Eelajalooline aeg5.klassPiret Pihu

• Eelajalooline aeg ehk muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated.

•Inimeste elu ja olukorda tollel ajal püütakse oletada muistsete leidude abil.

•Tööriistade materjalile vastavalt jagatakse muinasaeg omakorda kivi-, raua- ja pronksiajaks.

Inimese eellased

•Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad.

Inimese eellane

• 3,5 miljonit aastat tagasi• Sarnanes šimpansile• Kõndis kahel jalal• olid ka osavad ronijad • suhtlesid omavahel

algelise keele abil - häälitsuste, žestide ja miimikaga.

Homo habilis- osav inimene

• 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga

• oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel

• inimene oli umbes 120-140 cm pikk.

• Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda.

• Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 

Homo erectus e. püstine inimene

• 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi

• Nad olid umbes 140-160 cm pikkused

• Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid.

• Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid.

• Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi.

Homo sapiens- mõtlev inimene Neandertali inimene

• Tekkis 300 000 aastat tagasi Aafrikas

• 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse.

• 190000 a. tagasi• Elasid väikeste

gruppidena• Kasutasid tuld• Valmistasid tööriistu• Kandsid loomanahkadest

riideid• Keskmist kasvu• Oskasid kõneleda

Homo sapiens sapiens – tark inimene

• kaasaegsed inimesed asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed.

• Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.

Eluolu• Muistsed inimesed rajasid oma asulad jõgede ja

järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda.

• Meeste ülesandeks oli küttimine ja kalapüük. • Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt

okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljem kalavõrkudega.

• Naised käisid metsast seeni, marju, pähkleid, söödavaid juuri, mugulaid ja muid loodusande korjamas. Sellist tegevust nimetatakse koriluseks.

Põlluharimine ja koduloomad

•Hakati hoolitsema söödavate taimede eest •esimesed põllud väikesed•Jahiretkelt toodi kaasa tapetud

metsloomade poegi, neist kasvasid välja esimesed koduloomad

•Esimesed kodustatud kariloomad olid veised, lambad ja kitsed

•Esimene koduloom oli koer

Elupaik• Algselt elati koobastes• Hiljem püstkodades. Need

olid telgitaolised teivastest ehitatud elamud, mis kaeti loomanahkade ja puukoortega ning talvel ka mätastega. Kui ühest paigast jahisaak lõppes, liiguti teise paika elama.

Koopamaalingud• Umbes 30000 aastat tagasi hakkasid inimesed

koopaseintele maalima ja väikesi kujukesi voolima.

• Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias

• Koopaseintele maalitud piltidel võis olla mitu tähendust. Nad olid jäädvustatud meenutamaks õnnestunud jahiretke. Neil loomadel võis olla ka maagiline tähendus – püüti nõiduda paremat jahiõnne. Joonistatud loomakujutiste peal sai harjutada relvakäsitsemisosavust.

Kiviaja tööriistad• Suureks abiks olid inimesele võitluses loomadega

ja toiduhankimisel tööriistad.• Esimesed tööriistad olid väga lihtsad- kepp, nui

ja kivi. Need lihtsad asjad täienesid aegamööda, sest inimene muutus elu sunnil leidlikumaks

• Inimene pani tähele, et kivi kivi vastu lüües puruneb üks neist teravaiks kildudeks. Neid kilde hakati tarvitama terariistadena.

• Kivikilde teineteise või mõne muu kivi vastu hõõrudes tegi inimene nad teravaks ja andis neile soovitava kuju. Sealjuures jäeti üks ots jämedamaks.

Eesti kiviajal

• Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja luust esemeid.

•Seal elasid inimesed umbes VIII aastatuhande keskel eKr. Rohkesti luust ja kivist tarberiistu on leitud ka Kunda lähedalt Lammasmäelt, need arvatakse pärinevat VII aastatuhandest eKr.

•Tähtsamad tööriistad valmistati kivist.

Mägilane Ötzi

•1991 leiti Austriast Alpi mäestikust muistse inimese jäänused

•Arvatakse, et ta elas 5000 aastat tagasi

•Tegemist on muumiaga