1

16.- 18. oktoobril toimusid Tallinnas üle-euroopalised transpordipäevad, kus Eu-roopa Komisjoni asepresident Siim Kallas esitles uut transpordivõrgusti kku, mille üks peamisi eesmärke on ühendada ää-realad Kesk-Euroopaga.

Tallinnasse saabus Siim Kallase kutsel enam kui 1100 transpordijuhti , kelle hul-gas 12 ministrit, sh Saksamaa transpordi-minister Peter Ramsauer ning Prantsus-maa transpordiminister Frédéric Cuvillier, Balti riikide transpordiministrid, Euroopa Parlamendi saadikud, ett evõtjad ja eks-perdid.

Uus Euroopa võrgusti k koosneb üheksast transpordikoridorist, mille kaarti esitleti esmakordselt just Tallinnas. Eesti ühen-dusi mõjutab nn Põhjamere-Balti koridor, mis aitab parandada transpordiühendusi Soome, Balti riikide ja Poola vahel. Selle osaks on ka kiirrongiühenduse Rail Balti cu rajamine Berliinini.

Uue poliiti kaga kolmekordistatakse trans-pordisektorile eraldatavad ELi rahasta-misvahendid (aastateks 2014–2020) 26

miljardi euroni ja suunatakse need trans-pordi põhivõrgusti ku väljaehitamisse, mis paneb paika Euroopa transpordi kõige olulisemad ühendused.

“Kui ma asusin 2010. aastal tööle trans-pordivolinikuna, mõistsin koheselt, et ühendused Euroopa Liidu ida- ja lääneosa vahel ei ole piisavad. Olen neli aastat te-gutsenud selle nimel, et need kaks Euroo-pa piirkonda omavahel ühendada. Usun, et näeme reaalseid tulemusi juba 10 aasta pärast, mis transpordiühenduste loomise mõistes ei ole pikk aeg,” ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas.

Ida Ja lääne ühendamise olulisust Eesti kui strateegilise asukohaga transiit- ja piiririigi jaoks rõhutas ka majandus- ja kommuni-katsiooniminister Juhan Parts.

„Transpordivõrgusti ku arendamine on tähti s nii meie naabrite kui kogu Lääne-mere piirkonna seisukohalt. Seetõtt u lee-vendab Rail Balti ca Eesti jaoks seni üht tõsisemat kitsaskohta – meie perifeerset asukohta Euroopas,“ sõnas Parts.

Minister tõi esile Euroopa Komisjoni edu-

samme ühtse Euroopa transpordivõrgus-

ti ku arendamisel. Üks olulisemaid neist on

TEN-T poliiti ka eesmärkide väljatöötami-

ne aastaks 2050. Koos on kaardistatud

võtmetähtsusega transpordi infrastruk-

tuuri projekti d, mille arendamine on oluli-

ne, et saavutada Euroopa Liidu eesmärgid

aastaks 2020.

TEN-T (Trans-European Transport Ne-

twork) on Euroopa Komisjoni loodud

üle-euroopaline transpordivõrgustiku

arendamise programm, mille eesmärk

on toetada ja arendada olulisi transpordi

infrastruktuuriprojekte.

TEN-T päevad toimusid kuuendat korda.

Varem on Euroopa transpordipoliiti ka aru-

tamiseks kogunetud Zaragozas, Antwer-

penis ja Brüsselis. Kolme päeva jooksul

arutati , kuidas täpsemalt planeerida Eu-

roopa Liidu transpordiinvesteeringuid ja

vajadusi, kui ka seda, kuidas muuta liik-

lemine tavakodanikele sujuvamaks, kiire-

maks ning turvalisemaks

INFOLEHTDETSEMBER 2013

Tallinnasse kogunes 1100 transpordijuhti

Eesti Raudtee Infoleht

2

Rõhutamaks ida- ja läänepoolsete piirkondade ühenduste pa-randamise vajadust ja erinevate transpordiliikide olulisust, saabusid külalised Tallinna transpordipäevadele temaatiliselt. Raudtee ja Rail Balticu teemast huvitatud jõudsid Tallinna erirongiga Vilniusest, merenduseset huvitatud laevaga Hel-singist.

Rail Balti cu erirong jõudis Tallinnasse 16. oktoobri kell 15.03. Rong hakkas Vilniusest sõitma päev varem ning läbis peatused Šiauliais, Jelgavas ja Riias, kuhu delegaadid ka ööbima jäid. Hommikul jätkus teekond läbi Valga Tallinnasse.

Balti jaamas võtsid rongi vastu Siim Kallas ning Balti riikide, Soome ja Poola transpordiministrid.

Meeleolu lõi Eesti Raudtee puhkpilliorkester.

Erirongile oli end registreerinud mitusada inimest ning rongis toimusid teemakohased töötoad.

Euroopa Komisjon keskendub raudteetaristule

Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordi volinik Siim Kallas peab oluliseks raudtee lõikude ehitamist ja arendamist eelkõige riigipiiridel, kus praegu valmistab muret suur ajakulu. Samuti tuleb pöörata tähelepanu transpordiühendusele, mis võimaldaks näiteks rongidel sõita sadamates laevadele ilma liigse aja- ja raharessursi kuluta.

Euroopas üritatakse luua üheksast koridorist koosnev tee-ühenduste kogum. Järgneva kuue aastaga peaks Euroopa Liit transpordivõrgusti ku kondi kava valmimist rahastama 26 mil-jardi euroga.

TEN-T-d ehk üle-euroopalist transpordivõrgusti kku tutvustava-tel päevadel ütles transpordivolinik Kallas, et kuigi liikmesriigid on andnud nõusoleku projekti s osalemiseks, võib ühe liikme ootamata loobumisotsus kogu arenduse ohtu seada. “Aga sel-line on seadus. Kasutame kõiki vahendeid meie võimuses, et sundida kõikide projekti de rakendumist,” viitas Kallas kõikide ühisele otsusele võrgusti kku arendada.

Kuue aastaga on plaanis valmis ehitada 5 miljonit kilo meetrit kõva katt ega teid, millest 65 100 km on kiirteed, 212 800 km raudteed (millest omakorda 110 458 km elektrifi tseeritud) ja 42 709 km siseveekogude marsruudid.

Euroopa Komisjoni prognoositav esmane üldkulu on 500 mil-jardit eurot, millest täpselt pool plaanitakse kulutada 2014.–2020. aastal peamiste ummikuid põhjustavate kohtade paran-damiseks. Ligikaudu pool võrgusti ku arendamiseks mõeldud rahast eraldatakse vaid ühtekuuluvuspoliiti kaga kaetud riiki-dele, kuhu kuulub ka Eesti .

RAHVUSVAHELISELT

Raudteehuvilised saabusid rahvusvahelisele konverentsile rongiga

detsember 2013

3

Euroopa Liit eraldab oluliste TEN-T transpordiprojekti de toetuseks ligikaudu 1,6 miljardit eurot Euroopa Komisjon on välja valinud 172 projekti , mille kaasrahastamiseks eral-dab EL ligikaudu 1,6 miljardit eurot üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmist, et parandada transpordi-taristut kogu Euroopas. Rahalist toetust kasutatakse kõiki transpordiliike hõlmava võrgu väljaarendamiseks, samuti uute projekti de esialgseteks uuringuteks ja täiendavateks toetusteks, millega täius-tada käimasolevaid ehitusalaseid algatusi.

„Üleeuroopalised transpordivõrgud on hea näide sellest, millist lisaväärtust saab EL liikmesriikidele tuua. Hästi toimiv trans-pordivõrk on ühtse turu sujuva toimimise jaoks hädavajalik ning aitab ELil paremini konkurentsis püsida. Tänu nendele projek-ti dele saame tagada Euroopale jätkusuut-likuma tuleviku ja võimaldada kõigile piirkondadele võrdse turulepääsu,” ütles transpordiküsimuste eest vastutav Euroo-pa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Kokku 1,348 miljardit eurot eraldatakse selleks, et rahastada TEN-T võrgu kõige

olulisemaid prioriteete, mis keskenduvad kuuele valdkonnale.

Lennuliikluse korraldamiseks on välja va-litud 3 projekti , mida rahastatakse 58,8 miljoni euroga.

Euroopa raudteeliikluse juhti missüstee-mi (ERTMS) raames toetatakse 14 pro-jekti kokku 68,33 miljoni euroga. Aruka transpordisüsteemi ning elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi jaoks välja valitud kahte projekti rahastatakse 3,58 miljoni euroga.

Meremagistraalide (13 projekti ), jõea-biteenuste (4 projekti ) ning muude pro-jekti de (53) tarbeks eraldatakse vastavalt 169,37 miljonit, 3,43 miljonit ja 1,044 miljonit eurot.

Kokku 247,20 miljoniga rahastatakse mit-meid väiksemaid projekte, mis hõlmavad eri transpordiliike. TEN-T projekti de ra-kendamise kiirendamist ja lihtsustamist siseveeteede, mitmeliigilise transpordi, merenduse, raudtee ja maantee puhul

(67 projekti ) rahastatakse 211,36 miljoni euroga. 6 projekti innovatsiooni ja uue tehnoloogia edendamiseks transpordi-taristus toetatakse 13,74 miljoni euroga.

Avaliku ja erasektori partnerluse toetami-seks ja innovaati liste fi nantsinstrumenti de kasutuselevõtuks on kolme projekti jaoks ett e nähtud 5,75 miljonit eurot. TEN-T projekti de pikaajaliseks rakendamiseks eelkõige rahvusvaheliste transpordikori-doride lõikudes on välja valitud 7 projekti , mida rahastatakse 16,35 miljoni euroga.

Euroopa Komisjon võtab üksikud rahasta-misotsused vastu järk-järgult ajavahemi-kus 2013. aasta oktoobrist detsembrini. Tallinnas toimuvate 2013. aasta TEN-T teemapäevade raames antakse nendest otsustest 32 üle üritusel osalevatele mi-nistritele ja riigisekretäridele.

Projekti de järelevalve eest vastutab TEN-T täitevasutus, mis teeb koostööd toetuse saajatega liikmesriikides ning tegutseb Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi egiidi all.

Eesti Raudtee Infoleht

4

TEN-T CORE NETWORK CORRIDORS

TRANS-EUROPEAN TRANSPORT NETWORK

BASED ON THE OUTCOME OF THE INFORMAL TRILOGUE OF 27th JUNE 2013

detsember 2013

5

TEN-T ehk Trans-European Transport Network tähendab üle-euroopalist võr-gusti kku, kus on omavahel ühendatud maanteed, raudteed, lennuväljad ja sise-veeteed. Praegu on Euroopa raudteedel kasutusel seitse erinevat rööpmelaiust ning otseühendus raudteega on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sa-damal.

Muuhulgas aitab üle-euroopaline võr-gusti k täpsemalt planeerida Euroopa Liidu transpordiinvesteeringuid ja vaja-dusi. Aastal 2006 asutati TEN-T Executi ve Agency ehk agentuur, mis tegeleb TEN-T programmi tehnilise ja majandusliku ra-kendamise juhti misega.

Üle-euroopaline võrgusti k hõlmab endas 9 transpordikoridori, milles on ühendu-ses raudteed-maanteed-sadamad-len-nuväljad. Koridorides on põhi- (core) ja teisesed (comprehensive) võrgusti kud.

Näiteks Tallinn-Koidula raudteeinfrast-ruktuur on põhivõrgusti k ja Tallinn-Narva on teisene võrgusti k, samas kui Rail Bal-ti c saab olema põhivõrgusti ku kiirrongide infrastruktuur.

Põhivõrgustiku raudteeinfrastruktuur peab tulevikus olema rööpmelaiusega 1435mm ning kaubaveol peavad vähe-malt 740 m pikkused rongid saama sõita kiirusega 100 km/h ja teljekoormusega 22 tonni. Siiski, olemasolev Tallinn-Koi-dula infrastruktuur kuulub isoleeritud võrgusti ku alla, millest tulenevalt ei ole vajalik senist 1520 mm rööpmelaiust muutma hakata.

Põhivõrgusti kud peavad olema valmis aastaks 2030 ja teisesed võrgusti kud aastaks 2050.

Koridoride nn välja ehitamine hõlmab endas muuhulgas liikmesriikide ett epa-

nekul 30 prioriteetset projekti , millest nr 27 on Rail Balti c. Projekti dest 18 on seotud raudteega, 3 projekti hõlmavad raudteed ja maanteed, 2 siseveeteed ja üks mereteed.

Transpordiorganisatsioon: TEN-T

Esmaspäeval, 16. septembril kirjutasid Eesti , Läti , Leedu, Poola ja Soome minist-rid Vilniuses alla leppele, mis on aluseks Rail Balti cu raudteeühenduse ühisett evõt-te loomisele, teatas ministeerium.

Lepiti kokku, et piiratud vastutusega äri-ühingu aktsionäride leping valmib tuleva aasta alguseks ja osapooled kavatsevad taotleda projekti realiseerimiseks 85-prot-sendilist rahastust Euroopa Liidu poolt. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Majandus- ja kommunikatsiooniminis-ter Juhan Parts tunnustas senist riikide vahelist koostööd. „Rahvusvahelised transpordi koostööprojekti d on mahukad ja kompromisside nimelt tuleb teha pal-ju tööd,“ ütles Parts. „Täna me astusime sammu edasi, kuid tuleb silmas pidada, et olulisemalt pikem tee on veel minna.“

Parts rõhutas, et ühisett evõtt e edu ga-ranti iks on kriiti lise tähtsusega professio-naalse juhtkonna palkamine. „Näen Rail Balti cu ühisett evõtet kui tugevat kompe-tentsikeskust, mida veavad maailma pari-mad eksperdid,“ sõnas ta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-riumi kinni tusel on Balti riikide eesmärk

jätkuvalt asutada Rail Balti cu ühisett evõte tuleva aasta 1. jaa nuariks, mille saavutami-seks on rahvusvaheline Rail Balti cu töörühm on viimastel kuudel akti ivselt kohtunud.

“Läbirääkimiste tempo sõltub sellest, kui-das riigid lahendavad erinevaid seisukoh-ti ühes või teises ett evõtt e aktsionäride leppega seotud küsimuses. Hulk teemasid on läbi arutatud, mõned teemad on veel ees,” selgitas ministeerium.

Rail Balti cu projekti juht Indrek Sirp lükkas ümber ka Leedu uudisteportaalis Eversus väidetu, et ühisett evõtt e alustamine lük-kub edasi, sest Eesti on vastu põhikirja-punkti le, mille kohaselt Rail Balti cu raud-

teeühendus peaks jõudma ka Vilniuseni.

“Eesti ei ole kunagi olnud vastu Vilniuse ühendamisele Rail Balti cuga. Vastupidi, Eesti tervitab seda, et Leedu ühendab Vil-niuse Kaunast läbiva Rail Balti cuga,” kinni-tas ta.

Ühisett evõtt e asutavad kolm Balti riiki, kuid kokkuleppe kohaselt on Soomel ja Poolal võimalus hiljem aktsionärina liitu-da. Ühisett evõtt e peakontor tuleb varase-ma kokkuleppe kohaselt Riiga, kõik kolm riiki panustavad aastas halduskuludeks 650 000 eurot.

Töörühma järgmine kohtumine toimub 2.-3. detsembril Tallinnas.

Rail Balti cu ühisett evõtt e asutamine jätkuvalt jõus

Eesti Raudtee Infoleht

6

Kevadel Euroopa Parlamendi vastuseisu tõtt u kinnitamata jäänud Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020 sai lõpliku heakskiidu. Eelarve poolt hääletas 537 parlamendisaadikut, vastu oli 126 ja era-pooletuks jäi 19 saadikut. Vastu hääletasid rohelised ja väiksemad ääreparteid, seal-hulgas euroskepti kud.

Euroopa Parlamendi kinnitatud Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve, mille maht on kokku ligi triljon eurot, teeb või-malikuks Rail Balti cu ja suurendab lõppe-va perioodiga võrreldes märkimisväärselt põllumajandustoetusi Eesti talunikele.

Eesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot enam, kui sinna sisse maksab.

Üks kaalukamaid eelarveridu Eesti jaoks on kahtlemata Euroopa ühendamise ra-hastu, kust tuleb raha projekti deks, mis liikmesriigile endale üle jõu käivad. Soo-me ja Balti riigid on Euroopa Liidus nagu saared ning sellest eraldatusest üle saa-miseks ongi vajalikud nii energia- kui ka transpordiühenduste rajamised. Siia alla kuulub ka Rail Balti c, mida Soome hindab kui ELi järgmise seitsme aasta üht olulise-

mat tarnspordihanget.

Europarlamendi vaidlusele eelnesid tu-lised läbirääkimised alguses ametnike ja siis valitsusjuhti de tasandil. Eesti on üks väheseid riike, kel õnnestus neis vaidlus-tes võrreldes algsete pakkumistega oma positsiooni parandada.

Kuigi rahanumbrites parlament suurt midagi ei muutnud, seati siiski sisse mõ-ningad mehhanismid, mis peaksid kriisi-riikide olukorda veidi leevendama, samuti plaanitakse korrastada ELi sissetulekute süsteemi, mis on muutunud juba liiga komplitseerituks.

Uue eelarveperioodi suhtes oli parla-mendi üks peamisi nõudmisi, et luuakse komisjon, mis hakkab arutama ja ett e val-mistama ELi eelarve tulude poole reformi. Ehk otsima ELile uusi omavahendeid, mis tagaks stabiilsema tuluallika kui liikmes-riikide sissemaksed. Sihipärasem - ELi konkurentsivõimet ja majandusarengut toetav - peab edaspidi olema ka ELi struk-tuurivahendite kasutus.

Euroopa Parlamendiga peetud läbirääki-miste järel on olulisemaks muudatuseks

suurem paindlikkus – edaspidi on võimalik kasutamata jäänud summasid eelarves ri-dade ja aastate vahel ümber tõsta. Samuti nõudis parlament eelarvesse klauslit, mis näeb ett e, et perioodi keskel vaadatakse eelarvekulud üle – nii ei ole kõik seitsmeks aastaks lukku löödud, kuna vajadused või-vad selle aja jooksul muutuda.

Neile riikidele, kes endiselt majanduskrii-siga maadlevad ja kus tööpuudus on ELi keskmisest kõrgem, võiks olla kergendu-seks see, et makromajanduskriteeriumi-de rikkumisel saavad neile osaks piiratud sanktsioonid. On mõistetav, et poliiti liste kompromisside tulemusena sellised kok-kulepped sünnivad, kuid jätkusuutmatut eelarvepoliiti kat ei peaks õhutama.

Netomaksjate kriiti lisus eelarve menet-luse käigus tähendab, et eelarve täitmist ja kriisiriikide võimekust oma lubadustest kinni pidada jälgitakse jätkuva tähelepa-nelikkusega.

Euroopa Liidu eelarve sai lõpliku heakskiidu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas 3. septembril käskkirja piiriületuse ja majandusliku koostöö ko-misjoni moodustamiseks, teatas ministeerium.

Komisjoni ülesandeks on erinevate ametkondade ja ministee-riumite pädevusse kuuluvate piiriületuse ja sellega seonduvate küsimuste määratlemine, analüüsimine ning probleemide lahen-dusvõimaluste pakkumine.

Partsi sõnul tegeleb komisjon eelkõige ida-suunalise piiriületuse-ga. „Eesti l on küll hiljuti maailma parimaks tunnistatud elektroo-niline piirijärjekorra haldamise süsteem, kuid meil on vaja sisulisi lahendusi, et tagada inimeste ja kaupade kiire ja vaba liikumine,“ ütles ta. Üheks näiteks on passikontrolli läbiviimine rongis, mitt e enam piiril.

Sügisel esimest korda koguneva komisjoni juhiks määras minis-ter Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri Eero Pärgmäe.

Lisaks kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi eelarvepolii-ti ka asekantsler, Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsiooni-poliiti ka ning sisejulgeolekupoliiti ka asekantslerid, Välisministee-riumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, peadirektori asetäitja piirivalve alal

ja piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo juht, Maksu- ja Tolli-ameti peadirektor ning Riigikantselei strateegiadirektor.

Töögrupp kaasab vajadusel küsimuste lahendamisele riigi- ja omavalitsusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esin-dajaid.

Piiriületuse lihtsustamine aitab kaasa ka Eesti rongiühenduse kvaliteedi parandamisele Moskva ja Peterburiga.

Komisjon hakkab koordineerima piiriületuse lihtsustamist

detsember 2013

7

Oktoobrikuu veomaht Eesti Raudtee taristul suurenes võrreldes mullusega 1,7 protsenti ning võrreldes septembriga ligi 6 prot-senti . Kokku liikus taristul oktoobris 1,84 miljonit tonni kaupu.

10 kuu lõikes on kaubaveomahud langenud võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti , olles kokku 20,19 miljonit tonni.

Oktoobris veeti naft at ja naft asaadusi 0,93 miljonit tonni ning see oli 9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Väeti ste vedu kasvas ligi 30 protsenti ja oli kokku 0,3 miljonit tonni. Põ-levkivi veeti 0,29 miljonit tonni ja see oli 11,9 protsenti vähem eelmisest aastast. Kahekordistus aga keemiakaupade vedu, mis oli kokku 0,12 miljonit tonni.

10 kuu lõikes on naft aveod suurenenud võrreldes mullusega 1,5 protsenti , andes ligi 63 protsenti mahtudest ehk 12,7 miljonit ton-ni. Väeti ste veomahuks on 2,46 miljonit tonni, mis on 4,8 prot-

senti vähem eelmisest aastast. Põlevkivi 2,36 miljonit tonni jäi eelmise aastaga võrreldes 18,8 protsenti väiksemaks koguseks ja keemiakaupade 0,91 miljonit tonni 47 protsenti väiksemaks.

Transiitveod andsid kokku 15,62 miljonit tonni veomahtu ning olid 4,8 protsenti madalamad eelmisest aastast. Enim ehk 15 protsenti langesid kohalikud veod, mida oli kokku 2,86 miljonit tonni. Eks-port-import vedudes liikus 1,71 miljonit tonni kaupa ja see oli 7,7 protsenti vähem mullusest.

Konteinereid veeti 10 kuuga 50 838 TEU-d ning eelmisest aastast oli see 19,4 protsenti rohkem.

Kaubaveo-ett evõtete lõikes vedas EVR Cargo 13,1 miljonit tonni ja E.R.S. 7,09 miljonit tonni. EVR Cargo mahud on langenud 15,1 protsenti ja E.R.S. on suurendanud vedu 14,3 protsendi võrra.

SISEUUDISED

Kaubaveomahud Eesti Raudtee taristul oktoobris 2013

Alates 27.09.2013 sai Elektriraudtee AS uueks ärinimeks Elron, mis tuleneb sõnadest AS Eesti Liinirongid, teatas ett evõte.

Nimevahetuse ti ngis ett evõtt e laienemine üleriigiliseks reisijateveoteenuse osutajaks alates 01.01.2014. a. Sellest lähtuvalt ei kajastanud endine nimi enam fi rma terviklik-ku tegevusala. Ametlik nimevahetus toimus oktoobri keskel, kuid üleminekuga alustati järk-järgult juba septembris.

Nime valikul sai määravaks, et uus nimi oleks meeldejääv ja hõlpsasti hääldatav peale eesti keele rääkijatele ka kõigile teistele – nii kohalikele kui turisti dele. Samas töötati nimi välja ett enägelikult – Elroni pikem tulevikuvisioon sisaldab opereerimist ka rah-vusvahelistel liinidel.

Ett evõtt e tegevusala seoses nimevahetusega ei muutunud. Muutumatuks jäid ka regist-rikood, pangarekvisiidid, kontakti sikud, telefoni-ja faksinumbrid.

Raudteefi rma uueks veebilehe aadressiks sai www.elron.ee

Elektriraudtee muuti s nime

Eesti Raudtee Infoleht

8

Tallinna linn ja Elron sõlmisid koostööleppe, mille alusel katab linn alates 28. oktoobrist rahvasti kuregistrijärgsete tallinlaste tehtavate rongisõitude maksu-muse Tallinna piires.

Tasuta sõidu õigus on kehtestatud isikutele, kes on rahvasti kuregistrijärgsed tal-linlased ja esitavad Elroni klienditeenindajale isikustatud ühiskaardi koos isikut tõendava dokumendiga, selgub Tallinna linnavalitsuse teatest.

Soodustus kehti b läänesuunal Tallinn-Laagri ja idasuunal Tallinn-Vesse lõigul. Rongi sisenedes tuleb klienditeenindajale esitada ühiskaart ning öelda oma sõidu sihtkoht. Klienditeenindaja valideerib reisi pileti müügiseadmega. Isiku-te puhul, kes sõidavad Tallinnast kaugemale, hüvitab linn vaid Tallinna tsooni maksumuse.

Tallinn võtab endale lepinguga kohustuse kompenseerida linnaeelarvest Elronile tallinlaste tasuta sõidust saamata jääva tulu. Lepingu kohaselt on see summa 375 000 eurot, millest tänavu kantakse üle 75 000 eurot. Lepingu esialgne lõpptähtaeg on 31. detsember 2014.

Rongisõit tasuta

Septembri keskpaigas alustas AS Eesti Raudtee plaanilist tõkkepuude paigal-damist seni tõkkepuuta olnud ülesõidu-kohtadele Tallinn-Tapa liinil.

12. septembril alustati tõkkepuude pai-galdamist Lagedi-Aegviidu liini – Kulli, Aruküla, Parila, Jäneda, Lahinguvälja ja Mustjõe – ning Lehtse ülesõidukohta-dele. Kõigile nimetatud ülesõidukoh-tadele paigaldati kaks tõkkepuud. Tõk-kepuude paigaldus liiklust ei seganud. Tööd lõpetati 20. septembriks.

Veel käesoleval aastal läheb vahetusse automaatsignalisatsioon Aegviidu, Raa-siku ja Kehra jaamaülesõitudel. Nime-tatud jaamaülesõitudele paigaldatakse koos signalisatsiooni vahetusega ka tõkkepuud.

Eesti Raudtee investeerib Tallinn-Tapa liini ülesõidukohtade renoveerimisse üle 600 000 euro.

Tõkkepuude paigaldamisega paraneb liiklusohutus ülesõidukohtadel, mis on aktuaalne eriti sügis- ja kevadperioo-dil, mil päike on madalal. Automaatsig-nalisatsiooni paigaldamine lühendab tõkkepuu suletuse aega, mis tõstab liiklusohutust raudtee ületamisel ning lühendab ülesõidukohtade suletuse aega.

Ülesõidukoha suletuse aeg arvutatakse vastavalt eelteatepiirkondadele, mille aluseks on veeremi maksimaalne luba-tud kiirus 120 km/h ning autotranspordi minimaalne võimalik kiirus 8 km/h ja pikkus 30 meetrit. Antud parameetrid

tagavad, et ülesõit on rongi tuleku het-keks vabastatud ka juhul, kui auto alus-tab ülesõitu fooritulede süttides (juht ei märganud tulesid). Ohutuse huvides lisatakse 10 sekundit tõkkepuu lange-miseks.

Minimaalne tõkkepuu suletuse aeg on seega 40 sekundit. Seda ülesõidukohal, millele raudteeveerem läheneb kiiruse-ga 120 km/h ehk 33 meetrit sekundis. Kuna rong ei liigu alati maksimaalse lubatud kiirusega ning kaubarongidele lubatud liikumiskiirused on veelgi ma-dalamad, võib ooteaeg vastavalt pike-neda.

EHITUS

Tallinn-Tapa ülesõidukohtadel uued tõkkepuud

Käesoleva aasta oktoobris jõudis lõpule kaks aasta väldanud projekt, mille raames toimusid raudtee kapitaalremondi tööd Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere suu-nal. Remont hõlmas kuue jaamavahe re-monti kogumahus 47 km. Remonditi kõige halvemas seisukorras olevad jaamavahed nimetatud liinil ning vahetati katt ed ühek-sal ülesõidul.

Projekt oli esimeseks etapiks kogu nime-tatud liinide remondil, mille eesmärgiks

oli viia Eesti Raudtee infrastruktuur Tal-linn-Keila-Paldiski-Klooga-Ranna ning Kei-la-Riisipere raudteelõikudel vastavusse kehti vate nõuetega ning võtt a kasutusele pikkrööpad, mis parandas raudteeliikluse ohutust, mugavust ja kvaliteeti ning tõsti s lubatavat sõidukiirust kuni 120 km tunnis reisrongidele ja 80 km tunnis kaubarongi-dele.

Enne teostatud remontt öid oli eeltoodud raudteelõikudel suurimaks lubatavaks rei-

sirongide sõidukiiruseks sõltuvalt lõigust 40 kuni 80 km tunnis. Kiirust piirasid mitmed hoiatused – sh 25 km/t ja 40 km/t. Mõned kiiruspiirangud kehti sid prakti liselt terve jaamavahe ulatuses, pikendades oluliselt reisirongide sõiduaega. Amorti seerunud raudtee pealisehiti se (rööpad, liiprid, bal-last) tõtt u jäi tegelik sõidukiirus 1,5 – 2 korda alla võimalikule suurimale lubatud kiirusele, 120 km tunnis.

Remondi tulemusena vahetati välja saastu-

Lõpule jõudis 2 aastat väldanud suurprojekt

detsember 2013

9

nud ballast, tee sai uued raudbetoonliiprid ja rööpad, mis keevitati omavahel kokku. Viimane tegevus on eelkõige tähti s sõidu-mugavuse tagamiseks ja müra vähendami-seks. Ülesõitudel vahetati vana asfaltkate uute raudbetoonplaati de vastu.

Remondi tulemusena viidi raudtee infra-struktuur vastavusse kehti vate tehniliste nõuetega, mis tagab kvaliteetse reisiron-giühenduse AS Elron opereeritavatele lii-nidele. Uued elektrirongid on parandanud ühistranspordi kvaliteeti ja atrakti ivsust, tagades inimestele mugavamad tööl käi-mise, ühiskondlikus elus osalemise ning hariduse omandamise võimalused. Ühis-transpordi paranemine mõjub positi ivselt ka pealinnast kaugemal asuvate regiooni-de arengule.

Projekti kogumaksumus oli 15,8 miljonit eurot ning seda rahastati osaliselt Ühte-kuuluvusfondist.

Teises etapis on plaanis panna põhirõhk jaamateede remondile.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti "Elektrifi tseeritud raudteeliini-de kontaktvõrgu rekonstrueerimine" I etapp on jõudnud lõpule.

Nimetatud etapis kavas olnud tööd nägid ett e raudtee kontaktvõrgu rekonstruee-rimise elektrifi tseeritud raudtee lõikudel Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Vasalemma. Tööde käigus asendati kõik kontaktvõrgu komponendid, sh kandetoed- ja konst-ruktsioonid, trossid, juhtmed, isolaatorid ja muud liiniseadmed.

Kontaktvõrgu tööd jätkuvad II etapis, mis

hõlmab kontaktvõrku toitvate veoalajaa-made rekonstrueerimist Keilas ja Järvel. Nimetatud veoalajaamad on ehitatud 50 aastat tagasi ning vajavad seetõtt u hädasti uuendamist.

Veoalajaamade renoveerimisel asenda-takse kõik seadmed ning ehitatakse uued hooned. Rekonstrueerimise üheks ees-märgiks on kontaktvõrgu pinge kvaliteedi parendamine seoses suurema võimsuse vajadusega uute elektrirongide käiku and-misel.

Veoalajaamade rekonstrueerimistööd

plaanitakse lõpetada 2014. aasta III kvar-talis.

ÜF projekti III etapi raames on kavas soetada uus raudtee kontaktvõrgu hool-dussõiduk kontaktliinide hoolduseks ja remondiks.

Nimetatud suure europrojekti eesmärgiks on olemasoleva rööbaselektritranspordi toimimise jätkumine reisijateveol.

Projekt realiseeritakse Euroopa Liidu Üh-tekuuluvusfondi (ÜF) kaasfi nantseerimi-sel.

Kontaktvõrgu rekonstrueerimistööde I etapp lõpetatud

Jätkuvad tööd reisijate ooteplatvormide rekonstrueerimiseks Tapa-Narva liinil, mil-le käigus viiakse 9 reisiplatvormi üle euro-kõrgustele.

Ooteplatvormide rekonstrueerimine reisi-jate turvalisuse tõstmiseks on planeeritud Kardina, Rakvere, Kabala, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Oru, Vaivara ja Narva jaamas.

Projekti eesmärgiks on nimetatud oote-platvormide viimine vastavusse standardi EVS 867:2011 „Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid“ nõuetega ning

uute reisirongide gabariiti dega.

Tööde käigus lammutatakse olemasolevad platvormid ning ehitatakse uued, samuti korrastatakse raudteeülekäigukohad, juur-depääsud ning raudteed platvormi piirkon-nas, rajatakse parklad.

Hetkel käib ajuti ste puidust platvormide ehitus, tagamaks uute reisirongide kasu-tuselevõtt 01.01.2014. Paralleelselt käivad projekteerimis- ja ett evalmistustööd 2014. aasta kevadel algavateks ehitustöödeks.

Kompleksi tähtaegne valmimine ja käiku andmine on planeeritud hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Ajuti sed platvormid uute reisirongide tee-nindamiseks 2014. aasta algusest valmivad käesoleva aasta detsembris.

Töid teostab Läti ett evõte OÜ RBBSKALS Būvsabiedrība. Tööde kogumaksumuseks on ca 3,4 miljonit eurot ning projekti ra-hastatakse Eesti Raudtee investeeringute eelarvest.

Tapa-Narva suunal renoveeritakse ooteplatvormid

Eesti Raudtee Infoleht

10

OHUTUS

Viimasel ajal maailmas aset leidnud traagilised raudteeõnnetu-sed on päevakorda tõstnud ohuolukorrale reageerimise valmi-duse ka Eesti Raudtee taristul.

Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupperi sõnul tegeletakse raud-teel ohutusega 24/7 ning 365 päeva aastas. Lisaks pidevale ohutusalasele kontrollile raudteetaristul viib Eesti Raudtee re-gulaarselt läbi koolitusi esmareageerijatele, kelle koostööst hä-daolukorras sõltub palju.

„Esmareageerijate hulka kuulub alati mitmeid erinevaid asutusi – kaasatud on nii päästekeskused, politsei ja kiirabi kui ka häi-

rekeskus ja kohalik omavalitsus. Omavahelise suhtluse ladusust hädaolukorras on raske alahinnata,“ lisas Kupper.

„Ohutuse tagamisel keskendume eelkõige siiski õnnetuste enne-tamisele,“ selgitas Kupper. „Vaatamata sellele peame alati valmis olema kiirelt reageerima, kui õnnetus siiski juhtub.“

Reageerimiskiirusele aitavad kaasa erinevad prakti lised ja vä-liõppused, mille käigus kontrollitakse väljatöötatud reageeri-misplaanide toimivust, täiendatakse ja kinnistatakse käitumist ohuolukorras ning lihvitakse omavahelist koostööd. Prakti lisi piirkondlikke väliõppuseid korraldatakse paar korda aastas.

Raudteeõppused lihvivad koostööd

Kuum september Narvas11. septembril toimus Narva raudteejaamas raudteeõnnetuse lahendamise regionaalne õppus „Septembrikuumus Narvas“, kus legendi järgi leidis aset avarii rahvusvahelise reisirongi ja ohtliku veosega kaubarongi vahel

Regionaalse õppuse korraldas Päästeameti Ida päästekeskus koostöös Eesti Raudtee, Narva linnavalitsuse, Politsei- ja Piirival-veameti , Häirekeskuse ja Terviseameti ga. Õppusele reageerivad päästemeeskonnad Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi ja Koht-la-Järve päästekomandodest ning SA Narva haigla, SA Ida-Viru kiirabi ja AS Rakvere haigla kiirabibrigaadid.

Legendi kohaselt tekkis rongi bensiinitsisterni vigastuse tagajär-jel põlevvedeliku leke. Vedeliku sütti mis- ja plahvatusohu tõtt u oli vaja määratleda ohuala, evakueerida sealt inimesed, päästa rongist reisijad ja korraldada kannatanute transport haiglatesse.

Seoses sündmuse lahendamise ja õppusele registreeritud vaba-tahtlike elanike evakueerimisega korraldas piirkonnas õppuse ajal liiklust politsei ja ohualas liikuvad inimesed suunati sealt välja.

Õppusel vabatahtlikult evakueeritavatena osalevad inimesed said läbi prakti lise kogemuse õppida ohuolukorras käituma.

Kuigi sedavõrd raske raudteeõnnetuse aset leidmise tõenäosus on väike, oleks õnnetuse võimalik tagajärg seoses suure kauba-koguse ja rahvahulga ning rongide suure massiga väga raske.

detsember 2013

11

Teisipäeval, 15. oktoobril toimus Põlvamaal Värska vallas Koidula raudteepiirijaamas Lõuna-Eesti regionaalne kriisireguleerimisõp-pus Lydia 2013, millest võtti s osa ligi 200 inimest.

Õppuse stsenaariumi järgi juhtus jaamas segastel asjaoludel õn-netus ja tsisternvagunist hakkas lekkima kütust. Tekkis keskkon-nareostus ja plahvatusohu tõtt u peatati raudteejaama töö ning evakueeriti inimesed.

Õppuse eesmärgiks oli reageerivate asutuste koostöö harjuta-mine raudteel toimuva ohtlike kemikaalidega suurõnnetusel. Li-saks harjutati õppusel Koidula raudteepiirijaama vesivarustuse ja pumbajaama ning päästekeskuse spetsiaaltehnika kasutamist, reageerimist lõhkematerjali plahvatusohule ja paljude vigastatute abistamist.

Õppusel osalesid lisaks Lõuna päästekeskusele Eesti Raudtee, Häirekeskus, Lõuna-Eesti Pommigrupp, Politsei- ja piirivalve-ameti Lõuna prefektuur, Kaitsepolitsei, SA Tartu Kiirabi, Lõuna-Eesti Haigla, Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Vete-rinaar- ja Toiduamet, Värska vallavalitsus, U.S.S (turvafi rma) ja EMERCOM`i Pihkva oblasti valitsus.

Koos vaatlejatega osales õppusel ligi 200 inimest. Väliõppusele eelnes 3. oktoobril staabiõppus, kus harjutati asutuste ning eri-neva juhti mistasandi staapide koostööd.

Kriisireguleerimine Koidula raudteepiirijaamas

KULTUUR

Tänavakunst rõõmustab raudtee ümbrustAugusti lõpunädalal andis AS Eesti Raudtee koostööprojekti „Tänavakunst“ raames erandkorras loa Lilleküla tunneli seintele maalingute joonistamiseks.

Projekti idee autoriks oli kunstnik Anni Varm, kavandid ning teos-tus noorkunstnike rühmituselt Multi Stab.

Eesti Raudtee eesmärgiks antud projekti läbiviimisel oli tauni-da vohavas sodimises väljenduvat graffi ti t kui ebaseaduslikku, ebaesteeti list ja „kunstnikele“ ti hti eluohtlikku ja rajati ste oma-nikele suurt kahju põhjustavat tegevust ning teadvustada prob-leemi, mis kaasneb avaliku ruumi ja hästi kordatehtud objekti de täiskritseldamise ning meie ühise linnaruumi rikkumisega.

Kunsti k Anni Varm soovis koostöös Eesti Raudteega korraldada maailmist nii, et ka seaduslikult oleks võimalik seintele pilte teha. Aktsiooni eesmärgiks sai kaotada avalikus kasutuses seintele omavoliline sodimine.

Lilleküla, nagu paljude teistegi Tallinna tunnelite ti hti soditud sei-nad, sisendasid iga päev seda läbivatesse inimestesse kõhedust.

Suvelõpu päikeselise augusti nädala raames kaeti vastvalminud tunnelisse tekkinud silma riivavad kritseldused rõõmsate joo-nistustega, mille kandvaks ideeks on aidata kaasa sotsiaalsete hoiakute kujundamisele raudteeohutuse ja turvalise elukeskkon-na loomise vallas ning muuta ümbrus konna inimeste kodutee meeldivamaks.

Projekti le pani õla alla ka A.le.Coq, kes jagas osalejatele tasuta limonaadi, ning Lilleküla tunneli ehitanud Läti ett evõte RBSSKALS Buvsabiedriba.

Eesti Raudtee Infoleht

12

Suurem osa tunnelist maaliti Varmi visan-dite järgi, eraldi pildid tegid veel Andreas L. ja Okeiko.

«Kõige lahedam kogu protsessi juures oli tunnelit läbivate ini meste reaktsioon. Ükskõik mis vanuses nad olid, kõik olid ülirõõmsad ja tänulikud,» oli Varm õn-nelik. Just inimeste soe suhtumine tegi kunstnikule, kel varem sarnast tööta mise kogemust ei olnud, kõige rohkem rõõmu.

Õnnestunud projekt ajendas kavandama ka järgmise seina kaunistamist – seda Ra-humäe jaamas, kus kunstnike töö möödu-jad ahhetama ja bussijuhid püsti st pöialt näitama pani.

Rahumäe jaama rõõmus sein valmis sep-tembri lõpus.

Tänavakunstnikud lähtusid töötades järg-mistest reeglitest:

*Ära joonista/kirjuta väljapoole ett enäh-tud pinda tunnelis

*Ole lugupidav kaaskodanike ja tunnelit läbivate inimeste vastu

*Ära jäta prügi maha

*Ole kaine! Joonistades ära tarbi alkoholi ega narkooti lisi aineid

*Joonista päevasel ajal 10-16

Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor muuti s ühingu nime ja põhikirja.

Kevadine üldkoosolek valis mitt etulundusühingu uueks nimeks „Raudtee Kultuuriselts“. Muutused on ti ngitud Eesti Raudtee jagu-nemisest septembris 2012 ja ka asjaolust, et samal sügisel võeti ühing Euroopa raudteelaste kultuuriühenduse liikmeks. Nüüd saab seni vaid muusikaharrastusega tegelenud Raudteekoorist Selts, kes avab oma uksed kõigile neile Eesti raudteelastele, kes huvituvad kultuurilisest ühistegevusest.

Euroopa raudteelaste kultuuritegevuste ühendus FISAIC (Fédérati on Internati o-nale des Sociétés Arti sti ques et Intellec-tuelles de Cheminots ) asutati juba 60 aastat tagasi – 15. novembril 1952 Stra-sburgis, Prantsusmaal. See oli ajal, mil Euroopa oli II Maailmasõjast räsitud ja ja-gatud osadeks raudse eesriidega. Samal ajal alustas Luxemburgis tegevust Söe ja Terase Ühendus, millest sai hiljem alguse tänane Euroopa Liit.

FISAIC loodi eesmärgiga rikastada raud-teelaste tööelu, luues suhteid ja tõstes

vaimsust raudteelaste kogukonnas kul-tuuriliste ühistegevuste kaudu. Organi-satsiooniga algselt liitunud Kesk-Euroopa riikide (Saksamaa, Austria, Hispaania, Belgia, Holland, Luxemburg) raudtee-lased alustasid koostööd maalikunsti ja esperanto keelega. 2011. aasta lõpus oli organisatsioonis 53 638 liiget.

Organisatsioonis tegutsevad täna: Sak-samaa, Austria, Belgia, Horvaati a, Taani, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia, Un-gari, Luxemburg, Norra, Poola, Rumee-nia, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Tšehhi ja

nüüd ka Eesti .

2012. aasta septembris liitus organi-satsiooniga Raudtee Kultuuriseltsi all tegutsev segakoor. Täna tegutseb orga-nisatsioonis kokku 123 koori u 4500 liik-mega. FISAIC tervitab ka kõikide muude huvigruppide loomist Eesti s, seejuures on igale huvigrupile välja töötatud vastavad liitumise ti ngimused. Eesti s saab organi-satsiooniga liituda vaid Raudtee Kultuu-riseltsi kaudu.

Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor muuti s nime

Euroopa raudteelaste kultuuriühendus

detsember 2013

13

Eesti Raudtee lauluhuviliste töötajate poolt asutatud Raudtee Kultuuriseltsis tegutseb täna 50 muusikahuvilist liiget. Seltsil on oma põhikiri, juhatus ja raama-tupidamine ning ta majandab end raud-teefi rmade AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo toel.

Segakoor on võtnud osa mitmetest lau-lupidudest ja Eesti Segakooride Liidu su-vistest laulupäevadest. Traditsiooniliselt elavdab segakoori esinemine ka Eesti Raudtee üritusi ja pidustusi. Igal aastal annab Raudteekoor keskmiselt 10 kont-serti .

Seltsis tegutseb juba kaks huvigruppi – se-gakoor ja puhkpilliorkester (ühiselt „Raud-tee Kultuuriseltsi laulu- ja pasunakoor“ ja lühidalt ka „Raudteekoor“). Alates sep-

tembrist toimuvad lauluproovid esmas-päeva õhtuti Eesti Raudtee peamajas Tal-linnas, Toompuiestee 35. Orkestri proovid toimuvad kolmapäeva õhtuti Tallinna jaa-mas, Telliskivi tänaval.

Raudtee Kultuuriselts kutsub endaga liitu-ma kõiki raudteelasi või juba olemasole-

vaid gruppe, kes on huvitatud kultuurilis-te ühistegevuste kaudu rahvusvahelisest suhtlemisest teiste Euroopa maade raud-teelastega! Kõik Eesti s tegutsevad raud-teefi rmad on omakorda oodatud Seltsiga koostööd tegema ning seeläbi oma töö-tajate kultuurilisi ühistegevusi toetama!

EESTI RAUDTEE

Raudtee Kultuuriselts

5. novembril tähistas Eesti Raudtee 143. aastapäeva. Esimesele sõidule 1870. aas-tal, mil avati Balti raudtee, on järgnenud tuhandeid teisi.

Tänu raudteele hakkas ülemöödunud sa-jandil kiiresti arenema prakti liselt jäävaba Tallinna Sadam. Liikluseks avati Tapa-Tartu raudteeliin, millest sai alguse ühendus Riia ning Venemaa keskpiirkondade ja Ukrai-naga. Raudtee Eesti s omandas majandus-liku transiidikanali funktsioonid.

Soliidse vanuse täitumist tähistati 5. no-vembril piduliku sünnipäevagalaga, kuhu olid oodatud kõik Eesti Raudtee töötajad.

Vastuvõtt algas piduliku aumärkide üle-andmise tseremooniaga, kus avaldati tänu ja lugupidamist staažikatele raudteelaste-le, kes on raudteel töötanud juba 10, 20, aga ka 30, 40 ja 50 aastat!

Pidu jätkus suurejoonelise õhtusöögiga, mida elavdas reis läbi raudtee ajaloo le-gendaarsete ajastu staaride Elvise, ABBA, Alla Pugatšova, Michael Jacksoni ja Koit Toome ning raudtee segakoori ja puhkpil-liorkestri saatel.

Eesti Raudtee sai 143 aastaseks

Eesti Raudtee Infoleht

14

Uued töötajad

Õnnitleme!

augustNazirli Nati g 27.08.2013 infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline

septemberVeera Tamošjunene 02.09.2013 fi nantsteenistus, haldusosakond, tehnikagrupp, salongvagunisaatjaHeiki Küla 05.09.2013 infrastruktuuriteenistus, teeamet, tee ja teerajati ste hoolduse osakond, sillagrupp, sillatööline

oktooberJakov Štšedrin 01.10.2013 infrastruktuuriteenistus, varustusosakond, montöörAndres Ojamaa 01.10.2013 administratsioon, juhatuse nõunikVladimir Keiv 28.10.2013 fi nantsteenistus, hankeosakond, juhatajaAnna Voronina 30.10.2013 infotehnoloogia osakond, vanemadministraator

oktoober5007.10.2013 • Marti n Pokk • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanemsideelektrimehaanik15.10.2013 • Oleg Tšaussov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, raadio ja veeremikontrolli jaoskond, raadiomehaanik

6023.10.2013 • Alexander Pripiyalo • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, sideelektrimehaanik

6512.10.2013 • Kalju-Mihhail Aganits • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, teemeister15.10.2013 • Arno Kuus • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik 30.10.2013 • Veera Vertjakova • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, jaamakorraldaja

7031.10.2013 • Vello Kiil • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB vanemelektrimehaanik

november5019.11.2013 • Olga Õnnik • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lõuna teejaoskond, insener23.11.2013 • Svetlana Kaljurand • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tapa jaam, jaamakorraldaja

6020.11.2013 • Anatoly Shlyakhov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektriseadmete ja veoalajaamade jaoskond, releekaitse vanemelekt-rimehaanik

7030.11.2013 • Tatjana Katšanova • välissuhete osakond, Moskva esindus, raamatupidaja

7510.11.2013 • Oleg Mošenko • välissuhete osakond, Moskva esindus, esinduse juht

detsember5006.12.2013 • Raivo Tauk • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, juhataja16.12.2013 • Natalja Frolova • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, insenergrafi st25.12.2013 • Nikolai Lobanov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu piirkonna meister 31.12.2013 • Juozas Skauranskas • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline

6011.12.2013 • Galina Spitsõna • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti , turvangu jaoskond, turvanguprojekti de juhti vspetsialist25.12.2013 • Einar Nikkarev • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, jaamakorraldaja

6507.12.2013 – Niina Afanasjeva – liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valingu jaam, jaamakorraldaja

detsember 2013

15

Eesti Raudtee infolehte toimetab Liina Hallik / kommunikatsioonijuhttelefon +372 615 8677liina.hallik@evr.ee

Detsember 2013

Tööstaaž raudteel

Väljaandja AS Eesti RaudteeToompuiestee 3515073 Tallinn, Eesti www.evr.ee

Oktoobris 20 aastat01.10.2013 • Victor Tsyplakov • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimontöör01.10.2013 • Deniss Persitski • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik 01.10.2013 • Janika Tasane • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tartu jaam, insener04.10.2013 • Eduard Ilichov • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu elektrimehaanik05.10.2013 • Pavel Kravtšenko • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, raadio ja veeremikontrolli jaoskond, veduri pardasüsteemide mehaanik25.10.2013 • Vladimir Slyusarchuk • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Valga jaam, jaamakorraldaja26.10.2013 • Aleksander Denisson • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, elektrivõrgu elektrimehaanik

30 aastat04.10.2013 • Vladimir Andrušik • liiklusteenistus, liikluskorralduse osakond, juhti vspetsialist

50 aastat10.10.2013 • Tiit Tarve • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguameti , tehnilise teeninduse jaoskond, transpordi- ja mehaanikagrupi juht23.10.2013 • Toivo Lehtme • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik

Novembris 10 aastat03.11.2013 • Liina Rannajõe • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, lõuna piirkond, spetsialist03.11.2013 • Nariman Agajev • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, põhja piirkond, hooldustööline

20 aastat07.11.2013 • Koit Raamat • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, turvangu jaoskond, STB elektrimehaanik17.11.2013 • Galina Soshina • liiklusteenistus, jaamatöö osakond, Tallinna jaam, jaamakorraldaja29.11.2013 • Tatjana Antonova • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, andmetöötleja

40 aastat05.11.2013 • Pille Lipp • infrastruktuuriteenistus, elektrivõrgud, kontaktvõrgu jaoskond, operaator-signalist

Detsembris 10 aastat01.12.2013 • Aleksandr Getšis • infrastruktuuriteenistus, teeamet, lääne teejaoskond, teetööline15.12.2013 • Aleksandr Solovjov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teetööline15.12.2013 • Andris Rud • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, tööjuht30.12.2013 • Avo Kuus • infrastruktuuriteenistus, kinnisvarahoolduse osakond, lõuna piirkond, hooldustööline

20 aastat01.12.2013 • Mikhail Yagudin • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, telekommunikatsiooni jaoskond, vanem-sideelektrimehaanik02.12.2013 •Leonid Kopylov • infrastruktuuriteenistus, teeamet, ida teejaoskond, teemeister06.12.2013 • Eevald Hansman • infrastruktuuriteenistus, side- ja turvanguamet, tehnilise teeninduse jaoskond, autojuht-mehaanik