Eesti Loodusmuuseumwww.loodusmuuseum.ee

MÜSTILINE ÜRGMERIEesti on mereriik. Suure osa viimasest 600 miljonist aastast on Eesti ala olnud mõjutatud erinevate merede poolt, mille ajalugu jutustavad sellest perioodist päri-nevad settekivimid. Merevees üksteisele ladestuvad settekihid on kui geoloogilised raamatulehed, mille va-hele kivistub teave ammu elanud loomadest ja taime-dest. Lisaks peituvad kivimites vihjed erinevatel aega-del valitsenud keskkonnatingimustest ja kliimast.

Kutsume Sind sukelduma ajarännakule Eesti ala mere- põhjas poole miljardi aasta tagustest aegadest täna-päevani. Tutvustame Sulle digitaalselt ellu äratatud eris-kummalisi mereasukaid ning nende ehtsaid kivistisi muuseumi kogudest.

EDIAKAARAEESTI LÕUNAPOOLUSEL

600 miljoni aasta tagune maailm erines oluliselt täna-päevasest. Lõunapooluse ümber paiknes ühtne hiid-manner Rodinia, millest ei olnud eraldunud veel ükski praegune maismaaosa. Ediakaara ajastu vältel eraldus Rodiniast Baltika ürgmanner – praegune Ida-Euroopa ja Skandinaavia ala –, mille keskmesse jäi ka Eesti ala. Siitpeale alustas Baltika ürgmanner oma rohkem kui 200 miljonit aastat kestnud iseseisvat teekonda lõuna-pooluselt ekvaatori suunas.

ELU ARENGU ALGUS

Ediakaara ajastul taastus ja soojenes Maa järk-järgult ühest geoloogilise ajaloo karmimast, Krüogeeni ajastul valitsenud jääajast. Elu areng oli alles oma esimesi samme tegemas. Ajastu vältel tungis praegusele Eesti alale magedaveeline meri. See liustikutoiteline meri, kus elasid bakterid, rohevetikad ning akritarhid – teadlaste jaoks salapäraseks jäänud ainuraksed organismid, oli külmaveeline ja elustikuvaene. Põhjamudas roomasid ringi mitmesugused ussilaadsed loomakesed ning on võimalik, et veesambas ujusid ringi meduuside eelkäijad.

Kõik Ediakaarast teadaolevad varajased eluvormid olid pehmekehalised, st neil puudus nii sisemine kui välimine kaitsev toes ehk skelett.

MeduusidSiinsetes vetes võisid elada ürgsed meduusilaadsed ainuõõssed. Nende kivistisi on leitud Loode-Venemaalt.

VetikadTaimi meenutavad vetikad kasvasid kas veekogu põhja kinnitatult või vabalt veesambas hõljudes.

†PlanolitesSiinsetes vetes võisid elada ürgsed meduusilaadsed ainuõõssed, sest Loode-Venemaalt on leitud taoliste olendite kivistisi.

†Charnia Need taimi meenutavad loomad olid ilmselt ühed vanimad keerukama ehitusega hulkraksed loomad Maa ajaloos.

0°

60°

60°

LÕUNAPOOLUSSOUTH POLE

ЮЖНЫЙ ПОЛЮС

60°

BALTIKA

GONDVANA

GONDVANA

EDIA

KAARA

KRÜO

GEE

N

MAA TEKE

ELU ALGUS

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

KAMBRIUM

635 –

541 m

iljo

nit aa

stat ta

gasi

4,6 miljardit aastat tagasi

TÄN

APÄ

EV

KAMBRIUMBALTIKA ISESEISVUB

Umbes 500 miljonit aastat tagasi oli suurem osa mais-maast koondunud Gondvana hiidkontinendiks, mis ulatuspõhjapoolkeralt üle ekvaatori lõunapooluseni välja. Vaid pisike Baltika ürgmanner koos praeguse Eestialaga ja veel mõni väiksem kontinent triivisid ise-seisvatena lõunapooluselt ekvaatori suunas. Kambriumis jäi Baltika veel üsna lõunapooluse lähistele, mistõttu oli kontinendi sisemuses laiunud madalmeri jaheda-veeline ning endiselt võrdlemisi elustikuvaene.

KAMBRIUMI PLAHVATUS

Kambriumis leidis aset ülemaailmne mereelustiku hüppeline areng ning levik, mida on hakatud nimetamaKambriumi plahvatuseks. Soodsad keskkonna-tingimused võimaldasid senistel pehmekehalistel loomakestel hakata kasvatama kaitsvat mineraalsest ainest välist kesta ehk toest. See andis neile algseteleloomadele võimaluse end kiskjate eest kaitsta ning asustada tugeva lainetuse poolt ohustatud toitaineterik-kaid rannikualasid. Tekkisid uued loomade hõimkonnad ja klassid, nagu näiteks tänapäevaste lülijalgsete kau-ged eellased trilobiidid. Eesti ala katnud madalmeres elasid lisaks veel mitmesugused rõngussid, molluskid ja sammalloomad.

Eesti piirkonda raputas Kambriumi ajastul suur meteoriidiplahvatus, mis tekitas praeguses Loode-Eesti rannikumeres umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga Neugrundi kraatri.

†Micromitra undosaKäsijalgsed ehk brahhiopoodid olid üksikult elavad selgrootud loomad, kes kinnitusid jala abil merepõhjale või kaevusid mudasse.

†Hazelia palmataKäsnad on kõige primitiivsema ehitusega liikumatu eluviisiga hulkraksed loomad.

†HalkieriaTänapäevase nälkja taoline põhjaloom, kellel olid kummaski keha otsas tillukesed karbipoolet meenutavad kojad.

†Stromatocystites balticusOsad okasnahksed olid merepõhjale kinnitunud meritähelaadsed selgrootud loomad.

†HydrocephalusTrilobiidid olid ürgsed lülijalgsed loomad, kelle keha kattis selja poolt tugev välisskelett; paljudel liikidel olid hästiarenenud liitsilmad.

†Scenella discinoidesLubikojaga ürgmollusk, kes meenutab oma väljanägemiselt tänapäevaseid merikarpe.

0°

60°

60°

LÕUNAPOOLUSSOUTH POLE

ЮЖНЫЙ ПОЛЮС

60°

BALTIKA

GONDVANA

GONDVANA

TÄN

APÄ

EV

ELU ALGUS

KAMBRIUM

EDIA

KAARA

MAA TEKE

4 mld

3 mld

2 mld

1 mld

ORDOVIITSIUM

541 –

485 m

iljonit a

astat ta

gasi

4,6 miljardit aastat tagasi

ORDOVIITSIUM

0°

30°

60°

30°

30°

LAUR

ENTI

A

BALTIKA

AVALOONIA

TÄN

APÄ

EV

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

MAA TEKE

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

SILUR

485 –

444 m

iljonit a

astat tagasi

4,6 miljardit aastat tagasi

ELU ALGUS

ORDOVIITSIUMMEREDE AJASTU

Ordoviitsiumit iseloomustavad ülemaailmne aktiivne vulkaaniline tegevus, meteoriidisadu ning elustiku kiire areng. Ordoviitsium lõppes jääajaga, mis otseselt või kaudselt põhjustas Maa ajaloo suuruselt teise elustiku väljasuremise. Umbes 460 miljonit aastat tagasi oli iseseisev Baltika ürgmanner koos praeguse Eesti alaga nihkunud lõunapooluselt ekvaatorilähistesse troopilistesse vetesse. Maailmamere tase oli kõrge ning peaaegu kogu Baltika manner, sealhulgas praegune Baltikum ning suur osa Skandinaaviast, oli üle ujutatud troopilise madala merega.

JÄÄAEG TULEKUL

Jääaja eel üldine globaalne kliima jahenes. Samas val-das Baltikal troopiline kliima, kuna see kontinent triivis ekvaatorile järjest lähemale. Siinses soojas madalmeres vohas lopsakas mereelu, kus domineerisid tugeva kaitsva lubikojaga loomad. Juba varem laialt levinud trilobiitidele, käsnadele ja ussikestele lisandusid uute loomarühmadena korallid, graptoliidid, kihtpoorsed käsnad ja kiskjaliku eluviisiga peajalgsed nautiloidid. Merede põhjaelustikus kasvas kiiresti käsijalgsete, tigude ning põhjale kinnitunud meriliiliate ja merikerade roll.

Ordoviitsiumis raputas tänapäevast Hiiumaa ala meteoriiditabamus, mille tagajärjel tekkis umbes neljakilomeetrise läbimõõduga Kärdla kraater.

†Ambonychia orvikui ja †PhragmolitesOrdoviitsiumi meres elas mitmesuguseid molluskeid, teiste hulgas leidus rohkesti karpe ja tigusid.

†ConulariaAinuõõsne ürgloom, kelle päritolu ei ole siiani täpselt selge.

†HyolithesHüoliidid olid koonilise kojaga, põhjamudasse kaevuvad ürgloomad, kelle päritolu on siiani ebaselge.

†PharostomaTrilobiidid olid tänapäevaste lülijalgsete loomade kauged eellased.

NautiloididKiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad, kes võisid kasvada mitme meetri pikkuseks.

†DictyonemaKoloonialised põõsalaadsed ürgkeelikloomad, kes elasid veesambas hõljudes või merepõhjale kinnitunult.

SILUR

0°

30°

30°

EKVAATOR

30°

LAURENTIA

BALTIKA

AVALOONIA

TÄN

APÄ

EV

SILUR

ORD

OVIITSIU

M

MAA TEKE

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

DEVON

444 –

419 m

iljonit a

astat tagasi

4,6 miljardit aastat tagasi

ELU ALGUS

SILUREESTI ALA EKVAATORIL

Siluri jooksul liikusid kolm eraldiseisvat kontinenti – Baltika, Avaloonia ja Laurentia – jõudsasti üksteise poole. Ajastu lõpul toimus ekvaatoril nende mandrite kolmikkokkupõrge, mille tulemusena moodustus uus kontinent – Laurussia. Eesti ala, mis senini oli jäänud Baltika ürgkontinendi koosseisu, paigutus nüüd sisemaale, Laurentia ja Baltika kokkupõrke veerul kerkima hakanud Kaledoniidide kõrgmäestiku esisele lauskmaale. 400 miljonit aastat tagasi kattis Euroopat muutuva veetasemega madalmeri, mis vahel kattis Eesti ala või jättis kuivaks maismaaks.

ESIMESED LUUKALAD

Siluris ilmusid meredesse esimesed luukalad, mais-maale esimesed samblalaadsed taimed ning lülijalgsed loomad. Eesti ala katnud troopilises meres elutsesid korallid, meriliiliad, käsnad, käsijalgsed, sammalloomad,graptoliidid ning mitmesugused karbid ja teised mol-luskid. Lisaks leidus kiskjaliku eluviisiga nautiloide. Iseäranis laia leviku saavutasid aga tänaseks välja- surnud kihtpoorsed käsnad. Tekkisid ka mõned soo-tuks uued evolutsiooniharud. Neist elutsesid siin pai-gus kiskjaliku eluviisiga meriskorpionid ning mitmete kalarühmade esindajad.

Siluri ajastu lõpuks oli Maa keskmine temperatuur tänapäevasest kuni kümme kraadi kõrgem.

†EurypterusEurüpteriidid ehk meriskorpionid olid kuni 2,5 m pikkused lülijalgsed röövloomad.

NautiloididKiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad, kelle koda võis olla olenevalt liigist, kas sirge, kõver või spiraalne.

†Birkenia robustaKuni 10 cm pikkune lõuatu kala, kes oli ilmselt tänapäevaste silmude kauge eellane.

SammalloomadTänapäevalgi laialt levinud paikse eluviisiga koloonialised mereloomad.

†RugoosidÜksikult või kolooniatena rannalähedases meres elanud ürgne korallide selts.

MeriliiliadMeriliiliad kuuluvad okasnahksete hõimkonda ning moodustasid Siluri meredes laiaulatuslikke tihnikuid.

liigist, kas sirge, kõver või spiraalne.

DEVON

0°

30°

30°

EKVAATOR

30°

LAURUSSIA

TÄN

APÄ

EV

DEVONSILUR

MAA TEKE

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

KARBON

419 – 359 m

iljonit aastat tagasi4,6 miljardit aastat tagasi

ELU ALGUS

DEVONPUNASTE LIIVADE AEG

Devoni maakaardil domineerivad kaks suuremat maismaa osa ja hulk väiksemaid mandreid. Lõunapoolusel laiutas ürgne hiidkontinent Gondvana, ekvaatoril aga asus vastmoodustunud Laurussia. Praegune Eesti ala jäi Laurussia kontinendi keskossa, Kaledoniidide mäestiku esisele lauskmaale. Devoni jooksul ladestus Lõuna-Eestis ja naaberaladel sadade meetrite paksune Kaledoniidide mäestikust pärit punakate liivade kiht.

KALARIKAS EESTI ALA

Kasvuhoonekliima periood sai alguse juba mituküm-mend miljonit aastat varem Siluris ning jätkus Devonis ning siit edasi veel ühtesoodu 100 miljonit aastat. Ka Devoni soojades troopikameredes vohas erakordselt rikkalik elustik. Maailmameres toimus kalade kiire mitmekesistumine ning rohkearvuline levik. Kaladest saavutasid suurima osakaalu omapärased rüükalad, kes Devoni lõpuks välja surid. Osaliselt ka praegust Eesti ala katnud meres elanud kalad võisid kasvada kuni kahe meetri pikkuseks. Jätkuvalt leidus meres mitmesuguseid selgrootuid: tigusid, karpe ja käsi-jalgseid, aga ka merepõhjale kinnitunud sammalloomi, käsnasid, koralle ja teisi ainuõõsseid. Devonist on teada ka esimesed kahepaiksed loomad ning kuni mitmekümnemeetri kõrgused puulaadsed maismaataimed.

†Archaeopteris ja †PseudosporochnusVarajased puulaadsed taimed meenutasid hiigelsõnajalgu ning kasvasid 2–10 meetri kõrguseks.

†Psammolepis alata ja †DrepanaspisSiinsetes vetes elanud kuni 1,5 mpikkused lõuatud kalad, kes meenutasid väliselt tänapäevaseid raisid.

†Microbrachius dickiEsimesed teadaolevad loomad, kes kasutasid järglaste saamiseks kehasisest viljastamist.

†Pteraspis Lõuatu kala, kelle kelle kuni 20 cm pikkuse keha esiosa kattis luuplaatidest koosnev kaitserüü.

†Panderichthys Lihasuimeliste kalade klass, mis oli evolutsioonietapiks luukalade ning varajaste neljajalgsete loomade vahel.

Siinsetes vetes elanud kuni 1,5 m

JÄÄAEGEESTI ALA KATTUB JÄÄGA

Kvaternaar on viimast umbes 2,6 miljonit aastat hõlmav ajavahemik Maa ajaloos, mis kestab tänaseni. Kvaternaari ajal on vaheldunud karmid jääajad ning pehmema kliimaga jäävaheajad. Tänapäeval ela-me me viimase suurema jääaja järgses jäävaheajas. Kvaternaariaegne maailm on meile tuttav. Mandrite piir-jooni on meretaseme kõikumised viimase paari miljoni aasta jooksul küll veidi muutnud, ent üldjoontes asuvad kontinendid maailmakaardil juba meile tuttavatel koh-tadel.

Viimase jääaja jooksul kattus terve Eesti ala umbes kilomeetripaksuse jääkihiga, mis lükkas buldooserina enda teelt minema suure hulga lahtist pinnast ning ka vanemaid kivimeid.

Mesosoikum on dinosauruste ja roomajate aeg. Eestis sellele perioodile

vastavad kivimid puuduvad, sest siin valitsesid pärast Devoni ajastu lõppu mitmesaja miljoni aasta vältel

maismaalised tingimused ning kivimeid siis ei moodustunud. Lisaks on mitmed hilisemad mandriliustikud ära kulutanud kümnete

või sadade meetrite paksuse kihi siinseid pindmisi kivimeid. Järgmine sissekanne siinsesse kivimiürikusse pärineb vaid paarikümne tuhande

aasta tagusest ajast. Võib aga siiski põhjendatult oletada, et ka siinsetel aladel võisid ringi luusida mitmesugused sauruste esindajad.

Eestile lähimad dinosauruste luude leiud pärinevad Venemaalt, Ukrainast ja mitmest teisest paigast Euroopas.

KAS EESTI ALAL ON ELANUD DINOSAURUSED?

TÄN

APÄ

EV

MESOSOIKUMMAA TEKE

ELU ALGUS

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

252 – 66 miljonit aastat tagasi 4,6 miljardit aastat tagasi

0°

30°

30°

60°

60°

TÄNAPÄEV

TÄNAPÄEVLÄÄNEMERE TEKKIMINE

Kliima järkjärguline soojenemine ning viimane jää taan-dumine Euroopa ning Põhja-Ameerika aladelt algas umbes 12 000 aastat tagasi. Sellega lõppes viimane jääaeg ning algas pärastjääaeg ehk Holotseen. Holo-tseeni on nimetatud ka inimese ajaks, sest see hõlmab kogu kirja pandud ajalugu, suurte tsivilisatsioonide sündi ja tehnoloogilist arengut. Holotseeniaegne maa-ilm on tänapäevane maailm. Viimase kümne tuhande aasta jooksul on maailmamere tase kuni 35 meetri võrra kerkinud ning liustike raskuse alt vabanemise tulemusel on põhjapoolkeral, eeskätt liustike alt vaba-nenud aladel, maapind kuni 180 meetri võrra tõusnud.

TÄNASED MERELOOMAD

Holotseeni kliima on olnud võrdlemisi stabiilne. Olulisi arenguid ei ole loomastikus ega taimestikus Holotseeni jooksul toimunud, vaid loomade ja taimede areaalid onkliimaolude muutumisele vastavalt kas lõuna või põhjasuunas nihkunud. Läänemere elustik on liigivaene, kuna siinne vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ning ookeaniliikide jaoks liiga mage. Siin leidub mitme-suguseid selgrootuid ja kalu ning aegajalt võib kohata mereimetajaid, nagu hülged ja pringlid.

Läänemeri on moodustunud viimase jääaja järgse maapinnatõusu tulemusena.

Räim ja lestLäänemeres laialt levinud räim ning lest on umbes 20 cm pikkused luukalad.

PringelPringlid on veeimetajad, kes elutsevad väikese populatsioonina ka Läänemeres.

MeriristMillimallikas on tavapärane asukas Läänemeres.

MerituppSee selgrootu fi ltreeriva toitumisviisiga loom elutseb Läänemere valgusküllastes tsoonides kividele ja kaljudele kinnitunult.

Verev meritähtLäänemeres elav röövloom meritäht on ainus vähese soolasusega vett taluv meritäheliste liik.

PruunvetikasLäänemeres leidub rohe-, pruun- ja punavetikaid, kes asustavad merepõhja eri sügavusvööndeid.

Millimallikas on tavapärane

60°

60°

0°

30°

30°

AAFRIKA

EURAASIA

30°

60°

TÄN

APÄ

EV

KVATERNAARNEOGEEN MAA TEKE

3 mld

2 mld

4 mld

1 mld

4,6 miljardit aastat tagasi

2,6 miljonit aastat tagasi - tänane päev

ELU ALGUS

EDIAKAARA

KAMBRIUMORDOVIITSIUM

SILURDEVON

MAA TEKE 4600

3000

4000

2000

359419444485541

635

1000

252

66

MESOSOIKUM

ELU ALGUS

TÄNAPÄEV2,6KVATERNAAR

MIL

LIO

NIT

AA

STA

T TA

GA

SI

Eest

i k

ivistisi

1. Kä

sijalg

sed e

hk brahhiopoodid

Välis

elt sa

rnan

evad

karp

idele,

kuid päri

tolult on täiesti e

rinevad.

Ajas

tu: O

rdov

iitsium

. Leiuk

oht: Põhja-Eesti

8. M

eris

korp

ioni

dKi

skja

liku

eluv

iisig

a lü

lijalg

sed

loom

ad.

Aja

stu:

Silu

r. Le

iuko

ht: S

aare

maa

2. Teod

Limused, keda nimetatakse ka kõhtjalgseteks ehk gastropoodideks.Ajastu: Ordoviitsium. Leiukoht: Rakvere

3. Konulaarid

Ebaselge päritoluga ainuõõssed ürgloomad.

Ajastu: Ordoviitsium. Leiukoht: Lääne-Virumaa

4. Erinevad soontaimede tükid

Puulaadsed soontaimed võisid kasvada kuni m

itme m

eetri kõrguseks.A

jastu: Devon. Leiukoht: Tori Pärnum

aa

5. Erinevad vä

lja

surn

ud ko

rallid

Koralli moodusta

vad üksi võ

i koloo

nias e

lavad

lubit

oese

ga p

olüüb

id.

Ajastu: S

ilur. Leiu

koht:

Lään

e-Ee

sti

6. Nautiloidid

Kiskjaliku eluviisiga peajalgsed loomad. Koda võis olla olenevalt liigist kas sirge, kõver või spiraalne.

Ajastu: Ordoviitsium. Leiukoht: Põhja-Eesti7. Trilobiidid

Ürgsed lülijalgsed loomad.

Ajastu: Ordoviitsium. Leiukoht: Põhja-Eesti

MÜSTILINE ÜRGMERI

Näituse koostaja: Eesti Loodusmuuseum

Kuraatorid: Kairi Põldsaar ja Sander Olo

Abilised: Stella Skulatšjova, Nelly Orissaar

Animatsioonid ja kujundus: Jaagup Metsalu ja Erik Heinsalu, BOP Animation

Kujundus: Jüri Lõun, Loovagentuur Pult/Exporabbit

Valgus: Eva Tallo, Light On

TÄNAME

Marina Maran, Andrei Miljutin, Ad Altum OÜ, Erik Lääne (RGB), Linex OÜ, Pixmill OÜ, Digitrükk OÜ, Priigus OÜ