energeetika ja keskkond
DESCRIPTION
Energeetika ja keskkond. Loeng 7. ENERGIARESSURSSID. Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia. KÜTUSED. Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/1.jpg)
Energeetika ja Energeetika ja keskkondkeskkond
Loeng 7
![Page 2: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/2.jpg)
ENERGIARESSURSSIDENERGIARESSURSSIDKütusedVee-energiaTuuleenergiaPäikese energiaTuumaenergia Biomassi energia
![Page 3: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/3.jpg)
KÜTUSEDKÜTUSED
Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana
Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit
Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas
Tahked, vedelad, gaasilised kütused
![Page 4: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/4.jpg)
KÜTUSEDKÜTUSEDFossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest
orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt.
Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt.
![Page 5: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/5.jpg)
ENERGEETIKAENERGEETIKA
Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale
Energeetika alajaotised on:• Soojusenergeetika• Elektrienergeetika• Tuumaenergeetika• Hüdroenergeetika• Tuuleenergeetika • Bioenergeetika
![Page 6: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/6.jpg)
PÄIKE ENERGIAALLIKANAPÄIKE ENERGIAALLIKANA
Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks
primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa.
Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena.
Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga: tuumaenergia, tõusu-mõõna energia, merelainede ja hoovuste energia, geotermiline energia (maapõueenergia)
![Page 7: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/7.jpg)
TAASTUVAD ENERGIAALLIKADTAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga
Biomassi energia (fotosünteesi energia)Hüdroenergia TuuleenergiaPäikeseenergiaTõusu-mõõna energiaMerelainede ja hoovuste energiaGeotermiline energia
![Page 8: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/8.jpg)
MITTETAASTUVAD ENERGIAALLIKADMITTETAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine.
Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi
Tuumakütus – materjalid, mis eraldavad energiat raskete aatomituumade (uraan, plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia)
Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium
![Page 9: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/9.jpg)
Päikeseenergia ja inimkonna poolt Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlustoodetud energia võrdlus
Maale langev päikeseenergia
1,8•10(17) W
Maapinnale saabuv päikeseenergia
1,3•10(17) W
Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) WEnergia tootmine (prognoos 2050.a)
(2,5–3,0)•10(13) W
![Page 10: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/10.jpg)
TRADITSIOONILISED TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKADENERGIAALLIKAD
Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit)6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 +
6О2
Industriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – fossiilsed kütusedС + О2 => СО2 + 394 кДж/моль
![Page 11: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/11.jpg)
ENERGIA TARBIMINEENERGIA TARBIMINE
N E, TW
Mlrd inim
3,0 tonni tingkütust/aastas inim. – norm
1,1 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine energiatarbimine arengumaades
8,0 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine energiatarbimine Lääne Euroopas
11,0 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine energiatarbimine USA-s
5
10
10
20
0
1900 2000aastad
Е
NN – inimkonna kasv maailmas
Е – maailma energiatarbimine
E/N – energiatarbimine inimese kohtaЕ/N
![Page 12: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/12.jpg)
TRADITSIOONILISED TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKADENERGIAALLIKAD
5000000.a e Kr
2000a. e Kr
1500.a
1910.a
1935.a
1972.a
2000.a
100
70 25 5
10 30 60
16 15 3 63 3
15 6 6 55 15 3
2 8 32 34 18 6
6 29 26 34 5
Maailmaenergeetika areng: kasutatavad energialiigid, %
Musklijõud
Orgaanilised jäägid
Puit
Hüdroenergeetika
Kivisüsi
Nafta
Maagaas
Tuumaenergia
![Page 13: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/13.jpg)
KÜTUSTE KÜTTEVÄÄRTUSED, KÜTUSTE KÜTTEVÄÄRTUSED, GGJ/tJ/t
Nafta 43,5 - 46
Maagaas 46 - 47
Kivisüsi 20 - 25
Pruunsüsi 8,0 - 24
Turvas 15 - 18
Puit 7,1 - 13
Põlevkivi 8,0 – 11,5
![Page 14: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/14.jpg)
TOORNAFTATOORNAFTA
Toornafta on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul
Suurimad naftavarud on Saudi Araabias, Iraagis, Iraanis, Kuveitis, Araabia Ühendemiraatides, Venezuelas, Venemaal, Mehhikos jt
Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks
Töötlemissuunad: vedelate kütuste tootmine ning toore kemikaalide saamiseks
Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid kütuseid: bensiin, diiselkütus, kerge kütteõli, raske kütteõli (masuut)
Peamised naftat moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid, aromaatsed ühendid
![Page 15: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/15.jpg)
MAAGAAS (LOODUSLIK GAAS)MAAGAAS (LOODUSLIK GAAS)Päritolu on üsna lähedane nafta
päritolule: maagaas on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana
Koosneb põhiliselt metaanist CH4Suurimad maagaasivarud on Venemaal,
Iraanis, Kataris, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, USA-s jt
Keskkonna saaste seisukohalt on kõige puhtam energiaallikas
![Page 16: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/16.jpg)
KIVISÜSIKIVISÜSI Üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes
ürgsete taimede lasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega.
Koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 95%) Kivisöe kvaliteet, st tema kütteväärtus ja mineraalosade
sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määral leiukohast
Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad.
Pruunsüsi on kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste.
Leiukohad: USA, India, Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, Austraalia, Venemaa, Saksamaa, Poola, Ukraina jt
Kivisöe tööstuslikul töötlemisel saadakse ka mitmeid vedelaid kütuseid
![Page 17: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/17.jpg)
URAANURAAN
Tuumaenergia ehk aatomienergia allikaks on raskete aatomite (uraani ja plutooniumi) teatavad isotoobid, mida nimetatakse ka tuumakütusteks
Selliste raskete aatomituumade lõhustumisel vabaneb energiat umbes 2 miljonit korda rohkem kui sama koguse (massi) nafta põlemisel
Looduses leudub peamiselt uraniiti ja uraandioksiidi UO2 Uraani leiukohad (2003):
Austraalia 715 tuhat tonni Kasahstan 601 tuhat tonni Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia 457 tuhat tonni USA 361 tuhat tonni Kanada 331 tuhat tonni Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni
Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia, Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia.
![Page 18: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/18.jpg)
Fossiilsete kütuste kasutamise Fossiilsete kütuste kasutamise suunad suunad
Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad)
Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia mehaaniliseks energiaks/mehaaniliseks tööks (näiteks, transpordivahendites)
Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad)
![Page 19: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/19.jpg)
Miks elektrienergia?Miks elektrienergia?
Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia
Elektrienergia on sellise domineeriva koha võitnud kõigepealt sellega, et: ◦ teda saab lihtsalt muuta teist liiki
energiaks ◦ teda saab edastada elektrijuhtide kaudu
(nt elektriliinide abil)
![Page 20: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/20.jpg)
Kütuse energia kasutamine Kütuse energia kasutamine soojuselektrijaamassoojuselektrijaamas
![Page 21: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/21.jpg)
Kaasaegsete elektrijamade Kaasaegsete elektrijamade kasutegurkasutegur
Fossiilkütustel töötavad elektrijaamad – kuni 40%
Tuumaelektrijaamad – kuni 30-32%Hüdroelektrijaamad – 60-70%Tuuleelektrijaamad – 50%Päikese elektrijaamad – 13-30%Geotermaalsed elektrijaaamad – 22%
![Page 22: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/22.jpg)
TAASTUVAD ENERGIAALLIKADTAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
Taastuvate energiaallikate osakaal maailma elektrienergiatootmises
Euroopa 7%Aasia 6%Ameerika 12%Aafrika 6%Okeaania 10%Maailm 8%
![Page 23: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/23.jpg)
Taastuvad energiaallikadTaastuvad energiaallikad
Mis põhjustab kasutada taastuvaid energiaallikaid? Fossiilsete kütuste varude ammendatavus
Keskkonnasaaste ja inimeste tervise halvenemine
CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris
Uued aktsendid majandussektoris
Fossiilkütuste hinnatõus
Kütuste ebakindlad hanged
Energeetika säästev areng
![Page 24: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/24.jpg)
BIOMASSI ENERGIABIOMASSI ENERGIA
Biomassi all mõistetakse orgaanilist taimse või loomse päritoluga materjali
Biosünteesi produktEsmane biomass – puitTeisene biomass – erinevad jäägid:
põhk, saepuru, sõnnik jt
![Page 25: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/25.jpg)
BIOKÜTUSEDBIOKÜTUSEDBiodiiselBioetanoolBiometanoolBiobutanoolBiogaasPrügilagaas
![Page 26: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/26.jpg)
Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest keskkonnasäästlikult toodetud energia
Missioon – loodusehoid
![Page 27: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/27.jpg)
EnergiasäästEnergiasääst
Energiasäästu võimalused:Energia tootmiselEnergia ülekandelEnergia tarbimisel
![Page 28: Energeetika ja keskkond](https://reader036.vdocuments.site/reader036/viewer/2022081417/5681447b550346895db1112c/html5/thumbnails/28.jpg)
KOKKUVÕTEKOKKUVÕTEKaasaegne energiamajandus baseerub odaval
fossiilsete kütuste energialEnergiatarbimine kasvab kiiremini, kui
rahvaarvSeoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste
(nafta, kivisüsi,, maagaas) kasutuskõlblike varude lõppemisega maailmas lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida asendusenergiaallikaid
Fossiilkütuste kasutamise vähendamise eesmärgil arendatakse taastuvate energiaallikate kasutamist.
Tuleviku energeetikasüsteem peab kombineerima erinevaid energiaallikaid