ÄÄRMUSLIKUD SADEMEDÄärmuslike sademete (üle 30 mm päevas) esinemise tõenäosus suureneb eriti suvel kasvades 165 protsenti 89 protsendile.

54%täna

prognoos

89%

+165% äärmuslike

sademeteesinemisetõenäosus

suureneb

ÕHUTEMPERATUUR

+4,9 +4,9 +3,8 +3,6°Caasta

keskminetemperatuuri-

tõus

+4,3 °C

KEVADTALV SÜGISSUVI

-3

% -5%

-11

-6

-1

aastakeskmine

päikesekiirguselangus

PÄIKESEKIIRGUS

Päikesekiirguse vähenedesmuutuvad ilmad sombuseks

KEVADTALV SÜGISSUVI

SADEMED

+22% +24+19

+12

+19%aasta

keskminesademete

lisandumine

KEVADTALV SÜGISSUVI

SISEVEEKOGUDE TASE

Lumikatte vähenemise tõttu maksimaalsed veetasemed langevad. Kevade kõrval muutub oluliseks suurvee ajaks sügis. Suvise miini-mumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalusväikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks.

prognoos

maksimaalsedveetasemedlangevad

MEREVEE TASE

Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline mere-taseme languse trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise mere-taseme tõusu Eesti ranni-kutel ligi 40−60 cm.

TORMIDKeskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladeleliikuvate tsüklonite arvu kasvuga. +3 ... +18%

tuulekiiruse kasveriti talvel ja kevadel

MEREPINNA TEMPERATUUR

SISEVEEKOGUDETEMPERATUUR

+2 ...+7°C+3 °C

Merepinna temperatuur tõuseb 3 °C. Temperatuuri kasv on suurim mais ja juunis ning väljendub kõige rohkem Läänemere lõuna- ja keskosas.

Eesti järvede veetemperatuur tõuseb 2–7 °C võrra.

järvevesisoojeneb

merepindsoojeneb

LUMI

Jaanuaris-veebruaris on lumikatte kestus reeglinaalla 10 päeva, mis tähendab püsiva lumikatte puudumist.Kõige tõenäolisemalt võib lund kohata üksikutes piirkondades Kirde-Eestis.

püsiv lumikatepuudub

MEREJÄÄ

Enamik Läänemerest on jäävaba. Jää ulatus Läänemerel on keskmiselt 45 000 km2 ehk võrreldes praegusega 2,5 korda väiksem. prognoos

tänapäev 2,5x

jää ulatus Läänemerel

väiksem

EESTI KLIIMA 2100Tuleviku kliima selgitas välja Eesti Keskkonnaagentuur kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks ning aluseks on võetud stsenaarium, mille kohaselt maa-ilmamajandus põhineb endiselt valdavalt süsinikul.

MIDA SEE TÄHENDAB?suvised kuuma-, põua- ja äärmuslikud vihmaperioodid tormide sagenemine üleujutuste kasv ja meretaseme tõusoht kaldarajatistele, surve hoonete ümberpaigutamiseksja uued nõuded ehitiste/rajatiste vastupidavusele muutused taimekasvus, uued taimekahjuridja võõrliikide suureneminekülmumata ja liigniiske metsamaatalvise ja suvise energiatarbimise muutused (talvel kütame vähem – suvel jahutame rohkem)üleilmne rahvaste liikumine inimeste, eriti eakate, tervisehädade sagenemine, uued haigusetekitajad

KLIIMA MUUTUB – OLE TEADLIK!

+40...+60 cm

mereveetase tõuseb

Projekt on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna keskkonnaprogrammist