ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2319 8. september 2012 asutatud detsember 1947

Twenty three years ago on 23rdAugust 1989 the ‘Baltic Way’ (BaltiKett) linked the Baltic States. Morethan a million people joined handsto create a 600km long chainstretching from Vilnius, throughRiga to Tallinn. UNESCOrecognises the Baltic Way as anitem of documentary heritage ofexceptional value. The eventcoincided with the 50th anniversaryof the Molotov-Ribbentrop pactbetween the USSR and Germany,which effectively sealed the fate ofthe Baltic States after World War 2.As in past years, London basedLithuanians organised a commem-oration event in Hyde Park onSaturday 25th August. The weatherwas forbidding - a delugeaccompanied by rumbles of thunderand streaks of lightning - surely nota fateful portent from the east? Butthis did not prevent a score of hardysouls, mainly young Lithuanians,from recognising the journey to re-independence of the Baltic States.Also present were the Latvianambassador and two Estonians ofdifferent generations, one havinggrown up in London, the other amore recent arrival.

After some short addresses and thesinging of the Baltic Way song -“Ärgake Baltimaad” (Baltic Statesawaken) some people remained tosample a soggy picnic, whilst othersbid farewell till next year.

More support is needed from all threecommunities for this historicallysignificant event, which should beaddressed by the appropriateorganisations including the BalticCouncil in Great Britain.Toomas Ojasoo, Chairman, Association ofEstonians in Great Britain.

President Toomas Hendrik Ilves jaolümpiavõitja Gerd Kanter kohtusid13. augustil Briti armee HeadleyCourti taastusravikeskuses ravilviibiva kuue Afganistanis raskeltvigastada saanud Eesti kaitse-väelasega.Sõdurid rääkisid kohtumisel, etoleks ideaalne, kui ka Eestis olekssamal tasemel rehabilitatsiooni-keskus, et taastusravile ei tulekssõita Inglismaale. „Saaks kaühiskonna suhtumise Eestisselliseks nagu siin Inglismaal on,siis oleks juba pool teed käidud,"lisas üks noormeestest.

President Ilves avaldas pärastkohtumist heameelt, et koostöös britisõjaväega on meie poistel sellisedvõimalused end ravida. Ilves nentis,et ka Eesti saab oma veterani-poliitikat parandada, ja lisas, etkaitseministeeriumis sellega praeguka tegeletakse.Gerd Kanter ütles, et peab noormehisangariteks. „Kui mina võitlensentimeetrite ja võidu peale, siisnemad on Eesti riigi eest hoopisrohkem ohverdanud," rääkis Kanter,kes kiitis noormeeste positiivsetmeelestatust, kuna nad püüdlevaduuesti jalule saamise poole.Delfi.ee; Presidendi kantselei

C E LE B R A T I ON OF T HE ‘B A LT I C W A Y ’

Eesti juurtega lapsed kohtuvadInglismaal suvelaagris

Mitukümmend Eesti juurtega last viibib Inglismaaltraditsioonilises eestlaste suvelaagris, et õppidaeesti keelt ja kultuuri.Laager on saareriigis mudilaste ja noorukitesuvevaheaja üks osa juba 1949. aastast. 63.Maarjamaa juurtega laste laagris on 40 last, täpseltsama palju kui esimeses laagris, vahendas"Aktuaalne kaamera".Teisiti on vaid see, et peale Suurbritannias elavatelaste on viis rüblikut ja noorukit kohale sõitnudEestist ja viis Saksamaalt. Lisaks on laagerkärbunud neljalt nädalalt ühele. Kuid samaks onjäänud suvepuhkuse õilis eesmärk - õpetada eestikeelt ja kultuuri.Lastelaager toimub Kesk-Inglismaal põldude vahelmajas, kus harjutatakse rahvatantsu ja eesti laule.Lisaks lahutavad 6-16-aastaste laste meeltspordimängud, ujumine ja kunstitunnid. KasvatajaReet Järviku sõnul ei ole laagrilistel aega ühtegiminutit niisama istuda.

"Hommikuti on enamikus eesti keele tunnidnendele, kes eesti keelt peavad õppima. Need, kestulevad Eestist, õpivad inglise keelt. Ja siis me kõikaitame üksteist," kirjeldas ta.Laagri omapära on veel see, et lapsed soovivad igasuvi tagasi tulla ja nii kasvavad paljudestlaagrilistest välja kasvatajad. Seetõttu on laagriskahe lapse kohta üks kasvataja."Kui ma esimest korda tulin, olin kuus aastat vana,ja nüüd ma olen juba olnud kasvataja kümmeaastat, nii et ma alati tulen tagasi, sest see on nagusuur perekond," rääkis Laura Bekeris-Key.Neljandat korda Eestist Inglismaale laagrissesõitnud 12-aastase Leini sõnul toovad teda tagasitoredad kasvatajad ja sõbrannad, kellegaräägitakse mõlemat keelt. "Tavaliselt räägimeinglise keelt, aga hästi harva tuleb, kui me Eestikeelt räägime," ütles ta.Laupäeval saavad laagrilaste tantsu- ja lauluoskusihinnata teised Inglismaa eestlased, kui lapsedesinevad suurel eestlaste rahvapeol.Anna Gavronski, ETV “Aktuaalne Kaamera”. 15. august

PRESIDENT ILVES JA GERD KANTERKÜLASTASID VIGASTATUD EESTI SÕDUREID

Rahvapeo ametlik kontserdiosa algastraditsioonilise lippude sissetoomisega‘Kaunistagem Eesti kojad’ helide saatel.Vaadates laagris viibinud noori lipukandjaidkaunites rahvariietes tõi mõnelegi jubaalgusest peale pisara silma.Eesti suursaatkonna asejuhi Karmen Lausitervitus meenutas Inglismaa eestlaste pikkasuvepäeva traditsiooni ja ka Eestitaasiseseisvumise 21. aastapäeva.Järgnesid Inglismaa Eestlaste Ühingu (IEÜ)esimehe Toomas Ojasoo avasõna ning

EELK konsistooriumiliikme Virge James’isüdamlik ja soe palvus.Siis saabus lavale suur jarõõmus laagriliste perekaunites eesti rahvarõivaistraditsiooniliseks saanud‘Kungla rahva’ helidesaatel. Lava täitus pea 60isikuga s.t. lastega janende kasvatajatega.Laagrikoor laulis terve ridahuvitavaid laule julgesti javõimsalt. Vahepealesitatud üksikud lasteettekanded olid kõik hästiesitatud ja kõrgel tasemel.

Laule juhatas Karin Blakeley ja saatisAlexander Edwards. Esimene osa lõppesUntsakate poolt kuulsaks tehtud hoogsalauluga “Röövlilugu.”Peale lühikest vaheaega algas kontserditeine osa tervitusega EÜSL (Eesti ÜhiskondSaksa Liitvabariigis) esinaise Maie Kisis-Vainumäe poolt, kes oli vaevaks võtnud sõitaSaksamaalt Rahvapeole. Ta mainis kuisüdant soojendav oli näha juba neljandateestlaste põlvkonda ikka hoidmas eesti meeltja kultuuri Suurbritannias.

Järgmisena oli oodata esinejaid Eestimaalt- nimelt Viljandi Gypsy Jazz bändi, miskoosneb viiest noorest muusikust, kes onkõik lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia.Andekad muusikud esitasid viis pala, millehulgas olid Raimond Valgre ‘Sa ütled mullepäikene’ ja ‘Puhkus Viljandis’. Publik nautisväga ansambli esinemist. Lõpuks tuli lavaleühendkoor (laagrikoor, Viljandi Gypsy Jazzning teised lauljad) ja võimsalt kõlas 2011noorte laulupeol esitatud ‘Rahu’.Ühendkoor laulis veel kaks laulu koospublikuga – ‘Sauna taga’ ja ‘Paunverepolka.’Kontsertosa lõppes IES Tuleviku esinaiseKarin Blakeley lõppsõnaga, kus ta tänaslaagri kasvatajaid, lapsi, esinejaid ja kõiki,kes olid kaasa aidanud Rahvapeo edukalekordaminekule.Rutati kohe õue vaatama rahvatantsu japeab ütlema, et sel aastal olirahvatantsujuhi Ly Toomi koreograafia eritivaimustav ja originaalne eriti poiste‘Pulgatantsu’ suhtes, mis tõi naeratuseigaühe näole. Noored tantsisid rõõmsalt jamoodustasid ilusa pildi rohelisel murul.Varsti algasid saalis ühislaulud, mida saatisvilunud akkordionimängija Peter Sheldon.Laulud lõid ühise meele saali ja oli kena

näha ka terve rida lauljaid pillimehe kõrval,kes tõmbasid pubikut kaasa. Vahepealkülastati laagrilaste kunstitöö näitust japrooviti õnne ka loteriidega.Kuna õhtu oli nii ilus ja soe ja publik tahtisveel ilusat ilma nautida, esitas ViljandiGypsy Jazz esimese õhtuse seti õues. Külloli kena suvisel õhtul nautida andekaid jazzimuusikuid klaasi veini juures koossõpradega! Hiljem võttis aga asi hoogujuurde kui Viljandi Gypsy Jazz mängisedasi saalis ja meelitas rahvasttantsupõrandale – ei puudunud kavaimukas Karulaane jenka ühistants, midatehti entusiastlikult kaasa. Vahepeal tantsitika eesti rahvatantse Alexander Edwardsisaatel, mida noored laagrilised eritinautisid. Õhtu kestis edasi disko tantsugaja kuulsin, et viimased tantsulõvid japidulised lahkusid alles 5.45 hommikul! Oliikka üks tore ja korralik eesti pidu!Suur tänu kõikidele, kes aitasid kaasa peoheale kordaminekule! Nii IEÜ kui ka IESTuleviku liikmed olid teinud väga palju töödja juba kuude viisi valmistunud sellekspäevaks. Suure töö tulemuseks oli agasaalitäis rahvast, kes nautisid ja kiitsid sedailusat päeva.Reet Järvik

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. september 2012

Arthur Sepp tähistas 2. septembril 90.sünnipäeva. Ta sündis Kaarma vallasSaaremaal.

Arthur, kes 1947. aastal DP laagristLübeckist esialgu Kanadasse pidi elamaminema, otsustas viimasel hetkel ümber, etminna Londoni. Esialgu oli põgenikel raske- töökohtadeks olid põgenikele määratudtekstiilitööstus, talutööd ja telliskivivabrik.Kolme aasta möödudes oli Arthur aga vaba.Inseneriks õppinud Arthur leidis ruttumetallialase töö ning 1955. aastal oli Arthurilja tema abikaasa Helbel võimalik soetadaoma maja.Arthur külastas 1948. aastal Londoniolümpiamänge. Kuna sõda oli alleslõppenud, olid tolle aja olümpiamängudväga tagasihoidlikud. Arthur käis ka sellesuve olümpiamängudel võrkpallivõistlustvaatamas. "Vaatasin Itaalia-Poola mängu.Võrkpall on ajaga muutunud palju

meelelahutuslikumaks," meenutab Arthur,kes on olnud elu aeg võrkpallispetsialist. Tameenutab, et kui ta siia elama tuli, etteadnud võrkpallist siin keegi midagi."Mängisime siin nii, et nöör oli lihtsalt üleväljaku tõmmatud," meenutab Arthur.Lisaks võrkpallile on Arthuri suureks hobikskellade kogumine ja parandamine - nii tõidkikõik tuttavad oma kellad just tema kätte. Takogus on üle 200 kella! delfi.eeArthur oli Londoni Eesti Seltsi esimeesaastatel 1997 kuni 1999 ja ka 2003. aastalanti talle üle Eesti Vabariigi Valgetäheteenetemärk V klass kauaaegse töö eesteestluse hoidjana Inglismaal.Eesti Hääles - september 1972“2. septembril saab Londonis 50. a. vanaksLondoni Eesti sporditoimkonna esimeesArthur Sepp, keda kõik Londoni eestlasedtunnevad kui alati abivalmist inimest, kesmöödunud Ülemaailmasetel Eesti PäevadelKanadas esindas spordi alal ka Inglismaaeestlasi. A.Sepp on tuntud meile ka agararahvatantsijana, mõned aastad tagasiLondoni üritusel esinenud meestelaulukvartetti liikmena ja on isegi mõneslavastuses kaasa mänginud.Juubilar on Londonis veel „Estonians”nimelise võrkpalli klubi manazeriks, miskuulub Inglismaa klubide 1-sse diviise ja onsõprusvahekorras Pariisi, Bristoli,Amsterdami, Berliini ja Rooma võrkpallimeeskondadega, kelledega on aastatejooksul peetud palju sõprusmänge.Sõbrad ja tuttavad lähedalt ja kaugeltsoovivad A.Sepale palju õnne ja nooruslikuenergia edasikestmist“.Ilmar Anson

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna andmetelelab Eestis kokku 150 saja-aastast või vanemat inimest, Eestivanim inimene on 107-aastane Harjumaal elav naine. 107.eluaasta piiri on ületanud ka üksLääne-Virumaal elav naine. Eestivanim mees on 105-aastane Ida-Virumaa elanik.

106-aastaseid inimesielab Eestis üks;105-a 2;104-a 6;103-a 12;102-a 30;101-a 39 ning 100-a 58.Üle 100-a inimestest on22 mehed ja 128 naised.

Enim 100. eluaasta piiriületanud inimesi onHarjumaal - 49. Hiiumaal eiela ühtegi üle 100. eluaastapiiri ületanud inimest.Maria Orutalu, (29.juuli 1903 - 3. veeb 2012)kes elas 108 aastaseksRaplas oli eesti pikaealine.

E E S T I V A N I M I N I M E N E O N H A R J U M A A LE L A V 1 0 7 - A A S T A N E N A I N E

Kallid lugejad,Minu septembrikuu teemaks on seekordpuuviljad ja marjad. Eks mul ole see jubaveres nagu paljudel eestlastel, et marju,puuvilju, aedvilju jms ei tohi mingil juhulraisata! Ma kohe pean neid korjama jakuidagi ära kasutama! Kui vaatan mõnikordkuidas naabrite aias õunad või muudpuuviljad vedelevad maas ja hakkavadmädanema tundub see mulle suure patuna!Sel aastal algas see kõik juba juulikuus kuiavastasin ema aias eriti rikkalikumustasõstra saagi! Ühe hommikuga

korjasin suure ämbritäie marju, millestkeetsin mustasõstramoosi. Kui esimesedploomid valmisid meie aias, hakkasin kohekeetma ploomimoosi ja ploomi tšatnit! Siisvalmisid kollased ploomid ja küpsetasinnendest kohe ploomikooki (retsept onsiinjuures – väga maitsev ja lihtnevalmistada). Ploomidest kavatsen veelmoosi ja tšatnit keeta ning nüüd hakkavadõunad ka juba küpseks saama. Kahjuks eiole mul aega enam rohkem kirjutada –ploomid ja õunad ootavad ……..Ilusat sügise algust soovides!Reet Järvik, Toimetaja

T O I M E T A J A V E E R G

R E T S E P T

Hea ja kodune ploomikookAntud suurusega vormis tuleb ilus jakohev kook, kõrguseks 4 cm. Ilmselt võibkasutada ka veidi suuremat ahjuplaati,ent siis tuleb kook õhem.Kogus: 20 tkKoostis:

· 500 g küpseid ploomeTainas:

· 2 tk suurt muna· 250 g suhkrut (3 dl)· 1 tl vanilje suhkrut· 4 dl keefiri või hapupiima (mina

tarvitasin kreeka jogurtit)· 100 g sulatatud võid või· mahedamaitselist õli· 350 g nisujahu· 3 tl küpsetuspulbrit

Kaunistamiseks:· pärlsuhkrut

Valmistamine:Poolita ploomid, eemalda kivid ning lõikaploomid neljaks sektoriks.Sulata või, lase jahtuda.Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks.Sega õrnalt juurde hapupiim ja sulavõi. Segajuurde küpsetuspulbriga segatud jahu.Kalla küpsetuspaberiga voorderdatud 24x32cm ahjuplaadile, laota peale ploomid ningpuista peale pärlsuhkrut.Küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit, kunikook on pealt kaunilt kuldne. (Kui küpsetadkooki ahjuplaadil, siis valmib see veidikiiremini.)Lõika kook nelinurkadeks.

Allikas: nami-nami retseptikogu

Viibisin Kotkajärvel viimati 1984.a. skautideMaailmalaagris vahetult enne ESTO-tTorontos ja ootasin nüüd põnevusegavõimalust kogeda, mis sellest ajast oli tuttavja mis oli uus ja ootamatu. Kuna MÜkäesoleva aasta peateemaks tänavu oli„Üleilmne Eesti“, siis olin kutsutud loengutpidama oma viimaste aastate kogemustestja teadmistest, tegeledes Eesti Haridus- jateadusministeeriumis rahvuskaaslastegavälismaal.Võtsin oma nooruses osa mitmest Metroost(MÜ Rootsis) ja ka Meest-ist (MÜ Eestis)Käärikul 1989, nii et olin enam-vähem kursisMÜ tegevuste ja sihtidega, mis mulle omalajal andsid palju inspiratsiooni, teadmisi jatutvusi.Tänavune MÜ toimus ajavahemikul 19.-26.august 2012, kus mul tuli pidada avaloeng.Püüdsin anda ülevaatliku kirjelduseväliseestluse tekkest, väliseesti kogu-kondade tegevustest, erinevustest jamuredest mitmel mandril. Katsusin kanäidata kuidas välis- ja kodueestlased onolnud ja saavad olema teineteisele abiks jakasuks. Üheks eelduseks on siiski, etsuhtlemine ja infovahetus muutub veelgielavamaks.MÜ loengud olid enamasti väga huvitavad jaheal tasemel. Mitmed teemad olid jubatuttavad – nagu Enn Raudsepa kirjeldusMontreali eesti kogukonna arengust. Mõnedloengud imponeerisid oma originaalsuse jateabetihedusega, nagu keeleteadlaseIndrek Parki loeng keelte erinevustest ja –üks Skype loojatest – Jaan Tallinna loengtehisintellekti võimalustest ja ohtudest. Eritiviimane pani meie ajud töötama täistuuridel.See loeng oli äärmiselt huvitav aga kapingutav.Huvitavaid kirjanduse loenguid esitasidEesti Kirjandusmuuseumi direktor JanikaKronberg (Karl Ristikivi looming) jakirjandusteadlane Sirje Kiin (Ivar Ivaskielutöö). Keeleteadlane Lea Kreinin rääkiseestlastest Shotimaal ja Eesti kultuurieksporti tutvustasid efektiivselt Eestisuursaadik Ameerikas Marina Kaljurand jaKultuuriministeeriumi asekantsler Anne-LyReimaa. Eesti kaitseväe struktuurist rääkisleitnant Markus Alliksaar, õigusteadusestadvokaat Mart Pikkov ja Toronto EestiÜhispanga tegevusest Peeter Einola. Omasuuri kogemusi jagas „lühikestevahemärkustena“ tihti MÜ asutaja professorOlev Träss.Oli tore MÜ-s kohata igas vanusesosavõtjaid ja lõpuõhtul näha eri gruppideetteasteid – laulude, mängude, luuletuste jarahvatantsude esitamisi. MÜ 2012 tõi mindtagasi oma nooruse tegevustele ja olenselle üle väga tänulik MÜ arvukatelekorraldajatele, eriti aga üldjuhtidele MaimuMölder ja Toomas Merilo.Aho Rebas

Head õpetajad!Käesoleval õppeaastal astub I klassi13 780 Eesti last, neist ligikaudu 580välismaal. Kui viimastel aastatel on Eestiskooliteed alustavate laste arv stabiilsenapüsinud, siis välismaal on nende hulkpidevalt kasvanud. Iga riigi jaoks on tähtis,et selle inimesed ei unusta kodust eemalelades oma emakeelt. Mõistame kõik, etemakeele õpetamine, õppimine jaalalhoidmine välismaal nõuab lisatööd jaohvreid, kuid võime olla uhked ja tänulikud,et leidub töökaid inimesi, kes loovad eestikoole ja lasteaedu ning seisavad emakeeleja eestikeelse hariduse eest ka Eestistkaugemal.Viimase aasta jooksul avati eesti koolidBrüsselis ja Dublinis, loomisel on eestilasteaiad Helsingis ja Turus, eesti keeleõpetus taaselustati Connecticutis ja SanFranciscos. On heameel, et jätkub neideesti lapsi, kellele meie emakeelt õpetada– näiteks Stockholmi Eesti Koolis õpibeesti keelt sel õppeaastal rekordarv õpilasi– 193.Eesti keelt on mõtet õppida ja õpetada siis,kui sellega on järgnevas elus midagi pealehakata. 25. augustil ilmus Eesti ajakirjan-duses uudis, mis teavitas võrguentsüklo-peedia Vikipeedia 100 000. eestikeelseartikli loomisest. Kevadel anti väljapraeguseks kolmanda trükini jõudnud eestikeele etümoloogiasõnaraamat, hiljutipunktkirja käsiraamat; laiendatud onkeeletehnoloogia saavutuste kasutamistigapäevaelus. Kõik need eesti keelearendamiseks tehtud teod näitavad eestikeele jätkusuutlikkust ning eestlaste huvioma emakeele vastu, Eesti ühiskonnaarengut demokraatlikkuse ja suuremamõistmise suunas. Loodetavastisoodustavad need teod ka eesti keeleõpetamist ja õppimist välismaal. Soovimeteile edu ja õnnitleme uue õppeaasta puhul!Haridus- ja Teadusministeeriumi keele-osakond

Mati on „The Old Swan“ kõrtsi omanik, Earls Bartonis, Northamptoni lähedal. Ta vendEnn on naitleja – ta esines BBCs ‘Lucky Jim’ komöödias ja teeb ‘voice-overs’ The XFactorile.Küsisime Mati käest 8 lühikest küsimust:Kumb maitseb paremini - kas Viru Valgevõi Vana Tallinn? Viru ValgeMis on su lemmikud inglise õlled?

London Pride ja BroadsideSült või soolaheeringad? Ei kumbki! Parema meelega söön

marineeritud heeringaidEesti leib või inglise sai?

Kolos Ukraina leibIvo Linna või Cliff Richard? ChopinKumb on parem naitleja Enn Reitel võiHugh Grant? Hugh GrantToomas Hendrik Ilves või DavidCameron? David CameronHobuste hasartmäng või pokkerimäng? Hobuste hasartmängKui juhtute olema Northamptoni lähedal, soovitame kind-lasti Mati kõrtsi külastada!

A R T H U R S E P P 9 0

L Ü H I I N T E R V J U U M A T I R E I T E L I G A .

OH KODUMAAOh kodumaa,oh kodumaa,kuis mulle meenud sa.

Su poole hingkui eksind l indküll tahaks lennata.

Ja sinu muldsu päiksekuldon minu mõttemaa.

Kui eksind l indsu poole hingküll ihkab lennata!

Kodumaalt lahkumisemälestuseks – sept 1944

METSAÜLIKOOLKOTKAJÄRVEL KANADAS

U U S Õ P P E A A S T A

8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

Mulle meeldis laager väga aga seda ma juba arvasinette. Mis mulle eriti meeldis oli lipu püüdmise mängvõi ujumine koos sõpradega. Söök oli ka enamuseshea ja ma leidsin palju uusi sõpru. Mis mulle aga eritiei meeldinud oli laulmine ja tantsimine.

Das Camp hat sehr viel Spaß gemacht aber ich hatteauch nichts anderes erwartet. Was Spaß gemachthat war z.B. ‘Capture the Flag’ oder das gemeinsameSchwimmen mit Freunden. Das Essen hat auch(meistens) gut geschmeckt und ich habe viele neueFreunde gefunden. Das einzige was mir nicht so vielSpaß gemacht hat war das Singen und Tanzen.

See laager on äge sellepärast, et see on eestlaste jainglaste laager. Hommikul me õpime kas inglise keeltvõi eesti keelt. Teine tund on laulmine. Kolmas tundon kunstitöö ja peale lõunat on mängud ja ujumine.Kõige toredam on, et ujumine on vabalt. Täitsa lõpuson rahvatants. Õpetajad on ka väga toredad. Söögidon väga maitsvad. See on äge! Kui saan, tulenkindlasti järgmisel aastal uuesti.

Sattusin siia laagrisse oma ema sõbranna kaudu. Siinlaagris me mängime, me õpime, laulame ja teemekunsti. Kirjutan nüüd oma päevast. Hommikul ärkameüles, siis peseme hambad ja varsti ongihommikusöögi aeg käes. Peale seda lähemetubadesse ja peame need korda tegeme. Siis lähemetundidesse ja peale tunde saame minna sööma ja siiskommipoodi. Peale seda algavad mängud ning pealeseda saab minna kas ujuma või vibu laskma. Leidsinendale uusi sõpru ja mulle meeldis kõige rohkem vibulasta ja ujuda.

Erinevad aktsendid on jube lahedad – eriti Bradfordioma! Olen nüüd kolmandat korda siin ja hakkan varstiaru saama! Vibu laskmine on väga tore aga kahjuksma seda üldse ei oska!

Laager on väga tore koht, kus saab laulda, tantsida,meisterdada ja eesti keelt õppida. Saab uusi sõpruleida ja vanadega iga aasta uuesti kokku saada.

Väga toredad Inglismaa eestlased panid mindkaasmaalastesse paremini suhtuma.

This was my third year at camp. The thing I lovemost about camp is that there are so many funpeople to be with and the activities are also reallyenjoyable. The food is very nice and yummy. I justlove the pasta here! My favourite activity isdefinitely archery because it brings out everyone’scompetitive side.

Camp is amazing! The people are really kind. Theleaders look after us well and help us when we havea question or don’t know what to do. It is reallyenergetic! We have games every evening, we goswimming every day and we do traditional Estoniandancing.

Mulle meeldib kõige rohkemmeisterdada triibulist lepatriinut!

This is my fourth time at camp. I love it herebecause there are lots of fun and lovely people. Ilike the leaders because they don’t force you to doeverything and they are all very nice. I especiallylike to play games like crab football and dodgeball. Ihave met lots of friends again. The food isexcellent and I especially like the toast and cereal.I enjoy all the activities but I especially LOVEswimming! I also like singing and dancing although Ialways get a shorter partner! NOT FAIR!

Although the programme which involved singing,dancing, learning Estonian, playing different gameswas really good, the best thing was meeting all thedifferent people from different countries. Ienjoyed it very much and I am looking forward todoing it all again.

A great place for children and adults alike to makefriends for years to come. Also a great way to getinto Estonian culture and way of living.

I like coming back to camp to meet new Estoniansfrom different countries.

I like all the different people from around theworld and making things in art.

The camp was sooo.. funny and I enjoyed playingCapture the Flag. The swimming and archery werefun and the food was also pretty decent.

It’s a good time to make new friends and reunitewith old friends. It’s totally radical!

LASTE SUVELAAGER 2012

LAAGRIS OLI TORE OLLA!Loe lähedamalt nii laste kui ka

kasvatajate kommentaare!

Nii tore oli, etsel aastal tuli kokku palju lapsi Eestist,

Saksamaalt ja Inglismaalt. Laager oli väga sõbralik -kõik said üksteisega hästi läbi ja ma loodan, et iga laps

tahab järgmisel aastal tagasi tulla.Laura Bekeris Key

8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 6

Tulevik members and friends participated inand helped to organise the 2012 England-Estonian Summer Camp, which took place lastweek and was a great success. Children fromall over GB, as well as from Estonia andGermany, took part, giving the summer campan international flavour. The camp, which is inits 63rd year, has gained in popularity, with 40campers attending this year, taking part inactivities such as Estonian singing, dancingand language.In recognition of the continuing work that theGB Estonians undertake in preserving theculture and traditions of the homeland, thecamp was featured on Estonian televisionchannel, ETV, last week, as part of their mainnews bulletin, Aktuaalne Kaamera. Inhighlighting the existence of the summer campto Estonian citizens, the broadcast helped tomake all the hard work that went intoorganising the camp, which culminated in theGB Estonians' main annual event, Rahvapidu,worthwhile. Laura Bekeris KeyThe video is available to watch for a limited time athttp://etv.err.ee/index.php?033468&id=49848(footage of the camp begins at 12 mins 43).

ANGLO-ESTONIAN SUMMER CAMPFEATURES ON ESTONIA'S ETV! Suvelaagri kasvatajate nimeltänan kõiki lapsi Eestist, Inglismaalt ja

Saksamaalt, kes võtsid osa suve-laagrist2012. Noored olid alati abivalmis ja rõõmsadja vanematel on põhjust uhkust tunda omalaste üle. Meile kõigile oli suureks auks, et

saime nendega töötada.Kristy Sheldon – laagrijuht

Viljandi Gypsy Jazz CollectiveHelps Rahvapidu Go With A Swing

On Saturday 18th August 2012, one of themost important events in the GB Estoniansocial calendar, Rahvapidu, took place, andthe Tulevik organisation played a key role,along with the Association of Estonians inGreat Britain, in organising the event.

Performances from attendees at the GBEstonian Children's Summer Camp, whichtook place during the preceding week, werecentral to the programme, as well as threesets from Viljandi Gypsy Jazz Collective, agroup of five young musicians from Estoniawhose musical influences include Estonianjazz composers and international jazz greats.

The event was well attended, with all seatsat Catthorpe Manor's Swedish Hall beingfilled. The audience was treated to a two-partconcert at lunchtime, followed by a nationalfolk dancing display outdoors by the summercamp children, Tulevik members andmembers of the Irish-Estonian dance group,“Iirised”. The party continued until dawn, withmusic from Viljandi Gypsy Jazz, who playedboth indoors and outdoors, interspersed bytraditional Estonian music played byAlexander Edwards, both of whichencouraged audience members on to thedance floor and which were followed by adisco.

Thanks to our guests, as well as to all whoattended and to those who worked hard tomake the event a success. See you in 2013!

Laura Bekeris Key

Neljapäeva pärastlõunal toimus Catthorpe’i mõisas keerulineaaretemäng ja igale kasvatajale oli määratud näitleja roll. Lapsedpidid lahendama, kes oli varas ja ka kindlaks tegema mida varastati.Mäng kestis mitu tundi ja nalja ning naeru oli palju. Kas tunneteisikuid nendel piltidel …….?!

Oli vägalahe eesti keeles rääkida

väikeste lastega, isegi minu eesti keelläks paremaks! Ootan juba praegu

järgmist kokkusaamist!Eimi Kajando-Clifford

K a s v a t a j a d a a r e t e m ä n g u k o s t ü ü m i d e s

K i r i k u õ p e t a j a R i t a R e d f e a t h e rp e a b l a s t e l e j u t l u s t

Politsei arreteerib kahtlast isikut

I had another brilliant week at camp this year. Itwas great to have so many new kids! I learntsome great new Estonian songs and dances :)Jessica Kull

Suve-laager oli jälle väga tore - nagu

alati! Nii palju oli teha iga päev oli lihtsalthommikust õhtuni tegevusest tulvil. Lapsed jakasvatajad alati töötavad ja mängivad koos

naeruga - just see teeb selle nädala niieriliseks. Ly Toom

Olen olnudjuba palju aastaid lastelaagri

kasvataja. See on suur vastutus aga mulon olnud suureks rõõmuks hoolitseda lasteeest ja neid õpetada. Kasvatajad saavad oma

vahel väga hästi läbi, kuna tunneme jubaüksteist nii kaua.

Karin Blakeley

"Lastelaageroli fantastiline - palju lapsi

Inglismaalt, Eestist ja Saksamaalt. Rõõm olinäha kuidas lapsed said omal vahel nii hästi läbi;keegi ei nurisenud, igaüks lõi kõiges kaasa. Mina

ootan juba järgmist aastat!"Astrid Edwards

8.00 Äratus8.30 Hommikusöök9.15 Tubade koristamine9.30 Eesti/inglise keel või kunstitöö10.30 Vaheaeg11.00 Laulmine12.00 Eesti/inglise keel või kunstitöö13.00 Lõuna14.00 Rahvatants

15.00 Kommipood15.15 Mängud16.00 Ujumine või vibu laskmine17.30 Õhtusöök18.30 Mängud ja seltskondlik koosviibimine20.30 Laagriliste kokkutulek21.00 Väikesed (kuni 12. a) – magama22.00 Suured – magama22.30 Kasvatajate koosolek

LASTE SUVELAAGRI PÄEVAKAVA

The varied timetable kept the campers engaged. The children producedsome brilliant artwork to enhance the excellent choice of songs. Thedancing was spectacular and the campers worked well together to producea brilliant concert. The young leaders were an asset to the smooth runningof the camp. Dolli Reitel

This year was my 17thcamp and as usual, I lovedevery minute of it! Thenumbers have been thehighest they have been fora long time, and althoughit's hard work, I hope theunique atmosphere ofEstonian Summer Camplasts for...well...forever!"Alexander Edwards

Camp was really good this year. It was my first year as a full leaderand I loved it. All the children had a great time and we're well-behaved, friendly and helpful. I think summer camp helps to teachthem manners and to have respect for themselves and others aswell as educating them about their Estonian heritage. See you nextyear! Jade Hogg

8. september 2012 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

S P O R T -

Järgmine artikkel ilmus hiljuti EestiPäevalehes Rootsis.Eesti Päevalehe (EPL) veergudelüleskerkinud arutelu väliseesti raamatutesaatusest väärib tähelepanu, sest küsimuson aktuaalne.Tegelikult on välismaailmas ilmunudraamatuid Eestisse saadetud juba pikemataega. Omades sel alal teatud kogemusi,püüan neid lugejatega jagada, sest vahelon hea teada, kuidas olukorrad tegelikultvälja näevad.Kui taasvabanemise käigus avati Eestiskahe suure raamatakogu juures, TartuLinna Keskraamatukogus ja AkadeemilisesRaamatukogus Tallinnas välis-eestikirjanduse osakonnad, saatsid mõlemadasutused soovinimekirju üle maailma laiali.Nimekirjade põhjal varustas RootsiEestlaste Liidu (REL) büroo neidraamatute, ajalehtede ja ajakirjadega, midameie väikesse Kultuurarhiivi oli kõrvalepandud ja mis otseselt rootsieestlastetegevust ei puudutanud.Kui nüüd generatsioonide vahetuse tõttuollakse sunnitud riiuleid ühel või teiselpõhjusel tühjendama ja raamatustest niiöelda „lahti saama”, on REL’iarhiivkomisjon jätkanud raamatuteEestisse saatmist, nüüd juba eestikultuurpärandi päästmise eesmärgil.Ühtlasi on see eestlaskonna huvidestöötamine, mis on REL’i üks olulisemaidülesandeid.Muidugi tuleb teada, kuhu saata. Eestis onväliseesti kirjandusel kindel lugejaskond.Suuremad raamatukogud on kahtlematahästi varustatud, kuid jätkuvalt otsitakseväiksemate kirjastuste väljaandeid jaharuldaseks muutunud raamatuid. Kapisemate asulate raamatukogud näitavadhuvi, kui mitte kõige välismaal ilmunuvastu, siis vähemalt soovitakse omakandikirjanike töid, lähiajalugu käsitlevaidteoseid ja mälestusraamatuid, olgu see mismaakonnas tahes.Eestlased on lugeja rahvas jaraamatukogusid Eestis palju. Eestiraamatukogude võrgustik on mõeldavaltmaailma tihedamaid (loomulikultrahvaarvuga võrreldes). Vikipeedia järgi onEestis 1176 raamatukogu, neist 573 rahvaraamatukogu, piltlikult öeldes –raamatukogu peaaegu igas külas. Pealeselle on 523 kooli raamatukogu ning 80eriala- ja teadus raamatukogu.Raamatukogusid varustab raamatutegaEesti Hoiu raamatukogu Tallinnas,asukohaga Suur-Sõjamäe 44a. Seepärastolemegi viimastel kordadel saaatnudväliseesti kirjandust, ka Eestis väljaantudraamatuid Hoiu raamatukogule, sest neilon raamatukogude soovinimekirjad. Sagelion tegemist laenutamise tagajärjellagunenud raamatute uuendamisega.Kuid väliseesti raamatud on hinnatud kapaljudes teistes paikades, seal, kusinimestel on igav, on aega lugeda, olgu seevanadekodus, sõjaväeüksuses võivanglas. Ühe raamatusaadetise suunasREL Eesti piirivalvele, kes need jaotasEesti-Läti piiripunktide vahel. Sellistespaikades eelistatakse sagelimeelelahutuslikku kirjandust, ei panda kapahaks, kui poolesajandi-tagusel teosel onlehed koltunud, nagu teame kirjastus „Orto”teostest. Kogemuste põhjal on „Orto”tõlkekirjandus, eriti romantilisedarmastuslood ja põnevad seiklusroomanid,paljudele maiuspalaks.

Eestis leidub hulgaliselt ka eraisikuid-kirjandushuvilisi, kes täiendavad omaisiklikke raamatukogusid väliseestikirjandusega, mis on olnud raskestikättesaadav, enamikule tundmatu. Samutiei tohi unustada koole, kus vajatakseajalugu käsitlevaid teosed ja palju muudkäsiraamatutena ja õpilastelelugemisvaraks.

Väliseesti suuremad kirjastused „Orto” jaEesti Kirjanike Kooperatiiv, kasutasid nnkirjandusklubi süsteemi, kusjuures klubiliikmed sidusid end lubadusega ilmunudraamatud välja osta. „Ortol” näiteksõnnestus EV 30. aastapäevaks 1948värvata 5000 lugejat üle maailma. Seetõttusisaldavad inimeste isiklikudraamatukogud neidsamu raamatuid.Ollaksegi mures – mis nendega teha?Eelpool öeldu põhjal – ärge mingil juhulvisake neid prahina konteinerisse, erandiksehk päriselt lagunenud köited

Toon näite ühest „Orto” teosest, midakasutatakse Eesti gümnaasiumideskohustusliku lugemisvarana – AntonHansen Tammsaare „Tõde ja õiguse” viisosa. Eestis ilmus teos nõukogude ajal, oliüks loetavamaid teoseid. Kuid nüüdseks onavastatud, et väljaandes on tugevaidkärpeid, tsensor on sealt eemaldanud kõik,mida peeti režiimile kahjulikuks. AndresLaur andis Tammsaare „Tõde ja õiguse”viis osa välja Vadstenas „Orto” kirjastusel1946-48 omariikluse ajal ilmunud väljaandepõhjal. Järelikult on see originaaltekstkärpimata kujul. Tulemus: kõik Eestigümnaasiumid otsivad „Tõde ja õiguse”Orto väljaannet tikutulega.

Laskumata praktilisesse küsimustesse,kuidas raamatuid Eestisse transportida jakuhu, soovitan isiklikke initsiatiive, eestituttavatega ühendust pidamist. Nõu võibanda Rootsi Eestlaste Liidu keelekomisjon,kes on võtnud väliseesti raamatutepäästmise enda tegevuskavva, kaarhiivikomisjon on jätkuvalt nõus raamatuidvahendama.Mai Raud-Pähn. REL arhiivkomisjoni liige

Inglismaa Eestlaste Ühingult on ka küsitudmida teha vanade raamatutega. Olemenõu andnud, et mitte ära visata tähtsamaidteoseid näiteks „Tõde ja Õigus”,„Kalevipoeg”, jne. 1980 ja 1990-atelaastatel saadeti raamatud Eesti raamatu-kogudele; tänu Are Helbemäe töö-kolleegidele, oli võimalik neid saata Norralaevastiku firma kaudu odavalt kodumaale.Nüüd enam ei ole seda võimalust ja praeguei ole kusagil hoida raamatuid laos, midasaaks tulevikus Eestisse saata.

Suurbritannias on eesti raamatukogud –Bradfordi Eesti Kodus, Leicesteri EestiMajas, Londoni Eesti Seltsil ja GlasgowÜlikoolis. Suurem jagu Orto ja EestiKirjanike Kooperatiivi raamatutest on jubanendes kogudes olemas aga palun võtkenendega ühendust kui soovite annetadaraamatuid.

Bradfordi Eesti Kodu, 8 Clifton Villas,Bradford, BD8 7BY - 01274 544221Leicesteri Eesti Maja, 366 Fosse RoadNorth, Leicester, LE3 5RS - 0116 251 6727Londoni Eesti Selts, c/o 18 ChepstowVillas, London W11 2RB -info@londonieestiselts.co.ukLea Kreinin, Central & East EuropeanStudies, Glasgow University, 8-9 LilybankGardens, Glasgow, G12 8RZ.Lea.Kreinin@glasgow.ac.uk

Emakeele keeleseltsi toimkond võttis juulialguses vastu kolm olulist õigekirjajaotsust.

Muudatused puudutavad nii suure javäikese algustähe kasutamist, kokku- jalahkukirjutamist kui ka sidekriipsukasutamist.

Kui varem võis ajaloosündmusi kirjutadakas läbivalt suure tähega, kasutadasuurtähte esimeses sõnas võipuhtakujulise nimetusena kirjutada kõiksõnad väikse algustähega, välja arvatudnimed, siis edaspidi võib ajaloosünd-mused, ajastud jms nimetused kirjutatadaväikese algustähega, välja arvatud neissisalduvad nimed: „külm sõda”, „jüriööülestõus”, „lahesõda”, „vabadussõda”,„teine maailmasõda”, „Tartu rahu”.

Teine otsus puudutas määrsõnadekokku- ja lahkukirjutamist. Nüüd võibkirjutada kokku määrsõnaühendeid, midajuba pikka aega on tegelikult kokkukirjutatud, kuid mis seni olid koolitöös vead.Sõnadeks, mida edaspidi võib kokkukirjutada, on „kasvõi” (enne kas või),„justnagu” (just nagu), „justnimelt” (justnimelt), „kuitahes” (kui tahes), „mistahes”(mis tahes).

Leebemaks muutus ka sõna „võib-olla”kirjutus – varem nõutud sidekriips poleenam kohustuslik ja lubatud onkokkukirjutus ka ilma selleta (võibolla).

Oluline on ka tähele panna, et varemkehtinud põhimõtete järgi kirjutamist eiloeta uuele reeglile üleminekul veaks.

epl

K A S „ O R T O ” R A A M A T U D O N I G A N E N U D ? K E E L E U U E N D U S E D

Koosolek peeti Londoni Eesti Majas 24.juunil 2012. Koosolekut juhataja olikomitee esinaine Piret Randam japrotokollija Terry Shields.Eelmisest juhatusest jäid edasi Piret jaTerry ning Ida Lemsalu (laekur). Valitikaks uut juhatuse liiget - pr. Sirje Jaanija pr. Reet Maran.Aasta jooksul anti rahalist toetust niimitmetele isikutele kui kaorganisatsioonidele. Kaheksalevanadekodus või haiglas viibivalevanemale isikule annetati £80 isikupealt ja kahele maksti kinni Eesti Hääleaastatellimus

Organisatsioone toetati järgmiste summadega:Haapsalu Lastekodu £400Eesti Kool Londonis £100Eesti Laste suvelaager £100Eesti Hääl £100

Aasta jooksul korraldati lõunaid koos loteriiga, midatoetati kaasmaalaste poolt rohkearvuliseosavõtuga. Tulevaste lõunade kuupäevad on EestiHääle tagaleheküljel.Kui tunnete kedagi, kes viibib vanadekodus võihaiglas ja kellel oleks abi vaja, palume teatada pr.Ida Lemsalule (tel: 0208 893 3816)Palju tänu kõigile, kes komiteed on aasta jooksultoetanud.EAK Londonis

EESTI ABISTAMISE KOMITEE AASTAKOOSOLEK 2012

K E R G E J Õ U S T I KOlümpia kettaheite pronksmedali võitjalGerd Kanteril on olnud tihe programmpeale võistlust Londonis. Tagasi minnesEestisse ta võitis 18. augustil Kadriorustaadionil kaheksanda Eesti meistritiitlikettaheites 65.02-ga. Teisele kohale tuliAleksander Tammert 62.11, ja kolmandaksMärt Israel 61.56.19 augustil, osales ta Varssavis ja saiteise koha. Võidu võttis kodupublikurõõmuks Piotr Malachowski, kes heitisparimal katsel 65.53. Kanter tunnistas, etväike väsimus on sees, ja heitis 63.92.20. august. Kolme päeva jooksulkolmanda võistluse pidanud Kanter saiAustrias Linzi õhtumiitingul esikoha 65.22-ga. Kanterile pakkus tihedat konkurentsiHispaaniat esindav Frank Casanas, kespiirdus vaid 14 sentimeetrit viletsamatulemusega 65.08. Kolmandaks tuli brittLawrence Okoye 64.25,23. augustil Teemantliiga etapilLausanne`is sai võidu Kanter. Parimalkatsel heitis ta ketta 65.79. Teisel kohal tuliLawrence Okoye (65.27) ja kolmandaksFrank Casanas (65.24).Järgmisel Teemantliiga etapil 26. augustilBirminghamis võitis Londoni kuldmedalistRobert Harting, heites 66.64. Gerd Kantersai 65.79-ga teise koha. Kolmas kohtkuulus leedulasele Virgilius Aleknale65.63-ga.Pärast võistlust ütles Kanter „Siin lõi seeväsimus kõige rohkem välja. KuiLausanne’is oli enesetunne veel enam-vähem, siis nüüd tundsin, et jalad on ikkapäris tühjad, ehkki tehnika polnudki vastkõige hullem. Minimaalse eesmärgi täitsinära, teise koha sain kätte. KaotasinHartingule vähem kui meetriga, aga kui

arvestada, kui palju ma viimastel päevadelvõistelnud olen, siis võib päris rahulejääda!”T E N N I SEesti parim meestennisist Jürgen Zopp on13. august avaldatud maailma edetabelisrekordilisel 75. kohal. Eelmise nädalagavõrreldes tõusis eestlane lausa seitsekohta.Sel aastal on ta jõudnud ka paarkümmendaastat tagasi esisajasse kuulunud AndresVõsandiga võrreldavale tasemele. Võsandiparim edetabelikoht oli 1980-ndatel 81.Eesti parimaks meestennisistiks on agailmselt kahtlusteta siiani 1960-ndatel ja1970-ndatel maailma tippu kuulunudToomas Leius.US Openil 28ndal augustil Eesti meestetennise esireket Jürgen Zopp pääsesavaringist edasi. Ta alistas maailmaedetabelis 33. kohal oleva usbeki DenisIstomini 3:6, 6:3, 6:3, 7:5, võttes suureslämmi turniirilt oma karjääri esimesevõidu. Matš kestis kaks tundi ja 33 minutit.Teises ringis kaotas Zopp tšehhile TomasBerdych’Ile, asetatud nr 6, 1-6; 4-6; 2-6.Kaia Kanepi on 20. august avaldatud uuesWTA edetabelis tõusnud karjäärikõrgeimale kohale. Venelannast VeraZvonarjovast möödunud Kanepi asub nüüd15. positsioonil. Maailma edetabelis poleükski eestlane kunagi varem nii kõrgelolnud. Kanepi pole edetabelis tõusmiseksise viimasel ajal suurt midagi teinud, kunavaevleb juba üle kuu aja vigastuste küüsis.Ta ka loobus mängimast US Openil, kuidpeaks Kanepi esimene vigastusjärgneturniir peaks aset leidma septembri keskelLõuna-Koreas, Seoulis.Anett Kontaveit tõusis kolm kohta ja onnüüd 478. tabelireal.

T A G A S I V A A T E DEesti Hääles - 15. a tagasi 26. sept 1997Uus kirikuõpetaja Londonis.Pühapäeva 21. septembri kodumaalt lahkumiseja lõikuspüha jumalateenistuse Londonis pidaskoguduse uus õpetaja Lagle Heinla.Õpetaja Lagle Heinla teenis Londoni kogudustpraktikandina möödunud talvel ja saabus tagasi

Londoni möödunud nädalal, et hakatakogudust teenima.Lagle Heinla sooritas oma lõpueksamidTallinna konsistooriumi juures tänavujuunis. Ta ordineeriti täisõiguslikuksõpetajaks Tallinna Toomkirikus 9.septembril 1997

Eesti Hääles - 20. a tagasi 23. okt 19925. oktoobril esimest korda kokku tulnud EVRiigikogu valis oma esimesel istungil Eestipresidendiks Lennart Meri (63), kes senioli Eesti suursaadik Soomes.Lennart Meri poolt hääletas 59 Riigikoguliiget, tema konkurent, senini

Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel sai31 häält. Üldse hääletas 100 liiget, 10sedelit tunnistati kehtetuks.Riigikogu esimeheks valiti Ülo Nugis jaaseesimeesteks said ERSP liige TunneKelam (50 häält) ja “Rahvarinde” juhtEdgar Savisaar (41 häält).

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 8. september 2012

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £22 aastaks; välismaale £26. Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12); Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond; Müügikuulutused - £3 sm veerul

Tšeki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: info@eestihaal.co.ukPrinted by Spotcolour, Sunleigh Road, Alperton, Middx. HA0 4LY

E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D

M I H K L I - J A V I I N A K U UTähtpäevad17. september 1991 Eesti võeti vastu ÜRO liikmeks21. september 1217 Madisepäev; Paala lahing, Lembitu langes22. september 1944 Tallinna vallutamine28. september 1994 „Estonia“ laevahukk29. september MihklipäevEesti Hääl soovib sünnipäeva lasteleõnne9. september Tiiu Ojasoo10. september Toomas Ojasoo15. september Erich Naur16. september Nora Morley-Fletcher17. september Lya Leppik19. september Reeta Knispel20. september Laine Gornik22. september Elmar Jänes (juubilar)23. september Tiina Kõiv25. september Tiina Metsmaa-Petersons25. september Helle Unnuk26. september K Veelma27. september Vello Vahter27. september Eha Veebel29. september Tiina Sanfourche29. september Linda Silber1. oktoober Igor Linberg

2. oktoober Leida Kao7. oktoober Verner Vahter8. oktoober Heikki Lomp10. oktoober Leili Meenov13. oktoober Ede StevensonEesti Hääl soovib õnne Kaljo ja BettyKleesmale kuldpulma aastapäevaks 29.septembril.Sündinud9. september 1960 Urmas Sisask18. september 1910 Bernard Kangro18. september 1959 Margus Laidre20. september 1778 Gottlieb von Bellinghausen22. september 1907 Viida Juse23. september 1851 K A Hermann24. september 1872 Jaan Teemant25. september 1910 Artur Rinne29. september 1936 Tiiu Reissar1. oktoober 1956 Andrus Ansip2. oktoober 1916 Asta Willmann5. oktoober 1877 Kindral Arthur Lossmann7. oktoober 1913 Raimond Valgre7. oktoober 1920 Kalju Lepik11. oktoober 1894 Julius Kuperjanov

Lahkus meie armas isa

FERDINAND PUURMANsünd: 31.10.1924 Rakveressurn: 06.08.2012 Leicesteris

Mälestavad leinastütar Ellen

ja elukaaslane Steve

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY.

Tel: 01274 544221laup. 22. september - kell 15:00

Põhja-Inglismaa koguduseperekonnaõhtu. Jumalateenistus

(teenib õp. Valdo Lust)Ettekanded ja kohvilaud.Olete kõik väga oodatud!

6. oktoober - Sõdurite õhtu.27. oktoober - “Halloween” ja

seltskondlik koosviibimine.22. detsember - Jõulupidu

ABISTAMISE KOMITEELONDONIS

kutsub teid Eesti Majja Londonispeale suve puhkust ja palub teielahket osavõttu lõunasöögist

pühapäeval 23. septembril, kell13:00 kus saate jälle maitstaeestipärast toitu ja vestelda

sõpradega.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-avanustele tasuta). Osavõtustpalutakse teatada pr. IdaLemsalule - 020 8893 3816Toimub ka loterii ja annetusedloterii võitudeks on oodatud.Lastele mängunurk avatud.Järgmised lõunad toimuvad 21.oktoobril; 18. novembril jaJõululõuna 9. detsembrilEesti Maja Londonis, 18 ChepstowVillas, London W11 2RB

LEICESTERI EESTI MAJA366 Fosse Road North, Leicester, LE3 5RS

Tel: 0116 251 6727

20. oktoober, kell 17:00 - EestiMaja aastapäev

15. detsember - JõulupiduBaar on avatud reedeti 18.00 kuni22.00 ja pühapäeviti 12.00 kuni 15.00.Müügil: Saaremaa Viin (0,5l) £12.50,Viru Valge (0,5l) £12.50 , Vana Tallinn(0,5l) £12.50.

Inglismaa Eestlaste Ühingu65. aastapäeva tähistamine

24. novemberLeicesteri Eesti Majas

Esineb Reet Kromel ja naiskvartett

Armast sõpra

FERDINAND PUURMAN’imälestavad

Laine GornikPerekond Toom

Perekond SheldonElli, Nelli, Erich ja FoxyAugust ja Diana TederRichard ja Laine perega

Maie LaasbergLinda SilberHilla Vares

Heino SalumetsAstrid EdwardsReet ja Toomas

Kauaaegset koguduse esimeestFERDINAND PUURMAN’i

mälestabEELK Kesk-Inglismaa Kogudus

†

Endist juhatuse liigetFERDINAND PUURMAN’i

mälestabLeicesteri Eesti Majajuhatus ja liikmeskond

†

Lahkus lugupeetudFERDINAND PUURMAN

Mälestavad leinasHendrik ja Inge Rääk

Hiljuti lahkus hea sõberJAAN SAARE

(1927-2012)Mälestavad leinas

Hendrik ja Inge Rääk

Eesti Elu (Kanada)Olga Meyer *15.01.18 Emmastes; † 10.05 TorontosHarold Kivi *17.12.32 Kuressaares; † 10.05 TorontosErna Vainola (Maripuu) *15.01.18 Emmastes; † 10.05Johannes Reinoja *7.12.19 Raplas; † 16.05 TorontosHilja Saaret *15.09.12 Tallinnas; † 23.06 TorontosIllar Lipson *4.01.20 Pärnus; † 1.07 TorontosPeet Saaret *5.11.42 Tallinnas; † 5.07 TorontosArnold Randla *26.04.24 Tartus; † 7.07 TorontosLydia Tori (Rebane) *8.12.18 Valgas; † 27.07 TorontosHilja Kütt (Juudas) *18.03.14 Puhjas; † 14.05 Briti KolumbiasKonstantin Rannaoja *10.11.16 Lihulas; † 14.05 Briti KolumbiasHenn Paabo *31.01.28 Tartus; † 20.06 OttawasFelix Kivikink *30.04.23; † 26.06Erich Rebas *21.10.19 Tallinnas; † 26.06 QuebecisLoora Leinveer *18.03.14 Hiiumaal; † 27.06 OntariosBernhard Jostman *10.01.18 Narva-Jõesuus; † 10.07 NiagarasHarri Nurmse *31.10.17; † 29.07Friida Teng (Laur) *22.04.21 Hiiumaal; † 29.07 B.K.Helmi Kajaste (Truuvert) *21.03.28 Saaremaal; † 1.08 OntariosLeida Kitsas *19.01.14; † 18.08Toomas Metsala *18.11.26 Nõmmel; † 16.08 TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Alvi Martin (Tammets) *27.5.13 Albu vallas; † 22.06 NewJerseysMelosina Härm (Kirotaja) *15.03.21 Navis; † 1.07 IllinoisOlaf Ratnik *31.10.30 Tartus; † 13.06 KaliforniasAlo Vaher *19.05.34 Tartus; † 12.07 OregonisLinda Vallaste *27.09.17 Tallinnas; † 16.07 New YorgisNelly Kask *23.11.23 Petseris; † 29.07 FloridasMiriam Ederma *10.08.28; † 4.08Laine Parik *6.07.25 Paldiskis; † 10.08 KaliforniasEesti Päevaleht (Rootsi)Verner Saartock *28.1.28 Muhus; † 1.05 SödertäljesMeeme Peets *27.06.23; † 29.06Artur Liikane *12.02.21 Virumaal; † 9.08 HalmstadisHulda Veidemann *15.05.22 Tallinnas; † 22.07 StockholmisMeie Kodu (Austraalia)Harald Sarapuu *12.02.22 Tallinnas; † 13.05 Gold CoastisKarl Olup *12.12.22 Sargveres; † 3.06 SydneysErmilda Kiviste *24.09.19 Tallinnas; † 30.06 SydneysHelmut Karl Karusoo *28.01.19; † 3.07Ilo Kull *23.03.25 Vaimastveres; † 11.07 ConcordisMalle Malkus (Paabo) *7.06.30 Tartus; † 18.07 SydneysEduard Madissoo *6.07.27; † 18.07Aino Poom *23.06.09 Tallinnas; † 23.07 Melbourneis

Leinateated teiste eesti ajalehtedest

†

†

IES TULEVIKAastakava 2012-13

Kokkutulekud Catthorpeis9-11. november - peakoosolek8-10. märts17-19. mai - Tuleviku aastapäev11-18. august - Lastelaager17. august - Rahvapidu

“Young Ba l t i c Ta len t”A concert featuring musicians from theBaltic States studying in London takesplace on Sunday, 28th October at the

Royal Academy of Music.Organised by the Baltic Council

in Great Britain

pühap. 23. september, kell 14.30.Kesk-Inglismaa koguduse Jumala-teenistus. Teenib õp. Valdo Lust

L E I C E S T E R I E E S T I M A J A O T S I B M A J A H O I D J A T

Surnud9. september 1975 Karl Eerme10. september 1995 Salme Ekbaum25. september 1980 Marie Under25. september 1944 Johan Pitka1. oktoober 1942 Ants PiipMälestame Inglismaal lahkunud10. september 1985 Ernst Öpik16. september 1992 Albert Zirk

†

Leicesteri Eesti Maja otsib alatesnovembrist majahoidjat, kes hoiaks korrasklubi ruumid, organiseeriks baari töödnädalavahetustel ning kes tehtava töötundide eest nädalas (20 tundi) saabkasutada tasuta korterit samas majas.Otsime usaldatavat isikut, kellel on koge-musi kas majahoidjana või baaripidajana.The Leicester Estonian House is seeking acaretaker/barperson from Novemberonwards. In return for accommodation onsite, the successful candidate will beexpected to contribute 20 hours per weektowards looking after the property and

operating the bar. Opening hours areFriday evenings and Sunday lunchtimes,with some functions on Saturdays. Thereare also other users of the premises onweekdays.Info saamiseks palun pöörduda Marju Põllupoole (marjupold@yahoo.co.uk) ehkLeicesteri Eesti Maja Facebooki leheküljekaudu. Samuti võib ühendust võtta otseLeicesteri Eesti Majaga, 366 Fosse RoadNorth, Leicester. LE3 5RS. Oodatakseavaldusi koos CV-ga.Further details from Marju Põld via theLeicester Estonian House Facebook page.

Järgmine Eesti Hääl ilmub13. oktoobril

Kaastööd ja kuulutused palumehiljemalt

4. oktoobriksEesti Hääle väljasaatjad ja abilised:Asta Rank, Adelies Beermann, EndlaHopkins, Leida Laumets, Ida Lemsalu,Artur Sepp. Korrektuur: Tiina Kõiv.

“ I l m a tes tam end i ta ”Viimase kolme kuu jooksul onteatatud Inglismaa EestlasteÜhingule, et kolm vanemapõlvkonna eestlast siin maal onsurnud ilma testamendita. Ühel leitisugulasi Eestis, kuid teistel ei oleleitud pärijaid ja pärandus läheb selletõttu Briti riigile.Mõni aasta tagasi kirjutati EestiHääles kui tähtis on testamentitegemine.

Tänapäeval on see ikka tähtis - eritikuna kinnisvara hinnatõus on olnudaastate jooksul nii suur. Mõnedesolukordades ei ole lähemaid sugulasivõi sõpru olemas aga siiski onvõimalik pärandada varandust kaseesti heategevusele või mõneleteisele eesti organisatsioonileInglismaal.