19. aprill 2012

ettevõtlus

Sinu firmal onsuured unistused

Vali Sampo Panga Äriklass ja Sa näed, kuidas Sinu ettevõte tuule tiibadesse saab!

Vaata www.sampopank.ee/ariklassLisainfo telefonil 675 2000

Saad päris oma nõustaja, eksperdi niiSinu ettevõtte kui ka isiklikesrahaasjades.

Saad valida just need pangasoodustused, mis arvestavad Sinu äri eripära ja onkõige kasulikumad.

Saad valida soodustuse isiklikerahaasjade kasulikumakskorraldamiseks.

Jah, me aitame need täita! Sampo Panga Äriklass tagab kasuliku, kiire jaasjatundliku pangateenuse Sinu ettevõttele.

Tutvu tingimustega www.sampopank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

3

Üürile anda

Eesti kõige prestiižsemas büroohoones!Suurused 8–1000 m2

Lisaksvirtuaalkontoridja koosolekuruumide rent

kontoripinnad

Täpsem info: PetrasolVille Ryynänen, tel 5646 4458ville.ryynanen@petrasol.ee

Reede õhtu, hea söök sõprade seltsis ning tegevuseks vest-lus uute ettevõtete käivita-

mise üle, sahtlisse kirjutatud äriplaa-ni testimine kaaslaste peal või liht-salt unistamine „Mis oleks, kui sin-na tänavanurgale teha mõnus koh-vik, kuhu oleks alati tore minna?”.

Küllap leiavad sellised arutelud siin-seal aset pidevalt, kuid mõtteks see sageli jääbki. Eestis on ettevõt-te registreerimiseks lihtsad ja kii-red võimalused, samas jäävad alus-tavate firmade ambitsioonid aasta- aastalt järjest tagasihoidlikumaks ning esimeste aastate majandus-tulemused üha kesisemaks. Mis siis ikkagi takistab ideid teostamast ja neid lennukalt arendamast?

„Ma ei tea, kuidas” peaks käi-vitama, mitte pidurdama. Nii nagu lapsed pakatavad fantaasiast, sest nad pole kokku puutunud piirangu-tega, võiks sama eeldada vast alus-tavast ettevõtjast – normid pole teda veel vormi surunud ning ta julgeb unistada ja omamoodi kat-setada. Selleks et aru saada, kui-

das peab, tuleb teha vigu. Nii liht-ne see ongi.

Sageli tuuakse põhjuseks uni-kaalse äriidee puudumine. Sel-le vajadus on tegelikult müüt: pä-ris uusi tooteid-teenuseid on maa-ilmas vähe, enamasti korratak-se edukaid mudeleid. Kõik suured edulood on sündinud lihtsatest as-jadest, mõeldes enda kui kliendi va-jadustele ning astudes siis piltlikult öeldes teisele poole letti seda teiste-le omasugustele müüma.

Kui otsustan täna ettevõtjaks hakata, hakkab minust sõltuma palju. Minu võimuses on siis luua ja kujundada uusi trende, panna ini-mesi oma pilli järgi tantsima. See on nauding, nagu jälgiks oma lap-se esimesi samme või leiaks oma-kasvatatud lillelt esimese õie. Ma sain hakkama! Igaüks ihkab sellist eduelamust kogeda. Vabadus annab tiivad, see on tõsi. Ja ettevõtjaks olemine on vabadus – vabadus ot-sustada, kuidas midagi teen ja kui-das panen teisi tegutsema.

Jah, sellele kõigele eelneb palju tööd. Tuleb välja selgitada vajadu-sed ja võimalused, töötada tegevus-kava kallal ning olla pidevalt valmis plaane muutma, kui elu oma kor-rektiive teeb. Kõik oleme ju kas või oma sünnipäevapidu korraldanud, mis eeldab vastuseid tähtsatele kü-simustele: kus pidada, keda kutsu-da, millist meelelahutust pakkuda, mida söögiks valida jne. Me lange-tame otsuseid ja teeme plaane tege-likult iga päev. Ettevõtjana tegutse-mine ei erinegi nii suuresti eraisi-kuna tegutsemisest.

Kui mulle sõbrad homme õhtul külla tulevad, räägin neile, et asuta-sin täna oma firma. Kaua ma ikka ainult unistan! Pean vähemasti kor-ra elus selle ära proovima.

Rajan oma ettevõtte täna

ettevõtlusVäljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

KOOstÖÖPARtNeRswedbank As

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

MARi vAvulsKieAsi alustavate ettevõtjate finantseerimisvaldkonna juht

sisuKORd

4–5 RainerSternfeld:„Tahantegeledavaidasjadega,millelonmärgatavmõjumaailmale!”

6–7 PisikeVõrufirmaaitabUSAautodiileritelklientidenijõuda

9 Piiriülesede-ostud:lihtsadjakeerukadkorraga

10 Ettevõtlikkusonelustiil

13–14 Ettevõtlustkuielustiilipärsibkõrgemaksukoormus

4

PERSOON

sternfeldi esimene päris oma start-up lubab revolutsiooni veealuse maailma kaardis-

tamise vallas. „Tahame täielikult muuta viisi, kuidas inimesed maa-ilmamerega töötavad, sellest aru saavad ja sellega suhestuvad,” üt-leb Sternfeld, jäädes oma värskest projektist rääkides esialgu napi-sõnaliseks.

„Minu elutöö pole veel kaugeltki tehtud!” ütleb noor insener, kellel on seljataga juba mitu paljutähendus-likku verstaposti. Sternfeld on Va-baduse väljakule kerkinud vabadus-samba autor ning juhtis ABB Balti-kumi tiimi, mis arendab välja ülerii-gilise elektriautode laadimis võrku. Lisaks figureerib mees ühe Ees-ti lennukama start-up’i GrabCAD nõukogus.

Kus sa praegu asud ja mida teed?Asun USAs Silicon Valley’s ja töö-tan oma iduettevõtte kallal, mil-le tahan siin teatud faasi viia. Olen leidnud n-ö zen’i, eemaldanud oma elust müra, et keskenduda olulisele.

Kuidas sa esimest korda ette­võtlusega kokku puutusid?Olen olnud ettevõtliku loomuga ter-ve teadliku elu. 2005. aastal kut-sus onu mind oma ettevõtet juhti-ma. See firma – Seromar – tegut-

Rainer Sternfeld: „Tahan tegeleda vaid asjadega, millel on märgatav mõju maailmale!”Vabadussamba autor Rainer Sternfeld käivitab neil päevil USAs energiast pakatades oma värsket idufirmat MarineXplore, mis tahab 3D-kaardistada maailmamere.

seb tänaseni ning toodab metall-tooteid. Firma sai alguse garaažist, nagu kõik head asjad. Olin selle juu-res umbes aasta, misjärel ta endale jalad alla sai ja minu jaoks end am-mendas. Sealt leidsin tee ABBsse.

Mida sa Seromaris tegid?Väikeettevõttes tuleb teha kõike, mida vaja. Olla ühtaegu nii tööde-juhataja, müügimees, transpordi-tööline kui ka koristaja. Minu onu on treial ning minu ülesanne oli ai-data ettevõte jalule saada. Alguses oli firmas neli inimest, minu lahku-des juba kaksteist.

Mida sealt kaasa võtsid?Põhimõtte, et kõige olulisem on kor-duvmüük. Ühekordne müük on tore ja tundub mõnikord maailma täht-saima asjana, aga ettevõte peab loo-ma midagi, mida klient tahab veel ja veel.

Miks ei asutanud sa kohe pä­rast seda oma ettevõtet, vaid valisid kindla palgatöö?Ehkki oleksin olnud võimeline ette-võtet asutama, tahtsin saada maa-ilma tasemel kogemust ja seda pak-kus mulle ABB.

Arenesin seal väga kiiresti. Läksin sinna õppima, öeldes: teh-ke minuga, mida tahate, mina töö-tan nagu loom. Eesmärk oli olla kui

svamm, mis imab kõik kogemused sisse. Mõistsin kiiresti, et paljuski teeb ettevõtte edukaks tema tööta-jate riskitaluvus, mida pärsib tihti-lugu asjatu hirm. Väikeettevõtja ei tohiks muretseda, et on liiga väike, ületamaks suurena tunduvaid prob-leeme. Suurettevõtjal ei tasu mõel-da, et ta suur on.

ABB on oma 1300 töötajaga Ees-ti mõistes suur firma, aga ülemaa-ilmselt väikefirma, sest ABB kont-sernis töötab kokku ligi 130 000 ini-mest.

Kas sa tegelikult ei üritanud ABBs end meeleheitlikult tões­tada?Hakkasin kohe esitama küsimusi, miks asjad on üht- või teistmoodi. Tahtsin kõike parandada, sest nä-gin üsna palju ebaefektiivsust. Suu-res organisatsioonis, mis pidevalt ostab väiksemaid üles, on see ker-ge tekkima.

Tahtsin tagada ABB püsimise kasvutempos. Seda sai teha, muu-tes töötajate arusaamist ettevõtlik-kusest. Kui organisatsioon kasvab liiga suureks, võidakse selle sees unustada, kust raha tuleb. Püüdsin inimesi suunata innovatsioonile ja panna keskenduma kliendile. ABB eripära on olnud see, et sisemine konkurents firma eri riikide üksus-te vahel on suurem kui väline kon-

kurents uute klientide leidmiseks. Suuri lepinguid tuleb suurele kont-sernile juba inertsist. Kui aga keegi tippjuhtkonnast küsib, miks peaks tellima midagi Eestist, kui Poolas on ABB-l kolm korda rohkem ini-mesi ja Poola asub Saksamaale lä-hemal, tuleb osata talle vastata.

2008. aastal alanud majandus-langus oli ettevõtte restruktureeri-miseks ja uute protsesside käivita-miseks ideaalne pinnas.

Tõesti, miks Eestist?See sõltub töö profiilist. Masstoo-dangus Eesti poolakatega ei võist-le, küll aga saame teha n-ö valge-kraetooteid. Teha tööd, mis nõuab rohkem ajusid ja kliendispetsiifilist konfiguratsiooni ning vähem tava-pärast montaaži. Eesti tugevus on IT ja raua ühendamine. Nii võiks meil siin vabalt olla näiteks roboti-tehas, mis väljastab n-ö rumalate robotite asemel kliendi spetsifikat-sioonidele vastavaid eelkonfiguree-ritud roboteid, mis kliendi juurde töövalmis kujul kohale tarnitakse.

Need oleks nagu moodsad arvu-tid – kui vanasti ostsid arvuti ja pi-did seda rohkelt eelseadistama, siis nüüd ostad arvuti, vajutad nuppu „On” ja see töötab.

Tänu elektriautode laadimis-võrgu projektile pole Balti riigid ABB jaoks kunagi varem nii tuge-

5

PERSOON

valt kaardil olnud kui täna. Loode-tavasti loob see siia ka rohkem in-senerikohti.

Täna teab siis ABB tippjuht­kond une pealt, millega Eesti rakuke tegeleb?Nad teavad meie insenerivõimekust, kiirust ja väga head ettevõtluskesk-konda. Oleme tehaseid aastaga püsti pannud, tühja koha pealt kõigi jaoks uusi suuri projekte ära korraldanud. Olgu või see laadimisvõrk: seal pole kelleltki eeskuju võtta, sest kee-gi pole seda varem teinud. Pärast hanke võitu helistas mulle ABB num-ber kaks mees ja oli väga õnnelik.

Mida üleriigiline laadimisvõrk Eestile tähendab?Eesti jaoks on see tähtis maine-kujunduslikult. Oleme riik, kus on võimalik valimistel mobiiliga hääle-tada ja mis kaetakse elektriautode laadimisvõrguga. Meie e-riik läheb arvutitest välja ja tekib kodaniku-ühiskondlik liikumine, elektri-autode laadimisvõrgu kasutusele-võtt lihtsalt kinnitab seda. See tõs-tab Eesti atraktiivsust ja teeb riigi elamisväärsemaks ka siia tööle tule-vatele tippspetsialistidele. Kui ABB projekt hästi õnnestub, pole välista-tud sellealase arendustegevuse too-mine Eestisse.

Kuidas murda eestlaste ne­gatiivset eelarvamust elektri­autode suhtes?Vedelkütusega sõitvat autot saab tan-kida vaid teatud kohtades. Elektri-autot võib laadida igal pool, nagu laeksid mobiiltelefoni. Elektriautod lähevad moodi, kui inimesed võta-vad endale pähe, et neid saab laadi-da nagu mis tahes akuga seadmeid.

Olen ise päris palju elektri-autodega sõitnud ja minu arvates on nad läinud väga heaks ja mugavaks. Nad on vaiksed ja ohutud ning võik-sid ideaalis tarbida energiat ka otse tuulikutest või päikesepaneelidest.

Kuidas tuli ABBs töötades sinu ellu vabadussamba projekt?Mul on olnud võrdlemisi multikul-tuurne kasvatus, mu ema on ukrai-na päritolu. Lapsepõlves kasvasin mitmekeelses keskkonnas ja noore inimesena mul laulva revolutsioo-niga sidemeid polnud. Ülikooli ajal

tekkis aga sarnaselt teistega patrio-tismipuhang, mida mul kunagi va-rem olnud pole. Hakkasin mõtlema Eesti ajaloole, sellele, kuidas olen siia sattunud ja kui õnnelik saan va-bas riigis olla. Tahtsin anda ajaloo jäädvustamisse oma panuse.

K as oled hi ljem k a hetse­nud, et projekt just sellisel skandaalse võitu moel valmis?Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Täna tean täpselt, mida oleks pida-nud tegema teisiti. Vabadussam-ba projekt oli nagu idufirma raja-mine, mitme muutujaga ning üles- alla kulgevate emotsioonidega nagu Ameerika mägi. Olen kahetsenud, rõõmustanud ja muudki tundnud. Kokkuvõttes ma siiski ei kahetse, ehkki meil oli veel üks tugev idee, mis mind siiani kummitab.

Milline oleks võinud sammas olla, kui see poleks olnud va­badusristiga?Teine idee ei olnud üldse sammas. See oli suur skulptuur valgest linnu-tiivast, mis kinnitub ühte punkti. See oleks ulatunud üle selle ala, kus praegu sammas asetseb, nagu laulu-kaar. Kahjuks oleks seda olnud sel-les asukohas peaaegu võimatu teos-tada.

Mis läks klaasristiga viltu? Probleemid tulenesid projekteeri-mise ja projektijuhtimise kogene-matusest. Öeldi, et autorid nõuavad liiga palju. Tegelikult võtsid tšehhid liiga suure tüki ja tähtaeg oli lühi-ke. Innovatsioon nõuab aega, pü-hendumist ja probleemide lahenda-mist. Oleksin tahtnud tšehhidega koos mingi lahenduse kallal tööta-da. Nemad aga projekteerisid mida-gi 23. tunnil valmis ja arvasid siis, et see sobib.

Vahepeal jõudsid veel käivita­da inseneribüroo Flydog, kus disainisid muu hulgas sport­treilerit.Flydog oli tootearendusbüroo, süm-bioos tootearendus- ja masinaehi-tusinseneride ning tööstusdisaine-rite omavahelisest koostööst. Ette-võte tegutseb tänaseni eesmärgiga projekteerida ja viia ellu prototüüp-lahendusi, ehitada kliendi ideest esimesi prototüüpe.

Sporttreiler oli üks majasise-ne idee, mis jäi paberile. Me ei näi-nud sellise luksustoote arendami-sel perspektiivi. See ei läinud meie maailmavaatega kokku – ehkki trei-ler oleks olnud aerodünaamiline ja kulutanud vähe kütust, polnud seda ometi maailmal nii hädasti vaja. Mingi hetk otsustasin, et tahan te-geleda vaid asjadega, millel on mär-gatav mõju maailmale. Teen ainult seda, millesse väga usun ja mis mi-dagi reaalselt muudab.

Mida õppisid ABBs ja vabadus­sammast tehes?See aeg oli väga emotsionaalne. Li-saks juhtimis-, erialastele ja tehni-listele oskustele õppisin toime tule-ma väga tugeva stressi ja intensiiv-se infovooga. Omandasin suure foo-kustamise võime, et saavutada ees-märke võimalikult lühikese ajaga.

Ennekõike õppisin tundma ise-ennast, sain teada oma nõrkused ja tugevused. Mul tekkis sügavam aru-saamine, mida elus tahan ning mil-leks võimeline olen. Lisaks õppisin tundma inimesi ning hindama nen-de võimeid.

Mõistsin, et maailmatasemel edu saavutamiseks on vaja kogu energia suunata vaid ühele asja-le korraga. Aasta 2009 oli minu jaoks raskeim: töötasin ABBs, tegi-me vabadussamba, abiellusin ja sain isaks, kandideerisin Saue linna-peaks, soetasin elamise, lõin Fly-dogis esimesed tooted – ei taha, et midagi sellist ühe aasta sees uuesti korduks. Praegu töötan samuti in-tensiivselt 18 tundi päevas, kuid pü-hendun vaid oma idufirmale. Ja as-jad liiguvad! Elu on liiga lühike, et oma unistusi edasi lükata.

Veel oled enda jaoks avastanud tervisliku toitumise tähtsuse.Kõikidele inimestele meeldib häs-ti süüa, ent stressi korral hakatakse

sööma seda, mis ei ole kehale vaja-lik: Eestis võib-olla sealiha ja prae-kartuleid, Belgias vahvleid šokolaa-diga. Ka minul oli varem palju stres-si ja mulle meeldis kokata. Mingi hetk tundsin end aga üpris kehvasti, energia oli otsas ja pea ei töötanud nii nagu varem. Mu tädi suri vähki, misjärel hakkasin tõsiselt uurima, mida inimese keha tegelikult vajab.

Autosse valame küll üksnes väga puhast ja kontrollitud kütust, aga oma kehasse topime mida ta-hes! Nüüd suhtun toitumisse inse-neri loogikaga. Koostan menüü vas-tavalt keha vajadustele ja püüan aru saada, mida üks või teine toiduaine organismis teeb. Olen taimetoitlane, aga see on seotud kehalise aktiivsu-sega. Kui hakkaksin intensiivsemalt trenni tegema, sööksin ka liha. Mis kasu on end täis õgida, kui keha va-jab sellest toidukogusest vaid küm-nendiku ja ülejäänu lihtsalt kulutab organismi?

Üks minu unistus on teha üm-bermaailmareis, millel oleks toitu-miskoolituse väärtus. Tahan luua toitumisõppe programmi, mida koolid saaksid vabatahtliku ainena lasteni viia. Tervislik toitumine al-gab maast madalast.

Kirjelda palun ühe startupper’i päevamenüüd!Startupper’i menüü see pole, aga püüan süüa nii mitu korda päe-vas kui võimalik. Joon 8–9 klaasi kraani vett iga päev. Ei söö kunagi kõhtu täis sada protsenti, vaid ka-heksakümmend protsenti, nagu üt-leb kõrge eluea poolest tuntud Oki-nawa saare tarkus. Kõige rohkem söön hommikul ja kõige vähem õh-tul. Suhkrut, piima ja nisu ei tarbi.

Paljud arvavad, et neis võib peituda ettevõtja, aga julgust jääb väheks. Kuidas sa inime­si julgustaksid?Kõige paremad asjad maailmas on sündinud majanduslanguse tingi-mustes. Kui tahad midagi teha, pead endalt küsima, kas see on tõesti see, millega tegelda soovid. Leia oma si-semine mina ja unistus üles ning hakka otsast pihta. Kui protses-si naudid, hakkavad juhtuma ime-lised asjad. Kõige alus on kirg oma tegemiste vastu.

Toivo TänavSUU

Mõistsin, et maailma tasemel edu

saavutamiseks on vaja kogu oma energia suunata vaid ühele

asjale korraga.

6

CAR-MERCIAL

uskumatu aga tõsi – ka Võru linnas võib tegutseda glo-baalse haardega IT-ette-

võte, mis teenindab suuri USA kor-poratsioone ja müüb 99 protsenti oma teenustest välismaale. Aga nii see tõesti on: Võrus registreeritud MassMedia arendab ja müüb tark-varalahendusi videoturunduskam-paaniate korraldamiseks ning tema visioon on tõusta üheks selle vald-konna maailma tunnustatumaks te-gijaks!

Kõikide märkide kohaselt on online- videote tootmine ja levita-mine internetiturunduses tõusev trend. Google’i tekstiotsing annab aina enam vasteks videoid. Inter-neti videoreklaamile ennustatak-se järgneva viie aasta jooksul vähe-masti 20protsendilist kasvu.

MassMedia ühe omaniku Uku Järgi hinnangul seilab firma selle trendi tuules. Siin välja arendatud turunduslik internetitööriist Car-Mercial aitab USA uute ja kasuta-tud autode müüjatel videoturundus-kampaaniaid korraldada. Selliseid autodiilereid on üle riigi ligi 50 000 ja nad kõik püüavad oma piirkonna klientide tähelepanu.

Ameerika turu eripära on see, et üle 90 protsendi ameeriklastest otsib endale uut autot populaarse-te internetiotsingumootorite (aga

Pisike võru firma aitab USA autodiileritel klientideni jõuda

SajadAmeerikaautomüüjadkasutavadeestlasteloodudreklaamvideotetootmisejalevitamisetööriistaCar-Mercial.

hulgas firma enda loodud portaa-li carbuyer engine.com), kus saavad tuntud otsingumootoritele kiiresti leitavaks. Tarkvara seirab pidevalt kampaania tulemuslikkust ja efek-tiivsust ning teeb vajadusel korrek-tiive, näiteks otsingusõnades. Üks kampaania kestab tavaliselt vähe-malt kuus kuud, misjärel kas piken-datakse lepingut või võetakse klien-di videod maha.

Uku Järg räägib, et kõige kee-rulisem on selles äris videote toot-mine ja klientidega suhtlemine. Silmas peab pidama diilerite ning USA ja Kanada turu eripärasid, lo-gode paigutust, tekstide kasutamist ja palju muud, mis võib hooletuse korral tuua kaasa kohtuasju ja se-keldusi. Ettekirjutusi on selle kõige osas klientidel väga palju.

mitte näiteks Eestis populaarse-te EkspressAuto-tüüpi portaalide) kaudu. Inimesed on varmad klõp-sama näiteks Google’i otsingutule-mustes kuvatud reklaamvideotele. Eestlased aitavadki USA autodiile-ritel eri variatsioonides videoid val-mistada ning otsingutulemustes eespoole ja nähtavaks tõsta.

Õigesti valmistatud ja internet-ti laetud video ahvatlevast auto-müügipakkumisest tekitab vaatajas kohe huvi, viib lisainfo hankimiseni ja seeläbi müügitehinguni.

Selliseid kampaaniaid müüvad eestlased Ameerikasse võtmed-kätte- põhimõttel. Maksvaid kliente on ookeani taga umbes 300 ja pea-miseks müüdavaks teenuseks on olnud video otsingumootorite tu-lemuste optimeerimine – peen teh-noloogiline hookuspookus, mis tõs-tab otsingumootorites, nagu Goog-le, Yahoo või Bing, teatud otsingu-tulemusi esile. Nii saavad Mass-Media kliendid efektiivsema ja vä-hem kulukama turunduskampaa-nia. MassMedia on üks väheseid, kui mitte ainus, kes pakub otsingu-mootorite optimeerimist videoklip-pide abil.

Pärast videote tootmist ja nen-de suhtes kliendilt kinnituse saa-mist laetakse need spetsiaalse tark-vara abil videoportaalidesse (seal-

Tarkvara seirab pidevalt kampaania

tulemuslikkust ja efektiivsust ning teeb vajadusel

korrektiive, näiteks otsingusõnades.

Üks MassMedia osanikke uku Järg.

7

CAR-MERCIAL

MassMedia omanikud on eest-lasest programmeerija Uku Järg ja ärijuhtimise haridusega ameerikla-ne Erik Neal Simons, kelle koostöö sai alguse juba 1998. aastal. Mass-Media on küll imeväike firma – aas-tane käive küündib mõnesaja tu-hande euroni –, kuid näitab kasvu-trendi.

Viimastel aastatel on suurem osa tarkvaararendusest Võrust Tar-tusse kolitud, kuid aastatel 2006–2011 töötati Võrus. Põhjuseks oli odav tööjõud ja noorte spetsialis-tide vaba saadavus lähedal asuvast kutse hariduskeskusest. Võrru on siiani jäänud firma serverikeskus, mis kogu süsteemi toetab.

Kui tarkvaraarendust tehak-se Eestis, siis müüki korraldatakse Ameerikas seal loodud edasimüügi-firmade kaudu. Uku Järg ütleb, et eestlased on head tarkvaraarenda-jad, aga mitte müügimehed. Keegi ei teeks lepinguid Eesti päritolu firma-ga, kuna eestlased ei oska end maa-ilmas nii hästi müüa.

Lisaks ligi 500 autode edasi-müüjale USAs ja Kanadas on Mass-Media kampaaniaid teinud selliste-le suurtele gigantidele nagu Proc-ter & Gamble, General Motors, UPS, Puma, Disney Adventures (kampaa-nia Disneylandile) ja Celebrity Crui-ses.

Tulevikus on MassMedia oma-nikel plaan kasvatada Car-Mercial suureks reklaamiagentuuriks ja pakkuda firma tarkvara ka teistele edasimüüjatele. Ettevõte on viima-sel ajal pidanud nõu ka Brasiilia tu-rule sisenemiseks. Ennustuste ko-haselt võib Brasiiliast 2015. aas-taks saada maailma suuruselt kol-mas autoturg.

Toivo TänavSUU

Võrru on siiani jäänud firma serverikeskus, mis kogu süsteemi

toetab.

stseenid Car-Mercialiga tehtud reklaamvideotest.

Ärinõuanne nr

Kui valid panka, pööra tähelepanu laenuvõimekusele. Nordea on Põhjamaade suurima varade mahuga pank, aidates tagada Sinu äri stabiilse finantseerimise.

Kui valid panka, pööra tähelepanu laenuvõimekusele. Nordea on Põhjamaade suurima varade mahuga pank, aidates tagada Sinu äri stabiilse finantseerimise.

Sinu äri kodupank

Ülevaate Nordea ärikliendi teenustest ja pakkumistest leiad veebist www.nordea.eeTutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1773.

Jüri Kuusk, N

ordea suurkliendihaldur.

9

E-OSTUd

euroopa liidus ühtsed reeglidEuroopa Liidu riikides registreeri-tud e-poodidest ostes saab tarbija arvestada ühtsete reeglitega. Näi-teks võib liidu piires internetist kau-pa tellida, pelgamata tollimakse või lisakäibemaksu. Samuti on kindlaks määratud, millist teavet peab tarbija enne ostu saama – kirjalikult peab olema esitatud müüja nimi ja aad-ress, kauba või teenuse põhitun-nused ja hind (sealhulgas maksud ning hinna sisse arvestamata pos-tikulud), lepingust taganemise õi-gus, praktilised juhised taganemis-õiguse kasutamiseks jms.

ELi e-poodidest ostmise üks oluline eripära on seegi, et tarbi-jal on õigus vähemalt seitsme päe-va jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saa-da. Mõnes riigis on ostust loobumi-seks ette nähtud ka pikem aeg, näi-teks 14 päeva (nagu Eestis). Kauba tagasisaatmist selle aja jooksul ei pea tarbija kuidagi põhjendama. See võimalus on ostjale antud seetõttu, et interneti vahendusel ei ole kau-baga võimalik nii põhjalikult tutvu-da kui tavakaupluses ja seega võib juhtuda, et tellitud kaup inimesele ei sobigi.

Lisaks kehtib liiduüleselt nõue, et e-kaupleja peab tellimuse täit-

Kuigiteiseriigie-kaup-lusestostmineonime-lihtne,valitsebproblee-midetekkimiseltarbijapeassegadus.Kuhukaebusegapöörduda?Milliseriigiseadusedmindkaitsevad?Kasmulüldseonõigusi?

Piiriülesed e-ostud: lihtsad ja keerukad korraga

ma kokkulepitud ajal või vähemalt 30 päeva jooksul. Kui kaupleja ei suuda tähtajast kinni pidada, võib tarbija ostust loobuda ning raha ta-gasi nõuda.

tellitud kaup ei jõua kohale – mida teha?Kui teise ELi riigi e-poest ostetud kaup ei jõua kohale, saab nõu ja abi küsida Euroopa tarbijakaitsekes-kustest (ECC-keskused). Need kes-kused on olemas igas liikmesriigis ning spetsialiseerunud just piiri-üleste vaidluste lahendamisele. Ees-tis tegutseb selline keskus tarbija-kaitseameti juures ja kannab nime ELi tarbija nõustamiskeskus.

Viimasel ajal on Eesti inimesed üha sagedamini sattunud kimpu ka Hiina e-poodidega. On esinenud juhtumeid, kus tarbija pole poe kau-gest päritolust teadlik, sest veebileht näeb välja justkui mõni Suurbritan-nia või Saksamaa internetikauba-maja. Enamasti on selliste initsiden-tide puhul kaubaks iPhone’id, iPadid ja muu moodne tehnika.

Hiina e-poodidega tasub olla ettevaatlikHiina e-poodidest tellimisel tuleb tarbijal arvestada sellega, et kui ELis tehtud ostude korral võib kae-buse lahendamisel loota abile, siis

kolmandate riikide puhul jäävad tarbijakaitse käed lühikeseks. Seega tuleb ostjal endal olla hoolas ja ar-vestada ohumärkidega: suuresti alla turuhinna pakutavate tuntud kau-bamärkide toodete puhul on tavali-selt tegu pettusega ning kui e-pood palub raha üle kanda eraisiku arve-le või saata Western Unioni kaudu, on samuti suur tõenäosus, et luba-tud kaup jääb tulemata.

Kui tarbija otsustab siiski mõne Hiina e-poe kasuks, tuleb meeles pi-dada, et odavana tunduvale kauba-le võivad lisanduda mitmesugused maksud, sealhulgas tollimaks. Peale selle peaks uurima, kas tellitav kaup vastab Euroopa Liidus kehtestatud märgistusnõuetele. Kui kaubal nõu-tud märgistust pole, võib juhtuda, et see peetakse tollis kinni ja hiljem hävitatakse.

KRiSTina vaKSmaaELi tarbija nõustamiskeskuse

juhataja, tarbijakaitseamet

Suuresti alla turu hinna pakutavate tuntud

kaubamärkide toode-te puhul on tavaliselt

tegu pettusega.

10

SwEdbANK

Ettevõtlikkus on elustiil

swedbank toetab igati ette-võtluse arengut Eestis. Pa-kume mugavaid ja soodsaid

pangateenuseid, mis aitavad kõigi ettevõtete äril edeneda. Lisaks selle-le oleme algatanud mitmeid toetus-tegevusi, et kõik head ideed ellu är-kaksid. Nii süstib kooli noortesse ette võtluspisikut Junior Achieve-menti õpilasfirmade programm ning projekti „Noored kooli” raa-mes koolidesse saadetud noored, vahvad ja tegusad õpetajad. Sära-vamad noorte projektid leiavad ellu-viimiseks rahalist toetust program-mist „Tähed särama”.

Usun, et just need algatused aitavad suurendada ettevõtlus-aktiivsust ja kasvatavad heaolu meie ümber. Tublimaid, kes ettevõtluse välja kutse vastu võtnud, tunnusta-me noore ettevõtja auhinnaga Root-si äriauhindade konkursil. Teeme kõik, et ettevõtluspisik leviks ning oleme koondanud ettevõtlust toeta-vad projektid kokku märksõna alla „Ettevõtluse leviala”.

Kui tõuge äri alustamiseks on saadud, on pool võitu juba käes, kuid äri edenemiseks ja kasvami-seks vajab alustav ettevõte ka mu-gavaid pangateenuseid. Tuge läheb

tarvis enamasti kahel suunal: arvel-dused ja finantseerimine. Just see-tõttu pakume alustavale ettevõtja-le stardipaketti, mis aitab ettevõt-te käivitamise faasis arvelduste ku-lud madalal hoida, ning stardilae-nu, mis kiirendab ettevõtte arengut. Juba tegutsevale ettevõttele pakume Eesti esinduslikumat pangateenus-te assortiid kõigi ettevõtja vajadus-te rahuldamiseks.

Hoia sel kevadel ärikliendi in-ternetipanga avalehel silm peal. Val-mimas on ettevõtte infoportaal, mis pakub värsket infot, inspiratsiooni ja hüva nõu nii alustavale ettevõtja-le kui juba ennast tõestanud äride-le. Ettevõtte infoportaalist leiad pi-devalt uuenevaid majandusanalüü-se, ekspertide kommentaare, prak-tikute näpunäiteid ja efektiivseid tööriistu oma äri edukaks juhtimi-seks ning kasvatamiseks.

Kutsun kõiki ettevõtjaid pan-ga poole pöörduma, et oma ideid ellu viia. Swedbanki ärikliendi-konsultandid ja klienditoe töö-tajad on valmis Sind igati abista-ma. Sinu kõnet oodatakse telefo-nil 613 2222 või e-kirja aadressil ariklienditugi@swedbank.ee.

Ettevõteteisaaalustadailmasäravaideeta.Ideestüksiagaparakueipiisa.Tarvislähebteadmisi,julgust,pühendumist,tugevatmees-konda,rahajapaljumuudki.Ettevõtlikkusonelustiil,misaitabhakkamasaadakakeeruliselajal,ningmajandusteadlastesõnul(alustadesnäiteksJosephSchumpeterist)kamajanduskasvumootor.

ettevõtluse edenemiseks pakume:

STaRdiPaKETT alUSTavalE ETTEvõTjalE• internetipangas 6 kuud riigisisesed euromaksed ja Euroopa mak-

sed tasuta• deebetkaart 6 kuud kuuhooldustasuta• kaardimakseterminal 3 kuud tasuta• stardilaen koostöös KredExiga (alustavale või kuni 3 aastat te-

gutsenud ettevõtjale)• tasuta 100 visiitkaarti ja ettevõtte tempel ning 35% allahindlust

esimese ostu puhul (v.a tehnikatooted) kauplusest Officeday• Äripäeva tasuta ühe kuu tellimus

liiKUvalE ETTEvõTjalE• Sõlmides enne 30.06.2012 liisingulepingu koos kaskokindlustu-

sega, saad liisingu intressiga alates 2,49% + euribor.• Liisingulepinguga saad ka isikliku finantsnõustaja, kes aitab nii

liisingu kui ka kõigi teiste pangatoimingutega.• Eeliste pakett „Sinu auto heaks” koos kasulike soodustustega

äriasjade ajamiseks.

äRiKliEndi inTERnETiPanK ja ERiTi mUgav mobiiliPanK• vajalikud pangateenused käeulatuses• soodsad ja kiired pangasisesed maksed – enamik Sinu kliente ja

koostööpartnereid arveldavad just siin• maksete aktsepteerimine otse telefonist – kus tahes asud

Teenuseid pakuvad Swedbank AS, Swed-bank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu teenuste tingimustega kodulehel www.swedbank.ee/business, vajaduse kor-ral konsulteeri pangatöötajaga.

KaaREl aUSSwedbanki väikeettevõtete panganduse juht

SINU DIGIPOOD

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.05.2012 - 30.05.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks.TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee;TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee;VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee;PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

HP ProBook 4535s

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga!

HP ProBook arvutitega kaasa sülearvutikott!

• ekraan 15,6” LED • Intel Core i5-2450M protsessor • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafi ka • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,36 kg • SUSE Linux Enterprise 11 • aku tööaeg kuni 6 tundi• garantii 3 aastat

• ekraan 13,3” LED • Intel Core i3-2350M protsessor • DVD-kirjutaja• 4GB mälu • kiire 320GB kõvaketas + 3D DriveGuard • veebikaamera • kuni 1696MB Intel HD 3000 graafi ka • WiFi • 1xUSB 3.0 • 2xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2 kg • Windows 7 Home Premium 64 SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi• garantii 3 aastat

HP ProBook 4530s HP ProBook 4330s

16.32€

519.-48 kuud

kuumakse alates

699€

17.27€

549.-48 kuud

kuumakse alates

749€

-26% -27%

14.44€

459.-48 kuud

kuumakse alates

699€-34%

• ekraan 15,6” LED • AMD Dual-Core protsessor E2-3000M • 4GB mälu • kiire 500GB kõvaketas +3D DriveGuard kaitse • DVD-kirjutaja • kuni 2037MB AMD Radeon HD 6380G graafi ka • veebikaamera • Bluetooth 3.0 • WiFi • 1xUSB 3.0 • 3xUSB 2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,33 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

13

UURINg

uuringu tarvis küsitleti ligi 1500 ettevõtjat, analüüsi-ti, millega nad tegelevad

ning mis nende tegevust mõjutab. Väike- ja keskmise suurusega ette-võtted (VKEd) ehk kuni 249 tööta-jaga firmad on oma väiksuse tõttu kõikvõimalike väliste tegurite suh-tes haavatavamad. Majanduskriis räsis neid tublisti: aastatel 2008–2010 vähenes töökohtade arv sel-listes firmades ligi viiendiku võrra.

Pooled V K Edest on jätku-valt mikroettevõtted, kelle all mõistetakse tavaliselt kuni küm-ne töötajaga firmasid, kuid kel-lest paljud on nii-öelda ühe-mehefirmad. Suurenenud on ilma palgatöötajateta f irmade hulk.

Valdkondadest on kasvutren-dis ehitus (taas kord!), veondus ja side, vähem tegeletakse mõnevõr-ra üllatuslikult majutuse, toitlus-tuse ja äriteenustega. VKEde eluiga on lühenenud ja huvitaval kombel on need firmad suundunud linnast maale – suurem osa väikeettevõtete peakontoreid asub maal. Kaks kol-mandikku ettevõtetest nimetab end perefirmaks.

Müügitulu töötaja kohta on VKEdes suurem kui mikroettevõ-tetes. Ehkki eksportijate hulk on pisut tagasi tõmbunud, on ootused

Pisemadettevõttedkurdavadkõrgemaksukoormusejaarvetemaksmatajät-miseüle,laenavadjulgestirahaomalähedasteltningonkitsidkoolitamatöö-tajaid,selgubpoliitikauuringutekeskusePraxisvärskestuuringust.

Ettevõtlust kui elustiili pärsib kõrge maksukoormus

gevust kõrge maksukoormus (mis on probleemiks enam kui poolte-le VKEdest), turu leidmine, arvete maksmatajätmine klientide poolt ja finantsvahendite kättesaadavus, veidi vähemal määral olukord töö-turul. Mullu pidas tippspetsialis-ti leidmist keeruliseks 70 protsen-ti ettevõtjatest.

Oma tugevaimaks küljeks loe-vad VKEd häid suhteid kundede-ga. Peavalu tekitab veel konkurent-si toimimine: leitakse, et takistu-si seavad nii turuosaliste dikteeri-tud tingimused, monopoolsed ette-

9

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012 Praxis 2012

3. Ülevaade Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengust 2005-2010

Järgnevas peatükis antakse Statistikaameti andmete põhjal lühiülevaade Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumustest aastatel 2005–2010. Eesti arengut kõrvutatakse Eurostati andmetele tuginedes ka Euroopa Liidu andmetega. Vaatlusperioodi jooksul on majandus- ja ettevõtluskeskkond läbi teinud suured muutused, siirdudes hoogsa majanduskasvu etapist kiire majanduslanguse etappi ja seejärel uute oludega kohanemise faasi. Seetõttu on oluline jälgida, kuidas on ettevõtete struktuur ja majandusnäitajad sel perioodil muutunud.

3.1. Ettevõtete arvukuse ja struktuuri näitajad Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli Eestis 2010. aastal 100 216 ettevõtet, st äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat. VKEsid – ettevõtteid, kus töötab kuni 249 töötajat – on neist valdav osa, sest üle 249 töötajaga ettevõtteid oli 2010. aastal kokku vaid 149. Seega moodustavad VKEd kõigist ettevõtetest 99,9%. VKEd on ka kogu Euroopa Liidu ettevõtluse alustala – 2010. aastal olid ELi ettevõtetest 99,8% VKEd (Wymenga jt 2010). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna on see osakaal aastate jooksul mõnevõrra suurenenud, kuid püsinud küllaltki stabiilne.

Statistikaamet arvestab ettevõtete üldkogumi seas ka allkogumit, mida nimetatakse majanduslikult aktiivseteks ettevõteteks. Rahvusvahelise metoodika järgi on majanduslikult aktiivsed need ettevõtted, kelle juures töötab vähemalt üks töötaja või kes saab sissetulekut kaupade või teenuste müügist. Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 59 677, nendest 59 528 olid VKEd. Seega moodustasid majanduslikult aktiivsed VKEd 2009. aastal kõigist VKEdest 73%.

VKEde arvu iseloomustab kasvusuundumus, mis hoogustus 2009. aastaga võrreldes just 2010. aastal (joonis 3.1.1), mil lisandus 18 335 ettevõtet. Võrreldes 2005. aastaga oli ettevõtteid 2010. aastal 53 protsendipunkti rohkem.

Joonis 3.1.1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas.

60 715 65 194

70 833 75 972 77 747 81 732

100 067

41 300 44 672 50 526

55 952 58 694 59 500

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ette

võte

te a

rv

Aasta

VKEd Aktiivsed VKEd

9

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012 Praxis 2012

3. Ülevaade Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengust 2005-2010

Järgnevas peatükis antakse Statistikaameti andmete põhjal lühiülevaade Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumustest aastatel 2005–2010. Eesti arengut kõrvutatakse Eurostati andmetele tuginedes ka Euroopa Liidu andmetega. Vaatlusperioodi jooksul on majandus- ja ettevõtluskeskkond läbi teinud suured muutused, siirdudes hoogsa majanduskasvu etapist kiire majanduslanguse etappi ja seejärel uute oludega kohanemise faasi. Seetõttu on oluline jälgida, kuidas on ettevõtete struktuur ja majandusnäitajad sel perioodil muutunud.

3.1. Ettevõtete arvukuse ja struktuuri näitajad Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli Eestis 2010. aastal 100 216 ettevõtet, st äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat. VKEsid – ettevõtteid, kus töötab kuni 249 töötajat – on neist valdav osa, sest üle 249 töötajaga ettevõtteid oli 2010. aastal kokku vaid 149. Seega moodustavad VKEd kõigist ettevõtetest 99,9%. VKEd on ka kogu Euroopa Liidu ettevõtluse alustala – 2010. aastal olid ELi ettevõtetest 99,8% VKEd (Wymenga jt 2010). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna on see osakaal aastate jooksul mõnevõrra suurenenud, kuid püsinud küllaltki stabiilne.

Statistikaamet arvestab ettevõtete üldkogumi seas ka allkogumit, mida nimetatakse majanduslikult aktiivseteks ettevõteteks. Rahvusvahelise metoodika järgi on majanduslikult aktiivsed need ettevõtted, kelle juures töötab vähemalt üks töötaja või kes saab sissetulekut kaupade või teenuste müügist. Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 59 677, nendest 59 528 olid VKEd. Seega moodustasid majanduslikult aktiivsed VKEd 2009. aastal kõigist VKEdest 73%.

VKEde arvu iseloomustab kasvusuundumus, mis hoogustus 2009. aastaga võrreldes just 2010. aastal (joonis 3.1.1), mil lisandus 18 335 ettevõtet. Võrreldes 2005. aastaga oli ettevõtteid 2010. aastal 53 protsendipunkti rohkem.

Joonis 3.1.1. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arv aastatel 2005–2010

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas.

60 715 65 194

70 833 75 972 77 747 81 732

100 067

41 300 44 672 50 526

55 952 58 694 59 500

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ette

võte

te a

rv

Aasta

VKEd Aktiivsed VKEd

Allikas: statistikaamet, statistika andmebaas

Kaks kolmandikku ettevõtetest nimetab

end perefirmaks.

tuleviku müügile optimistlikud. Eks-pordivad eelkõige ettevõtted, kus on üle kümne töötaja. Eksport moodus-tab üle poole 40 protsendi ettevõte-te müügitulust. Peamine sihtturg on Soome (kuhu ekspordib pisut üle 60 protsendi VKEdest), järgneb Läti. Kasumit teenis 2010. aastal 69 prot-senti VKEdest.

Ettevõtjate arvates koormavad neid õigusaktid ja probleeme teki-tab liigne bürokraatia. Samas toob uuring esile, et reaalselt õiguskesk-kond ja asjaajamisreeglistik neile takistusi ei sea. Pigem pärsivad te-

UURINg

võtted ja kartellid kui ka õiguslikud piirangud.

Tööturul on lihttöölised moest minemas ning tippspetsialistid hin-da tõusmas. Uuring näitab, et aasta-tega on töötajate leidmine lihtsama-tele ametikohtadele hõlbustunud, kuid keskastme spetsialistide, teh-nikute ja tippspetsialistide leidmi-ne muutunud järjest keerulisemaks. VKEd küll näevad varasemast roh-kem vajadust oma töötajaid arenda-da, kuid tegelikult teevad seda hoo-pis harvemini kui varasematel aas-tatel. Kui näiteks 2008. aastal pol-nud kolmandik ettevõtjatest koolita-nud ühtki töötajat, siis mullu oli sel-liseid firmasid juba üle poole!

Ligi kolmandik VKEdest on kaa-sanud äritegevusse lisaraha. Selle-le on altimad töötleva tööstuse ette-võtted ja teenusesektorist majuta-jad, toitlustajad ja äriteenuse pak-kujad. Levinud on pangalaenud ja liisingud, kuid tähelepanuväärne on see, et senisest enam laenatakse ettevõtluse tarvis oma perekonnalt

või sõpradelt. Seda võimalust kasu-tavad aktiivsemalt mikroettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

Eestis tegutsevatest ettevõtetest on tervelt 99,9 protsenti VKEd. Ma-janduslikult aktiivsed on neist aas-tate lõikes keskmiselt 70 protsen-ti. VKEde roll Eesti majanduses on

väga suur. Majanduse lisandväärtu-sest moodustavad nad 76 protsenti, koguekspordist üle 75 protsendi ja erasektori tööhõivest 79 protsenti.

VKEde arengusuundade uurin-gut korraldatakse EASi tellimu-sel iga kolme aasta tagant alates 2002. aastast.

11

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused 2012 Praxis 2012

Tabel 3.1.1. Ettevõtete arv töötajate arvu järgi aastatel 2005–2010

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

250 ja enam Arv 167 168 179 187 201 177 149

% 0,3% 0,3% 0,3% 0,2% 0,3% 0,2% 0,1%

50–249 Arv 1273 1288 1323 1379 1376 1210 1088

% 2,1% 2,0% 1,9% 1,8% 1,8% 1,5% 1,1%

10–49 Arv 6301 6519 6901 7187 7137 6428 5551

% 10,3% 10,0% 9,7% 9,4% 9,2% 7,8% 5,5%

Vähem kui 10 Arv 53 141 57 387 62 609 67 406 69 234 74 094 93 428

% 87,3% 87,8% 88,2% 88,5% 88,8% 90,5% 93,2%

Kokku 60 882 65 362 71 012 76 159 77 948 81 909 100 216

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas.

Kui võrrelda Eesti VKEde struktuuri suuruse alusel Euroopa Liidu kõigi ettevõtete struktuuriga, ilmnevad mõned erinevused. Euroopa Liidus oli 2010. aastal vähem kui 10 töötajaga ettevõtete osakaal 92,3% ja 10–49 töötajaga ettevõtete osakaal 6,6% VKEdest (Wymenga jt 2010). Seega, võrreldes ELiga on VKEde osakaal Eestis mõnevõrra suurem, vähem kui 10 töötajaga ettevõtete osakaal veidi väiksem ning 10–49 töötajaga ettevõtete osakaal taas pisut kõrgem.

Statistikaameti andmetel töötas 2010. aastal VKEdes kokku 301 915 inimest ja suurettevõtetes 80 300 inimest. Seega on hõivatute osakaal VKEdes 79% (joonis 3.1.3). Ilmneb, et kuigi Eestis moodustavad VKEd ettevõtetest absoluutse enamuse, on neis töötavate inimeste osakaal on tuntavalt väiksem. ELi VKEdes töötas 2010. aastal 66,9% töötajatest (Wymenga jt 2010), mis on veidi väiksem näitaja kui Eestis. Ka selle näitaja põhjal on VKEdel kanda Eesti ettevõtluskeskkonnas majanduslikult mõnevõrra tähtsam roll kui ELis.

Joonis 3.1.3. Töötajate osakaal erineva suurusega ettevõtetes 2010. aastal

Allikas: Statistikaamet, statistika andmebaas.

Kuigi viimaste aastate majandusarengu tõttu on töötajate arv vähenenud (joonis 3.1.4), on VKEdes töötavate inimeste osakaal püsinud aastate jooksul samas suurusjärgus. Kõige olulisemad muutused on toimunud 1–9 töötajaga ettevõtetes, kus töötavate inimeste osakaal suurenes 2005. aasta 21%lt 2010. aastal 27%ni, ning 100–249 töötajaga ettevõtetes, kus töötavate inimeste osakaal vähenes samal ajavahemikul 16%lt 13%ni.

27%

11%

15% 12%

13%

21%

1–9

10–19

20–49

50–99

100–249

250 ja enam

ettevõtete arv töötajate arvu järgi aastatel 2055–2010

Allikas: statistikaamet, statistika andmebaas

Eestis tegutsevatest ettevõtetest on tervelt 99,9 protsenti VKEd.

Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja BaltimaaNordea Life & Pensions pakub Põhja- ja BaltimaaNordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaa-des terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei des terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei des terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötateeb rahvusvahelise haardega firmadele oma töötateeb rahvusvahelise haardega firmadele oma tööta-jate motivatsioonipaketi haldamise varasemast jate motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.

Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksuAlates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksu-soodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandjasoodustus ettevõtete poolt tehtavatele tööandja-pensioni sissemaksetele. pensioni sissemaksetele.

Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helistapanna – helista 1773 või vaata www.nordea.eevaata www.nordea.eevaata

Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast!

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeriTutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeripangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujakspangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaksEestis on Nordea Pensions Estonia AS.Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.