e-mail: [email protected] / website:...

6
c my k c my k c m y k c m y k Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091 RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/- Inform to Transform I m p h a l , Leisemni (Tuesday), LHATUN ( April) 17, 2018 • Vol. V • Issue 1408 Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul. Minister Biswajit in Motbung leh Saparmeina lei vetlhahna nei SDFK in Kuki nam min bou chepidi; April 18 a KNO le UPF in meeting akounauva mipi lhalou dia sei Imphal, April 16(ET): Nam natong a kisei KNO in ama lungdei suhbulhit nading in Kuki min amangchai tin Socialist Democratic Front of Kukiland (SDFK) in ngohna aneijin ahi. Hiche thuto kimat-in, SDFK information & Publicity , S. Kuki in japi hetdin thuphon aneijin ahi. Gam-le-go chule chamlhatna huh na'n pule paten gin-umtah British te chu 1917-1919 sung in ana kisatpin ahi. Hiche Pule- pate kiphaldoh na ija gel- louvin, Kuki min hi KNO in alungdei khat suh bulhit nading in amangcha tan ahi. Nampi natoh paomepi in, mi phabep khat lung-gel suhbulhit nading mai- maijin Kuki min hi amang chavaijin ahi, tin thuphon chun aseijin ahi. Miching- Mithem hon pulepate galsat chu Anglo-Kuki War tin aseijun, chule hiche hi vannoi pumpin ahet ahi. Mi tampin ahinkho mantam tah chu Kuki nampi ding gelnan ana tohdoh uvin, Anglo-Kuki War kum 100 lhinna jong akimang tan ahi. Kuki min sunem le nam chamlhat ding lungtup nuse in, KNO in Kuki mipite ajohdoh in ahi. Nampi ding sang'a ama mimal phatchomna ding gelkhoh hohi ipu-ipateu lha in jong angaidam joulou diu ahi, ati. Pu le-pate hon Kuki nampi khonung ding gelna jeh'a Zalen na gal 1917- 1919 phat sunga ana sat utoh lhon'a, natoh bangkhai banjom ding in, Kuki state ngehna ah Kum 1960 in Kuki National Assembly (KNA) in India Prime Minister masa pen Pu. Pt. Jawaharlal Nehru kom'ah Memorandum ana pelut uvin ahi. Kukiland (Homeland) ngehnan (L) Nehlun Kipgen, President KNF in Prime Minister kom'a memorandum anapekit in ahi. Hiche jengseh hilouvin, Kuki State (Zalen-gam) ngehna in, KNO in Prime Minister PV Narasimha Rao kom'a 2nd October (Page 3 a banjom ding) Vangsetna toh numei hon ‘anti-rape law’ thumna’a toumun kiphinna leh kijotna nei Imphal, April 16(ET): Hunam ‘a kigimbol ‘a vangsetna toh ho, Sexual Assault JAC chom chom chule Youth Forum for Protection of Human Rights (YFPHR) in Monday nikhon Pishumthong Ningom Leirak, Community Hall ‘a toumun kiphinna anei uvin, Manipur State Anti Rape Law thumna anei uvin ahi. Wahengbam Premila Devi, JAC member, Sexual Assault in thuso miho akimupi na’a chun, numei chung’a khansetna thilsoh douna’a mipi in kiphinna anei chan leh sorkar in kiphinna acham’a athip lhah ding anga tho in ahi, tin aseiyin chule gamsung ‘a numei kisuhgimna thilsoh tamtah um ahitan, tuchan ‘a sorkar in themmona neiho chung’a action kilom tah’a alah lou ahi, ati. Sorkar in sihnei langneina umlouva pan alah’a, numei leh chapang chung’a khanse ho gangtah ‘a gotna apeh ding’a Premila in aseiyin hitobang thilsoh toh kisai case jouse athu gangtah ‘a sei ding’a thumna aneiyin ahi. Themmona neiho tuchan ‘a lhakhat, lha gup ahilouleh ahat tah’a kum khat tobang bou gotna kipe ahi’in, hiche hi lunglhai aumpoi, sorkar in dan asem ahi’in, vangsetna toh ho chung’a thudih’a thutanna aum theina ding’a dan thah semding ahi, tin aseibe in ahi. Hetthei khat chu Friday nikho’a kon Delhi Commission for Women (DCW) chairperson, Swati Maliwal in numei suse ho thina chan gotna peh ding thumna’a an-ngol kiphinna apat ahitai. Kangla Western (Page 3 a banjom ding) Hero Indian Super Cup 1st Semi- Final a East Bengal in FC Goa 1-0 a ajo tohlhon a Final lut-ta Pasal phabeb in numei chapang khat asuhset jou'a lamlen pang'a dalhau Senapati District mun'a Cabinet meeting masapen um; Manipur Fire Service a toh-mun ong ho suhdim dia Cabinet in phatsahna pe Imphal, April 16 (ET): State Government in 'Go to Hills' tia alhangsap to kisaijin, tunichun Senapati District Headquarter mun'a Chief Minister lamkaina Cabinet meeting ana um-in ahi. Hiche hi Senapati District a Cabinet meeting kibolna amasapen ahin, Hill District ho'a akibolna alivei chan-na ahi. Achesa phat'a chun, Churachandpur, Chandel chule Tamenglong mun'a cabinet meeting ana kibol khatan ahi. Cabinet meeting a pangdia kalsong Chief Minister le a Cabinet Minister hochu Senapati mipten lultah in analem uvin ahi. Simlai chapang tampi le numeiho pan-nan mipi tamtah in lampi jet-le veija kigol in N. Biren Singh le Cabinet Minister hochu ana lem uvin ahi. Chule jana le ngailut vetsahnan amaho chu nam-pon le tengcha jong anapeh ban uva, DRDA Office Complex chan chu mipiten analhonpin ahi. Mipi tamtah in lemna aneijeh'a akipana kipathu aseina achun, Chief Minister N. Biren Singh in, government thah aumto lhon in, 'One Manipur and One India' lung-gel jong suhdet be ahi, ati. Chule Cabinet meeting a chun kilolna phabep jong ana nei uvin ahi. Information and Public Relations Minister chule Government Spokesperson, Th. Biswajit Singh in, Government school simlai ho High School Leaving Certificate le Higher Secondary Leaving Certificate themvetna a pachan-na sangtah neiho ding'a sum' kithopina pehdin cabinet in akiphatsah in ahi, ati. Government school simlai koitabang first, second chule third position mu aumkhah le Dk. Lakh 5, Dk. Lakh 4 chule Dk. Lakh 3 cheh pehding chukitle 4th apat 25th rank sung a pachang ho Dk. Lakh 1 cheh kipeding ahi, ati. File process aganthei nading a angaija tohding thaneina jong Special (Page 3 a banjom ding) Guwahati, Apr 16 (ET): Assam hopsung Nagaon mun'a rape case thu lha khat lhing nailou in tunin melhet lou miphabeb in numei khat asuhset jou uvin khopi sung lampang a kida lha khat anakimudoh kit in ahi tin thulhut chun aseiye. Hiche khopi sung Gorchuk kimvel Lachitgarh HS School kom'a numei chapang nu chu jingkah lam in kho helouva anaum den chu mipi vahle hon anamudoh utoh lhon in Guwahati Midcal College mun'a admitted anakibol in ahin adamdoh jou ding le jou lou ding vang seithei in aum pon ahi. Hiche numei chapang muhon asei dungjui in chapang nu hi miphabeb in asuhset jouva lampang'a adalhah'u hiding in aginmo nao anaphongdoh uvin ahi. Hiche chung thu'a officers ho kholchil na anei jing lai ahitoh lhon in koi ahi hiche kisuh chan in aseichen thei naipouvin chule tun amachung'a treatment achelhah jing lai ahinachung chon'a kholchil na akipan tan ahi tin aseiye. Hetthei khat chu lha khat masang jep chun pasal 4 in numei chapang khat a insung uva anasuhset jou uva atahsa chung'a kerosene anasun uva ahing chang in anahal lih uvin ahi. Hiche thilse bol lah'a lamkai'a pang mat ahi nachung chon'a akum lhinglou pasal chapang 3 jong anamandoh uvin amaho cheng chu tun songkul atang tauvin ahi. ATSUM, DESAM le AIMS in kijotna nei ding MOBC Imphal, April 16(ET): Directorate of Minorities, OBCs & scheduled castes in tunin achesa 9th April ni a nitinthusoh ho a kiso dungjui a SN 2 a na tong ding lah ding dan qualification kipeh na a government office ho a kum 2 office cum computer operator scholarship toh kisai a na tong sa ahi lou le natoh neisa mi hiding tia kiso chu aki kahlha tan ahi tin department in thuso ahin nei uvin ahi. ERM in Moreh a Jehovah Jireh Children's Home kithopina neiyu Vice President Imphal, April 16(ET): Ahung lhung ding April nisim 18 le Vice President of India M. Venkaiah Naidu in Imphal khopi vilna ahung nei ding ahi. Official source akon thulhut kimu dungjui in Vice President in Imphal khopi vilna ahung nei nading ajeh hi State Level Workshop on "Biodirversity and Sustainable Agriculture for Doubling of Farmer's Income" City Convetion Centre, Palace Compound mun'a hondoh na ahung nei ding jeh ahi tin anaseiye. Free coaching B.Lalboi Gangte CCpur. April 16(ET): TIN FC Pan Centre & CSC Office, Tidim Road, Central lamka mun'a JNV entrance free coaching class April nisim 16 akipat April nisim 20 sung chan chelha ding chu tunin anakipan tan ahi. TIN FC Pan Centre & CSC Office in CCpur district sung'a themjil simlai ho khosah naleh kithopi na'a JNV Tuinom a class VI kilah nading toh kisai'a ahung lhung ding April nisim 21 nikho leh entrance test exam bol ding simlai ho gelkhoh najal'a manbei'a office mun'a Free coaching class kineipeh ahi tin thulhut chun aseiye. Hiche toh kilhon chun hiche Free coaching class ahin simlai 50 in pan anala in ahi. Gas News Page 5 Imphal-Moreh Lampi semhoi nading'a Centre in Dk. Crore 1,600 sanction abol tai: CM Imphal, April 16(ET): Asian Highway No. 1 tia jong kihe, Imphal-Moreh lampi semhoi nading in Centre in Dk. Crore 1,600 sanction aboltan ahi. Hiche thuhi Chief Minister N. Biren Singh in Road to London, 2018 kiti khat Classic Grande a lhahdohna kin-gon khat'a asei ahi. Hiche lampi hi Manipur Border town Moreh le India sung munchom-chom ho kijotmatna lampi umsun ahi. Lampi semphatna natoh hi chuh-go kipat masang a kipanding ahi tin Biren Singh in aseiben ahi. India le Myanmar gamteni kah'a sumkol- veina 1995 apat akipatdoh to lhon'a hiche lampi poimodan kibe ahi. Hiche thuto kisaija mopoho seidan in go hajuh jehle ling kiho jeh'a lampi anase ahi, ati. Hiche 'Road to London' car rally hi Adventures Overland gon-na noija, gam 18 hopa a London chan cheding ahi. Hiche rally a hin car 16 le mi 29 in pan alan, nikho 49 sung'a 16,000 km ajotdiu ahi. "To Explore those part of the world" thupia kibol car rally hin, Myanmar, Thailand, China, Laos, Russia, G e r m a n y , Belgium,France chule Poland gamho ajotpa ding ahi, akiti. Imphal, April 16(ET): Manipur sunga simlai kiloikhom thum All Tribal Students' Union Manipur(ATSUM), Democratic Students' Alliance of Manipur(DESAM) le Apunba Ireipak Maheiroi Singlup(AIMS) in state Chief secretary gam sung mi IAS senior pen kipelou a junior jo IAS officer khat Chief secretary kipeh na chunga deilou na vetsah na in kijotna jing nikho le anei ding u ahi. Hiche kijotna hi Adimjati Complex, Chingmeirong munna kipan ding THAU ground mun chan a kijot ding ahi tin kiloikhomna thum lamkai ho soi kai na lekha thot chun asei in ahi. Imphal, April 16(ET): Manipur sung'a Royal Enfield tol kiloikhomna chom chom lah'a khat Eimi Riders Manipur (ERM) in janhi (April 15) chun Moreh Ward No. 9, M. Chahnou Village aum Jehovah Jireh Children's Home vilna leh Home aum chapang ho kithopina leh tilkhouna anei uvin ahi. Jehovah Jireh Children's Home kithopinan anchang bag 1 leh akeh apeuvin, avekol ding nu-le-pa umtalou chapang hoding in RM member hon amaho khut tah'a ahon'u ankong jong asokhompiuvin ahi. Minphah theichu, ERM in ningkum Anglo-Kuki War Centenary kimanna'a jong chun pan nasatah analauvin, Manipur gamsung munchom chom ah 'Tour' anacheuvin ahi. ERM member hon Jehovah Jireh Children's Home a um chapang ho khosahna leh khotona aneina chunga Home avesui Paoboi Vaiphei in kipathuseina leh Pathen henga taopehna aneiyin ahi ERM Chandel District Coordinator Letjalun Mate in houlimna aneiyin, home a um chapang ho tilkhouna jong aneiyin ahi. Imphal, April 16 (ET): Works Minister Thongam Biswajit Singh in Kangpokpi district noiya um Motbung leh Saparmeina mun’a ‘lei’ (bailey bridge) kisa teni avil in ahi. Bailey Bridge hi Motbung ‘a Gun vadung jui, Pukhao-Kanglatongbi kikah’a kisa ahi’in, 2015 kum’a twilen in ana lhoh mang ahi. Lei hi khosung mihon kijot to na’a anei ahi jeh’a agam mihon akom’a keng ‘a che nathei lei akido-u ahi. Minister pa in lei se’a hi phat sottah nahsah louva um ahitai, tin aseiyin chule kho aphat’a ahileh lei thah sah ding thu hi tukum work program ‘a kipan sah ding chule aganna thei pen’a natoh kipan ding ahi, ati. Mao-Imphal National Highway, Koubru Laikha mun’a na kitong thu’a boina umho suhthengna jong Minister pa in aneiyin, natohna hi Centre sorkar noiya Ordinary Repaiting in abol ahi, ati. Motbung ‘a kiloikhomna chom chom in Minister pa kipah tah in analamto uvin, kin abolpeh uvin, Minister Biswajit injong sorkar in gamsung lamlen semphat leh semhoi ding agelkhoh ahi, ati. Saparmeina-Saikul lei hi Imphal vadung ‘a kisa ahi’in, Minister pa in vetlhahna anei jouva akilhonpi PWD engineer hon gangtah ‘a lei asemphat diuvin thuhilna aneiyin ahi. Saitu MLA Ngamthang Haokip chule ama ama department official leh kho haosa hojong inspection visit ‘a apang uvin ahi. KRF cadre 1 kiman Imphal, April 16(ET): Imphal West CDO team khat in tujingkah, 3:45am chun Kuki Revolutionary Front (KRF) cadre khat Kanglatongbi Bazaar a anaman doh uvin ahi. Akimanpa hi Mangboi Guite @ Jen (39yrs) S/O Paokap Guite, C. Lamjang, Kangpokpi khomi ahi, akiti. Amapa hi S.S. Defence Secy. Sonpu Tuboi jal'a 2011 achu KRF analut ahin, Koubru Mol'a um Jougam Camp a basic training anachai ahi. Tuletua hi S.S. Defence Secy. Tuboi command na noija S.S. Town Commander (Corporal) atuh ahi. .32 Pistol le achang 4 chule mobile handset khatjong mat-tha ahi, akiti. Simlai hon toumun kiphinna nei Bishnupur, April 16 (ET): Bishnupur District hopsung'a um Rural Academy of Law Oinam College simlai hon tunin college gate mai'a toumun kipinna anabol uvin ahi. Hiche kiphinna hi simlai hon class panglouvin certificate bouseh adei uve tia jilkung hon ngohna anei'u deilou vetsahna a abol'u ahi. Chule jilkung ho simlai ho chung'a hitobang'a ngohna eineikhum u hi pomthei ahipoi tin kiphinna a pang simlai khat chun thuso miho heng'a anasei in ahi. Chule jilkung hon simlai ho chung'a ngoh anei'u anung lahdoh lou'u le class leh exam ho boycott kibolding ahi tinjong gihna ananei uvin ahi. Eden Garden munna IPL match kichep na khat a Kolkata Knight Riders' in Delhi Daredevil run 71 in a anajou

Upload: others

Post on 24-Mar-2020

19 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Bi-lingual daily in Thadou-Kuki & English

E-mail: [email protected] / Website: www.eimitimes.in / WhatsApp: 8787620091

RNI No. MANBIL/2012/49972 Rs. 5/- Lha khat : Rs 150/-Inform to Transform

I m p h a l , Leisemni (Tuesday), LHATUN ( April) 17, 2 0 1 8 • V o l . V • I s s u e 1 408

Eimi Times Adv. Sub-Centers: • First Choice Computer, Tuibuong Bazar, Ccpur • TVS Tollen, Ccpur • AG Computer, Kangpokpi • Full Moon Computer, Sapormeina • Ngailut Computer, Saikul.

Minister Biswajit in Motbung lehSaparmeina lei vetlhahna nei

SDFK in Kuki nam min bou chepidi; April 18 a KNO le UPF inmeeting akounauva mipi lhalou dia sei

Imphal, April 16(ET):Nam natong a kisei KNO inama lungdei suhbulhitnading in Kuki minamangchai tin SocialistDemocratic Front ofKukiland (SDFK) inngohna aneijin ahi. Hichethuto kimat-in, SDFKinformation & Publicity , S.Kuki in japi hetdin thuphonaneijin ahi.

Gam-le-go chulechamlhatna huh na'n pulepaten gin-umtah British techu 1917-1919 sung in anakisatpin ahi. Hiche Pule-pate kiphaldoh na ija gel-louvin, Kuki min hi KNO inalungdei khat suh bulhitnading in amangcha tanahi. Nampi natoh paomepiin, mi phabep khat lung-gelsuhbulhit nading mai-

maijin Kuki min hi amangchavaijin ahi, tin thuphonchun aseijin ahi. Miching-Mithem hon pulepate galsatchu Anglo-Kuki War tinaseijun, chule hiche hivannoi pumpin ahet ahi. Mitampin ahinkho mantamtah chu Kuki nampi dinggelnan ana tohdoh uvin,

Anglo-Kuki War kum 100lhinna jong akimang tan ahi.

Kuki min sunem le namchamlhat ding lungtup nusein, KNO in Kuki mipiteajohdoh in ahi. Nampi dingsang'a ama mimalphatchomna ding gelkhohhohi ipu-ipateu lha in jongangaidam joulou diu ahi, ati.

Pu le-pate hon Kukinampi khonung ding gelnajeh'a Zalen na gal 1917-1919 phat sunga ana satutoh lhon'a, natohbangkhai banjom ding in,Kuki state ngehna ah Kum1960 in Kuki NationalAssembly (KNA) in IndiaPrime Minister masa penPu. Pt. Jawaharlal Nehrukom'ah Memorandum anapelut uvin ahi.

Kukiland (Homeland)ngehnan (L) NehlunKipgen, President KNF inPrime Minister kom'amemorandum anapekit inahi. Hiche jengseh hilouvin,Kuki State (Zalen-gam)ngehna in, KNO in PrimeMinister PV NarasimhaRao kom'a 2nd October(Page 3 a banjom ding)

Vangsetna toh numei hon ‘anti-rape law’ thumna’a toumunkiphinna leh kijotna nei

Imphal, April 16(ET):Hunam ‘a kigimbol ‘avangsetna toh ho, SexualAssault JAC chom chomchule Youth Forum forProtection of HumanRights (YFPHR) inMonday nikhonPishumthong NingomLeirak, Community Hall ‘a

toumun kiphinna anei uvin,Manipur State Anti RapeLaw thumna anei uvin ahi.

Wahengbam PremilaDevi, JAC member, SexualAssault in thuso mihoakimupi na’a chun, numeichung’a khansetna thilsohdouna’a mipi in kiphinnaanei chan leh sorkar in

kiphinna acham’a athiplhah ding anga tho in ahi, tinaseiyin chule gamsung ‘anumei kisuhgimna thilsohtamtah um ahitan, tuchan‘a sorkar in themmonaneiho chung’a action kilomtah’a alah lou ahi, ati.

Sorkar in sihneilangneina umlouva pan

alah’a, numei leh chapangchung’a khanse hogangtah ‘a gotna apehding’a Premila in aseiyinhitobang thilsoh toh kisaicase jouse athu gangtah ‘asei ding’a thumna aneiyinahi. Themmona neihotuchan ‘a lhakhat, lha gupahilouleh ahat tah’a kumkhat tobang bou gotna kipeahi’in, hiche hi lunglhaiaumpoi, sorkar in danasem ahi’in, vangsetna tohho chung’a thudih’athutanna aum theina ding’adan thah semding ahi, tinaseibe in ahi.

Hetthei khat chu Fridaynikho’a kon DelhiCommission for Women(DCW) chairperson, SwatiMaliwal in numei suse hothina chan gotna peh dingthumna’a an-ngol kiphinnaapat ahitai. Kangla Western(Page 3 a banjom ding)

Hero Indian Super Cup 1st Semi-Final a East Bengal in FC Goa 1-0 aajo tohlhon a Final lut-ta

Pasal phabeb in numei chapang khat asuhset jou'alamlen pang'a dalhau

Senapati District mun'a Cabinet meetingmasapen um; Manipur Fire Service a toh-munong ho suhdim dia Cabinet in phatsahna pe

Imphal, April 16 (ET):State Government in 'Go toHills' tia alhangsap tokisaijin, tunichun SenapatiDistrict Headquarter mun'aChief Minister lamkainaCabinet meeting ana um-inahi.

Hiche hi SenapatiDistrict a Cabinet meetingkibolna amasapen ahin, HillDistrict ho'a akibolna aliveichan-na ahi. Achesa phat'achun, Churachandpur,Chandel chule Tamenglongmun'a cabinet meeting anakibol khatan ahi.

Cabinet meeting apangdia kalsong ChiefMinister le a CabinetMinister hochu Senapatimipten lultah in analem uvinahi.

Simlai chapang tampi lenumeiho pan-nan mipitamtah in lampi jet-le veija

kigol in N. Biren Singh leCabinet Minister hochuana lem uvin ahi. Chule janale ngailut vetsahnan amahochu nam-pon le tengchajong anapeh ban uva,DRDA Office Complexchan chu mipitenanalhonpin ahi.

Mipi tamtah in lemnaaneijeh'a akipana kipathu

aseina achun, ChiefMinister N. Biren Singh in,government thah aumtolhon in, 'One Manipur andOne India' lung-gel jongsuhdet be ahi, ati.

Chule Cabinet meeting achun kilolna phabep jongana nei uvin ahi.Information and PublicRelations Minister chule

G o v e r n m e n tSpokesperson, Th.Biswajit Singh in,Government school simlaiho High School LeavingCertificate le HigherSecondary LeavingCertificate themvetna apachan-na sangtah neihoding'a sum' kithopinapehdin cabinet inakiphatsah in ahi, ati.

Government schoolsimlai koitabang first,second chule third positionmu aumkhah le Dk. Lakh5, Dk. Lakh 4 chule Dk.Lakh 3 cheh pehdingchukitle 4th apat 25th ranksung a pachang ho Dk.Lakh 1 cheh kipeding ahi,ati.

File process agantheinading a angaija tohdingthaneina jong Special (Page3 a banjom ding)

Guwahati, Apr 16 (ET): Assam hopsung Nagaonmun'a rape case thu lha khat lhing nailou in tunin melhetlou miphabeb in numei khat asuhset jou uvin khopi sunglampang a kida lha khat anakimudoh kit in ahi tin thulhutchun aseiye. Hiche khopi sung Gorchuk kimvelLachitgarh HS School kom'a numei chapang nu chujingkah lam in kho helouva anaum den chu mipi vahlehon anamudoh utoh lhon in Guwahati Midcal Collegemun'a admitted anakibol in ahin adamdoh jou ding le joulou ding vang seithei in aum pon ahi.

Hiche numei chapang muhon asei dungjui in chapangnu hi miphabeb in asuhset jouva lampang'a adalhah'u

hiding in aginmo nao anaphongdoh uvin ahi. Hichechung thu'a officers ho kholchil na anei jing lai ahitohlhon in koi ahi hiche kisuh chan in aseichen thei naipouvinchule tun amachung'a treatment achelhah jing laiahinachung chon'a kholchil na akipan tan ahi tin aseiye.

Hetthei khat chu lha khat masang jep chun pasal 4 innumei chapang khat a insung uva anasuhset jou uvaatahsa chung'a kerosene anasun uva ahing chang inanahal lih uvin ahi. Hiche thilse bol lah'a lamkai'a pangmat ahi nachung chon'a akum lhinglou pasal chapang3 jong anamandoh uvin amaho cheng chu tun songkulatang tauvin ahi.

ATSUM, DESAM le AIMS in kijotna nei ding

MOBCImphal, April 16(ET):

Directorate of Minorities,OBCs & scheduled castesin tunin achesa 9th April nia nitinthusoh ho a kisodungjui a SN 2 a na tongding lah ding danqualification kipeh na agovernment office ho akum 2 office cumcomputer operatorscholarship toh kisai a natong sa ahi lou le natohneisa mi hiding tia kiso chuaki kahlha tan ahi tindepartment in thuso ahinnei uvin ahi.

ERM in Moreh a Jehovah Jireh Children'sHome kithopina neiyu

Vice PresidentImphal, April 16(ET):

Ahung lhung ding Aprilnisim 18 le Vice Presidentof India M. Venkaiah Naiduin Imphal khopi vilnaahung nei ding ahi. Officialsource akon thulhut kimudungjui in Vice President inImphal khopi vilna ahungnei nading ajeh hi StateLevel Workshop on"Biodirversity andSustainable Agriculture forDoubling of Farmer'sIncome" City ConvetionCentre, Palace Compoundmun'a hondoh na ahungnei ding jeh ahi tin anaseiye.

Free coachingB.Lalboi GangteCCpur. April 16(ET):

TIN FC Pan Centre & CSCOffice, Tidim Road,Central lamka mun'a JNVentrance free coachingclass April nisim 16 akipatApril nisim 20 sung chanchelha ding chu tuninanakipan tan ahi. TIN FCPan Centre & CSC Officein CCpur district sung'athemjil simlai ho khosahnaleh kithopi na'a JNVTuinom a class VI kilahnading toh kisai'a ahunglhung ding April nisim 21nikho leh entrance testexam bol ding simlai hogelkhoh najal'a manbei'aoffice mun'a Freecoaching class kineipeh ahitin thulhut chun aseiye.

Hiche toh kilhon chunhiche Free coaching classahin simlai 50 in pan analain ahi.

Gas News Page 5

Imphal-Moreh Lampi semhoinading'a Centre in Dk. Crore 1,600

sanction abol tai: CM

Imphal, April 16(ET):Asian Highway No. 1 tiajong kihe, Imphal-Morehlampi semhoi nading inCentre in Dk. Crore 1,600sanction aboltan ahi.Hiche thuhi ChiefMinister N. Biren Singh inRoad to London, 2018 kitikhat Classic Grande a

lhahdohna kin-gon khat'aasei ahi. Hiche lampi hiManipur Border townMoreh le India sungmunchom-chom hokijotmatna lampi umsunahi. Lampi semphatnanatoh hi chuh-go kipatmasang a kipanding ahi tinBiren Singh in aseiben

ahi. India le Myanmargamteni kah'a sumkol-veina 1995 apat akipatdohto lhon'a hiche lampipoimodan kibe ahi. Hichethuto kisaija mopoho seidanin go hajuh jehle ling kihojeh'a lampi anase ahi, ati.

Hiche 'Road to London'car rally hi AdventuresOverland gon-na noija,gam 18 hopa a Londonchan cheding ahi. Hicherally a hin car 16 le mi 29in pan alan, nikho 49sung'a 16,000 km ajotdiuahi. "To Explore thosepart of the world" thupiakibol car rally hin,Myanmar, Thailand,China, Laos, Russia,G e r m a n y ,Belgium,France chulePoland gamho ajotpa dingahi, akiti.

Imphal, April 16(ET): Manipursunga simlai kiloikhom thum All TribalStudents' Union Manipur(ATSUM),Democratic Students' Alliance ofManipur(DESAM) le Apunba IreipakMaheiroi Singlup(AIMS) in state Chiefsecretary gam sung mi IAS senior penkipelou a junior jo IAS officer khat Chief

secretary kipeh na chunga deilou navetsah na in kijotna jing nikho le anei dingu ahi.

Hiche kijotna hi Adimjati Complex,Chingmeirong munna kipan ding THAUground mun chan a kijot ding ahi tinkiloikhomna thum lamkai ho soi kai nalekha thot chun asei in ahi.

Imphal, April 16(ET):Manipur sung'a RoyalEnfield tol kiloikhomnachom chom lah'a khat EimiRiders Manipur (ERM) injanhi (April 15) chunMoreh Ward No. 9, M.Chahnou Village aumJehovah Jireh Children'sHome vilna leh Home aumchapang ho kithopina lehtilkhouna anei uvin ahi.

Jehovah Jireh Children'sHome kithopinan anchangbag 1 leh akeh apeuvin,avekol ding nu-le-paumtalou chapang hoding inRM member hon amahokhut tah'a ahon'u ankongjong asokhompiuvin ahi.

Minphah theichu, ERMin ningkum Anglo-KukiWar Centenary kimanna'ajong chun pan nasatahanalauvin, Manipurgamsung munchom chomah 'Tour' anacheuvin ahi.

ERM member honJehovah Jireh Children'sHome a um chapang ho

khosahna leh khotonaaneina chunga Home avesuiPaoboi Vaiphei inkipathuseina leh Pathenhenga taopehna aneiyin ahiERM Chandel DistrictCoordinator Letjalun Matein houlimna aneiyin, homea um chapang ho tilkhounajong aneiyin ahi.

Imphal, April 16 (ET):Works Minister ThongamBiswajit Singh inKangpokpi district noiyaum Motbung lehSaparmeina mun’a ‘lei’(bailey bridge) kisa teni avilin ahi. Bailey Bridge hiMotbung ‘a Gun vadungjui, Pukhao-Kanglatongbikikah’a kisa ahi’in, 2015kum’a twilen in ana lhoh

mang ahi.Lei hi khosung mihon

kijot to na’a anei ahi jeh’aagam mihon akom’a keng‘a che nathei lei akido-uahi. Minister pa in lei se’ahi phat sottah nahsah louvaum ahitai, tin aseiyin chulekho aphat’a ahileh lei thahsah ding thu hi tukum workprogram ‘a kipan sah dingchule aganna thei pen’a

natoh kipan ding ahi, ati.Mao-Imphal NationalHighway, Koubru Laikhamun’a na kitong thu’aboina umho suhthengnajong Minister pa in aneiyin,natohna hi Centre sorkarnoiya Ordinary Repaiting inabol ahi, ati.

Motbung ‘a kiloikhomnachom chom in Minister pakipah tah in analamto uvin,kin abolpeh uvin, MinisterBiswajit injong sorkar ingamsung lamlen semphatleh semhoi ding agelkhohahi, ati. Saparmeina-Saikullei hi Imphal vadung ‘a kisaahi’in, Minister pa invetlhahna anei jouvaakilhonpi PWD engineerhon gangtah ‘a lei asemphatdiuvin thuhilna aneiyin ahi.Saitu MLA NgamthangHaokip chule ama amadepartment official leh khohaosa hojong inspectionvisit ‘a apang uvin ahi.

KRF cadre 1kiman

Imphal, April 16(ET):Imphal West CDO teamkhat in tujingkah, 3:45amchun Kuki RevolutionaryFront (KRF) cadre khatKanglatongbi Bazaar aanaman doh uvin ahi.Akimanpa hi MangboiGuite @ Jen (39yrs) S/OPaokap Guite, C. Lamjang,Kangpokpi khomi ahi, akiti.Amapa hi S.S. DefenceSecy. Sonpu Tuboi jal'a2011 achu KRF analut ahin,Koubru Mol'a um JougamCamp a basic traininganachai ahi. Tuletua hi S.S.Defence Secy. Tuboicommand na noija S.S.Town Commander(Corporal) atuh ahi. .32Pistol le achang 4 chulemobile handset khatjongmat-tha ahi, akiti.

Simlai hon toumun kiphinna neiBishnupur, April 16 (ET): Bishnupur

District hopsung'a um Rural Academy ofLaw Oinam College simlai hon tunincollege gate mai'a toumun kipinna anaboluvin ahi.

Hiche kiphinna hi simlai hon classpanglouvin certificate bouseh adei uve tiajilkung hon ngohna anei'u deilou

vetsahna a abol'u ahi. Chule jilkung hosimlai ho chung'a hitobang'a ngohnaeineikhum u hi pomthei ahipoi tin kiphinnaa pang simlai khat chun thuso miho heng'aanasei in ahi. Chule jilkung hon simlai hochung'a ngoh anei'u anung lahdoh lou'ule class leh exam ho boycott kibolding ahitinjong gihna ananei uvin ahi.

Eden Garden munna IPL match kichepna khat a Kolkata Knight Riders' inDelhi Daredevil run 71 in a anajou

Eimi Times 2Leisemni (Tuesday) | Lhatun (April) 17, 2018

Tuesday, Lhatun (April) 17Eimi Times

EDITORIAL

Blankfire

Quote of The Day

Scripture of the Day

Article, Ngaidan, lekhathot ho liem ahijing’e. Ahin ahung kipe jousesotei ding tina aumpoi. Kitomona theiya kigel ho kisolou ding ahi.

Article le Ngaidan kiso ho Editorial Board lunggel ahi deh poi.-Ed. Board

Today i n h i s t o r y

E T J o k e s See & Smile

Mary Kom hunghatdoh pankit

(Olympic Gold Medalatupna beidehlou)

Tuchung Australia gam’a Gold Coast mun’achelha Commonwealth Games a Mary Kom in numeiboxing 45-48 Kg a champion (gold medal) ahinlah chunamadileh India dia kinepna ahinpeh kit ahi. Hichekinepna chu 2020 World Olympic a Medal ahinmutheidem ti ahi. Cha le nao neijou ban’a kum le lhalang’a jong kumtam jepjep (kum 35) ahitah nung’akitetna’a athanopten leh akihabolten nahlai hi pachatumtah khat ahi. Vannoi level a kitetna khatna jaojingtheina hi moh thanop jehleh kichep thu maimai hilou,nasatah a kihambolna leh ulsa long’a kichuhna lehneh le chah hoa kitimna sangtah ahijeh in koithagum’a natoh sang’a hahjo di ahi. Tu deh-deh-a MPkhat jong ahitah jeh hin boxing kichep jomdatahenlang kicholkdo in aji acha toh nomtah in umgotajongleh koiman aoimoloudi ahi. Analholhinna anaumsa leh India dia minphatna anapohlutsa ho jeh akipaman’a MP jong Nominate kibol ahin abanakichepbena dia tilkhouna lamlamg hahi behsehlouahi. Ahin boxing kichep hi kum 40 val gei hoitah akichep thei ahijeh in Mary Kom jong MP akihisah hikitilkhouna cheh a alah a aji achato jong nom’aumkhom manbeh louva Training/Practice bolna Campa hinkho amanjing ahi. Hicheto lhon’a athah beh-ahung hatdoh pankit ahi. Chomkhat chu Internationallevel kitetna hoa ahung hatmo jingta, 2016 RioOlympic dia jong ahung lhinjou (qualify) tahlou jehchun akijumsobe sang’in kitouthim taleh ti himitampi ngaidan anahi-e. Hiche hi Mary Kom inthangtomna’a aneiya kihabol cheh hitam ningkum’inAsian Boxing Championship ah Gold Medal ahinlajoupankit nin ahi.

Alangkhatna Commonwealth Games hiInternational Level ahivang’a British ten aboltheilaitah uva vai anapohnau gam ho lotna (tamjohna)ahibouvin gam khangtou tamjaolouna kitetnaahibouve. Vannoiya Sports lam’a anasadehset gamUSA, Russia, China leh imalam jousea gamkhangtou tamjo jaolouna ahi. Hiche jeh a India injongGold medal 26 langpi amujou ahi. Chuleh MaryKom’in Gold Medal alahna hi 45-48 Kg Category ahinWorld Champion ngavei (5 times) analahna sung chuahi. Hiche jeh a akisuhpi ho baithet thetna ajo ahi.Alangkhatna World Olympic hoa hi tugeiya numeiboxing anempen’a 51 Kg Category ahin amadiaadung avaiya lenjo, sangjo ngen to kitohji ahijeh ahahsa ahi. Hijeh a chu Mary Kom in Olympic Goldmedal ahiti thitup hi pachat aumlheh vang’aahunglhung ding Olympic hoa ama gih jat (48/49 Kg)Category a kitetna aumkitlouleh kinep umdehlouahi. 51 Kg anempen ahijingleh ija ihet, ‘qualify’tahbah hung hahsa thei nalai ahi. India boxingFederation honla World Olympic Association hokom’a 48 Kg jaosahna dia aphut (asei) tuntun diujongtahsan umlou ahi. Ijem tia Olympic a 48 Kg aahinkijaosah levang Mary Kom hin akitetpidi homitsing’a jong abankhetlhuh gamthei ahijeh inOlympic Gold medal kinepna hi beidehlou ahi.

Atatah hitam, bolthu thuhitam, thinglhang langkhohsahna lehthinglhangmi ngailutnaneitahdan’a thinglhanggam’a dunglen vailenkithojeng hi kinep jongaum ngap jenge. Itih chanhung kijoma itihtahlehamasapa sangin ichomchanahipoi ahung kitipandemtibou kikhoto aum’e.

17th April, 1970 - U.S.A. Apollo 13 returns to EarthOn April 11, the third manned lunar landing mission was launched from Cape

Canaveral, Florida, carrying astronauts James A. Lovell, John L. Swigert,and Fred W. Haise. The mission was headed for a landing on the Fra Maurohighlands of the moon. However, two days into the mission, disaster struck200,000 miles from Earth when oxygen tank No. 2 blew up in the spacecraft.Swigert reported to mission control on Earth, "Houston, we've had a problemhere," and it was discovered that the normal supply of oxygen, electricity,light, and water had been disrupted. The landing mission was aborted, andthe astronauts and controllers on Earth scrambled to come up with emergencyprocedures. The crippled spacecraft continued to the moon, circled it, andbegan a long, cold journey back to Earth.

The astronauts and mission control were faced with enormous logisticalproblems in stabilizing the spacecraft and its air supply, as well as providingenough energy to the damaged fuel cells to allow successful reentry into Earth'satmosphere. Navigation was another problem, and Apollo 13's course wasrepeatedly corrected with dramatic and untested maneuvers. On April 17,tragedy turned to triumph as the Apollo 13 astronauts touched down safelyin the Pacific Ocean.

Christian ten Pathen hi ipi dinga ihou uham? / ipi jeh a Pathen hou ding ham?By: Joy Khongsai, Khongsai Veng, Imphal

Keiman thina phaichamlim jotpa jong leng, Thilsekaging tapoi;ajeh chunangman neilhonpin,Natenggol le namoljolchun neihong jinginneilhamon nai.

Psalm 23: 4

If I had five coconuts and I gave you three, how many would I have left?

I don't know. Why not ?

In our school we do all our arithmetic in apples and oranges.

If I had seven oranges in one hand and eight oranges in the other, whatwould I have ?

Big hands ! Jackie stood quietly as her fatherexamined her report card.

"What is this 45 in math?" asked her father.

"I think that's the size of the class," she said quickly!

Never give up. Today is hard,tomorrow will be worse, but the day

after tomorrow will be sunshine.- Jack Ma

Achunga thudoh "Christian ten Pathen hi ipi dingaihou uham?" tihi Christian adeh a Kuki te hiikidongleu donbutna pevah theilou tampi iumdiutahsan aume. Chuleh donbutna "Van gam lutna dingor Sochatna ding" ahilouleh "Meidil lutna loudinga"Pathen kahou ahi tihi Mi Jakhat (100) lah amisomko (90) vallang hin iseiteidiu tahsan aume.Henge thuhtah a gel louho ding chun achunga kiseidonbutna teni hi adihtah ahilou leh alhingset in kilangjongleh giltah a gel ho dinga chu hiche donbutnateni hi lhingbehseh lou ahi. Hichu ahileh Pathenihetnau hi bulhinglou, lhepna neocha ichunguvaachuh teng idinjou loudiu ahitai.

Pathen hi ipi jeh pentah a ihoudiu ham?Ahileh achunga hung kiseidon butna hochu

alhinglou ahi tahleh "Ipi jeh pentah a Pathen ihoudiuham?" tihi ilungsunguva hung kilang thudoh lenpentah chu hiding ahitai. Christian khat ihinauva Pathenihou nadiu ajeh anaveu hite.

Pathen chu Bible a kimu dungjuiyin Vannoi leisetleh asunga thil um jouse sempa, imatih chan a jongkikhel ngailou ahi tin iheuve. Pathenin vannoi leisetleh asunga umho aban bana ahinsem chun akamsoh'thucheng' mangcha a 'umhen' atileh umjeng ahi.Ahinlah Mihemte ahinsem chun 'akhuttah in leimanalan, amalim le mel in asemin chujouvin hinnahuahaikhum leh mihem chu mihing hungsoh bep ahi'.Hiche a ihetdiu chu: i) Mihem tehi Pathen sem ahi.ii) Thilsem dangho sangin Mihemte hi Pathen dinginipoimo jepun chuleh ichungnung jouve ti mudohthei ahi.

Ahileh Mihemte dinga ipupau ahilou leh mihemteaneipa (owner) chu ihinsempau Pathen chu hilouding ham? Pathen chu mihemte neipa ahiloulehapupau ahi tahleh Mihem ten ipupau chu ihoudiumong hilou ham? Vetsahnan: Bong ivulteng ulehinop uleh loulho nan imangun, inop uleh anoitwiikilhoh un idon un, inop u jongleh ithat un asa ineuve.Ajehchu Bong chu eiho a ahin anei ihijehuva chuining inop a imanthei u ahi. Chutobang ma achuMihemte neipa chu Pathen ahijeh a chu eihon

apanjeh in ajo nan Satan patepna anajouvin ahinkhokipattil a haosat laitah a anei le agou ajatni in Pathenin ape kit tan ahi. Chuleh Job thusim a kimudoh kit chu"miphalou chungseh a thohgimna lhung ahipon, miphaho chunga jong thohgimna lhungthei ahi, hinlah hichuPathenin amadinga kitah mong hinam tia mi apatepnaahi" tihi ahi.

Athupipena ihetdiu chu Pathen hi thilpha eipehdiuahi louleh thilse akon eiventup nadiuva hou dingahipoi. Vangamlutna ding ahilou leh meidil a lutlounadinga jong hou ding ahipoi. Eisempau ahijehlehichonset uva kona eihung lhatdoh jeh uva ihoudiu johahi tihi hiche thugol hung kisun simjouse dinga kipanathupha hiding ahi.

Thuchaina:Hiche thugol hung kisun hohi Job hinkho thusim;

Ahaosat lai a ahinkho man dan, Satan patep a aumlaiahinkho man chuleh lhep patep na athoh lhumkeiyaPathen dia akitahna chu atah mong ahinai ti a kihetjoununga haosatna le phattheina hinkho ahin mankitthusimho Job lekhabu a kimu dungjuiya kive a hungkijih ahin seikhel seival aum le Pathen min in kingaidamu hitin, apha juithei isimdohule Pathenin phattheieibohpeh tauhen. Kaki pah e!

ZO identity boipi din i fit nai pouve- Ngamlien Touthang

Identity thu a iboinau epicentre hi tuaikihoulimnau pao kibang tho ho kah a tribe le paomin thua ikilungto theilou uhi ahi. Hiche core issuesolve bolding ipellele nalam uva Kuki ihinau kisantuhchah ngam talouva Zo pou Manasseh pouiboipi uva ihiti nohphah chehcheh u ahitai.

Ikibolbol uva tua Zo identity lang ilhun kigot uahitahto lhon in Zo thu themkhat gahve khom ute.

I sopi houvin Zo identity atiukhu Kuki toh lengkhat hilouva, eihon CHIKIM (Chin+Kuki+Mizo)itijiu toh lengkhat joh a asei u ahi.

Pu Vumson Suantak in Zo History kiti lekhabuasutna a kon chule ZRO president pu in ahoulimnakhat athuseina a kon mudoh thei chu ahileh amahon

Zo identity thu asei ukhu tua Chin Kuki Mizo tiakihe nam mite jouse hop a asei uva ihung kondohnaugrand progenitorpa (ancestor) min ahi atiu ahi.(This is unlike what some of us understand it astaken from the words Zogam or Chun le Zo, etc).Hicheva Zo as a grand/common progenitor danaasei uhi Mizo hon Zo nahtlak atiuva, ZoRO aboipiutojong athu hung kijui kit ahi.

Hiche hin avetsah chu Zo chilhah ihitah ujongleh(though we still need more research on this) Zoidentity hi alet a len tina ahi jeh in ipom tah jonglehManipur le akimvelho a Kuki tia ikihetnau identitytongkha louva pom dingdol ahi.

Zo mina movement bolding angai jongleh lentaha bol dingdol ahibouve. Chule hiche movement a

chu eiholah a well settled hisa le advanced jepho tichuMizoho, Falamho, Laiho, Kachinho, Karenho, etcjaona a Independent country khat semna dinga bolding chi ahi.

Hiti ahijeh chun Zo descendants tamtah lah aalhasam pen le survival politics a boiden nalai Kukigroup in hiche identity lentah thu a initiative ilah uangaikhoh hihlaiye.

Ihinau toh kitoh a iboipi masat pendiu chu adangahipoi, i tribe le i pao min u kiseitoh masat utin abanleh Kuki mina State or TC thu kiboipi phot ute.

Nikho khat leh sopi Chin, Mizo, Falam, Kachin,Karen, etc hon Zo movement savevu a ahin boipi tenguleh mi notthap a inaumlou nadiuvin Kuki movementjoh hi achuhna khat umsah masat ding kihambol tadiute.

ipupau kin iboldiu mong ahi.PakaiJesu Cross aathiaeilhatdoh u:Pathenin mihemte isemjengseh u hilouvin athupeh

ipalkeh uva Mihem chilhahte jouse chonse athidinga ium laitahuvin Pathenin achapa JesuChrista ahin sol lha in eiho chonset lhatdoh nadinCross chunga ahungthi tai. Hiche ahinPathen leh mihemte kiguijopna Eden hon'aMihem teni seingai loujeh a anatansa chuPakai Jesu thisan jalin aki thah jopmat kitin Israel te jengseh a ding hitalouvin Namjouse Pathen ahungsoh tan ahi.

Jesu Christa chu itahsan uva Christian ihiuahi tahleh Semtilbu a kisun dungjuiyaPathenin mihemte eisem jehuva ama kiniboluva ama ihou mong diuchu ahi tai.Aninan Mihemte chonset a ilhahjou uvinjong eingailut valjeh uvin achapachangkhatseh chu Leiset mihem mel'inahungpeng kit in eiho chonset lhatdoh nadincross chunga ahungthi tai. Hichu ahi tahlehPathen koma hi Mihemten bat lentah ineiu ahitan phattin in ama deilam bol utinvahchoi jing jong leuhen eingailutnau leh eihodiaaphatna ho to tekah hoi hinai lou ahi.

Bible a Pathen a dinga kitah pen leh thohhatpena kiseichu Job ahi. Job lekhabu Bung 1 chang 6-8 sung chu ivetleh Job chunga Pathen alunglhaidanle Job apachatna ho mudohthei ahi. Satan in Pathenhenga Job ahehset a apatep chun Job nei le goujouse amangin, a it tah a chate jouse athin chulehamatahsa geiyin jong anaphah soh in ahi. Hiche keuhilouvin ajinu jengin jong Pathen agaosap a amajongkithidoh jeng ding geiyin anaseiyin hinlah Job inadonbut in "Na-ngol thubuh nasei ham! Patheninthilpha eipeh laisea ikipa a, thilse eipeh teng ikiphinding ham?" ati (Job 2:10). Hichun avetsah chu JobPathen adinga kitahtah a apan chu thilpha muna dingleh phattheiboh channa ding hilouva asempa ahijeha akin bol ding dol ahijeh a ahou ahiti kichehtah inakilange. Job in thohgentheina ijat athoh vangaPathen dia akitahna lhaso louva thohhat puma

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhatun (April) 17, 2018 3Eimi TimesPage 1 banjom... Senapati District mun'a...Secretary/Additional Secretary/Joint Secretary ho pehding in Cabinet

in akiphatsah'e jong atiben ahi.Departmental Enquiries to kimat case ho man-gang tah'a suhchet ahijing

thei nading a Commissioner khat umsah ding, hichena ding'a het-themnanei atohmun'a kon kichol IAS/IPS officer khat pansah din jong aseijin ahi.Cabinet in Jawaharlal Nehru Institute of Medical Sciences (JNIMS) award athah honbe ding, chule toh-mun ong hojong suhdim ding in kiphat-sahna aneijin ahi.

State cabinet in gamsung'a Investigative Units for Crime AgainstWomen (IUCAW) ni jong semdoh din phatsahna aneijin ahi, tin Govern-ment Spokesperson pachun aseijin ahi.

Manipur Fire Service a toh-mun ong hojong suhdim din Cabinet inphatsahna aneitan ahi. Phatmasa a recruitment ana kibolchu, SpecialInvestigation Team (SIT) in adihlou phabep amudoh to kilhon'a stategovernment in cancel anabol ahi tin, Th. Biswajit in aseijin ahi.

Ukhrul District, Shangshak Police Station noija Lambui Police Outpostsahdoh nading'a government in gamleiset achoh ding in jong cabinet inphatsahna anei in ahi.

Public Prosecution suh-hat nading to kisaijin, Directorate of Prosecu-tion, Manipur a toh-mun ong phabep jong direct recruitment bolding inphatsah ahitin, Minister Biswajit in aseijin ahi.

Manipur Tribal Development Corporation semdoh nading a ngaichagamleiset jong, Imphal West District in ahop Village No. 91 (A)Lamphelpat'a um, CS Dag No. 11001(New) hi pehdoh ding in phatsah ahi.

Manipur Conservation of Paddy Land and Wetland Act, 2014, Section-2(n) a kisei dungjuija Petrol pump le LPG godown hojong public purposethil in ahop ding in cabinet in aphatsah tan ahi.

Self Employment Generation Programme (SEGP) a manchah ding'a stategovernment in Dk. Crore 116.45 Manipur State Co-operative Bank (MSCB)in abat jong, Reserve Bank of India(RBI) in bank license akahpeh nalou ding'a,'Grant' a kheldoh pehding in cabinet in phatsahna aneitan ahi.Hijongle, Dk.Crore 60 velhi MSCB in recover abolthei ahi. Ajehchu hichea guarantoratamjo hi Government employee ahiuve.

Unaided private school ho'a seat 25 percent ho genthei-chaga holealhasam ho chate ding'a reservation umsah nading'a angacha jouse toh-doh ding in Cabinet in phatsahna aneijin, hiche jengseh hilouvin, Education(s)department a transfer policy chesah'a, chule 'Out of School' chapang hodingSpecial Scheme khat bolding injong phatsah ahi.

Hiche scheme thah noija hi, class IX apat XII kah'a school kai banjomtalouho abon'a school kaisah ding tohgon ahi.

SDFK in Kuki nam...1995 in memorandum anapekit in ahi. Aban in December 12, 1996 in Kuki

Inpi Manipur (KIM) in Kuki State thumding/delding in kilolna ana neijin ahi.Kuki Nampi Kikhona Haipi kho'a kibolna a jong Kuki State delding/

thumding tin kiphatsahna akineijin, hicheho jouse hi tua nampi natong'akiseihon asumil gamtauve tin jong S.Kuki min'a thuphon chun aseijin ahi.

Kuki min sei poh ngam lou'a nanop niu leh Zo/Zoson/Manasseh natiuhi "Neh lou ding Vongga kiloh tobang" Politics na kalson pi'u hi kingah dohuvin lang, Kuki nam hiding mitam tah aki um in, Kuki min'a gaal sat dingkhang thah tamtah aki um e tihi sumil hih uvin. Khangthah lhoh (Brain)hoitah nei tamtah hon ima abol theilou u ahi'n, het pih a pha ahitai tin S.Kukimin'a thuphon chun aseiben ahi.

KNO leh UPF in Manipur gam keh thei louding ti'a SoO sign nakaiuleh hoilai a chu Manipur gam leiset achu State/Zalen'na chu koi in napehdiu ham? O. Ibobi Singh, Manipur Ex-Chief Minister in jalhang ah Kukite'n Nisa (Sun) lhumlang a kipat hungsoh doh jong leh State amu lou diuahi ati chu tuni chen'a naki geldoh lou lai u ham? Thum lou leh-ngeh lou'aGift ding'a kikoi KNO leh UPF in Territorial Council (TC) nathum uhi, nanampi te najou lhep u vetsah na ahi'n, KNO leh UPF in Separate Stateti'a nalhang sap u chu koi sakhao a nakoi lut pih u hitam? tin, S.Kuki in dohnajong aneijin ahi.

Kum 13 sung SoO aumtan, Kuki nampi sum-le-pai anegepset in, tuhinKuki te nao chaga bang in akoidoh in ahi. KNO in kuki ajohdoh jeh'a Kukikiti min'a gamtum ngeh ngamlouva kiumdoh lo ahin, hiche hi SDFK in hahsaakisalheh'e tin thuphon chun aseiben ahi. Kuki kijohdoh na sum lhaseh inakilah uvin, Special Contractor kisoh gam'u ahitan, Kuki pap KNO inakipohding ahi. Chule pule-paten ahin chepiu Kuki movement hi aboipon,KNO le UPF ho hetgilna vat jeh'a Kuki movement hi boilo ahitai tin th-uphon chu KNO le UPF demna aneijin ahi. Hiche she hilouvin Kuki min'akiloikhomna hi KNO in kilol vahnan aneije tin thuphon chun KNO them-mo achan in ahi.

Socialist Democratic Front of Kukiland (SDFK) in thisan vat khataumlaisea Kukiland ding'a pule-pate sulnung kijui jingding, Kukite kivai-pohna, Innpi kithulhuhna dungjuiya, KUki State/Kukiland hi tantih neilou-va kidelding ahi, tin SDFK thuphon chun aseiben ahi.

Nampi dam naleh chamlhat nading'a, Kuki mipite injong Innpi thusahhi tosot cheh ding, thale jung sekhom ding ahi.

SDFK hi Innpi het pih naleh phal na kalsong hi hih jong leh, Innpi innam khankho ding natoh anei ho jouse nung suh tup ding leh Innpi in mopohna apeh KSDC kithopi leh vetup jing ding'a kigo sa leh kiman sa a kiumjing ahin, Kuki chate chamlhat nading, Kukiland ading'a kium jing ding ahi.

Achainan, UPF le KNO in agon, Date 18th April 2018 nia YPA hall,Lamka a umding meeting'a nam mite koima pangloudia hetsah ahin, thukiseinahsahmo'a pan gala aumle them-mona jouse ama cheh-in akipohding ahi,tin SDFK thuphon chun aseijin ahi.

Vangsetna toh numei...Gate mun'a jong hitobang kiphinna aumin, Merina Konsam, Secretary,

Women Wing, YFPHR in state sorkar in scheme chom chom achepi vang'anumei leh chapang lungmonna ding ape joupoi, ati.

2018 kum kipat 'a kon rape case 15 kijihlut ahitai. "Gamsung numei hohigamdang numei hotoh kibang lou ham? Beti Bachao, Beti Padao' schemehi numei leh chapang suhset nading ham chule chapang numei ho akisu-hset ding hi sorkar in anga ham", tin Merina in thudoh aneiyin ahi. Pishum-thong Ningom Leirak, Community Hall 'a kon kijotna anei uvin, CM Office'a kikhop ding agot-u ahi'in, ahivang'a, Moirangkhom 'a police hon alamtinuva hunam 'a anungsol-u ahi.

Kachai a 33/11 kV power sub-station kisavahding ahitai: Minister Biswajit

CRPF in Senapati district 'a latrine asah CM inhondohna nei

NEIGRIHMS in Kayakalp Award sang, AIIMSsanga lolhing jo

Molnom ECA MED in Gospel Misnistry forDisabilities, India vilna leh kithopina peu

Nagaland mi ten numei chunga khangset nachunga kiphin na nei

Northeast mite thilong pohna manbeihitading

RBSK programe toh kisai'a SHS official inkholchil nanei

NSCN-R in AR hon official ho inmun akholloudiuva gihna thuso nei

Dimapur, April 16: Nagalandmipin Sunday nin India pumpi a munchom chom a kiphinna ana um bangin numei chunga khan set na chun-ga kiphinna ana nei uvin ahi.

Hiche kiphinna chu Jammu andKashmir gam a kum 8 a upa numeichapang khat ki suh na, UttarPradesh UNNAO case le GujaratSurat munna kum 11 a chapang khatkisuh set na chunga ana nei u ahi.Dimapur munna hitabang thilsohdeilou na vetsah na le vangset na toh

ho lunghempina in Supermarketmunna candle dt na ana nei uvinahi.Nagaland University's School ofAgriculture Sciences ane RuralDevelopment munna simlai 200 valin candle de in kijot na ana nei uvinahi. Hiche kiphinna le demna nei hokiloikhom lamkai ho akon thuso kimudungjui in hitabang thilsoh hi deilouumlou tah ahi toh lhon a pei lhah nading le avel a aso kit nalou dinga mipiin pan lah khom angai e tin ana seiuvin ahi.

Imphal, April 16: Chief Minis-ter N. Biren Singh in Sunday nikhon109 Bn, CRPF, Karong, Senapatiin Civic Action Program noiya la-trine asah hondohna leh mipi peh-dohna aneiyin ahi.

CM Biren in 109 Bn, CRPF honlamlen'a vah-le, driver chule NH-2juiya um ho phatchomna ding munasah jeh in apachatna thu aseiyin,mipi in thenna agelkhoh'a chule la-trine pam'a koima pam amoh chelouna ding'a temna aneiyin ahi. Ma-nipur chule India gamsung athennading'a CRPF in pan alahbe ding'atemna aneiyin chule Vikram Sehgal,IGP, CRPF pachatna thu aseiyinahi.

Vinod Kumar, Commandantlamkaina'a 109 Bn, CRPF in mipikhohsahna'a na atohdoh lentahkhat ahi'in, India sorkar in pam chethang aumlou nading'a pan alahjingvang'a NH-2 juiya kholjin hon toi-let leh bathroom umlou jeh'a hah-satna ato jing ahi, ati. Hiche hi Vi-nod Kumar in agelkhoh'a Vikram

Sahgal, IGP, Manipur & NagalandSector, CRPF lamkaina'a KarongSenapati leh Mao Gate mun'aSwachh Bharat Abhiyan toh kitoh'atoilet leh bathroom sah nading'athulhuhna anei ahi.

Kin-gon cabinet minister ho, stategovernment official ho, Vikram Sah-gal, IGP, Vinod Kumar, Comman-dant chule Karong leh Senapati 'asenior official leh lamkai phabep jongapang uvin ahi. Alangkhat'a, VikramSahgal, IGP, CRPF in 109 Bn inMao Gate mun'a toilet asah hon-dohna aneiyin, mipi khut'a pehdohnaaneiyin ahi. CRPF in gamsung miding'a pan alah jing ding ahi, tinaseiyin chule kithopina CRPF in jochan'a apehding ahi, tin kitepnaaneiyin ahi. Mao town leh Songsongkho lamkai hon CRPF chung'akipathu asei uvin, kin-gon 'a VinodKumar, Commandant, CRPF offi-cial, Assam Rifles, Sardar PatelHigh School, Mao 'a simlai lehjilkung chule Mao area 'a um lam-kai hojong apang uvin ahi.

Dimapur/Guwahati, April16: National Socialist Council ofNagaland- Reformation in 32 leh41 Assam Rifles hon avel 'a offi-cial ho inmun kholna anei loudiu-vin gihna aneiyun chule kitimnakinei hi lhahsamna in gel hih uvin,tin aseibe uvin ahi.

Assam Rifles hon NSCN-R of-ficial 2- Dy Kilonser Pichu Lothaleh Lt Col Kuhuto Sumi inmun hiApril 14 ni'a kholna aneiyu ahi'in,Sumi inmun hi achesa March 29chule 2017 kum'a nivei kholnaaneisa-u ahitan chule Pichu hiCeasefire ID card nei ahivang'aama inmun 'a kon pistol khat jong

amat-u ahi. Chule Lotha bodyguard,Robin Lotha jong AR hon apuimangahi, tin thulhut in aseiyin ahi.

Dy Kilonser Pichu Lotha inmunhi April 14, jingkah nidan 3.30 don'a AR hon Major Praveenlamkaina'a akhol uva, pistol khatamat-u ahi'in, NSCN-R in hiche hiNSCN-R leh India sorkar in soikaina anei Cease Fire GroundRules (CFGR) kipalkehna ahi, tiaaseiyu ahi. Kholna hohi atamjokhovang masang'a kibol ahi, tinNSCN-R in aseiyin, AR ho chalohdan thudoh aneiyun chule chamnasuboi ahiuve, tin demna jong aneiuvin ahi.

Guwahati/New Delhi, April16: Tunin Indigo Airlines le AirVistara akon thuso kimu dungjuiin airline teni in Delhi munnaNortheast mi thina toh ho a longmanbei a poh ding in thuso ahinnei uvin ahi.

Indigo le Vistara teni official hoakon thuso kimu chun asei na aNortheast mi ho akon temna akimu jing toh lhon a hiche na toh na

hi hung kipan kigo ahi tin ana seiuvin ahi. IGP Robin Hibu, North-east cell in charge in asei na ahiche thu hi north east miten nge-hna ahin nei jing utoh lhon a air-lines teni ang a temna ana kineihitoh lhon a airline teni in jong anopnao thuphon ahin nei u ahi ati.

Indigo le Vistara airline teni inapoh kei hilou a coffin jong atoe dinguvin thuphon ahin nei uvin ahi.

Imphal, April 16(ET): Ukhruldistrict noiya um Kachai kho'a 33/11kV power sub-station April lhakichai ahilouleh May lha kipat lehkisa panding ahi, tin Power Min-ister Thongam Biswajit Singh inKachai kho'a Sunday nikhonaseiyin ahi.

Tohmun neilou atam hi gamsungin boina ato lenpen khat ahi'in,ahin, thepna nei hon asum munathei lampi akihol thei ahi'in, hichejeh'a thepna neilou ho kichuhnapeh hi boina suhlhap na lampi len-tah khat hiding ahi, ati. State La-bour and Employment Depart-ment noiya 'skill developmenttraining' tamtah um ahi, tin aseibein ahi.

Thinglhang gamlha tah tah hovil'a, adeh'a genthei ho ngaichathetthem nading'a sorkar in ahah-satna angaipeh ding hi akin ahi'in,thinglhang gam kivil hi min kiholnaahipoi, ati. Tu'a sorkar tup thupi penhi gamsung'a khantouna thakhattah'a alhun ding hi ahi, tin aseiyinchule Sagolmang Area Naga Stu-dents' Association in 'weavingcentre' sah ding thumna'a memo-randum apeh donbutna aneiyin,ngehna hi thupi tah ahi, ati.

Vengsung lamkai hon ponkhong

'a pon khonna kichoh joulou ho koiahi avettup diuvin temna aneiyin,district administration in ponkhui hoverify abol ding chule ponkhon nakipe ding ahi, tin aseiyin chuleWeaving Centre sah ding'a kitep-na jong aneiyin ahi. Kisan Sampa-da thu aseiyin, chule Sanakeithel-Hoomi lamlen kikah km 72.5 lhinghi PMGSY noiya kisem pan ahitan,Somdal 'a km 13 lhing lamlen jongkisem pan ahi, ati.

Khantou nading'a kidem to hithupi ahi'in, ahivanga asetna ding'abol louding ahi, tin aseiyin chuleApril 14 'a kon May 5 nikho chanAmbedkar Jayanti pen nikho tohkitoh'a chamna chule themjilna thudopsang nading'a kibol GramSwaraj Abhiyan thu aseiyin,PMAY-G, Ujjwala, Ujala, MN-REGS, Saubhagya, Jan DhanAccount chule adang dang aph-atchomna thu aseiyin ahi.

Sagolmang Area Naga Students'Association 59th General Confer-ence cum Sports Meet 2018 kin-gon 'a apanna'a Minister pa in houl-imna anei ahi. Kin 'a pang ding'aachena'a Hoomi Village Authori-ty hon Hoomi kho, Ukhrul mun'aMinister pa kipapina kin ananeipeh-u ahi.

Shillong, April 16: North EastIndira Gandhi Regional Institute ofHealth and Medical Science (NEI-GRIHMS), Shillong in Health andFamily Welfare Ministry, India gov-ernment 'a konin Kayakalp award,2017-18 asang in ahi.

Group B Hospital and Institutionlah'a top position mu'a NEIGRI-HMS in crore khat leh lakh 50 lhingsum 'a kipaman kipe ahi. NEIGRI-HMS Shillong hin AIIMS Bhu-baneshwar, NIMHANS Bangalorechule AIMMS Rishikesh ho akhel

soh ahi'in, hiche institute hohi 2nd,3rd leh 4th position cheh 'a um ahi.

Director, NEIGRIHMS Prof (Dr)DM Thappa in hospital staff leh of-ficer ho panlahna ahetpehna thuaseiyin chule Medical Superinten-dent leh doctor team chule Kayakalpaward muna thei chan'a institutehinpuiya pan la ho chung'a kipathuaseiyin ahi. "Natoh ga kipe ahi", ati.Kayakalp award hi thenna standardsangtah 'a jui ho kipe ahi'in, 2015kum'a launch kibol ahitan, launchakibol chung'a Central GovernmentInstitutions leh District Hospital 10anahop ahi.

Tukum 'a scheme hi kikehlen 'aCentral Government institution 16 ahoptha ahi'in, hiche lah'a AIIMS leh Prima-ry Health Centre (PHC) leh Commu-nity Health Centres (CHCs) jouseahop ahi. 16th Central Governmentinstitution in external assessment team8 asem'a tier ni 'a vettohna aneiyu ahi.

Ccpur, April 16(ET): Mission& Evangelism Department, Moln-om ECA Church, Churachandpurin Janhi chun Tuibong district head-quarter a um Gospel Misnistry forDisabilities, India vilna anei uvintibukimlou ho kithopina in Dk. 5000/- (Five Thousand) leh Anchang(rice) bag 2 ana peuvin ahi.

Hiche toh kilhon chun maban a

tibukimlou ho akhoukhah naova lungl-hadai louhella pan ahin lahjing dinguvin Ministry a Director leh atoh-khompi hon tilkhouna ana nei uvin ahi.

Chule hiche Ministry hiChinkholam in avetsui ahin hichilaiinn mun a hi khut le keng kimlou,mitcho elbai leh adang dang hoPathen natoh nadia vetkol a umahiuvin ahi.

B.Lalboi GangteCCpur. April 16(ET): Chu-

rachandpur District sung'a Rash-triya Bal Swasthya Karyakram(RBSK) Program noi'a sum kimanchah nalam toh kisai in tunin StateHealth Society (SHS) akon officialhon supportive supervisory visitananei uvin ahi tin thulhut chunaseiye.

Hiche achun Chief Medical Of-ficer, office chamber mun'a CCpurDistrict sung'a um Block 5 ho sumkiman chah nalam'a seikhom naanei uvin chule State Health Soci-ety akon Dr. H. Ibemcha Devi,State Nodal Officer (SNO),RBSK, MC Liklainu, Deputy Di-rector Finance, SHS Manipur,Tarshi Elangbam, Consultant,RBSK leh Momosana, State Ac-count, SHS Manipur hon sum kisu-

hlut naho leh kiman naho vetchil naanei un ahi. Hiche kin achun CCpurdistrict akon Dr. Kimngaihching,CMO, Dr. Ginthianlal, District Nod-al Officer, RBSK, Md. Bariyajud-din Shah, District Finance Manag-er, Zenngaihlun, District ProgramManager holeh CCpur districtsung'a block 5 akon'a Block Pro-gram Manager jouse leh BPMUstaff hon pan anala uvin ahi.

Hiche toh kilhon chun hichephatsung'a RBSK Program noi'asum kisuhlut naho supportive super-visory visit aneihou chu SingngatBlock, Tipaimukh Block, HenglepBlock, Thanlon Block leh Samulam-lan Block ho ahin official hon reportformat manding dan'a thuhil najongananei un chule CCpur districtsung'a RKSK fund kisulut nahoseikhom najong ananei uvin ahi.

Vadung ki kisuhtheng namun MLA PSaratchandra in vetlhah na nei

Bishnupur, April 16(ET):Moirang Assembly ConstituencyMLA P Saratchandra in constituen-cy hopsung'a long vadung chu chuhlai teng constituency miten genthei-na athoh jiu ho suhbeina ding'a su-hthengna nakitong chelha chu vetl-hahna ananeiyin ahi tin thulhut chunaseiye.

Hetthei khat chu hiche vadungsuhtheng na natoh hi government ki-thopina beiya kibol ahin chule va-

dung pang'a daan dihlouva gam kiluohonjong ahin lhadoh diuvin MLA PSaratchandra chun hetsahna ananeiin ahi.

Hiche toh kilhon chun MoirangBlock Congress Committee in Chin-garel lentol akon leiset kiladoh'amunchom'a gakithah dan'a akisaipimopoh nanei chung'a ngoh na kineihi bul le bal umlou ahin hitobangngohna hinbol ho hi panna neilouhoahiuve tinjong aseibei.

NHM Chandel in 'Swachhata Pakhwada2018' lolhing tah a chai

Chandel, April 16: NationalHealth Mission (NHM), Chandelin tunin ni 15 chelha 'SwachhataPakhwada 2018' lolhing tah in anachai uvin ahi. Ministry of Healthand Family Welfare, Governmentof India noi a kibol hi achesa April2 apat tuni gei a ana kibol ahi.

Hiche kingon hi achesa ni 15sunga Chandel district sunga umhealth le community centre ho a

ana kibol ahi. Chandel DMPU Hallmunna 'Swachhata Pakhwada2018' thenso na ana nei na a Chan-del CMO, Dr. Romy Ngoruh indistrict sunga kikhel na thennaakon a ahung um thei na ding intemna ana nei in ahi.

Swacchata Pakhwada ni 15 kiman sunga chun health centrechom chom a awareness pro-gramme ana kibol in ahi.

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhatun (April) 17, 2018 4Eimi Times

Information Corner

SAMARITAN NURSING HOMEBIJANG, CHURACHANDPUR

OPD SCHEDULE (Tuesday)

DISTRICT HOSPITAL ,CHURACHANDPUR

OPD DUTY ROSTER

Skin Specialist (Dr. T. Haokip, Consultant Der matologist) @1pm

Paediatric (Child Specialist) Doctor @ 2Pm to 3Pm

Leisemni (Tuesday)ENT DEPT : Operation Day

EYE: Operation DayOBST & GYNAE :

Dr. Lalzuitluangi, DGO., Dr. Vunghoihch-ing, MO, Dr. Maryjone MO.(Thursday Operation Day)

PHYCHIATRIST :Dr. Chinggouman Guite, MD, Dr. Zam-

lianmang Gangte, DPMMEDICINE :

Dr. C. Lalbiakdiki, MD., Dr. PricillaChingbiakhoih,MD., Dr. Jun-ney Ngailunch-

ing, MO, Dr. Chingou MOSURGERY :

Dr. Ch. Nandamani, DNB., Dr. Khamlal-muan, MO, Dr. Dilo Kumar, MS (MO)

(Wednesday Operation Day)ORTHOPEDIC :

Dr. M. Nando, MS, Dr. Hegin Tungdim MS(ortho), Dr. T Pausiam(Friday Operation Day)

SKIN :Dr. Thangzamang Haokip, MD

AYUSH :Dr. Ngaimuankim, Homeo

PEDIATRIC :Dr. Tongjakai, MD, Dr. LalzarzolienSanate. MO, Dr. Nianghoih MO

DENTAL :Dr. K. Rita Gangte, Dr. ZionADOLESCENT CLINIC :

PPC :Dr. Paulunmang Vaiphei, Sr. MO & Dr.

Mary Joy, MO

Airport Authority of IndiaAirport Authority of India (AAI) invited

applications for the post of Junior Executivethrough GATE 2018 marks. Important Dates:

Opening Date of Application: 28 March 2018Last Date of Application: 27 April 2018

Vacancy DetailsJunior Executive (Engineering? Civil) : 100 PostsJr. Executive (Engineering? Electrical) : 100 PostsJunior Executive (Electronics) : 330 PostsJunior Executive (Architecture) : 12 Posts

Eligibility Criteria for Junior Executive Posts JobEducational Qualification: Junior Executive

(Engineering? Civil): Full time regular Bachelor'sDegree in Engineering/Technology in Civil withminimum 60%marks from a recognized / deemeduniversity or from an apex Institution i.e. IITrecognized by Government of India and havingqualifying GATE Normalized marks on GATE Scorecard for the year 2018.

Junior Executive (Engineering? Electrical):Full time regular Bachelor's Degree in Engineering/Technology in Electrical with minimum 60% marksfrom a recognized / deemed university or from anapex Institution i.e. IIT recognized by Governmentof India and having qualifying GATE Normalizedmarks on GATE Score card for the year 2018.

Junior Executive (Electronics): Full timeregular Bachelor's Degree in Engineering/Technology with minimum 60%marks inElectronics/ Telecommunications/ Electrical withspecialization in Electronics from a recognized/deemed university or from an apex Institution i.e.,IIT recognized by Government of India and havingvalid GATE Normalized Marks on GATE Score cardfor the year 2018.

Junior Executive (Architecture): Full timeBachelor's degree in Architecture and registeredwith Council of Architecture.

Age LimitGen: 27 yearsOBC: 30 yearsSC/ST: 32 years

Selection Procedure for Junior Executive PostsJob

Screening and eligibility will be based on thedetails provided by the candidate. Candidatesshortlisted on the basis of GATE Normalized Markswill be called directly for document verif icationwhich will be held at Corporate Headquarters atNew Delhi.

Candidates are required to apply On?linethrough the link available on www.aai.aero

Afghan-Pakistan gamgi thu a kinahna jeh'a miphabep thi

Afghan, April 16: Af-ghan border police lehPakistan paramilitaryFrontier Corps memberho gamgi kom'a akinotouvin, thilsoh 'a alangni'avangsetna toh chule aki-tongkha phabep auminahi.

April 15 ni'a Zazi Maid-an district, Afghan solam,Khosh province 'a boinajeh'a Afghan police offic-er 2 leh Pakistani paramil-itary sepai 6 athi'e, tiaAfghan security officialhon thuso aneiya,alangkhat'a, Pakistan of-ficial hon thilsoh 'a Paki-stan sepai 2 athi'e, tia aseiahi. April 15 jingkah ma-tah 'a munthum 'a kinoto-na um ahi'in, Afghan bor-der police hon avel vel'a

gihna aneinung'a jongg a m g iagalkai teitei jeh uvaboina kipanahi, tin Ab-dul Hanan,acting pro-vincial po-lice chief,Khost inaseiyin ahi.

G a mhopsung'aahung lutdiu lamtin'avengsungmiho abulumasat uvahiche jouvasepai homeithal 'aakap-u ahi,

tin Hanan in aseiyin, alangkhat'a, Paki-stan military in Afghan hon gamgi juiya'routine surveillance' bol'a FrontierCorps ho meithal 'a akap 'a thilsoh 'asepai ni kitongkha ahi, tia aseikit ahi.

Pakistan Army hon milham chulecheckpoint ho abulu jing'e, tia Afghan-istan in ngohna aneijing'a chule Pakistanin Pakistan Taliban Thingnoimi ho ahi,tia asei ahi. Gamsung teni hi Durand Linekiti gamgi km 2,500 kikop ahi'in, 1893kum'a Pakistan in ana lo gamgi hi Af-ghanistan in hetpehna aneilou ahi.

China in aircraft carrier thah 'sea trial' pan vahtading; India sang'a machal jo

New Delhi, April 16:China in lhakhat lha nisung'a preliminary sea trialpat ding'a kigotna aneiahi'in, China in asem air-craft carrier hohi kumsomnga val kimang ahitai.

India in tu'a hi tonne44,4400 lhing INS Vikra-maditya aircraft carrierkhat bou anei ahi'in, Rus-sia gam'a November 2013kum'a dangka billion 2.33lhing'a Admiral Gorshkovkisem hoi alah ahi. Thulhut

dungjuiya indegineous air-craft carrier (IAC-I) ahil-ouleh INS Vikrant hiCochin Shipyard 'a kisaahi'in, October 2020 kah'asea trial apat ding'a kiseiahi'in, 2023 kum teng leb-ou bulhing set 'a ki-mangcha thei ding ahi.Achesa January 2003kum'a sorkar in sanctionanabol ahitan, INS ikranthi tu'a crore 19,341 manhi'a ahitai.

Alangkhat'a, INS

Vishal hi tuchan geiya lung-gel/mang tobang bou hinalaiahi.Navy in IAC-II lungtupaneijong adalhah ahitan,ahivang'a carrier 'a hi CA-TOBAR (catapult assistedtake-off but arrested recov-ery) configuration umdingahi. India gam'a sorkar inphatsahna apeh joutengcarrier sem/sah nading'akum som val lut ahi'in, Chi-na in gangtah 'a asah chaiahi", tin senior officer khatin aseiyin ahi.

2012 kum'a China intonne 65,000 'a gih Liaoningalahlut jouva agam'a kisemType-001A sea trial apatvahding ahitan, 2019 kumteng alahlut diu ahi. US inNimitz class buclear super-carrier 10 anei ahi'in, khatcheh hi tonne 100,000 val gihchule fighter 80-90 vel apohjou ahi. Tu naicha USS The-odore Roosevelt hi SouthChina Sea 'a ana kitol ahi.

Aircel customer lakh 60 val in Airtel, Vodafone aSIM kikhel

New Delhi, April 16:Telecom service providerAircel in customer lakh 80val anei nalaiyin, analysthon akhol dungjuiya cus-tomer apet pet 'a portnumber mu joulou honsubscriber identity model(SIM) card adalhah uva,service provider chom 'aconnection thah alah ahi,ati.

"Customer phone nineiya aumin, ol tah'a khelding lunggel neiya um

ahi'in, phabep hin pay-ment chaina anga ahi'in,hiche ho jeh'a Aircel net-work mang'a mi tamtahum nalai ahi", ati. Tele-com Regulatory Author-ity of India (TRAI) annu-al report 2015-16 dung-juiya India gam'a Aircelsubscriber hi 87.09 millionahi'in chule Tamil Nadugam seh she'a crore 1.5subscriber um ahi.

Aircel customer lakh32 val in Airtel network

SIM akikhel uva chuleBSNL in customer lakh 8val alahdoh ahi. BSNL of-ficial khat in asei dungjuiyacustomer BSNL 'a kichontam cheh ding'a aseiyinahi. "Achesa nithumsung'a porting ngehnaneiya 70,000 kimu ahi", ati.Vodafone in Aircel sub-scriber lakh 27 akilahdohahi'in, ahivang'a RelianceJio in mi ijat in Aircel 'a konJio SIM aman em, tiaseidoh pon ahi.

Security ventupna peh hidingKathua, April 16: Jammu and Kashmir Supreme Court in tuni chun Kathua

rape case thu a insung miho le athu boipi lawyer ho ventupna kipe ding ahi ti'n anaseiye. Court chu J&K government Chandigarh mun a next hearing chu April 27ni a ding namdet ding in ana ngeh un ahi.

Odisha gam'a train hattah 'a lhai khat in saipi 4 tat lih

Odisha, April 16: Odisha gamsung Jharsuguda dis-trict 'a Monday jingkah in train hattah 'a lhai khat in amol(tusk) um saipi khat panna'a saipi li atat lih in ahi.

"Jingkah nidan 3.30 leh 4 don thilsoh hiding'a tah-san ahi'in, saipi hon in Bagdihi Railway Station kom'arailway line ahin pel ahi", tin Sushant Kumar, Divi-sional Forest Officer, Jharsuguda Territorial Divisionin aseiyin ahi. Sai hohi Bokaro-Allepy Express inatalih ahi. "Achesa lha thum-leh-li sung'a hiche gam-kaiya saipi vahle umlou ahi'in, railway authority honhiche gamkaiya train speed asuhnem ding'a jong

ngehna um'a chulelamlen juiya train hootagin sah jom diuva jongngehna um ahi", tin Ku-mar in aseibe in ahi.

Saipi li in thina ato hivangset umtah ahi'in,Forest department in sai-pi avah'le, ti thu kholna'akitah tah'a pan alahlouahi", tin Biswajit Mohan-ty, environmentalist lehNational Board for Wild-life ex-member in aseiy-in chule forest leh rail-way mopo ho themmonaahi, ati. Howrah-Mum-bai train lampi 'a saiathisa aumjeh'a trainnidan li lhong lhai theilou-va khongai ahi. AchesaApril 2010 'a kon Odis-ha gam'a train hattah 'alhai hon saipi 15 val atalih ahitai.

Pathankot, Gurdaspur kigingsa aumPathankot, April 16: Punjab police

hon information amu dungjui unPathankot le Gurdaspur mun a operationana bol un ahi.

Hiche thu hi Maskin Ali in a car athalpuo mi nih munkhat a aga thah jou-va galguh bolho hiding'a aginmo jeh inpolice ho informed ana bol in ahi.

Pathankot le Gurdaspur hi Pakistantoh border ahih jeh in hiche mun ahinmasang apat boina ana soh jing in ahi.January 2016 chun galguh bol honboarder ahin paltan uvin Pathankot muna nasatah in kikaptouna ana um in, 2015kum chun Dinanagar police station chugalguhbol hon ana bulu kit un ahi.

Senior Superintendent of Police,

Pathankot, Vivek Soni in thusomiho ahetsah na achun, hiche thul-hut chu kamu jou uvin operation kabol pan ngal uve ti 'n ana seiye.

Quetta mun a Church ana kibuluQuetta, April 16: Pathenni chun

Pakistan, Quetta mun a ho-in khat melhetlou thal choi hon ana bulu kit jehuvin mi 2 in thina ana toh un chule mi5 akitong kha uve ti'n thulhut chunaseiye. Ho-in sung'a aki khop pet uva

open fire kibol ahi ti'n asieyu ve.Hiche thilsoh chu Balochistan

Home Minister Mir Sarfaraz Bugti inapohnat thu ana phong in, chule thinatoh insungmi ho lhamon thu ana thotin ahi.

Ola in electric gari keng thum nei semdoh vahtading

April 16: Ola officials ho akon thulhut kimu danin ahung lhung ding kumkhat jou le e-rickshaw10,000 tobang ki semdoh ding ahi tai tin ana seiye.Ola hi khopi khangtou ho a online a cab/taxi kounaa kimangcha application khat ahi. Ola thuso khat a

chun kum 2021 teng levang electric a lhai garimillion khat tobangkisem doh ding ahi ti'nana phongdoh kit'e.

Ole te hin amasapending in electric a lhai garihi achesa May 26, 2017ni chun Nagpur, MadhyaPradesh a ana pandohtauvin ahi, hiche lahachun electric cabs,electric buses, rooftopsolar, charging station,chule battery jat chom-chom ana semdoh uve.

Delhi a Rohingya ho umna mun mei in ana kaNew Delhi, April 16: Thulhut in

asei na achun Sunday jingkah matahchun Rohingya refugee ho umna munSoutheast Delhi's Kalindi Kunj gam-kai achun meikong nasatah ana um'eti'n thulhut chuh aseiye. Hiche mei-kah na achun hatah a akitong um hihjong leu, chenna in na man'u 230 dungchu ana kachai kei in von, identitycard, UN hon asemsah special visas,lehkha poimo ho leh insung manchahtamtah ana kachai'e ti'n thulhut chunaseiye.

Hiche cheng ho chu alhangpi inMuslim ho ahuvin, ama ho hi westernMyanmar akon hung jamlut ahiuve.Fire department officials hon asienauva chun, hiche mei chu jingkahnidan 3 dung in akipan in, meiphel garini in aki dellut pai'e ti'n ana seiye.

Meikou chu anasat chehcheh jeh ingari 8 akikou lut kit in, pungkah Nihgimnei tah a aki boipi jouvin controlaki bolthei bep'e ana ti.

Kholchilna a kon aki hetdoh dan inhiche mei chu inkon 47 val umna muntoilet khat a hung kipan ahi'n, official hoginmo thusei dan in electrical akon ki-pan hiding in asei uve. Amun cheng hoseidan in hiche camp sung ahin numeimei chapang 150 val aum uvin, hichecamp kisah kum gup chan in jong emer-gency a manthei meiphel na ding man-chah kitup imacha aum po'n fire extin-guisher nga (5) bou aum'e ti'n asei uve.

DCP Biswal in aseina achun, hichemei kipatna hi phatah a kholchil ding inforensic experts and crime team ho akihetsah'e ana ti.

Pakistan in amasa pen ding’a Transgenders schoolhongdoh

Lahore, April 16: Jing le thai a classkipan pai ding Transgender school, TheGender Guardian ti'a kimin sah chuhondoh ana hitai. Hiche school hi NGOExploring Future Foundation hon abolahi'n atup le adoi thupi pen'u chu trans-gender ho khankho/makho ding gelkhohnajeh a kibol ahi ti'n official thuso chunasieye.

Managing director, Moizzah Tariq inaseina achun, hiche school hin kum 12chan simthei na ding kot aki hong inprimary akon secondary chule Collegechangei a kibol ahi'n chule amau holunglut nalang che abolthei ding un jongkot akihong'e ti'n ana seiye. Hiche schoolahin course chom chom aum in hicheholah gah hetthei chu cooking, fashiondesigning, comestic, , embroidery, stitch-ing chule courses dang giet aum in ahi.

Hiche school neitu Asif in aseinaachun tupet hin mi 40 enrolled akibol tan,tamtah jong hung lutbe nalai ding ahi ti'nana seiye. Aseibe na achun hiche simlai

ho hin ahung khanlet phat uva amabolthei nalam cheh a nehmu nadingakibol doh thei nadiu a khohtah a hicheschool hi ki phutdoh ahi ti'n aseiye.Pakistan gamsung ahin 2017 censusdungjui in Transgender 10,418 aum inPunjab province akon 64.4% (6,709)alhing in ahi. Hiche school ahin age limitaum pon ahi.

Chapang kum 7 bep khat Africa mol sangpenana kaldoh

Hyderabad, April 16: Saaptethuchih in Tupna nanei le lampi aum'e atibang in thulhut geitah akon akimu bangin kum 7 chapang Hyderabad mi in Af-rica gamsung a lhang sangpen a kihe

Kilimanjaro , Uhuru peak achun Indiaflag ana phut in ahi.

Samanyu Pothuraju a coach pa toh5,895 m a sang chu achesa April lhab-ul chun hiche lhangsang chu ana kal-doh un ahi. hiche ahin anu Lavanya,Tanzania local doctor le lhangkal mini toh ana kilhong un ahi. Samanyu inaseina achun, 'kakipat til u chun guoahah juh lheh jeng in, hinla ka kalthotho un, buhbang ka deih jeh a hichelhangsang kaldoh chu kana tup ahi ati'.aman aseibe na achun lhakit le Aus-tralia mun a record khat sem ding akondoh kitding kahi ana ti. Hichelhang akal sung'u hi ni Nga (5) ana lutin ahi.

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhatun (April) 17, 2018 5Eimi Times

THE VILLAGE SCHOOLB. AIJALONG, CHURACHANDPUR

MOTTO: OPEN MIND, BE YOURSELFNOTIFICATION

It is hereby notif ied that the The V illageSchool, B. Aijalon, Ccpur is looking for a teacherto teach in the primary level.

Educational Qualification: 1) Any Graduate2) B.Ed/Equivalent in D.EI.Ed or ongoing.

Applicants are informed to bring along theirC.V at the time of interview.

* Personal interview on 18th April 2018 at 11:30 amSd/-

School Managing BoardThe Village School

ET(9233)-16/17

‘LAIYENGJARI’Kabiraj Md. Nasir Khan

Visit to SUMKONG KAIMUN,Tuibong Bazar on 21th April, 2018 (Time : 9:00AM onward)Mob. No. 7630880944/7085385283Any blood oozing, pain in body parts, Urinalproblems, Piles, Synus, Tonsil, Vein problems,anxiety etc. etc. All these treatments will becleared within 1 week.

ET(9217)-17/18/19/20/21

PILES TREATMENTPiles phat sot tah eh thah ji, thilongho,asung apo pomho,ehthah teng a tang tang a tha dohho chuleh asung hui umho.Gastric Buneh chai imut tengsungpoh ho chuleh eh thah nomlou ho.Stone case Oi nat toh oi sat he ho.

Sinus Nah ja ja ho,nap atui a umjingho,nah bin tohlung chang nat chuleh phatseh a chi ho.

Body pain (Paralysis) Khut le keng, tahsa chungngoilha, thajung nat, luchang nat, tahsa pomdoh,Paralyse chuleh apom toh asat kop ho.

Sugar Sugar problem

Alcohol/Liver/Jaundice can be cureAchunga kisei natna hohi lolhingtah in kajendam e.

PH. ALAM

Ph: 8787579776 / 8259968220Add: 1) Kakching Bazar,Phunga shopping comples, 1st Floor

Near traffice point, Kakching dist.2) Next to Imphal Bazar Community Cremation Ground

MINUTHONG,Hafiz Hatta, Imphal East - 795001ET(9228)-13/15/17/19/21/23/25/27/29/1/3/5/7/9/11

KUKI WORSHIP SERVICE, BANGALOREInvitation for the Post of Assistant Pastor

Dated: 2nd April 2018The Kuki Worship Service, Bangalore invites application for the post of

Assistant Pastor. Anyone who has a commitment to serve the Lordwholeheartedly in KWS(B) may apply.

Important Dates:Date of Notification : 2nd April 2018Last date for receipt of application : 11th May 2018Shortlisting of Candidates : 13th May 2018Test and Personal Interaction : 15th and 16th June 2018Joining Date : 1st Week of July 2018For Application Form and for further details, interested candidates may

send an e-mail to [email protected] can download the Applicationform from KWS Bangalore Facebook Page https://www.facebook.com/kws.bangalore and apply as per the prescribed format (Annexure-I).

The scanned copy of the duly filled application and relevant documentsmay be emailed to [email protected] or by Registered post to:

Assistant Pastor Selection Committee,Kuki Worship Service Bangalore, 95/1, Opposite St Theresa School,Byrathi Cross, Kothanur,Bangalore, Karnataka-560077

ET(9225)-11/13/15/17

KABIRAJ MD ZIA-UL-HAQUECHUNG'A KIPATHUPHON

ET(9213)-5 Days

Asthma (Opnat) nat na in phat sottah kana dam mon haikhop lou,khot leng ngui lha,kong nat tingnat,tahsa hung lhasam cheh cheh,nehle chah ema kakam ma tui theilouva hinkho phatsot tah kana man

chu Oja MD Zial-ul-Haque, Ph. No. 9774274439/8414825323 ama koma kakijen sah a konin kahungdamdoh in, hijeh chun ama chung’a kaki pana kahinphong e.

Amun : 1. Kekru Villa North AOC, Opp. AMUCO UCM Gate2. Mayang Imphal konchak Bazar3. Old Bazar, Zomi Colony Near Muslim Masjid, Ccpur

Keima: Seipu ChongloiNagamapal

UMPI (NANNY) DING KIHOLNungah chapang khat , Pathen a hat, mi fel, umchan pha, Hyderabad a

umding akihol in, Lhakhat Salary Dk. 5000/- hiding ahi. Neh-le-chah chuleangaicha ho jouse kipeding ahin, chutengle kum 1 sung'a khatvei inlangchedoh nading Holiday kipeding, hichena dinga Flight ticket (chelang lekilelang) ading jong kipeh pehding ahi.

Koitabang lunglutna neihon anoija contact No. kipea hi kijahmat thei ahi:(i). 09440000152 (ii). 09949687722 (iii). 08471907300 (iv). 09436425304

ET(9234)-16/17/18

ALL MANIPUR EX-VVF WELFARE ASSOCIATIONTHUPHON

Dated the 17th April, 2018Shri L.R Maki, President, All Manipur VVF Ex-Servicemen Welfare

Association,in SANGAI EXPRESS Daily English News Paper a Dated, 16th April, 2018 nia

thuso ahin nei dungjui in, koi hileh Association, douna ana nei jeh aAssociation in ana kidel dohsa (Expelled VVF Member) jousen, kisihna aneia ngaidam thumna neinom jousen avai geipen a 30th April, 2018 masang aama mimal cheh hung a ahung kisuh theng nadiu deisah na KOUNA NU-KHAH PEN ahung kinei in ahi.

Koi hileh hiche KOUNA NUKHAH PEN imacha gel lou jouse, PensionScheme process kibolna kipan sah lou ding, mo-kipo talou ding, nungle imaasei thei lou diu ahitai.

(D.T. HAOKIP)Secretary

All Manipur Ex-VVF ServicemenWelfare Association

Churachandpur District

ET(FC-8752)17

KABIRAJ MD NASIR KHANCHUNG'A KIPATHUPHON

ET(8402)-11 Days

Keiman phatsot tah (Tonsil)lolnat kana neiyin chule lol sungapom ana um jeh chun neh lechah chule twi don, chilset hohihah sa tah in kana um min emajong akineh nom tapon akineh lutthei lou jeh in tahsa lhahsam na le

thachao na sang tah kahin nei chu Oja KabirajMd. Nasir Khan’s Clinic Hatta MinuthongJNIMS Road Mob. No. 7085385283/7630880944 (Time:6am-5pm) ama komakakijen sah a konin kahung damdoh in, hijehchun ama chung’a kaki pana kahin phong e.

Keima: KhangumbamVaiphabasing

M/S KhurkhulHeikham

Indane GVBook : 7/03/2018Valid : 27/2/2018Time : 8:00-12:00 NoonStock : 306 (CTC Only)

SaS GasBook : 20th FebruaryValid : 12th MarchStock : 306Price : Rs. 762/-T ime : 9:00 AM till

Stock Last

Hrangchal GasAgency (OldLambulane)

Valid : 20/03/2018Book : 22/03/2018Aadhaar Link

Consumers Only.Time : 7:30-10:30 AMStock : 306

M M GasBook : 21/02/2018Valid : 16/02/2018Stock : 918 (DBTL Only)Time : 7:30-10:30 AMPrice : Rs. 762.50/-

GAS NEWS - GAS NEWS - GAS NEWS

Misao GasService

Book : 28/02/2018Valid : 13/02/2018Stock : 306Time : 7:30-10:30 Am

Sahitya Akademi Manipuri Advisory Board ding’aThokchom Biswanath kilhendoh MYFA in kipapi

Silchar, April 16: Manipuri YouthsFront Assam, MYFA in Assam gam’aum Manipuri poet minthang ThokchomBiswanath Sahitya Akademi ManipuriAdvisory Board ‘a akilhen thu’a kipathuthot anei uvin ahi.

Secretary General, MYFA Fan-jowbam Lokenath in thuso miho akimu-pi na’a chun Assam gam’a um Manipu-ri ho ding’a lolhinna lentah ahi, tin aseiy-in chule Lokenath ijjong hiche hi Manipurchul Manipur gam-pam ‘a um Manipuriho kipunkhomna aphatchom nadingavetsah ahi, ati. Thokchom Biswanathhi (L) Thokchom Manilal leh (L)Thokchom Ongbi Taramani chapaahi’in, Singerbong, Mutum Leikai, La-

khipur, Cachar ‘a December 25, 1960kum’a peng ahi.

Simlai ahi’a kon poetry ajih pan’achule Literature Secretary, All As-sam Manipuri Student’s Union,AAMSU phutdoh ‘a jong ahi. Numi-tyungba leh Khorirol literary maga-zine ‘a editor jong anahi ahi’in, Na-harol Khorirol Sillup, Assam Lakhipurvice president leh Assam ManipuriSahitya Parishad special invitee jongahi. Arts Graduate hi’a Biswanath hin‘Nong nungsit gi humdoklaba thabalgi’ (1984), Haribola hey Mantri (1985chule Oktabi amasung Sabon (1996)kiti poetry lekhabu thum publishedanabol ahi.

Extrajudicial Killings a pang Officer ho FIR a pansahding'a Supreme Court in SIT thupeh nei

New Delhi, April 16: Manipur aArmy, Assam Rifles le Manipur Policein dankal le semthu kikaptona a panlaofficer ho chung'a CBI Special Inves-tigation Team in supplementary FIR khatajihlut ding in Supreme Court in thupehaneitan ahi.

Justice Madan B. Lokur le JusticeU.U. Lalit bench chun Special Investi-gation Team (SIT) in aumsa FIR hochungvum'a supplementary FIRsajihlutding, chule unit hoa officer ahiloulecommanding officer hojong ahopsahding in thupeh chun aseijin ahi. ChuleSIT kithopi ding in NHRC jong athumopin ahi.

Supreme Court in aseina a, judicialenquiry hole Gauhati High Court inamudoh dungjuiyin thilsoh hoa panlaAssam Rifle Battalion unit ho'a com-manding officer hojong aminphah in,ahin hiche officer hohi FIR achun aki-jaosah poi atin ahi.

SIT in supplementary FIR ahi hicheapanla officer ho jouse ajaosah ding ahi,ati.

Supreme court in Manipur sung'adankal'a kithana thilsoh 1,528 ho kholchilna neiding'a PIL khat hearing aneina ahiche thupeh hi anei ahi.

FIR 11 March a akijihlut in, hijongle ju-dicial enquiries report le high court inaminpat Army,Assam Rifle ahiloule Ma-nipur Police personnel khatbeh jongakiminphah poi tia advocate MenakaGuruswamy in asei tolhon'a SupremeCourt in hitabang thupeh hi anei ahi.

Hiche FIR 11 hohi judicial inquiry ki-bol hole Gauhati High Court a caseumho'a kon pansa a kijihlut ahi.

FIR hohi 'Unknown personnel' hochung'a bou akibol'e tia AdvocateMenaka thusei avetlhah tolhon in, Su-

preme Court in "suhkhelnei unit ho minsehbou hilouvin, unit commanding offic-er ho jong akiminphah'e" tin aseijin ahi.

Koi-in mi atha ham tijong akihen, i-atileh FIR a kijaosah louham tin SupremeCourt Bench chun SIT khel'a ding Ad-ditional Solicitor General Maninder Singhdohna aneijin ahi.

SIT in FIR a koima min ajaosah pon,ahileh koichu thudoh neiding atiham tinSupreme Court in thudoh aneijin ahi.

Supreme Court in National HumanRights Commission (NHRC) heng'acase 42 lah'a 13 ho'a SIT kithopi ding mi3 ahinpeh ding'a asei ahin, adang casehoa jong NHRC akipansah nom'e atinahi.

Additional Solicitor General in, SIT incase abol ho'a machalna lentah aum-in,evidence akichom khom in, witness hoakivelhan chule forensic report hoakingah'e atito lhon-in, Court in CentralForensic Science Laboratory Directorjong hearing a pangding in aseijin ahi.ASG in thina-manna changho chung'aFIR kibol ho cancel kibol ding ahi atin ahi.Hetthei khatchu February 12 achu,kholchilna amachalpoi tia Court in SITana phosal ahin, chule victim ho chung'aipijeh'a FIR kibolham tia jong SIT ana-doh ahi.

SIT in agam pao-le ham hetloujeh inboina akitoh'e tia aseichun, Court inManipur University a cheleuchun pao leham thua kithopina namu maitheiju ahi,ati. The court then posted the matter forMay 11.

Supreme Court in July 14, 2017 achuCBI officer 5 pan-na SIT khat asemdoha, chule FIR jihlut a thukholna neiding'aanasei ahi. Court in thilsoh 81 hoa FIRjihlut ding'a jong thupeh ana neisa ahi-tai.

Army hon milham hotoh kiguijopna hoiding bidoina'a friendly vollyball match khat ananeiyu

Imphal, April16(ET): Tunin milham lemilitary kikah'a kigui jopna ahoi nading in TousagnPart I le Khongbung Bat-talion sepai hon volley ballfriendly match ananeikhom uvin ahi. Hichekichep sung'a chun alanglang in thanom tah lungtahin pan analakhom uvinhiche kichep veding inTousang Part I khomipitejouse in pan anala uvin ahi.

Hiche match chufriendly jencha anahi vangin anakihabol lheh jenguvin ahi. Kichep kichai in

US force ho agan na theichanna inn a kile kou ding ahi:

White HouseWashington DC, April 16: United States in a

tohgon akhel lou ding chuleh agan nathei pennaforce ho inn lam a ale kou ding ahi tin White HousePress secretary Sarah Sanders in thuso mi ho anga ana sei in ahi.

Sarah Sanders in asei na a President Trump inUS force ho anung kou nom toh lhon a hiche thusohi hung kinei ahi ati. Hetthei khat chu US, Francele UK in Assad government ang a chemical ajahkit ule hitabang na toh na kinei kit ding ahi ati tohlhon a Russia in agam mi ho ang a US na toh jeha ki kin lou diing acha val ule adei bang tah uvakitham ding u ahi tia thuso ana nei u ahi.

US, UK le France in Assad government le Rus-sia chemical jang a angoh jing toh lhon in Syrianmiten hiche chemical jang hi amaho ahi loudan uleUS le UK intelligence kichepna ahi dan ana seiutoh lhon in proof aum dan jong hilchet na ana neiuvin ahi.

Special court in 2007 kum'a Mecca Masjid blast casejeh'a mi 5 mat'a anaum ho lhadoh ta

Hyderabad, Apr. 16 (PTI): Achesa2007 kum'a historic Mecca Masjidbomb a anakibulu nachung'a milham 9in thina ato le milham 58 kisuhkhahnachung'a ginmo um mi 5 anakiman chutunin special court in hiche chung thu'aamahon mona anei pouve tin analha dohtan ahi tin thulhut chun aseiye. Hicheakilhadoh hochu Swami Aseemananda.k.a. Naba Kumar Sarkar, DevendraGupta, Lokesh Sharrma, Bharat Mo-hanlal Rateshwar a.k.a Bharat Bhai leRajendra Choudhary ahi.

Hiche thilsoh nachung'a right-wingorganisation akon mi 10 ngoh na kinei ahiin ahin mi 5 bou anakiman in chuleamaho 5 cheng hin trial jong ananei uvinahi. Ngoh na kinei mi 2 chu Sandeep VDange le Ramchandra Kalsangra tenihi akisel mang lhon in chule adang ngoh

na kinei Sunil Joshi hi athi tan ahi. Hichetoh kilhon chun adang ngoh na kinei mi2 chung'a kholchil na achelha jing nalaiin ahi.

Hiche mi 5 special court in themmo naaneipoi ti'a lhadoh na ananei holah'aDevendra Gupta hi achesa March 2017kum'a Ajmer Dargah blast case chung'aRajasthan court in gotna anapeh san ahinchule adang pan laho chu hinkho ading'asongkul tang ding'a court in thulhah naananei in ahi.

Hetthei khat chu May nisim 18,2007kum'a historic Mecca Masjid blast casehi amasapen in police in kholchil naananei in ahi. Chejouvin hiche case chuCetral Bureau of Investigation khuttransferred anakibol hiche jouchung2011 kum'a NIA in case chu kholchil naananei pan kit ahi.

sepai hon volleyball chukhosung mihon kichepkhom na'a anei jing nadinguvin anape uvin ahi. Hito-bang sepai le milham

kikah'a kigui jop na hoinading bidoi na match ki-nei nachung'a khomipi tenkipathu jong anaphongdoh uvin ahi.

Ngailut KounaMotbung, Aithuh veng Vangkho a cheng

(L) Pastor Satlal Lhouvum lehPi Nemvah Lhouvum chanu thum chana,

Miss Nemneilam @Helam LhouvumMiss Nemneilam @Helam LhouvumMiss Nemneilam @Helam LhouvumMiss Nemneilam @Helam LhouvumMiss Nemneilam @Helam Lhouvumleh

Gl. Kamkholen MisaoGl. Kamkholen MisaoGl. Kamkholen MisaoGl. Kamkholen MisaoGl. Kamkholen MisaoThangkanphai Vangkho a cheng

Pu (L) Sothong Misao le (L) Pi Nempha Misao

Chapa nichana toh Houdan thenga kicheng dinga lhahdohna kanei diuahitan, hijeh chun Pakai henga vang thumpeh na kina nei hung lhah peh

diuvin, nangma leh na insung mite kou na kahin neijun ahi.

Kin Thempu : Pastor Onkho HaokipAmun : KBC Centre Church New LambulaneNikho : 18th April 2018 (Wednesday)Nidan : 9:00 AM

Ngailut Ankong

Ngailutna nahin Kou1. Pi Nemvah Lhouvum leh Insung mite

2. Board of Deacon KBC C/C New LambulaneRSVP 8131941692 / 8787601271

cmyk cmyk

cmyk cmyk

Leisemni (Tuesday) | Lhatun (April) 17, 2018 6Eimi Times

Owned, published, edited and printed by Momoi Kipgen at Eimi Offset Printers, Bibis' Home, New Lambulane, Imphal-East, Manipur - 795001. Office Telephone: 0385-2450949. Asst. Editor: Gogou Lupheng

Football Result: 16 AprilLa Liga

Real Madrid 2-1 MalagaSerie A

Lazio 0-0 RomaLigue 1

PSG 7-1 Monaco

Football Fixture: 18 April

Indian Super Cup (Semi-final)16 April Result

East Bengal 1-0 Goa17 April Fixture

Bengaluru vs Mohan Bagan Time: 4:00PM

EPLBrighton vs Tottenham Time: 12:15AM

Serie AInter vs Cagiliari Time: 12:15AM

La LigaCelta vs Barcelona Time: 12:30AM

Brazilian legend Pele in World Cup aNeymar in Brazil hoitah'a ahin lamkai

ding ahi ti'a kinep lentah nei

Indian Super Cup:Mohun Bagan have shown a lot of

character: Bengaluru FC coachAlberto Roca

League 1:Paris Saint-Germain in Monoca 7-1 a ajo

toh lhon'a Ligue 1 title kidop ta

Bayern Munich Arturo Vidal in kneesurgery neiding: phat chomkhat kichem

thei talou dingPriyanka leh Anushka ban’a DeepikaPadukone injong producer hina ding’a

kigotna sangtah nei

Black Panther actor Winston Duke in‘Baahubali’ ngaisang

Paris: Angel Di Maria le Gio-vani Lo Celso in Paris Saint-Ger-main ading in Sunday ni'a nikumleague champions anala Monacote chung'a goal 2 cheh anakhumtoh lhon'a 7-1 a goljo na nei tauvinahi. Hiche goljo na achan utohlhon in seasons 6 sung'a ding'aLigue 1 title 5 vei channa anadopnao jong anahi kit tan ahi. PSG inLigue 1 title hi 1985/1986; 1993/1994; 2012/2013; 2013/2014;2014/2015; 2015/2016 chule2017/2018 in anakidop kit tauvin

ahi.Unai Emery team in Monaco chu

Parc des Princes stadium mun'afirst half sung'a goal 4 anapoh sahuvin second half sung in goal 3anapoh sah kit utoh lhon in Ligue 1title jong anakidop tauvin ahi. PSGlam'a goal anakhum hochu Lo Celso(14, 27 minutes); Cavani (17 min-utes); Di Maria (20,58 minutes);Falcao (76 minutes) chule Drazler(86 minutes) cheh in anakhum uvinMonaco lam'a chun Lopes in 38minutes in anakhum in ahi.

Bhubaneswar: Bengaluru FC inakimai toding'a adeipen MohunBagan toh jing (April 17) nikho nil-hah lam nidan 4 le Super Cup Semi-final a akimai to ding toh lhon incoach Alberto Roca in Kolkata gi-anst chu "lot of character" team ahitin anaseiye.

Bengaluru FC lam'a India captainSunil Chhetri hi prolific form a aumlaitah ahitoh lhon in club in akison pi

lheh jeng in ahin Mohun Bagancoached Shankarlal Chakraborty inhiche match ahi ama opposition (de-fend) ding atamlheh jeng in ahi ati.

Hetthei khat chu Bengaluru FChin top-tier ISL akichem inalangkhat'a Mohun Bagan hi I-League akichep jing toh lhon intuchung season achun Minerva leNeroca FC bantah injong anapangjing thei nalai in ahi.

Brazil : Brazil in ahung lhung dingWorld cup a chanaces aneinachung'a kinep na lentah kanei inchule phat masalam'a anakisukhastar Neymar jong World cup kipatkah'a ahung dam doh tah ding kinepaum toh lhon'a ama Brazil hi ahinlamkai ding ahi tin Brazilian legendPele chun anaseiye.

Kum 77 a upa Pele in Dubaimun'a AFP kom'a aseina'a phatmasalam'a kisuh khah na ananeijong le Paris Saint-Germanin Strik-er Neymar in damdoh na ahin nei-vah ding kakinep toh lhon in Brazilteam hi ahin lamkai nading chungchon'a global football title a 6 chan-

na jong ahin poh lut thei ding ahi ati.PSG's Neymar leiset chung'a

ding'a player mantam pen chumetatarsal bone achesa Februarynisim 25 Ligue 1 match Marseilletoh anakimai to ni'a anakisuh khahkon tun chan in kichem theilouvinaum in ahi. Neymar in aseina'ahapta masa chan chun kadam dohtheng jep naipon ahin World CupJune 14 to July 15 kipat kah'a vangkahung damdoh thei ding ahi tinanaseiye.

Hetthei khat chu kum 4 masangWorld Cup achun Brazil in Germa-ny khut'a melse tah in 7-1 in semi-final in anagollel uvin ahi.

BERLIN: Bayer Munich mid-fielder Arturo Vidal in training ses-sion sung'a anakisuh khah jeh inminor knee surgery aneiding tohlhon'a phat chomkhat club ading'apan ahin lah thei louding ahitai tincoach Jupp Heynckes chun Mon-day nichun anaseiyin ahi.

Kum 30 a upa Chile internationalhi tun ahung lhung ding Tuesdaynikho'a German Cup semi final'a

Bayer Leverkusen toh akimai tonading'a pan alah thei tah lou dinghiche tailouva Champions LeagueSemi-final first leg Real Madridtoh akimai to nading ajong pan alahthei lou ding ahitai.

Bayern Munich in tu tu'a hi titleslahding thum lam anei nachungchon'a Bundesliga title jongachang ding bang in aum tauvinahi.

Mumbai : Hollywood actor Win-ston Duke in SS Rajamouli in abolBaahubali ‘a actor Prabhas angai-sang in, Instagram ‘a athil jih ho’a konangaisang na kihedoh thei ahi.

“Lone with Kelly and Ryan’ show‘a pang Duke in Tobago ‘a kaumlaiya chun Bollywood movie tamtahkave in, kaveng sung’a India gam-mitamtah aumjeh’a India film kanavetnom ahi”, ati. Chule amahin Ins-tagram ‘a Baahubali film ‘a lim jongakitah ahi. Baahubali Twitter handleofficial in Twitter ‘a Duke Instagramthu’a kipathu aseiya, Baahubali filmleh Indian cinema in nei ngailut naukakipapi’e, tia aseiya chule M’Baku

role (Black Panther) nom kasauve”, tin athot in, Duke injongmasterpiece nabol doh jeh uvinkakipah’e, tia adonbut kit ahi.

Baahubali part 1 leh 2 hi Mahis-mati kiti lenggam kisemthu thusimahi’in, 65th National Film Awards‘a award thum amu ahi’in, BestPopular Film award, Best Action-Director chule Best Special Effectsamu ahi. Film ‘a hi Rana Daggubati,Ramya Krishnan, Sathyaraj lehNasser jong pang ahi’in, Baahuba-li: The Conculsion hin worldwideBox office ‘a 1500 crore mark akhelahi’in, India movie akhel masapenahi.

New Delhi : Anushka Sharmaleh Priyanka Chopra ban’a Bolly-wood actress Deepika Padukone inproduction ‘a pan lahding in tohgonaneiyin ahi.

Anushka Sharma hi production ‘aDada Saheb Phalke award muding’a um ahi’in, lolhing tah ‘a filmthum NH10, Phillauri chule Pariproduced abol ahi. Priyanka Chop-ra injong Purple Pebbles productionhouse aneiya chule regional pao ‘akibol film phabep produce abol ah-itai. Deepika injong tu’a hi ama

production house semdoh ding sang-tah ‘a aboipi ahi, tin Asian Age re-port in aseiyin ahi.

“Production ‘a kalut nom’in, pro-ducer ahilouleh line producer kahinom’e, thil ho gontoh hi kathanopnaahi’in, sum holna ding’a producerkatha nom ahipoi”, tia Deepika in tumasang’a thuso miho heng’a aseiahi. Deepika in ‘Padmaavat’ filmlolhing tah’a atho jouva VishalBhardwaj in asem film hi IrrfanKhan toh atho ding ahi’in, Irrfanatahsa dammo jeh’a kivochon ahi.

Ali Abbas in abol ‘Bharat’a Salman Khantoh Priyanka leh Katrina Kaif in pan la ding

New Delhi : Filmmaker Ali Ab-bas Zafar in Salman Khan toh‘Bharat’ film bol ding’a phondohnaanei jouva kon Bharat ‘a Salman tohfilm tho’a numei koi ahidem, tihithudoh umjing ahi.

Tu masang’a actress PriyankaChopra in Salman opposite role athoding’a ginmo thu kiseiya, hiche jou-va ‘Quantico 3’ shooting phabepavat nahlai jeh’a akhongaiye, tiakisei kit ahi. Abang’a Katrina Kaifin film atho’a, Priyanka akhel dingahi, tia ana kisei kit ahi. Tu’a hi

Salman Khan film ‘a hi ‘lead role’tho’a actress khat bou hilou ding ahi,tia athah ‘a kisei kit ahi.

Bollywoodlife.com in Priyanka lehKatrina hi film sem hon film ‘a pangding’a alhen ahitai, ati. “Actress tenihin film ‘a role thupi tah tah atho lhond-ing chule actress teni in film athokhom nalhon amasapen jong ahi”, tiawebsite ‘a kisei ahi. Tohgon akichepi‘a ahileh Salman leh Priyanka in ‘Sa-laam-E-Ishq’ anatho lhon, kum 10jouva film atho khom kit nalhon mas-apen ahi.

‘Mom’ actress Sajal Aly in Pakistanaward show lenpen demna nei

New Delhi : Sridevi in film athoachaina pen ‘Mom’ a pang Paki-stani actress Sajal Aly in Pakistangam’a award function ‘a star hodihlou tah’a akibol thu’a Pakistandemna aneiyin ahi.

Sajal Aly in Pakistan gam’aaward lenpen bol’a host chule or-ganizer hon actor ho hoitah inabolpon chule totna’a anei uve, tindemna aneiyin ahi. Sajal hin BestActress category ‘a nomination niamu ahi’in, ‘Hindi medium’ tho’aactress Saba Qamar injong awardasan ahi. “Actor holeh industrytotna’a kinei dan’a aumin, kalungalhaipoi”, tin Sajal in aseiyin ahi.

Award ceremony ‘a Sajal inBest Dressed segment aumadeilouna thu jong aseiyin ahi.Numei leh pasal actor ho hosthon agol uva, kivon them pen koiham ti audience ho alhen sah-uahi’in, Sajal leh akitetpi sah-uPakistani actress khat nu in tro-phy amu ahi. Sajal hi Bollywoodcinema ‘Mom’ a Sridevi chanupanmun atho’a kon kihe ahi’in,Sridevi athi jouva Sajal in an-gailutna thuthot aneiya, ‘Kanukamansah kit tai”, tia asei ahi.Sridevi in atho film nukhah penahi’in, ‘Mom’ ‘a Sridevi hi athinung’a National Award kipe ahi.