbrohtumusele, saagikusele, saagi kvaliteedile ja kattetulule mahe- ja tavaviljeluses” ja juhtis grupitööd ”Väetamine maheviljeluses”.

16.veebruaril esines Priit Penu Kuressaare Väärikate ülikoolis loenguga “Mullast algab elu,mullas on elu”.

20. veebruaril osales Tambet Kikas Edinburghis, Suurbritannias, KLV alase ettekandega heade praktikate tööseminaril, mis käsitles kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa ja metsanduse temaatikat.

Märtsis tutvustas Katrin Vask Eesti Maaülikooli tudengitele Keskkonnaseire õppeaine raames MAK 2007-2013 2. telje toetuste hindamiseks läbiviidavaid uuringuid.

20.-23. märtsil osales Tiina Köster Itaalias, Roomas FAO ja ISRIC poolt globaalse mulla-alase partnerluskoostöö raames korraldatud seminaril “Globaalse mullainfosüsteemi arendamisest”.

Aprillis toimus õppereis Navarrasse (Hispaania), millest võtsid osa Põllumajandusuuringute Keskus (Pille Koorberg, Iiri Raa, Tambet Kikas, Eneli Viik), Keskkonnaamet (Annely Reinloo) ja Põllumajandusministeerium (Madli Karjatse). Eesmärgiks oli tutvuda sealsete maaelu arengukava keskkonnatoetustega, nende hindamisega ning kõrge loodusväärtusega alade teemaga. Õppereisi raames toimusid erinevad ettekanded ning talude külastused.

Mais osalesid Jaan Kanger ja Marje Särekanno Taani Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Keskkonnaagentuuripoolt korraldatud EL riikide nitraadidirektiivi ja fosfori kasutamise teemalisel konverentsil. Arutati lämmastiku ja fosfori kasutamise, kontrolli, seadusandluse ja parimate tavade rakendamisega seotud probleeme ja tulevikuväljavaateid.

Juunis osales Pille Koorberg Hollandis toimunud mestimisprojektide (twinning-projektid) infopäeval, kus andis ülevaate oma kogemusest pikaajalise eksperdina (Resident TwinningAdviser) perioodil 2010-2012 Türgis läbi viidud põllumajandusliku keskkonnatoetuse alases projektis.

Juunis toimus Eestis PM-i eestvedamisel ja püsihindajate panustamiselMAK Läänemeremaade püsihindajate kohtumine, kus osalesid Pille Koorberg, Iiri Raa, Tambet Kikas, Eneli Viik ja Katrin Vask. Praktilisest kogemuste vahetamisest võtsid osa hindajad Rootsist, Taanist, Lätist ja Eestist. Peamised teemad ettekanneteks ja arutluseks olid:

Positiivsed kogemused hindamise protsessis; Kas püsihindamises on toimunud või peaks toimuma muudatusi seoses poliitika,

süsteemide või infovahetusega? (nt ministeeriumite vaheline ja – sisene infovahetus); Väljakutsed ja probleemid seoses jätkuhindamisega (koos lahendustega);

216

Pille Koorberg andis ülevaate põllulindude indeksi (Farmland Bird Index - FBI) ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa indikaatoritest MAKi raames;

MAK-i tulemus- ja mõjuindikaatorite hindamise tulemustest erinevate meetmete raames.

Püsihindajate kohtumise raames külastati ka erinevaid MAK toetusi saanud ettevõtteid. Esimese telje toetuse näidetena tutvustati piimandusühistu E-Piim tegevust ja saadud toetusi ning sarnaselt ka Õnne Piimakarjatalu OÜ. PKT toetuste ja nende seire tutvustamiseks külastati Merix Kinnisvara AS poolt majandatavaid põldusid Lahavere külas, kus tootja on ka PKT elurikkuse seirevalimis, ning põldudel viiakse läbi PKT hindamiseks linnu- ja kimalaseseiret. PMK elurikkuse spetsialist Eneli Viik tutvustas kimalaseseiret ja KSM toetuse põlluserva rohumaa riba jätmise põhimõtteid. Jõgevamaa valiti seminarikohaks seetõttu, et see on ka PMK poolt valitud KLV põllumajandusala määratlemise metoodika testalaks, seega tutvustati maastikul ka seni tehtud KLV analüüsi. 3. telje toetuste näitlikustamiseks külastati Kamari haridusseltsi, mille eestvedaja demonstreeris erinevate projektide edukaid tulemusi.

3. juulil esines Priit Penu põllumajandusmaa teemalisel nõupidamisel Sakus ettekandega “Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine Eestis“.

12. juulil toimus Brüsselis seminar “Kõrge loodusväärtusega (KLV) põllumajandusest Euroopas – kogemused ja tulevikuvaated“, kus lisaks seminarile esitleti ka kogu Euroopa kõrge loodusväärtusega põllumajanduse hetkeseisu käsitlevat raamatut: “Kõrge loodusväärtusega põllumajandus Euroopas. 35 Euroopa riigi kogemused ja tulevikuvaated“. Seminari korraldajad olid Agroökoloogia ja Elurikkuse Instituut (IFAB) ja Euroopa Looduskaitse ja Karjakasvatuse Foorum (EFNCP). PMK poolselt osalesid seminaril KLV raamatu Eesti peatüki kaks autorit Iiri Raa ja Pille Koorberg.

Augustis Tartus toimunud rahvusvahelisel muldade huumusseisundit käsitleval konverentsil esinesid Priit Penu, Tiina Köster ja Jaanus Rebane (PMK) posterettekandega: “Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus sõltuvalt analüüsi meetodist“.

Septembris osales Karli Sepp Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse poolt korraldatud mahetootjate täiendkoolitustel “Teaduselt praktikutele - maheviljeluse teadusuuringud Eestis“, mis toimusid Tartu maakonnas, Rakveres, Haapsalus, Raplas ja Kuressaares, ettekandega “Kuusiku mahekülvikorra katse tulemused ja praktilised soovitused“.

4. septembril Brüsselis toimunud EK-i poolt organiseeritud maaelu arengu ekspertide kohtumisel osales PMK esindajana Tiina Köster. Kohtumise teemaks oli ebasoodsate alade (ESA) välja selekteerimine vastavalt välja pakutud indikaatoritele.

18. septembril Brüsselis toimus EKi Kliimamuutuste Komitee poolt organiseeritud maakasutuse ning maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) andmete edastamisega seotud ekspertide kohtumine, kus osales PMK esindajana Tiina Köster.

217

Oktoobris andis Katrin Vask EMÜ üliõpilastele õppeaine Praktiline keskkonnakorraldus raames ülevaate PMi haldusalas toimuvatest keskkonnakorraldust puudutavatest tegevustest.

Novembris esines Karli Sepp EMÜ korraldatud konverentsil “Mahepõllumajanduse arengusuunad - teaduselt mahepõllumajandusele“, ettekandega “Mullaviljakuse hoidmisest maheviljeluses“.

20. novembril osales Pille Koorberg suulise ettekandega “Põllumajanduse intensiivisumine – kas võimalus Eesti põllumajandusmaa elurikkusele?“ Brüsselis Euroopa looduskaitseagentuuride võrgustiku poolt korraldatud seminaril “Jätkusuutlik põllumajanduse intensiivistumine Euroopas“.

8.-9. novembril Stockholmis toimunud Põhjamaade ja Baltimaade koostöövõrgustiku arendamise projekti seminaril, mille teemaks oli: Põllumajanduse ja metsanduse meetmed kliimamuutuste leevendamiseks esines Tiina Köster suulise ettekandega: “Põllumuldade seire Eestis“, mille kaasautoriteks olid Priit Penu ja Tambet Kikas.

27.-29. novembril osales Tiina Köster väliseksperdina Islandil toimunud TAIEX (Technical Assistance Information Exchange Instrument, DG Enlargement) missioonil “Maa(mulla)ressursi taastamise võimalused ühise põllumajanduspoliitika raames“ ja esines suulise ettekandega: “Toetuste süsteemid maaelu ja põllumajanduse arendamiseks“.

Osalemine projektides, töögruppides ja võrgustikes

PMK direktor Kalle Talviste on MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige. MAK 2014-2020 juhtkomisjon moodustati 2011. a 13. septembril. Asendusliikmena osales juhtkomisjoni töös Livi Rooma.

Livi Rooma osales Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritavas nitraaditundliku ala nõukogu töös eksperdina.

Pille Koorberg osales eksperdina konsultatsioonifirma Ernst&Young poolt läbiviidavas MAK 2013+ eelhindamises.

Iiri Raa osales Euroopa maaelu hindamisvõrgustiku abiüksuses (European Evaluation Network for Rural Development, Evaluation Helpdesk), mille peamised ülesanded on seotud ühise seire ja hindamisraamistiku (CMEF) rakendamisega, Eesti geograafilise eksperdina.

Katrin Vask osales Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja töös PMK esindajana (sh 2012. a MAKi parimate projektide konkursi žürii töös).

Tiina Köster osales Joint Research Center’i poolt korraldatud EIONET võrgustiku riikide mullateemalisel ekspertide kohtumisel, mis toimus Ispras, Itaalias.

218

Karli Sepp kuulus EMÜ Mahekeskuse Põllukultuuride nõukoja koosseisu.

Priit Penu ja Tiina Köster osalesid PMK esindajatena EMVI, Jõgeva SAI, EMÜ ja PMK koostööna läbiviidavas rakendusuuringus “Erinevate viljelusmeetodite (sh otsekülv) rakendusteaduslik kompleksuuring”.

Priit Penu, Tiina Köster, Tambet Kikas, Valli Loide ja Jaan Kanger osalesid PMK esindajatena EMÜga koostööna läbiviidavas rakendusuuringus „Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks“.

PMK põllumajandusseire ja uuringute osakonna töötajad osalevad MAKi teise telje töögrupis ja ala-töögrupis, mis tegeleb kõrge loodusväärtusega põllumajandusala määratlemise metoodika väljatöötamisega. 2012. a mais toimus töökoosolek töögrupi liikmete ja EFNCP välisekspert Gwyn Jones´ga KLV metoodika küsimustes.

Lisaks osalevad PMK põllumajandusseire ja -uuringute osakonna töötajad järgmistes MAK 2014-2020 toetusi väljatöötavates töögruppides:

- Livi Rooma ja Priit Penu – keskkonnasõbralik majandamine;- Marje Särekanno – keskkonnasõbralik aiandus;- Karli Sepp – mahepõllumajandus;- Ere Ploomipuu - ohustatud tõugu looma (OTL), loomade heaolu toetus (LHT), kohalikku

sorti taimede kasvatamise toetus;- Eneli Viik ja Iiri Raa – elurikkusega seotud meetmed (sh PLK).

Hindamisega seotud info avaldamine erinevates allikates

Koorberg P., Köster T., Viik E. 2012. Põllumajandustoetuste keskkonnaalane seire ja hindamine. Taimekasvatuse areng 2007-2011 ja valdkonna rakendusuuringud. PMi kogumik. Tallinn, lk 22-27.

0Oppermann R., Beaufoy G. Jones G (Eds). 2012. High Nature Value Farming in Europe, 35European countries - experiences and perspectives. Peatükk 4.10. Eesti – autorid Koorberg P., Raa I., Kikas T. Verlag Regionalkultur, Ubstadt-Weiher, lk 190-199.

Raa I. 2012. MAK 2. telje meetmete rakendamise tulemused. Põllumajandus ja maaelu 2012. Maamajanduse Infokeskus, Jäneda, lk 77-80.

Sepp K. 2012. ”Maheväetiskatsetest Kuusiku Katsekeskuses”, ETKL infoleht Eesti Talu, detsember 2012.

Särekanno M. 2012. ”Mõned tähelepanekud kartuli loodussõbralikust väetamisest”, Eesti Talu, detsember 2012.

219

Viik E. 2012. Põldudel kasutatavad pestitsiidid kahjustavad tolmeldajaid. Mahepõllumajanduseleht, 3/2012, lk 3-4.

Viik E. 2012. The impact of spring oilseed rape fertilization and pesticide application on bees (Apoidea). Väetamise ja pestitsiidide kasutamise mõju mesilaselaadsetele (Apoidea) suvirapsil. Doktoritöö. 156 p.

Viik E., Mänd M., Karise R., Lääniste P., Williams I. H., Luik A. 2012. The impact of foliar fertilization on the number of bees (Apoidea) on spring oilseed rape. Žemdirbystė=Agriculture, 99 (1), p 41-46.

Priit Penu ja Tambet Kikas koostasid muldade levikukaardid “Mullateaduse“ õpikusse, mis ilmus riikliku programmi “Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008-2012“ raames.

Priit Penu retsenseeris EMÜ Mullateaduse ja Agrokeemia osakonna poolt välja antavat kogumikku ”Muldade väliuurimine” (koostajad Alar Astover, Endla Reintam, Enn Leedu, Raimo Kõlli).

5.5.4 EMÜ TEAVITUSTEGVUSED

Püsihindaja ja PMi vahel toimus aasta jooksul mitmeid arutelusid püsihindamise tööde ja andmete täpsustamise küsimustes. Alljärgnevalt on toodud ülevaade olulisematest kohtumistest 2012. a:

25. jaanuar – MAKi 2011.a seirearuande arutelu (koostamise ja koordineerimise alased probleemid);

31. mai 2012 – Püsihindaja 1., 3. telje, ja Leader-meetme analüüside/ uuringute tutvustamine (infopäev);

07.–08. juuni – MAK 2007 – 2013 seirekomisjoni XIII istung. Sh püsihindaja ettekande tegemine;

19. –20 juuni – Eesti, Läti, Rootsi ja Taani MAK hindajate kohtumine Eestis (koostööseminar);

oktoober – Perioodi 2014-2020 indikaatorite arutelu Põllumajandusministeeriumis; 26.oktoober – MAK 2007-2013 seire ja hindamise fookusgrupp, arutelu geograafilise

eksperdiga; 29. oktoober – MAK 2007–2013 hindamiskomisjoni VI istung.

Andmete töötlemiseks ja metoodikate arutamiseks on jooksvalt suheldud järgmiste asutustega:

EMK; PMK (2. telje hindaja) – arutlemine telgede tulemuste ja mõjude teemal; MMIK – Leader-meetmete tulemusnäitajate kogumine maaeluvõrgustiku kaasabil.

Osalemine komiteedes, seminaridel ja töögruppides

220

Risto Räisa – osales 14.-15. märtsil 2012 Brüsselis toimunud hindamise ekspertkomitee ning koordinatsioonikomitee ühisseminaril ”Maaelu arengu programmide 2014-2020 strateegiline programmeerimine ning seire ja hindamine“; Hindamise ekspertkomitee 10. istung.

1., 3. ja 4. telje püsihindamise tööde infopäev 31.05.2012 Põllumajandusministeeriumis

Põllumajandusministeeriumi töötajatele, tootjate esindusorganisatsioonidele ja konsulentidele anti ülevaade järgmistest töödest ja uuringutest:

Uuringu: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.6 toetust saanud ettevõtete konkurentsivõime ja arenguperspektiivid ülevaade;

Meetme 3.1 uuringu ülevaade - Majutusteenust pakkuvad investeeringuobjektid maapiirkonnas;

Uuringu ülevaade: Koolitus- ja teavitustegevuste mõju põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatute konkurentsivõimele;

Majandus-sotsioloogilise uuringu ”Meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ tulemused.

Publikatsioonid

Jaana Prants, Mati Mõtte, Risto Räisa, Kersti Aro : Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi. Infovihiku koostamine aja avaldamine;

Mati Mõtte, Risto Räisa: MAKi meetmete rakendamise analüüs. Aastaraamatu “Põllumajandus ja maaelu 2012“ peatükk.

5.5.5 EMK TEAVITUSTEGEVUSED

Teavitamise ning avalikustamisega seotud tegevusteks EMK-l sisuliselt tehnilise abi vahendeid kasutada ei olnud ning neid tegevusi rahastati muudest vahenditest. Ainukese tegevusena rahastati tehnilise abi vahenditest toetuse taotluste vastuvõtmise reklaame ajalehtedes summas 320 eurot.

Erametsanduse portaalis www.eramets.ee kajastatakse info kõigi EMK administreeritavate MAK-i raames erametsaomanikele suunatud toetuste taotlemise tingimuste ning vastuvõtuaegade kohta. Koduleheküljelt on kättesaadavad taotlusvormid ning selle juurde kuuluvad lisadokumendid, juriidilised alused (määrused ja nende lisad), taotluste vastuvõtuajad ja kohad, muu info ja teated, erametsaomanikele meetmete tutvustamiseks infopäevadel esitatud ettekanded. Samuti on kodulehel saadaval infomaterjal “Abiks taotlejale“, mis on kontsentreeritud abimaterjal taotluse esitajale. Koduleheküljel avaldatakse teateid taotlusvoorude algusest, taotlusvooru tulemustest (näiteks kui suure summa ulatuses ühte või teise meetmesse

221

taotlusi esitati). Koduleheküljel avaldatakse ka juriidilistest isikutest toetuse saajate nimekirjad ning toetuste abil rajatud suitsetamis-ja lõkketegemiskohad.

Sarnaselt eelnevatele aastatele ei antud paberkandjal välja taotlejatele mõeldud abimaterjali “Abiks taotlejale“. Nii Natura 2000 toetus erametsamaale kui ka “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” toetusmeetme abimaterjal ilmus vaid elektroonilisel kujul erametsanduse portaalis. „Abiks taotlejale“ koostamine toimus koostöös Põllumajandusministeeriumiga.

Taotlejate teavitamisel ning nende abistamisel kasutati aktiivselt erametsanduse tugisüsteemi, eelkõige tugiisikuid, metsandusvaldkonna konsulente ning metsaühistuid. Viimased teavitasid sellest omakorda oma liikmeskonda. Metsaühistud korraldasid iseseisvalt oma liikmetele mõeldud info- ja koolituspäevi, kus tutvustati ka MAK 2007-2013 raames antavaid erametsaomanikele mõeldud toetusi. Metsaühistutesse on koondunud ligikaudu 5500 metsaomanikku.

EMK korraldas 2012. a järgmised metsandustoetuste infopäevad (teemadeks kõik EMK administreeritavad metsandustoetused): 10. aprillil Pärnus, 11. aprillil Tallinnas, 12. aprillil Rakveres, 16. aprillil Paides, 17. aprillil Võrus ja 18. aprillil Tartus. Infopäevadel osales kokku 410 inimest.

EMK osales lektorina järgmisel PM-i tellitud infopäeval “Euroopa Liidu toetused erametsaomanikele ja väikeettevõtjatele“: 10.09.2012 Otepääl, 11.09.2012 Jänedal ja 17.09.2012 Pärnus. Infopäevadel osales kokku 73 inimest.

Metsa majandusliku väärtuse parandamise, kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise taotluste vastuvõtu kohta avaldatud reklaamide kohta maakondades annab ülevaate Tabel 71.

222

Tabel 71. Meetmete 1.5.1 ja 1.5.3 taotluste vastuvõtu reklaamid ajalehtedes

Maakond Leht Ilmumise kuupäevPärnumaa Pärnu Postimees 27.09.2012Viljandimaa Sakala 27.09.2012Lääne-Virumaa Virumaa Teataja 27.09.2012Järvamaa Järvamaa Teataja 27.09.2012Valgamaa Valgamaalane 27.09.2012Raplamaa Raplamaa Sõnumid 27.09.2012Ida-Virumaa Põhjarannik 27.09.2012Saaremaa Meie Maa 27.09.2012Jõgevamaa Vooremaa 27.09.2012Tartumaa Tartu Postimees 27.09.2012Põlvamaa Koit 27.09.2012Hiiumaa Hiiu Leht 28.09.2012Läänemaa Lääne Elu 27.09.2012Võrumaa Võru Teataja 27.09.2012Harjumaa Eesti Päevaleht 26.09.2012Allikas: EMK andmed seisuga 31.12.2012

Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluste vastuvõtu kohta avaldatud reklaamide kohta maakondades annab ülevaate Tabel 72. Tehnilise abi vahenditest rahastati reklaame, mis ilmusid Jõgevamaal, Tartumaal, Põlvamaal, Hiiumaal ja Läänemaal.

Tabel 72. Natura 2000 erametsamaa toetuse vastuvõtu reklaamid ajalehtedes

Maakond LehtIlmumise kuupäev

Pärnumaa Pärnu Postimees 2.05.2012Viljandimaa Sakala 28.04.2012Lääne-Virumaa Virumaa Teataja 2.05.2012Järvamaa Järvamaa Teataja 3.05.2012Valgamaa Valgamaalane 3.05.2012Raplamaa Nädaline 28.04.2012Ida-Virumaa Põhjarannik 2.05.2012Saaremaa Meie Maa 28.04.2012Jõgevamaa Vooremaa 28.04.2012Tartumaa Tartu Postimees 27.04.2012Põlvamaa Koit 28.04.2012Hiiumaa Hiiu Leht 28.04.2012Läänemaa Lääne Elu 3.05.2012Võrumaa Võru Teataja 3.05.2012Harjumaa Eesti Päevaleht 28.04.2012


223

2012. a saatis EMK e-kirja teel meeldetuletuse kõigile, kes on varem Natura 2000 toetus erametsamaale toetusmeetmest toetust taotlenud ning antud meetme raames oma e-posti aadressi teatavaks teinud. Adressaate oli ligikaudu 3400. Sarnaselt informeeriti metsaomanikke ka metsa majandusliku väärtuse parandamise, kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise toetuse taotluste vastuvõtust. Adressaate oli ligikaudu 7100.

Natura 2000 toetus erametsamaale ning metsa majandusliku väärtuse parandamise, kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise taotluste vastuvõtu kohta avaldas EMK ka pressiteated, mis edastati ligi 150 meediakontaktile.

Natura 2000 toetus erametsamaale kui ka metsameetme temaatikat käsitlevad artiklid ilmusid metsaomaniku õppelehes “Sinu Mets“ (ilmub 4 korda aastas), mis on suurim perioodiline metsaomanikele suunatud väljaanne ning mida levitatakse “Maalehe“ vahendusel. Samuti on MAK-i raames antavate erametsaomanikele suunatud toetustega seonduv leidnud kajastamist iga kuu viimasel neljapäeval ilmuvas “Maalehe“ lisalehes Metsaleht. “Maalehe“ keskmine trükiarv on 43 000.

EMK oli esindatud Eesti suurimal maa- ja metsandusteemalisel messil “Maamess 2012“, mida külastas ligi 32 000 inimest.

5.5.6 KESKKONNAAMETI TEAVITUSTEGEVUSED

2012. a toimusid järgmised koosolekud ja koolitused: Keskkonnaregistri parandamise, EAGIS-i ja maakorraldustoimingute koolitus Harjumaal

03.01-04.01; MapInfo 11 proffesional koolitus Pärnus 09.01.2012; Luhtade töögrupi kohtumine Tartus 30.01.2012; Koolitus “Aru-ja soostunud niitude hoolduskava tutvustus“ 20.02.2012 Tartus; Koosolek “Tegevjuhise PLK hooldamise toetuse raames taotluste kinnitamise ja koolituse

korraldamise juhend“ uuendamine 2012 28-29.02.2012; EAGIS koolitus 09.02; Exeli koolitus: kursus edasijõudnuile 19-20.03; Konverents "GIS-geograafia kaudu" 09-10.05.2012; Poollooduslike koosluste linnustiku ja kahepaiksete koolitusel Pärnumaal 5.07-7.07; PLK niidu elupaikade koolitus Lüllemäel 12.06-14.06 ; Niiduelupaikade, putukate ja PLK kohapealse kontrolli koolitus Läänemaal 23.-

25.07.2012; Niidutaimestiku ja -elupaikade koolitus ning niidu taastamisvõtete demonstratsioon

Hiiumaal 14.-16.08.2012.

224

KA-i poolt telliti 2012. a:- poollooduslike koosluste inventuur 3900 ha suurusel alal, - poollooduslike koosluste tegevuskava tarbeks andmete analüüs ja kaardikihtide

koostamine, - PLK kontrollides piiride mõõtmine.

2012. a korraldas KA 4 infopäeva (Hiiumaa 28.03.2012; Saaremaa 25.04.2012; Rapla 18.04.2012; Tartu 26.03.2012) poollooduslike koosluste teemal. Kõikidel koolitustel räägiti järgnevatest teemadest: 1) asjakohane seadusandlus 2) ülevaade poollooduslikest kooslustest 3) ülevaade hooldamisnõuetest 4) ülevaade pärandkultuuri objektidest 5) ülevaade olulistest kaitsealustest liikidest poollooduslikel kooslustel.

2012. a tõlkis ja trükkis KA poollooduslike koosluste eesti keelse trükise inglise keelde. Trükis on leitav KA kodulehelt:http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/poollooduslikud_kooslused_ENG.pdf

225

http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/poollooduslikud_kooslused_ENG.pdf

6. DEKLARATSIOON ÜHENDUSE POLIITIKA JÄRGMISE KOHTA TOETUSE KONTEKSTIS, SH ETTETULNUD PROBLEEMIDE JA NENDE LAHENDAMISEKS VÕETUD MEETMETE MÄÄRATLEMINE

MAK-i raames rakendatavad meetmed on kooskõlas EL-i poliitikatega. Maaelu arengu poliitika täiendab ühenduse põllumajanduspoliitika I sammast, turukorraldus- ja tulutoetuspoliitikat, andes sellega oma panuse EL-i toimimise lepingus (varasemalt asutamislepingus) sätestatud poliitika eesmärkide saavutamisse.

Ühenduse eesmärgid konkurentsivõime ja säästva arengu kohta väljenduvad järeldustes, mis Euroopa Ülemkogu võttis vastu Lissabonis (2000) ja Göteborgis (2001). Lissaboni eesmärkide (konkurentsivõime, majanduskasv, töökohtade loomine) täitmisele aitab MAK kaasa läbi 1. ja 3. telje meetmete. 1. telje raames aitab konkurentsivõimet tõsta eelkõige tähelepanu pööramine kõrgemale lisandväärtusele, innovatsioonile, koolitusele ja nõuandele, bioenergiale ning koostööle teadusasutustega. 3. teljel on oluline roll töökohtade loomisel väljaspool põllumajandust, pakkudes maapiirkonnale seeläbi alternatiivset sissetulekuvõimalust.

Keskkonnasõbralikuma elukeskkonna eesmärkidele aitab MAK kaasa eeskätt läbi 2. telje meetmete. 2. telje meetmeid kasutatakse bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamiseks ja arendamiseks, samuti vee ja kliimamuutustega seotud eesmärkide integreerimiseks. Seeläbi on need meetmed panustanud Göteborgis võetud kohustusse pidurdada 2010. a bioloogilise mitmekesisuse langust.

PM-i korraldusasutusena ja PRIA makseagentuurina tagavad meetmete järjepidevuse ja vastavuse ühenduse muudele poliitikatele ning siseriiklikele dokumentidele.

Konkurentsipoliitika ja riigihankedMAK-i rakendamisel järgitakse ka riigiabi reegleid, et tagada riigiabi andmise kooskõla nii EL seadusandluse kui ka “Konkurentsiseaduse” ja selle rakendusaktidega. Siseriiklikku järelevalvet riigiabi andmise üle teostab rahandusminister.

MAK-i rakendamine on kooskõlas Ühenduse konkurentsialase seadusandlusega. Konkurentsieeskirjad on sätestatud EL toimimise lepingus, artiklites 101–109 (varasemalt asutamislepingu artiklites 81–89). Maaelu arengu toetuste ja ühenduse konkurentsieeskirjade vahelised seosed on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklites 88 ja 89. MAKi heakskiitmisega on saadud kinnitus MAK-i meetmete raames antava abi vastavusest ühenduse konkurentsieeskirjadele.

MAK-i meetmete rakendamine toimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mis peavad olema vastavuses Põhiseaduse ja riiklike seadustega, sh ka riigiabi alase seadusandlusega. Kuna mitmete MAK-i meetmete raames antava abi näol on tegemist vähese

226

tähtsusega abiga, siis tuleb tagada, et toetuse saaja poolt saadav vähese tähtsusega abi ei ületaks vastavat ettenähtud piirmäära. Meetmete, mis sisaldavad vähese tähtsusega abi, rakendusmäärustes on taotlejate jaoks sellealased teavitavad sätted, lisaks on ka makseagentuuril kohustus teavitada taotlejat, juhul kui tema poolt antava toetuse näol on tegemist vähese tähtsusega abiga. Arvestust vähese tähtsusega põllumajandusliku abi suhtes peab PRIA. Alates 2009. a 1. jaanuarist on RM-i loodud riigiabi ja üldise vähese tähtsusega abi register.

Vahendite kasutamise vastavuse EL-i riigihankeid käsitlevatele õigusaktidele tagab “Riigihangete seadus” ja selle üldised järelevalvemehhanismid. MAK-i meetmete rakendamine toimub põllumajandusministri rakendusmääruste alusel, mis peavad olema vastavuses Põhiseaduse ja siseriiklike seadustega, mis hõlmab ka riigihangete alast seadusandlust. Avaliku sektori (sh ühenduse) finantshuvide tagamise eesmärgil on kõikidesse investeeringutoetuste määrustesse lisatud sätted, mis peavad tagama taotlejatepoolse vahendite säästliku kasutamise (hinnapakkumiste võtmise ja väljavalimise alased nõuded).

Keskkonnakaitse ja keskkonnaseisundi parandamineMAKi 2. telje meetmed on suunatud otseselt maapiirkonna keskkonnaseisundi säilitamisele ja parandamisele. 2. telje meetmed on suunatud eelkõige selliste põllumajandusliku tootmisviiside rakendamise soodustamisele, mis tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning maakasutuse piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses, ning Natura 2000 aladel. Peamist tähelepanu pööratakse bioloogilise mitmekesisuse ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele.

Toetuste endi olemusest tuleneva soodustava keskkonnamõju kõrval tuleb silmas pidada ka mõju, mida on võimalik saavutada läbi toetuste sidumise toetuse saajate keskkonnaalase õiguskäitumisega. Suurema osa MAK-i 2. telje toetuste puhul on positiivset keskkonnaseisundit tagavaks instrumendiks nõuetele vastavuse (ingl. k. cross-compliance) süsteem. Nõuetele vastavuse süsteemi üheks oluliseks komponendiks on ühenduse keskkonnaalase seadusandluse peamistest aktidest (nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, nõukogu direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest, nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses, nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) tulenevate nõuete järgimine. Nõuetele vastavuse nõuete rikkumise korral vähendatakse või tühistatakse põllumajandustootja poolt saadavaid otsetoetusi ning enamikke MAK-i 2. telje toetusi sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. 2007. a rakendus nõuetele vastavuse süsteem heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste osas, 2009. ja 2011. a on rakendunud kohustuslikud majandamisnõuded, viimane osa kohustuslikke majandamisnõudeid rakendus 2013. a.

227

MAK-i tegevuste vastavus EL keskkonnapoliitikale tagatakse eelkõige Eesti keskkonnaseadusandluse raames, mis on harmoniseeritud EL keskkonnaõigusega. Kui võib eeldada kavandatud tegevuse olulist keskkonnamõju, rakendatakse vastavalt “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele” keskkonnamõju hindamist. MAK-i raames võib vajadus keskkonnamõju hindamise järele tekkida eelkõige suurte loomafarmide ja kuivendussüsteemide rajamise puhul. Kui keskkonnamõju hindamine on seadusandluse kohaselt nõutav, tuleb toetuse taotlusele lisada keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kuna investeeringumeetmetel võib olla keskkonnale nii positiivne, neutraalne kui ka teatud juhtudel negatiivne mõju, siis on investeeringutoetuste rakendusmäärustesse lisatud sätted, mis peavad tagama investeeringute positiivse keskkonnamõju ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimise. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka MAK-i peatükis 5.2. Selle kohaselt sätestatakse investeeringumeetmete puhul meetmekirjelduses, millised investeeringud on toetatavad, et tagada keskkonna kaitstus. Toetust saab ainult sellistele investeeringuobjektidele, mis pärast soetamist, ehitamist või uuendamist vastavad kõigile EL-i nõuetele (sh keskkonnanõuetele). Põllumajandusministri rakendusmääruste kohaselt tuleb toetuse taotlusele lisada ehitusluba, või kohaliku omavalitsuse poolt antav luba, kui see on nõutav “Ehitusseaduse” kohaselt. Selline luba garanteerib, et ehitamine või uuendamine ei halvenda ega kahjusta keskkonnaseisundit. Lisaks on põllumajanduse ning põllumajandussaadusi töötleva tööstuse investeeringutoetuste meetmete rakendusmäärustes sätestatud, et toetuse taotleja peab taotlemise ajal täitma keskkonna-, toiduhügieeni ja loomade heaolu nõudeid.

MAK-i keskkonnamõju strateegilise hindamise raames toodi ühe peamise probleemina välja mitmed vee kvaliteeti mõjutavad tegurid: nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb korraldus, sh sõnniku laotamata jätmine ja sõnniku laotusseadmete tehniline puudulikkus. Eelmisel programmiperioodil rakendati MAK 2004–2006 raames sõnnikuhoidlate veekaitsenõuetega vastavusse viimise toetusmeedet, mille raames maksti toetust hoidlate vastavusse viimiseks ühenduse veekaitsenõuetega. Nimetatud meetmel oli positiivne keskkonnamõju veekeskkonnale. Meetme raames võetud üleminevaid kohustusi on osaliselt rahastatud MAK-i 1. telje vahenditest. MAK-i meetmetest aitab põllumajandusettevõtete sõnnikumajanduse korrastamisele kaasa 1. telje meede 1.4.2 “Investeeringud loomakasvatusehitistesse”, mille raames on lisaks investeeringutele traditsioonilistesse loomakasvatusehitistesse saanud toetust taotleda ka nendega seotud rajatistele, mh sõnnikuhoidlate kordategemiseks. “Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse” kohaselt on suurtel farmidel kohustus omada keskkonnakompleksluba. Seetõttu on meetme 1.4.2 üks olulisemaid põhimõtteid, et tehtavad investeeringud peavad keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetel vastama PVT nõuetele.

Sooline võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimineMAK-i koostamisel on arvestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet, seda eeskätt läbi tasakaalustatud kaasamise MAK-i koostamisega tegelevate töögruppide ja komisjonide töösse. Põhiseaduse kohaselt on Eestis kõik kodanikud võrdsed. Kedagi ei diskrimineerita rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

228

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. MAK-i koostamise ning selle seire ja hindamisega tegelevate komisjonide ja töögruppide moodustamisel on lähtutud muuhulgas soolise tasakaalustatuse põhimõttest. Ka kõik MAK-i ja selle meetmete rakendusaktid (põllumajandusministri määrused ja käskkirjad) peavad olema kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja muude seadustega. MAK-i meetmete rakendamises eeldatakse, et mõlemal sool on võrdsed võimalused kava kõikide toetuste taotlemiseks ja saamiseks, kui nad suudavad täita iga meetmega seotud sätteid ja vastata toetuse saaja kohta käivatele kriteeriumidele.

229

7. TAGASIMAKSTUD TOETUS

MAK-i raames nõuti 2012. a toetusi kokku tagasi 3,24 mln eurot7, millest tagasi laekus aruandeaastal 2,16 mln eurot. Seejuures perioodil 2007-2012 on toetusi kokku tagasi nõutud 6,56 mln euro ulatuses, millest tagasi on laekunud kokku 4,94 mln eurot.

MAK-i 1. telje raames nõuti 2012. a toetusi tagasi 568 tuhat eurot, millest tagasi laekus 164 tuhat eurot. Seejuures enim tagasinõudeid oli alameetme 1.6.1 (põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine) ja alameetme 1.3.3 (juhtimis-, asendus-ja nõuandeteenuste loomine arendamiseks) raames vastavalt 272 tuhat eurot ja 143 tuhat eurot. Vaadeldes kogu perioodi 2007-2012, siis on enim tagasinõudeid esitatud meetme 1.2 (noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine), 1.6.1 (põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine) ja alameetme 1.3.3 (juhtimis-, asendus-ja nõuandeteenuste loomine arendamiseks) osas. Seejuures tagasi laekunud on kogu perioodi jooksul kokku kõige enam vahendeid meetme 1.1 osas 2007-2012 perioodil 154 tuhat eurot.

MAK-i 2. telje raames nõuti 2012. a toetusi tagasi 1,45 mln eurot, millest tagasi laekus 1,06 mln eurot. Seejuures perioodi 2007-2012 vältel on tagasi nõutud 2. telje raames 2,51 mln eurot, millest tagasi on laekunud 2,22 mln eurot.

MAK-i 3. telje raames tekkisid perioodi esimesed tagasinõuded 2012. a summas 278 tuhat eurot, millest tagasi on 2012. a lõpu seisuga laekunud 5 582 eurot.

MAK-i 4. telje raames raames nõuti toetusi tagasi 2012. a toetussummas 36 tuhat eurot ja kogu perioodi vältel on nõutud toetussummas 95 tuhat eurot. Tagasi on 2012. a seisu lõpuga laekunud 44 tuhat eurot, millest 2012. a laekus 19 tuhat eurot. Tagasinõudeid- ja tagasimakseid oli nii Leader KTG-de kui ka projektitoetuste raames. Tagasinõudeid ei ole seni olnud Leader koostööprojektide raames.

Kõik tagasimakstud toetused lähevad täies mahus taaskasutusse sama telje, enamasti ka sama meetme toetuste maksmiseks.

Kõikidest tagasinõuetest ja tagasimaksetest nii programmi, telgede kui ka meetmete lõikes annavad ülevaate Lisa 6 tabelid 3 ja 4.

7 Selles peatükis kirjeldatud tagasinõutud ja tagasi laekunud summad sisaldavad endas nii ELi kui ka Eesti riigi vahendeid.

230

8. MAK-I PANUS EL LÄÄNEMERE PIIRKONNA STRATEEGIASSE

Euroopa Liidu Läänemere strateegia (edaspidi LMS) on EL sisene algatus 2009. a, mille eesmärk on Läänemere piirkonna erisusi arvestades leida lahendused peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut.

Läänemere koostöö peamiseks eesmärgiks on tihendada Läänemeremaade omavahelist koostööd. Kaasatud riikideks on: Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Eesti. LMS keskendub sellele, kuidas parandada regiooni üldist konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda ja Läänemerd, edendada koostööd ja ühendada piirkond ning sellega suurendada heaolu. Seatud eesmärke viiakse ellu konkreetsete tegevuste ja projektide kaudu.

Projektide elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid tulevad erinevatest EL fondidest ja programmidest, käesolevas peatükis käsitletavate vahendite allikaks on EAFRD. MAK panustab kõigi oma meetmetega LMS eesmärkide saavutamisesse kas otseselt või kaudselt.

Enim panustavad MAK-i meetmed LMSi üheksandasse prioriteetsesse valdkonda järgmiste meetmetega:

Investeeringud loomakasvatusehitistesse, Investeeringud bioenergia tootmisesse, Keskkonnasõbralik majandamine, Mahepõllumajandusliku tootmise toetus, Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Meede “Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ panustab LMS-i üheksandasse prioriteedivaldkonda MAKi spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu konkurentsivõime suurendamine, sh uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtmise soodustamine, keskkonna- ja tööohutuse ning loomade heaolu parandamisega kaasnevate nõuete täitmisele kaasa aitamine. Meede on LMS-i jaoks oluline, kuna uute loomakasvatusehitiste ja nende juurde kuuluvate ehitiste ja rajatiste ehitamise ja olemasolevate rekonstrueerimisel arvestatakse keskkonnanõuetega (sõnniku- ja pesuvee käitlemine ja puhastus jne), samuti peab toetuse taotleja täitma keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid. Meetme raames rahastatavate projektide valimisel otseselt ei arvestata ühe kriteeriumina panustamist LMS-i eesmärkidesse, kuid hindepunktide määramisel saavad lisapunkte taotlejad, kelle ehitusprojekt ja äriplaan sisaldavad loomakasvatusehitise juures paikneva sõnnikust tekkiva biogaasi tootmiseks valmistava käitise projekti. Antud meetme piiriülene mõju tuleneb loomakasvatusehitise ja nende juurde kuuluvate rajatiste ja ehitiste seisukorra ja seadmete parandamisest, mille tulemusena paraneb põhjavee ja Läänemere vesikonda kuuluvate jõgede vee kvaliteet. Teostatavad investeeringud parandavad ja mõjutavad otseselt keskkonnaseisundit. MAK meetme mõju LMS eesmärkide suurendamiseks on võimalik läbi MAK meetme eelarve suurendamise.

231

Meede “Investeeringud bioenergia tootmisesse“ panustab LMS-i viiendasse ja kümnendasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu uus turg põllumajandusettevõtjatele, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime (sh sissetulekute) suurenemine, keskkonnahoid, maastikuhooldus, energiatoorme tarnekindlus, energiakandjate mitmekesisus, energiatootmise hajutatus. Antud meetme raames on investeeringud jagatud kahte tüüpi tegevustesse: bioenergia tootmine ja biomassi töötlemine. Kuna toetuse maksimaalne määr ei võimalda rahastada suurte taastuvenergia objektide rajamist, siis on seni valdavalt toetatud väiksemaid investeeringuid. Kõige levinumad investeeringutüübid on: puiduhakkurid, hakkepuidu kuivatid, rapsiõli seadmed ning põletid. Lisaks on toetatud põllumajandussektori biogaasijaama rajamist Saaremaale Jöörisse ja 2012. a valmis põllumajanduslikku toorainet kasutav biogaasijaam Aravetel.

Bioenergia kasutamise edendamine on eeskätt seotud kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga. Kui osa energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest, siis väheneb vajadus fossiilse kütuse põletamise teel toodetud energia järele, mille tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside emissioon. Kõige enam panustab kliimamuutuste leevendamisse biogaasi tootmine, kuna lisaks rohelise energia tootmisele väheneb selle tulemusena ka metaani emissioon. Meetme üheks eesmärgiks on keskkonnahoid ning eelistatakse projekte, mis vähendavad kasvuhoonegaaside emissiooni, seega panustatakse otseselt LMS kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisele. Kuna meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, siis on sellel piiriülene mõju. Valdav osa rahastatavaid projekte on siiski hetkel lokaalse iseloomuga ning pigem suunatud väiksemas mahus energia tootmisele. Meede võiks panustada oluliselt enam kliimamuutuste leevendamisse, kui oleks võimalik senisest enam toetada biogaasi tootmist. Selleks on toetussummat 2011. a suurendatud 512 000 euroni ja põllumajandusmasinate biogaasi või biokütuste tarbimisele ümberehitamine abikõlbulikuks muudetud.

Meede “Keskkonnasõbralik majandamine“ panustab LMS-i esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu: 1) soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutusele võtmist ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist- ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit: 2) laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses ja tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Selle meetme raames saavad toetust taotleda need tootjad, kes majandavad oma maad sellisel viisil, mis aitab keskkonda säilitada. Taotleja peab järgima nõuetele vastavuse nõudeid ning miinimumnõudeid väetiste- ja taimekaitsevahendite kasutamise osas kogu oma ettevõtte põllumajandusmaal ning keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudeid kogu ettevõtte haritaval maal. PMK teostatud uuringute andmed kinnitavad, et meede aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse, kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ning mulla ja vee kvaliteedi säilimisele.Meede ei oma otsest piiriülest mõju, kuid veekaitsemeetmed aitavad kaasa kogu Läänemere parema seisundi saavutamisele. Käesoleva meetme panust LMS-i eesmärkide saavutamisse võib pidada positiivseks, kuna meede on osutunud taotlejate seas väga populaarseks.

232

Meede “Mahepõllumajandusliku tootmise toetus“ panustab LMS-i esimesse ja üheksandasse prioriteedivaldkonda selliste MAK-i spetsiifiliste eesmärkide kaudu nagu:1) säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;2) säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu;3) toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele; 4) toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

Mahepõllumajanduses ei kasutata mineraalväetisi ja sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. Toetust saava mahepõllumajanduslikult majandatava maa pindala on perioodi algusega võrreldes suurenenud 54%. MAK vahehindamise aruandes on toodud välja mahepõllumajandusliku toetuse positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sealhulgas toetus aitab pidurdada põllulindude, soontaimede ja selgrootute liigirikkuse vähenemist. Samuti on aruandes välja toodud, et mahetootmise korral on toitainete leostumine tunduvalt väiksem kui traditsiooniliste tootmisviiside puhul.

Eesmärkide saavutamisel annab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse maksmine võimaluse maal toime tulla ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel. MAK vahehindamise aruandes on toodud välja toetuse positiivne mõju mahetootjate konkurentsivõime suurendamisele.

Meetmel ei ole otsest piiriülest mõju ja meetme taotluste rahuldamisel ei arvestata ega viidata LMS eesmärkidele, kuid kuna taotleja peab täitma mahepõllumajanduse nõudeid, häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja kohustuslikke majandamisnõudeid, siis sisuliselt panustab see LMS eesmärkidesse. Meetme saavutustasemeid võib pidada ootuspäraseks. Edaspidi on kavas jätkuvalt vastu võtta kõik meetmega liituda soovijad, et mahepõllumajanduslikult majandatava maa pind ning seega ka meetme positiivne mõju LMSile suureneks.

Meede “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ panustab LMS-i teise ja üheksandasse prioriteedivaldkonda MAK-i spetsiifilise eesmärgi kaudu, tagada poollooduslikel kooslustel asuvate Natura 2000 alade soodne keskkonnaseisund. Toetust võivad taotleda põllumajandustootjad ja teised maakasutajad. Poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste sajanditepikkuse majandamise tulemusena on kujunenud ajalooline pärand, mis moodustab väärtusliku osa nii Eesti kui ka maailma loodus- ja kultuuripärandist. Lisaks pärandkoosluste liigilisele ja maastikulisele mitmekesisusele on nende hooldamine olnud sajandeid üks osa külakultuurist. Meede aitab säilitada ja parandada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning tagab nende alade pideva hooldamise. Toetusskeem hõlmab ainult Natura 2000 aladel asuvaid poollooduslikke kooslusi, kuid väärtuslikke poollooduslikke alasid on ka väljaspool. Ca 35% kõikidest hooldatavatest PLK aladest on rannaniidud.

Meede ei arvesta otseselt LMS-i eesmärkidega, kuid kuna taotleja peab täitma mitmeid keskkonnanõudeid, siis aitab see kaudselt kaasa ka LMS-i eesmärkide saavutamiseks. Meede ei oma otsest piiriülest mõju.

233

Meetme puhul on saavutatud ca 70% MAK-is seatud eesmärgist. Hooldatavate PLK-de maht on aasta-aastalt suurenenud, kuid püstitatud eesmärki ei ole saavutatud. Seepärast on plaanis jätkata toetusega ka uuel MAK perioodil.

LMS-ga saab luua otsesed seosed prioriteetide elluviimisele kaasa aitavate MAK-i meetmetega. Lipuprojektide puhul on tegemist tihti spetsiifiliste projektidega, millega MAK-i seostamine pole otstarbekas. Leader meetme raames on tehtud Läänemereriikidega koostööd rahvusvaheliste koostööprojektide raames. Esimene koostööprojekt oli kultuuripärandi teemaline ja sai alguse 2009. a. Tänaseks on Eesti osalusel tehtud üle 20 rahvusvahelise koostööprojekti. Kohalike tegevusgruppide rahvusvahelist suhtlemist on olnud veelgi rohkem. Koostööd on tehtud kõige enam naabri Soomega, järgnevad Taani, Rootsi, Leedu, Läti - kuid ka kaugemate maapiirkondadega nagu Austria, Itaalia, Portugal, Luksemburg ja Prantsusmaa. Väljastpoolt EL on partneriteks olnud Venemaa ja Norra.

234

sisukord - avaleht | maaeluministeerium · web viewpmk - põllumajandusuuringute keskus pria -...

Documents