TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

MÄEINSTITUUT

EESTI

MAAVARAD

TURVAS, SAPROPEEL JA TERVISEMUDAAAV M

Juhendaja: Üliõpilane: Izabella KnõshE. Reinsalu Matrikli nr. 040203

Esitada: Esitatud:

Tallinn 2004

1

SISUKORD

1 Sissejuhatus…………………………………………………………...2

2.Turvas………………………………………………………………….32.1.Turbasood……………………………………………………………42.2 Turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine………………….

52.3 Turba tootmine Eestis………………………………………………..6

2.3.1 Turvas kui ekspordikaup…………………………………….....72.3.2 Ülevaade turbastatistikale……………………………………10

2.4 Turba juurdekasv……………………………………………………11

3. Sapropeel……………………………………………………………..133.1 Järvemuda…………………………………………………………...

133.2 Värska lahe sapropeel……………………………………………….

16

4.Tervisemuda…………………………………………………………..185. Kasutatud kirjandus…………………………………………………..20

2

1 SISSEJUHATUS

Eesti ala pinnaehitus ja kliima on osutunud soodsaks soode tekkimisele pärastjääajal.Väikeste suhteliste kõrguste ja lameda pinna tõttu on pinnavete äravool laiadel aladeltakistatud. Neil aladel tekivad järved või sood. Järve- ja soosetted sisaldavadmitmekesiseid maavarasid, mis osalt leiavad juba laialdast kasutamist, nagu turvas.Need maavarad on oma laadilt erinevad, kuid nende tekkimise tingimused onlähedased: nad on kõik seotud bioloogiliste protsessiga vesises keskkonnas. Seetõttuon otstarbekohane käsitleda neid koos.

3

2 TURVAS

2.1.Turbasood.

Turbasood võivad tekkida kahte moodi- kas järvede ummistuse ja kinnikasvamise teelvõi ilma selleta. Selleks aitavad kaasa ühest küljest veekogusse väljastpooltvooluvetega sisseuhutavad setematerjalid, teisest küljest aga peamiselt järve endaelustiku toodang orgaanilise muda näol, mida samuti setib veekogu põhja.Sel kombel tekib teatud järvesetete kompleks, millel on sageli kindel tekkimisejärjekord: seteliiv ja setesavi, neil lubjamuda (järvemergel, järvekriit) ja sellelomakorda mädamuda, ehk sapropeel.Järvede kinnikasvamine ei toimu mitte üksnes setete tekkimise teel veekogu põhja,vaid ka kaldataimestiku edasitungimise teel. Tagajärjena tekib kinnikasvanud järvekohal omapärane taimeühiskond, milles valdav tähtsus on kas kõrkjal või tarnadel.See taimeühiskond, ei kao mitte jäljetult, vaid tema vesisesse keskkonda ulatuvadosad kujunevad ümber turbaks.See turbakujunemise ehk turvastumise protsess muudab surnud taimeosad ümber, neistekkivad mustjaspruunid humiinained, mis võivad asendada suure osa lagunenudtaimmaterjalist. Tekkib turbamuda, mis järvedes võib settida omaette kihina.Kinnikasvanud järve kohal või vesises nõos, kus vesi pärineb toitesooladelt rikkastpõhjaveest, areneb madalsoo. Sellest tekib madalsooturvas. Mida paksemaks kasvabturbakiht, seda vähem kättesaadav on taimedele mineraalsoolasid sisaldav põhjavesija seetõttu toimub taimeühiskonnas muutusi. Taimedest püsima jäävad lõpuks eeskättturbasambla liigid, mis on võimelised arenema kõige toitesooladevaesemaskeskkonnas. Neist tekib raba- ehk kõrgesooturvas. Kõrgsoo tuletub sellest, et kõrgsootaimkate kasvab ümbrusest kõrgemale, kuna ta ei olene põhjavee tasemest: ta saaboma veetagavara sademeist.Kõigi nende üksteisele järgnevate taimkatte arenguastmete tagajärjeks on hiljeminiüksteisel lasuvad järvesetete, madalsoo- ja kõrgsooturba kihid. Turbakihtide paksusoleneb esmajoones lademe vanusest, siis ka põhjaveest ja sademeist, üldsekliimalistest tingimustest.

4

Enamvähem järjekindlalt esineb meie soodes nn piirhorisont- hästi kõdunenudtumedavärviline turbakiht ühes vastava kännumaterjaliga. See turbatekke seisakuttähistav kiht asutab suhteliselt kuivale ja soojale kliimaperioodile, mis oli nn.Subboreaalse kliimaperioodi lõpul, umbes 3000-4500 aastat tagasi. Sügavamal asuvturvas on enamasti rohkem kõdunenud ja tume, kõrgemal asuv vähem kõdunenud jaheledam.Piirhorisondi sügavus soopinnast on normaalselt 2-3 m.Turba kütteainena kasutamise seisukohast on olulise tähtsusega tema looduslikkõdunemisaste. Seda määratakse kas protsentides või kümnenumbrilise leppeliseastmestiku järgi. Vähe kõdunenud, urbsed ja kuivalt kerged on kõrgsoode pealmisedSfagnum-turba kihid, mille paksus tavaliselt ei ole üle poole meetri. Kõrgekõdunemisastmega 50% ja rohkem on harilikult metsaturvas; ka madalsooturbakeskmine kõdunemisaste kõigub 25%-50%, olles siiski enamasti 30-40% vahemikus.

Eestis võib eristada kaks erinevat turbasoode piirkonda:1. Põhja-Eesti piirkond, kus madalsooturba paksus ei ületa 1m.2. Lõuna –Eesti piirkond kus see paksus võib tõusta 5-6m.

2.2 Turbavarud ja nende keskkonnasäästlik kasutamine

Turvas, kui maavara jagatakse kahte põhirühma-vähe- ja hästilagunenud turvas.Vähemlagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina,hästilagunenud turvas läheb kütteks. Kui kasvuturvast saab eeskätt rabade pealmisestkihist, siis kütteturvas lasub selle all, madalsoodes aga moodustab kogu lasundi.

Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 1972-1989 Eesti soode ja turbamaardlaterevisjoni: kaardistati kõik sood, mille pindala küünis vähemalt hektarini; neid saikokku ligi kümme tuhat kogupindalaga üle miljoni hektari, mis hõlmab üle viiendikuEesti pindalast.

5

Mitte kõigist neist saab toota turvast: osa on liiga väikesed või liiga õhukese turbaga,osa sood on kaitse all.Turvast kaevandab eesti turbatootjateliit (ETL) praegu umbes ühel protsendil soodepindalast (kaevandusväljasid kokku 11600 hektarit)Toodetud turba hulk kõigub aastati, olenedes suuresti ilmastikust: kogutakse juõhkkuiva turvast (niiskus on 40% ). Turvas läheb kütteks (brikett ja tükk-kütteturvas),turbaväetise valmistamiseks ning kasvusubstraadina aianditesse. Praegu kasutatakseturvast tunduvalt vähem kui eelnenud kümnendeil, sest suurmajandid ja aiandid onlikvideeritud. Nii lähebki 90% siin toodetud aiandus-ehk kasvuturbast ning 65%kütteturbast ekspordiks.Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega:lubatud turbakaevandamise maht vastab sama aja jooksul tekkiva turba kogusele.2002 aastal kasutati üleriiklikust kasutusmäärast ehk kvoodist (2780 000 tonni) ära45% (1 247 000). Seejuures on Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Tartumaakonnas lubatud maht juba saavutatud ning ületatud, Ida-Viru maakonnas agarohkesti veel kasutamata turbavarusid. Seetõttu on tehtud ettepanek kvoodid läbivaadata ning need maakondade vahel ümber jagada.

Uute turbamaardlate kasutuselevõtt: Turvast võib kaevandada ainult nendest maardlatest, mis on kantud riiklikumaavarade registrisse. Registrit koostab Eesti geoloogiakeskus ning seal on kokku281 turbamaardlat üldpindalaga 358 025 hektarit (ligi 40% Eesti turbamaardlatekogupindalast) ning turbavaruga 1,1 miljardit tonni (46% arvel olevatestturbavarudest)

2.3 Turba tootmine Eestis.

Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad onarvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks.Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861,esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis,ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabrikettitänapäevani.

6

Väetusturvas

2.3.1 Turvas kui ekspordikaup

Üle poole toodetud turbast (55%) moodustab aiandus- ehk kasvuturvas, mis lähebaianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti isikute kasvatamiseks pottidesja lavades. Seesama turvas sobib ka muruväljakute rajamiseks.Eestis saadakse kasvuturvast rabalasundi ülemistest kihtidest. See sfagnum- ehksamblaturvas hoiab hästi niiskus ning on samas õhutatav. Tänapäeval ei piirdukasvuturba mõiste ainult samblaturbaga. Viimastel aastatel on Lääne-Euroopaaiandites üha enam hakatud kasutama ka turbalasundi alumistes kihtides leiduvathästilagunenud turvast või nn. musta turvast. Üldjuhul lisatakse mustale turbaleosaliselt samblaturvast ning väetisi. Kilogramm kasvuturvast imeb keskmiselt 8-10kilogrammi vett. Turvas on puhas, steriilne materjal, mis piirab taimehaiguste levikutja muid taimedele ebasoodsaid kõrvalmõjusid. Eestis toodetud kasvuturbast lähebki 90% ekspordiks-põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimastel aastatel on Eestis ehitatud mitu väetusturvastvalmistavat tehast.Eesti turbatööstusel on oma kindel koht maapiirkondade tööandjana. Otseselt onturba kaevandamine ja töötlemisega seotud ligikaudu 1500 inimest, peale selle veelneed, kes veavad turvast kas otse Lääne-Euroopasse või siis sadamatesse, sealtubatooteid laadivad jne.

Tööstuslik turbakaevandamine hakkas meil arenema koos Eesti Vabariigiga 1920.aastatel. Kui algul lõigati vaid tükkturvast, siis pärast Tootsi briketivabriku valmimistkolmekümnendate lõpus ka freesturvast. Turba kaevandamine saavutas kõrgpunktipärast Oru ja Sangla briketivabriku käikulaskmist ning turba kasutuselevõttuallapanuna karjafarmides: 70-80 aastatel kaevandati kuni kaks miljonit tonni aastas.

7

Masinaturba tootmise alal olid rakendatud peamiselt elevaatorpressid. Freesturvasttoodeti ainult ühes kohas, Tootsi briketitööstuses.Kõige turbarikkam on Pärnumaa, mille arvele tuleb peaaegu üks kolmandik koguturbamassist. Järgnevad Viru-, Harju-, Tartu- ja Viljandimaa, siis Järva-, Võru-,Saare- ja Valgamaa.

REESTURBA TOOTMINE

Pneumokogujate ERIN

Freesturba aunastamine Freesturba laadimine

8

Tasandamine laevas

TÜKKTURBA TOOTMINE

Tükkturba väli Tükkturba vedueduTükkturba vedu

PLOKKTURBA TOOTMINE

9

Aluste vedu väljale Alustele ladumine

2.3.2 Ülevaade turbastatistikale

HarjumaaHarjumaal kaevandati aastatel 1992..-1999 turvast seitse ettevõtet, kellest Vaida(Ahtol) sovhoos ja Saku Näidissovhoos on oma tegevuse lõpetanud.

Ettevõtte Liik Kokku tKose EPTFarve, ETT, Corpus, Ahtol

HL, VL

139 900710 800

Järvamaa1992-1998

Ettevõtte Liik Kokku tAS PrelvexAS Ramsi TurvasOÜ Arme TurvasEstonia OÜ

VLHL

338 31019 161

Põhiliselt kaevandatakse maakonnas vähelagunenud freesturvast, mis läheb viimastelaastatel peamiselt ekspordiks nii lahtiselt kui ka pakitult Kütteturvast võrreldes freesehk vähelagunenud (VL) turbaga tunduvalt vähem kaevandatud. Kütteturvastkaevandati põhiliselt tükk-(press) turbana. Selle kaevandamist on piiranudkeskküttekatlamajade vähene huvi sellise turba vastu. Soojusenergia tootjad väidavad,et turbaenergia omahind kujuneb teiste kütuse võrreldes kõrgemaks. Viimastelaastatel ongi kütteturba tootmine vähenemas. Kisaks on paljudes maa-asulates endine

10

keskküttesüsteem lammutatud, ka korrusmaju köetakse väikekateldega, mis onenamasti puuküttel. Kuna olemasolevatel aladel ammenduvad VL turba varud, tulebka otsustada mida selliste tootmisaladega edasi teha- kas jätkata freesturba tootmistsuurema lagunemisastmega turbast, minna üle presskütteturba tootmisele, lõpetadatootmine, taastades alal soostumiseks vajalikud tingimused.

Valgamaa1994-1999Ettevõtte Liik Kokku tAS Valmap Grupp HL

VL2 10049 200

Valga maakonnas on ainult üks turbakaevandaja AS Valmap Grupp. Kaevandataksemaakonnas põhiliselt vähelagunenud turvas.

Viljandi1992-1998

Ettevõtte Liik Kokku tAS Ramsi TurvasAS KraverAS MatorkAS MeliorAS Figaro

VL 255 000

Viljandi maakonnas pole turbaettevõtete andmetel aastatel 1192-1998 kütteturvastkaevandatud. Ramsi Turvas müüb suurema osa oma pakendatud väetisturbast Eestisiseturul. AS Matork ja AS Kraveri toodang läheb kõik välisturule. Maakonnas onturbatööstuse laiendamisel perspektiivi, sest kriitilise varu väljakaevandamiseni onsuur varu.

Põlvamaa1993-1999Ettevõtte Liik Kokku tAS Põlva MaaparandusAS Kagu-Eesti Turvas

VL HL

91 00022 200

Põhiliseks toodanguks on freesturvas aianduse ja loomade allapanu tarbeks. PõlvaMaaparandus kaevandab vähesel määral ka pressitud pulkturvast kütteks.Tootmismahtude suurenemine või vähenemine sõltub tarbijatega lepingute sõlmimise.Põlva Maaparandus turba eksportimisega ei tegele, kuna vedu Pärnu sadamasse lähebkulukamaks kui turbast saadav tulu. Kagu-Eesti Turvas kaevandab turvast Põlva jaVõru maakonnas asuval Kurgsoo tootmisalal. Firma tegeleb turba pakendamisegaaianduse otstarbeks , mis läheb eksporti. Firmasid, kes ostavad ja pakendavad turvast,maakonnas ei ole.

Lääne-Virumaa 1993-1999Ettevõtte Liik Kokku t

11

OÜ RakverePõllumajandustehnikaOÜ Vestur

VLHL

173 20010000

Suur osa kaevandatud turvast läheb eksporti, põhiliselt freesturbana. Turbatöötlemisega maakonnas ei tegeleta.

Pärnumaal on Eesti maavaravarude bilansis (seisuga 01.01.2003) 29. Tootminetoimub kuues turbamaardlas, millest Lavassaare kuulub üleriigilise tähtsusegamaardlate nimekirja. 2003. a. olid põhilisteks turbatootjateks AS Tootsi Turvas, ASTorfex, ASB Greenworld Eesti OÜ ja AS Nurme Turvas.

2.4 Turba juurdekasv

Turba juurdekasv oleneb eelkõige tema lagunemisastmest ja turbaliigist (viimanemääratakse turvast moodustavate taimede jäänuste botaanilise koostise alusel). Kuimadalsoodes jõuab taimedes produktsioonist turbasse 5-10%, siis rabades võibsuhtarv ulatuda 50-60%-ni, enamasti on aga 10-15%. Juurdekasvu arvutataksepikkusühikutes (lineaarne juurdekasv näiteks millimeetrites aasta kohta) võimassiühikutes (akumulatsioon näiteks tonnides hektari kohta aastas).Soode vanust mõõdetakse aastatuhandetega ja vanuse leidmiseks pakub kõigeparemat võimalust dateerimine raadiosüsinikumeetodil. Kuid meid huvitab lineaarnekõrguskasv, siis piisab lasundist turbapuuriga võetud proovi lasumissügavusest japroovi vanusest: sügavus jagatakse vanusega. Mitmekümnest Eesti soost võetudturbaproovide dateeringute alusel võime öelda, et madalsoodes on turba aastanelineaarne juurdekasv enamasti 0,2 kuni 1mm, rabades seevastu 0,9 kuni 1,7 mmaastas.

Kui soo on kuivendatud, siis seal turvast enam ei tekki. Veelgi enam, senine turvashakkab lagunema. Orgaanilise aine mineraliseerumise lõpp- produktid on teatavastivesi ja süsihappegaas. Mitmel meie kuivendatud ja karja-, heina- või põllumaanakasutusele võetud madalsool on uuritud turba kadu aastakümnete jooksul. Esimeselkümnendil pärast kuivendamist mineraliseerub aastas 15-20 tonni turvast hektarilt.Hiljem protsess aeglustub ja jääb 5-15 tonni juurde, kuid ei peatu enne, kui koguturvas on õhku haihtunud.Kuivendatud ehk kõdusoometsades väheneb Eestis tehtud mõõtmiste järgi turbakihipaksus 0,6 kuni 1,5 cm aastas.

Väljavaated

Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 213, 14.08.1996 “Turba säästev kasutamine”kinnitati turba kriitiline varu, kasutatav varu ja lubatud kasutusmäär kuni 2005. aastalõpuni. Määruse kohaselt tohime turvast kaevandada kuni 2,78 miljonit tonni aastas. Turvas jagatakse kahte põhirühma- vähe- ja hästilagunenud turvas. Kui kasvuturvastsaab eeskätt rabade pealmisest kihist, siis kütteturvas lasub selle all, madalsoodes agamoodustab kogu lasundi. Kasvusubstraadina hinnatud sfagnumturvas on vaid 15% ja

12

kütteturvas seega umbes 85% protsenti turbavarude koguhulgast. Samas vahekorraspeaks siis olema ka kaevandatav turvas, ehk juba kõnes olnud kasutusmäär 2,78miljonit tonni peaks jagunema: 0,43 miljonit tonni kasvu- ja 2,35 miljonit tonnikütteturvast. Tegelikult hõlmab kasvuturvas praegu üle poole aastasestkaevandamismahust. Siit järeldus: aiandusturvast kaevandatakse liialt palju jakütteturvast vähe. Kaevandusmaht võiks suureneda ainult kütteturba kogustsuurendades. Kuid meie energeetikaseadus on põlevkivikeskne ning ka ekspordis onkasvuturvas eelistatum. Seepärast kiputakse ka kasutusel olevaid turbavälju mahajätma ning uusi avama, et saada pindmisest kihist kätte enim nõutavat kasvuturvast.

3. SAPROPEEL

3.1 Järvemuda

Tahkestunud mattunud järvemuda Rannametsast

13

Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes javarjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemataorgaanilistest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto-ja sooplanktonist,mikroelementide ja mineraalide sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnastjagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolasteveekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutataksekas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaaniliseaine sisaldusest.

Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanadesjärvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Ravimudana kasutatakse üksnesVärska lahe väävelvesinikurikast sapropeeli, mida sanatoorseks tarbeks pruugitakseväga väikestes hulkades. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D1,fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.

Kuivanult muutub sapropeel kõvaks ja ei ima enam uuesti vett. Muide vett onsapropeelides 70-90%.

Ülejäänud kuivas aines on:

- proteiine 5-15%,- valkusid 5-15%,- rasvasid 0,5-1%,- tselluloosi 25-40%,- kaltsiumi 16-45%,- fosforit 0,2-0,3%.

14

On mitut liiki sapropeelide vahel

- lubjarikas- orgaanilist ainet on vähe, esineb nn niidumergli või järvekriidina- savikas- must rauarikas, savi sisaldav muda,- Jämedetriitne – rohkete kõrgemate taimede ja sammalde murdosadega,- Peendetriitne- peene struktuuriga, oliivroheka, pruuni või kollaka värvinguga- ränivetikate rikas, milles valdav osatähtsus on ränivetikatel- raua-(diatomiitide-) ookriga, mis rauasisalduse suurenedes võib üle minna

järvemaagiks.- Lõppeks võib sapropeeli ja turba segunemisel moodustuda mitmesuguseid

üleminekuastmeidSapropeel kujutab endast väärtuslikku toorainet keemiatööstusele oma orgaanilisekoostise tõttu. Kuivajamisel saab sapropeelidest koksi, valgustusgaasi,generaatorigaasi, nuuskpiiritust, äädikhapet, puupiiritust, bensiini, petrooleumi,mitmesuguseid õlisid.

Lisaks on osutunud, et oma orgaanilise koostise tõttu sobib sapropeel kaloomatoiduks ümbertöötamata kujul.Sapropeelid esinevad ühest küljest praegu olemasolevates järvedes, teisest küljestaga kinnikasvanud järvede setete seas. Et järvesetted tekivad soodes alati enne kuiturvas, siis leiame sapropeeli ikka soo põhjakihtide hulgas. Soodes on need kihidtihedamad, veevaesemad ja tavaliselt ikka õhemad kui järvedes.Olemasolevate järvede mudadest on paremini uuritud Ülemiste järve muda. Järveloodeosas tõuseb mudakihi paksus 5,8 meetrile.

Mõnedest teisest järvedest on orienteerivaid andmeid:

Järve nimetus Pindala Mudakihi paksus Muda maas

Kahala järv 358ha üle 4m 7500000m³Männamaa järv 143 1,0 1 000 000Endla järv 287 1,0 2 000 000Ruila järv 47 1,5 700 000Klooga järv 144 0,25 350 000Männiku järv 20 1,0 200 000

Suuremad senituntud sookompleksid sapropeeliga oleksid Endla järve ümbrus, Kerreti raba Sõmerpalu lähedal (sapropeelikiht keskmiselt 1,3 m paks, pindala300 ha, varusid 3 900 000 m³) ja Ohtu raba (0,70 m paks kiht 450 ha alal,üldvarud üle 3 000 000 m³).

15

Need varud on esialgu ainult potentsiaalsed, sest nende ekspluateerimiseks on ettenäha suuri raskusi: kiht on enamasti õhuke, kaetud turbakihiga, tootmine jajuurdepääs transpordivahenditega on raskendatud.

Pärnu maakonnas paiknevad sapropeeli leiukohad Ermistu, Järveotsa, Kaisma jaTõhela järves. Kokku on sapropeeli üldvarud 2,2 miljonit tonni. Ermistu järvesapropeeli kasutusluba omab AS Sapropeel. Seni on kasutamine tagasihoidlik(2003. a. ammutati raviotstarbeks 80 tuhat tonni).

Geoloogiliselt uuritud maavarade varud: sapropeel 7,5 milj. T

3.2 Värska lahe sapropeel

Kui 1967. aastal Eesti NSV Geoloogia Valitsuse Keila rühma geoloogid olid Värskasmineraalvee leiukohti uurimas, kuulsid nad rahvasuust Värska lahes paiknevastimemudast. Seda kuuldust otsustas Keila hüdroloogiarühma ülem V. Tassakontrollida. Sõitnud paadiga üsna Värska silla lähedal kaldast mõnikümmend meetriteemale, võttis ta siit-sealt mõned mudalasundi proovid. Saadud analüüsid olidrõõmustavad: värska lahe põhjas on tõepoolest väärtuslikku sapropeeli [rohkestitaime- või loomajäänuseid sisaldav peeneteraline järve- või laguunisete].

Sapropeeli otsinguid alustati põhja pool Värska alevikku jõge meenutava lahekaelajuurest kuni Linnusaare põhjatipuni. Siit edasi kuni Karisilla oja suudmeala lähisteniteostati aga lahe põhja detailne uurimine. Saadud tulemused olid hämmastavad.Umbes kaheruutkilomeetrisel laheosal avastati ravimuda lasund, mille praktiliseltammendamatud varud moodustasid 3 926 000 m2. Alustati ka sapropeelmudadekasutusvõimaluste uurimist põllumajanduses ja 1974. aastal selgitati täiendavalt väljaKolpino saare läheduses rikkalik sapropeeli leiukoht, mis on Värska lahe leiukohajätkuks. Nende varude mahuks oli esialgseil andmeil 44,5 miljonit kuupmeetrit.Koostiselt on see muda analoogiline Värska lahe sapropeeliga. Need varud ontänapäeva tarbimisega võrreldes tohutud ja neid jätkub väga kauaks ajaks. Oletataksemudalasundi olemasolu kaugemal Pihkva järveski.

16

1975. aasta suve lõpul teostati Värska lahel mudavarude lisauuringud, milletulemusena täpsustati varem saadud andmeid uue kolhoosidevahelise sanatoorsepuhkekodu «Värska» tarbeks. Samas selgitati välja võimalused ning anti hinnangsapropeelide kasutamiseks põllumajanduses. Selle uurimistöö käigus selgus ka Värskasapropeeli ja tema all peituvate setete geoloogiline ehitus. Geoloogid avastasid, etVärska lahe põhjas asub sügav vagumus ehk vana muistne jõesäng, mis nüüd ontäitunud turbakihtide ja sapropeeliga. Värska lahe põhjas on 10,9-11,4 meetri sügavusel sapropeeli ja turba setete allaleuriitsed peliidid [peeneteralised purdkivimid (murenenud kivimi kildudest jaosakestest moodustunud settekivim), peamiselt savid, mille osiste läbimõõt on alla0,01 mm]. Need peeneteralised peamiselt savikad purdkivimist liivakad settedmoodustusid arvatavasti preboreaalse kliima staadiumis, kui kliima oli veidisoojenenud, aga püsis siiski jahe. Setted sisaldavad kaseõietolmu, ning võib arvata, etümbruskonnas olid sel ajal levinud kasemetsad. Turbasetted lasuvad 9,0-10,9 meetrisügavusel. Need on tekkinud boreaalse kliima perioodil. Sel ajajärgul oli kliima jubasuhteliselt soe ja niiske. Lasundi alumises osas esineb taimejäänuseid jakivistumisprotsessi algul olevaid molluskitükikesi. Põhiliselt on siin leiduv sapropeelväikesteks osadeks lagunenud loomse ja taimse koe jäänustest vaba ning temas eiesine kivimite ülipeeneks hõõrdunud osi. Sapropeel katab lahe põhja 0,1-12,0,enamasti 5-6 meetri paksuse kihina. Vee sügavus on lahel 1-2 meetrit, vana jõesängivõi jäänukjärve kohal esineb kohati ka 3-meetrilist sügavust. Sapropeeli olemasolu viitab Värska lahe täitumisele atlantilise kliima perioodi algul jaedaspidisele veepinna järkjärgulisele tõusule. Selle kliima perioodi sapropeeli setteideristab 7,4-9,1 m sügavusel laialeheliste puude (sarapuu, lepp) õietolmu esinemine,kuid juba 6,0-7,4 m sügavusel sarapuu ja lepaõietolmu hulk sapropeeli koostisesväheneb ning suureneb tamme- ja pöögiõietolmu osatähtsus. Kuuseõietolmu suursisaldus on 4,6-6,0 m sügavusel asuvais lasundeis. Ravimudalasundid vee sügavusel 2,0-4,6 meetrini kuuluvad subtroopilise kliimaperioodi, mis jätkub ka nüüdisajal. Sapropeelis on levinud ka veetaimed, naguvesiroosilised, penikeeleliigid, jõgitakjad jt. Sapropeel on tekkinud taimejäänustebiokeemilisel lagunemisel ning settinud orgaanilise ja mineraalse aine muundumiselmitmesuguste bioloogiliste, keemiliste ja füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul.Orgaanilistest ainetest on kõige enam humiinhappeid [mullas lagunenud taimedestmoodustuv orgaaniline hape] ja hüdrolüüsimata jääke. Vähem esineb bituumeneid,tselluloosi ja vees lahustuvaid aineid. Siinne sapropeel on happelise reaktsiooniga,seda põhjustab väävelvesiniku hulk ja kaltsiumkarbonaadi puudumine. Keemilisekoostise, mikroelementide ja tuhasuse poolest vastab siinne sapropeel keskmistelenäitajatele. Värska järvemudal on head raviomadused. Seda iseloomustab lagunemata taimeosadeja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siinkirjeldataval 80-87%, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0,78-0,92kalori vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks.Orgaanilisi aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilisekoostise moodustavad bituumen 3,48-4,17%, vees lahustuvad ja kergestihüdrolüüsivad ained 9,85-13,21%, humiinhapped 32,47-39,23%, fulvohapped [osahuumusest, mis lahustub iga pH tasemega vees, värvuselt kollase varjundid] 15,68-20,95% ja hüdrolüüsimatud jäägid 28,4-32,5%. Raviomadused sõltuvad sapropeeli aktiivsusest, millele viitavad küllaldasel hulgalesineva bituumeni ja kergesti hüdrolüüsivate ainete hulk. Värska ravimuda ühekshinnatavaimaks omaduseks on tema kõrge väävelvesiniku sisaldus, mis on suureks

17

harulduseks. Tavaliselt on järvemudades 100 grammi kohta väävelvesinikku kuni 10mg. Värska leiukohas aga esineb seda ühendit keskmiselt 35 mg, kohati isegi 96 mg,seega lähedaselt mineraalmudadele. Sapropeeli eeliseks viimaste ees on suuremorgaaniliste ainete sisaldus ja peenem lõimis. Väävelvesinik on tekkinud pikaajalisejärvesetete lagunemise protsessis. Sulfaadi sissekandjaks võib oletada ka põhjavetetegevust. Kohati on muda mineraalsuses väga kõrge raudoksüüdi ja mudafiltraadisoolasisaldus, mis on tingitud muda kõrgest adsorptsioonivõimest - kinnitub hästikantud pinnale. Üleliidulise kurortoloogia ja füsioteraapia keskinstituudi spetsialistide hinnangul onVärska sapropeelil head raviomadused ja ta vastab täielikult sanitaar-bakterioloogiliselt ravimudadele esitatavaile nõudeile, sarnanedes enamiku füüsikalis-keemiliste näitajate poolest Haapsalu lahe mereliste mudadega. Samasuguse koostiseja raviomadustega sapropeelid on kasutusel Karjala ANSV Martsialnõje Vodõkuurordis. Läti NSV-s kasutatakse raviotstarbeks Liepaja järvemuda ja Narva-Jõesuusanatooriumis ravitakse edukalt Vaikse järve sapropeeliga. Värska mudaga on sarnaneka Valgevene NSV-s Smerdõsi järvest ammutatav ravimuda, millega ravitakse naha-,günekoloogilisi jt. haigusi. Värska lahe mudalasundi proove analüüsiti Tartus zooloogia ja botaanika instituudis,üleliidulises kurortoloogia keskinstituudis ja Lätis põllumajanduse akadeemia laboris.Viimases anti ka hinnang Värska sapropeeli kasutamise võimalustele põllumajandusesja keemiatööstuse toorainena loomasööda valmistamisel. Värska sapropeeli onsoovitatud kasutada orgaanilise väetisena naturaalsel kujul, eriti väikese viljakusegamuldade agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Samuti võib sapropeeli kasutadatoorainena kompleksväetiste valmistamisel. Toorsapropeel sisaldab karotiinikeskmiselt 3,6 mg, aga sapropeeli kuivaines 42,1 mg ühe kilogrammi kohta. Seetõttuon sapropeeli otstarbekas loomadele karotiiniallikana sööta. Sapropeeli võib kasutadatoorainena biokeemiatööstuses loomakasvatusele vajalike aminohapete jabioloogiliselt aktiivsete preparaatide saamiseks.

3.3 Ermistu järve sapropeel

Ermistu järv asub Pärnumaal Tõstamaa vallas, 2 km Tõstamaa alevist põhja poolja Pärnu linnast 29 km läänes, selle pikkus on 4 km, suurim laius 1,72 km japindala kuni 480 ha. Järve sügavus suurel osal akvatooriumist ei ületa 0,5 - 1,2(suurim 3,6 m veeseisul 18 m üle merepinna).

Järve asustavast loomastikust tuleks mainida saarmast ja ameerika naaritsat,viimastel aastatel tegutsevad järve lõunakaldal koprad.

Ermistu järve moldjas nõgu on suurel määral täitunud järvemuda ehk sapropeeliga(pindalal kuni 300 ha), mille lasundi maht akvatooriumi piires on üle 6 miljoni m³,kusjuures mudakihi keskmine paksus on 2,2 -3,2 m, maksimaalne kuni 4,6 m.Detailsed geoloogilised uuringud on läbi viidud järve lõunaosas, kus 61 hapindalal on usaldusväärselt määratud järvemuda aktiivsed tarbevarud mahuga1,527 miljonit m³ (Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus nr. 96-24)

Muda ammutamise tehnoloogia võimaldab vältida muda segunemist teiste kihtideja järveveega. Ermistu muda boioloogilist toimet on kontrollitud katseloomadelpikema aja vältel. Muda efektiivsus mitmesuguste haiguste korral on kindlaks

18

tehtud Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudis. Eesti ravimudadeekspertkomisjon tunnistas 8. augustil 1995. aastal Ermistu järve muda ravimudaks

3. TERVISEMUDA

Üks eriliik sapropeele, tervisemuda on leidnud uurijate poolt suuremat tähelepanu.Mudaravilaid hakati rajama XIX sajandi esimese veerandi lõpust. Eesti merelahtede meremuda on paremini uuritud kui järvemuda ja kasihikindlamat kasutamist leidnud. Esimene mudaravila avati 1824. aastalSaaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840Kuressaares.Tervismudana kasutatakse peamiselt meremudasid, mis levivad Saaremaa,Hiiumaa, Vormsi ja mandri Eesti läänerannikul. Kolme põhilise leiukoha-Haapsalu (Tagalaht), Kuresaare (Mullutu-Suurlahe) ja Käina lahe koguvarahinnatakse 2,6 miljoni kuupmeetrini. Need mudad esinevad madalais, sügavaltmaismaasse tungivais lahtedes või ka endistes merelahtedes, mis veel ainult kitsakaela või jõeharu abil on ühenduses merega. Harvemini esinevad mudad lahtisterandade läheduses, siis aga ikka rohkem suletud alal, näiteks Muhu väinapiirkonnas. Veekihi paksus muda peal kui ka mudakihi enda paksus võivadkõikuda mõnekümne sentimeetri ja paari meetri vahel. Veesisaldus mudas on erileiukohtades erisugune ja kõigub 60-93% vahel. Ülejäänud kuivaines onorgaanilist materjali 11-34%. See orgaaniline aines pärineb mitmekesistemereloomade ja –taimede jäänustest ja elutegevusest. Tähtsal kohal neistorganismidest on ränivetikad, loomadest limused ja vastsed ning peale sellebakterid rohkel arvul.

Mitteorgaaniline osa sisaldab:

liiva 2-0,2 mm 0,8-1,4%, peenliiva 0,2-0,1 mm 4,5-6,8%, mölli 0,1-0,05 mm 9,4- 16,3%, saueosakesi 0,05mm 77,2-84,9%.

See mehhaaniline koostis vastab hästi keemilisele, milles leiame enamasti 70-90%ränihapendit koos raua- ja alumiiniumhapendiga.Muude füüsikaliste omaduste hulgas on esiletõstetav ka tervismuda radioaktiivsus.Tervismuda arstiline mõju põhjeneb peamiselt tema füüsikalistel omadustel: suursoojamahutavus ja väike soojajuhtivus, mis koos peenplastilise konsistentsigaavaldavad nahale mehhaanilist ergutavat mõju, mida võib võrrelda teatavamassaasiga. Lisaks tuleb väike joodisisaldus, samuti väike radioaktiivsus, mudaadsorbeerimisvõime, mis puhastab nahka.Kõigi nende omaduste tõttu on tervismuda osutunud väärtuslikuks .Suuremad tervismuda varude leiukohad on Kuressaare Suurlaht ja Siiksare laht.

19

5. Kasutatud kirjandus

1. Eesti sood. Estonian Mires. 1193. Eesti Geoloogiakeskus, Regio,Tallinn

2. Oru, Mall. 1992. Eesti turbavarud. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn3. Eesti Loodus 2003, Populaarteaduslik ajakiri.4. Eesti Turvas. 2000/2001, Populaarteaduslik ajakiri.5. Eesti NSV maavarad. Luha, A, 1946

20

üleriigilise tähtsusega järve- ja meremuda maardlad: Haapsalu, Kuressaare(Mullutu-Suurlahe), Käina ja

21