esmaabi konspekt 2011
DESCRIPTION
TTG 11b meditsiinisuund- Esmaabi konspekt! 2011TRANSCRIPT
![Page 1: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/1.jpg)
ESMAABI
2011
![Page 2: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/2.jpg)
Esmaabi eesmärk
päästa kannatanu elu õnnetuskohalvältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest
![Page 3: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/3.jpg)
Tegutsemine õnnetuse korral
Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja:- Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht)- Mitu inimest on saanud vigastada- Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne)
![Page 4: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/4.jpg)
(2)
Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse.Kata kannatanu soojalt.Helista 112!
![Page 5: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/5.jpg)
Helistades ütle:
Mis juhtusKus juhtusKannatanute arvMis seisundis nad onKas on vaja elustadaKes helistabTegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgeltÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON SELLEKS LOA ANDNUD!
![Page 6: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/6.jpg)
Suremine
Ei ole momentaalne sündmus, vaid järk-järguline
protsess, mis vältab teatud aja.
Surma arengus eristatakse kolme staadiumi
– Agoonia
– Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused)
Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused)
![Page 7: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/7.jpg)
Kontrolli teadvust järgmiste võtetega:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele.2. Raputa kergelt.3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu – kas ta reageerib
valule?• Vastab arukalt – teadvusel.• Ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta.
![Page 8: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/8.jpg)
Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist
Kõrvaga sa kuuled hingamistPõsega sa tunned õhu liikumistSilmaga sa näed, kas kannatanu
rindkere liigub hingamise taktis
![Page 9: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/9.jpg)
Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused
Selleks:
Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib
Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril
Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit
![Page 10: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/10.jpg)
Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused:
Alusta kaudse südamemassaažiga
Tee südamemassaaži sagedusega 100 - 120 korda
minutis
Tee kaudset südamemassaaži ja kunstliku hingamist
vahekorras 30 : 2
Jälgi massaaži efektiivsust (5-6 cm)
![Page 11: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/11.jpg)
!
Südamemassaaži efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaž kahekesi suure sagedusega (>100 x min)
massaaž
![Page 12: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/12.jpg)
Eduka elustamise märgid
Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaaži ajal – pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastubElustatava välimus muutubPupill läheb kitsaks
![Page 13: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/13.jpg)
Elustamist tuleb jätkata kuni:
Kannatanul tekivad elutunnused (pulss,
hingamine)
On saabunud kvalifitseeritud abi
Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu
![Page 14: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/14.jpg)
Šokk
on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule.
![Page 15: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/15.jpg)
Šoki põhjusedSuur verekaotus (väline või sisemine verejooks)PõletusedKestva surve sündroomSeljaaju traumaÄge südamepuudulikkusÄge hingamispuudulikkusRaske allergiline reaktsioonInfektsioonMürgistused
![Page 16: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/16.jpg)
Sümptomid
Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised)Nõrk ja kiire pulssHingamishäired (sage ja kiire)JanuIiveldus ja oksendamineKannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired
![Page 17: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/17.jpg)
Esmaabi šoki korral
Šoki põhjuse kõrvaldamineKannatanu rahustamineKannatanu ettevaatlik käsitlusKaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietestKeha soojuskao ennetamineKannatanu jootmise ja söötmise vältimineTeadvushäirete korral püsiv külili asend
![Page 18: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/18.jpg)
Gaasimürgistus
Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaažis)Vedelgaas (spetsiifiline lõhn – gaasipliit)Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus)
![Page 19: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/19.jpg)
Sümptomid
KöhaKipitus sissehingamiselÕhupuudusPeavaluPearinglusIiveldus ja oksendamineJõuetus, uimasus Nahk võib algul punetadaTeadvushäired
![Page 20: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/20.jpg)
EsmaabiSissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.
![Page 21: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/21.jpg)
Mürgistus
RavimSeened, taimedNarkootikumidAlkoholKombineeritud mürgistus
![Page 22: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/22.jpg)
Sümptomid
UimasusIiveldus, oksendamineHingamishäireKrambidTsüanoosSegasusTeadvusetusPulss ja vererõhk ↓
![Page 23: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/23.jpg)
EsmaabiSelgita välja sündmuskoha turvalisusVajadusel küsi abi politseiltEnesekaitse!Hinda teadvuse seisunditKindlusta hingamisteede avatusAseta teadvusetu pt vasakule küljeleHinda vereringe seisunditVajadusel alusta elustamise ABCHelista 112!
![Page 24: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/24.jpg)
NB!
Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?)
![Page 25: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/25.jpg)
Võõrkeha hingamisteedesVõõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel. Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik.
![Page 26: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/26.jpg)
Sümptomid
tugev köhalämbumishooghingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks
![Page 27: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/27.jpg)
EsmaabiKui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale.
Või võta laps kõhuli asendis oma põlvedele ja anna 5 tugevat lööki abaluude vahele.
![Page 28: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/28.jpg)
(2)Täiskasvanute puhul võib kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja).
![Page 29: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/29.jpg)
(3)Kui ka sellest ei aita võib teha suult-suhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda.
Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada.
VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!
![Page 30: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/30.jpg)
Elektritrauma
Elektrilöögi tunnused:LihasvaluJuhtmetesse kinnijääminePõletusedTeadvuse kaduSüdameseiskus, hingamise lakkamine
![Page 31: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/31.jpg)
Elektrilöök
Kindlusta oma ohutus!Lülita vool välja (võimalusel)NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist!Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsegaHinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasendKindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamistVajadusel alusta elustamise ABCHelista 112!
![Page 32: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/32.jpg)
Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral
Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümberElektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamasPäästeteenistuse informeerimineKui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist
![Page 33: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/33.jpg)
Võimalikud vigastused elektritraumast
Südamekahjustus - Südamerütmihäired- Müokardi isheemia, infarkt- Vereringeseiskus HingamisseiskusPõletusedLihaste ja skeleti vigastused
![Page 34: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/34.jpg)
Põletus
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttuinimene kaotab ka palju vedelikku.
![Page 35: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/35.jpg)
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).
![Page 36: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/36.jpg)
Esmaabi Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
- külm vesi Põletuskohale tuleb lasta joosta 15–20 minutit külma vett, kuni
valu kaob ja põletuskolle väheneb. NB! Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi.
Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma vee all koos ja alles siis eemaldage riie. Tehke seda isegi siis, kui viimane on kahjustatud koha küljes kinni.Väiksemate põletuste puhul tuleb pärast jahutamist panna põlenud pinnale puhas, võimalusel steriilne side.Panthenol on hea kergete põletuste ravim.Sidemele võib asetada kummi- või plastkoti külma vee või jäätükkidega.
![Page 37: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/37.jpg)
(2)
2. Anna juua! 3. Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana!
NB! Ära pane põletushaavale mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, jne).
![Page 38: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/38.jpg)
Esmaabi keemilise põletuse korral
Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt! - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul- Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi.- Ütle arstile, milline kemikaal söövitas.
![Page 39: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/39.jpg)
NB! Põletuse korral ei tohi:
Hakata põletusville avama.Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi, kreemi, vaseliini.Niisamuti ei tohi põlenud pinnale raputada pulbrit, talki, puudrit ega söögisoodat. Ei tohi määrida viina, spordisalvi ega teiste soojendavate ainetega.
![Page 40: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/40.jpg)
Pöörduda kohe haiglasse, kui:
…lapsel on põletuspinda üle viie protsendi ehk rohkem kui viis tema peopesa suurust ala.…täiskasvanul on põletuspinda üle kaheksa protsendi ehk rohkem kui kaheksa tema kämbla suurust ala.
![Page 41: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/41.jpg)
Ülekuumenemine ja kuumarabandus
Kuidas avaldub? * Peavalu, iiveldus, oksendamine * Lihasvalud ja tõmblused, krambid * Kananahk * Süda klopib, vererõhk madal * Psühhoos- näib segane, ebaadektvaatne * Teadvushäired – kooma: kannatanu pole äratatav
![Page 42: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/42.jpg)
(2)
Kes on ohustatud? * Vastsündinud – vankris, päikese käes * Vanurid – soojad riided, kroonilised haiged* Noored treenitud inimesed suurel füüsilisel koormusel – maratonijooksjad, sportlased, noorsõdurid * Alkoholijoobes isikud, krambitajad * Narkomaanid – amfetamiini, kokaiini, LSD
![Page 43: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/43.jpg)
(3)
Mis teha? * Riietuda ja riietada lapsi ja vanureid vastavalt ilmastikule; müts pähe; suvel sits ja puuvill, mitte kunstnahk * Vältida kestavaid seismisi lõõskava päikese käes suures rahvamassis ja pikkadel autosõitudel teha vahepeatuseid * Jahe jook - mineraalvesi
![Page 44: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/44.jpg)
Esmaabi
Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööbKokkuvajunu viia jahedasse Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja jääkotti - kaelale, kaenla alla ja kubemesse Transport - sõita lahtiste akendega või kasutada konditsioneeri Palavikulangetajad (aspiriin) pole näidustatud Kui kannatanu pole äratatav, kutsu abi
![Page 45: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/45.jpg)
Külmumine, hüpotermia (alajahtumine)
Külmumine võib põhjustada paikseid kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist.
![Page 46: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/46.jpg)
(2)
Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub.
![Page 47: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/47.jpg)
(3)Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn kaugemad osad ehk käe- ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused.Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks.
![Page 48: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/48.jpg)
Hüpotermia põhjused
• ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma vette kukkumised, -ujumine
• JOOBESEISUND: alkohool, ravimid
• KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad
![Page 49: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/49.jpg)
Külmakahjustusele on eriti vastuvõtlikud
lapsed vanuridkroonilisi haigusi põdejadsüdame- ja vereringehäiretega isikudalatoitumusegaalkoholi ning narkootikumide kasutajad
![Page 50: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/50.jpg)
Sümptomid
valkjad alad (näole, kõrvadele, jäsemetele). külmavillid ning nahk hakkab maha koorumakäe- ja jalalabad muutuvad turseliseks, külmaks, niiskeks ja kangeks sageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes, valu ning liigne higistamine kahjustatud piirkonnas.
![Page 51: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/51.jpg)
(2)
Üldise alajahtumise peamisteks sümptomiteks on:- järk-järgult süvenev teadvusehäire- segasusseisund- nõrkus- šokk.
NB! Alajahtumine on eluohtlik.
![Page 52: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/52.jpg)
Esmaabi hüpotermia korralAbista kannatanut delikaatseltVii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumistAsenda märjad riided kuivadegaSoojenda, et vältida edasist jahtumistSügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendisTeadvusel kannatanule anna magusat sooja jookiSügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d.
![Page 53: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/53.jpg)
NB!
Kuumade lahuste ning jookide, samuti alkoholi kasutamine on keelatud!
Alajahtunud inimesel on oht südameseiskumiseks!
![Page 54: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/54.jpg)
Uppumise riskifaktorid
Alkohoolne joove (45%)Alajahtumine Krambisündroom, epilepsia Veesport, traumatismLaste jätmine järelvalvetaRavimidUjumisoskuse puudumine
![Page 55: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/55.jpg)
Esmaabi
Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse.Teadvuseta inimene
- Vesi lasta välja valguda- Stabiilne küliliasend- Soojalt kinni katmine- Kaela immobiliseerimine
Südameseiskus- Esmased elustamisvõtted (ABC)
Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks
![Page 56: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/56.jpg)
Verejooks
Võib olla:- arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane
ja pulseeriv) - venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) - kapillarne (immitsev verejooks marrastustest)
Või:- väline- sisemine
![Page 57: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/57.jpg)
Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine,
teadvushäired surm→
![Page 58: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/58.jpg)
Esmaabi
Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side)
Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest,
kasutatakse arteri vigastusel Puhas side!
![Page 59: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/59.jpg)
NB! Žgutti kasutage ainult äärmisel juhul – kui eelpool antud meetodil ei
ole võimalik verejooksu peatada
![Page 60: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/60.jpg)
NB!
Kui žgutt peab peal olema kauem kui 2 tundi, see vahepeal eemaldatakse ja asetatakse uuesti veidi kõrgemale.Žguti asetamisel fikseeritakse alati selle pealeasetamise kellaaeg!Õigesti pealeasetatud žguti korral arteriaalne verejooks peatub; pulss puudub.
![Page 61: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/61.jpg)
Ninaverejooksu põhjuseks võib olla:
nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma
![Page 62: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/62.jpg)
Ninaverejooksu korral
pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud
suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla
piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu
![Page 63: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/63.jpg)
NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada!
Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast kannatanu oksendab.
Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka,
pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole.
![Page 64: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/64.jpg)
Luumurd (sümptomid)
valutursejäset on raske liigutadajäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus
![Page 65: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/65.jpg)
Lahas
Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese.Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet. Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu.
![Page 66: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/66.jpg)
Liigesevigastused
Liigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi.
Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada.
![Page 67: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/67.jpg)
(2)
Nikastus – Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum. Nihestus – Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel.Lihase- ja kõõlusevigastused – Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu.
Esmaabi: KKK– tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb) – kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja verevalumit) – pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket)
![Page 68: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/68.jpg)
Tegutsemine ajuvapustuse korral:
Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:
Pane kannatanu lamama küliliasendisse.Kutsu kiirabi.
![Page 69: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/69.jpg)
Tegutsemine ajupõrutuse korral:
Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.
Jälgi hingamist ja pulssi.Kontrolli teadvuse taset.Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel
tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.Kutsu kiirabi.
![Page 70: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/70.jpg)
Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise
vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad.
Mõlema silma vigastusega kannatanu
pannakse transportimise ajal lamama.
![Page 71: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/71.jpg)
Esmaabi:
Silma ei tohi hõõruda.Puru eemaldamiseks loputa silma
jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.
Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.
Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.
![Page 72: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/72.jpg)
Minestamine
Tuleneb ajutisest oksügeneeritud vere vaegusest ajus
Põhjused:nälg, pikaaegne seismine, istumine ühes asendisemotsionaalne pinge (hirm, vere nägemine)haigus, vigastus või tugev valu
![Page 73: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/73.jpg)
Esmaabi
aseta kannatanu lamavasse asendisse, kui asend oli teistsugune (vajadusel püsiv külili asend)jälgi, kas hingamisteed on avatudvabasta kael, rindkere, vöökoht tihedatest riietesttaga värske õhu juurdepääs, väldi järske temperatuuri kõikumisiteadvuse taastumisel palu kannatanut lamada 10-15 min
![Page 74: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/74.jpg)
Valu rinnus
kiire arstiabihaigele mugav asend, tavaliselt poolistuv, kael ja õlad toetatudvabasta kitsastest riietestteadvusel haigel aita võtta ravimid arsti poolt määratud skeemi kohaseltjälgi: teadvus, hingamine, vereringe, vajadusel kasuta elustamisvõtted
![Page 75: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/75.jpg)
Bronhiaalastma
mugav poolistuv asendvärske õhkabistada varem määratud astmaravimite kasutamiselesmakordsel või raskemal juhul helistada 112
![Page 76: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/76.jpg)
Krambid
krampe ei tohi tagasi hoidakaitsta kannatanut vigastuste eestkrampide ajal ei panda midagi suhuvõimalusel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendissesäilitada kannatanu privaatsustkrambihoo järel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse, jälgida hingamist (tagada vabad ülemised hingamisteed)jälgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise võimalus)helistada 112
![Page 77: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/77.jpg)
Hüperglükeemia (veresuhkur )
Janu Nahk ja limaskestad kuivadAtsetooni lõhn suustUimasus Iiveldus, oksendamineTeadvus kaob aegamööda
![Page 78: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/78.jpg)
Põhjused
Esmane diabeetInsuliinravi eiramineAlkoholInfektsioonInfarkt või muu äge haigus
![Page 79: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/79.jpg)
Esmaabi
Kui inimene on teadvusel – anna juua!Helista 112!
![Page 80: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/80.jpg)
Hüpoglükeemia (veresuhkur )↓NälgProfuusne higistamine, kuumatunneTreemor (värin), krambidHirmutunne, rahutusHallutsinatsioonid, segasusDiplopia (topeltnägemine)SüdamekloppimineNõrkusPeapööritus, peavalu Kiire teadvuskadu
![Page 81: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/81.jpg)
Põhjused
liiga suur insuliiniannus toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt süstib insuliini, aga ei söö tavalisest suurem füüsiline koormus rohke alkoholi tarvitamine haigestumine
![Page 82: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/82.jpg)
Esmaabi
Helista 112!Teadvusetuse korral ei tohi haigele midagi ei suhu toppida ega valada - inimene võib lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale veidi mett või suhkrusiirupit määrida. Kui inimene on teadvusel – anna magusat!
![Page 83: Esmaabi konspekt 2011](https://reader034.vdocuments.site/reader034/viewer/2022042423/559b503c1a28ab383b8b4670/html5/thumbnails/83.jpg)
Loomade ja putukatehammustused
Ussihammustused- pese, loputa külma veega, steriilne (või puhas) side, rahu, jäse
allapoole südame tasapinda, kiire transport haiglasseMesilase-, herilasetorked (üksikutel juhtudel tõsine allergiline reaktsioon)
- kannatanu pikali, jäsemele rõhkside, jäse hoida allpool südame tasapinda, torkekoha töötlus alkoholi, nõrga ammoniumi või soodalahusega
- kui torkekoht suu limaskestal – loputa suud soodalahusega või veega, jälgi turse teket, hingamisteede kontroll