eesti maavarad veiko_karu
DESCRIPTION
Geograafia õpetajatele peetud loeng "Eesti maavaradest ning kasutatavatest kaevandamisviisidest"TRANSCRIPT
![Page 1: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/1.jpg)
Eesti maavaradGeograafia õpetajadGeograafia õpetajad
10.11.2010
mi.ttu.ee
![Page 2: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/2.jpg)
Kes mina olen?Kes mina olen?Nimi: Veiko Karu
Õppeasutus:Õppeasutus: Tallinna Tehnikaülikool, mäeinstituut
Töötamine:Töötamine: TTÜ mäeinstituut, assistent
Muu tegevus: TalveAkadeemia, tudengiteadusetudengiteaduse populariseerimine, Mäenduse ja geoloogia teadusklubi
http://mi.ttu.ee/teadusklubi
mi.ttu.ee2
teadusklubiTTÜ mäeinstituut
![Page 3: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/3.jpg)
MaavaradMaavarad• Maapõu peidab endas palju erinevaid
maavarasid ning selleks, et neid pareminimaavarasid ning selleks, et neid paremini kasutada on vaja teada millised on nende omadused ning kvaliteet.omadused ning kvaliteet.
• Maavaraks loetakse maapõues leiduvat kivimit, mineraali vedeliku gaasi või orgaanilist ainetmineraali, vedeliku, gaasi või orgaanilist ainet, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvelja mis seetõttu on ressursina arvel.
mi.ttu.ee3TTÜ mäeinstituut
![Page 4: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/4.jpg)
• Maavarad jagatakse üldjoontes nelja klassi:nelja klassi:
• Põlevad maavarad;• Põlevad maavarad; • Looduslikud ehitusmaterjalid; • Maagid;
Keemiline toore• Keemiline toore; • Muud
mi.ttu.ee4TTÜ mäeinstituut
![Page 5: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/5.jpg)
Maavarade kaevandamineMaavarade kaevandamine
Jaguneb kaevandamisviiside järgi:l hk k d i• pealmaa- ehk avakaevandamine
• allmaakaevandamine• veealune ehk allveekaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 5
![Page 6: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/6.jpg)
Pealmaakaevandamine
A iAllmaakaevandamine
mi.ttu.eeAllveekaevandamine
![Page 7: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/7.jpg)
KaeveõõnedKaeveõõned
mi.ttu.ee
![Page 8: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/8.jpg)
Suur või väikeSuur või väike
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 8Aru-Lõuna lubjakivikarjäär
![Page 9: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/9.jpg)
Suur või väikeSuur või väike
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 9Hambachi ligniidikivikarjäär
![Page 10: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/10.jpg)
Suur KaruSuur Karu
• Inseneriteadus
• Suurus on mäenduses oluline• Suurus on mäenduses oluline.• Mida suuremad masinad seda
mi.ttu.ee1010suurem tootlikus.
![Page 11: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/11.jpg)
mi.ttu.ee9.11.2010 http://mi.ttu.ee/teadus 11Väike Veiko 11
![Page 12: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/12.jpg)
KaevandamisprotsessGeoloogilise KaevandamisprotsessGeoloogilise uuringuluba
Uuringud. Keskkonna ekspertiis
KaevandamislubaKaevandamisluba
Projekteerimine. Võimalike keskkonna-
Maa kasutamisõiguse omandamine
jmõjude prognoosimine
Maa kasutamisõiguse omandamine
Kaevanduse/karjääri rajamineev duse/ j j e
Kaevandamine
mi.ttu.eeKaevanduse/karjääri sulgemine
![Page 13: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/13.jpg)
E ti dEesti maavarad
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 13
![Page 14: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/14.jpg)
PaekiviPaekivi• Paekivi ehk paas on
karbonaatkivimikarbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tegelikult on paekiviTegelikult on paekivi lubjakivi, dolokivi ja mergli ühisnimetus.mergli ühisnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi.vorm on lubjakivi.
• Aastast 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi
mi.ttu.ee
Eesti rahvuskivi.14TTÜ mäeinstituut
![Page 15: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/15.jpg)
LubjakiviLubjakivi• Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam
kasutatav looduslik kivim Eestis. • Lubjakivi on karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%.
• Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi; 2) Tsemendilubjakivi; 3) Ehituslubjakivi;
mi.ttu.ee
3) Ehituslubjakivi; 4) Täitelubjakivi. 15TTÜ mäeinstituut
![Page 16: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/16.jpg)
mi.ttu.ee16TTÜ mäeinstituut
![Page 17: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/17.jpg)
DolokiviDolokivi• Dolokivi - karbonaatkivim, mille
karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi j j j gsisaldus kuni 25%.
• Dolokivi jagamine kasutusalade järgi:Dolokivi jagamine kasutusalade järgi: 1) Tehnoloogiline dolokivi; 2) Ehitusdolokivi;2) Ehitusdolokivi; 3) Viimistlusdolokivi;
mi.ttu.ee4) Täitelubjakivi. 17TTÜ mäeinstituut
![Page 18: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/18.jpg)
mi.ttu.ee18TTÜ mäeinstituut
![Page 19: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/19.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 19Lubjakivi lõhkamine Väo karjääris
![Page 20: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/20.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 20Väo lubjakivikarjäär
![Page 21: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/21.jpg)
Liiv ja kruusLiiv ja kruus• Liiva ja kruusa kvaliteedi põhinäitajad
on: 1. Lõimis, sealhulgas savi- ja
tolmuosakeste sisaldus:tolmuosakeste sisaldus: 2. Kruusaterade, veeriste ja rahnude
kivimiline koostis kuju ja mõõtmed;kivimiline koostis, kuju ja mõõtmed; 3. Liiva mineraalne ja keemiline koostis
ning orgaaniliste lisandite sisaldus;ning orgaaniliste lisandite sisaldus; 4. Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised
d dmi.ttu.ee
omadused. 21TTÜ mäeinstituut
![Page 22: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/22.jpg)
Liiv ja kruusLiiv ja kruus• Liiv on peeneteraline sete (tera suurused
alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvadalla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu glaukoniidi jt osakesedvilgu, glaukoniidi jt. osakesed.
K i ld b li k lii t d l l• Kruus sisaldab lisaks liivateradele veel suuremaid kivikesi, mida nimetatakse
i kveeristeks
mi.ttu.ee22TTÜ mäeinstituut
![Page 23: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/23.jpg)
• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses• Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses -mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete j ,valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika ja klaasitööstuses jnekeraamika- ja klaasitööstuses jne
• Kasutusalade järgi lii it t k k
• Kasutusalade järgi lii it t k lii liigitatakse kruusa:
1. Ehituskruus; liigitatakse liiva:
1. Tehnoloogiliseks liiva; 2 Ehitusliiva; 2. Eriotstarbeliseks
kruus
2. Ehitusliiva; 3. Eriotstarbeliseks liiva
mi.ttu.ee23TTÜ mäeinstituut
![Page 24: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/24.jpg)
mi.ttu.ee24TTÜ mäeinstituut
![Page 25: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/25.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 25Jaani kruusakarjäär
![Page 26: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/26.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 26Kiiu soone kruusakarjäär
![Page 27: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/27.jpg)
SaviSavi• Savi on maailmas väga levinud
ehitusmaavara. Maades, kus ehituskivi ib i hit ldnapib, on saviehitus valdav.
• Kuiva kliimaga maades kasutatakse õl t t it t id ii k klii õ bpõletamata savitooteid, niiske kliima nõuab
põletatud savikivi ehk telliste kasutamist. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest• Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus jaiseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse.
mi.ttu.ee27TTÜ mäeinstituut
![Page 28: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/28.jpg)
Savi kasutusalad ja kasutusalade jmääramise nõuded
• Kasutusalade järgi jaotatakse savi: 1) tsemendisaviks;1) tsemendisaviks; 2) raskeltsulavaks saviks; 3) k ik j k iidi ik3) keraamika- ja keramsiidisaviks.
• Piiratud ulatuses on savi kasutatud ka vormisavina metallitööstuses. Looduslikus olekus savi kasutatakseLooduslikus olekus savi kasutatakse isolatsioonimaterjalina ehitiste ja prügilate rajamisel
mi.ttu.eeprügilate rajamisel.
28TTÜ mäeinstituut
![Page 29: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/29.jpg)
mi.ttu.ee29TTÜ mäeinstituut
![Page 30: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/30.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 30Aseri savikarjäär
![Page 31: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/31.jpg)
Kristalliinne ehituskiviKristalliinne ehituskivi• Kristalliinne ehituskivi, mida
maardlate nimistus esindab graniit,maardlate nimistus esindab graniit, on tugevusomaduste ja külmakindluse poolest lubja- jakülmakindluse poolest lubja ja dolokivist tunduvalt kvaliteetsem.
• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi• Eesti ainuke kristalliinse ehituskivi maardla asub Maardu lähedal. Graniidi lasumissügavus maapinnastGraniidi lasumissügavus maapinnast on ligi 150m.
mi.ttu.ee31TTÜ mäeinstituut
![Page 32: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/32.jpg)
Nõuded lähtuvalt seadusandlusestNõuded lähtuvalt seadusandlusest
• Kristalliinne ehituskivi –aluskorrakivimid mille survetugevusaluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2.
• Kristalliinset ehituskivi kasutatakse põhiliselt killustikuna betoonides,põhiliselt killustikuna betoonides, teekatetes ja mujal ning tükikivina ehitus- ja viimistlusdetailideehitus- ja viimistlusdetailide valmistamiseks.
mi.ttu.ee32TTÜ mäeinstituut
![Page 33: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/33.jpg)
mi.ttu.ee33TTÜ mäeinstituut
![Page 34: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/34.jpg)
KaevandamineKaevandamineTulevane Maardu graniidikaevandus
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 34
![Page 35: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/35.jpg)
PõlevkiviPõlevkivi• Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti ja
diktüoneemaargilliitidiktüoneemaargilliiti. • Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud
Eesti põlevkivi nime all.• Argilliit on väga madala kütteväärtusegaArgilliit on väga madala kütteväärtusega
ega sobi põletamiseks. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutatipõlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani
mi.ttu.eetootmiseks.
35TTÜ mäeinstituut
![Page 36: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/36.jpg)
Seadusandlusest tulenevad nõuded põlevkivile:
• Põlevkivi ehk kukersiit – orgaanilise aine sisaldus on suurem kui 10% ning mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg). g ( g)
• Eestis kasutatakse põlevkivi põhiliselt: 1) kütusena energeetikatööstuses;1) kütusena energeetikatööstuses; 2) toormena keemiatööstuses;3) tsemendi valmistamiseks
mi.ttu.ee
3) tsemendi valmistamiseks. 36TTÜ mäeinstituut
![Page 37: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/37.jpg)
mi.ttu.ee37TTÜ mäeinstituut
![Page 38: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/38.jpg)
PõlevkiviPõlevkivi• Kaevandamiskohad
mi.ttu.ee38
![Page 39: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/39.jpg)
AvakaevandamineAidu põlevkivikarjäärAidu põlevkivikarjäär
mi.ttu.ee3939
![Page 40: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/40.jpg)
AllmaakaevandamineAllmaakaevandamineEstonia kaevanduskaevandus
mi.ttu.ee4040
![Page 41: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/41.jpg)
TurvasTurvas• Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev
orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest Turvas kujuneb surnudületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune.
• Soode tekkimise tingimustest ja turvast tekitava taimestiku koostisest olenevalt jagatakse nad kahte põhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e rabad Nendepõhitüüpi - madalsood ja kõrgsood e. rabad. Nende vahel kahe põhitüübi vahel eristatakse veel nn. ülemineku- ehk siirdesood.
• Eesti territooriumist on soode all 22,3 %. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m.
mi.ttu.ee
7 8 m. 41TTÜ mäeinstituut
![Page 42: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/42.jpg)
Turba kui maavara kvaliteedi hindamise põhinäitajad on:
1) botaaniline koostis; 2) lagunemisaste; 3) t h3) tuhasus; 4) happesus;4) happesus; 5) kütteväärtus5) kütteväärtus.
mi.ttu.ee42TTÜ mäeinstituut
![Page 43: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/43.jpg)
mi.ttu.ee43TTÜ mäeinstituut
![Page 44: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/44.jpg)
KaevandamineKaevandamine
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 44Rae turbaväli
![Page 45: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/45.jpg)
FosforiitFosforiit• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi• Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi
nime all. Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumitj g j p j jkvartsliivas.
• Maavarale esitatavad nõuded vastavalt d dl lseadusandlusele:
– fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6 0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstusesvähemalt 6,0% minimaalne P2O5 sisaldus tööstuses kasutataval toormel peab olema vähemalt 28%.
– Kloori lubatav piirsisaldus kontsentraadis on 200 300g/t Fosforiiti kasutatakse põhiliselt200–300g/t. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks.
mi.ttu.ee45TTÜ mäeinstituut
![Page 46: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/46.jpg)
mi.ttu.ee46TTÜ mäeinstituut
![Page 47: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/47.jpg)
Mere ja järvemudaMere- ja järvemuda• Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis
on ladestunud seisva veega järvedes ja j t d l ht dvarjatud merelahtedes.
• Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse d d k ht õhi üh jä dmudad kahte põhirühma: mageveejärvede
muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremudamuda ehk meremuda.
• Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana võikasutatakse kas ravi ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest.
mi.ttu.ee
g47TTÜ mäeinstituut
![Page 48: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/48.jpg)
mi.ttu.ee48TTÜ mäeinstituut
![Page 49: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/49.jpg)
JärvelubiJärvelubi• Järvelubi – magevee karbonaatne
setend mis sisaldab CaO vähemaltsetend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist
• Järvelubi (järvekriit) on Kvaternaari ajastul tekkinud karbonaatne pudeajastul tekkinud karbonaatne pude setend (värvilt valkjaskollane, kollakasvalge või helebeež) miskollakasvalge või helebeež), mis sisaldab lisandina turvast, liiva jms.
mi.ttu.ee49TTÜ mäeinstituut
![Page 50: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/50.jpg)
mi.ttu.ee50
![Page 51: Eesti maavarad veiko_karu](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022020123/55846cfed8b42ad1588b50ef/html5/thumbnails/51.jpg)
Tänan!Tänan!
Tänan!
mi.ttu.eeTTÜ mäeinstituut 51