Kõrgharidusreformist ehk

Mis edasi juhtuma hakkab?

Eesti Õpilasesinduste Liit

Kõrgharidusreformi sisu

●Põhisisu:●tasuta õpe täiskoormusel õppivatele üliõpilastele alates 2013.aastast;●vajaduspõhised õppetoetused majanduslikes raskustes olevatele üliõpilastele.

Keda see puudutab?

●Avalik-õiguslikke ülikoole, riigi rakenduskõrgkoole ja Eesti

Infotehnoloogia Kolledžit●Alates 2013/2014.õppeaastal täiskoormusel õppima asuvad üliõpilasi

Keda see ei puuduta?

●Erakõrgkoolides õppivaid tudengeid*●Praegu õppivaid tudengeid** * Võivad luua tasuta õppekohti oma kuludega** Kuni 2015/2016. õppeaasta lõpuni. 2016/2017 õppeaasta algusest kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat ülikooli sisse astunud üliõpilastelesamasugused õppekulude hüvitamise nõuded nagu 2013. a sügisel sisseastunutele.

Õppekoormus: 4 tüüpi õppurid

●100% ja rohkem täitjad: õpivad tasuta●75%-100% täitjad: nimetatakse täiskoormusega

tudengiteks, kellelt kõrgkoolil on õigus küsida tegemata jäänud punktide eest raha

●50%-75% täitjad: nimetatakse osakoormuse tudengiteks, kellelt kõrgkoolil on õigus küsida kõigi EAP-de eest õppemaksu. Osakoormuse tudengid ei saa taotleda õppelaenu.

●Alla 50% täitjad: eksternid. Eksternid ei ole üliõpilased.

Sisseastumine (1)

●Seadus + kõrgkoolide oma kord●Kõrgkooli saavad alates 2013. a sügisest tasuta õppima asuda kõik sisseastujad, kes ületavad vastavad sisseastumisnõuded (edaspidi lävend), mille kool on erialale kehtestanud. ●Senised RE ja REV kohad kaovad eestikeelsetel õppekavadel ära.●Kõrgkool võib kehtestada erineva lävendi eelneva kvalifikatsiooni või erivajaduste alusel. Lävend peab olema koostatud objektiivsetel tingimustel ning olema eelnevalt avalikustatud.

Sisseastumine (2)

●Kui tudeng juba õpib kõrgkoolis ja soovib enda erialala, mõnele teisele erialale või teise kõrgkooli 2013. a sügisel sisse astuda, kehtivad ka talle eelpool kirjeldatud tingimused.●Ka osakoormusesse astudes tuleb ületada samasugune lävend nagu täiskoormuses samal erialal. Senine kord, kus tasulistele kohtadele sai madalama lävendiga, kaob ära.

Sisseastumine (3)

Õppemaksu maksmine sõltub õppeedukusest ehk edasijõudmisest õppekaval.

Kool kehtestab oma vastuvõtutingimused: seatakse lävendid, mille ületajad võetakse kõrgkooli õppima.

Õppekoormus (1)

●Täiskoormus 75-100%●Osakoormus 50-75%●Saab valida vaid esimesel semestril! Edapidi sõltub juba edasijõudmise edukusest.●Õppekulude hüvitamisel hinnatakse iga semestri lõpus, kas üliõpilane on täitnud algavaks semestriks õppekava kumulatiivselt 100% ulatuses, ehk 30 EAPd semestris või 60 EAPd aastas. Antud juhul on tegemist õppekava täies mahus täitmisega.

Õppekoormus (2)

●Juhul, kui üliõpilane täiskoormusel õppides ei soovi või ei suuda õppekava semestrite lõikes kumulatiivselt täies mahus täita, peab ta oma õppekulud täitmata ainepunktide eest osaliselt hüvitama.●Kumulatiivne = iga semester 30EAPd, aastas 60EAPd.

Õppekoormus (3)

●Juhul, kui I semestril täidab üliõpilane 32 EAPd ja järgmisel semestril 28 EAPd, on ta ikkagi kumulatiivselt õppekava täitnud, kuna aasta lõpuks on kogutud 60 EAPd. ●Kõige olulisem on 30 EAP täitmine esimesel semestril, kuna õppeteenustasu võib üliõpilaselt küsida semestripõhiselt.

Õppekoormus (4)

●Õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad ühe EAP kohta kehtestab Vabariigi Valitsus ja nende alusel kinnitab õppekulude osalise hüvitamise korra ning konkreetse hüvitamise määra kõrgkooli nõukogu.●Nõukogu võib kehtestada õppekoormuse nõudeks ka vähem kui 30 EAP-d semestris ehk luua tudengite jaoks soodsamad tingimused.

Õppekoormus (5)

●Seega, hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis üliõpilasel on vajaka ning õppeasutuse nõukogu kehtestatud korrast. Hüvitamise määrade seadmisel võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse seatud ülempiiri.●Ülempiiri ei ole õppeasutusel kohustus järgida osakoormusega või eksternõppurite puhul.

Õppekoormus (6)

●Osaline õppekulude hüvitamine õppekava mittetäitmisel ei puuduta keskmise, raske või sügava puudega isikuid või alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanemat või eestkostjat tingimusel, et üliõpilane õpib sama õppekava alusel.

Tasuline õpe? (1)

●Erakõrgkoolis●Osakoormusõppes valdavalt tasuline, kõrgkooli otsustada●Mitte-eestikeelsel õppekaval●Kõrgkooli määrata on õppemaksu suurus ja ka see, kas tasu küsitakse või mitte●Ülikoolil on õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist ka üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale.

Tasuline õpe? (2)

●Kõrgkool EI TOHI raha küsida tudengitelt, kes pole täitnud täiskoormust, kuid on 1) keskmise, raske või sügava puudega isik või2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja.

Välisriigis õppimine

●Kõrgkool ei tohi nõuda tudengilt õppekulude hüvitamist juhul, kui tudeng õpib vähemalt 3 kuud välismaa kõrgkoolis ja täidab seal nõutekohase miinimumi – 15 EAPd.●Kõrgkool ei tohi tudengilt raha küsida välismaal viibitud semestri ega sellele järgneva semestri eest. ●Välismaal õppimise korral pikeneb tudengi õppekava nominaalkestus iga semestri võrra, mille jooksul ta välisriigi õppeasutuses õppis.

Akadeemiline puhkus (1)

●Seaduses kirjas+ kõrgkooli korraga täpsustatud●Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel, kes astub kõrgkoolid alates 2013. a sügisest, õigus täita õppekava (st teha eksameid), välja arvatud juhul, kui ta on:●keskmise, raske või sügava puudega isik või●alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või●akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega.

Akadeemiline puhkus (2)

●Üldiselt võivad tudengid käia loenguid kuulamas ja õppetöös osaleda, kuid eksamite sooritamine pole seaduse järgi lubatud. Samas võib kõrgkool siiski anda tudengitele õiguse akadeemilise puhkuse ajal eksameid sooritada. ●Akadeemilist puhkust ei arvestata tudengi õpingute nominaalaja hulka.

Nominaalse õppeaja pikenemine

●Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.

Tasuta õppimise hulk

●Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. ●Tasuta saab õppida samal tasemel kaks korda juhul kui on eelnevalt tasuta õpitud vähem kui poole nominaalkestusest (3st aastast vähem kui 1,5 a).●Uuesti saab tasuta õppida ist BA puhul 3x3a ja MA puhul 2x2 a möödumisel lõpetamisest

Vajaduspõhised õppetoetused (1)

●Mõeldud 100%lt õppekava täitvatele tudengitele, kel majanduslikud raskused●Sissetulek peab jääma alla suhtelist vaesuspiiri ühe inimese kohta perekonnas (alla 280 euro). ●Toetus on kolmeastmeline: ●kuni 70 eurot per pereliige = 220 eurot toetust●70,01 – 140 eurot per pereliige = 135 eurot toetust●140,01 – 280 eurot per pereliige = 75 eurot toetust●Üle 280-eurose sissetulekuga toetust ei saa.

Vajaduspõhised õppetoetused (2)

●Vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka●Üliõpilane seotakse vanematega 24. eluaastani (v.a kui tal on laps/ta on abielus).●Lähtub eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmetest

Vajaduspõhised õppetoetused (3)

●Perekond = vanemad, õed-vennad●Perekonna keskmise sissetuleku arvestamisel liidetakse üliõpilase ja tema perekonna kõigi liikmete tulud ning jagatakse saadud summa üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga. ●Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel ei koostata pingerida ning kõigil tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus vajaduspõhist õppetoetust taotledes seda saada.

Vajaduspõhised õppetoetused (4)

●Senine õppetoetuste süsteem jääb kehtima vaid kutseõppeasutuste õpilaste puhul, kes asuvad õppima alates 2013/2014 õppeaastast. ●Taotlemisega tegeleb keskselt riigiasutus, see süsteem on väljatöötamisel

Vajaduspõhised õppetoetused (5)

●Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased ei taotle ega saa vajaduspõhist õppetoetust. Nende jaoks jääb kehtima senine õppetoetuste kord ning nad saavad senistel alustel taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust üldjuhul oma õppekava nominaalkestuse ulatuses.

Stipendiumid ja õppelaen

●Stipendiumisüsteemi ei ole loodud●Õppelaenu süsteemi ei ole reformitud

Õppelaenu taotlemine (1)

●Täiskoormusel õppimine●Kahe käendaja olemasolu või kinnisvara tagatisena●Kuni 1917,35 eurot õppeaastas ●Tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud peale lõpetamist, v.a juhul, kui asud enne aasta möödumist uuesti õppima. ●Laenu tagasimaksmiseks on aega kaks korda nii palju, kui pikk on olnud õpiaeg õppekava järgi, kuid mitte üle 20 aasta.

Õppelaenu taotlemine (2)

●Kui õppeasutus või inimene ise teatab pangale, et õpingud on lõpetanud või katkestatud, saadetakse 45 päeva jooksul alates õppeasutuse lõpetamisest või õppeasutusest muul põhjusel lahkumisest graafiku õppelaenu tagasimaksete kohta.

Õppelaenu taotlemine (3)

●Kui õpingud jäävad mingil põhjusel pooleli, tuleb laen tagasi maksta pooleteisekordse tegeliku õpiaja vältel, kuid mitte alla kuue kuu jooksul.

Õppelaenu tagasimaksmise maksepuhkus ja soodustused

●Õppelaenu põhiosa tagasimaksmise saad peatada kuni oma lapse kolmeaastaseks saamiseni (tingimusel, et lapse teine vanem ei ole samal alusel juba õppelaenu maksepuhkust saanud), samuti ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks.●Maksepuhkuse ajal maksab intressi riik.