eesti – läti programm 2014 – 2020. keskkonnamõju strateegilise … · 2014. 9. 4. · eestis:...

AS MAVES SIA SAFEGE BALTIJA

Projekt 20022014

Tallinn

märts 2014

Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu

Koostajad: Marita Nikmane

Kadri Normak

Karl Kupits

Eesti – Läti programm 2014 – 2020. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu


Tallinn, 17. märts 2014 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3

2 PROGRAMMI SISUKORRA JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ÜLEVAADE ................................ 4

3 PROGRAMMI SEOSED MUUDE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................. 7

3.1 SEOSED LÄTI RIIKLIKE JA PIIRKONDLIKE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................... 7

3.2 SEOSED EESTI RIIKLIKE JA REGIONAALSETE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................ 10

4 PROGRAMMIALA HETKEOLUKORD ......................................................................................... 13

4.1 PINNAVEE KVALITEET ..................................................................................................................... 13

4.2 VÄLISÕHU KVALITEET ..................................................................................................................... 16

4.3 KLIIMAMUUTUS .............................................................................................................................. 19

4.4 JÄÄTMEMAJANDUS ........................................................................................................................ 21

4.5 MAAVARAD .................................................................................................................................... 24

4.6 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS ...................................................................................................... 25

4.7 KULTUURIPÄRAND ......................................................................................................................... 28

4.8 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND JA REGIONAALNE ARENG ................................................. 29

4.9 VÕIMALIKUD ARENGUD PROGRAMMI MITTEREALISEERUMISEL ................................................ 30

4.10 PROGRAMMI REALISEERUMISEL OLULISELT MÕJUTATAVATE PIIRKONDADE

KESKKONNASEISUND ..................................................................................................................... 32

4.11 PROGRAMMI KESKKONNALASED KÜSIMUSED ............................................................................ 32

5 RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAEESMÄRGID ........................................ 35

5.1 RAHVUSVAHELISED KESKKONNAEESMÄRGID .............................................................................. 35

5.1.1 ÜRO konventsioonide keskkonnakaitsealased eesmärgid .................................. 36

5.1.2 Euroopa Liidu direktiivides ja riikide seadusandlikes aktides sisalduvad

keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja standardid ......................................................... 37

5.2 RIIKLIKUD KESKKONNAKAITSE EESMÄRGID .................................................................................. 40

5.2.1 Läti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ................................................................... 40

5.2.2 Eesti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ................................................................ 40

6 POTENTSIAALSETE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ....................................................... 42

6.1 MÕJU KESKKONNA KVALITEEDILE ................................................................................................. 43

6.2 MÕJU LOODUS-JA KULTUURIPÄRANDI JÄTKUSUUTLIKULE KASUTAMISELE .............................. 47

6.3 MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE..................................................................... 48

6.4 ERINEVATE MÕJUDE KOOSTOIME ................................................................................................. 51

6.5 PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................................................................................................... 52

6.6 ÜLEVAADE VALITUD ALTERNATIIVI VALIKU PÕHJUSTEST ............................................................ 53

7 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU KÕRVALDAMISEKS JA

HÜVITUSMEETMED ........................................................................................................................ 55

7.1 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU KÕRVALDAMISEKS VÕI

VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................ 55

7.2 HÜVITUSMEETMETE VAJALIKKUS .................................................................................................. 59

8 KAVANDATAVAD JÄRELEVALVEMEETMED ........................................................................... 61




9 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEST,

AVALIKKUSE KAASAMISE JA PIIRIÜLESTE KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED .... 65

9.1 METOODIKA .................................................................................................................................... 65

9.2 AVALIKKUSE KAASAMINE ............................................................................................................... 66

9.2.1 Avalikkuse kaasamine Lätis ............................................................................................. 67

9.2.2 Avalikkuse kaasamine Eestis ........................................................................................... 67

9.3 PIIRIÜLESED KONSULTATSIOONID ................................................................................................ 68

9.4 KSH LÄBIVIIMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ESILEKERKINUD PROBLEEMID ........................ 68

10 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 70




1 SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju hindamise projekt on koostatud Eesti-Läti piiriülese

koostööprogrammi 2014-2020 raames (edaspidi tekstis – Programm). Programm on

mõeldud Euroopa Liidu struktuurfondide eesmärgi “Euroopa territoriaalne koostöö”

edasiseks ellurakendamiseks ajavahemikul 2014 – 2020 ning Eesti-Läti piiriülese

koostöö järjepidevuse tagamiseks. Programm hõlmab alljärgnevaid NUTS III piirkondi

Eestis: Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Lätis: Kurzeme, Pieriga, Riga, Vidzeme.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud Keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi tekstis – KSH) raames eesmärgiga rakendada ellu 27. juuni 2001

aasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EK, mis puudutab keskkonnas

kindlate plaanide ja programmide mõju hindamist ning ka Läti ja Eesti Keskkonnamõju

strateegilise hindamisega seotud seadusandlike aktide nõudeid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi eesmärgiks on keskkonnaaspektide

integreerimine programmi arvestades selle oodatavat mõju keskkonnale ja

loodusvaradele ning selgitada välja ja arvestada ettevõtete, avalike keskkonnaasutuste

ja omavalitsuste arvamusi. Programmile on lisatud ühendatud keskkonnaaruanne, mis

hõlmab mõlema riigi KSH tulemusi.

KSH aruandesse lisatud teave ning olemasolevate andmete analüüs on läbiviidud

vastavalt nõutele ning Eesti ja Läti keskkonnaga seotud seadustes, kompetentsete

ametiasutuste ja keskkonnakaitse asutuste soovitustes ja ettepanekutes määratletud

täpsusega. KSH aruanne koosneb üheksast peatükist. KSH aruandes on esitatud

olemasoleva olukorra kirjeldus, teave Programmiga seotud rahvusvaheliste ja riiklike

keskkonnakvaliteedi eesmärkidest ning nende seostest muude

planeerimisdokumentidega. Programm kirjeldab ka keskkonnaaspekte, määratleb

mõjutatud alad ning selgitab olulise keskkonnamõju, mille hulgas hinnatakse

positiivset, negatiivset, otsest, kaudset, lühiajalist, pikaajalist ja kumulatiivset

mõjuProgrammi ellurakendamisele. KSH aruanne sisaldab soovitusi keskkonnale

võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks, keskkonnaseire läbiviimiseks ning

Programmi efektiivseks ellurakendamiseks vajalike abinõude jälgimiseks.

Programmi 1. versioon ja KSH aruande projektid on planeeritud avalikustada mõlemas

riigis 2014 aasta märtsis ja aprillis.

KSH aruanne koostati inglise keeles. KSH aruande projekt tõlgiti avalikkusele

esitamiseks eesti ja läti keeltesse.

KSH on läbi viidud Safege Baltija ltd. poolt, vastavalt EAS-ga (Eesti) sõlmitud lepingule.




2 PROGRAMMI SISUKORRA JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ÜLEVAADE

Eesti Läti Programm 2014-2020 on ajavahemiku 2007-2013 piiriülese koostöö jätkuks.

Programmi eesmärgis on tugevdada regioonidevahelist koostööd ning saavutada

alljärgnevad strateegilised eesmärgid:

Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond;

Puhas ja hinnatud elukeskkond;

Parem sadamate võrk;

Integreeritud tööjõuturg.

Eesti-Läti Programm aitab saavutada EL peaeesmärke, mis on loetletud Euroopa 2020

strateegias:

Prioriteetsed suunad “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond” ja

“Integreeritud tööjõuturg” aitavad vähendada tööpuudust ning luua uusi

töövõimalusi; ja

Prioriteetse suuna “Puhas ja hinnatud elukeskkond” eesmärgiks on tõsta

energiatarbimise efektiivsust.

Lisaks on selle eesmärgiks aidata kaasa Euroopa Liidu Balti mere piirkonna strateegiat

hõlmavate eesmärkide - “piirkonna ühendamine" ja "heaolu suurendamine"

saavutamisele.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade prioriteetsetest suundadest.

Prioriteetne suund 1: Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond.

Investeerimiseelistused: Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime

suurendamine läbi:

ettevõtluse edendamise, täpsemalt soodustades uudsete ideede

kasutuselevõttu ning uute ettevõtete moodustamist, muuhulgas

ettevõtlusinkubaatorites;

toetades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turuosa suurendamist

regionaalsetel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel, samuti nende innovaatilist

tegevust.

Programmi alas on mõned pikaajalise tööpuudusega ja passiivse majandustegevusega

piirkonnad, kus on suur vajadus muuta olemasolevat olukorda, soodustades

ettevõtlusvaimu ning käivitades ja toetades ühistegevusi, mida ilma koordineeritud

koostööta oleks raske läbi viia. Programmi alas olemasolevad väikesed ja keskmise

suurusega ettevõtted on suhtelised väikesed, lühiajaliste eesmärkidega ning vajavad abi

strateegilises planeerimises ja oma võimekuse suurendamises. On vajadus

koordineeritud tegevuste järele toodete ja teenuste ühisarendamiseks, kompetentsi

suurendamiseks, ühisturunduse ja müügitegevuse arendamiseks kolmandatel turgudel.

Programmi alas puudub koostöö Eesti ja Läti äritegevust toetavate organisatsioonide

vahel ning seetõttu puudub ka adekvaatne ja lihtsalt juurdepääsetav teave naaberalade

majanduskeskkonna kohta. Piirkonnas on kasutamata kasvupotentsiaal CBC ja




innovatsiooni toel. Selle tulemusena eeldavad Liikmesriigid konsultatsioone ja toetust

saavate ettevõtjate arvu suurenemist, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu, rohkem

piiriüleseks koostööks valmis ettevõtteid ning mitmeid uusi või täiustatud

ühisarendatud tooteid (toodete komplekte) või teenuseid.

Prioriteetne suund 2: Puhas ja hinnatud elukeskkond

Investeerimiseelistused: Keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine läbi:

loodusliku-ja kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine ja arendamine;

jäätmete, vee, õhusaaste ja/või pinnase valdkondades uuenduslike

tehnoloogiate edendamine keskkonnakaitse ja ressursitõhususe täiustamiseks.

Investeerimiseelistuse eesmärgiks on Programmi alal rikkaliku loodus-ja kultuuripärandi

intensiivsem kasutamine, kuid olulise eeldusega, et kasutamine toimub mõistlikult,

planeeritud ja kontrollitud viisil ning pärandialasid kahjustamata. Mitmed alad on

taastatud, kuid nende majandamine on ebaefektiivne. Ümberkaudsed kogukonnad

saaksid enam kasu mitmekesistest, nii otsestest kui ka kaudsetest teenustest, mis on

ühendatud aladega või ühise pärandiga. Investeerimiseelistuse peamiseks eesmärgiks

on mõjutada inimeste käitumist ning muuta nende harjumusi nii igapäevases elus, kui

ka majanduselus keskkonnasõbralikuma käitumise suunas, sõltumata sellest, kas see

puudutab energia tarbimist, jäätmete käitlemist või vee kasutamist. Teadmiste tase

ressursside efektiivsest kasutamisest on madal. Teadmiste taseme tõstmiseks on

vajalikud pilootprojektid koos teabega ja hea tava näidetega.

Prioriteetne suund 3: Parem sadamate võrk

Investeerimiseelistused: jätkusuutliku transpordi edendamine ning olulisemate

infrastruktuuride võrgu kitsaskohtade eemaldamise läbi ning keskkonnasõbralike

(sealhulgas madala müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega

transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordisüsteemide, sadamate,

mitmeliigiliste ühenduste ja lennujaama infrastruktuuri edendamine eesmärgiga

arendada jätkusuutlikku regionaalset ja kohalikku liikuvust.

Peamine eesmärk on parandada väikesadamate tingimusi piiriülese ning programmi ala

raames mere kaudu liikuvuse lihtsustamiseks. Parem infrastruktuur ja sadamate parem

teenindamine on olulised kohalike majanduste edendamiseks ning kogu programmiala

elukvaliteedi tõstmiseks. Külastajatele kujutab Riia laht endast ühtset merepiirkonda,

kus on head tingimused purjetamiseks ja merereiside korraldamiseks. Suurenenud

merereiside arv ja sadamatevaheline koostöö tagavad parema juurdepääsu kogu

rannikuala piirkondadele ning vähendavad piirkondade eraldatust, millele on seni olnud

juurdepääs ainult maanteede kaudu.

Prioriteetne suund 4: Integreeritud tööjõuturg.

Investeerimiseelistused: jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu

liikuvuse toetamine piiriüleste tööjõuturgude integreerimisega, mis hõlmab piirülest

liikuvust, ühiseid kohalikke tööhõive algatusi, teabe- ja nõustamisteenuseid ning

ühiskoolitusi.

Programmiala hõlmab pikaajalise töötusega piirkondi; töötuse osa on tingituna

geograafilisest ja sotsiaalmajanduslikust mitmekesisusest jaotunud ebaühtlaselt.




Konkreetsed eesmärgid on suunatud piiriüleste tööhõiveteenuste ja tööjõu liikuvuse

oluliste teabe-ja tugisüsteemide täiustamiseks.

Piirkonnas on vajadus aktiveerida kohalike kogukondade algatust sotsiaalselt ja

füüsiliselt ligitõmbavate töötingimuste ja elukeskkonna loomiseks. Nii tööandjatel, kui

ka töövõtjatel puudub ühine andmebaas, mis peegeldab tegelikku olukorda

programmialas. Piirkonnas on tugev vajadus vähendada erialaste oskuste ja tööjõuturu

vajaduste lahknevust; on vaja edendada kõikide põlvkondade elukestva õppe ja

koolituse programme koostöös haridus-ja erasektoriga.




3 PROGRAMMI SEOSED MUUDE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm on mõlemas riigis seotud mitme riikliku ja

piirkondliku taseme planeerimisdokumendiga. Nendes sisalduvad peamised eemärgid

ja juhised on seotud Programmi koostamisega ja selle ellurakendamisega

projektettepanekute arendamise ja ellurakendamise ajal, kuna Programm on suunatud

nendes dokumentides sätestatud visioonide, strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide

ellurakendamisele Eesti ja Läti piiriülese koostöö raames.

3.1 Seosed Läti riiklike ja piirkondlike planeerimisdokumentidega

Läti jätkusuutliku arengu poliitika ellurakendamine põhineb Läti jätkusuutliku arengu

strateegial (LSDS, 2010), mis on koostatud perioodiks kuni 2030. See on kõrgeima

(hierarhia kontekstis) astmega jätkusuutliku arengu planeerimisdokument, mis sisaldab

riigi jätkusuutliku arengu suuniseid ning ka ruumilist perspektiivi. Kõik järgnevalt

väljatöötatud strateegilised ja arengu planeerimisdokumendid koostatakse vastavalt

strateegias sätestatud eesmärkidele ja prioriteetidele.

LSDS koostamisel rakendati jätkusuutlikkuse kapitalimeetodit. Strateegia on suunatud

viiside leidmisele kuidas mõislikult oma kapitali või rahvuslikku rikkust kasutada, seda

mitte kahandades, vaid suurendades ning säilitades tulevastele põlvkondadele.

Loodusvarad, asukoht, inimesed ja teadmised on peamiseks arengukapitaliks. Läti

jätkusuutliku strateegia aluseks on inimeste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike

varade, sealhulgas elukohtade ja piirkondade, tootlikkuse akumulatsioon, et olla

võimeline vastama globaalsete trendide väljakutsetele. Seotuna Programmi projektis

käsitletud teemadega, määratleti mitmed arengusuunad: pikaajalised investeeringud

inimressurssi, teadmised ja oskused 21. sajandil, loovus ja innovaatiline majandus,

elukvaliteet ja ligitõmbav elukeskkond, taastuv ja ohutu energia, loodus kui tuleviku

kapital ja ruumiline perspektiiv.

Riiklik arengukava 2014-2010 (NDP 2020, 2012) on Läti sotsiaalse ja majandusliku

arengu strateegiline planeerimisdokument. NDP sätestab Läti arengu peamised trendid

kuni aastani 2020 ning näitab ära riigi ja ühiskonna peamised väljakutsed poliitikutele,

ametnikele ja Läti kodanikele. See on kõrgeim (hierarhilisel tasemel) riiklik keskpika

perioodi planeerimisdokument. NDP 2020 eesmärgiks on selgitada kõige tähtsamaid

keskpika perioodi prioriteete, tegevuskavasid, eesmärke ja hindamiskriteeriume. NDP

2020 sätestab rõhuasetuse peamise eesmärgi saavutamisele, milleks on “Majanduslik

läbimurre” ning see tähendab kogu Läti elanikkonna heaolu ja riikliku jätkusuutlikkuse

parandamist. Vastavalt jätkusuutliku arengu planeerimise põhimõtetele, määratleb NDP

2020 kolm prioriteeti, milleks on “Majanduskasv”, “Inimeste ohutus” ja “Majanduskasvu

toetavad valdkonnad”, mis omakorda loovad vastastikku efektiivse ja ühtse süsteemi

ning vastavad jätkusuutliku planeerimise käsitlusele. Sellest lähtuvalt on koostatud

kõige olulisemad keskpikas perspektiivis ellurakendatavad eesmärgid.




”Majanduskasvu” prioriteedile on määratletud eesmärk: ”Läti majanduse jätkusuutlik

areng koos riigi kasvava konkurentsivõimega rahvusvahelistel turgudel”. Nimetatud

eesmärgi saavutamiseks on planeeritud alljärgnev tegevuskava: "Kõrge tootlikkusega ja

ekspordivõimeline toodang ning rahvusvaheliste konkurentsivõimeliste teenuste

osutamine”, “Väljapaistev majanduskeskkond” ja “Arenenud teadustegevus,

innovatsioonid ja kõrgem haridus”, “Energiatõhusus ja energia tootmine”.

”Inimeste ohutus” prioriteedile on sätestatud eesmärk: “Tugeva keskklassi tekkimine

ning inimeste järelkasv Lätis – riigis, kus igaühel on võimalus hoolitseda enda, oma

sugulaste ning Läti arengu eest”. Planeeritud tegevuskavad on “Aus töö”, “Kindel alus

inimeste järelkasvuks”, “Kompetentsi areng”, “Terve ja töövõimeline inimene”,

“Inimestevaheline koostöö, kultuur ja kodanikuosalus kui Lätisse kuuluvuse alus”.

“Majanduskasvu toetavad valdkonnad” prioriteedi eesmärgid on: "Võrdväärsete

töövõimaluste ja elamistingimuste loomine kõikidele elanikele territooriumi

arenduspotentsiaali ja unikaalsete ressursside kasutamise abil” ja “Läti piirkondade

rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine Riia, kui põhjamaise metropoli, ning ka

teiste riikliku tähtsusega arengukeskuste rahvusvahelise rolli esiletõstmise kaudu.

Prioriteedi tegevuskavad on: ”Piirkondades majandustegevuse edendamine –

territooriumi potentsiaali kasutamine”, ”Teenuste kättesaadavus võrdsemate

töövõimaluste ja elamistingimuste tagamiseks”, ”Loodusliku ja kultuurilise kapitali

jätkusuutlik haldamine”.

Regionaalse poliitika põhieeldus aastani 2020 sätestab riikliku regionaalpoliitika

järgnevaks perioodiks aastani 2020. Põhieelduseks loetakse dokumenti, mis sätestab

Läti jätkusuutliku arengu strateegia elluviimise kuni aastani 2030, nagu on määratletud

ruumilises arengu perspektiivides ning mis näeb ette keskpika perioodi konkreetsed

tegevuskavad ja ülesanded. Alljärgnevad arengutegevused on esitatud regionaalse

poliitika põhieeldusteks:

võrdsete elamis-ja töötingimuste loomine kõikidele elanikele, sõltumata nende

elukohast, regioonides ettevõtluse soodustamine, kõrge kvaliteediga transpordi-ja

sidekommunikatsioonide ning ka avalike teenuste arendamine;

Läti ning selle piirkondade rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine Riia, kui

põhjamaise metropoli ning ka teise peamiste linnade rahvusvahelise rolli esiletõstmine.

Keskpika perioodi eesmärgid:

Piirkonnas majandusarengu edendamine ja töökohtade loomine ning pakutavate

teenuste kvaliteedi tõstmine ning nendele juurdepääsu tagamine;

Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võimekuse ning nende osatähtsuse tugevdamine

piirkondade edendamisel ja arendamisel.

Regionaalse arengu planeerimisdokumendid Programmi projekt hõlmab Vidzeme,

Kurzeme ja Riia planeerimisala territooriume. Nende ellurakendamine on seotud

regionaalse arengu planeerimisdokumentidega – kindlaksmääratud strateegilised

eesmärgid, prioriteedid ja tegevuskavad on määratletud arengustrateegiates ja

programmides.

Kurzeme planeerimispiirkonna arengustrateegia visioon rõhutab, et piirkonna

arengukeskused on loodud Kurzeme piirkonna linnades, samal ajal on regiooni




piirkonnad määratletud arengukeskuste tugipunktidena, kusjuures sinna on planeeritud

paigutada arenenud linnarajoonidega seotud tootmisüksusi. Samal ajal on planeeritud

edendada traditsioonilisi harusid moderniseerides neid vastavalt EL nõuetele ning

kiirendada uute ettevõtete arengut andes sellega võimlusi mahepõllumajandustoodete,

aiandustoodete, biokütuse ja alternatiivsete energiaallikate tootmiseks ning

turismiteenuste pakkumiseks, mis omakorda aitab kaasa maaelu arengule. Regionaalse

arengu prioriteedid on: regionaalse majanduse stimuleerimine ja mitmekesistamine

ning tootmise arendamine, regionaalse mitmeliigilise transpordi ja

infrastruktuurirajatiste moderniseerimine, investeerimine inimressurssidesse ja

innovatsioonikultuuri edasiarendamine ning ka kvaliteetse elukeskkonna loomine,

looduskeskkonna säilitamine ja kõrvaliste piirkondade arengu soodustamine.

Riia planeerimispiirkonna arengustrateegia 2010-2020. Regiooni arengu visioon hõlmab

eeldust, et 2020. aastal on piirkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline hariduse,

teaduse ja majandustegevuse ala, mis on püsivalt ja mitmetasandiliselt integreeritud

Läti Balti mere rannikualale ning seda käsitletakse Euroopa suurlinna piirkonnana.

Eelnevalt mainitud visioon esitleb piirkonda ”väravana” ning lääne - ida ja põhja - lõuna

vaheliste teede ristumiskohana ning ühena peamistest Balti mere piirkonna

arengukeskustest. Üldsusele antakse laialdased teadmised ja teave piirkonna

sotsiaalselt stabiilsetest ja ligitõmbavatest elamistingimustest ja töökohtadest.

Alljärgnevad tingimused on määratletud arengu prioriteetideks: teadmistepõhise

majanduse arengu edendamine, ”kättesaadava” infrastruktuuri arendamine ning

jätkusuutliku ja hästi tasakaalustatud ruumilise struktuuri arendamine.

Vidzeme planeerimispiirkonna arenguprogramm sisaldab alljärgnevat piirkonna visiooni:

”Vidzeme on dünaamiline, konkurentsivõimeline Euroopa Liidu piirkond mitmekesise

loodusliku ja kultuurilise pärandiga ning arengupotentsiaaliga. Piirkonna elanikel on

ligipääs kõikidele kõrge kvaliteediga elamistingimuste tagamiseks vajalikele

ressurssidele ning nad loovad töötamis- ja koolitusvõimalusi, mis vastavad nende

oskustele ja isiklikele arenguvõimalustele. Piirkonna strateegilised prioriteedid on:

infrastruktuuri ja teenuste areng, majanduslik areng, konkurentsivõime tugevdamine ja

liikumine teadmistepõhise majanduse suunas; inimressursside arendamine ning

tööhõive kasv ning ka maapiirkondade areng.

Transpordi arengu suunised 2014-2020 on keskpika perioodi poliitika

planeerimisdokument, kusjuures selles on sätestatud transpordi poliitika arengu

eesmärgid, juhtpõhimõtted, prioriteedid ja saavutatavad tulemused. Suunised

hõlmavad tegevuste edasist planeerimist koos konkreetsete meetmetega, mille

eesmärgiks on sätestatud eesmärkide saavutamine. Suunised on välja töötatud

vastavalt White Paper dokumendis määratletud eesmärkidele s.o. luua süsteem, mis

toetab Euroopa majanduslikku kasvu, suurendab konkurentsivõimet ning tagab kõrge

kvaliteediga liikuvusteenused. Transpordipoliitika realiseerimiseks on suunistes

planeeritud kaks tegevusliini:

Läti – jätkusuutlik transpordi-ja logistikateenuste pakkuja

Sise-ja välisühendused ning kõrge kvaliteediga liikuvusvõimalused on tagatud

kogu riigi ulatuses.




Riiklik jäätmekava 2013-2020. Jäätmekäitluse põhiülesanne on ühise jäätmekogumise

süsteemi ellurakendamine, mis vajab suuremat tähelepanu riiklikul tasemel.

Jäätmekäitluses on riigil alljärgnevad eesmärgid:

hoida ära kiireneva majanduskasvu tingimustes jäätmete tekkimine ning

kindlustada tekkivate jäätmete üldkoguse märkimisväärne vähenemine,

kasutades maksimaalselt parimaid olemasolevaid võimalusi jäätmete tekkimise

ärahoidmiseks ning parimaid olemasolevaid meetodeid ressursside kasutamise

efektiivsuse suurendamiseks ning edendada tarbijate jätkusuutliku

käitumismudelit;

tagada jäätmete ratsionaalne kasutamise ressursina;

tagada, et tekkivad jäätmed ei ole ohtlikud ning on keskkonnale ja inimese

tervisele madala riskiga; tagada, et jäätmed suunatakse võimalusel tagasi

ringlusse, eriti taaskasutuse kaudu või suunatakse kõige sobivamal viisil tagasi

keskkonda (näiteks kompostina) ning jäätmed utiliseeritakse võimalikult lähedal

nende tekkimiskohale;

tagada kogutud jäätmekoguste vähenemine ning jäätmete utiliseerimine

keskkonnale ja inimeste tervisele kõige ohutumal viisil.

Vesikondade veemajanduskavad. Vesikonna veemajanduskava on planeerimisdokument,

mis on välja töötatud regionaalsel tasemel eesmärgiga tagada jätkusuutlik vee kaitse.

Iga veemajanduskava on välja töötatud 6-aastaseks perioodiks – Lätis on kättesaadavad

Daugava, Gauja, Lielupa ja Venda jõgede veemajanduskavad. Need on koostatud

vastavalt Veeseadusele ja Vee raamdirektiivile 2000/60/EÜ. Nimetatud plaanide

peamiseks eesmärgiks on kaitsta vee seisundi halvenemist ning parandada pinna-ja

põhjavete seisundit nii, et veekogumid saavutaks hea seisundi hiljemalt aastaks 2015.

Kavasse on lisatud veeseisundi analüüsid, koormuste ja mõjude hinnangud ning ka vee

kasutamise majandusanalüüsid. Kavad määratlevad vee seisundi eesmärgid ning

meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

3.2 Seosed Eesti riiklike ja regionaalsete planeerimisdokumentidega

Säästev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia. See on terviklik kontseptsioon, mis

keskendub selgelt Eesti riigi ja ühiskonna pikaajalise arengu jätkusuulikkusele aastani

2030. Riigi üldine arengueesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad

edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste

säilitamisega. Vastavalt strateegiale on ühiskonna arengu pikaajalised eesmärgid Eesti

kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Muu

hulgas on strateegia eesmärkideks: majanduskasv võrgustike kaudu (Eestis asuvad

ettevõtted, sealhulgas väikeettevõtted kaastakse ühe enam rahvusvahelistesse

võrgustikesse), ettevõtete toetamine ja hargettevõtete soodustamine, toodete ja

tehnoloogia arengu toetamine, kaasaegsetel õpetamistehnoloogiatel põhinev haridus

ja koolitus, sidus ühiskond ja regionaalne tasakaal, loodusvarade jätkusuutlikul

kasutamise põhinev ökoloogiline tasakaal, reostuse vähendamine, bioloogilise

mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=166311/SE21_eng_web.pdf




Eesti keskkonna strateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis

juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on

katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele,

mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud

põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga

erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate

alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud.

“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna

valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest

ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

Eesti 2020 on konkurentsivõime kava, mis sisaldab peamisi konkurentsivõime

tõstmiseks vajalikke tegevusi ning sätestab Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks

vajalikud tegevused aastateks 2015 kuni 2020. Programmi kaks keskset eesmärki on

Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja

tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule

integreerimisel ning oskuste arendamisel.

Eesti 2030+ – Eesti üleriigiline planeering. Uus Eesti riiklik planeering “Eesti 2030+”

keskendub Eesti kogu maa- ja veealale ning ka selle ruumiliste seostele teiste riikidega.

Selle peamine eesmärk on suunata riigi kõige üldisemaid ja põhimõttelisemaid ruumilisi

arenguid. See annab suuniseid riigi plaanidele ja rahvusvahelise planeerimise koostööle

ning ka infrastruktuuri, energiatootmise ruumiliseks arenguks. Eesmärgid on: hoida

hõredalt asutatud alad ja piiriäärsed alad asustatuna, ühistranspordi süsteem, mis

põhineb tööjõu igapäevase liikumise alades, kiired ja mugavad ühendused teiste

riikidega ja Eesti peamiste keskuste vahel.

Eesti regionaalarengu strateegia 2020 formuleerib peamiste põhimõtete, eesmärkide ja

tegevuste raamistiku. Üheks oluliseks ülesandeks on koostada strateegia, mis sisaldab

lähepunkte regionaalarengu meetmetele vastavalt 2014-2020 EL Ühtekuuluvuspoliitika

fondidele. Selle strateegia kaudu püüab Valitsus harmoniseerida Eesti regionaalset

arengut, kus iga piirkond panustab oma eripärale tuginedes Eesti kui terviku majanduse

ja konkurentsivõime kasvu, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest ning

tagades inimestele head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekesiseid tegevusi

võimaldav meeldiv elukeskkond.

Riiklik jäätmekava 2014-2020 on vahend Jäätmeseaduse sätestatud tingimuste

elluviimiseks. See hõlmab jäätmehoolduse korraldamist, nõudeid jäätmetest tuleneva

tervise-ja keskkonnaohu riski ärahoidmiseks, jäätmete vähendamist, loodusvarade

kasutamise tõhususe suurendamise meetmeid jne. Kava peaeesmärgiks on jäätmetekke

vältimine, nii palju kui võimalik jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse

võtta ja muul viisil taaskasutada ning prügilasse ladestada võimalikult vähe jäätmeid.

Jäätmetekke vältimise programmi peaeesmärk on likvideerida seos majanduskasvu ja

jäätmetekkega seotud keskkonnamõju vahel.

Programm toetab innovaatilisi tehnoloogiaid keskkonnakaitse ja ressursitõhususe

edendamiseks jäätmesektoris ja jäätmete sorteerimise sektoris.




Eesti transpordi arengukava 2014-2020 keskendub taristule, transporditeenustele ja

regulatsioonidele, kuna just need mõjutavad kõige rohkem transpordisüsteemi ning

nende arendamine on avaliku sektori peamine ülesanne. Plaani peaeesmärgiks on:

mugav ja hästi toimiv liikumiskeskkond, hea kvaliteediga maanteed ning sujuv, ohutu ja

jätkusuutlik liiklus, mugav ja kaasaegne ühistransport, rahvusvaheline reisijatevedu ja

rahvusvaheline kaubavedu.

Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020 on koostatud turismiseaduse alusel.

Arengukava keskendub Eesti turismisektori arengupotentsiaali efektiivsele

rakendamisele, võttes arvesse eelmisel perioodil saavutatut, hetkeolukorda ja üleilmseid

suundumusi. Käesoleva arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja

rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Sihtrühmadeks on potentsiaalsed turistid,

reisioperaatorid ja turismiga seotud huvirühmad.

Veemajanduskavad 2009-2015 kiideti heaks 2010 aasta aprillis. Veepoliitika

raamdirektiivi elluviimiseks peavad liikmesriigid kontrollima oma veemajandust

veemajanduskavade kaudu, mis tagavad suuremate veemajanduse probleemide

lahendamise ning veekogude hea seisundi. Eestis on kolm vesikonda. Ida-Eesti vesikond

(Eesti idaosa) on piiriülene vesikond, mis koosneb Peipsi järve ja Narva jõe valgaladest.

Rohkem kui pool vesikonnast asub Vene Föderatsiooni territooriumil. Lääne-Eesti

vesikond (Eesti lääneosa) koosneb Eesti lääneosa peamistest jõgede valgaladest.

Territoorium hõlmab ka Eesti lääneosa saarte rannikualasid. Koiva jõe vesikond koosnev

piiriülesest Koiva jõe valgalast, mida jagatakse Lätiga. Läti keeles on jõe nimetus Gauja.




4 PROGRAMMIALA HETKEOLUKORD

Programmiala iseloomustab puhas looduslik keskkond ja kõrge bioloogiline

mitmekesisus. Reostus on visuaalselt märgatav peamiselt tööstustegevuse

piirkondades ning suuremates linnades. Ala hõlmab mandriosas suuri ja

osaliselt väga sügavaid metsi, mitmeid jõgesid, järvi ning soid ja rabasid.

Peaaegu pool Programmi alast on kaetud metsadega ning kuni 1/5 soode ja

rabadega. Ala hõlmab suurt rannikuala peamiselt Riia lahe ümbruses ning

Programmi ala läänepoolses osa ka mitmeid Balti mere saari.

Käesolevas peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda seoses nende

keskkonna- ja looduskaitseprobleemidega, mis on seotud Programmi

prioriteetide ja eesmärkidega: pinnavee kvaliteet, välisõhu kvaliteet,

kliimamuutused, jäätmemajandus, bioloogiline mitmekesisus ja kultuuripärand

ning sotsiaalmajanduslik keskkond.

4.1 Pinnavee kvaliteet

Euroopa Liiduga integreerumise eesmärgil viisid Eesti ja Läti ellu Veepoliitika

raamdirektiivi 2000/60/EC (EL Nõukogu ja Parlamendi Direktiiv 2000/60/EC, mis

sätestab Euroopa Nõukogu veemajandusega seotud tegevuste raamistiku,

edaspidi kui WFD). Lätis integreeriti nimetatud direktiiv Läti Vabariigi

“Veemajanduse seadusesse” ning vastavatesse õigusaktidesse ning Eestis

“Veeseadusse”.

Vastavalt WFD jaotusele kuulub Programmiala 15. ökopiirkonda "Balti provints”.

Vastavalt vesikonna veemajanduse põhimõtetele on selle territoorium jaotatud

vesikondadesse (RBD) ning need on omakorda jaotatud veekogumiteks (SWB).

Programmi ala asub kõikides Eestis ja Lätis asuvates vesikondades: Daugava,

Gauja (Koiva), Lielupe, Venta, Ida-Eesti ja Lääne-Eesti. Programmiala Lielupe

vesikonnast asub väike osa Lielupe alamjooksust Riia planeerimisalas – 18%

kogu piirkonna alast Lätis. See hõlmab Venta ja Gauja vesikondasid ning ka 34%

kogu Daugava vesikonna territooriumist Lätis ning 30% Lääne-Eesti vesikonnast

ja 50% Ida-Eesti vesikonnast Eesti territooriumil. Gauja (Koiva) valgala on Eesti-

Läti piiriülene vesikond (Joonis 2). Mõlemad riigid on ühendatud Riia lahe ja

Balti mere ühise akvatooriumi kaudu.

Programmi alasse jääb 714 veekogumit: Lätis - 251 , Eestis – 463. Vastavalt

veemajanduskavade hinnangule on Läti Programmiala veekogumite

ökoloogiline kvaliteet alljärgnev: 13 veekogumi kvaliteet on väga hea, 120

veekogumi kvaliteet on hea, 74 veekogumi kvaliteet on kesine, 23 veekogumi

kvaliteet on halb ja 21 veekogumi kvaliteet on väga halb.

Siirdeveekogumi (Riia laht - Lielupe, Daugava ja Gauja jõe suudme vastas)

ökoloogiline seisund on kesine, Balti mere Riia lahe kolme rannikuveekogumi




kvaliteet on hea, samal ajal kolme ülejäänu kvaliteet on halb. Eesti

Programmiala veekogumite ökoloogiline seisund on järgnev: 7 veekogumi

kvaliteet on väga hea, 329 veekogumi kvaliteet on hea, 71 veekogumi kvaliteet

on kesine. Ühegi veekogumi kvaliteet ei ole halb või väga halb.

Gauja (Koiva) vesikonna nelja piiriülese veekogumi kvaliteet on hea (G225

Gauja, G235 Vaidava, G237 Perlupite, G307 Ramata ja G312 Rūja) ning kahe

ülejäänu kvaliteet on kesine (G312 Rūja ja G233 Melnupe). Vastavalt veekogude

hindamisele Eestis on Gauja (Eestis Ujuste, Mustjõgi), Vaidava ja Perlupite

(Eestis – Pärlijõgi) seisund hea ning Melnupe (Eestis – Peetri) seisund väga hea1.

Joonis 1 Programmiala vesikonnad

Pinnaveekogude keemiline kvaliteet, mida mõõdeti vastavalt nende

prioriteetsete ja ohtlike ainete aastasele keskmisele kontsentratsioonile, ületas

ametlikult kehtestatud piirväärtusi, samal ajal kui Programmiala kõikide

veekogude keemiline kvaliteet on hea s.o. eelnevalt nimetatud ainete

1 Koiva vesikonna veemajanduskava 2010 – 2015, Läti Keskkond, Geoloogia ja

Meteoroloogia Keskus, 2009 (Läti)




kontsentratsioon ei ületa piirväärtusi, selle kohta puuduvad andmed või neid ei

lasta pinnavetesse2.

Peamine põhjus pinnavete kesises, halvas või väga halvas ökoloogilise seisundis

on kasvav lämmastiku- ja fosforiühendite reostus punkt- ja hajuallikatest

(peamiselt põllumajandusest), nimetatud ainete lekkimine keskkonda tänu

pinnase loomulikele omadustele, ajalooline reostus, mida on pika aja jooksul

soodustanud vete eutrofeerumise protsessid, eriti rannikujärvedes, Riia lahes ja

siirdeveekogudes. Eestis peetakse tänapäeval pinnavete halva kvaliteedi

peamisteks põhjuseks veetõkkeid (paisusid). Peab märkima, et Daugava, Venta

ja Lielupe vesikonna ökoloogilist kvaliteeti mõjutab suures osa piiriülene

reostus.

Kui pinnavetes ei saavutata seatud eesmärki 2015. aastaks, näevad vesikondade

veemajanduskavad ette kindla ajavahemiku hea ökoloogilise seisundi

saavutamiseks.

Hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks on nii Eestis kui ka Lätis kasutusele

võetud vesikondade majanduskavades sätestatud põhi-ja lisameetmed.

Põhimeetmed hõlmavad veemajanduse infrastruktuuri arenguprojekte suurtes

linnapiirkondades, mille elanike inimekvivalent ületab 2000, vee erikasutuseks

lubade väljaandmist, head põllumajandustava ja muid meetmed. See toimub

riigi koostöös omavalitsustega, veevarustusteenuste osutajatega ja

põllumeestega. Kuni käesoleva ajani ehitati ja renoveeriti seoses Programmialas

veemajandusprojektide läbi viimisega heitveepuhastusjaamad Riias ja linnades,

mille elanike inimekvivalent oli vahemikus 10 000 kuni 100 000 s.o. Liepaja,

Ventspilsis, Jurmalas, Valkas, Valmieras, Pärnus, Viljandis, Võrus, Valgas ja teistes

väiksemates linnades ja asulates. Pärast nende käikulaskmist vähenes

pinnavetesse, sealhulgas Balti merre ja Riia lahte, saasteainete sissevool.

Vastavalt Läti3 keskkonnaseisundi aruannetele väheneb heitveega

punktreostusallikatest pinnavetesse sattunud lämmastiku ja fosfori üldkogus:

kui 2008 aastal oli pinnavetesse lastud üldlämmastiku kogus 3 299 t/a ja

üldfosfori kogus 503 t/a, siis 2011. aastal oli see vastavalt 2 707 t/a

üldlämmastikku ja 295 t/a üldfosforit. Heitveekogused olid vastavalt

208 miljonit m3 2008. aastal ja 241 miljonit m3 2011. aastal. Seejärel lahendati

elamispiirkondades tsentraalse kanalisatsiooniga ja puhastusseadmetega

individuaalsete ühenduste osakaalu suurendamise probleem, mis käesoleval

ajal ei ole piisav: Lätis – 57 %4, Eestis – 82 %5.

2 http://www.envir.ee/1181173

3 National report on environmental condition in 2008, Latvian Environment, Geology

and Meteorology Centre, and National report on environment condition in 2008 - 2011,

Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre

4 Environmental policy guidelines for 2013-2020. Description of the situation in the field

of environmental protection. MERD, 2013.

5 2012. aastal Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel.




Selleks, et saavutada pinnavete osas seisundieesmärgid, on oluline jätkata

veemajandusprojektidega ka väiksemates elamispiirkondades (elanike arvuga

kuni 2000), jätkata hea põllumajandustava ning põllumajanduses

mahemajanduse põhimõtete ja meetodite juurutamist. Seatud eemärkide

saavutamiseks on olulised ka kohalikud projektid, mille eesmärk on vähendada

veereostust ning tagada avalike hüvede kättesaadavus puhketegevuseks

sobivates kohtades ning ka külastajate arvu suurendamine.

Läti kogu 497 km pikkune rannikuala Balti meres asub Programmialas. Eesti

rannikuala pikkus on 1 242 km ning sellest kuulub Programmialasse 644 km. Ala

mõjutavad enamasti edela-ja läänetuuled. Atlandi tsüklonite tuuled sügisel ja

talvel ning ka kliimamuutused rannikul põhjustavad madalamates kohtades

kaldaerosiooni ja üleujutusi. Hetkel on Lätis rannikualal umbes 20

elamispiirkonda, mis asuvad suurenenud kaldaerosiooni piirkonnas,

hinnanguliselt peab kaldaerosiooni piirama 4 km ulatuses, kuid järgneva 30-50

aasta jooksul kliimamuutuste tingimustes, peab kaldaerosiooni piirama 8-10 km

ulatuses. Eesti rannikuala osas selline teave puudub.

Programmiperioodi jooksul 2007–2013 on pinnavete kaitse alal ellu rakendatud

alljärgnevad võtmeprojektid: ”Gauja/Koiva jõe piirülese vesikonna ühise

majandamise suunas”, ”Lätis ja Eestis veeturismi, kui loodusliku ja aktiivse

turismiala arendamine”, ”Eestis-Lätis linnade jätkusuutliku drenaažisüsteemi

edendamine”, ”Keskkonnahoidlike põllumajandusviiside alase Eesti-Läti

koostöövõrgustiku arendamine”, ”Balti mere randade Sinise lipu suunas” ja

muud. Peab mainima, et ühe projekti ”Gauja/Koiva jõe piirülese vesikonna ühise

majandamise suunas”, raames loodi piiriülese vesikonna GIS kihid, koguti uusi

andmeid, mis on vajalikud piirülese veekogu hindamiseks ja seireks, hinnati

koormusi, vaadati üle keskkonna kvaliteedi eesmärgid ning valmistati ette

ettepanekud vee seisundi parandamiseks ning võeti kasutusele avalikkuse

teavitamise meetmed. ”Eestis-Lätis linnade jätkusuutliku drenaažisüsteemi

edendamine” projekti raames viidi läbi teostatavuse uuringud Baldones (Läti),

Riias (Läti), Tartus (Eesti) ja Pärnus (Eesti), et leida kõige tõhusamad viisid

linnakeskkonnas jätkusuutliku sadevetesüsteemi lahenduste juurutamiseks ning

korraldati ka vastava ala spetsialistidele erialaseid seminare.

4.2 Välisõhu kvaliteet

Välisõhu kvaliteedi valdkonnas on Eesti ja Läti seotud 2008/50/EÜ Direktiiviga

(Välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) ning selles

määratletud õhukvaliteedi piirväärtustega. Läti vastavates seadusandlike aktides

on Direktiivi nõuded integreeritud Ministrite kabineti määrusesse nr. 1290, 3.

11.2009 “Õhu kvaliteedi määrused” ning Eestis “Välisõhu kaitse seadusesse”

30.09.2004 ning sellega seotud õigusaktidesse. Üldjuhul hinnatakse

Programmiala välisõhu kvaliteeti heaks, kuna selle peamistes osades tagatakse

inimeste tervisekaitsega seotud õhukvaliteedi standarditest kinnipidamine.

Vastavalt Läti riiklikule õhukvaliteedi seirearuandele, ei ole täheldatud

süsinikmonooksiidi, osooni, vääveloksiid, tolueeni ja formaldehüüdi




piirväärtuste ületamist. Läti6 keskkonnaseisundi riiklik aruanne näitab, et

vääveldioksiidi emissiooni iseloomustab stabiilne langustrend. Alates 2008. a on

see vähenenud 32,6% (võrreldes 2011 aastaga). Seda tänu fossiilsete kütuste

vähenenud tarbimisele ja seadustes sätestatud nõuete järgimisele, mis keelavad

väävlisisaldusega kütuste kasutamise.

Programmiala linnapiirkondades on õhureostuse indikaatorid kõrgemad, kuid

enamikel juhtudel vastavad nad õhukvaliteedi nõuetele.

Seiretulemused näitavad, et õhukvaliteet on paranenud Liepaja ja Riias (Brivibas

tänaval), kus viimaste aastate jooksul ei olnud saasteosakeste (PM10) näitajate

ületamisi, samuti ei ole Riias (Brivabas tänaval) avastatud lämmastikdioksiidi

aastase kontsentratsiooni ületamist. Viimastel aastatel (2011 ja 2012) on

suurenenud õhusaastatus jäänud K. Valdemara tänaval Riias, kus ületati aasta

keskmine inimese tervise kaitseks kindlaksmääratud lämmastiku

kontsentratsioon (40 µg/m3) ning Tvaika tänaval Riias, kus ületati benseeni

piirväärtus (5 µg/m3). Ülaltoodud Riia õhukvaliteedi näitajad on põhjustatud

liiklustihedusest ja kesklinna tingimustest, sealhulgas kanjoni tüüpi tänavatest,

mille liiklus on mõlemast küljest piiratud ning ka Riia vabasadama territooriumil

tegutsevatest laadimisterminalidest. Riia linnavalitsus koostöös ettevõtetega

rakendab meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks7. Eestis on 5 automaatset

välisõhu seirejaama, millest üks asub Programmialal – Tartus. Lisaks sellele on

siin 3 jaama, mis mõõdavad taustkontsentratsiooni ning asuvad tööstus-ja

elamispiirkondadest eemal. Kaks neist asuvad Programmialal - Vilsandil ja

Saarejärvel. Programmiala on kõige suuremateks probleemideks peenosakesed

ja lõhn. Peenosakeste näitajate ületamised esinevad enamasti kevadel. Lõhna

probleem esineb Lõuna-Eesti põllumajanduspiirkondades.8

Tartus on täheldatud peamiste saasteainete märkimisväärset vähenemist

(võrreldes 2011 ja 2012 tulemusi), välja arvatud peenosakeste ja

lämmastikoksiidi osas. Lisaks sellele on 2012 aasta jooksul ületatud mõningate

raskmetallide (Ar ja Pb) piirväärtused. Tähelepanuväärne on benso(a)püreeni

(B(a)P) piirväärtuse enam kui kahekordne ületamine (2,8 ng/m3, piirväärtus - 1

ng/m3).9

Programmiala kõige märkimisväärsem õhusaastaja, eriti linnades, on

autotransport. Autotranspordi poolt emiteeritud saasteainete kogused

moodustavad enam kui pool kogu õhureostusest. Transpordi arengu suunised

2014-2020 (Läti) sätestavad, et arvestades asjaolu, et liiklusest tingitud

õhusaaste piirväärtuste ületamisi on tuvastatud ainult Riia mõnedes kohtades ja

6 National report on environmental condition in 2008 – 2011, Latvian Environment,

Geology and Meteorology Centre

7 Action programme for improving air quality in Riga for 2011-2015, actions update for

2014 and 2015, Riga, 2013.

8 http://airviro.klab.ee/seire/airviro/aruanded.html

9 Eesti keskkonnaseire 2012




tõenäoliselt ka teistes kompaktse planeeringuga linnade tiheda liiklusega

alades, siis ei ületa autotranspordi poolt avalikel maanteedel põhjustatud

saastatus vastavates seadusandlikes aktides sätestatud piirväärtusi. Paiksed õhu

saasteallikad on soojuselektrijaamad, autoparklad ja tootmisettevõtted,

sadamate territooriumil tegutsevad laadimisterminalid ja muud. Paiksetest

õhusaasteallikatest tekitab kõige suuremaid saasteainete koguseid energia

tootmine. Ajavahemikus 2005-2010 on Lätis lämmastikoksiidi koguemissioonid

vähenenud, Eestis on nad erinevad (Graafik 1).

Graafik 1 Lämmastikdioksiidi emissioonid: koguemissioon 2005 – 2010 ja

jaotus päritolu alusel, 2010, tonni/aastas

Andmete allikas : EUROSTAT data, 2014,

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/environment/data/main_tables

Transpordi arengu suunistes 2014-2029 (Läti) planeeriti transpordipoliitika

ellurakendamist kahe tegevuskava alusel: Läti – jätkusuutlik transpordi-ja

logistikateenuste osutaja samuti nõuetekohaselt tagatud sise-ja välisühendused

ning kõrge kvaliteediga mobiilsus kogu riigi ulatuses. Ligipääsetavus ja

mobiilsus on esile tõstetud ka Läti jätkusuutliku arengu strateegias kuni 2030 ja

Eestis – Eesti transpordi arengukavas 2014-2020. Nende suuniste

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Kokku, Eesti 36623 35397 38619 35778 30249 36804

Kokku, Läti 37250 37341 38321 34106 31957 33721

0

10000

20000

30000

40000

50000

ton

ni /

aast

as

Koguemissioonid 2005 - 2010

0

10000

20000

30000

40000

Eesti Läti

tonn

i/aa

sta

s

Jaotus päritolu järgi, 2010

Kokku, sisaldades:

Energia tootmine ja jagamine

Energia kasutamine ja tootmine

Tootmisprotsess

Maanteetransport

Muu transport





ellurakendamine kehtib ka kogu Programmiala suhtes. Programmi

ettevalmistamise ajal rõhutasid mõlemad riigid vajadust parandada kohalikul

tasemel piiriülese koostöö kontekstis nii väikeste kohalike maanteede, kui ka

sadamate ligipääsetavust ja mobiilsust, aktiveerides veetranspordi arenguga

seotud teenuseid, samuti vajadust rajada tulevikus Eestis ja Lätis planeeritud

TEN-T võrgu ühendused. Eesti-Läti piiriülese koostöö 2007-2013 programmi

raames viidi ellu alljärgnevad projektid: “Ape-Mõniste maantee”, “Karksi-Nuia –

Seda jõgi maatee rekonstrueerimine”, “Kilingi-Nõmme – Mazsalaca maantee

rekonstrueerimine” ja “Valga-Valka raudteejaama rekonstrueerimine”, mis tõi

kaasa (uue asfaltkatte paigaldamine või olemasoleva rekonstrueerimine) kolme

kohaliku maantee (kogupikkuses 68 km) seisundi parandamise ning ka Valga-

Valka raudteejaama remondi ja uuendamise.

4.3 Kliimamuutus

Mõlemad riigid on ratifitseerinud ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsiooni.

Seetõttu tuleb vastavad meetmed (nagu näiteks taastuv energia, tarbimise

vähenemine, energiatõhusad tehnoloogiad, heitmete vähenemine ja muud) võtta

kasutusele nii, et vähendada atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni.

Kasvuhoonegaaside emissioone tekitab enamasti transpordisektor ja

soojusenergia tootmine – väiksema osa tekitab kütuse tarbimine erinevates

majandussektorites ja elektrienergia tarbimine (Graafik 2). Energia tootmise

kontekstis mõjutab kliimamuutusi enam fossiilsetest energiaallikatest (maagaas,

naftatooted ja muud) energia tootmine. Energia tootmisel eralduvad gaasid, mis

põhjustavad kliimat muutvat kasvuhooneefekti.

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Total, Estonia 18478 17929 21047 19618 16262 19989 20956

Total, Latvia 11098 11592 12085 11563 10882 12035 11494

0

5000

10000

15000

20000

25000

1000 t

ons in C

O2 e

quiv

ale

nts

Total emissions, 2005 - 2011

Total, Estonia Total, Latvia




Graafik 2 Kasvuhoonegaaside emissioonid: koguemissioonid 2005 – 2011 ja

jaotus päritolu alusel, 2011, 1000 tonnid, väljendatud CO2 ekvivalentides

Andmete allikas : EUROSTAT data, January of 2014,


Energeetikasektori kasvuhoonegaaside (GHG) kogumaht moodustas

kasvuhoonegaaside kogumahust suurema osas – keskmiselt 70%,

transpordisektor moodustab keskmiselt 30%, võrreldes Läti 2011 aasta

kasvuhoonegaaside kogumahuga, väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalentides,

vähenes see 2008 aastaga võrreldes 0,73%10 võrra. Eestis on kõige suuremaks

kasvuhoonegaaside emissiooni tekitajaks peamiselt põlevkivil põhinev

energeetikasektor, mille osatähtsus ulatus 2010. aastal 88%-ni. Sellele järgnes

põllumajandus 6,5% ning tööstus ja jäätmekäitlus vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon vähenes võrreldes võrdlusaastaga (1990)

50%. 2010. aastal kasvuhoonegaaside koguemissioon võrreldes 2008. ja 2009.

aastaga suurenes. 11

Rääkides kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemisest, on peamiseks

meetmeteks energiatarbimise vähendamine, taastuvate energiaallikate osakaalu

suurendamine ja energiatõhususe parandamine energia tootmise valdkonnas.

Programmi ettevalmistamise ajal rõhutati Eesti-Läti koostöö raames

kliimamuutusega seotud sobivate meetmete (nagu näiteks alternatiivsete

energiaallikate arendamine, hoonete energiatõhusus ja muud) rakendamise

vajadust.

10 National report on environmental condition in 2008 – 2011, Latvian Environment,

Geology and Meteorology Centre

11 Estonian Environmental indicators 2012, Estonian Environment, Estonian Environment

Information Centre, Tallinn 2013

Estonia Latvia

10

00

to

ns in

CO

2 e

qu

iva

len

ts

Distribution by origin fields, 2010

Total, including: Energy industriesTransport Industrial processesAgriculture Waste managementManufacturing Industries and Construction





Olemasoleva piiriülese Programmi raames on üks kliimamuutusega seotud

projekt ellu viidud, milleks on ”Riia laht kui tuuleenergia allikas". Projekti raames

viidi tuuleenergia tootmiseks kõige sobivamates Riia lahe piirkondades läbi

teaduslikult tõestatud teostatavuse uuring ning uuriti ka ühiskonna hoiakuid

tuuleparkide planeerimise osas, tuuleparkide kavandamise võimalusi hinnati

seoses piirkondade arengu planeerimisega.

4.4 Jäätmemajandus

Jäätmemajanduse valdkonnas viivad Eesti ja Läti ellu Jäätmedirektiivi

2008/98/EK. Lätis on see valdkond reguleeritud Läti Vabariigi

“Jäätmemajanduse seadusega” (2008) ning rakendatud meetmetega mis on

lisatud järgneva kaheksa aasta jooksul riigi jäätmekava 2013-2020.

Eestis jõustus uus Jäätmeseadus 1. mail 2004 ning uus Pakendiseadus võeti

vastu täpselt üks kuu hiljem. Need seadused ja nendega kaasnevad määrused

võeti üle Euroopa Liidu jäätmemajandusega seotud õigusaktidest. Meetmete

rakendamiseks on Eestis kehtestamisel riiklik jäätmekava 2014-2020.

Olmejäätmete, sealhulgas igapäevases elus tekkivate ohtlike jäätmete

käitlemine on Lätis korraldatud omavalitsuste (oma administratiivterritooriumi

piires) poolt, mis kuuluvad Jäätmemajanduspiirkondadesse. Programmialasse

kuulub täielikult Liepaja, Ventspilsi, Piejuta, Pieriga ja osaliselt Põhja-Vidzeme

jäätmemajanduspiirkond, osaliselt Maliena jäätmemajanduspiirkond ja väike

osa Ida-Latgale ja Kesk-Daugava piirkonnast.

Eestis vastutavad jäätmemajanduse eest samuti kohalikud omavalitsused.

Kohalikud omavalitsused peavad tagama, et: püsielanikud, suvilate omanikud ja

väikeste ettevõtete omanikud liituvad korraldatud jäätmeveoteenusega,

omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära

anda, ning on tagatud piisav arv jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite,

paberjäätmete ja papi kogumiseks ning ka ohtlike jäätmete äraandmiseks),

elanikke teavitatakse jäätmelastest võimalustest ning omavalitsuse

territooriumil hetkel kehtivatest nõuetest.

Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke

tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab ettevõttele

õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas.12

Lätis tekkis 2011. aastal 1 523 tuhat tonni olmejäätmeid, 2012. aastal peaaegu

1 800 tuhat tonni ning vastavalt 58 ja 85 tuhat tonni ohtlikke jäätmeid (Tabel 3).

Eestis tekkis olmejäätmeid 2011. aastal 97 tuhat tonni ja 2012 aastal 74 tuhat

tonni. Ohtlikke jäätmeid tekkis Eestis 2011 aastal 9 311 tuhat tonni ja 2012.

aastal 9 233 tuhat tonni (Graafik 3). Piirkondlik jaotus tekitatud, kokkukogutud

ja töödeldud jäätmete osas ei ole kättesaadav.





Programmialas veetakse olmejäätmed kaheksasse prügilasse: Lätis Daibe,

Getlini, Janvari, Pentuli ja Kvitese prügilasse, Eestis Väätsa, Paikuse ja Torma

prügilasse. Mitmed jäätmete sorteerimis- ja käitluskeskused asuvad üle kogu

piirkonna. Lätis on nad seotud jäätmemajanduspiirkondadega.

Graafik 3 Tekitatud ja töödeldud olme-ja ohtlike jäätmete kogused 2007-

2012, tuhanded tonnid

Data of the Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, Source: Central Statistical Bureau, Latvia,

and Data of Waste reporting system (Environmental Register), Estonia

2010. aastal töödeldi või taaskasutati Lätis 47% kogutud olmejäätmetest ja 65%

kogutud ohtlikest jäätmetest, 2012. aastal vastavalt 77% ja 52%. Riigi

jäätmemajanduskava 2013-2020 rõhutab, et alates 1. jaanuarist 2015 tagab iga

kohalik omavalitsus oma elanikele ühise jäätmekogumisteenuse kättesaadavuse

klaasi, paberi, metalli ja plastiku eraldi kogumise võimalusega.

Eestis tekib üle 80% jäätmetest tööstuses, millest põhiosa – keskmiselt 76% –

moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed.

Olmejäätmed moodustavad kogu riigi jäätmetekkest 3%. Olmejäätmeid tekib

keskmiselt 400 kg elaniku kohta aastas. Keskmiselt on aastatel 2000—2010

jäätmete tekkimine suurenenud. Aastas tekib ohtlikke jäätmeid keskmiselt 7

0

400

800

1200

1600

2000

tho

usa

nd

to

ns

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Municipal waste

generated, Estonia processed, Estoniagenerated, Latvia processed, Latvia

0

2000

4000

6000

8000

10000

tho

usa

nd

to

ns

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hazardous waste

generated, Estonia processed, Estoniagenerated, Latvia processed, Latvia




miljonit tonni, mis moodustab kogu jäätmetekkest 43%. Ohtlike jäätmete

osakaal jäätmetekkest oli väikseim ajavahemikul 2005–2008, keskmiselt 38%.

Põlevkiviõli tootmismahtude tõus aastatel 2009—2010 on ohtlike jäätmete

teket suurendanud. Peamine tegur, mis jäätmehulkade muutumist põhjustab,

on seotud majanduses toimuvate muutustega. Olmejäätmete tekke kasv on

kümne aasta jooksul olnud majanduskasvust väiksem.13

Jäätmete riikidevaheline liikumine on tänapäeval suhteliselt laialt levinud ja

aktsepteeritav tegevus. Igas riigis ei ole võimalik jäätmeid nõuetekohaselt

käidelda ja efektiivselt taaskasutusse võtta. Sellisel juhul kasutatakse teiste

riikide võimalusi.

Transporditavate jäätmete kogused on aja jooksul muutunud. See sõltub

mitmetest asjaoludest (nõudlusest, pakkumisest, uute jäätmete tekke,

käitlusvõimalustest jne). 2008—2012 oli jäätmete eksport Eestist Lätti suurem

kui Lätist Eestisse. 2012. aastal oli vahe 4,5 korda. Praeguseks võib see vahekord

olla muutunud, kuna nii Eestis kui Lätis toimub jäätmekäitluse areng ja uute

käitlusettevõtete rajamine.

Üheks jäätmeliigiks, mida nimetatud aastatel jätkuvalt on Eestisse sisse veetud

on pliiakud. 2012. aastal veeti sisse 4 289 tonni vanaakusid – neid töötleb AS

Ecometal Sillamäel.

2012. a veeti Eestist Lätti 12 269 tonni põlevjäätmeid, mida kasutati Broceni

tsemenditehases energiatootmiseks.

Üle Eesti ja Läti piiri ületavate jäätmeliikide nimistu sisaldab veel järgmist: raud

ja teras, alumiinium, paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid,

metallpakendid, segapakendid, klaaspakendid, saepuru ja muud puidujäätmed.

Läti maapiirkondade ning osaliselt ka omavalitsuste keskuste elanikel puudub

võimalus jäätmete eraldi kogumiseks. Eestis on kohalikud omavalitsused

korraldanud oma jäätmete eraldi kogumise ja äraandmise. Taaskasutatud

olmejäätmete osa oli mõned aastad tagasi mõlemas riigis üsna madal. Vastavalt

EUROSTAT andmetele taaskasutati 2010. aastal Lätis 9% ja Eestis 14%

olmejäätmetest.14

Mõlema riigi arengu planeerimisdokumendid rõhutavad tekitatud

jäätmekoguste vähendamist ja vajadust käivitada jäätmete eraldi kogumise ja

taaskasutamise süsteeme. Läti jätkusuutliku arengu strateegia 2030 sätestab

üheks prioriteetseks tegevussuunaks „looduskapitali majandamise“, mis hõlmab

loodusvarade majandamist ning mille eesmärgiks on jäätmekoguste

vähendamine ja loodusvarade jätkusuutlik kasutamine. Eesti

keskkonnastrateegia 2030 ja Riiklik jäätmekava 2014—2020 näeb ette jäätmete

tekkimise vältimise, jäätmekoguste ja tekitatud jäätmete ohtlikkuse

vähendamise.

13 Estonian Environmental Indicators 2012, Estonian Environment Information Centre,

2013

14 http://europa.eu/rapid/press-release_STAT-12-48_en.htm




Programmi projekti “Balti mere randade Sinine lipp" raames korraldasid 7

rannikuala omavalitsust samaaegselt ujumisaladel ja randades avalike teenuste

pakkumise ning randades ja ümbritsevates metsas olmejäätmete kogumise.

Nimetatud meetmed võeti kasutusele koostöös kohaliku elanikkonnaga.

Arvestades sellega, et mõlema riigi jäätmemajanduse valdkonnas sätestatud

arengu eesmärgid ja prioriteedid on seotud kogukonna elustiili ja harjumuste

muutustega, siis Programmi 2014—2020 tutvustamisel kohalikul tasemel, lisaks

riiklikul tasemel projektide ellurakendamisele, tehti panus ka tänapäevaste

tehnoloogiate, jäätmete eraldi kogumise ja taaskäitlemise kasutuselevõtuks.

4.5 Maavarad

Kõiki Eestis leiduvaid maavarasid praegu ei kaevandata, nt. fosforiiti, graniiti ega

mõningase uraanisisalduse poolest tuntud diktüoneemaargilliiti nende vähese

kasuteguri tõttu. Intensiivselt kasutatakse põlevkivi (kukersiit) ja turvast, iga

aastaga on kasvanud nõudlus looduslike ehitusmaterjalide järele (liiv, kruus,

pae- ehk lubjakivi, savi jt).15

Lätis on kõige olulisemateks loodusvaradeks sellised maavarad nagu dolomiit,

kipskivi, lubjakivi, kruus, liiv, kvartsliiv, savi ja turvas. Need maavarad on piisavalt

hästi läbi uuritud ning nad annavad erinevaid tooraineid paljudele

tööstusharudele ja riigi majandussektoritele. Neid kasutatakse põllumajanduses

loodusliku ehitusmaterjalina ja toorainena ning väiksemas ulatuses ka

energeetikasektoris. Viimaste aastate jooksul on kõige suuremat nõudlust

täheldatud liiva, kruusa ja dolomiidi osas, mida pärast töötlemist kasutatakse

ehituses ja teedeehituses.16

Ülevaade Eesti ja Läti maavaradest on esitatud graafikul 4. Läti Programmialade

(regioonide) teave ei ole kättesaadav.

Eesti kõige olulisem energeetikas kasutatav maavara on põlevkivi. Elektri ja

soojusenergia tootmiseks kasutatakse ligemale 80% kaevandatavast põlevkivist.

Eestis toodetakse põlevkivist enam kui 90% elektrist. Programmialas põlevkivi

kaevandamist ei toimu. Turvas on teiseks Eestis kaevandatavast energeetilise

väärtusega maavarast. Enam kui 65% Eestis kaevandatavast turbast on pärit

Programmialast.


16 http://www2.meteo.lv/varam/7a_salada/7pirmie.php




Graafik 4 Maavarad, miljonit m3 või tonni

Data of the Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre, Latvia, and Data of Waste reporting system

(Environmental Register), Estonia

Eestis on maavarade kaevandamine ja kasutamine reguleeritud

Maapõueseadusega ja Kaevandamisseadusega, Lätis Maapõueseadusega.

Programmialas ei ole looduslike ehitusmaterjalide, turba või põlevkivi puudust,

sealhulgas on piisav kogus ehitusmaterjale, mis võivad olla vajalikud Programmi

raames teede ehitamiseks.

4.6 Bioloogiline mitmekesisus

Bioloogilise mitmekesisuse, s.o. ohustatud elupaikade, taime-ja loomaliikide,

säilitamiseks rakendavad mõlemad riigid Euroopa Liidu looduslike elupaikade

ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse Direktiivi (92/43/EEC) ja

Loodusliku linnustiku kaitse Direktiivi (79/409/EEC, 1979).

Programmialas on mitmeid väga hõredalt asustatud alasid, seetõttu on

piirkonnas palju puutumata loodust või hästi säilinud looduslikke kooslusi,

kusjuures 1/10 Programmialast on looduskaitse all. Eestis ja Lätis on liikide ja

elupaikade riiklik kaitse kaitsealade moodustamisega. EL tähtsusega alad on

mõlemas riigis määratletud NATURA 2000 alaks, mis on Euroopa Liidu

liikmesriikide kaitstud looduslike alade ühine võrgustik. Mõlemas riigis on

kaitsealade süsteem (specially protected nature territories - SPNT) tekkinud

loodusreservaatide, loodusparkide, looduskaitsalade, rahvusparkide, biosfääri

kaitsealade, loodusmälestiste, kaitstud maastike, kaitstavate merealade (Lätis) ja

hoiualade (Eestis hõlmavad ka merealasid) baasil.

Programmialas asub 650 kaitseala, mis on liidetud EL tähtsusega (Natura 2000)

kaitstud looduslike alade võrgustikku: 223 neist asub Lätis ja 427 Eestis. 7

merekaitseala Lätis piirnevad Programmialaga ja Natura 2000 aladega.

Nimetatud Natura 2000 aladel asub Lätis 133 kaitseala, peamiselt

loodusmälestised ja mikrokaitsealad. Eestis on Programmialas 24 kaitseala, mis

0

400

800

1200

1600

2000

millio

n m

3 o

r to

ns

Latvia Estonia Programme area, Estonia

Peat, tons Sand Clay Limestone

Dolomite Lacustrine Gravel Sea mud, tons

Lake mud, tons Gypsum stone Sand-gravel




asuvad meres või rannikul (Joonis 2.) Programmialas asuvatel kaitsealadel on

potentsiaali loodusturismi, ökoloogilise koolituse ja jätkusuutliku arengu

edendamiseks.

Kaitsealade kaitse- ja majandamisrežiimid on erinevad - alates vähem rangetest

maastikualadel ja suurte piirangutega looduskaitsealadel ja

loodusereservaatides. Kaitsealade haldamist teostatakse siseriiklike

õigusaktidega ja Ministrite kabineti määruste 17 abil; looduskaitse, ökoturismi

arengu, avalikkuse teavitamise jne. meetmed on lisatud majanduskavadesse

ning on sätestatud spetsiaalsete kaitsealade eraldiseisvate määrustega.

Joonis 2. Programmiala looduskaitsealad

Kaitsekorralduskavad, mis sätestavad Natura 2000 aladel jätkusuutliku ja

lühiajalise arengu eesmärkide saavutamise meetmed, on koostatud

17 In Latvia – Latvian Republic law „On specially protected nature territories”

(1999), the regulations No. 264 of Cabinet of Ministers „General provisions for

protection and use of specially protected nature territories” dated as of 16th

March 2010, as well as the provisions for SPNT protection and use approved by

Cabinet of Ministers, in Estonia – „Nature Conservation Act”.




Programmiala 98-le Läti18 ja 221-le Eesti19 Natura 2000 alale. Enam kui pooltel

Läti Programmiala Natura 2000 aladel puuduvad Kaitsekorralduskavad.

Seetõttu peab samal ajal Programmis soovitatud tegevustega loodusturismi,

loodus- ja kultuuripärandi jätkusuutliku majandamise edendamise valdkonnas

ja projektettepanekute koostamise ajal, tekkima vastutavate riigiasutuste (Lätis -

Looduskaitse agentuur, Eestis - Keskkonnaamet) ja kohalike omavalitsuste vahel

tugev koostöö nii, et tagada nende vastavus Natura 2000 alade arengu

eesmärkidega, planeeritud meetmetega ja uute kaitsekorralduskavadega, kui

need on välja töötatud.

Natura 2000 alade kaitsekorralduskavade koostamine ja ellurakendamine on

kuni käesoleva ajani toimunud Eesti ja Läti riiklike looduskaitseplaanide

eesmärkide saavutamiseks ettenähtud vahendite ning ka Euroopa Liidu fondide

vahendite arvel.

Üldiselt peab Programmiala kaitsealade majandamise meetmete realiseerimine,

mis puudutab külastajaid, mugavuste korraldamist, teabe kättesaadavust ja

erinevate huvirühmade, sealhulgas regioonide ja omavalitsuste koostöö

juhtimist, olema võimalikult usaldusväärne.

Programmiala hõlmab kahte suurt kaitseala, mis on unikaalne mõlemas riigis:

Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala Lätis ja Lääne-Eesti saarestikfäärikaitseala

Eestis. Lääne-Eesti biosfäärikaitseala hõlmab umbes 355 saart, sealhulgas 4

suurt saart, mille pindala on suurem kui 20 km² (Hiiumaa, Saaremaa, Muhu,

Vormsi). Kaitseala pindala koos mere-alaga on 15 600 km². Põhja-Vidzeme

biosfäärikaitseala on oma 4 755 km² pindalaga Baltimaade üks suurimaid

rikkumata rabakomplekse.

Kaitseala esindab rahvusvaheliselt tunnustatud tüüpilist

maismaaökosüsteemide parasvöötme metsa ning ka Balt mere rannikut. Põhja-

Vidzeme biosfäärikaitseala on UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär”

raames lülitatud rahvusvahelisse biosfääride kaitsealade võrgustikku.

Märgalad, mis hõlmavad mitmeid looduskaitsealasid ja Gauja-Koiva vesikonda,

asuvad otse Eesti-Läti piiril. Kahepoolne looduskaitsealane koostöö on piiril

toimunud peaaegu kahe aastakümne jooksul. Kõige olulisem koostöö kahe riigi

vahel loodi Põhja-Liivimaa piirülesel Ramsari seirealal, mis hõlmab

rahvusvaheliselt olulisi märgalasid mõlemal pool Läti-Eesti piiri ning nende

looduskaitse- ja majandamisalaste meetmete planeerimist ja realiseerimist.

Eelmise Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2007-2013 programmiperioodi

jooksul realiseeriti looduskaitse valdkonnas mitmeid projekte: „Tundmatud

kultuuripärandi väärtused ühises loodus-ja kultuuriruumis”, „Kaitsealade ühiste

keskkonnaharidusvahendite, kui efektiivsete juhtimismeetmete väljatöötamine”,

„Kotkad riigipiire ei tunnista”, „Eesti-Läti piiriülese kaitse korraldamise

ühtlustamine”, „Veeturismi, kui loodusliku ja aktiivse turismi komponendi areng

18 http://www.daba.gov.lv/public/

19 http://www.daba.gov.lv/public/




Eestis ja Lätis" ja muid. Projektide raames realiseeritud tegevusi, loodud

turismivõimalusi, näiteks veeturismitooted, peab arendama ka tulevikus.

Uue programmi koostamisel tehti mõlemas riigis peetud Programmi

arendamisele pühendatud koosolekutel ettepanek hinnata täiendavaid

võimalusi kindlaksmääratud loodus-ja kultuuripärandi väärtuste lülitamiseks

mõlema riigi 2014-2020 piiriülese koostöö projektidesse.

4.7 Kultuuripärand

Kultuuripärandi kaitse valdkonnas viivad Programmis osalevad riigid ellu AND

konventsioone: ”Ülemaailmne kultuuri-ja looduspärandi kaitse konventsioon”, “

Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon”, „Euroopa

arheoloogiapärandi kaitse konventsioon” ja “Kultuuriväärtuste kaitse Euroopa

Nõukogu üldkonventsioon”

Lätis reguleerib kultuuripärandi kaitse valdkonda Läti Vabariigi

“Kultuurimälestiste kaitse seadus”, ning sellega seotud vastavad seadusandlikud

aktid, Eestis reguleerib valdkonda vastavalt "Muinsuskaitseseadus".

Programmiala on tuntud oma unikaalse kultuuripärandi tõttu. See hõlmab

ajaloolisi kalurikülasid, Liivlaste kultuuri, kes elasid Läti loodeosas ja Eesti

edelaosas, Suiti kultuuriruumi (UNESCO Vaimse kultuuripärandi nimekirjas kui

kiireloomulist kaitset vajav alates 2009. aastast), Kihnu kultuuriruum Kihnu

saarel (UNESCO Suulise ja vaimse kultuuripärandi meistriteoste nimekirjas

alates 2003. aastast), Setu kultuuriruum Kagu-Eestis (UNESCO Vaimse

kultuuripärandi nimekirjas alates 2009), linnaehituslikud mälestised, sealhulgas

UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi objektid – Riia ajalooline keskus,

Kuldiga vanalinn Venta jõe orus ja Grobini arheoloogiline ansambel ning ka

teiste linnade ajalooliste keskuste arheoloogilised uuringud – Cesis, Ventspils,

Liepaja ja paljud teised kaitstud kultuurimälestised Eestis ja Lätis.

Käesoleval ajal hõlmab vastavalt riigi kultuurimälestiste kaitse inspektsioonile

Läti riigi kaitstud kultuurimälestiste nimekiri 8 584 mälestist: 5 183 riikliku

tähtsusega mälestist ning 3 401 kohaliku tähtsusega mälestist (arhitektuurilist,

arheoloogilist, tööstuslikku, linnaehituslikku, ajaloolist või muud mälestist).

Täpsem teave Lätis asuvate kultuurimälestiste jaotusest ei ole kättesaadav.

Eestis on kultuurimälestised jaotatud 8 alamkategooriasse: muinsuskaitsealad,

ajaloolised mälestised, arheoloogilised mälestised, kunstimälestised,

tehnikamälestised, tööstusmälestised ja ehitismälestised, UNESCO

maailmapärandi objekt, saades kokku 26 727 mälestist.20 Mälestised on kinnis-

või vallasmälestised. Enamik mälestisi asub Programmialas – 14 253 objekti.

Käesoleva planeerimisperioodi raames realiseeriti piiriülese koostööprogrammi

raames projekt ”Tundmatud kultuuripärandi väärtused ühises loodus-ja

kultuuriruumis”. Selle projekti raames tehti kindlaks umbes 20 000 kultuuri-ja

20 http://register.muinas.ee/




looduspärandi objekti.Need objektid on lisatud Eestis ja Lätis kättesaadavasse

elektroonilisse andmebaasi. Projekti raames on pädevate ametiasutustega

peetud kindlaks tehtud objektide kaitsestaatusega seotud arutelusid. Teavet

saab kasutada Programmialas kultuuri- ja looduspärandi kaitse, säilitamise ja

jätkusuutliku arenguga seotud projektide koostamisel ja realiseerimisel.

4.8 Sotsiaalmajanduslik keskkond ja regionaalne areng

Programmiala iseloomustab sarnane majanduslik struktuur, kus

teenindussektori osakaal moodustab sisemajanduse kogutoodangust (SKT)

suurema osa (umbes 70%), millele järgneb tööstus 20%-ga ja põllumajandus

4%-ga.

Programmiala näol on suuresti tegemist maapiirkonnaga, suuremateks äri- ja

kauplemiskeskusteks on Riia (Läti pealinn, elanike arvuga ~ 706 000),

ülikoolilinn Tartu (elanike arvuga ~99 000, suuruselt teine linn Eestis) ja mitmed

keskmise ja väikese suurusega piirkondlikud linnad nagu piirilinnad Valga (Eesti)

ja Valka (läti). Ala hulgas on ka Riia laht, mille ääres asub mitmeid sadamaid

ning kuurorte. Regionaalne SKT jagunemine Programmialas on ebaühtlane,

jättes suurema osa Riia ja Tartu ümbruse piirkondadele.

Piirkonna majanduslik aktiivsus, eriti põllumajanduses, toiduainetetööstuses,

puidutööstuses ja ehituses põhineb enamasti kohalikel ressurssidel.

Programmiala linnadel on võrreldes maapiirkondadega võrreldamatult

suuremad konkurentsieelised, kusjuures maapiirkonnad on sageli

alarahvastatud ning mahajäänud elamistingimustes, töövõimaluste ning

kaupade ja teenuste kättesaadavuses osas. Vaatamata teenuste suhteliselt

suurele osatähtsusele piirkondlikus SKT-s, jääb Programmialas teenuste

kättesaadavuse jaotus ebaühtlaseks, kusjuures erinevate teenuste ja

tarbekaupade piisav valik on kättesaadav ainult suuremates asulates.

Programmiala kannatab tööpuuduse all, mis on märkimisväärselt suurem kui

Euroopa Liidus keskmiselt. Töötuse tase kasvas kiiresti 2008. aasta

majanduskriisi ajal (kuni 15% Lätis ja 10,2% Eestis, Eurostat 2012), millega

kaasnes elanikkonna vähenemine, eriti maapiirkondades. Kuigi urbaniseerumine

soosib suuremaid linnu ja asulaid, on madalast sündivusest põhjustatud

negatiivne demograafiline trend, tööealiste inimeste migratsioon ja elanikkonna

vananemine mõlemale riigile märkimisväärseteks väljakutseteks, et pikemas

perspektiivse tagada piisava tööjõu olemasolu. Lisaks sellele põhjustab madal

eluiga ja väiksem tervelt elatud aastate arv, võrreldes Euroopa Liidu maade

keskmisega, tööjõu enneaegse kaotuse. Käesoleval ajal on noorte ja madala

kvalifikatsiooniga noorte kõrge töötuse tase ning ka püsivalt kõrge pikaajaline

töötus jätkuvalt murettekitav. Majanduskasvu toetamiseks ja sotsiaalsüsteemi

jätkusuutlikkuse tagamiseks peab Programmialas tegelema kõrge töötusega ja

laiendama individuaalettevõtlust.

Piirkonnas on puudu tööturu vajadustele vastavatest sobivate oskustega

töötajatest. Ebapiisavad oskused piiravad inimeste võimalusi reageerida

paindlikult tööturu muutustele ning juurdepääsu teise riigi tööjõuturule.




Piiratud juurdepääs tööhõivega seotud teabele ning ka kaugematest

piirkondadest piiratud füüsiline juurdepääs töökohtadele ning ebapiisav

keeleoskus raskendavad töötamist teisel pool piiri.

Tööturu valdkonna karjäärinõustajate võrgustikku koordineerib Eesti

Töötukassa ja Läti Tööturuamet. Lisaks sellele on töövahendusega Euroopa Liitu

ja EFTA liikmesriikidesse seotud ka Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES)

nõustajate võrgustik. Siiski võiksid Programmiala tööandjad ja töötajad saada

kasu täpsemast teabest ja paremini ühendatud teabesüsteemidest Eesti ja Läti

vahel. Lisaks saab avalike- ja eraettevõtete piiriülest koostööd tugevdada

paindlike töömeetodite, sealhulgas kaugtöö ja targa töökorralduse

edendamisega ning töötajate oskuste parandamisega piiriüleste töövõimaluste

laiendamiseks.

Arvestades riikide väiksust on Programmiala regionaalse arengu erinevused

võrreldes ülejäänud Euroopa ja teiste arenenud riikidega suured.

Kuna Programmialas on kõrge tööpuudus ning eraettevõtted on väikese

potentsiaaliga, siis on paremate piiriüleste ühenduste loomine oluline, et

tagada võrdne juurdepääs teenustele ning töö-ja ärivõimalustele.

Kuna mõlemas riigis, eriti maapiirkondades, on viimaste aastate jooksul

ühistranspordi võrku vähendatud, siis mugavate transpordivahendite

puudumine töökoha ja kodu vahel liikumiseks takistab Programmialas ka

tööjõu mobiilsust. Maanteede olemasoleva infrastruktuuri arendamine aitab

kompenseerida ühistranspordi alternatiivsete reisimisvõimaluste puudumist.

Mõlema riigi siseturg Programmialas on suhteliselt piiratud (välja arvatud Riia

piirkond), seetõttu jääb ekspordi osatähtsus äärmiselt oluliseks ka tuleviku

majandusarengu seisukohast.

Piirkonnas asuvas tüüpilises väikeettevõttes töötab kuni 6 inimest, keda juhib

ettevõtte omanik, kes on hetkeolukorraga rahul ning on passiivse huviga

arengu või kasvu osas. Sageli ei ole see teadlik valik, kuid otsus on tehtud, sest

puuduvad teadmised ja oskused. Eesti arengufondi analüüs näitab, et enamike

Eesti ettevõtete ambitsioonikuse puudus on äritegevuse arendusprotsessis

oluliseks kitsaskohaks.

4.9 Võimalikud arengud Programmi mitterealiseerumisel

Programm on kavandatud Eesti-Läti piiriülese koostöö jätkamiseks, mis algas

eelmisel finantsperioodi 2007—2013 raames, mis arvestab saadud kogemusi ja

määratletud vajadusi kahe riigi vahelise piiriülese koostöö raames. Uus

programm seab eesmärgiks regionaalse koostöö tugevdamise aktiivse

ligitõmbava ärikeskkonna, puhta ja hinnatud keskkonna, paremate ühenduste ja

integreeritud tööjõuturu ülesehitamiseks.

Kui Programm ei realiseeru, siis katkeb mõlema riigi regionaalsel tasemel tehtav

jooksev koostöö, koostööprojektide jätkumine ei ole tagatud ning suurel




määral ei kasutata ka realiseeritud projektidest saadud kogemusi, teavet ja

tulemusi efektiivselt, näiteks loodus-ja kultuuripärandi uuringut, sadevete

jätkusuutliku majandamise lahenduste edasist realiseerimist ning paremate

kogemuste kogumist ja muud.

Eraldiseisvate projektide tulemused (näiteks rekonstrueeritud või sillutatud

maanteed, avalike hüvede kättesaadavus randades ja muud) jäävad nende

nõuetekohase majandamise ja järelevalve tingimustel alles sõltumata uue

Programmi realiseerumisest.

Kuna Programmi eesmärgiks on lisaks mõlemas riigis sõltumatult realiseeritud

keskkonna uurimisprogrammidele ka piiriülese koostöö edendamine, siis

Programmi mitterealiseerumisel eeldatakse, et spetsiifilisi projekte ei käivitata

ning tegeliku mõju keskkonnale väljendatakse seetõttu peamiselt kohalikul

tasemel või mõnikord ka regionaalsel tasemel.

Arvestades, et selle hinnangu ettevalmistamisel ei ole projektide sisuga seotud

teave kättesaadav, siis ei ole võimalik määratleda kindlaid alasid, kus

eeldatavaid tegevusi ei toimu ning ka keskkonnakvaliteedi eesmärke, mida

kohalikul tasemel ei saavutata. Kohalikul tasemel läbiviidavad tegevused

mängivad olulist osa pinnavetega, jäätmemajandusega, kliima muutusega ja

bioloogilise mitmekesisusega seotud keskkonnakvaliteedi eesmärkide

saavutamisel. Seetõttu võib Programmi mitterealiseerumise mõju, koos teise

projektide ja meetmetega, mille kohalikul tasemel kasutuselevõtt võib nõuda

piiratud võimalusi (näiteks kohaliku omavalitsuse arenguprogrammide

ellurakendamine või NGO projektide osaline realiseerimine finantsilistel

põhjustel), mõjutada negatiivselt keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamist

ning muuta kogukonna loodusvarade kasutamisega ja jäätmemajandusega

seotud elustiili ja harjumusi.

On võimalik, et teatud projektide ellurakendamine võib olla seotud uute õhu-

või veereostusallikatega (näiteks, uute tootmishoonete rajamine, uute

maanteelõikude ehitamine ning TENT-T võrguga seotud suurem liiklustihedus

ja muud). Juhul kui Programmi ei realiseerita, selliseid reostusallikaid ei teki.

Kuid peab rõhutama, et Programm tagab projektide ellurakendamise, mille

eesmärk on loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutliku kasutamisega seotud

toodete tootmine, kolmanda või neljanda taseme maanteede ühendus TENT-T

võrgustikuga ja muud projektid.

Selle protsessi käigus jäävad keskkonnakvaliteedi muutused, mida eeldatakse

projekti realiseerimiskohtades väikesteks või mittemärkimisväärseks ning

keskkonnakvaliteedi näitajate ületamisi ei eeldata. Lisaks sellele eeldatakse

kohalikul tasemel olemasoleva reostuse vähenemist (õhureostus tahkete

osakestega, jõgede või järvede reostus lämmastiku-või fosforiühenditega), kui

hästivarustatud veeäärsetel puhkealade või varustatud ujumiskohtade lähedal

asuvad maanteelõigud sillutatakse ilma uue asfaltkatteta, kuid Programmi

mitterealiseerumisel seda ei toimu.




4.10 Programmi realiseerumisel oluliselt mõjutatavate piirkondade keskkonnaseisund

Programm hõlmab temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide

põhjendatust ning ka planeeritud Eesti-Läti piiriülese koostöö 2014—2020

prioriteetsete suundade kirjeldust, mis annab teavet investeerimisprioriteetide,

spetsiifiliste eesmärkide, näitajate, toetatud tegevuste soovitusliku loetelu,

sihtrühmade ja abisaajate liikide kohta. Projekti realiseerimiskohad ei ole

Programmi raamistikus määratletud. Vastavat nimetatud loetelule saab

mõningaid mõjutatavaid piirkondi määratleda kaudselt, kui sealseid projekte

Programmi realiseerimises ajal toetatakse ja realiseeritakse. Need piirkonnad

on: looduslikud piirkonnad, sealhulgas kaitstud loodus-ja kultuuripärandi alad,

väikesadamate alad ning planeeritud teise ja kolmanda taseme maanteede

ühendused TEN-T võrgustikuga. Eeldatavalt realiseeritakse Programmi projektid

nimetatud piirkondade mõnedes asukohtades ning need selguvad Programmi

realiseerimise käigus. Seetõttu ei ole vastavalt Programmi olemasolevale

detailsusele võimalik Programmi realiseerumisel oluliselt mõjutatavaid alasid

täpselt nimetada ning anda seega täpsemat teavet ka nende keskkonnaseisundi

kohta. Programmiala keskkonnatingimusi iseloomustatakse peatükkides 3.1. –

3.8.

4.11 Programmi keskkonnalased küsimused

KSH aruande ettevalmistamise käigus hinnati Programmi lisatud prioriteetseid

suundasid, investeerimisprioriteete, spetsiifilisi eesmärke ja näitajaid ning ka

keskkonnaspektide loetelu ja toetatud tegevuste soovitusliku loetelu kirjeldust

ning nende võimaliku mõju tähtsust, võrreldes praeguse olukorraga ja

keskkonnakvaliteedi standarditega. Selgus, et Programmi võimalik mõju

seostatakse kahe keskkonnaaspektiga:

keskkonnakvaliteet;

loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine.

2. prioriteetse suuna ”Puhas ja hinnatud elukeskkond” investeerimisprioriteedi

”2.2.(f) Innovaatiliste tehnoloogiate edendamine keskkonnakaitse ja

ressursitõhususe parandamiseks ja jäätmesektor, veesektor, mullakaitse või

õhureostuse vähendamine” ellurakendamine ja spetsiifilise eesmärgi 4 (SO4)

”Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste tehnoloogiate tõhusam kasutamine

ühiste loodusvarade majandamisel” võimalik saavutamine on seotud

keskkonnakvaliteediga. Selle eesmärgi raames on planeeritud toetada energia

tõhusa kasutamisega ja jätkusuutliku eluviisiga, prügi sorteerimisega, jäätmete

töödeldud ja taaskasutatud osa suurendamisega, uute tehnoloogiate või

ressursside majandamismeetodite juurutamisega seotud teadlikkuse tõstmist.

Eeldatavalt suurendab nende tegevuste ellurakendamine nii elanikkonna kui ka

ettevõtete teadlikkust ressursside tõhusa kasutamise osas nii igapäevases elus

kui ka tehnoloogiliste protsesside raames. Seetõttu võib eeldada, et sõltuvalt

selle prioriteedi raames ellurakendatud projektide sisust, aitab Programm kaasa




vee, õhu ja mulla, pinnase kvaliteedi (kui konkreetsed näitajad vastavad

kvaliteedistandarditele) parandamisele või säilitamisele, vähendab

kasvuhoonegaaside teket ning aitab kaasa ressursside kokkuhoiule ning

vähendab sorteerimata ja mitte taaskasutatavate jäätmete sattumist keskkonda.

3. prioriteetse suuna “Paremad ühendused” ellurakendamisel, et parandada

Programmialas mobiilsust nii maismaal, kui ka merel, on planeeritud suunata

enam tähelepanu mõlema riigi maanteede seisukorrale piiriäärsetes alades ja

väikesadamates. Planeeritud piiriüleste maanteede ja maanteelõikude kvaliteedi

parandamine, sealhulgas teise ja kolmanda astme maanteede ühendamine

TEN-T infrastruktuuriga, on seotud õhukvaliteedi muutustega.

Eeldatakse, et teede kvaliteedi parandamine nii olemasolevate sillutamata

teelõikude rekonstrueerimise, kui ka asfaltkatte paigaldamise kaudu vähendab

projekti realiseerimiskohtades õhusaaste (lämmastikdioksiid või väikeosakesed)

koguseid. Standardsete purjetamisteenustega väikesadamate piiriülese

võrgustiku väljaarendamisel eeldatakse samal ajal, et rannikuvete

kvaliteediprobleemid lahendatakse ning tagatakse nõuetekohane

jäätmemajandus.

Investeerimisprioriteetide raames planeeritud toetatud tegevused on lisatud 1.

prioriteetsesse suunda “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, mis on

seotud uute piiriüleste äriettevõtetega, väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtete toetamisega, Eesti ja Läti vahelise koostöö ja kogemuste vahetamise

tulemusena uute toodete arendamisega, mis võib olla kaudselt või mõnel juhul

otseselt seotud keskkonnakvaliteedi muutustega.

Selle prioriteedi rakendamisel on võimalik, et tekivad uued või

ümberprofileeritud tootmisüksused, mis sõltuvalt oma tegevusalast võivad

kohalikul tasemel põhjustada muutusi vee ja õhu kvaliteediga,

jäätmemajandusega, energiatõhususe parandamisega või muu

keskkonnakvaliteedi probleemidega seotud valdkonnas.

2. prioriteetse suuna ”Puhas ja hinnatud elukeskkond” investeerimisprioriteeti

"2.1 (c ) loodus-ja kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, edendamine ja

arendamine" on lisatud jätkusuutliku loodus-ja kultuuripärandi aspekt ning ka

spetsiifiline eesmärk (SO3) ”Loodus-ja kultuuripärandi mitmekesisem ja

jätkusuutlikum kasutamine”. See rõhutab vajadust parandada ja edendada

loodus- ja kultuuripärandi kaasatust piiriülesesse koostöösse, parandada

teenuseid, luua uusi loodus-ja kultuuripärandiga seotud tooteid nii, et

meelitada külastajaid loodus-ja kultuuripärandi aladele, tõsta nende teadlikkust

ning edendada loodusturismi.

4. prioriteetse suuna ”Integreeritud tööturg” ellurakendamine ei ole otseselt

seotud keskkonnateemadega. Tuleb märkida, et tööturu, piiriülese mobiilsuse,

tööhõive ja ühiskoolituste kohalikul tasemel edendamine ja täiustamine tuleb

sellesse prioriteetsesse suunda planeerida sõltuvalt sellest, kas kavandatavate

projektide sisu on seotud potentsiaalse keskkonnamõjuga. Nende

keskkonnakvaliteedi standardite tagamisega ning ka loodus-ja

kultuuripärandiga seotud projektide olulisust ja tulemusi hinnatakse projektide

ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus (peatükk 6).




Lisaks keskkonnateemadele on mitmeid märkimisväärsed sotsiaal-ja

majanduskeskkonnaga seotud teemasid. Programmi strateegilised eesmärgid,

milleks on: "Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond", "Puhas ja hinnatud

elukeskkond", "Parem sadamate võrk" ja "Integreeritud tööturg" on kõik

otseselt seotud sotsiaal-ja majandusaspektidega.




5 RAHVUSVAHELISED JA RIIKLIKUD KESKKONNAEESMÄRGID

Rahvusvahelised ja riiklikud keskkonnakaitse valdkonna eesmärgid hõlmavad

sõlmitud rahvusvahelisi konventsioone ja Euroopa Liidu direktiive, mis on

sätestatud riikliku poliitika dokumentides ning millega peab arvestama selle

KSH ja Programmi ellurakendamisel, spetsiifiliste projektide teostamisel ning

keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

5.1 Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid

Rahvusvahelised keskkonnaeesmärgid on määratletud Euroopa

keskkonnategevuste programmis nr.6 “Keskkond 2010: Meie tulevik, meie valik”

(vastu võetud Euroopa Komisjoni poolt 22. juulil 2002). Programmiga on seotud

alljärgnevad eesmärgid:

Kliimamuutuste valdkonnas: stabiliseerida kasvuhoonegaaside

kontsentratsioon atmosfääris nii, et see ei põhjusta kliimamuutusi;

looduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas: kaitsta ja taastada

looduslike ökosüsteeme ning peatada Euroopas ja globaalsel tasemele

bioloogilise mitmekesisuse hävimine;

keskkonna, tervise ja elukvaliteedi valdkonnas: saavutada selline

keskkonna kvaliteet, et inimese poolt tekitatud reostus, sealhulgas

erinevad kiirguseliigid, ei suurenda rahvatervise riske või ebasoovitavat

mõju;

loodusvarade ja jäätmete valdkonnas: tagada, et taastuvate ja

taastumatute loodusvarade tarbimine ei põhjusta keskkonnale

lisakoormust ning tagada, et majanduskasvu ei määra mitte ressursside

kasutamine vaid sellise kasutamise kasvav efektiivsus.

Käesoleval ajal valmistatakse ette Euroopa Liidu 7. keskkonnategevuste

programmi.

Euroopa Liidu uuendatud jätkusuutliku arengu strateegia (vastu võetud Euroopa

Komisjoni poolt 6. oktoobril 2006 ). Strateegia põhineb Euroopa Nõukogu

deklaratsioonil, mis võeti vastu 2005 aasta juunis. Euroopa Liidu jätkusuutliku

arenegu strateegia üldine eesmärk on määratleda ning töötada välja tegevused,

et võimaldada Euroopa Liidul saavutada nii praeguste kui ka tulevaste

põlvkondade elukvaliteedi pidev parandamine jätkusuutlike kogukondade

tekkimisega, kes on võimelised ressursse efektiivselt majandama ja kasutama

ning kasutama rahvamajanduse ökoloogilise ja sotsiaalse innovatsiooni

potentsiaali heaolu, keskkonnakaitse ja sotsiaalse sidususe tagamiseks.

Üheks peamiseks keskkonnakaitsega seotud eesmärgiks on: ”Säilitada Maa

võimet toetada elu kogu selle mitmekesisuses, arvestades sellega, et meie

planeedi maavarad on piiratud ning tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning




parandada keskkonna kvaliteeti. Hoida ära ja vähendada keskkonnareostust ning

edendada jätkusuutlikku tarbimist ja tootmist nii, et murda seos, mis eksisteerib

majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel”. Selle eesmärgi

saavutamiseks tuleb strateegiasse lisada mitmeid eesmärke: ”Kliimamuutused ja

puhas energia”, ”Koormuskindel transport”, ”Jätkusuutlik tarbimine ja tootmine”

ja ”Loodusvarade säilitamine ja majandamine”.

Strateegiline dokument "Europe 2020". 17. juunil 2010 kiitis Euroopa Liidu

Nõukogu heaks strateegia "Europe 2020" ning selle võtmeelemendid – EL-

taseme kvantitatiivsed eesmärgid aastani 2020.

“EU 2020” strateegia peamine eesmärk on edendada majanduskasvu ja

tööhõivet EL tervikuna ja igas liikmesriigis eraldi. “EU 2020” strateegial on kolm

prioriteeti: tark, jätkusuutlik ja hõlmav majanduskasv. Nimetatud prioriteetide

saavutamiseks on "EU 2020" strateegial 5 kvantitatiivset eemärki tööhõive

poliitika, teadus-ja innovatsioonipoliitika, energeetika ja kliimamuutuste

poliitika, haridus-ja sotsiaalpoliitika valdkondades. "EU 2020" strateegia

põhineb integreeritud suunistel, mille alusel EL liikmesriigid valmistavad ette

riiklikud ”EU 2020” strateegia reformiprogrammid.

Balti mere piirkonna keskkonnakaitse konventsioon - Helsinki konventsioon

(HELCOM) (1974, 1992). Helsinki konventsioon ühendab kõiki Balti mere

rannikuäärseid riike, et ühendada jõud võitluses merereostuse vastu.

Konventsiooni eesmärk on vähendada ja kõrvaldada Balti mere reostust,

edendada Balti mere keskkonna taastamist ning säilitada ökoloogilist tasakaalu.

5.1.1 ÜRO konventsioonide keskkonnakaitsealased eesmärgid

Looduskaitse valdkonnaga seotud rahvusvahelise eesmärgid on sätestatud

mitmetes Eesti ja Läti poolt ratifitseeritud ÜRO konventsioonides. Programmil

on alljärgnevad investeerimisprioriteedid: loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,

kaitsmine, edendamine ja arendamine ning ka spetsiifilised eesmärgid:

“suurenenud teadlikkus ja innovatsioon ning kultuuriliste ja looduslike

ressursside jätkusuutlik kasutamine piiriüleses kontekstis”, mille

ellurakendamise sõltub ÜRO konventsioonide eesmärkidest ja ülesannetest

ulatuses, et Programmi realiseerimine mõjutab bioloogilise mitmekesisuse,

looduslike elupaikade, märgalade ja rändliikide säilitamist ja kaitset.

Konventsioon “Euroopa eluslooduse ning selle looduslike

elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon” – Berni konventsioon (1979).

Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta eluslooduse taimestikku ja loomastikku ja

nende looduslikke elupaiku, eriti nende liikide ja elupaikade kaitset, kes vajavad

mitmete riikide koostööd ning ka sellise koostöö edendamist. Erilist tähelepanu

peab pöörama ohustatud liikidele, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele.

Konventsioon ‘’Veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse

konventsioon" - Ramsari konventsioon (1971). Konventsiooni eesmärgiks on

tagada igat liiki märgalade kaitse ja läbimõeldud kasutamine ning tunnistada, et

märgala, kui ökosüsteem on äärmiselt oluline bioloogilise mitmekesisuse ja

inimese heaolu kaitseks. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid




(looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut

meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised,

seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised. Lätis asub Programmialas neli

Ramsari ala: Kanierise järv, Engure järv, Pape märgala kompleks ja Põhja rabad

ning Eestis asub 9 Ramsari ala: Soomaa ja Vilsandi Rahvuspark, Matsalu, Alam-

Pedja, Endla ja Nigula looduskaitsealad natural, Hiiumaa laidude

maastikukaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo kaitseala ja Virtsu-

Laelatu-Puhtu ja Nehatu looduskitsealad".

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - Rio konventsioon (1992). Käesoleva

konventsiooni eesmärgid on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle

komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest

saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Eesmärkide elluviimine vastavalt

konventsiooni sätetele hõlmab geneetiliste ressursside kättesaadavaks

muutmist, tehnoloogiate edastamist ja piisavat finantseerimist, arvestades

seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele.

Liikmesriikide põhiline ülesanne on arendada riiklikke bioloogilise

mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise strateegiaid, kavasid või

programme või kohandada sellele eesmärgile juba olemasolevaid strateegiaid,

kavasid või programme ning ka töötada välja vajalikud strateegiad ja muud

dokumendid.

Rändavate loomaliikide kaitse konventsioon – Bonni konventsioon (1979).

Konventsioon määratleb mõiste “rändliik” ning hoolitseb üle riigipiiride

rändavate liikide eest, deklareerib, et rändliikide säilitamine ja tegevuste

koordineerimine nõuab riikide ühiseid tegevusi.

5.1.2 Euroopa Liidu direktiivides ja riikide seadusandlikes aktides sisalduvad keskkonnakvaliteedi eesmärgid ja standardid

Euroopa Liidu direktiivid on otseselt seotud Eestiga ja Lätiga, kui EL

liikmesriikidega. Direktiivide nõuded on lisatud mõlema riigi seadusandlustesse.

Nad on siduvad kõikidel tasemetel planeerimisdokumentide ettevalmistamisel

ja ellurakendamisel. Programmi investeerimisprioriteedid ja spetsiifilised

eesmärgid on ettenähtud kahe riigi vahelise majandustegevuse ja piiriülese

koostöö aktiveerimiseks, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali

suurendamiseks, toodangu mitmekesistamiseks, ajaloolise ja loodusliku pärandi

innovaatiliseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks piiriüleses kontekstis koos

ressursside samaaegseks paremaks tundmaõppimiseks ning ka transpordi

infrastruktuuri arendamiseks, andes edumaa jätkusuutliku transpordi arenguks

ning rakendades meetmeid mobiilsuse parandamiseks. Selline rakendamine on

otseselt või kaudselt seotud keskkonnakvaliteedi muutustega ja loodusvarade

jätkusuutliku kasutamiseks. Programmi ellurakendamine sõltub direktiivides

sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisest ja kahe riigi seadusandlikest

instrumentidest. Direktiivides ja riikide seadusandlikes instrumentides

sisalduvaid keskkonnakvaliteedi näitajaid kasutatakse omakorda Programmi

ellurakendamise efektiivsuse hindamiseks ja jälgimiseks. Lisaks on selles




peatükis antud lühikirjeldus Direktiivides ja riikide seadusandlikes

instrumentides sätestatud peamistest keskkonnakvaliteedi eesmärkidest.

Euroopa Parlamendi tööstusheidete direktiiv 2010/75/EL. Direktiiv sätestab

nõuded tootmisega seotud tegevuste suhtes ning kohaldab eritingimused

kütusele ja jäätmepõletustehastele. See sätestab, et liikmesriigid võtavad

kasutusele meetmed tehaste poolt põhjustatud märkimisväärse saastatuse

ärahoidmiseks, võtavad kasutusele saastamist ennetavaid meetmeid, kasutama

paremat võimalikku tehnikat ning kõrvaldama saastuse vastavalt 2008/98/EK

Direktiivile, tagades jäätmete nõuetekohase käitlemise, ümbertöötlemise,

regenereerimise või utiliseerimise nii, et vähendada mõju keskkonnale, tagada

energia efektiivne kasutamine ning pärast lõpetamist võtta kasutusele

meetmed reostusriski ärahoidmiseks ning kasutama seadmeid vastavalt

nõuetele.

Direktiiv 008/50/EK välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise

kohta sätestab õhukvaliteedi piirväärtused, liikmesriikide vastutuse

õhukvaliteedi hindamise eest linnastutes ning õhu kvaliteedi parandamisega

seotud kavade ja lühiajaliste tegevuskavade arengu eest, kui õhukvaliteedi

standardid on ületatud ning ka kohustus teavitada avalikkust õhu kvaliteedist ja

selle parandamise kavadest.

Mõlema direktiivi nõuded on Lätis lisatud Läti „Heitmeseadusesse“ (2013) ning

Eestis – „Tööstusheite seadus (2103). Programmi ellurakendamise kontekstis

peab arvestama mõlema riigi ministeeriumide reeglites sätestatud

keskkonnakvaliteedi standardeid: õhukvaliteedi piirväärtused inimeste tervise

kaitseks, mürataseme piirväärtused, mulla ja maapinna, pinna-ja põhjavete

kvaliteedi piirväärtused, mille ületamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid

või kahjustada inimese tervist ja ökosüsteemi, nõuded heitvee kvaliteedile ning

ka ujumiskohtadele ja olulisematele kalastuskohtadele kehtestatud

kvaliteedistandardid.

Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43 EEK (1992) elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (Elupaikade direktiiv) ja Euroopa Nõukogu

direktiiv 79/409 (1979) metslindude kaitse kohta (Linnudirektiiv). See direktiiv

sätestab rakendatavad meetmed looduslike elupaikade, loodusliku loomastiku

ja taimestiku, sealhulgas ühenduse tähtsusega linnuliikide, soodsa

looduskaitselise seisund säilitamiseks ja taastamiseks. Elupaikade direktiivis ja

Linnudirektiivis määratletud alade kaitse tagamise eesmärgil moodustati

NATURA 2000 - Euroopa tähtsusega kaitstud looduslike alade võrgustik.

Mõlemas direktiivis liikide ja elupaikade kaitseks sätestatud nõuded ning ka

nõuded kaitstud looduslike alade loomiseks ja majandamiseks on lisatud Eesti

ja Läti seadusandlikesse aktidesse. Programmialas asub 646 NATURA 2000 ala:

427 Eestis ja 223 Lätis.

Euroopa Liidu direktiiv 2000/60/EC (2000) mis määratleb Euroopa Liidu veekaitse

valdkonnaga seotud tegevuste struktuuri (edaspidi tekstis Vee raamdirektiiv).




Direktiiv sätestab veemajandusele mitmed uued nõuded:

Vee raamdirektiivi ellurakendamise esialgses etapis määratakse igale

liikmesriigile “heale veeseisundile” vastavad kvaliteedistandardid ja

piirväärtused, et tagada 2015. aastaks veekvaliteedi standardi eesmärgid

ning pärast Vee raamdirektiivi ellurakendamist vaadatakse need

standardid ja väärtused läbi vähemalt iga kuue aasta tagant;

Iga liikmesriik määrab valgalad, mille raames toimub vastavate

ametiasutuste haldusalas veemajanduse korraldamine ja

koordineerimine.

Liikmesriikide kõikides valgalades koostatakse valgala majanduskava

ning tegevusprogramm sätestatud veekvaliteedi eesmärkide

saavutamiseks.

Vee raamdirektiivi nõuetega seotud Läti õigusnormid on lülitatud

"Veemajanduse seadusesse” (2002) ning Eestis “Veeseadusesse” (1994). Läti

projektiala asub neljal valgalal, suuremas osas Gauja ja Venta valgalades. Eestis

asub projektiala kolmes valgalas – Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva valgaladel.

Mõlemas riigis on koostatud valgalade veemajanduskavad, mis võetakse

nõuetekohase veekvaliteedi saavutamiseks Programmi käivitamisel kasutusele.

Üleujutusriski hindamise ja maandamise direktiiv 2007/60/EC võeti Euroopa

Parlamendi komisjonide poolt vastu 23. oktoobril 2007 ning selle eesmärgiks on

läbi viia üleujutusriski hindamine kogu riigis, et määratleda üleujutusohtlikud

alad ning koostada igas vesikonna üleujutuste ohjeldamise plaanid. Direktiiv

reguleerib Euroopa Komisjonile üleujutusriskiga ning üleujutuse ohjeldamisega

seotud erinevate hinnangute ettevalmistamist ja esitamist. Käesoleva direktiivi

nõuete ellurakendamise kontekstis on Eestis ja Lätis koostatud üleujutusriski

ohjeldamise plaanid ning määratletud üleujutusriski alad. Need alad asuvad

enamasti jõelammides eriti jõgede suudmealades ning Balti mere ranniku

erinevates kohtades.

Euroopa Nõukogu "Jäätmedirektiiv” 1975/442/EEK (1975) ja Euroopa Nõukogu

“Ohtlike jäätmete direktiiv”. Direktiivides on sätestatud, et liikmesriigid võtavad

kasutusele vastavad meetmed tekitatud jäätmetest põhjustatud ohu

ärahoidmiseks või nende koguste vähendamiseks jäätmete utiliseerimise,

taaskasutamise või korduskasutamine muul viisil töötlemise teel

sekundaartoorme eraldamiseks ning kasutamiseks energiaallikana.

Liikmesriikides viiakse läbi ohtlike jäätmete registreerimine, prügilate asukoha

määratlemine, jäätmete kogumine, transportimine ja utiliseerimine ilma neid

muudest jäätmetest eraldamata või segamata. Lätis on selle direktiivi nõuded

üle võetud ”Jäätmemajandusseadusesse”(2010) ning Eestis ”Jäätmeseadusesse”

(2004).

Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise Euroopa Nõukogu

direktiiv 2001/42/EC (2001). Direktiivi eesmärk on tagada keskkonnakaitse

kõrge tase ning edendada jätkusuutlikku arengut, võimaldades keskkonnakaitse

valdkonna kavade ja programmide kasutuselevõttu ning tagades selle, et

vastavalt sellele direktiivile viiakse läbi nende kavade ja programmide

keskkonnaseisundi hindamine, millel on keskkonnale oluline mõju. Lätis on




direktiivi nõuded üle võetud "Keskkonnamõju hindamise seadusesse" (1998)

ning Eestis ”Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusesse” (2005). Vastavalt selle direktiivi nõudmistele viiakse läbi Eesti-Läti

piiriülese koostöö programmide 2014-2020 keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

5.2 Riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid

Läti keskkonnapoliitika dokumendid on tihedalt seotud rahvusvaheliste

konventsioonidega, millega Läti on liitunud ning ka EL direktiividega, mis

sätestavad looduse ja keskkonna kaitse nõuded. Paljud seadusandlikud

instrumendid on jõustunud, kuid nende praktiline ellurakendamine on

ebaõnnestunud või viibinud nõrga finants-ja haldussuutlikkuse tõttu.

5.2.1 Läti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid

Keskkonnakaitse poliitika 2009-2015 põhieelduseks (heakskiidetud Ministrite

Kabineti määrusega nr. 517, 31.07.2009) on keskpika perioodi poliitika

planeerimisdokument, mis formuleerib Läti jooksvad keskkonnakaitse poliitika

eesmärgid, lahendamist vajavad probleemid, poliitika raamistiku ja eeldatavad

tulemused ning ka poliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Läti

keskkonnakaitse poliitika üldine eesmärk on tagada elanikele võimalus elada

jätkusuutliku arenguga saavutatud puhtas ja korrastatud keskkonnas, kaitstes

keskkonna kvaliteeti ja bioloogilist mitmekesisust, tagades loodusvarade

jätkusuutliku kasutamise, üldsuse osavõtu otsuste tegemisel ning parandades

üldsuse teadlikkust keskkonna seisundi suhtes. Selleks, et tagada riikliku

keskkonnakaitse poliitika vastavus Riikliku arengukavaga 2020, mis on

kooskõlastatud EL finantsperioodi prioriteetidega 2014—2010 ja tulevase EL 7

keskkonnakaitse valdkonna tegevusprogrammidega, käivitas Läti 2013. aastal

keskkonnakaitse poliitika plaani (EPP) ettevalmistamise ning hetkel toimuvad

EPA ja SEA keskkonnakaitse aruande versiooni avalikud arutelud.

5.2.2 Eesti riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid

Eesti keskkonna strateegia aastani 2030 juhindub Eesti säästva arengu riikliku

strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele

keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad

koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud

põhimõtetest. Strateegia on 2005 aastal heakskiidetud Riigikogu poolt ning see

määratleb pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja

sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja

inimesele. Keskkonnastrateegia ellurakendamiseks valmistati ette detailsem

realiseerimiskava, s.o. keskkonnakaitse tegevuskava valmistati ette seitsmeks

aastaks, mis põhineb EL programmiperioodile 2014—2020. Kuna alates 1997

nimetatakse Keskkonna strateegia realiseerimiskava Keskkonnakaitse

http://www.envir.ee/1158176




tegevuskavaks, siis nimetatakse jooksvat realiseerimiskava selguse ja

järjepidevuse huvides samuti Keskkonnakaitse tegevuskavaks. Keskkonnakaitse

tegevuskava jooksvaks perioodiks (2014—2020) on ettevalmistamisel.




6 POTENTSIAALSETE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE

Selles osas hinnatakse Programmi prioriteetsete suundade,

investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide, näitajate ja toetatud

tegevuste ellurakendamise võimalikke olulisi mõjusid.

Mõjude hindamine valmistatakse ette näidates otsesed, kaudsed, sekundaarsed,

lühiajalised, pikemaajalised, negatiivsed ja kuhjuvad mõjud. Käesoleva

hindamise raames võib otseseid mõjusid mõista kui mõjusid, mis mõjutavad

keskkonda otseselt ja vahendatud viisil, kaudne mõju - põhjustab keskkonna

muutusi vahendatud tegevuste kaudu, positiivne mõju - mõjud keskenduvad

keskkonna kvaliteedi parandamisele, keskkonna koormuse vähendamisele ja

piiramisele, looduslike alade ja kultuuripärandi objektide tingimuste

parandamisele, negatiivne mõju – mõjud, mis põhjustavad keskkonna kvaliteedi

halvenemist, suurendavad keskkonna koormusi, halvendavad looduslike alade

ja kultuurpärandi seisukorda, lühiajalisi mõjusid väljendatakse tegevuste

(ehitustööd, kommunikatsioonide paigaldamine ja muud) käigus või vahetult

pärast nimetatud tegevuse teostamist, pikaajalised – mõjud, mis selguvad

Programmi ellurakendamise käigus ning jätkuvad kuni järgmise piiriülese

planeerimise perioodini.

Oluliste mõjude hinnang on käesolevas aruandes esitatud vastavalt Programmi

detailsusele. Hinnangu raames ning arvestades Programmi detailsust kirjeldati

olulisi mõjusid regionaalsel tasemel. See katab kogu Programmiala. Hindamise

käigus jõuti järeldusele, et Programmi rakendamise käigus spetsiifiliste

projektide käivitamisel selgus Programmi mõju regionaalsel tasemel. Kuna

Programmi ellurakendamise protsessis arendatakse spetsiifilisi projekte,

esitatakse seejärel heakskiitmiseks ja ellurakendamiseks, mille sisu ei olnud

käesoleva hinnangu ettevalmistamise käigus teada.Hinnati Programmi

ellurakendamise käigus iga projekti võimalikku mõju keskkonnale ning

vajadusel planeeriti meetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks (täpsemalt

peatükis 6.)

Programmi keskkonnakaitseaspektide (vaadake ptk. 3.10) esialgse hinnangu

läbiviimisel kinnitati, et kõigis neljas prioriteetses suunas, mis on lisatud

Programmi “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, “Puhas ja hinnatud

elukeskkond", "Paremad ühendused" ja "Integreeritud tööjõuturg", on sellised

investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid ja toetatud tegevused, mis

annavad looduslikule ja kultuurilisele pärandile loodetud keskkonnamõju.

Peatükkides 5.1. ja 5.2. on hinnangusse lisatud ainult need

investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid, näitajad ja toetatud

tegevused, mis on seotud määratletud keskkonnaaspektiga s.o. ”keskkonna

kvaliteet" või "loodusliku ja kultuurilise pärandi jätkusuutlik kasutamine".

Märkimisväärses koguses loodusvarasid kasutatavaid tegevusi Programmi

raames ei finantseerita, seega ei ole loodusvaradele negatiivset mõju ette näha

ning mõju loodusvaradele, sealhulgas maavaradele, kalavarudele ja metsadele




ei hinnata. Kui selgub, et tegevus vajab suures koguses loodusvarasid, siis tuleb

taotleda vastav luba. Seda liiki tegevust reguleeritakse seadusega ning

ellurakendamise käigus on tegevusriskid minimaalsed.

Peatükis on kirjeldatud ka mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, mõjude

koostoimet, eeldatud piiriüleseid mõjusid ja alternatiivide põhjendatust.

6.1 Mõju keskkonna kvaliteedile

Prioriteetne suund 1 „Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”

Investeerimisprioriteet 1.1(a) edendada ettevõtlust, eriti toetades uute

ideede majanduslikku kasutamist ja uute ettevõtete loomise kiirendamist,

sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu.

Spetsiifiline eesmärk (SO1): Kasvav rahvusvaheline ettevõtlus (piirkonnas)

Selle eesmärgi ellurakendamisel kavandatakse Programmialas uue

ettevõtlusaktiivsuse tekitamist, mille tulemusena suureneb piiriüleseks

koostööks valmis olevate ettevõtete arv. Kavandatav tegevus ”Uute ettevõtete

asutamise lihtsustamine” võib olla seotud uute ettevõtete/tootmisüksuste

rajamisega, majandustegevusega, mis võib mõjutada keskkonna kvaliteeti. Kuid

arvestades sellega, et temaatilise eesmärgi ”Väikse ja keskmise suurusega

ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine” raames kavandatakse piirkonnas

mitmete erinevate uute väikese või keskmise suurusega ettevõtete loomist, ei

ole nende mõju keskkonna kvaliteedile oluline. Juhul, kui Programmialas

luuakse mitmeid ettevõtteid, siis sõltuvalt nende tüübist ja tegevusest saab see

mõjutada keskkonda kohalikus ulatuses. Seejärel eeldatakse otsest, positiivset

või neutraalset, pikaajalist mõju keskkonna kvaliteedile (muutused

õhukvaliteedis ja müratasemes, muutused keskkonda lastud heitvee kvaliteedis,

muutused sorteeritud ja ümbertöötlemiseks transporditud jäätmete koguses

ning ka muud keskkonna kvaliteedi näitajad). Kuna uute tehaste või

ettevõtlustegevuste arendamine on mõlemas riigis teostatav ainult järgides

seadusandlike aktide nõudeid, siis märkimisväärset negatiivset mõju keskkonna

kvaliteedile ei eeldata. Kui on ehitatud uued tööstuslikud või tehnilised hooned

või kui ehitamise käigus eeldatakse keskkonna kvaliteedile kestusmõju, mida

saab koha peal seostada õhu kvaliteediga, mürataseme muutustega või

transpordist ja töötavatest seadmetest põhjustatud riskiga mullale või

pinnasele, siis tuleb seda vältida ehitustööde planeerimise etapis. Võimalikuks

riskiks on tootmise alustamisel teadmatus vajalikest keskkonnalubadest.

Seetõttu on mõistlik tootmisele Programmi vahenditest toetuse taotlemisel

kavandatava tegevuse kohta seisukohta küsida ka keskkonnalubade andjalt

(Eestis peamiselt Keskkonnaamet).

Ülejäänud tegevused, mida kavandatakse eesmärgiga realiseerida spetsiifiline

eesmärk s.o. ”Ettevõtlusvaimu edendamine ja ettevõtluse kui elustiili

propageerimine”, ”Ettevõtete võrgustike toetamine ja arendamine”,

”Teenusedisainiga seotud koolitused, konsultatsioonid, tootearendus, turundus,

rahvusvahelised ärisuhted”, ”Ühisnäituste, kontaktürituste korraldamine” võivad




mõjutada keskkonna kvaliteeti kaudselt, kui nende kaudu luuakse loodusvarade

kasutamisega või keskkonna kvaliteedi muutustega seotud uut

ettevõtlusaktiivsust, uusi tehaseid, teenuseid või tooteid.

Nende meetmete hindamine on sarnane tegevuse “Uute ettevõtete asutamise

lihtsustamine” hindamisega.

Investeerimisprioriteet 1.2 (d) toetada innovatsiooniprotsesse ning väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali kohalikel, üleriigilistel ja

rahvusvahelistel turgudel.

Spetsiifiline eesmärk 2 (SO2): Rohkem ühiselt arendatud tooteid ja

teenuseid Programmialas

Selle eesmärgi ellurakendamisel eeldatakse mõlema riigi ühiselt arendatud

toodete ja teenuste arvu suurenemist piiriülese koostöö ja koordineerimise

kaudu ning ka ekspordiga seotud tegevuste kasvu.

Kavandatud toetatud tegevuste ”Struktuuride arendamine, mis parandavad Eesi

ja Läti ettevõtjate vahelist koostööd ja teabevahetus”, ”Süstemaatiliste ja

pikaajaliste arendustegevuste läbiviimine, sealhulgas potentsiaali suurendavad

tegevused, ühisturundus ja ekspordile suunatud tegevused, isiklik nõustamine,

jne” ja ”Avaliku sektori tugistruktuuride, teadus-ja haridusasutuste koostöö

tugevdamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel” kaudset mõju

keskkonna kvaliteedile eeldatakse mõnel juhul, kui uute toodete või teenuste

loomine on seotud loodusvarade kasutamisega või keskkonna kvaliteedi

muutustega.

Enamikel juhtudel ei ole see mõju märkimisväärne või ilmneb lokaalselt

projektide ellurakendamise asukohtades. Ekspordiga seotud tegevuste kasv

võib olla lokaalselt tingitud liiklustiheduse väikese kasvuga ning seega seotud

õhu kvaliteedi ja mürataseme muutusega, sellele vaatamata ei ole see mõju

kuigi oluline.

Prioriteetne suund 2 „Puhas ja hinnatud elukeskkond”

Investeerimisprioriteet 2.2 (f) innovaatiliste tehnoloogiate edendamine

keskkonnakaitse ja ressursitõhususe parandamiseks jäätmete valdkonnas, vee

valdkonnas, mullakaitse valdkonnas või õhusaastatuse vähendamiseks.

Spetsiifiline eesmärk 4 (SO4): Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste

tehnoloogiate efektiivsem kasutamine ühiste loodusvarade majandamisel.

Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud inimeste igapäevase käitumise

suunamisele ressursside efektiivseks kasutamiseks.

Projekti tegevuse “Sorteeritud jäätmete osatähtsuse ja taaskasutamise

populaarsuse suurendamine” ellurakendamisel eeldatakse olmejäätmete eraldi

kogumisele ja taaskasutamisele positiivset, otsest ja pikaajalist mõju,

suurendades seega sorteeritud, töödeldud ja taaskäideldus jäätmete

osatähtsust.

Mõnede projektide ellurakendamisel eeldatakse eelnimetatud näitajate osas

kohalikku mõju jäätmemajandusele. Nende tegevuste ellurakendamine




edendab eesmärkide saavutamist, mis sisalduvad Eesti ja Läti jäätmemajanduse

riiklikes kavades (kirjeldatud peatükis 2).

Tegevuselt “Ressursside majandamises uute tehnoloogiate või meetodite

ellurakendamine” eeldatakse sõltuvalt siin sisalduvate projektide sisust otsest ja

pikaajalist kestvusmõju keskkonna kvaliteedile s.o. vete, õhu, mulla ja maapinna

kvaliteedi parandamisele või olemasoleva hea kvaliteedi säilitamisele, tekitatud

kasvuhoonegaaside vähenemisele, ressursside säilitamisele ja sorteerimata ning

utiliseerimata jäätmete koguste vähendamisele.

Tegevuse eesmärgiks on toetada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid, seetõttu

saab eeldada, et selle mõju keskkonna kvaliteedile on positiivne.

Toetatud tegevustel “Teadmiste suurendamine energiatõhususe osas ja

igapäevane jätkusuutlik elustiil” ja ”Jätkusuutliku eluviisi eeliste edendamine” on

eeldatavalt positiivne, kaudne, pikaajaline mõju kasvuhoonegaaside tekkimisele

ning ka teistele keskkonna kvaliteedi näitajatele, kuna nende tegevuste

kavandamise käigus on planeeritud suurendada teadmiste taset

energiatõhususe ja jätkusuutliku eluviisi osas ning edendada ka jätkusuutliku

eluviisi eeliseid.

Prioriteetne suund 3 „Paremad mereühendused”

Investeerimisprioriteet 3.1 (c) keskkonnasõbraliku (sealhulgas madala

müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemi, sealhulgas

[…] siseveeteede- ja meretranspordi, sadamate, [...] mitmeliigiliste ühenduste ja

lennujaama infrastruktuuri arendamine ja täiustamine eesmärgiga edendada

jätkusuutlikku regionaalselt ja kohalikku mobiilsust.

Spetsiifiline eesmärk 5 (SO5): Parandatud mereühenduvus regiooni

raames

Selle eesmärgi kavandatud tegevus on mereliikluse toetamiseks parandatud

teenustasemega väikesadamate võrgu loomine. Programmi raames on

kavandatud käivitada kaks tegevust: “Piiriülest liiklust toetavate väikesadamate

arendamine” ja “Sadamateenuste parandamine”. Sadamakülastajatele

standardteenustega väikesadamate piiriülese võrgustiku arendamisel

eeldatakse, et leevendatakse rannikuvee kvaliteediprobleeme ning tagatakse

nõuetekohane jäätmemajandus. Mõju tähtsust saab hinnata Programmi

ellurakendamise käigus, kui projektide sisu saab teatavaks. Olemasolevate

väikesadamate rekonstrueerimisel (mitte laiendamisel) üldiselt pole oodata

olulist negatiivset mõju. Eelduseks on asjaolu, et sadamat kasutatakse ka

edaspidi ettenähtud kasutuskoormusega, mitte ei suurendata seda.

Prioriteetne suund 4 „Integreeritud tööjõuturg”

Investeerimise prioriteet 4.1 integreeritud piiriülesed tööjõuturud, sealhulgas

piiriülene mobiilsus, ühised kohalikud tööhõivealased initsiatiivid ja

ühiskoolitused.




Spetsiifiline eesmärk 6 (SO6): Paremad tingimused üle piiri asuvatele

töökohtadele juurdepääsuks

Selle eemärgi ellurakendamiseks kavandatakse tegevusi, mille käigus

eeldatakse, et inimesed muutuvad piiriüleste töövõimaluste suhtes

enesekindlamaks ning tavaliselt ettevõtted arvestavad teisel pool piiri elavate

inimeste palkamisega. Pärast selle eesmärgi saavutamist kavandatakse

piirialades elavatele inimestele korraldada koolitusi tööjõuturu muutustega

kohanemiseks. Eesmärgi ellurakendamise raames kavandatakse mitmeid

tegevusi, mis on suunatud inimeste erialaste oskuste parandamiseks, elukestva

õppe ja ümberõppe tagamiseks, uute piiriüleste tööhõive liikide arendamiseks

jne. Mõnedel juhtudel, kui uusi töökohti pakutakse ettevõtetes, mille

majandustegevus on seotud loodusvarade kasutamisega ja keskkonna

kvaliteedi muutustega ning kui tööjõu piiriülene vahetus on piisavalt aktiivne,

siis eeldatakse, et toetatud tegevustel on keskkonna kvaliteedile kaudne mõju.

Arvestades sellega, et toetatud tegevust "Piiriülest liiklust toetavate piiriüleste

maanteede või maanteelõikude rekonstrueerimine ja uuendamine" kavandati

teise astme piiriüleste maanteede suhtes, siis eeldatav liiklustiheduse

suurenemine ei ole nii oluline, et sellel oleks keskkonna kvaliteedi näitajatele

kahjulik mõju võrreldes olemasoleva seisundiga ja õhukvaliteedi standarditega.

Näiteks on Läti riikliku maantee A1 Riga (Baltezers)-Eesti piir (Ainazi)

liiklustihedus Eesti piiri lähedal umbes 3 071 autot päevas. Sellise liiklustiheduse

korral ei ole täheldatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi21 ning seetõttu

eeldatakse, et neid ei ületata ka väiksema liiklustiheduse korral.

Samal ajal tuleks rõhutada, et maanteede või maanteelõikude rajamisel

optimeeritakse mõnedes piirkondades liiklustihedust, mis vähendab õhu

saasteainete – lämmastikoksiidi emissioone, aga kruusateede või teedelõike

sillutada – siis projektide teostamisalades ja nende vahetus läheduses väheneb

peenosakeste emissioon, mida saab projektide teostamisalas hinnata positiivse

mõjuna.

Tegevusest eeldatakse pikaajalist ja otsest mõju õhu kvaliteedile.

Maanteede või maanteelõikude rajamisel eeldatakse kohaliku mürataseme

tõusu ning ka peenosakeste ning lämmastikoksiidi emissioone, vee

saastumisriski, mulla ja pinnase saastumist õlitoodetega, mille põhjustavad

ehitustööde käigus kasutatavad transpordivahendid ning seadmed. Sellel on

ehituse ajal rajatavate maanteelõikude vahetus läheduses kohalik, lühiajaline ja

negatiivne mõju. Negatiivse mõju ärahoidmise või vähendamise meetmed tuleb

lisada ehitustööde kavadesse.

21

http://lvceli.lv/lat/sadarbibas_partneriem/normativie_dokumenti/ietekmes_uz_vidi_nove

rtejumi - SJST “Latvijas Valsts ceļi” – EIA reports

http://lvceli.lv/lat/sadarbibas_partneriem/normativie_dokumenti/ietekmes_uz_vidi_novertejumi

http://lvceli.lv/lat/sadarbibas_partneriem/normativie_dokumenti/ietekmes_uz_vidi_novertejumi




6.2 Mõju loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlikule kasutamisele


Investeerimisprioriteet 2.1 (c) loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,

kaitsmine, edendamine ja arendamine.

Spetsiaalne eesmärk 3 (SO3): Loodusliku-ja kultuuripärandi mitmekesisem

ja jätkusuutlik kasutamine

Programmiala hindamisel ja selle Programmi arendamisel rõhutati vajadust

kasutada paremini ära loodus-ja kultuuripärandit eesmärgiga luua kohalikke

tooteid ja teenuseid. Programmi raames rõhutati samal ajal vajadust säilitada

tasakaal loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsmise ning nende kaasamise vahel uute

toodete ja teenuste loomisesse, mis suurendaks nende ühist identiteeti ning

kohalike omavalitsuste olulisust ning muudab nad külastajatele rohkem

äratuntavaks.

Toetatud tegevuse “Loodus-ja kultuuripärandi tutvustamine ja jätkusuutlik

majandamine”, ”Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja

teenuste arendamine”, ”Lahendused olemasolevate alade edendamiseks ja

arendamiseks, sealhulgas IT-lahendused” ja ”Vastutustundliku loodusturismi

edendamine” projektide ellurakendamisel eeldatakse loodus-ja

kultuuripärandile otsest, positiivset ja pikaajalist mõju.

Kuna projektide potentsiaalsed asukohad ei ole Programmi arengu selles etapis

määratletud, siis hinnangu ettevalmistamise ajal saab eeldada, et kõikidel

eelkirjeldatud tegevustel on kohalik mõju projektide ellurakendamise etapis

projektide käivitamise asukohas. Kui Programmi tegevuse ajal kavandatud

tegevuste raames väljatöötatud tooteid või teenuseid rakendatakse mitmetes

kohalikes omavalitsustes või mitmel loodus-ja kultuuripärandi objektil, siis on

mõju regionaalsel tasemel.

Järgides investeerimisprioriteedi ja spetsiifilise eesmärgi 3 sõnastust on

Programmi raames võimalik arendada projekte, mis on seotud mistahes

loodus-ja kultuuripärandi objektiga või alaga. Programmi eelmise perioodi

käigus rakendati ellu projekt “Tundmatud kultuuripärandi väärtused ühises

loodus-ja kultuuriruumis”, kusjuures loodus-ja kultuuripärandi objektid

määratleti lisaks mõlemas riigis kaitse alla võetud spetsiaalselt kaitstud

loodusaladele ja kultuurimälestisele (lisateavet vaadake peatükkides 3.6 ja 3.7.).

See on saanud positiivse hinnangu. Programmiala loodus-ja kultuuripärandi

küsimust on juba üksikasjalikult uuritud, mis tagab Programmi eelmise perioodi

tulemuste ülevõtmise ning annab loogilise põhjenduse kavandatud uute

toodete ja teenuste arendamiseks.

Kavandatud tegevuste ellurakendamisel tuleb arvestada, et looduslike alade

kõige väärtuslikumad osad on lülitatud spetsiaalselt kaitstud looduslike alade

hulka, mis on juba üleeuroopalise tähtsusega kaitstud (Natura 2000), kuid

kultuuriobjektidele on antud kultuurimälestise staatus, samal ajal kui kõige

tähtsamad mälestised on lülitatud UNESCO Maailma kultuuri-ja looduspärandi




objektide nimekirja. Seetõttu tuleb nendel aladel ja objektidel projektide

arendamisel ja ellurakendamisel jälgida Eesti ja Läti vastavate seadusandlike

aktide nõudeid (lisateavet vaadake peatükkise 3.6, 3.7 ja 4). Lisaks sellele on

Natura 2000 alade majandamine lisatud keskkonnakaitse kavadesse. Seetõttu

on projekti ettepanekute ettevalmistamisel ning ka spetsiifiliste projektide

toetamisel ja ellurakendamisel soovitatav hinnata keskkonnakaitsekavadesse

lisatud meetmeid ning võimalusel ühendada projektide raames kavandatud

tegevused keskkonnakaitsekavades ettenähtud meetmetega, eriti nende suhtes,

mille realiseerimine on tunnistatud vajalikuks, kuid mis ei ole siiani aset leidnud.

Tegevuste “Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja

teenuste arendamine” ja “Vastutustundliku loodusturismi edendamine”

arendamisel vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõttele ning vastutustundliku

loodusturismi võimaluste loomisel eeldatakse neilt positiivset mõju. Kuid

tähelepanu juhtimisel kindlatele toodetele või teenuste osutamisele

(loodusturism) kasvab nii külastajate huvi kui ka nende arv. Kuid on olemas oht,

et kindlate paikade sage külastamine ning toodete arendamisel teatud

ressursside kasutamine võib põhjustada loodus-ja kultuuriväärtustele

negatiivset mõju. Projektide arendamise etapis on oluline hinnata planeeritud

tegevuste pikaajalist mõju loodus- ja/või kultuuripärandi väärtustele (küsida

seisukohta kaitstava ala valitsejalt, Eestis Keskkonnaametilt). Riskide

maandamisel ja seadusandlikes aktides esitatud nõuete täitmisel eeldatakse, et

Programmi ellurakendamine ei põhjusta loodus-ja kultuuripärandile

märkimisväärset negatiivset mõju. Vajadusel võib projektide ellurakendamise

etapis mõjude olulisust hinnata keskkonnamõjude esialgsete protseduuride

ja/või Natura 2000 alade hindamise käigus (vaadake peatükki 6).

6.3 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale

Prioriteetne suund 1 „Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”

Investeerimisprioriteet 1.1(a): edendada ettevõtlust, eriti soodustades uute

ideede majanduslikku kasutamist ja uute ettevõtete loomise kiirendamist,

sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu.

Spetsiifiline eesmärk (SO1): Kasvav rahvusvaheline ettevõtlus (piirkonnas)

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse piirkonnas piiriüleseks koostööks

valmis olevate ettevõtjate ja uute äriettevõtete suurenenud osakaaluga.

Tegevustel ”Ettevõtlusvaimu edendamine ja ettevõtluse kui elustiili

propageerimine”, ”Uute ettevõtete moodustamise soodustamine",

"Äriettevõtete rahvusvahelise võrgustiku toetamine ja arendamine",

"Teenusedisainiga seotud koolitused, konsultatsioonid, tootearendus, turundus,

rahvusvahelised ärisuhted" ja "Ühisnäituste, kontaktürituste korraldamine" on

majanduskeskkonnale otsene, pikaajaline ja positiivne mõju ning

sotsiaalkeskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline mõju.

Eemärgiks on ettevõtetevahelise konkurentsi suurendamine. Uued äriettevõtted

tähendavad uusi töökohti ning rohkem võimalusi tööjõuturule, mis suurendab




piirkonna ligitõmbavust, takistab inimeste lahkumist ning toob inimesi teistest

piirkondadest. Paremad töökohad tagavad parema sissetuleku ja ostujõu, mis

tähendab paremaid võimalusi teenuste ja kaupade kasutamiseks, mis omakorda

suurendab heaolu. Rahvusvaheline koostöö ja areng suurendavad

konkurentsivõimet ja võimalusi müüa oma tooteid ja teenuseid välismaale. Mis

omakorda soodustab ettevõtete laienemist ja uute töökohtade loomist. Uute

kontaktide saamine võib viia koostööni ning kogemuste ja teadmiste

vahetamiseni.

Investeerimisprioriteet 1.2 (d): toetada innovatsiooniprotsesse ning väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtete kasvupotentsiaali kohalikel, üleriigilistel ja

rahvusvahelistel turgudel.

Spetsiifiline eesmärk 2 (SO2): Rohkem ühiselt arendatud tooteid ja

teenuseid Programmialas

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse ühist toote-või teenusearendust

teostavate ettevõtjate suurenenud osakaalu kaudu.

”Struktuuride arendamine, mis parandavad Eesti ja Läti ettevõtjate vahelist

koostööd ja teabevahetust”, ” Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

süstemaatiliste ja pikaajaliste arendustegevuste läbiviimine, sealhulgas

potentsiaali suurendavad tegevused, ühised toote-ja teenusearendused,

ühisturundus ja ekspordile suunatud tegevused, isiklik nõustamine, jne.” ja

”Avaliku sektori tugistruktuuride, teadus-ja haridusasutuste koostöö

tugevdamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel” tegevused on

seotud pikaajalise, kaudse ja positiivse mõjuga sotsiaal-ja

majanduskeskkonnale. Koostöö, teadmiste ja kogemuste vahetamine

suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet. Mis omakorda toob kaasa

ettevõtete laienemise ja uute töökohtade loomise. Suurenenud ostujõud annab

paremad võimalused teenuste ja kaupade kasutamiseks ning suurendab heaolu.

Arenenud tooted ja teenused mõjutavad otseselt Programmialas elavate

inimeste elukvaliteeti ja heaolu.


Investeerimisprioriteet 2.2 (f): Innovaatiliste tehnoloogiate edendamine

keskkonnakaitse ja ressursitõhususe parandamiseks jäätmete valdkonnas, vee

valdkonnas, mullakaitse valdkonnas või õhureostuse vähendamiseks.

Spetsiifiline eesmärk 4 (SO4): Suurenenud teadlikkus ja innovaatiliste

tehnoloogiate tõhusam kasutamine ühiste loodusvarade majandamisel

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse inimeste ressursitõhususega seotud

teadlikkuse kasvu kaudu ning ametiasutuste vahelise veekogude ja rannaalade

majandamisega seotud koostöö suurenemise kaudu.

“Suurenenud teadlikkus ressursside efektiivse kasutamise (sealhulgas

energiatõhusus) osas ja jätkusuutlik elustiil”, ”Sorteeritud jäätmete osatähtsuse

ja taaskasutamise populaarsuse suurendamine”, ”Ühiste veeressursside

efektiivse kasutamise ja kaitse parandamine” ja ”Jätkusuutliku elustiili eeliste




edendamine” tegevustel on sotsiaalkeskkonnale pikaajaline, positiivne ja

kaudne mõju.

Suurenenud teadlikkus ressursitõhususe osas mõjutab inimeste elukeskkonda

positiivsel viisil. Jäätmete sorteerimine ja ressursside, nagu näiteks vesi ja

elekter, efektiivne kasutamine aitab hoida majapidamiste kulud madalal. Ühiste

veeressursside efektiivne kasutamine ja kaitsmine ning kasvav jäätmetekke

vältimine, jäätmete sorteerimine ja ümbertöötlemine aitavad säilitada või luua

hinnatud elukeskkonda.

Prioriteetne suund 3 “Parem sadamate võrk”

Investeerimisprioriteet: keskkonnasõbraliku (sealhulgas madala

müratasemega) ja madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemi, sealhulgas

siseveeteede- ja meretranspordi, sadamate, mitmeliigiliste ühenduste ja

lennujaama infrastruktuuri arendamine ja täiustamine eesmärgiga edendada

jätkusuutlikku regionaalselt ja kohalikku mobiilsust.

Spetsiifiline eesmärk: Hea teenindusega väikesadamate arenenud

võrgustik

Eesmärgi saavutamist mõõdetakse väikesadamate suurenenud külastuste

kaudu.

“Mereturismi toetavate väikesadamate arendamine”, “Sadamateenuste

parandamine” ja ”Ühised koostöövõrgustikud” tegevustel on

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline mõju.

Väikesadamate arendamine aitab suurendada turismi ja reisimist, andes

inimestele paremaid võimalusi. Samal ajal aitab turismi kaasa kohaliku

majanduse arengule.

Prioriteetne suund 4 “Integreeritud tööjõuturg”

Investeerimisprioriteet: integreeritud piiriülesed tööjõuturud, sealhulgas

piiriülene mobiilsus, ühised kohalikud tööhõivealased initsiatiivid, teabe-ja

konsultatsiooniteenused ja ühiskoolitused.

Spetsiifiline eesmärk 6 (SO6): Paremad tingimused üle piiri asuvatele

töökohtadele juurdepääsuks

Eesmärgi saavutamist mõõdetakse üle piiri liikuvate töötajate arvu kaudu.

“Uued lahendused tööjõutegevuste edendamiseks", “Eesti tööotsijate

andmebaaside ja Läti turu pakkumiste kohandamine ja vastupidi”, ”Elukestva

õppe ja ümberõppe läbiviimine”, ”Rahvusvahelised kutseõppeprogrammid”,

”Piiriüleseks töötamiseks vajalike oskuste arendamine”, ”Ettevõttesisene

koolitus”, ”Kaugtöö/tark töö”, ”Kohalikud ja/või regionaalsed algatused s.o.

teabeteenused, messid ja muud piiriülest tööhõivet edendavad tegevused",

"Kohalike ja regionaalsete teenusepakkujate suutlikkuse suurendamine”,

”Vajaduste ja (töö) võimaluste kaardistamine”, ”Piiriülene praktika”, ”Piiriülest

liiklust toetavate maanteede või maanteede rekonstrueerimine ja uuendamine”

tegevustel on majandus-ja sotsiaalkeskkonnale kaudne, positiivne ja pikaajaline

mõju.




Eesmärk annab paremad võimalused töö leidmiseks teisel pool piiri, võimaldab

osaleda elukestvas õppes olemasolevate töövõimaluste kasutamiseks ning

edendab kaugtööd/tarka tööd. Selle tulemusena hoitakse ära urbaniseerumine

ning inimeste piirkonnast lahkumine, inimeste ostujõud suureneb ning

üleüldine heaolu kasvab.

6.4 Erinevate mõjude koostoime

Programmi ellurakendamine käivitab mitmete mõjude koostoime:

Programmi mõjude vastastikune koostoime;

Programmi mõjude koostoime eelmise planeerimisperioodi 2007-2013

Programmi tulemustega;

Programmi mõjude koostoime muude programmidega,

investeerimisprojektidega ja valdkonna kavadega riiklikul, regionaalsel ja

kohalikul tasemel (kohalikud omavalitsused).

Programmi mõjude vastastikust koostoimet eeldatakse projektide

ellurakendamisel, kus meetmed on ühendatud ühte projekti, mis on seotud

mitmete prioriteetsete suundadega, investeerimisprioriteetidega ja/või

spetsiifiliste eesmärkidega. Näiteks annavad projektid võimaluse kombineerida

prioriteetse suuna 4 "Integreeritud tööturg" tegevused prioriteetse suuna 1

”Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond” ja prioriteetse suuna ”Puhas ja

hinnatud elukeskkond” toetatud tegevustega. Eeldatavad mõjud võivad läbi

koosmõjude moodustada koosdmõjusid ning ka vastastikku lahjendavaid

mõjusid ning akumuleerumisel põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Programmi

praeguse põhjalikkuse tingimustes ei ole võimalik seda hinnangu raames

täpsemalt kirjeldada.

Arvestades Projektiga seotud toetatud tegevuste arvu, saab positiivseid

pikaajalisi koosmõjusid eeldada seoses keskkonna kvaliteediga (õhu, pinnavee

kvaliteet, müratase ja muud keskkonnakvaliteedi aspektid). Näiteks kui on

kasutusele võetud innovaatilised tehnoloogiad või energia efektiivsuse

meetmed (spetsiifiline eesmärk 4), mis omakorda parandab ühte või mitut

keskkonnakvaliteedi näitajat.

Loodus-ja kultuuripärandiga (spetsiifiline eesmärk 3), väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtetega (spetsiifiline eesmärk 2) ja piiriülese ettevõtluse

arenguga seotud tegevuste ellurakendamisel ühenduses teiste spetsiifiliste

eesmärkidega, muutub keskkonna kvaliteedi ja jätkusuutliku loodus-ja

kultuuripärandi mõjude vaheline koostoime võimalikuks, mis ühendatuna võib

parandada projektide rakenduspiirkondade elukeskkonna kvaliteeti.

Mõju kuhjub koostoimimisel piiriülese transpordi arenguga (spetsiifiline

eesmärk 5) nii, et kasvanud liiklustiheduse korral võivad mitmed õhukvaliteedi

näitajad ja müratase suureneda, kuid maanteede rekonstrueerimise või uute

maanteelõikude ehitamise valdkonnas kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine

ning liiklusvoo optimeerimine võib eelnevalt nimetatud negatiivseid mõjusid

vähendada.




Sarnaselt on Programmi ellurakendamise käigus võimalik, et mitmete projektide

ellurakendamine toimub mõnes spetsiifilises piirkonnas või muudes lähedal

asuvates piirkondades ning seetõttu võivad mõjud koostoimida, kuhjuda või

tekib seal pärast mõjude liitumist pikaks ajaks kumulatiivne mõju.

Mitmete spetsiifiliste projektide või ühe projekti eraldi mõjude koostoimet

hinnatakse Projekti ellurakendamise etapis.

Programmi mõjude koostoime eelmise planeerimisperioodiga 2007—2013.

Programmi praeguste tulemuste efektiivseks kasutamiseks uute projektide

ideede elurakendamisel on soovitatav hinnata ellurakendatud projektide

”Gauja/koiva piiriülese valgala ühismajandamise suunas”, ”Jätkusuutlikud

linnade sadevete kogumissüsteemid Eestis ja Lätis”, ”Tundmatud

kultuuriväärtused ühises loodus-ja kultuuriruumis” ja muude projektide

tulemusi ning arvestada ka nende jätkumise võimalusega uute

ellurakendatavate projektide raames. See tagab Programmi järjepidevuse ning

toob kaasa pinnavee kvaliteedile, loodus-ja kultuuripärandile pikaajalise koond-

ja kumulatiivse mõju. Spetsiifilist koostoimet hinnatakse Programmi

ellurakendamise etapis.

Programmi mõjude koostoime muude programmidega, investeerimisprojektidega

ja valdkonna ideega riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasemel (kohalikud

omavalitsused).

Mõju on eeldatav Programmi projektide ja muude investeerimisprojektide

(ERAF, Ühtekuuluvusfond, ESF, LIFE+ ja muud) projektide ellurakendamise

ühistes asukohtades. Programmi projektid saavad omal moel täiendada teiste

investeerimisprojektide tulemusi, mis on seotud tegevuse jätkumisega ja

tulemuste kohapealse levikuga, spetsiifilises asukohas, üldsuse teadlikkuse

tekkimisel või muul viisil. Spetsiifilist mõju hinnatakse Programmide

ellurakendamise etapis.

6.5 Piiriülene keskkonnamõju

Programmi eesmärgiks on Eest-Läti piiriülese koostöö 2014—2020

ellurakendamine. Seetõttu on kavandatud ainult selliste projektide

ellurakendamine, milles Eesti ja Läti sihtrühmad osalevad samaaegselt:

kohalikud omavalitsused, planeerimisregioonid, ametiasutused, erinevates

valdkondades tegutsevad erialaliidud, valitsusvälised organisatsioonide,

turismiorganisatsioonid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,

uurimisasutised, turismikeskused, füüsilisest isikust ettevõtjad, spetsialistid,

eksperdid ja muud. Seetõttu toimub Programmi prioriteesete suundade,

investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eemärkide ja tegevuste raames

spetsiifiliste projektide ideede ja meetmete ellurakendamine üheaegselt.

Projektide ellurakendamise samaaegsus ja eeldatav kogemuse jaotus mõlemas

riigis on üks aspektidest, mida saab hinnata kui Programmi üldist positiivset,

otsest või kaudset ja pikaajalist piiriülest mõju.




Arvestades sellega, et projektid toimuvad mõlemas riigis, eeldatakse, et ka mõju

on piiriülene . Seega kehtib Programmi mõjude hinnang (peatükkid 5.1 - 5.4) ka

piiriülesele mõjule.

Programmi piiriüleste otseste ja pikaajaliste mõjude kontekstis tuleb rõhutada

spetsiifilises eesmärgis 5 (teise ja kolmanda taseme ühendused TENT-T

võrgustikuga) maanteede rekonstrueerimist või maanteelõikude ehitamist, mis

arendades piiriülest liiklust, võib mõnevõrra suurendada Eesti-Läti piiriala

liiklustihedust ning ka suurendada liiklusest põhjustatud õhureostust ja

mürataset. Samal ajal vähendab asfaltkattega maanteede ehitamine

peenosakestest põhjustatud õhu saastatust. Liiklusvoo optimeerimisega

väheneb eraldi liiklussõlmedes liiklusest põhjustatud õhu saastatus

(lämmastikdioksiid, peenosakesed ja muud emissioonid) ja müratase.

Projektide ellurakendamise etapis on vaja hinnata iga projekti eeldatavat

piiriülese keskkonnamõju olulisust ning vajadusel kavandada projektide raames

abinõud negatiivsete mõjude (vaadake peatükke 6 ja 7) vähendamiseks ning

jälgimiseks.

Programmi keskkonnamõju strateegiline hindamisne viiakse Eestis ja Lätis läbi

ühtse KSH aruande koostamise käigus ning mõlemas riigis Programmi

teemadega seotud keskkonnaaruande projekti samaaegsete avalike

aruteludega. Seega on nii Eesti, kui ka Läti ametiasutused, kohalikud

omavalitsused, avalikud huvigrupid ja elanikud teavitatud Projekti eeldatavast

keskkonnamõjust ja keskkonnaaruandest.

Vastavalt hinnangule leiti, et Programmi ellurakendamisel ei ole

märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju, mille vähendamiseks peaksid riigid

rahvusvahelisel tasemel kasutusele võtma abinõusid negatiivsete mõjude

vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

Programmi väljatöötamise ajal on toimunud Eesti ja Läti ühiskomisjoni

koosolekud, mille käigus mõlema riigi esindajad arutasid ning võtsid vastu

Programmi sisuga seotud otsuseid. Nimetatud koosolekutel esitati neli korda

teavet KSH protsessi kohta, sealhulgas piiriülesest mõjust. Vastavalt Eesti

Vabariigi seadusandlikes aktides sätestatud protseduurile teavitas Eesti

Vabariigi Keskkonnaministeerium Läti Vabariiki (pädev asutus –

Keskkonnaamet) Programmi piiriülesest mõjust (piiriülese teavitamise

protseduuri on täpsemalt kirjeldatud peatükis 8.3) ning Läti Vabariigi pädevat

asutust, mis toetas ühises KSH läbiviimist ja aruande koostamist.

Arvestades eelnevat, ei ole Programmi piiriülesest mõjust lisateavitamine vajalik.

6.6 Ülevaade valitud alternatiivi valiku põhjustest

Programm ei hõlma Eesti-Läti piirülese koostöö alternatiive. Seetõttu valiti

käesoleva keskkonna strateegilise hindamise kaudu, alternatiivina Programmi

lisatud prioriteetsetele suundadele, investeerimisprioriteetidele, spetsiifilistele

eesmärkidele ja toetavatele tegevustele niinimetatud ”Null” stsenaarium, mis




eeldab, et Programmi välja ei töötata ega ei rakendata. ”Null” stsenaariumis

kirjeldatakse hinnangut olemasolevale (vaadake peatükke 3.1 – 3.7).

Alternatiivset “Null” stsenaariumi ei käsitleta Eesti-Läti piiriülese koostöö parima

võimalusena, kuna katkestamisel ei taga see käimasolevate projektide jätkumist

ning seda ei saa kõige efektiivsemalt kasutada. Programmi ellurakendamise ajal

ajavahemikus 2007—2013 saadi kogemusi, teavet ning ka tulemusi (loodus-ja

kultuuripärandi uuringud, sadevete majandamise jätkusuutlikud ideed ja

kogumise põhjused ning tuuleenergia tootmiseks Riia lahes kõige sobivamate

asukohtade uurimine, käivitatud ühine info ja veekvaliteedi hindamissüsteem

Gauja/Koiva jõe piiriülese valgala majandamiseks jne). Peab märkima, et selle

alternatiivi ellurakendamisel jäävad muudest projektidest saadud tulemused

(rekonstrueeritud või sillutatud maanteed, paigaldatud rannataristu ja muud)

nende nõuetekohase majandamise ja järelvalve korral alles ka sõltumata

Programmi ellurakendamisest ajavahemikus 2014—2020.

Arvestades eespool öeldut ning asjaolu, et Programm on koostatud järgides

mõlema riigi seadusandlike aktide nõudeid ning ka rahvusvahelisi ja riiklikke

keskkonnakaitse eesmärke, siis selles kirjeldatud prioriteetsete suundade,

investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide ja toetatud tegevuste

ellurakendamist peetakse kõige sobivamaks alternatiiviks Eesti-Läti piiriülesele

koostööle 2014—2020.




7 VÕIMALUSED VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU KÕRVALDAMISEKS JA HÜVITUSMEETMED

7.1 Võimalused võimaliku negatiivse keskkonnamõju kõrvaldamiseks või vähendamiseks

Käesolevas hinnangus eeldatakse, et Programmi ja spetsiifiliste piiriüleste

projektide ellurakendamisel, mille eesmärgiks on saavutada Programmi üldised

ja spetsiifilised eesmärgid, saavutatakse Eesti ja Läti seadusandlikes aktides ning

Euroopa Liidu direktiivides sätestatud keskkonna-ja looduskaitse nõuded.

Vastavalt käesolevas aruandes sisalduvale keskkonnamõju hinnangule ei

tuvastatud märkimisväärseid negatiivseid mõjusid, seega ei ole negatiivse mõju

vähendamise lahendused vajalikud.

Kuid arvestades tõsiasja, et Programmi hindamine viidi läbi prioriteetse suuna,

investeerimisprioriteetide, spetsiifiliste eesmärkide, näitajate ja kavandatud

tegevuste hindamise alusel ning ka tõsiasja, et Programm ei hõlma mingeid

kasutuselevõetud spetsiifilisi meetmeid, grupimeetmeid või projekti kirjeldust,

siis sisaldab KSH aruande projekt soovitatavaid ettevaatusabinõusid, mille

eesmärgiks on võimaliku keskkonnariski või selles hinnangus teadvustamata

negatiivse keskkonnamõju ärahoidmine.

Käesolevas aruandes määratleti võimalike negatiivsete mõjude ärahoidmiseks

või vähendamiseks alljärgnevad ettevaatusabinõud: projekti keskkonnamõju

aspektide hinnang ja projekti ellurakendamise etapis keskkonnariskide

ärahoidmine, keskkonnamõjude protseduurid, temaatiliste kavade vastavus

keskkonna-ja looduskaitsealades ning ka kohaliku omavalitsuse territooriumi

kasutamise ja arendamise reeglite arvestamine.

Projektide keskkonnamõju aspektide hindamine ja keskkonnariskide ärahoidmine

projektide ellurakendamise etapis.

Programmi ellurakendamise etapis (projekti ettepanekute väljatöötamisel) on

vaja hinnata iga projekti eeldatavat keskkonnamõju, tulemust keskkonna-ja

looduskaitse kontekstis ning vajadusel kirjeldada ellurakendatud projektide

raames meetmeid negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks või

kõrvaldamiseks.

Programmi 2007—2013 ellurakendamiseks koostati juhend.22 See sisaldab

Programmi ellurakendamise kogu protsessi juhiseid, alustades projekti

ettepanekute ettevalmistamisest kuni selle ellurakendamiseni ja järelvalveni

ning ka aruandeid ja projektide lõpetamise juhised.

22 Programme Manual of the Estonia – Latvia Programme, 11 May 2012




(http://www.vraa.gov.lv/uploads/documents/interreg/kontrole/2012.05.17_prog

ramme_manual_lat_est.pdf).

Peatükis “Administratiivne juhtimine projekti tasemel”, seati üheks põhimõtteks

keskkonnasõbralik lähenemine. Projekti partnereid stimuleeritakse esitama

keskkonnasõbralikke tehnoloogiad ja lahendusi ning lisama teavet

kasutuselevõetud meetmetest regulaarsetesse aruannetesse.

Keskkonnasõbraliku lähenemise meetmeteks on näiteks energia

kokkuhoiuskeemide kasutuselevõtt, taastuvate energiaallikate kasutamine,

jäätmetekke vähendamine ja jäätmete sorteerimine ning ka asjakohaste

keskkonnasõbralike teemade avaldamine. Selle põhimõtte kasutuselevõtt

juhendis näitab, et Programmi keskkonnakaitse valdkond hõlmab energia

säästmist, jäätmemajandust ja riiklikku haridust. Peab märkima, et uuel

planeerimisperioodil hõlmab Programm investeerimisprioriteeti „2.1 Loodus-ja

kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, edendamine ja arendamine” (2.

prioriteene suund „Puhas ja hinnatud elukeskkond”) ja investeerimisprioriteeti

„3.1. Regionaalse liikuvuse parandamine teise ka kolmanda astme

liiklussõlmede ühendamisega TEN-T infrastruktuuriga, sealhulgas mitmeliigiliste

liiklussõlmedega” (3. prioriteetne suund „Paremad ühendused”). Juhendi

uuendamisel on keskkonnasõbralikku lähenemist soovitatav täiendada ka

nende valdkondadega.

Keskkonnasõbraliku lähenemise põhimõtte rakendamise eesmärgil on

soovitatav (projekti ettepanekute ettevalmistamise etapis) arvesse võtta iga

spetsiifilise planeeritud projekti keskkonnamõju ning projekti tegevustesse

meetmete lisamist, mille eesmärk on keskkonnariskide või võimaliku negatiivse

mõju ärahoidmine, võimalusel jälgida projektide tulemusi, et hinnata nende

efektiivsust. Lisaks sellele on projektide hindamise juures oluline arvestada seda,

kuidas projektid tagavad rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse eesmärkide

edendamist või saavutamist. Omakorda tuleb heakskiidetud projektide

ellurakendamisel ettevalmistamise ja tutvustamise etapis kasutusele võtta

meetmed määratletud keskkonnariskide ärahoidmiseks ning järelevalve

läbiviimiseks.

Keskkonnamõju protseduurid

Vastavalt Eesti ja Läti seadusandlike aktide nõuetele (Eestis - Eesti Vabariigi

seadus ”Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus”, Lätis

- Läti Vabariigi seadus “Keskkonnamõju hindamise seadus”) tuleb infrastruktuuri

projektide keskkonnamõju hindamise valdkonnas mõlemas riigis läbi viia

keskkonnamõjude protseduurid ja/või nad peavad olema kooskõlas keskkonna-

ja looduskaitse nõudmistega.

Kuna Programm ei sisalda spetsiifiliste projektide kirjeldusi ja realiseeritavate

tegevuste rakendusala selles ulatuses, et käesoleva KSH protsessi jooksul oleks

võimalik hinnata spetsiifiliste sündmustega, sündmuste rühmadega või

projektidega seotud KSH protseduuride rakendamise vajadust, siis hinnatakse

seda ettevalmistamise etapis ning vajadusel projektide käivitamisel. Lähtuvalt

keskkonnamõjust jaotatakse projektid nelja kategooriasse:

http://www.vraa.gov.lv/uploads/documents/interreg/kontrole/2012.05.17_programme_manual_lat_est.pdf

http://www.vraa.gov.lv/uploads/documents/interreg/kontrole/2012.05.17_programme_manual_lat_est.pdf




1. Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt kehtivale seadusele

kohustus läbi viia keskkonnamõju eelhindamine

Vastavalt Eesti vabariigi seaduses “Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” ja määruses ”Tegevusvaldkondade

loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” ja Läti Vabariigi seaduse “Keskkonnamõju

hindamine” Lisas nr 2 “Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vajalik läbi

viia eelhindamine” sätestatud nõuetele, võib väita, et keskkonnamõju

hindamise nõue rakendub peamiselt infrastruktuuri ja Natura 2000 aladele

mõju avaldavatele projektele.. Mõlema riigi pädevad asutused (Eestis –

Keskkonnaamet, Lätis - Keskkonnakaitseamet) võtavad eelhindamise alusel

vastu otsused, kas keskkonnamõju hindamine või Natura hindamine on

vajalik.

2. Projektidele, mille suhtes sellised protseduurid ei ole vajalikud, võivad

väljastada mõlema riigi pädevad asutused keskkonnatingimusi või soovitusi

(vaadake lõiku nr 4). Nagu eespool mainitud ei ole KSH koostamise etapis

Programmi projektidega seotud teave kättesaadav. Programmis sisalduvate

valdkondadest on täiendav mõju hindamise vajalikkus võimalik peamiselt

investeeringuprioriteetidele “3.1. Regionaalse liikuvuse parandamine teise

ka kolmanda astme liiklussõlmede ühendamisega TEN-T infrastruktuuriga,

sealhulgas mitmeliigiliste liiklussõlmedega” ja „3.2 Keskkonnasõbraliku ja

madala süsinikusisaldusega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede

ja meretranspordisüsteemide, sadamate, mitmeliigiliste ühenduste ja

lennujaama infrastruktuuri edendamine eesmärgiga arendada

jätkusuutlikku regionaalset ja kohalikku liikuvust“ ellurakendamise

käigusTegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt riiklike seaduste ja

määruste nõudmistele vajalik läbi viia mõju hindamine NATURA 2000

aladele

Käesoleva KSH raames ei ole määratletud valdkondi, millega seoses on vaja

kindlasti läbi viia keskkonnamõju hinnang Natura 2000 aladele. Kuigi juhul,

kui vastav otsus on mõlema riigi pädevate asutuste poolt vastu võetud ja

kui eelhinnangu tulemuste alusel on eeldada negatiivset keskkonnamõju,

siis seoses Programmi projektidega saab vastu võtta otsuse

keskkonnamõju hindamiseks Natura 2000 alade suhtes. Lätis viiakse

keskkonnamõju hindamine Natura 2000 aladele läbi vastavalt Ministrite

Kabineti määrusele nr. 300 19.04.2011 "Keskkonnamõju hindamise

protseduur üle-euroopalise tähtsusega (Natura 2000) spetsiaalsete

kaitsealadel". Eestis - "Keskkonnamõju hindamine ja

keskkonnajuhtimissüsteemi määruse" lõigule 26.

3. Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vastavalt kehtivatele seadustele

vajalik saada keskkonnaasutuste nõusolek

Tegevusvaldkonnad, millega seoses on vajalikud tehnilised

keskkonnatingimused on määratletud Läti Vabariigi Ministrite Kabineti

määruses nr. 91 “Tehniliste tingimuste väljastamise protseduur

keskkonnamõju hinnangut mittevajavate kavandatud tegevusvaldkondade




suhtes” 17.02.2004. Tehnilised tingimused määratlevad keskkonnakaitse

nõuded, millega tuleb arvestada ehitusprojektide ettevalmistamisel ja

koostamisel. Tehnilised tingimused tuleb taotleda näiteks turismi-ja

puhkobjektide, tekstiilitööstuse rajatiste, tänavate, sildade ja muude

infrastruktuuri objektide ehitamisel või rekonstrueerimisel ning ka seoses

maanteede ehitamisega. Täielik loetelu on esitatud: Lätis 17.02.2004

Ministrite Kabinet määruse nr. 91 lisas.

Lätis tuleb keskkonnakaitsega seotud valdkondades saada

Looduskaitseameti heakskiit juhtudel, mis on sätestatud IADT Ministrite

Kabineti määrusega nr. 264 "Üldsätted spetsiaalselt kaitstavate alade

kaitsmiseks ja kasutamiseks" või IADT eraldiseisvate kaitsmise ja

kasutamisega seotud sätete alusel. Sellisel juhul määratleb

Looduskaitseamet nõuded, mis on kehtestatud kavandatud

tegevusvaldkonnale seoses liikide ja elupaikade kaitseks ning ka nende

olemasoluks soodsate tingimuste tagamisega.

Läti Tervisekaitseamet väljastab tehnilised tingimused juhtudel, mis on

sätestatud kehtivates seadustes või era-või juriidilise isiku nõudel,

ehitusprojektidele ning ka objektide vastavuse hindamiseks

hügieeninõuetega.

Eestis ei ole Läti “ Tehniliste tingimuste väljastamise protseduur

keskkonnamõju hinnangut mittevajavate kavandatud tegevusvaldkondade

suhtes” seadusega sarnast regulatsioon. Vastavaid küsimusi

koordineeritakse vastavalt eelnevalt kirjeldatud reeglitele (punktid 1-3).

Teatavatele tegevustele on vaja taotleda keskkonnaluba tegevused ja

künnisväärtused on loetletud valdkonna seadustes ja nende alamaktides

("Välisõhu kaitse seadus", "Veeseadus", "Jäätmeseadus"

"Maapõueseaduses”, „Tööstusheite seadus“). Tootmistegevuste

kavandamisel on otstarbekas konsulteerida võimaike mõjude hindamise

lubade taotlemise vajalikkuse selgitamiseks Keskkonnaametiga.

Keskkonna-ja looduskaitsealade kavade järgimine

Projektettepanekute arenduse käigus on soovitatav hinnata meetmeid ja

projekte, mis on kantud spetsiaalselt kaitstavate kaitsealade

majandamiskavadesse, valgalade majandamiskavadesse ja regionaalsetesse

jäätmemajandusplaanidesse, nende seoseid Programmi

investeerimisprioriteetidega ja spetsiifiliste eesmärkidega ning arvestada ka

meetmetega, mis on täies ulatuses või osaliselt kantud projektide

ettepanekutesse, mille ellurakendamine on nõutav teatud aladel või objektidel

sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, kuid mis ei ole veel aset

leidnud.

Kohalike omavalitsuste territooriumide kasutamise ja arendamisega seotud

nõuete järgimine

Teise või kolmanda astme maanteede TNT-T võrgustikuga seotud

ühendusteede rekonstrueerimisega või ehitusega, muude maanteede ehitusega

seotud Programmi tegevuste ellurakendamisel tuleb järgida ka loodusturismi




arendamiseks vajalike avalike hüvede pakkumise, piiriüleste ühenduste

loomiseks väikesadamate arendamise, ehituse ning mõnedel juhtudel ka

uusehitiste arendamise, mõlema riigi seadusandlike aktide nõueteta teatud

territooriumi alade või infrastruktuuri objektide valimise, projekteerimise ja

ekspluateerimise nõudeid, mis on lisatud kohalike omavalitususte määrustesse.

7.2 Hüvitusmeetmete vajalikkus

Nii Eesti, kui ka Läti seadusandlikes aktides on määratletud abinõud

hüvitusmeetmete rakendamiseks juhul, kui kavandatud tegevusel või

kavandamisedokumentide meetmetel on oluline negatiivne mõju Natura 2000

aladele. Vastavalt Läti Vabariigi seaduse “Spetsiaalselt kaitstud alad” 42. lõikele

“kavandatud tegevus või kavandamisdokumendi menetlemine on lubatud, kui

sellel on negatiive mõju üle-euroopalise tähtsusega kaitstud kaitseala (Natura

2000) ökoloogilistele funktsioonidele ja terviklikkusele ning see ei ole vastuolus

selle moodustamise ja kaitse eesmärkidega. Kui kavandatud tegevusel või

kavandatud dokumendi meetmel on üle-euroopalise tähtsusega kaitstud

kaitsealale (Natura 2000) negatiivne mõju, siis on kavandatud tegevuse või

dokumendi menetlemine lubatud ainult juhul, kui see on ainus lahenduse

rahuldada olulisi sotsiaal-või majandushuvisid ning kui see hõlmab üle-

euroopalise tähtsusega kaitstud kaitsealaga (Natura 2000) seotud

hüvitusmeetmeid”.

Eesti Vabariigi “Looduskaitseseadus” sätestab, et kui keskkonnamõju hindamise

või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav

tegevus eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning

kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik

üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või

majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa

kõrvaltingimuseks või näha strateegilises kavandamisdokumendis ette tegevuse

elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine.

Projekti piirkonnas on 650 Natura 2000 ala: 223 Lätis ja 427 Eestis. Programmis

sisaldub investeerimisprioriteet ”2.1 (c) Loodus-ja kultuuripärandi säilitamine,

kaitsmine, edendamine ja arendamine” on seotud Natura 2000 aladega.

Programmi raames on kavandatud alljärgnevaid tegevusi: "Loodus-ja

kultuuripärandi jätkusuutliku majandamise tutvustamine ja teadlikkuse

tõstmine”, ”Loodus-ja kultuuripärandil põhinevate jätkusuutlike toodete ja

teenuste väljaarendamine”, ” Olemasolevate alade edendamise ja arendamise

lahendused, sealhulgas IT-lahendused” ja ”Vastutustundliku turismi

edendamine”. Järgides Programmi detailsust ja arvestades sellega, et Programm

on koostatud vastavalt rahvusvahelistele ning riiklikele

keskkonnakaitseeesmärkidele ja keskkonnakaitsega seotud seadusandlikele

aktidele, saab käesolevast hinnangust järeldada, et Programmi ellurakendamine

ei kahjusta üle-euroopalise tähtsusega kaitseala (Natura 2000) ning seetõttu ei

ole tekitatud looduskahju hüvitamise meetmete rakendamine vajalik.




Samal ajal tuleb märkida, et peatükis 6.1 on keskkonnamõju eelhinnang ja

määratletud kui ennetusmeede, mille eesmärgiks on Projekti ellurakendamise

käigus võimaliku negatiivse keskkonnamõju ärahoidmine Natura 2000 ja

muudele aladele. Juhul kui vastavalt Eesti ja Läti seadusandlike aktide nõuetele

kasutatakse mõnes projektis Natura 2000 alade keskkonnamõju hindamise

protseduuri ning selle käigus määratakse Natura 2000 alale kindlaks selline

negatiivne mõju, mis vajab hüvitusmeetme rakendamist, siis on need

alljärgnevad:

Elupaiga uus moodustamine uues asukohas või laiendatud alas, mis on

mõeldud kandmiseks Natura 2000 võrgustikku;

elupaiga paremaks muutmine territooriumi vastavas osas või muus

NATURA 2000 alas proportsioonis projektiga seotud kahjudega;

erandjuhtudel – uue ala moodustamine vastavalt Elupaikade direktiivile.

Eestis on hüvitusmeetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks

alljärgnevad:

elupaikade taastamine;

uute elupaikade moodustamine;

olemasolevate elupaikade kvaliteedi paremaks muutmine;

muud meetmed, mis aitavad ära hoida Natura 2000 võrgustiku raames

edasist sidususe vähenemist.

Hüvitusmeetmed:

on suunatud kahjustatud elupaikadele ja liikidele ning hüvitusmeetmete

ulatus on proportsionaalne tekitatud kahjuga;

viiakse ellu kahjustatud elupaigale võimalikult lähedal;

tagavad, et samaväärsed funktsioonid, mis olid põhjuseks ala

lülitamiseks Natura 2000 võrgustikku, on kahjustatud alas täidetud;

täidavad majanduseesmärkide ellurakendamise ja kaitse nii, et Natura

2000 võrgustiku sidusus on nende meetmete abil kaitstud või

suurenenud.




8 KAVANDATAVAD JÄRELEVALVEMEETMED

Vajadus teostada arengu planeerimisdokumentide ellurakendamise järelvalvet

on määratletud Eesti ja Läti seadusandlikest aktidest tulenevate nõuetega23 ja

vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivile 2001/42/EK “Mõningate kavade ja

programmide keskkonnamõju hindamisest”, mis on mõlemas riigis vastu

võetud. Keskkonnaseire eesmärk on planeerimisdokumentide kõige varasemas

etapis saada teavet programmi ellurakendamisest põhjustatud keskkonna

muutustest ja vajadusel õigeaegselt reageerida ning hoida ära negatiivsed

tagajärjed.

Programmi arengu selles etapis kindlaksmääratud seirenäitajad on

kokkuvõtlikult esitatud tabelis. Kuna programmi ellurakendamise käigus

koostatakse, kiidetakse heaks ja rakendatakse hetkel tundmatu sisuga projektid,

siis projektide taotlemisel hinnatakse (vaadake lisateavet peatükis 6) ka nende

eeldatavat keskkonnamõju. Lisaks peavad projekti kuuluma ka keskkonnaseire

meetmed. Programmi ellurakendamise käigus saab keskkonna, loodus-ja

kultuuripärandi kaitsmisega seotud ellurakendatud projektide efektiivsuse osas

õigeaegset teavet. Lisaks sellele toetab keskkonnanäitajate muutuste teave

meetmeid negatiivsete mõjude ärahoidmiseks, kui Programmi ellurakendamise

käigus sellised mõjud ilmnevad.

Tabel 1. Programmi keskkonnaseireks kavandatavad meetmed

Programm:

prioriteetne

suund,

investeerimisprior

iteet

Keskkonna

teema Kavandatud seirenäitajad

PRIORITEETNE SUUND 1: AKTIIVNE JA LIGITÕMBAV MAJANDUSKESKKOND

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET 1.1(a)

ettevõtluse

edendamine,

täpsemalt

soodustades uudsete

ideede

kasutuselevõttu ning

uute ettevõtete

moodustamist,

Õhu kvaliteet Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,

muud ained) emissioonide

koguste/kontsentratsioonide muutused

Päevade arv, mille jooksul ei ole õhukvaliteedi

standardid peenosakeste osas täidetud

Heitvee

puhastamine

Muutused keskkonda lastud reostuse osas

(üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja muud

näitajad)

23 In Latvia, the Directive requirements are included in the law "On Environmental

impact assessment" (1998), in Estonia – in “Environmental Impact Assessment and

Environmental Management Act” (2005).




Programm:

prioriteetne

suund,

investeerimisprior

iteet

Keskkonna


muuhulgas

ettevõtlusinkubaatori

tes.

Müratase Mürataseme muutused

Jäätmemajandu

s

Muutused sorteeritud jäätmete ja

ümbertöötlemiseks suunatud jäätmete

osatähtsuses

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET1.2 (c): ”Toote-ja

teenusearenduse

toetamine”.

Õhu kvaliteet

Saasteainete (lämmastikoksiidid, peenosakesed,





Heitvee

puhastamine



näitajad)

Jäätmemajandu

s



osatähtsuses

PRIORITEETNE SUUND 2: PUHAS JA HINNATUD ELUKESKOND

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET 2.1 (c) loodus-

ja kultuuripärandi

säilitamine,

kaitsmine,

edendamine ja

arendamine.

Bioloogiline

mitmekesisus

Kaitstud elupaikade pindala ja kvaliteedi muutused

Kaitsealuste liikide alade või elupaikade arvu

muutused

Looduslike alade, sealhulgas Natura 2000 alade

külastajate arvu muutused

Kultuuripärand

Kultuuripärandi objektide seisukorra muutused

Kultuuripärandi objektide külastajate arvu

muutused

Jäätmemajandu

s



osatähtsuses

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET 2.2 (f)

innovaatiliste

tehnoloogiate

edendamine

keskkonnakaitse ja

Jäätmemajandu

s



osatähtsuses

Heitvee

puhastamine



näitajad)




Programm:

prioriteetne

suund,

investeerimisprior

iteet

Keskkonna


ressursitõhususe

parandamiseks

jäätmete valdkonnas,

vee valdkonnas,

mullakaitse

valdkonnas või

õhusaastatuse

vähendamiseks.

Õhu kvaliteet






Kliimamuutus Kasvuhoonegaaside koguste muutused

PRIORITEETNE SUUND 3: PAREMAD MEREÜHENDUSED

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET 3.1 (c)

keskkonnasõbraliku

(sealhulgas madala

müratasemega) ja

madala

süsinikusisaldusega

transpordisüsteemi,

sealhulgas

siseveeteede- ja

meretranspordi,

sadamate,

mitmeliigiliste

ühenduste ja

lennujaama

infrastruktuuri

arendamine ja

täiustamine

eesmärgiga

edendada

jätkusuutlikku

regionaalselt ja

kohalikku mobiilsust

Jäätmemajandu

s



osatähtsuses

Kliimamuutus Kasvuhoonegaaside koguste muutused

Heitvee

puhastamine



näitajad)

Õhu kvaliteet






PRIORITEETNE SUUND 4: INTEGREERITUD TÖÖJÕUTURG

INVESTEERIMISPRIOR

ITEET4.1 piiriüleste

tööjõuturgude

integreerimine,

sealhulgas piiriülene

mobiilsus, ühised

kohalikud tööhõive

Jäätmemajandu

s



osatähtsuses

Heitvee

puhastamine



näitajad)




Programm:

prioriteetne

suund,

investeerimisprior

iteet

Keskkonna


initsiatiivid, teabe-ja

nõustamisteenused

ja ühiskoolitused. Õhu kvaliteet






Müratase Mürataseme muutused




9 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE LÄBIVIIMISEST, AVALIKKUSE KAASAMISE JA PIIRIÜLESTE KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on protsess, mille eesmärgiks on

keskkonnaaspektide integreerimine kavandamisdokumentidesse koos nende

eeldatava mõju hindamisega keskkonnale ja maavaradele ning ka avalikkuse,

valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste arvamuste arvestamine. Protsessi

eemärgiks on hinnata seda, millised märkimisväärsed keskkonnamõjud võivad

ilmneda planeerimisdokumentide ellurakendamisel. KSH viiakse läbi

planeerimisdokumentide koostamise etapis.

KSH ja selle protseduuride läbiviimise vajaduse on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ 27.06.2001 "Mõningate kavade

ja programmide keskkonnamõju hindamisest”, Läti Vabariigi ”Keskkonnamõju

hindamise seaduses”, Läti Vabariigi Ministrite Kabineti määruses nr. 157

”Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise protseduur” 23.03.2004, ja

Eesti Vabariigi seaduses ”Keskkonnamõju hindamine ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” (täpsem teave peatükis 4). Strateegilist

hindamist rakendatakse planeerimisdokumentide ellurakendamisel, mis võivad

märkimisväärselt mõjutada inimeste tervist ja keskkonda, sealhulgas ka EL

koosfinantseerimisega seotud planeerimisdokumentide suhtes, kui

kavandamisdokumendid on välja töötatud ning vastuvõetud Parlamendi (Lätis -

Seim) või Ministrite Kabineti poolt vastavalt seadusandlikele aktidele või

muudele reeglitele. Seadusandlike aktide nõuded on koostatud

keskkonnaaruande ettevalmistamiseks KSH protsessi raames, kus kirjeldatakse

planeerimisdokumentide märkimisväärseid keskkonnamõjusid.

Käesolev keskkonnaaruande projekt on koostatud vastavalt eelpool kirjeldatud

keskkonnamõju hindamisega ja keskkonnaaruande sisuga seotud

rahvusvaheliste ja riiklike seadusandlike aktide nõuetele.

9.1 Metoodika

KSH protsessi ja keskkonnaaruande koostamise raames kasutati meetodeid, mis

põhinevad Programmi vastavuse hinnangul keskkonnakaitse ja jätkusuutliku

arengu põhimõtetele ja eesmärkidel ning ka Programmi eeldatava mõju

hinnangul. KSH põhineb lõimumise põhimõttel, ettevaatuspõhimõttel ja

läbipaistvusel.

KSH protsessis kasutati alljärgnevaid meetodeid:

Teabeanalüüsid– Programmi materjale analüüsiti, sealhulgas tausta

olukorda ning Programmi 1. versiooni, mõlema riigi keskkonnainfo

süsteemides, riigi statistika aruannetes, Euroopa Liidu Statistikaameti

aruannetes ning ka Programmialaga eotud spetsiaalsete looduslike




alade kaitsega, vee ja õhu kvaliteediga, kliimamuutustega ja muude

sarnaste teemadega seotud valdkondade temaatiliste

strateegiadokumentide raames kättesaadavates dokumentides;

Võrdlevad analüüsid – kasutati eelnevat kogemust, mis saadi muude

KSH läbiviimisel ning olemasolevat keskkonna kvaliteedi teavet võrreldi

keskkonnakvaliteedi standarditega ja keskkonnakaitse eesmärkidega.

Arutelud ja konsultatsioonid – KSH ettevalmistamise käigus toimusid

mõlemas riigis konsultatsioonid keskkonnaametitega, mis puudutab

keskkonnaaruandes sisalduvat teavet, kuid Eestis ka KSH programmi

sisuga seotud teabe osas. KSH koostamisega seotud eksperdid osalesid

juhtrühmade koosolekutel ning esitasid teavet KSH protsessi osas ning

Programmi keskkonnamõju osas. Arutelusid ja konsultatsioone, kui

meetodit, kasutati ka KSH aruande koostamisel – s.o ekspertidega,

valitsusväliste organisatsioonide ja muude huvitatud osapoolte

esindajatega kokkusaamisel ja konsultatsioonidel.

KSH aruanne põhineb Programmi keskkonnamõju hinnangul – prioriteetsed

suunad, investeerimisprioriteedid, spetsiifilised eesmärgid, näitajad ja

kavandatud tegevused, mis sisaldavad hinnangut nende vastavuse osas

rahvusvahelistele ja riiklikele keskkonnapoliitika eesmärkidele.

Keskkonnaaruande väljatöötamine jaotati kolme etappi: vastavuse hindamine

riiklike seadusandlike aktide nõuetega, olemasolev olukord ja “null”

stsenaariumi hinnang ning ka Programmi olulise keskkonnamõju hinnang.

9.2 Avalikkuse kaasamine

Ühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja ametiasutuste osalemine

Programmi ja keskkonnaaruande väljatöötamises on tagatud KSH mitmete

etappide kaudu:

Olemasoleva keskkonnaseisundi analüüs ja selle hindamise koostamine,

mis sisaldab ametiasutuste soovitusi KSH ja (Eestis) ja

keskkonnaaruande (Eesti, Läti) teabe osas, mis puudutab Programmiga

seotud oluliste keskkonnamõjude hinnangut;

KSH aruande projekti, kui Programmi 1. versiooni, avaliku arutelu

protseduuri korraldamine, sealhulgas;

Ametisikute ja/või huvirühmade ning kas ametiasutuste ettepanekute

sisseviimine KSH aruande projekti, arvestades kommentaare ja

ettepanekuid, mis saadi Programmi raames Programmi 1. versiooni

kuulamisteks aruande avalikustamise käigus;

Eesti ja Läti pädevate ametiasutuste ettepanekute sisseviimine KSH

aruande lõppversiooni.

Avalikkuse osalemine KSH aruande ettevalmistamises ja selle avalik arutelu

toimub vastavalt Eesti ja Läti normatiivaktides sätestatud protseduurile, s.o.

Lätis – vastavalt ”Keskkonnamõju hindamine” seaduse paragrahvile 235,

Ministrite Kabineti määruse nr. 157 ”Keskkonna strateegilise hindamise




läbiviimise protseduur” V osale 23.03.2004, Eestis – vastavalt ”Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus” paragrahvile 41.

9.2.1 Avalikkuse kaasamine Lätis

Konsultatsioonid. KSH protsessi käivitamisel, toimusid Lätis konsultatsioonid Läti

keskkonnaameti (edaspidi kui Amet) ja riigi keskkonnaagentuuride vahel.

Seoses Programmi KSH aruandega, sätestas Amet, et aruande versiooni avaliku

arutelu käigus korraldatakse koosolek ning aruande projekt saadetakse

ettepanekute ja kommentaaride saamiseks Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu

ministeeriumile (MERD), Tervishoiuministeeriumile, Looduskaitseametile ja

Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu ministeeriumi Keskkonnakaitse

nõuandekomiteele.

Oma arvamuse keskkonnaaruandes sisalduva teabe osas on väljendanud

Riikliku keskkonnateenistuse Lielriga regionaalne keskkonnaamet, Valmiera

regionaalne keskkonnaamet, Ventspilsi regionaalne keskkonnaamet ja

Keskkonnakaitseamet. Programmi keskkonnaaruande ettevalmistamisel

soovitasid eelpool mainitud ametiasutused arvestada ranniku kaitseribadega,

mere kaitsealade ja teiste kaitstud looduslikke alade piiranguid. Lielriga

regionaalne keskkonnaamet soovitas arvestada selliste teemadega nagu

jäätmemajandus, veevarustus ja heitvete kogumine. Ametiasutuste

Programmiga seotud soovitused võetakse samuti arvesse.

Programmi ja KSH aruande avalik arutelu on Lätis kavandatud samale ajale.

Avalikustamise protseduur on planeeritud ajavahemikule 14. märts 2014 –

4. aprill 2014. Avalik arutelu on planeeritud läbi viia 4. aprillil 2014 (protokoll

esitatakse Lisas 2).

Avaliku arutelu kirjalik teade avaldatakse ajalehes "Latvijas Vēstnesis" ja Läti

keskkonnaameti kodulehele: http://www.vpvb.gov.lv. Programmi ja KSH

aruande projektid avaldatakse Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu

ministeeriumi kodulehel: http://www.varam.gov.lv..

Pärast avalikku arutelu lisatakse saadud kommentaarid, arvamused ja

ettepanekud aruande projekti, mis enne Programmi heakskiitmist esitatakse Läti

keskkonnaametile. Teave avaliku arutelu käigus saadud ettepanekute ja

keskkonnaaruandesse lisamise kohta on kokkuvõtvalt esitatud Lisas nr.3.

9.2.2 Avalikkuse kaasamine Eestis

Avalikud arutelud viiakse läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

Seadus näeb ette vähemalt ühe avaliku arutelu KSH programmi osas ja ühe

aruande osas.

KSH programmi avalik arutelu toimus 27. jaanuaril 2014 Pärnus. Sündmusega

seotud teade saadeti:

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile

http://www.vpvb.gov.lv/

http://www.varam.gov.lv/




Välisministeeriumile

Sotsiaalministeeriumile

Keskkonnaministeeriumile

Keskkonnaametile

Programmiala kohalikele omavalitsustele

Lisaks sellele avaldati teave üleriiklikus ajalehes Päevaleht ning ametlike

teadaannete portaalis AmetlikudTeadaanded.

Aruande avalikustamine on plaanitud ajavahemikule 18. märts 2014 –

8. Aprill 2014. Eesti avaliku arutelu koosolek toimub 8. aprillil 2014 (protokoll

esitatakse Lisas 2).

Avaliku arutelu kirjalik teade avaldatakse ajalehes Päevaleht ning ametlike

teadaannete kodulehel: http:// www.ametlikudteadaanded.ee. Programmi ja

KSH aruande projektid on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel: aadressil

https://www.siseministeerium.ee/2014-2020-eesti-lati.

Pärast avalikku arutelu lisatakse saadud kommentaarid, arvamused ja

ettepanekud aruande projekti, mis enne Programmi heakskiitmist esitatakse Läti

keskkonnaametile. Teave avaliku arutelu käigus saadud ettepanekute ja

keskkonnaaruandesse lisamise kohta on kokkuvõtvalt esitatud Lisas nr.3.

9.3 Piiriülesed konsultatsioonid

Piiriülesed konsultatsioonid toimusid vastavalt keskkonnamõju strateegilise

hindamise protseduuriga seotud Läti ja Eesti seadusandlike aktide nõuetele.

Lähtuvalt Eestis kehtivast seaduset, koostatiKSH programm. See kooskõlastati

seotud valitsusasutustega. Täiendatud programm edastati

Keskkonnaministeeriumile, kes saatis selle seisukohavõtuks Läti

Keskkonnaministeeriumile. Läti riik soosis ühise piiriülese keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimist.

KSH aruanne koostati nii Läti, kui ka Eesti keskkonnaekspertide koostöös ühise

inglisekeelse dokumendina. Aruanne tõlgitakse eesti ja läti keelde ning esitatati

avalikuks a mõlemas riigis.

9.4 KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel esilekerkinud probleemid

Programmiala katab kuus NUTS III piirkonda Eestis ja Lätis. Programmiga seoses

viidi mõlemas riigis üheaegselt läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

ning koostati üks ühine keskkonnaaruanne.

Seetõttu peab KSH protsess olema vastavuses nii Eesti, kui ka Läti

seadusandlike aktide nõuetega ning selles sätestatud sisu peab olema lisatud

mõlema riigi keskkonnaaruannetesse. Võrreldes mõlema riigi seadusandlike

http://www.vpvb.gov.lv/




aktide nõudeid võib järeldada, et keskkonnaaruandega seotud probleemid on

sarnased, kuid KSH protsessi tingimused on erinevad.

KSH läbiviimisel ja keskkonnaaruande koostamisel tuvastati järgnevad

probleemid:

KSH protsessi erinevused Eestis ja Lätis

Regionaalsel tasemel teabe kättesaadavus

KSH protsessi erinevused Eestis ja Lätis. Erinevalt Läti protseduurist sisaldab

Eestis KSH protseduur KSH programmi koostamise, kooskõlastamise ja

avalikustamise osa.

Lisaks sellele on mõlemas riigis piiriülese mõju teavitamisega teatud erinevused:

Eestis tuleb selline teavitamine läbi viia KSH programmi etapis, Lätis –aruande

projekti kokkuvõtte käigus, s.o. Eestis - protsessi alguses, Lätis - lõppetapis.

Regionaalsel tasemel teabe kättesaadavus. Aruande ettevalmistamisel, otsiti

andmebaasidest enamasti regioonide keskkonnaalast tekstilist ja graafilist

teavet, kui see polnud kättesaadav, koguti teavet terve riigi kohta. Viimase

kasutamine käesolevas aruandes on raskendatud, kuna ei iseloomusta mõjuala.

Regionaalsel tasemel puudus teave kasvuhoonegaaside, välisõhu muude

saasteainete koguste ning tekitatud ja töödeldud jäätmekoguste osas. Kui

teavet regioonide kaupa polnud võimalik saada kasutati kogu riiki hõlmavat

teavet.




10 KOKKUVÕTE

Käesolev KSH aruanne koostati Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi 2014-

2020 (edaspidi Programm) projektile. Aruandes on esitatud programmi

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused.

Programm koostati EL Struktuurifondide eesmärgi ”Euroopa territoriaalne

koostöö” tööprogrammi 2014-2020 edasiseks ellurakendamiseks ning ka

jooksva Eesti-Läti piiriülese koostöö 2007-2014 jätkumise tagamiseks

Eesti-Läti Programm toetab Euroopa Liidu peaeesmärkide saavutamist, mis on

loetletud Euroopa 2020 strateegias ning Euroopa Liidu Balti mere piirkonna

strateegias. Programmi valiti neli temaatilist eesmärki (TO), mida saab

lahendada piiriülese koostööga: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

konkurentsivõime tugevdamine (TO3), keskkonnakaitse ja ressursitõhususe

edendamine (TO6), jätkusuutliku transpordi edendamine ja kitsaskohtade

kõrvaldamine peamistes võrguinfrastruktuurides (TO7) ja tööhõive edendamine

ning tööjõu mobiilsuse toetamine (TO8). Programmi eesmärkide saavutamiseks,

määratleti mõlemas riigis piiriülese koostöö edasiseks arendamiseks neli

prioriteetset suunda: “Aktiivne ja ligitõmbav majanduskeskkond”, “Puhas ja

hinnatud elukeskkond", "Paremad mereühendused" ja "Integreeritud

tööjõuturg" ning igale neist seati investeerimisprioriteedid, spetsiifilised

eesmärgid ja toetatavad tegevused.

KSH käigus tuvastati et Programmi mõju on seotud kahe keskkonnaaspektiga:

keskkonna kvaliteet ja loodus-ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine.

Programm toetab jätkusuutlikke arengule orienteeritud projekte. Selleks

eeldatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, innovaatiliste toodete loomist,

keskkonnaga seotud lahendusi ja teenuseid, avalikkuse keskkonnaalase

teadlikkuse tõstmist ja ressursside igapäevast jätkusuutlikku kasutamist.

Seetõttu hinnatakse programmi rakendamise mõju (pinnavete kvaliteet, õhu

kvaliteet, jäätmete eraldi kogumise ellurakendamine, kliimamuutus ja muud

kriteeriumid) positiivseks või neutraalseks, pika-ajaliseks.

Programm rõhutab vajadust kasutada loodus-ja kultuuripärandit veelgi

efektiivsemalt kohalike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, säilitades

samaaegselt tasakaalu loodus-ja kultuuriväärtuste kaitsel. Loodus- ja

kultuuripärandi efektiivselt kasutamisel on eeldatavalt otsene, positiivne,

pikaajaline mõju.

Arvestades Programmi üldsusastet, kirjeldati KSH-s olulisi mõjusid regionaalsel

tasemel. Hinnangus jõuti järeldusele, et programmi projektide ellurakendamise

käigus ilmneb mõju pigem kohalikul tasemel.

KSH raames hinnati ka summaarset, kumulatiivset ja piiriülest mõju. Programmi

ellurakendamisel ei tuvastatud võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju.

Seetõttu ei ole negatiivsete mõjude leevendus- ja hüvitusmeetmed vajalikud.

Kuid kuna programmi rakendamisel arendatakse projekte, mis võivad avaldada




kohalikku mõju, siis võimaliku keskkonnariski ärahoidmiseks soovitatakse

rakendada sobivaid ettevaatusabinõusid. Need on: kavandatavate tegevuste

keskkonnaaspektide hindamine ja keskkonnariski kõrvaldamine projekti

rakendamise etapis, vajadusel keskkonnamõju hindamised, vastavuse

hindamine ala keskkonna-ja looduskaitse temaatiliste kavadega, kohaliku

omavalitsuse tingimuste järgimine. Tootmistegevuste plaanimisel

Keskkonnaametiga konsulteerimine. Võimalusel keskkonnaseire.




LISAD

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja programmiga

seotud avaliku arutelu protokoll (Eesti)

Lisa 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud avalike arutelude

protokoll

Lisa 3 Ülevaade ametiasutuste ja eraisikute arvesse võetud ja arvestamata

ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest

eesti – läti programm 2014 – 2020. keskkonnamõju strateegilise … · 2014. 9. 4. · eestis:...

Documents