Ene-Silvia Sarv

e-õppe materjalide bibliograafia

2007-2012

Ülevaade ja lingid

Videoloengud ja õpiobjektid olen loonud selleks, et pakkuda programmikohast lisamaterjali üliõpilastele, pakkuda avardavat materjali kasvatuse ja hariduse vallast

asjahuvilisele, eelkõige - õpetajatele, lapsevanematele, haridusametnikele,

tuua esile mõned Eesti haridust puudutavad ajaloolised ja 21. saj algust puudutavad uuringupõhised tõigad, mille teadmist-arvestamist haridusinimestel vaja oleks.

Enamus materjali on kättesaadav vabavarana (nt e-Őppe Arenduskeskuse kodulehe kaudu). Lisatud lingid on kontrollitud 31. nov. 2012. Materjalid on pealkirjastatud viitamisvõimalust silmas pidades, esitatud on ka lühike sisukirje. Kõik tööd on litsentsi Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License all.E-õppe materjalides leiduvad videoloengud on salvestatud programmiga Camtasia, mis avaneb nii PC- kui Mac-arvutitel mõne sekundi jooksul.

Kõigi nende materjalide loomine olnuks võimatu ilma TLÜ Haridustehnoloogia Keskuse tegusa toeta. Aastate jooksul on abiks olnud: Krista Eskla, Egle Krull, Veronika Rogalevitš, Elo Sepp jt. Tänu igaühele!

Sisukord* Eesti üldhariduse arengust demokratiseerumise ja õpiühiskonna vaates.

Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

* Eesti kool õpetaja vaates. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

Vaatluspraktika (2007) (IVA)

Vaatlus kui tunnetusviis. Tallinn: TLÜ.

** Humanistlikud pedagoogilised süsteemid. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

Haridusest "Minu Eesti" põhjal. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

** Õpetusteooriad. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine haridusasutuse kui organisatsiooni

arenduses. Tallinn: TLÜ. (e-kursus, IVA)

Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

** Kasvatusteaduse põhimõisteid. Allin: TLÜ. (Õpiobjekt)

**Kasvatusfilosoofilised paradigmad ja kasvatusteadusliku uuringu

metodoloogia. (Õpiobjekt)

Haridussüsteemi ülesehituse alused. (Õpiobjekt).

Põhilised kasvatuskäsitused. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

Koolikultuur. (Õpiobjekt)

Kasvatustegelikkuse, kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse “kolmikväli”.

(Õpiobjekt)

* Didaktika kasvatusfilosoofilise ja kasvatusteadusliku kategooriana. (Õpiobjekt)

Sarv, Ene-Silvia. (2008). Eesti üldhariduse arengust demokratiseerumise ja õpiühiskonna vaates. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/sarv/Eesti_hariduse_arengust/

See on esimene Camtasia abil salvestatud videoloeng. Sellest ka mõned ebakohad. Videoloengut illustreerivad mõned ajaloolised fotod.

Sisu (slaidid)Ühe-, kahe- ja kolmeaasaline õppimineÕppiv organisatsioon ja teadmuspõhisus

Ühiskonna 2 mõõdet ja õpiühiskondÕppiv organisatsioon, praktikakogukond Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnad Väljendatud teadmus ja varjatud e vaikiv teadmusVarjatud e vaikiv teadmus

Eesti haridusuuenduse eeldused 1987Eesti haridusuuenduse sammeEesti kooli- ja õppekavareformi (1987 jj) põhiideedIndividuaalne ja kollektiivne areng Eesti haridusuuenduse kontekstis

Näide teadmusjuhtimise ja õppiva mitteformaalse rühma tekkest 1987 jj aastateks - koolifüüsikudAinerühmad – teadmusloome pesad

Haridustegelikkus – muutused ja muredKoolide arengukavade põhitüübid 2000. a ja koolide tüpoloogia 2007. a õppiva organisatsiooni seiukohaltMuutused vaadetes õpetajaleMuutused vaadetes õpetajaleMõned näited avardavatest uuendustest 90ndatelUuenduspedagoogikate panus

Magistritöid jm TJÕO mudeli (elementide) kasutamisest kasvatus-/haridussündmuste või -protsesside mõistmiseksKasutatud kirjandust

Sarv, Ene-Silvia. (2008). Eesti kool õpetaja vaates. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/sarv/Eesti_kool/

Materjal annab ülevaate uuringu ”Kool kui õpilase arengukeskkond” õpetajaküsitluse mõnest tulemusest. Lühidalt on esitatud koolide ja õpetajate tüpoloogia

Sisu (slaidid)

Kooli igapäevaelus tuleb õpetajal tulla toime ... UsaldusestJätkusuutlik Eesti Õpetaja ja kool – kaks vaadet, neli rühmitust Uuring “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” I Kool õppiva organisatsioonina

Õppiv organisatsioon – Teadmuspõhisus – VõrgustikulisusÕppiv kool

II Eesti koolidest õppiva organisatsiooni mudelisKaks koolide äärmusrühma (õpetaja vaates)Koolide rühmad (4-tine jaotus)Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist mööda

III Õpetaja oma koolist: õpetajate tüpoloogia õppiva organisatsiooni seisukohalt Õpetajate tüpoloogia õpetajate enesekirjelduste alusel

IV Õpetaja vaatest õpilasele Kool kui õpetaja(te) loodud arengukeskkond – õpilaspilt ja tugi õpilase arenguleKoolirühmad 1 – 4Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende arengu toetamisse? (Õpetajate rühmad)

V Õpilase tajutud kool – 21. s alguse uuringu vaadeÕpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübidÕpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel):

VI Lõpetuseks – ja järelemõtlemiseksMurettekitavat ja rõõmustavat Hooliva pedagoogika põhimõtteid (TLÜ tudengitelt)

Uuringuga seotud artikleid Allikmaterjale

Vaatluspraktika (2007) (IVA) – NB! uues TLÜ kodulehe formaadis ei avanehttp://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3115&ArtID=1247&action=article

Videosalvestus annab kokkuvõtte rühmatööde esitlustest loodus- ja enesevaatluse põhjal (TLÜ kasvatusteaduse tudengid 2006/2007) koos õppejõu kommentaaride ja üldistustega kasvatusfilosoofilisest vaatepunktist.

Sarv, E-S. (2009). Vaatlus kui tunnetusviis. Tallinn: TLÜ. http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6137#euni_repository_10895Tekstiosa – vt TLÜ IVA kursus “Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia”. E-S Sarv

"Vaatlus kui tunnetus" keskendub praktilise vaatluskogemuse, eriti kunsti-põhise loodusvaatluse ja pedagoogilise vaatluse, reflekteerimisele, selle tõgendamisele tunnetuse ning metatunnetuse seisukohalt erinevates paradigmades ning kasutusvõimalustele enesearenduses ja pedagoogilises tegevuses. Materjal on üks moodul magistritaseme kursusest Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia kuid on kasutatav ka eneseharimiseks.

Tekstimaterjal

Sarv, Ene-Silvia. (2009) Vaatlus kui tunnetus (õpetaja aspektist). Tallinn: TLÜ.

1. Sissejuhatuseks2. Vaatlus-kogemus-refleksioon-tunnetus-teadmine-vaatlus

=>tunnetus-/õppimisring3. Filosoofilis-kontseptuaalne (tagasi)vaade vaatluse ja tunnetuse mõistele4. Teaduslik vaatlus. Vaatlus positivistlikus paradigmas5. Kunsti-põhine vaatlus (ja tunnetus)6. Vaatlus goetheanistlikus teadusparadigmas7. Süsteemilähenemine ja vaatlus8. Vaatluse kasutamisest õppeprotsessis ja enesearenduses.

Kasutatud allikad ja soovitavat lugemist

Ene-Silvia Sarv. (2009). Humanistlikud pedagoogilised süsteemid. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=5yvo#euni_repository_10890http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/pedsusteem/ped_exe/http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/pedsusteem/ped_exe/index.html

Materjali koostades on eesmärgiks seatud: Pakkuda ülevaadet humanismi ja humanistlike pedagoogiliste süsteemide olemusest ning

nende rollist tänapäeval. Anda teadmisi ja mõtlemisainet:pedagoogiliste süsteemide ja õppekavade analüüsimiseks-hindamiseks humanistlikest seisukohtadest lähtuvalt,oma kasvatus-õpetustegevuse teadvustamiseks ja rikastamiseks.

Videoloeng on 4-osaline:

I Humanistlik pedagoogika - ajalooline ja tänapäevane vaade humanismile ja humanistlikule kasvatusele, haridusele..

II Humanistlikke pedagoogilisi süsteeme ja koole.

III Näiteid humanistlikust pedagoogikast.

IV Tulevikud ja humanistlik pedagoogika, haridus.

Videoloengutele lisaks on õppematerjalis

ülesandeid järelemõtlemiseks, soovitusliku kirjanduse loetelu, kasutatud allikate loetelu.

Sarv, Ene-Silvia. (2010). Haridusest "Minu Eesti" põhjal. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/ME_Haridusest/

Õpiobjekt pakub võimalust saada süstematiseeritud ülevaade 2009. a. mõttetalgutel Minu Eesti käsitletud haridusalastest probleemidest, väljakäidud ideedest ja tegevustest. Sedalaadi ülevaade on aluseks mõistmaks meie riigi kodanikke, kodanike ühiskonda. Nii koolijuht, külavanem kui nt pedagoogiline nõustaja peaks sellist üldist teadmist omama. Kuna vastava materjali detailseks käsitlemiseks kursuste raames aega ei jagu, on õpiobjekt võimaluseks teemaga iseseisvalt tutvuda. Õpiobjekti aluseks on üliõpilaste poolt kasvatusteaduse ja kasvatusfilosoofia kursuse osana koostatud ülevaated ja nendepoolne analüüs.

Eesmärk: 

• pakkuda lugejale võimalust saada ülevaade haridusvaldkonnaga seotud probleemidest ja ettepanekutest Minu Eesti mõttekodades;

• toetada lugejat tema oma mõtte- ja tegevuskoja loomisel.

Vajalikud vahendid praktiliseks tööks: pakike märkmepaberit, ca 20 tk iga osaleja kohta (parem 3 erinevat värvi), kirjutusvahend, kirjutuspaber või/ja piisavalt vaba lauapinda.

Sarv, E-S. (2010). Õpetusteooriad. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Opetamisteooriad/

Psühholoogia jt ained tutvustavad enamasti õppimisteooriaid, õpetamise teooriaid käsitletakse ainedidaktikute poolt ning üliõpilaste ja tegevõpetajate, haridusjuhtide ja koolijuhtide teadmised ses osas on osutunud suhteliselt ebaühtlaseks. Enamasti on jäänud loomata süsteem õpetamisteooriatest ja nende filosoofilis-pedagoogilistest alustest. Käesolev õpiobjekt peaks seda puudujääki leevendama.

Sihtrühmaks on näiteks õpetajakoolituse üliõpilased (nii bakalaureuse kui magistriõppes), tegevpedagoogid, kel huvi oma teadmisi laiendada ka täienduskoolituses või iseseisvalt.

Õpiobjekt koosneb tekstidest, videoloengust, kordamisküsimustest, kasutatud allikate loetelust.

Sarv, E-S. (2010). Mõttetalgumeetod ja selle kasutamine haridusasutuse kui organisatsiooni arenduses. Tallinn: TLÜ. (e-kursus)

http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6j6l#euni_repository_10895

Haridusasutused määratlevad end õppivate organisatsioonidena. Paraku on organisatsiooni ja selle struktuuriüksuste arendamise meetodid üsna piiratud, eriti teadmusringluse ja teadmusloome vallas. Mõttetalgumeetodite omandamine võimaldab nii organisatsiooniarenduses, õppes kui uurimistegevuses saavutada teadmiste ühtlasemat ja motiveeritumat jaotamist, omaksvõtmist, eriti aga innovaatiliste ideede ja praktiliste lahenduste genereerimist. Kuna meetodi kohta käiv kirjandus ning asjatundlik juhendamine on raskesti kättesaadav, siis on käesoleval juhul tänuväärne võimalus kasutada ja jäädvustada traditsioonilise mõttetalgumeetodi alused ning kasutusvõimalused selle ala ühe sissetoojaga Eestise (1987-1990, TRÜ kõrgkoolilabor) Valdo Ruttasega ning Talgujate meeskonnaga.

Kursus kujutab enesest dünaamilist, ennastprojekteerivat protsessi, kus on oluline koht osaleja enese valikutel ja mida on rikastatud videolõikude, rühmatöö harjutuste ja rotaatoritööga. IVA-keskkonnas on esitatud ka tekstiline originaalmaterjal (Ruttas, Sarv jt) ning videomaterjale. Kursus on orgaaniline osa haridusasutuse kui teadmustloova õppiva organisatsiooni käsitlusest Kasvatusteaduse õppekava raames, samas kasutatav ka omaette moodulina teistes õppekavades ja täienduskoolituses. Sihtrühmaks on eelkõige kasvatusteaduse, haridusjuhtimise jm üliõpilased ning täienduskoolituses osalejad.

Kursuse eesmärgiks on: a) selgitada koostööpõhiste organisatsiooni arendamise meetodite üldist teoreetilist tausta ning sügavamalt mõttetalgumeetodi teooriat, ajalugu (eriti Eesti meetodi kasutamist) ja filosoofilisi ning psühholoogilisi aluseid, b) abistada üliõpilasi (ja tegevõpetajaid, haridusjuhte jt) teadmusringlust ja teadmusloomet taotlevate rühmategevuste meetodite omandamisel, praktilisel läbiviimisel ja reflekteerimisel, c) võimaldada päevaõppes mitteosalevatel üliõpilastel mõista vastava metoodika aluseid ning läbida vastav kursuseosa iseseisvalt (õppejõupoolse e-toega).

Kursus kajastub üliõpilase õpimapis ja selle käigus sooritatud töid ning (enese)refleksioonimaterjale hinnatakse enese-, kaaslas- ja välis-(õppejõupoolse)hindamise käigus. Kasutusel on rubriikhindamise metoodika.

Sarv, Ene-Silvia. (2010). Mõttetalgumeetod hariduses. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/index.html

Mõttetalgud kui koostöömeetod on aktualiseerunud nii organisatsioonide arenduses kui ühiskonnas. Eestis on see meetod olnud erinevatel viisidel kasutusel ka hariduses. Oleks oluline, et tulevased pedagoogid, haridusjuhid, aga ka tegevpedagoogid saaksid ülevaate nii meetodist, selle ajaloost Eestis kui kasutusvõimalustest õppetöös ja kooliarenduses. Antud materjal peaks sellise ülevaate saamist toetama.

Õpiobjekt sisaldab videoloengut koos slaidiesitlusega, tekste, ülesandeid õppijale, kasutatud ja soovituslike allikate loetelu ning kasulikke veebiviiteid.

Selle eesmärgiks on: a) selgitada koostööpõhiste õppemeetodite üldist teoreetilist tausta ning spetsiifilise mõttetalgumeetodi teooriat, b) abistada üliõpilasi jt sihtrühmi rühmategevuste praktilisel läbiviimisel, c) võimaldada päevaõppes mitteosalevatel üliõpilastel jt läbida vastav kursuseosa iseseisvalt.

Sarv, E-S. (2011). Kasvatusteaduse põhimõisteid. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)

http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/RKA6004/Kasvatusteaduse_pohimoisteid/index.html

Materjal on mõeldud a) kasvatusteaduse ja kasvatusfilosoofia kursuste abimaterjaliks (nt RKA6004, KAK6009 jt TLÜs), b) asjahuvilistele iseseisvaks tutvumiseks kasvatusteaduse ja –filosoofia mõnede mõistetega ning c) nende mõistete kasutamise erinevate viiside järeleproovimiseks. Lisandudes loetavale kirjandusele (sh ingliskeelsele) peaks käesolev materjal aitama mõista loetut, süstematiseerida ja reflekteerida kogunevaid teadmisi.

Materjal sisaldab erinevate allikate põhjal komponeeritud seletava sõnaraamatu laadis tekste, kus enamusele märksõnadele on antud ka levinuim ingliskeelne vaste. Loomulikult on iga mõiste tähendusteväli tunduvalt avaram tekstis toodust ning enamasti erineb koolkonniti. Esitatud märksõnade hulk on suhteliselt piiratud. Märksõnade valiku üheks kriteeriumiks oli nendega seoses esilekerkinud probleemid loengutel ja üliõpilaste koostatud tekstides, teiseks - kasutamise sagedus ja märksõna olulisus kasvatusvaldkonnaga seotud tekstides ning kolmandaks – soov üles ehitada mõned ülesandekobarad üliõpilaste jt asjasthuvitatute iseseisvaks või rühmatööks.

Teretulnud on materjali kasutamine ja täiendamine iga kasutaja poolt, samuti täpsustused, lisamärksõnad jmt. Ülesanded on mõeldud selleks, et harjutada mõistete kasutamist ning lühemate mõistetele tuginevate tekstide koostamist. Ülesannete täitmisele peaks järgnema (pärast mõnepäevast pausi) enese- ja, võimalusel, kaaslasanalüüs. Analüüsi toetavad küsimused on toodud ülesannete osa sissejuhatuses.

Sarv, E-S. (2011). Kasvatusfilosoofilised paradigmad ja kasvatusteadusliku uuringu metodoloogia. (Õpiobjekt)http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt Kasvatusfilosoofilised_paradigmad/

Materjal koosneb kasvatusteadusliku uuringu metodoloogiast (autor E-S Sarv), kus on käsitletud vaateid kasvatusele ning kasvatusvaldkonna uurimisele ja nende vaadete seostele. See on soovitav sissejuhatus nende jaoks, kel kasvatusfilosoofiline ja uurimisalane ettevalmistus puudub.Materjal sisaldab kaheosalist videoloengut Kasvatusfilosoofilisi vaateid I ja II.Materjalis on viidatud ka Katrin Niglase videoloengule, mis käsitleb uurimismetodoloogiaid ja segameetodeid ning võimaldab mõista uuringu metoodilise küljega seotud probleeme. Tekstid, skeemid ja ülesanded peaksid süsteemse läbitöötamise korral võimaldama visandada valitud uurimisteema kohase uuringu. Mitme ülesande täitmine eeldab lisakirjanduse kasutamist. See lähenemine on taotluslik markeerimaks kooli- või akadeemilises situatsioonis toimuvat.Täitmiseks pakutud ülesannetest on soovitav koostada õpimapp. Sellest peaks kasu olema nii argiuuringutes kui bakalaureuse või magistritöö juurde asumisel.Õpiobjekti orienteeruv maht on 1 EAP ehk 26 tundi õppija iseseisvat tööd.

Sarv, E-S. (2011). Haridussüsteemi ülesehituse alused. (Õpiobjekt). http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Haridussysteemi_ylesehituse_alused/

Materjal annab ülevaate põhilistest kasvatuskäsitustest sotsiaalpedagoogika eripära arvestades. See võimaldab üliõpilastel oma õpinguid ratsionaliseerida, kuna vastav spetsiifiline kirjandus eesti keeles puudub.Õpematerjal sisaldab kahte lühikest videoloengut, ülesandeid ja kasutatud ning soovitatavate allikate loetelu.

Sarv, E-S. (2011). Põhilised kasvatuskäsitused. Tallinn: TLÜ. (Õpiobjekt)http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/RKP6007/Pohilised_kasvatuskasitused/

Õpiobjekt annab ülevaate põhilistest kasvatusvaadetest, mis aastatuhandevahetusel siinmail enam tuntud ja levinud on.Õpiobjekt sisaldab videoloengut, digitaliseeritud materjale, ülesandeid ja kordamisküsimusi, mida üliõpilased saavad kasutada oma õppeprotsessi optimeerimiseks ja oma kogemuse reflekteerimiseks.Teoreetiline osa: 1) avab tekstina põhiliste kasvatusvaadete eripära, süvendades videoloengus esitatut ja 2) esitab kasvatusvaadete kaardistuse, mis analüütilise ja süsteemimõtlemise nautijatele võiks olla suunaandjaks edasisteks rännakuteks kasvatusmõtlemises.Ülesannete aluseks olev tekstimaterjal pärineb Tallinna Ülikooli pedagoogika ja õpetajakoolituse valdkonna üliõpilastelt. See peaks omatekstides (ül 1) siduma kasvatusvaadete teoreetilise välja kasvatustegelikkusega, nagu seda kogevad või mõistavad oma uuringute kaudu õpetajad-õpilased-lapsed ise. Teine ülesannete tasand on komplitseeritum ja pakub võimalust oma kasvatusvaateliste seisukohtade ja teadmiste süstematiseerimiseks kaardistuste kujul (ül 2). Kaardistused on käsitletavad ka kordamisküsimustena, sest eeldavad materjali (videoloengu, tekstide, lisakirjanduse) läbitöötatust ja mõistmist ning korrastamist uuel tasandil.Kõik ülesanded on mõeldud nii enesearenduseks kui osana pedagoogilistest õpingutest. Viimasel juhul on soovitav ülesannete ja omatekstide hindamine õpimapi kui terviku kontekstis.

Sarv, E-S. (2012). Koolikultuur. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Koolikultuur/

Õpiobjekt koosneb: videoloengust koos esitlusslaididega, tekstimaterjalist, kordamisküsimustest-iseseisvatest ülesannetest, soovitusliku kirjanduse ja kasutatud allikate loetelust.Õpiobjekti sisu koosneb kultuuri ja koolikultuuri mõiste käsitusest ning koolikultuuri kaasaegsete käsitluste ning tüpoloogiate esitusest.Materjal on mõeldud isesisvaks tööks. Orienteeruv õppimiseks kuluv aeg on 5 kuni 10 akadeemilist tundi.

Sarv, E-S. (2012) "Kasvatustegelikkuse, kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse “kolmikväli”" http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Kolmikvali/index.html

Kasvatustegelikkuse, kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse “kolmikväli” on sissejuhatav materjal kasvatusteadusse ja kasvatusfilosoofiasse või pedagoogikasse. Õpiobjekt koosneb loengust, süvendavatest ülesannetest ja lisamaterjalidest lugemissoovitustena.  Loenguga on taotletud anda üldine pilt kolmest suurest, omavahel seotud valdkonnast, mida lisamaterjalid ja ülesanded peaksid süvendama ning detailiseerima. Põhimõistena kasutatud “väli” on eesti keeles üldmõistetav,  terminina aga lähtub Bourdieu vaatest haridusele-kasvatusele.Ainekursuse osana on materjali maht 0,15 EAP, st minimaalselt 4-5 tundi iseseisvat tööd.

Sarv, E-S (2012). Didaktika kasvatusfilosoofilise ja kasvatusteadusliku kategooriana. http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/Didaktika/

Õpiobjekt esitab didaktika mõiste kasvatusfilosoofilise ja teoreetilise käsitluse ajaloolises ja tänapäevases vaates ning seostab filosoofilis-teoreetilise käsitluse koolitegelikkusega.

Õpiobjekti õppeprotsessi osaks on, ideaalis, ka koolipraktika (vaatlus- või õpetamispraktika) jooksul tehtud vaatluse analüüs ja mõtestamine.

Õpiobjekt kasutatav segaõppes – auditoorse praktilise töö ja e-õppe kombinatsioonina. Õpiobjekti ülesehitus võimaldab ka täielikku e-õpet, olgu siis iseseisvalt eneseharimiseks või mõne õppeaine koosseisus.