Download - Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs
![Page 1: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/1.jpg)
“Tõde ja õigus”
2. tund
![Page 2: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/2.jpg)
EPOPÖA
On ulatuslikem ja tegelasterohkeim romaan eesti kirjanduses, mis annab kunstilise üldistuse eesti rahva ajaloo mitmest olulisest etapist.
Valmis ja ilmus aastatel 1926-1933
![Page 3: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/3.jpg)
I osa
On laadilt avar panoraamromaan (maastiku ülevaatega romaan), milles kujutatakse umbes veerandsajandi pikkust ajajärku.
Tegelikkusest pärit ainestikku on põhjalikult ümber töötatud fantaasia abil.
![Page 4: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/4.jpg)
Tammsaare ütles:
“ Maastik ja ümbrus on minu kodukohast, samuti meeleolud. Inimesi ei ole ühtki täielikult elust (tegelikkusest) kopeerinud, vaid olen algtüüpe ümberkujundanud.”
![Page 5: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/5.jpg)
Algus
Romaan algab Andres Paasi tulekuga Vargamäe Eesperesse, kus uus peremees alustab oma elutööd ja võitlust.
Tööd tuleb teha karmis Eestimaa nurgas, kus üksikuid väljamägesid ümbritsevad sood ja rabad.
![Page 6: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/6.jpg)
Andres Paas
Andres ei karda raskusi, tal on palju suurejoonelisi plaane.
Ta ei tea Vargamäele asudes, et tal ei tule võidelda mitte ainult karmi loodusega, vaid ka teise omataolisega: naabertalu peremehe Pearu Murakaga.
![Page 7: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/7.jpg)
Vargamäel vastanduvad 2 peremeest – Andres ja Pearu – ning nende erinev elukäsitlus, erinev arusaam tõest ja õigusest.
Vargamäe Andres alustab oma elu ausa mehena, ta sõlmib Pearuga kraavilepingu viimase soovide kohaselt, aimamata, et riukalik naabrimees võib seda ära kasutada oma huvides.
![Page 8: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/8.jpg)
Andres usub oma jõusse, usub sellessegi, et Vargamäel on tõe abil
võimalik võidelda Pearu vastu.
Elukogemuste põhjal see arvamus muutub.
Kohtukulli ees jääb valelik ja ülekohtune Pearu peale.
![Page 9: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/9.jpg)
Tõe eest võitlev Andres kaotab.
Rängalt mõjub Andresesse Krõõda surm: nüüd algab Andrese sisemine karastumisprotsess, muutub võitlustakstika Pearu vastu.
Andresel jätkub leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis võita tema oma võtetega.
Kohtus jõuab Andres sageli valega hõlpsamini õiguseni kui tõe abil.
![Page 10: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/10.jpg)
Inimlik eksimine...
Andres teeb ka tõsiseid vigu ja ülekohtuseid tegusid. Näiteks Sauna Jussi naise Mari meelitamine tallu perenaiseks, mis viib Jussi enesetapuni ja hävitab Mari ja Andrese südamerahu ning õnne. Talust kaob elurõõm.
![Page 11: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/11.jpg)
Andres ja Piibel
Andres hakkab piiblist lohutust otsima, ei leia seda ning muutub veelgi süngemaks. Ta eraldub perekonnast.
Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjuski, aga mitte inimsõbralikkus.
![Page 12: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/12.jpg)
Andres ja lapsed
Rängim on Andresele see, et tema lapsed ei armasta Vargamäed, nad lahkuvad üksteise järel isakodust.
Elu Vargamäel on sünge ja karm, sellepärast lapsed lahkuvadki, kuid Andres ei mõista seda.
![Page 13: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/13.jpg)
Andres ja unistused....
Oma elu eesmärgi suutis ta saavutada ainult osaliselt.
Paljud ilusad unistused jäid realiseerimata, paljud kavatsused luhtusid, plaanid jäid täitmata.
![Page 14: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/14.jpg)
Andres sümbolina
Tema elutee viis teda ajuti eemale õiglusest kui ideaalist, kuid Andres ei murdu, ta jääb elulõpuni kindlaks oma eesmärgile ja tööle. Ta muutub lõpuks rahva ürgse jõulisuse sümboliks, sest just niisugused visad mehed rajasid Rahvusliku liikumise ajal Eesti üksiktalude ühiskonna, millel rahva ajaloos on tähtis koht.
![Page 15: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/15.jpg)
Andrese iseloom
Andres oli tugev, jonnakas töömees, pidas õigeks ainult enda tõde...
![Page 16: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/16.jpg)
PEARU MURAKAS – ORU PEARU – JAKOB SIKENBERG Temal puudub vajadus loovaks
tegutsemiseks, tema eesmärgid on praktilised, omakasupüüdlikud.
Ta elab ja tegutseb vildaka õiglustundega, seetõttu elabki ilma südametunnistuse piinadeta.
Kasutab valet ja pettust.
![Page 17: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/17.jpg)
Pearu
Südamelt pole kuri inimene, aeg-ajalt võib olla lahke ja suurejooneline (näiteks Krõõda matuste puhul teed sillutades).
Tema energia kulub ühele eesmärgile: ta püüab Andresest tähtsam ja võimukam olla.
Siit ka väiklus.
![Page 18: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/18.jpg)
Pearu
Temale on elu eelkõige omapärane mäng, kemplemine ja jõukatsumine luues ise selle mängu reeglid.
Tõde ja vale; headus ja kurjus; ausus ja ebaausus on mänguvahendid, kuid mitte väärtused.
Naabri kiusamises on Pearu väsimatu.
![Page 19: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/19.jpg)
Pearu ja Krõõt
Heleda häälega Krõõda pärast on südames kadedusevari, sest oma naist nimetab ta ainult Lambasihvriks.
![Page 20: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/20.jpg)
Pearu Oru Pearu on koondportree levinud
inimtüübist: järjekindel egoist, kes arvab, et oma eesmärkide saavutamiseks on kõik vahendid lubatud.
Pearu karakteri omapära on Tammsaareel õnnestunud samaväärselt Andresega.
Tema purjuspeamonoloogid on mentaliteedi ja iseloomu väljendejatena eredalt sõnastatud, need on rikkas teoses omamoodi pärlid.
![Page 21: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/21.jpg)
KRÕÕT Haaravad karakterid on kujundatud
romaani peamistest naistegelastest Vargamäe Krõõdast ja Marist.
Nende kaudu avanevad inimsaatuse raskus ja traagilisus kunagises taluühiskonnas.
Eespere Krõõt, Andrese esimene elukaaslane, on headuse ja kannatlikkuse sümboliks.
![Page 22: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/22.jpg)
Krõõt
Temaga seostatakse Vargamäe kõige ilusamaid aegu, sest temast kiirgas vastupandapatut heasoovlikkust ja sõbralikkust.
Krõõda malbuse ja siiruse ees taltub ajuti ka Pearu riukalik meel, sest tal on häbi lahkele sõbralikkusele vastu astuda oma kiuslikkusega.
![Page 23: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/23.jpg)
Krõõt Krõõda elu Vargamäel on liiga raske, sest
kõik on veel korrastamata. Krõõt on Vargamäe esimene ohver. Temas üldistuvad nende inimeste
omadused, kes headuses ja eneseohverduses ei suuda oma huvide eest seista ega ennast kaitsta. Niisuguste inimeste eneseohverdus ületab mõistlikkuse piirid, nii oli ka Krõõdaga, kes oli nukrameelne, pikk, peenike, töökas ja heleda häälega.
![Page 24: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/24.jpg)
MARI
Töötab algul teenijana Vargamäel, siis on temas noore elurõõmsa neiu sädelevust, rõõmu ja laululusti.
Mari ja Jussi teineteiseleidmise lugu on rikas inimlike tundevarjundite poolest, sest koomikale ja elurõõmule astub korraga lähedale Jussi enesetapmise kavatsus.
![Page 25: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/25.jpg)
Mari
Mari ja Juss elavadki teineteisemõistmises Vargamäe saunas, ent Krõõda surm saab murranguliste sündmuste algatajaks Mari elus.
Ta läheb peremehe lapsi hoidma, märkamatult tekib temas alateadlik soov saada Mäele perenaiseks.
![Page 26: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/26.jpg)
Mari
Otsustavat osa etendab Andrese tugev isiksus.
Jussist kaugenemine saab Maril elusaatuse traagiliseks käändekohaks.
Mari teab, et toimib ülekohtuselt. Jussi surm jääb kogu eluks vaevama
tema hinge.
![Page 27: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/27.jpg)
Mari
Mari edasine elu Andrese kõrval on kannatruste ja töörohke, kuid ta talub kõik süümepiinad vaikides.
Kurja, mida Mari on teinud Jussile, püüab ta hüvitada sellega, et kasvatab helluses Krõõda ja oma lapsi.
![Page 28: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/28.jpg)
Mari Mari kannatused suurenevad aastatega
ning kasvavad otse ebainimlikuks piinaks. Mari elusaatusest tõuseb üldistus: inimene
on ise oma õnne suurim vaenlane ning kannatab rängalt enese tehtud vigade pärast.
Mari: jässakas, hea südamega, algul elurõõmus ja laulis palju, hiljem kurvameelne ja kannatas palju.
![Page 29: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/29.jpg)
Sauna-Madis: on sunnitud laveerima kahe kempleva
peremehe vahel. Ta on üks Vargamäe ohvreid, sest vanul
päevil on ta jalutu külmades soovetes sumpamise pärast.
Oma elukogemuste piires otsib ta elu mõtet.
Näeb inimlikku headust ja kurjust, mida on Vargamäel tundma õppinud.
Annab peavarju Andrese tütrele Liisile, kes isa südamekalkuse pärast pidi kodust põgenema.
![Page 30: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/30.jpg)
VARGAMÄE LAPSED Täiskasvanute elu karmuse
kirjeldamise kõrval tuuakse esile ka lapsemeelne maailm, laste tegevus.
Kaasahaaravalt on Tammsaare kujutanud karjasepõlve.
Laastude ja saepuru kandmist Mäe laste (tüdrukute) poolt Oru poistele.
Vapustav on laste suremist kujutav peatükk (pt 28).
![Page 31: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/31.jpg)
Vargamäe lapsed
Laste kasvades avanevad nende iseloomude erinevused, tekivad kiindumused, mis liisi ja Joosepi vahel arenevad armastuseks.
Selgub eluline tõde: noored ei taha oma ellu kaasa võtta uusi ideaale ja põgenevad Vargamäelt.
![Page 32: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/32.jpg)
INDREK Tõuseb noore põlvkonna hulgast
erilisele kohale. Ta on tundehell, mõtiskleva loomuga.
Täielik vastand noorele Andresele, kellega tal karjasepõlves alatasa tekivad lahkarvamused ja tülid.
Juba lapsepõlves koormab end ränga süükoormaga. Vihahoos venna Andrese pihta visatud kivi tabab ema.
![Page 33: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/33.jpg)
Indrek Ta on talulaste hulgas erandlik
natuur: on kiindunud Vargamäesse. Alati kui Indrek on hingeliselt kriisis,
meenub talle kodutalu loodusest mõni detail (jändrik soomänd, jõekaar või kirikukellade kumin soo kohal). Siit ka veenev põhjendus: iga inimene võtab lapsepõlvemälestused ellu kaasa.
![Page 34: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/34.jpg)
Vargamäe lapsed:
a) Andrese ja Krõõda lapsed Liisi (Liisil oli 3 last) Maret ( 2 last) Anna (suri) Andres (suri – kadus)
![Page 35: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/35.jpg)
Vargamäe lapsed:
b) Andrese ja Mari lapsed Indrek ( 2 last) Ants (lasti maha) Liine ( 4 last) Tiiu ( 3 last) Kadri ( 4 last) Sass (vallaline)
![Page 36: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/36.jpg)
Vargamäe lapsed:
Mari ja Jussi lapsed Juku (suri) Kata (suri)
![Page 37: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/37.jpg)
Oru lapsed:
1.Joosep2. Karla3. -4. kaksikud tüdrukud, kes surid5. Jüri6. Juljus7. Toomas
![Page 38: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/38.jpg)
„TÕE JA ÕIGUSE“ I OSA KOMPOSITSIOON
Tõe ja õiguse“ I köidet nimetatakse avatud struktuuriga romaaniks, sest kompositsiooni kujundamisel on avara panoraamromaani võimalusi kasutatud oskuslikult.
Romaan on avatud kõige olulisemale, mida kirjanik peab vajalikuks esitada vargamäe elust pika ajaperioodi jooksul.
![Page 39: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/39.jpg)
I osas on kandvaks teemaks inimese ja maa vahekord.
Andres ainsana kavatses, plaanitses, püüdis ette aimata, milliseks muutub maapind ja kasenäss, männijäss jne kui kraave on kaevatud selles ja selles sihis.
Andrese ja Pearu kraavileping sõlmib keskse intriigiliini.
![Page 40: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/40.jpg)
Andrese ja Pearu kraavileping sõlmib keskse intriigiliini.
Jussi surm jääb sünge varjuna Mari ja Andrese hinge.
Romaani lõpuosas asendatakse paljusid arenguliine.
Andrese ja Pearu omavahelist võistlust, Andrese ja Mari vahekorda
![Page 41: Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061607/559320cb1a28ab83418b45f3/html5/thumbnails/41.jpg)
Andrese ja Pearu omavahelist võistlust, Andrese ja Mari vahekorda asendavad probleemid noore põlvkonna saatustest (erilisel kohal indreku kujunemiskäik)
Andres jätkab lõputut võitlust Vargamäe soodega ja üleaedsega.