TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Karin Eesmaa
KOOLIEELSE LASTEASUTUSE VALMISOLEK HARIDUSTEHNOLOOGI KOHA
LOOMISEKS
Lõputöö
Juhendaja: MSc, Elyna Nevski
Tallinn 2015
2
ANNOTATSIOON
Tallinna Ülikool
Pedagoogiline Seminar
Töö pealkiri: Koolieelse lasteasutuse valmisolek haridustehnoloogi koha loomiseks
Kuu ja aasta: Mai 2015 Lehekülgede arv : 43
Referaat: Tehnika kiire areng on toonud kaasa ka muutusi koolieelsetes lasteasutustes.
Nii lapsed kui ka pedagoogid puutuvad igapäevaselt kokku info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaga. See aga on seadnud õpetajatele suured nõudmised
digitaalsete oskuste poole pealt. Teistesse haridusasutustesse on tekkinud juurde uus
ametikoht- haridustehnoloog, kes aitab õpetajaid tehnoloogia kasutamisega õppetöös.
Siiani pole aga lasteaedades haridustehnoloogi ametikoht levinud.
Lõputöö uurimisküsimused on:
Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?
Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?
Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?
Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja
võimalused.
Käesolev lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis tuuakse välja
teoreetiline taust, teises peatükis kirjeldatakse uurimuse metoodikat ja eesmärki ning
kolmandas peatükis esitatakse uuringu tulemused. Kokku on lõputöös kasutatud 45
kirjandusallikat, millest 8 on võõrkeelsed. Uurimismeetodiks oli kvalitatiivne
uurimisviis, fookusgrupiintervjuu. Valimi moodustasid 24 pedagoogi ühest Harjumaa
lasteaiast. Intervjuud viidi läbi detsembris aastal 2014.
Uurimistulemustest selgus, et enamus pedagooge suhtuvad haridustehnoloogi ametisse
positiivselt. Vastajad oskasid nimetada peamiseid haridustehnoloogi ametiülesandeid.
Oluliseimaks tööülesandeks pidasid pedagoogid digitaalsete õppematerjalide leidmist
ning kogumist. Uurimistulemustest tuli välja, et intervjueeritavad sooviksid lasteaeda
haridustehnoloogi poole või täiskohaga. Tähtsustati ka seda, et haridustehnoloog oleks
inimene oma lasteaiast ning ta töötaks ühes asutuses korraga. Struktuuris võiks
haridustehnoloog paikneda kas õppealajuhataja või direktori alluvuses.
Uurimistulemustest järeldub, et koolieelse lasteasutuse personal tähtsustab
haridustehnoloogi ametikohta ning tunnetab igapäevaselt selle vajadust. Takistustena
mainiti rahalisi võimalusi, riigi ja omavalitsuse seisukohti ning personali hirmu muutuste
ees.
Võtmesõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
Keywords: educational technology, educational technologist, preschool, information and
communication technology (ICT).
Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu
Töö autor: Karin Eesmaa allkiri
Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Elyna Nevski, MSc allkiri:
3
ANNOTATION
Tallinn University
Pedagogical College
Title: Preschool Readiness to Create Educational Technologist Position
Month and year: May 2015 Number of pages: 43
Summary: Rapid technological development has also led to changes in preschools. Both
children and teachers are exposed daily to the information and communication technology.
This, however, has made great demands on teachers of digital skills. Other educational
institutions have emerged to a new position- educational technologist, who can help
teachers to use technology in teaching. So far, however, the position of educational
technologist in kindergartens is uncommon.
The questions raised were:
What are teachers opinions and attitudes towards educational technologist position?
What kind of options does preschool have to create educational technologist position?
How to fit educational technologist position into the structure of preschool?
The aim of this research is to map technological needs and opportunities in kindergarten.
This paper consists of three chapters. The first chapter outlines the theoretical background,
the second chapter describes the methodology and purpose, and results of the study are
presented in the third chapter. This thesis refers to 45 sources of literature, 8 of them are in
a foreign language. The research method was a qualitative method, a focus group
interview. The interviews were conducted with 24 teachers from one of the Harju County’s
kindergarten in December 2014.
Research results showed that the majority of teachers took a positive attitude towards
educational technologist position. Respondents were able to mention the main educational
technologist tasks. The teachers considered the most important duty is to find and gather
digital learning materials. The results of the study revealed, that interviewees would like to
have an educational technologist in kindergarten either half or full-time. They prioritized
the fact that an educational technologist should be working in the same kindergarten and
that he/she should work in one institution at a time. Educational technologist should be
under the jurisdiction of head teacher or director. The research results suggest that
personnel emphasizes the importance of educational technologist position and they feel the
need for help daily. Financial facilities, state and local government opinion and the
teachers fear of change were mentioned as obstacles.
Keywords: educational technology, educational technologist, preschool, information and
communication technology (ICT).
Võtmesõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College
Author: Karin Eesmaa signature:
Accepted:
Mentor: Elyna Nevski, MSc signature:
4
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6
1 HARIDUSTEHNOLOOGIA KOOLIEELSES LASTEASUTUSES ............................ 8
1.1 Lõputöö terminoloogia ........................................................................................... 8
1.2 Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused............ 10
1.3 Haridustehnoloogi roll koolieelses lasteasutuses .................................................. 15
1.4 Hoiakud ja arvamused haridustehnoloogiast ........................................................ 18
1.5 Õpetajate valmisolek seoses haridustehnoloogiaga ............................................. 21
2 UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA .............................................................. 24
2.1 Uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused .............................................................. 24
2.2 Valimi koostamine ja kirjeldus ............................................................................. 24
2.3 Meetodi valik ja kirjeldus ..................................................................................... 25
2.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus ................................................................................ 27
3 UURIMISTÖÖ TULEMUSED.................................................................................... 29
3.1 Haridustehnoloogi tööülesanded ning vajalikkus koolieelses lasteasutuses ......... 29
3.2 Haridustehnoloogi ametikoha loomise võimalused lasteasutuses ........................ 32
3.3 Haridustehnoloogi ametikoht lasteasutuse struktuuris ning võimalikud takistused
34
ARUTELU .......................................................................................................................... 38
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 42
KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 44
LISAD ................................................................................................................................. 48
Lisa 1 Infotehnoloogia tugiisiku ametijuhend ................................................................. 49
Lisa 2 Haridustehnoloogi ametijuhend ............................................................................ 51
5
Lisa 3 Intervjuu küsimused.............................................................................................. 54
Lisa 4 Intervjuu pedagoogidega ...................................................................................... 56
Lisa 5 Soovitusi haridustehnoloogi koha loomiseks ....................................................... 62
6
SISSEJUHATUS
Käesolevat sajandit on põhjendatult tehnikasajandiks nimetatud. Raske on leida valdkonda,
mida tehnika kiire areng ei mõjuta. Infotehnoloogia arenguga seoses saame rääkida
infoühiskonnast, kuhu tänapäeva Eesti lapsed sünnivad. Õpetajate ülesandeks on
kasvandikele tuge pakkuda ning nad ette valmistada iseseisvaks eluks infoühiskonna eduka
liikmena.
Tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud erinevaid võimalusi rikastada
õpetamisvahendeid, avardada õppimisvõimalusi ning luua uusi metoodikaid õppetöö
kavandamiseks ja rakendamiseks. Teisalt on tehnoloogia osatähtsuse kasv pedagoogilises
tegevuses kaasa toonud laia nõudluse haridustehnoloogilise pädevuse järele. Seetõttu on
21. sajandi alguseks haridustehnoloogiast saanud omaette uurimis- ja arendustegevuse
valdkond. (Piir, 2010.)
Tuginedes Eesti haridustehnoloogide võrgustiku andmetele on haridustehnoloogi
ametikoht ülikoolides ning kutse- ja üldhariduskoolides tõusutrendis. Probleemsemas
seisukorras on hetkel Eesti koolieelsed lasteasutused, kus töötavaid haridustehnolooge
võime leida kõigest mõnes üksikus asutuses (Aruküla Lasteaed Rukkilill, Pirita Kose
Lasteaed, Tallinna Tuule Lasteaed, Laagri Lasteaed). Enamus lasteaiaõpetajaid on valmis
oma töös kasutama infotehnoloogilisi vahendeid, kuid põhilisteks takistusteks peavad nad
eelarvelisi võimalusi vahendite soetamiseks ning õpetajad hindavad oma IT- alaseid oskusi
tagasihoidlikeks (Mägi, 2011).
Koolieelses lasteasutuses võib haridustehnoloogiks olla õpetaja, kes omab pedagoogilist
kõrgemat haridust ning väga heal tasemel arvuti kasutamise oskust. Alates 2013 a õpib
Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris esimene grupp alushariduse pedagooge, kes
lisaks pedagoogilisele kõrgharidusele saavad kõrvalerialana haridustehnoloogide
kompetentsi. Lisaks õpetab Tallinna Ülikool ka haridustehnoloogia valdkonna magistrante,
kus eelkõige on suund üldhariduskoolide haridustehnoloogilisele korraldusele. Üldiselt on
täheldatav, et õpetajad on valmis end pidevalt täiendama, ka infotehnoloogilises
valdkonnas. Siiski tekib küsimus, kas ka lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja on oma
teadmiste ja oskustega samal tasemel või milline on lasteasutuse juhtkonna ettevalmistus
haridustehnoloogide vastuvõtmiseks?
7
Järgnevalt tulenevad lõputöö uurimisküsimused:
● Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?
● Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?
● Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?
Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja
võimalused.
Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse lasteasutuse ja
haridustehnoloogia vaheliste seoste väljatoomisele. Alapeatükkides selgitatakse töös
kasutatavaid põhimõisteid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eripära lasteaias ning
haridustehnoloogi rolli koolieelses lasteasutuses. Lisaks tuuakse välja Eesti ühiskonna
seisukohad ja õpetajate valmisoleku seoses haridustehnoloogia levikuga lasteaedades.
Teises peatükis käsitletakse lõputöö metoodikat, valimi kirjeldust ning uurimisprotseduuri
kirjeldust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistulemused koos aruteluga.
Kokku on töös kasutatud 45 kirjanduslikku allikat, millest 8 on võõrkeelsed.
Märksõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT).
Lõputöö koostaja tänab oma juhendajat MSc Elyna Nevskit meeldiva koostöö ning
positiivse ja toetava suhtumise eest.
8
1 HARIDUSTEHNOLOOGIA KOOLIEELSES LASTEASUTUSES
Käesolev peatükk annab ülevaate haridustehnoloogiaga seotud teoreetilisest taustast. Kuna
haridustehnoloogia on suhteliselt uus nähtus pedagoogikas, siis on eraldi välja toodud
lõputöös kasutatud terminoloogia. Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilisi vajadusi
ning võimalusi ja haridustehnoloogi rolli lasteaias ei ole üheselt siiani kaardistatud, seega
on lõputöös tuginetud üldhariduskoolide näitele ning mugandatud need siis alushariduse
konteksti. Lisaks on välja toodud ühiskonnas leiduvaid arvamusi haridustehnoloogia kohta
ning on keskendutud ka õpetajate valmisolekule, kuna haridustehnoloogi tulek asutusse
mõjutab suuresti pedagoogide tööd.
1.1 Lõputöö terminoloogia
Mõistmaks lõputöös käsitletavat teemat nii pedagoogiliselt kui ka infotehnoloogiliselt
poolelt, esitatakse siinkohal mõned sagedamini esinevad mõisted.
Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele (1999) on koolieelne lasteasutus (edaspidi
lasteasutus) koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav
õppeasutus. “Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist
ning tema individuaalsuse arvestamist” (KELS §1, p.2). Lasteasutuse põhiülesandeks on
lapse vajadusi ja iseärasusi arvestades luua sobiv keskkond, kus tal oleks võimalik areneda
igakülgselt. Lisaks on tähtis hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema arengut.
(KELS §1, 2, 3.)
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob
eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KELS, 1999). Lasteasutuste
põhiülesannet on igapäevaselt täitmas alushariduse pedagoog ehk koolieelse lasteasutuse
õpetaja. Õpetaja kutsestandard ütleb, et “õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes
nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud
eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi” (Kutsekoda, 2013). Õpetaja VI
kutsestandardis on välja toodud kõik valdkonnad, mida kvalifitseeritud õpetaja valdama
peaks. Lisaks lapse igakülgse arendamise ja õpetamise kõrvalt peab suutma õpetaja ka
infotehnoloogilises maailmas orienteeruda. Õpetaja VI kutsestandardi punktis B.2.6-11 on
9
kirjeldatud lühidalt, mida oodatakse õpetajalt seoses IKT vahendite kasutamisega. IKT alla
võib lugeda erinevaid valdkondi ja mõisteid nagu riistvara, tarkvara, rakendused,
tarkvaraarendus, telekommunikatsioon ja sidevõrgud, sidetehnoloogia, IT teenused, IT
juhtimine. (Kink, 2008.) Õpetaja saab hinnata oma IKT alaseid teadmisi vastavalt
organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate
haridustehnoloogilistele pädevustele (ISTE, 2008).
Haridustehnoloogilised pädevused on oskused, mida pedagoog peaks omama ja tundma, et
rakendada oma õpetamismeetodite käigus ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
alaseid teadmisi ning vahendeid. Kutsestandardis õpetaja töökirjelduse juures on välja
toodud ka punkt, et vajaduse korral, kui tekivad probleemid, toetub õpetaja oma töös
nõustamisele ning otsib abi kolleegidelt või tugispetsialistidelt. Toetamaks õpetajate info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaseid enesetäiendusi saab appi tulla
haridustehnoloog.
Haridustehnoloog on õppekasvatusala töötaja, kes omab pedagoogilist ja info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia alast kompetentsi. Professionaalne haridustehnoloog
vastab ISTE pädevustele ja on pädev kaasaegses pedagoogikas infotehnoloogiliste
lahenduste arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel. Haridustehnoloogi ülesandeks on
koordineerida e-õppe ja kommunikatsioonitehnoloogia alast tegevust, leides uusi
innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades lasteasutuse personali ning
kasvandikke digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis.
(Haridustehnoloogid, s.a.)
Haridustehnoloogia on eesti keeles suhteliselt uus mõiste. Kirjasõnas hakkas see termin
levima 1990ndate aastate teisel poolel. Esimese definitsiooni andis haridustehnoloogiale
USA Rahvusliku Haridustehnoloogia Nõukogu (National Council of Educational
Technology ehk NCET), mis loodi 1996. a. Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks
loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. (Piir,
2010.) Eestis toetab ja juhib haridustehnoloogide tegevust Eesti Infotehnoloogia
Sihtasutuse e- Õppe Arenduskeskus, mis on alates 2011. aastast organisatsiooni
International Society for Technology in Education (ISTE) liige. Tegemist on
rahvusvahelise Ameerika Ühendriikides tegutseva assotsiatsiooniga, kes arendab õppimist
ja õpetamist läbi uuendusliku ja tõhusa tehnoloogia kasutamise. (Hitsa
Innovatsioonikeskus, s.a.) Mõiste haridustehnoloogia esimene pool viitab didaktika ja
õpetamismetoodika alla kuuluvale tegevusele. Sõna teise poole- tehnoloogia- all ei mõelda
10
selle termini kitsamat esmatähendust- tootmismenetluse õpetus, vaid käsitletakse
tehnoloogiat kui teaduse rakendusviisi igapäevaelus. Seega on haridustehnoloogia osaks
kasvatusteaduse tulemuste rakendamine õpetamise ja õppimise efektiivsemaks muutmisel.
(Piir, 2010.)
1.2 Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja
võimalused
Muutused ühiskonnas ei jäta haridusasutusi puutumata ning üheks kiiremini arenevaks
valdkonnaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (edaspidi IKT) seonduv.
Kõikides haridusastmetes puutuvad nii lapsed kui ka pedagoogid kokku digitaliseeritud
informatsiooni kasutamise ja kommunikatsiooniga. (Kink, 2008.) Keskseks probleemiks
pole enam see, kas lapsed peaksid tehnoloogiat kasutama, vaid kuidas seda kasutada nii, et
jõutaks soovitud tulemusteni (Clements & Sarama, 2003).
Tehnoloogiliste vahendite kasutamine esitab õpetajatele pideva väljakutse. Tehnoloogia
arenguga sammu pidades saavad õpetajad kaasaegseid vahendeid kasutades aidata lastel
õppida kuidas probleeme lahendada ning uusi ideid luua. (Clements & Sarama, 2002.)
Lisaks teadmistele, kuidas vahendeid kasutada, peavad pedagoogid leidma ka viisi, kuidas
siduda kiiresti areneva tehnoloogia potensiaali õppekavaga (Swaminathan & Wright,
2003).
Tänapäeva haridus peab looma võimaluse õppida tehnoloogiat ning meediat, et lapsed
saaksid hakkama ka digitaalses maailmas ning lasteaiast ja koolist kaasa antud teadmised
ja oskused oleksid kooskõlas igapäevaelu nõudmistega. Kaasaegsema õpetusega tekivad
ka suuremad nõudmised meie õpetajatele. (Allemann & Mets, 2012.) Õpetaja rolliks on
olla suunaja ning innustava õpikeskkonna looja, kus laps on aktiivne osapool, tehes ise
valikuid ning otsuseid. Õpetaja lähtub lapse huvidest ning kasutab ära igapäevaselt
sündivaid soodsaid õpiolukordi. (Hujala, 2004.)
On oluline, et juba koolieelses lasteasutuses pakuvad õpetajad lastele võimaluse tutvuda
digitaalse maailmaga. Lapsed on kooliks ning edaspidiseks iseseisvaks eluks paremini ette
valmistatud. Mitmekülgsete oskustega õpetajal on lastele pakkuda enamat, kui lihtsalt
järelvalvet.
11
Kaasaegne haridussüsteem on kõikides haridusastmetes tihedalt läbi põimunud
digitaliseeritud informatsiooni kasutamise ja kommunikatsiooniga. Kuigi haridusasutused
kasutavad arvuteid õppe- arendustegevustes juba ligi 25 aastat ei leidu hetkel ühtegi
teaduslikku uuringut, mis oleks keskendunud lasteaia haridustehnoloogilistele vajadustele.
(Kink, 2008.)
Siinkohal on tuginetud üldhariduskoolide tehnoloogilistele vajadustele ning kohandatud
need koolieelse lasteasutuse konteksti. Koolide vajadused on üldjoontes sarnased, kuid
erinevad oluliselt mahus ja detailsuses. Vajaduste läbimõtlemine ja kirjeldamine annab
võimaluse määratleda lasteasutuse IT-valdkonna ulatust ja keerukust, seada prioriteete,
kaaluda alternatiivseid lahendusi ja tehnoloogiaid ning otsida finantsvahendeid. Vajaduste
kaardistamisel on tähtis kaasata kõik huvigrupid – nii juhtkond, õpetajad, õpilased,
koolipidaja kui hoolekogu, kuna kõikide sihtgruppide vajadused on erinevad. (Tiigrihüppe
Sihtasutus, 2012.) Laste põhilised vajadused seoses IT valdkonnaga lasteaias:
● kasutada õppetöös tehnoloogiat;
● saada tuge tehniliste vahendite või programmidega toime tulekuks;
● omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi. (samas, 7.)
Tõlgendades eelnevat loetelu ei ole laste vajadused seoses IT valdkonnaga suured. Neile
on vaja pakkuda võimalust tehnoloogiaga tutvuda, kasutades seda igapäevategevuste ühe
osana. Lisaks on tähtis täiskasvanu toetus ja abi, et lapsed saaksid maksimaalselt uusi
oskusi ja teadmisi, mida hiljem juba iseseisvalt kasutada.
Vanemate vajadused:
● saada infot ja suhelda õpetajatega;
● olla kursis oma lapse õppeülesannete ja tulemustega;
● kasutada kodus rühmategevuses käsitletud elektroonilisi materjale. (samas, 6.)
Lapsevanemate vajadused on eelkõige seotud kiire ja mugava infoliikumisega. Vanemad
soovivad, et lasteasutus oleks võimeline pakkuma samasuguseid infokanaleid nagu
igapäevaelu. Tehnoloogia annab hea võimaluse ka lapsevanemaid õppeprotsessi kaasata,
kui kodus on kättesaadavad samad õppematerjalid, mis lasteaias. Lisaks soovivad nad olla
kursis oma lapse arenguga ja seda tihedamini, kui kord aastas toimuv arenguvestlus.
Kooliõpilaste vanemad saavad kasutada e-kooli, et jälgida oma lapse arengut. E-lasteaed
12
annaks hea võimaluse ka eelkooliealiste laste vanematele olla rohkem teadlik lasteaias
toimuvast.
Tehnoloogia on väikeste laste maailma üheks lahutamatuks osaks ning nad kasvavad üles
keskkonnas, kus nende vanemad ja õpetajad on pidevalt ühenduses terve maailmaga. Kiire
innovatsiooniline areng tehnoloogias ja meedias muudab seda, kuidas me kasutame
informatsiooni oma kodudes, kontorites, koolides ja koolieelsetes asutustes. Täiskasvanud
kasutavad nutitelefone, tahvelarvuteid, sülearvuteid ja muid digitaalseid vahendeid, et olla
uudistega kursis ning pääseda infole ligi igal hetkel. Lapsed vaatavad, kuidas neile tähtsad
inimesed kasutavad igapäevaselt kõiki neid vahendeid ning on nendest sõltuvuses. Lapsed
tarbivad ekraanimeediat igal pool: koolis, tänaval, kodus. Tehnoloogia on üks osa
kultuurist ning koolieelse lasteasutuse pedagoogidel, õppekavadel ning koolidel on hea
võimalus näidata, kuidas saab nende vahenditega täiustada ning rikastada laste
õppimisvajadust, samas silmas pidades eakohast arengut ning tervislikkust. (Parette, Jr &
Blum, 2013.) Moodsad tehnilised lahendused on laste ja nende vanemate igapäeva elu osa,
seega peavad ka õpetajad olema avatud kõigele uuele.
Õpetajate haridustehnoloogilised vajadused lasteasutuses:
● valmistada ette tegevused;
● tagada tegevuses vajalik materjal lastele;
● viia tegevused läbi;
● dokumenteerida tulemusi;
● olla informeeritud;
● suhelda lapsevanematega;
● teha koostööd kolleegidega;
● hallata dokumente;
● jagada elektroonilisi õppevahendeid ja lisamaterjale;
● saada tuge tehniliste vahendite või programmide rikete kõrvaldamiseks;
● olla koolitatud lahendusi kasutama. (Tiigrihüppe Sihtasutus, 2012.)
Loetelust järeldub, et õpetajatel on kõige rohkem vajadusi seoses tehnoloogia
kasutamisega õppetöös. Tegevuste planeerimise ning teostamise juures saavad õpetajad abi
13
internetist, erinevatest õppeprogrammidest ning igapäevaselt ka näiteks printerist. Leidub
lasteaedu, kus kogu dokumentatsioon on üleviidud digitaalseks. See tähendab, et õpetaja
planeerib ja analüüsib tulemusi e-päevikus. Üheks heaks näiteks on eralasteaed Kalli-Kalli,
kes on tutvustanud oma e-päeviku süsteemi ka teiste lasteaedade juhtkondadele. Kindlasti
on õpetaja töös väga tähtis ka info vahetamine juhtkonna, kolleegide ja lapsevanematega.
Tehnikaga töötades tuleb ette probleeme ning rikkeid, mille puhul vajavad õpetajad abi
ning toetust. Samuti on õpetajatele vajalikud erinevad koolitused, et omandada teadmisi
tehnoloogia kasutamisest igapäevatöös.
Infotehnoloogia roll koolieelsetes lasteasutustes on pidevalt kasvanud. Kui algselt oli
arvuti kasutusel vaid õpetajate töö kergendamiseks, siis täna räägitakse spetsiaalsetest
lastele suunatud õppeotstarbelistest arvutitest ja programmidest. Valdkonna olulisust
mõistes organiseeris IBM 2003. aastal esimese Euroopa konverentsi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest alushariduses. See konverents tõi kokku
poliitikuid, teadlasi ja haridustegelasi 20 Euroopa riigist. (Kink, 2008.)
Olulisteks võtmeteguriteks IKT rakendamisel kujunevad õpetajate teadmised ja oskused.
Tänapäevase alushariduse pedagoogi ettevalmistusega kõrgkoolis peavad olema
integreeritud elementaarsed IKT kasutamise oskused. Õpetajakoolitus peaks pakkuma
rohkemat kui ainult kontoritarkvara tutvustamist. IKT-d saaks kasutada lastes huvi
äratamiseks, meediakasvatuse läbiviimiseks ning teiste õppevaldkondade
mitmekesistamiseks. Mingil määral peaks iga didaktiline ainevaldkond sisaldama seoseid
IKT-ga, vastasel juhul õpetatakse õpetajaid mineviku, mitte tuleviku jaoks. (Kollom &
Vinter, 2012.)
Tuginedes omandatud oskustele, suudaksid pedagoogid kujundada laste arengukeskkonna
mitmekesisemaks ja enam individuaalseid lahendusi võimaldavaks. IKT- l on kõik
eeldused saada suurepäraseks ja kasulikuks töövahendiks, kui seda õigesti kasutada ja kui
õpetajad on omandanud selle kasutamise oskused- nii teoreetilised kui ka praktilised.
Arvestades IKT valdkonna ülikiiret arengutempot, peab õpetaja olema ise õppija rollis ja
oma oskusi pidevalt edasi arendama. Kriitilisemateks teguriteks õpetajaskonna
täienduskoolituses on motivatsioon, praktilised kogemused, õpi- ja koostöövõimalused
kolleegidega, valmismudelid, mentorid/ tugiisikud ja juhtkonna toetus. (Kink, 2008.)
Õpetajad tuginevad oma teadmistele, mis tulenevad reeglina oma isiklikust kogemusest.
Uskumusi ning kogemusi mõjutab viis, kuidas neid on õpetatud. Võib eeldada, et
põlvkondlikud erinevused mõjutavad seda, kui palju soovivad pedagoogid lasteaedades
14
tehnoloogiat kasutada. Õpetajad võivad pidada neid pigme pidurdavaks jõuks, kui lastele
kasulikeks ning seega jäetakse tehnoloogia pigem kõrvale. Lisaks sellele puudub õpetajatel
IKT vahendite abil õpetamise kogemus. (Vinter, 2013.)
Erinevalt õpetajatest on õppijate rollis olevad lapsed kogemuse võrra rikkamad ning ei
pelga uue tehnoloogia kasutamist. Kristi Vinter oma doktoritöös uuris eelkooliealiste laste
digitaalse ekraanimeedia tarbimise eelistusi ja nende kujunemise võimalikke mõjutegureid
ning tõi välja, et enamus (83%) 5-7-aastaseid Eesti lapsi kasutab IKT vahendeid vabaaja
veetmiseks, enamjaolt arvutiga mängimiseks. Tegelikkuses võib olla see protsent veelgi
suurem, kuna antud info tugines lapsevanemate ütlustele ning eelkooliealiste laste aktiivset
meediatarbimist soodustab ka hea juurdepääs ekraanimeediale – veidi alla poole 5-7-
aastastest lastest omab isiklikku mobiiltelefoni ning 1/3 lastest isiklikku arvutit. (Vinter,
2013, 26.) Seega on väikesed lapsed meedia kasutajad juba väga varasest east.
Eelkooliealiste laste jaoks võib meedia suurimateks ohtudeks pidada ebasobivat sisu
(vägivaldne, seksuaalne jms), mida laps ise oma teadmistega ei suuda veel õigesti mõista.
Lisaks võib selgituseta jäetud kogemus tekitada lastele valesid arusaame ning terviseriske.
(Vinter, 2013.) Lapsed veedavad suurema osa ajast lasteaias ning seega põhilised
teadmised omandatakse haridusasutuses. Üha enam on hakatud rääkima sellest, et just
koolieelsed lasteasutused peaksid uuendama oma õppetegevust digitaalse põlvkonna
õppijate jaoks sobivaks, kuna tänapäeva lapsed on tuttavad nii interneti kui IKT
vahenditega juba varasest east ning tehnoloogia on muutunud loomulikuks osaks nende
elus. (Zevenbergen, 2007).
Koolieelne lasteasutus peaks pakkuma kaasaegset ning lapsest lähtuvat haridust. Lapsed
tutvuvad IKT vahenditega juba noores eas. Täiskasvanu roll selles on hoida ja kaitsta lapsi
virtuaalse maailma negatiivsete nähtuste eest ning õpetada neile arusaamist sellest. Üha
varajasemad arvuti kasutajad panevad oma teadmiste ja oskustega lasteaiad
sundsituatsiooni- ühelt poolt muutunud vajadused ning teiselt poolt tänased piiratud
võimalused. Samuti muudavad uuenenud situatsioonid ka õpetajate ettevalmistuse ja
täiendkoolituse sisu, IKT on muutunud selles kohustuslikuks komponendiks.
Kink (2008) on öelnud: „Muutunud maailma vastu võitlemine ei vii meid sugugi edasi.
Vaid sellega kohanemine ja uute võimaluste oskuslik kasutamine oma eesmärkide
saavutamiseks on tuleviku edu võtmeks alushariduses.“
15
1.3 Haridustehnoloogi roll koolieelses lasteasutuses
Muutunud olukord alushariduse valdkonnas on seadnud nii õpetajatele kui ka lasteasutuse
juhtkonnale uusi väljakutseid. Kaasajastamaks koolieelset haridust on vaja leida
võimalused IKT vahendite soetamiseks ja hooldamiseks ning koolitada piisava
kompetentsiga haridustöötajaid. Siiani ei ole tasemeõpingud sisaldanud piisaval määral
haridustehnoloogilisi aineid ning võrreldes üldhariduskoolide olukorraga on alushariduse
pedagoogid jäetud ompäi. Eestis oli 2012. aastal Statistikaameti andmebaasi järgi 534
üldhariduskooli ning 644 koolieelset lasteasutust. Toetudes haridustehnoloogide
kodulehele töötab ametlikult hetkel üldhariduskoolides 43 ja lasteaedades 2
haridustehnoloogi. Alati ei pea haridustehnoloogi ametikoht just sellist nimetust kandma.
Näiteks Tallinna Tuule Lasteaias töötab infotehnoloogia tugiisik. Ametijuhendist (Lisa 1)
selgub, et tegelikult täidab ta samu töökohustusi nagu haridustehnoloog. Siiski leidub
haridusasutusi, kus mitteametlikult täidavad haridustehnoloogi tööülesandeid muul
ametialal töötavad isikud.
Haridustehnoloogi rolliks haridusasutustes on e-õppe koordineerimine, nõustamine ja
arendamine. Tegemist on inimesega, kes valdab digiajastule vastavaid vahendeid ja
metoodikat ning aitab neid õppeprotsessis rakendada (joonis 1).
Joonis 1. Haridustehnoloogi ülesanded ja positsioon. (Maadvere, 2011).
haridustehnoloog
tegeleb e-õppega
16
Haridustehnoloog (joonis 1.) on töötaja, kes omab õpetaja ja infojuhi kompetentsi. Tema
ülesandeks on tegeleda lasteasutuses e-õppega. E-õppe puhul peetakse silmas igasugust
õppetegevust, kus kasutatakse IKT-d. Haridustehnoloog organiseerib arvutialaseid
koolitusi, loob õppematerjale ja eelkõige toetab õpetajaid erinevate IKT-alaste tegevuste
läbiviimisel. (Maadvere, 2008.)
Haridustehnoloogi tööülesanded lasteaias:
● kogub, süstematiseerib ja levitab IKT-alast informatsiooni;
● nõustab lasteaiaõpetajaid IKT alastes küsimustes;
● lasteaia kodulehekülje haldamine – koostab, täiendab ja kureerib info avaldamist
lasteaia koduleheküljel;
● koolitusalane tegevus – korraldab IKT alaseid koolitusi lasteaiaõpetajatele, viib läbi
IKT alaseid sisekoolitusi (sh juhendmaterjalide loomine);
● osaleb IKT alastes projektides ja nõustab projektitegevustes lasteaiaõpetajaid;
● abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;
● IKT arendustegevus – osaleb lasteaia arengukava koostamisel; teeb ettepanekuid
IKT valdkonna uuendamiseks; hoiab end kursis IKT riiklike arengusuundadega;
● abistab õpetajaid IKT rakendamisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja
tehnoloogiliste probleemide lahendamine). (Kollom, 2013.)
Analüüsides Kollomi poolt välja toodud haridustehnoloogi tööülesandeid lasteaias, näib, et
selles valdkonnas on rohkem tegemist, kui esialgu paistab. Haridustehnoloog kaardistab
õpetajate ja õppijate digipädevuste hetkeseisu ja loob võimalused digipädevuste taseme
tõstmiseks. Haridustehnoloog ja õpetaja on partnerid, kes koostöös muudavad
õppeprotsessi innovaatilisemaks, loovamaks ja tehnoloogiaga seotumaks, mille tulemusel
paranevad ka õppijate digipädevused. Haridustehnoloog hoiab nö kätt pulsil õppeasutuse
haridustehnoloogilisel arengul, vajadusel innustades, motiveerides ja toetades kolleege.
Võimalusel korraldab haridustehnoloog majasiseseid koolitusi personalile. Lasteaia
kodulehekülje eest hoolitsemine on samuti üks väljund haridustehnoloogi tööle. Lisaks
analüüsib haridustehnoloog digitaalse õppevara vajadused ning toetab õpetajaid
vajamineva väljatöötamisel või leidmisel ja kohandamisel. Digitaalse õppevara loomise
protsess on keeruline ja aeganõudev. Selleks töötabki haridusasutuses haridustehnoloog,
kes igapäevaselt otsib uusi ja häid vahendeid, õppematerjale, metoodikaid, näiteid jne,
mida õpetajatele soovitada ja õpetada. Haridustehnoloog tegeleb õppimise ja õpetamise
strateegilise planeerimisega digiajastu võimalustest lähtuvalt. Haridustehnoloog on just see
17
isik, kes tagab digiajastule vastavad arengud ning selleks vajaminevate ressursside (taristu,
õppevara, pädevused) planeerimise haridusasutuse arengukavas. Seda eeldusel, et juhtkond
toetab ja jagab innovatsioonikeskset mõtteviisi ning on seadnud antud valdkonna üheks
prioriteediks.
Haridustehnoloog peaks suutma vabalt koostööd teha erinevate huvigruppidega nagu
õpetajad, juhtkond, lapsevanemad, lapsed, teised haridustehnoloogid ning kohalik
omavalitsus. Head lasteaia haridustehnoloogi iseloomustab esinemisjulgus ning teotahe
viimaks läbi majasiseseid koolitusi ning nõustamisi. Kindlasti tuleks rõhutada
uuendusmeelsust ning head suhtlemisoskust ja abivalmidust. Haridustehnoloogil peab
olema tahe oma teadmisi jagada ning oskus täiskasvanuid koolitada. Ei piisa sellest, et
haridustehnoloog üksi teab ja teiste eest kõik ise ära teeb. Uued teadmised peavad
omakorda õpetajatelt õpilasteni jõudma. Praegu koolides töötavad haridustehnoloogid
nendivad, et sageli pöörduvad nende poole ka õpilased, kelle jaoks on samuti olukordi, kus
IKT vahenditega hästi toime ei tulda. Vaadates asja lasteaia juhtkonna seisukohalt on
kergem leida nõuetele vastav inimene oma asutusest, kui hakata tellima IT teenust, mis
siiski ei paku jätkusuutlikke võimalusi. IT valdkonnas töötaval isikul puudub
pedagoogiline kompetents ning ta pole kursis, mis lasteasutuses toimub. (Allemann &
Mets, 2012.)
Haridustehnoloogi koht koolieelses lasteasutuses sõltub maja struktuurist. Üldjuhul on
lasteasutuses direktor, kes vastutab kogu maja personali tulemusliku töö eest. Direktorile
on abiks õppealajuhataja, kes tegeleb otseselt rühmaõpetajate juhendamisega. Enamus
majades on pedagoogidena tööl veel muusika- ning liikumisõpetaja. Lisaks võib olla veel
majandusalajuhataja, kes tegeleb abiõpetajate töö juhendamise ning üldise majandamisega.
Lasteasutuse koosseisu võivad kuuluda veel tervishoiu töötaja, eripedagoog/ psühholoog
või logopeed. (KELS, 1999.) Kui lasteaed on otsustanud, et nende asutus vajab
haridustehnoloogi, tuleb leida õpetaja, abiõpetaja või õppealajuhataja, kes on
tehnoloogiaga sinasõber ja kes oskab lõimida õppetegevustesse osavalt info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiat. Sellelt kolleegilt võib uurida, kas tal oleks soovi end veel
täiendada antud valdkonnas ning hakata asutuse haridustehnoloogiks. Lähtudes Laagri
Lasteaia haridustehnoloogi ametijuhendist (Lisa 2), võib väita, et haridustehnoloogi tööaeg
on periooditi liikuva iseloomuga. Palju infovahetust toimub elektroonselt ning tööd on
võimalik teha osalise tööajaga teise ametikoha kõrvalt. Haridustehnoloog on eelkõige
18
metoodik ja õpetaja. Ta on ise õppetegevusi läbi viinud ning oskab ka teistele õpetajatele
nõu anda, kuidas IKT vahendeid sobivalt õppetöös kasutada. (Allemann & Mets, 2012.)
Tänapäeva maailmas on lasteasutus ja haridustehnoloogia omavahel tihedalt seotud.
Lapsed kasutavad arvutit ja muid tehnoloogilisi vahendeid üha varem ning suur rõhk laste
teadmiste mitmekülgse arendamise eest pannakse haridusasutustele. See seab suuri
väljakutseid õpetajatele ning nende kompetentsile. Õpetajatele tuleb appi lasteasutuse
haridustehnoloog, kes aitab, nõustab ning oskab olla igakülgseks toeks seoses pedagoogika
ja tehnoloogia lõimimisel. Haridustehnoloog on üldhariduskoolides juba levinud amet ning
loodetavasti jõuavad ka alusharidust pakkuvad asutused lähiajal neile järele.
1.4 Hoiakud ja arvamused haridustehnoloogiast
Tehnoloogia on 21. sajandi üks lahutamatutest osadest. Hariduse valdkonnas püütakse teha
kõik, mis võimalik, et õpetamine oleks kvaliteetne ning tulemuslik. Kõrgkoolide ning
üldhariduskoolide personali hulka kuuluvad haridustehnoloogid ning infojuhid on tavaline
nähe. Koolieelsete lasteasutuste struktuuri pole siiani veel haridustehnoloogi ametikoht
juurdunud. Rääkimata sellest, et lasteaiaõpetajad oleksid teadlikud haridustehnoloogi
ametikohast ning tema tööülesannetest. Meedias võib kohata vastakaid arvamusi selle
kohta, kas laste õpetamise juures oleks vaja IKT vahendeid kasutada ning milleks on vaja
haridustehnoloogi.
Eesti on tuntust kogunud kui innovaatiline ning arenenud tehnoloogiaga riik. Kahjuks ei
saa neid sõnu kasutada Eesti haridusmaastiku kohta, kuna endiselt arutletakse selle üle, kas
haridust on vaja siduda tehnoloogiaga. Haridustehnoloogi ametikoha kohta on arvamusi
suhteliselt vähe, kuna ühiskonnale laiemalt on termin veel võõras. Siiski tuuakse välja
mõned olulisemad mõtted, tuginedes valdkonna spetsialistide arvamustele.
Läbi erinevate projektide on püütud kooliõpinguid muuta innovaatilisemaks ning lastele
huvitavamaks. Ajakirjanik Heidit Kaio tõdeb, et laste range hoidmine paberi ja pliiatsi
juures oleks tagurlik. Samas usub ta, et kõike ei peaks ka tehnologiseerima, piisab mõnest
videost teksti vahele. Ta toob välja seisukoha, et lapsed õpivad arvuti kasutamise lihtsalt
ära, miks mitte kasutada seda õppetöö põnevamaks muutmiseks. Seda seisukohta jagab ka
Lamp (2010), öeldes, et lapsed vajavad tehnoloogilisi oskusi tulevikus tööturul
19
konkureerimiseks. Interaktiivse multimeedia magister Maris Lindoja toob välja seisukoha,
et üksnes IKT vahendite muretsemisest koolidesse ei piisa. On vaja luua e-õppematerjale
ning uusi metoodikaid. Eriti rõhutab ta seda, et infot raamatutest digitaalseks muuta pole
mõtet. Kui lapsed ei loe raamatut, siis ei taha nad seda sama teksti ka ekraanilt lugeda,
viidates sellele, et lastele on vaja pakkuda rohkem kui pelgalt teksti. (Lindoja, 2012.) Ene
Koitla on Lindojaga samal arvamusel, et põhilisteks kitsaskohtadeks on elektrooniliste
õppevahendite ning õppevara olemasolu. Ei piisa sellest, et teadmisi pakutakse arvuti
vahendusel. Kui õppemeetodid jäävad samaks, suurendab see vaid IKTs pettunud õppijate
arvu. Lisaks toob Koitla välja seisukoha, et lapsed on küll valmis vastu võtma uut ja
põnevat õpet, kuid kas õpetajad suudavad seda ka pakkuda. (Koitla, 2010.)
Õpetajal on keeruline hoida ennast kursis kõige uuega, mis tehnoloogia rakendamine
õppetöös endaga kaasa toob. Vajadust abi järele märgati juba aastal 2006, mil projekti e-
Võti raames alustasid tööd haridustehnoloogid 33 koolis (Kusnets, 2007), kes aitavad
õpetajal leida vajalikud vahendid ning meetodid ning pakuvad tuge ja koolitust, et õpetaja
suudaks olla hea juhendaja ning suunaja (Allemann & Mets, 2012).
Haridustehnoloogide vajalikkust haridusasutuses tõestab lisaks eelpool kirjas olevale ka
tõsiasi, et alushariduse pedagooge koolitavad kõrgkoolid pakuvad kõrvalerialana just
haridustehnoloogi ametit. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi
Vinter tõdeb rõõmuga, et haridustehnoloogi kõrvaleriala vastu on suur huvi. Antud
kõrvaleriala vajalikkuses Vinter ei kahtle. Tema arvates ei pea iga õpetaja olema
digivahenditega töötamisest innustunud ning nõudmiste karmistamise asemel võiks
õpetajale pakkuda nõu ning abistamist. Haridustehnoloogi ametikoht peaks aga
lasteasutuse töökorraldusse sobituma nii, et juurde poleks vaja võtta uut spetsialisti, vaid
neid ülesandeid täidab kolleeg. Samas loodab Vinter direktorite vastutulelikkusele, et
haridustehnoloog saaks töötada näiteks väiksema koormusega õpetajana ning osalise
koormusega haridustehnoloogi tööd teha. Veel mainib ta ühe võimalusena
haridustehnoloogi töö korraldamiseks hallata mitut lasteasutust, jagades nende vahel oma
töökoormust. Põhiliseks peab Vinter siiski koostööd erinevate osapoolte vahel. (Pors,
2013.)
Mitte aga kõik inimesed ei arva, et innovatsioon ning tehnoloogia on õppeasutustes
vajalikud. Linnar Priimägi arutleb oma artiklis küll kõrghariduse kvaliteedi üle, kuid väide,
et e-õpe on hariduse surm, võib mõista ka laiemalt. Tema arvates sünnib kasvatus
inimsuhtlusest ning ükski arvuti ei suuda kedagi kasvatada. Seepärast sooviks tema ära
20
keelata igasuguse e-õppe. (Priimägi, 2013.) Vastuseks Maris Lindoja artiklile (Lindoja,
2012) tõi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt oma artiklis välja ohud, mida
ei tohiks IKT vahendeid kasutades märkamata jätta. Nimelt hoiatab ta avalikkust e-
vaimustuse eest ning püüab tähelepanu tõmmata rahvusvahelistele debattidele, mis
keskenduvad IKT vahendite kasutamise plussidele ja miinustele. Lisaks mõtiskleb ta laste
motivatsiooni ja tähelepanuvõime üle- kas tema kui õpetaja peaks aitama kaasa laste
tähelepanuvõime vähendamisele ning nendib, et ka tulevikus on vaja motiveeritud ning
keskendumisvõimelisi töölisi. (Hildebrandt, 2012.) Kristi Vinter oma doktoritööd kaitstes
arutles teema üle, kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat ning leidis, et liiga
suur vaimustus IKT vahendite suhtes koolieelses eas pole põhjendatud. Ilma täiskasvanu
järelvalveta ning selgitusteta võib lapseni jõuda ebasobiv sisu, mis mõjutab lapse
väärtushinnangute kujunemist. Ootamatult interneti või teleri vahendusel kogetud
emotsioonid võivad tekitada lastes erinevaid reaktsioone. Osa lapsi võib hakata järele
proovima uusi põnevaid tegevusi, mida nähtud. Teistel lastel võivad tekkida hirmud, kuna
õigel hetkel puudus kõrvalt täiskasvanu, kes oleks selgitanud olukorda ning aidanud
mõista nähtud sisu. Samas kaasnevad IKT vahendite liigse kasutamisega terviseriskid.
(Pors, 2013.) Vinteri doktoritöös nimetasid õpetajad meedia liigtarbimise ohtudena halba
mõju lapse füüsisele, ebasobiva sisu mõjutusi lapse sõnavarale ja käitumisele ning
pärssivat mõju lapse loovusele ja sotsiaalsetele oskustele. Siiski olid aga enamus õpetajaid
veendunud, et kui meediat juhendatult ning mõõdukalt kasutada, võib see lapse arengut ja
õppimist toetada. (Vinter jt, 2010.)
Arvamusi on erinevaid ning demokraatlik ühiskond aktsepteerib neid kõiki. Tehnoloogia
kasutamisel hariduses on plusse ja miinuseid. Innovatsiooni ei tasu takistada ja kindlasti ei
tohi unustada ka ohtusid. Haridusmaastikul, rääkides eelkõige üldhariduskoolidest ning
lasteaedadest, peavad domineerima laste vajadused. Uuendusi luues ning ellu viies ei tohi
unustada kõige tähtsamat- haridust omandades peaksid lapsed olema kaitstud ning
õnnelikud.
21
1.5 Õpetajate valmisolek seoses haridustehnoloogiaga
Lisaks meedias leiduvatele seisukohtadele mõjutab haridustehnoloogia arengut suuresti
õpetajate hoiak. IKT rakendamine õppetöös sõltub põhiliselt õpetajate professionaalsest
arengust ning valmisolekust end pidevalt täiendada.
Kuigi koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (KELARÕK) ei ole otseselt viiteid IKT
kasutamise kohta, siis Õpetaja VI kutsestandard (2013) toob välja seisukoha, et õpetaja
peab olema valmis kasutama oma töös erinevaid IKT vahendeid ning olema suuteline enda
haridustehnoloogilisi vajadusi hindama ja arendama vastavalt ISTE pädevustele. Eesti
inimarengu aruanne toob välja seisukoha, et haridusmaastikul peab lisaks alushariduse
tähtsustamisele tähelepanu pöörama ka elukestvale õppele- õpetajad õpivad hällist hauani
(Toots & Lauri, 2013).
Õpetaja oskus end hinnata tuleneb tema teadmistest ning professionaalsest arengust.
Pedagoogi arengut on uuritud erinevatest aspektidest. Kuni eelmise sajandi 70. aastate
keskpaigani leiti, et õpetaja professionaalsust saab kõige paremini hinnata positivistliku
lähenemise kaudu. Analüüsiti õpetaja käitumist ning õpilase edasijõudmist ning püüti leida
seoseid nende vahel. Seda nimetati protsess-tulemus-lähenemiseks, mis muutis õpetaja
pigem tehniliseks töötajaks, kelle edu peitus erinevate töövõtete äraõppimises ning nende
rakendamises õiges situatsioonis (Laherand, 1998). Eisenschmidt (2005) on öelnud, et
õpetajat ei saa võtta kui oskustöölist, kuna iga valiku ja otsuse tegemine sõltub olukorrast
ning nõuab põhjalikku analüüsi. Õpetajal võivad olla küll vajalikud teadmised ja oskused,
kuid ta peab juhinduma ka eetilistest seisukohtadest. Viimasel ajal on kasvatusteaduslikes
uuringutes püütudki nö hea õpetaja tunnuseid otsida mitte õpetaja käitumisest, vaid tema
veendumustest, mõtlemisest ja väärtustest. On hakatud väärtustama õpetaja kui
professionaali sisemist jõudu ning oskus end analüüsida ning vajadusel ka muuta oma
käitumist ning mõtlemist. Krull (2000) on väitnud, et ainult erialased ja praktilised oskused
ei tee õpetajat veel nö heaks. Olulisel kohal on ka õpetaja usk enda ning õpilaste
võimetesse, tahtmine seda tööd teha kogu hingega ning pühendumine seatud eesmärgini
jõudmiseks.
Õpetaja professionaalset arengut mõjutavad paljud erinevad tegurid, mis on seotud nii
õpetaja endaga, tema taustaga, isikliku eluga, kolleegidega kui ka lasteasutusega (joonis 2).
22
Joonis 2. Õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid. (Hammond, 2000)
Õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid (joonis 2) jagunevad kolme suuremasse
gruppi. Kõige suuremat mõju avaldab otsene õppetöö- planeerimine ja tegevuse analüüs.
Järgnevad mentori juhendamine ning tagasiside õpetamise kohta. Kõige suurema ja vähem
mõjutava grupi moodustavad suhtlemine sõprade, spetsialistide ja kolleegidega. Lisaks
koolitused ning tasemeõpingud ja massimeedia. Joonise põhjal võib järeldada, et ainuüksi
spetsialistilt saadud soovitused ning juhised ei ole piisavad õpetaja arenguks. Märksa enam
avaldab mõju mentori eeskuju ning juhendamine. Siinkohal võib tuua paralleele
haridustehnoloogi rolliga lasteasutuses- ta on pigem mentor, kelle eeskujul on õpetajal
lihtsam uusi võtteid omandada, kui lihtsalt septsialist, kes jagab näpunäiteid.
Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS (OECD´s Teaching and Learning
International Survey) tulemustest selgus, et Eesti õppeasutustes on õpetamist toetava
personali puudus suurem kui rahvusvahelised keskmised näitajad. Veel selgus, et 48,7%
Eesti õpetajatest soovinuks kulutada enesetäiendamisele enam aega, kui neil on võimalik
olnud. Vaadates valdkonniti õpetajate enesetäiendamisvajadust, siis nii Eesti kui ka teiste
riikide õpetajad paigutasid IKT-ga seonduvate oskuste omandamise üheteistkümnest
valdkonnast teisele kohale. (Loogma jt, 2009, 8-18.) Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste
uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)
23
andmetel ei kasuta 18% õpetajakoolituse lõpetajatest arvutit ülesannete lahendamiseks,
tuues põhjuseks madalad arvutikasutusoskused ja/või ebakindlus uue keskkonnas
ülesannete lahendamisel (Valk, 2013, 4.) See tähendab, et õpetajad tunnevad end
ebakindlalt ning vajavad toetust IKT vahendite rakendamisel õppetöös. Põhiliste
ebakindluse põhjustajatena toob Voore (2010) välja kogemuse ja tahtmise puudumise,
ajakulu kartuse ning oskamatuse siduda tehnoloogilisi vahendeid ainevaldkondadega.
Lasteasutuses töötav haridustehnoloog võib õpetajat aidata tehnoloogia lõimimisel
tegevustesse ning soovitada e-õppeks sobivaid keskkondi. Seda ta saab teha ainult sel
juhul, kui õpetajad on ise valmis õppima ning katsetama. Eisenschmidt (2005) tõi küll
välja asjaolu, et õpetajate kutsetegevustes on väga raske esile kutsuda muutusi, kuid samas
mainib ta, et õpetajate koolitamine ning just aitamine mitte kontrollimine, peaksid kaasa
tooma õpetaja professionaalse arengu.
Õpetaja enesetäiendamine on pikaajaline protsess ning läbi elukestva õppe antakse
pedagoogidele võimalus ajaga sammu pidada. Õpetaja professionaalne areng algab
eneseanalüüsist ning iga õpetaja peaks olema valmis end kriitiliselt hindama ja vajadusel
muutuma. Haridustehnoloog ei ole tugispetsialist, kes kogu tehnoloogiaga seonduva
õpetaja eest ära teeb. Pigem on ta õpetajate muutja- juhendades, selgitades ja aidates
suunab ta õpetaja professionaalse arengu tuleviku suunas.
24
2 UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA
Käesolevas peatükis püstitatakse uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused, põhjendatakse
valimi ja meetodi valiku kriteeriume ning kirjeldatatakse uurimisprotseduuri.
2.1 Uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused
Lõputöö uurimisküsimused on:
● Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?
● Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?
● Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?
Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja
võimalused.
2.2 Valimi koostamine ja kirjeldus
Uurimistöö valim koosnes 24 pedagoogist. Töös kasutatakse ühist nimetajat pedagoogid
vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele § 22 p 1, mille alusel võib käsitleda
pedagoogidena õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ning teisi õppe- ja kasvatusalal
töötavaid isikuid. Mugavusvalimi (Vinter, 2012) moodustasid rühmaõpetajad,
tugispetsialistid (logopeed, eripedagoog, muusikaõpetaja), juhtkond ehk õppealajuhataja ja
direktor ning abiõpetajad ühest Harjumaa lasteaiast (joonis 3). Uurimisaineks valiti antud
lasteaed seetõttu, et eelnevalt loodi usalduslik kontakt valimisse kuulujatega. Valimi
moodustamise kriteeriumiks oli respondendi kehtiva töölepingu olemasolu antud lasteaias
intervjuu läbiviimise hetkel. Valimisse kuulusid inimesed vabatahtlikkuse alusel. Valim
andis võimaluse teada saada antud lasteaia personali arvamusi ning nägemusi sellest, kas ja
kuidas saaks haridustehnoloogi koha koolieelse lasteasutuse struktuuri lisada.
25
Joonis 3. Valimi skeem (autori koostatud).
Antud uurimistulemusi plaanitakse kasutada praktiliselt lasteaia arenduskavas (soovitused
haridustehnoloogi koha loomiseks asuvad lisas 5), olles samas eeskujuks teistele
lasteaedadele. Kahjuks ei saa antud valimi põhjal teha üldistusi suuremale grupile, mis
käesoleva uuringu raames pole ka otseselt vajalik, sest töö eesmärgiks on leida ühe
konkreetse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused.
Tulemusi kasutatakse sihipäraselt ainult antud lõputöös ning konfidentsiaalsuse tagamiseks
on lõputöös kasutatud nimede asemel koode.
2.3 Meetodi valik ja kirjeldus
Käesolev lõputöö on kvalitatiivne uuring, mis on suunatud inimeste kogemuste ja
arusaamade mõistmisele ning uuritavat objekti püütakse käsitleda tervikuna (Hirsjärvi,
Remes & Sajavaara, 2004, Laherand, 2008). Lõputöö andmekogumismeetodina kasutati
intervjueerimist, täpsemalt viidi läbi fookusrühmaintervjuud. Antud töö seisukohalt oli
tähtis intervjuu paindlikkus, kuna andmekogumist saab reguleerida vastavalt vajadusele
26
ning tulemuste õiglasele tõlgendamisele aitavad kaasa vastaja kehakeel ning miimika.
Lisaks saab intervjueeritav ennast turvalises keskkonnas vabalt väljendada, olles
uurimuses aktiivne osapool. Vajadusel saab esitada lisaküsimusi ning kuna on loodud
isklik kontakt, saab vastajaga andmete täiendamiseks kontakteeruda (Hirsjärvi, Remes &
Sajavaara, 2004).
Intervjuu paljud omadused, mida peetakse intervjueerimise eelisteks, võivad samas olla ka
probleemideks. Intervjueeritav võib anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või teavet, mis
ei ole asjakohane (samas, 193). Antud nõrkuse vähendamiseks prooviti luua usalduslik
ning meeldiv keskkond ning esitati vajadusel täpsustavaid teemakohaseid lisaküsimusi.
Grönfors (1982) on oma uuringu põhjal välja selgitanud, et intervjuus osalejate vastused
on usaldusväärsemad, kui kohal on mitu inimest. Osaliselt seetõttu valiti ka meetodiks
fookusrühmaintervjuu. Teiseks suureks miinuseks tuuakse intervjuude läbiviimise ning
salvestiste litereerimise ajamahukust (viidanud Laherand, 2008). Arvestades antud uuringu
valimit otsustati fookusrühmaintervjuude kasuks, kuna see on üks tõhusaim
andmekogumismeetod, kui korraga on vaja saada teavet mitmelt inimeselt (Hirsjärvi,
Remes & Sajavaara, 2004). Siinkohal arvestati aja kriteeriumiga ning uuringut planeerides
koostati ajakava (tabel 1).
Tabel 1. Uuringu teostamise ajakava.
Kuu Planeeritav tegevus
September
2014 Valimi koostamine. Meetodi valik.
Oktoober
2014 Valimi ja metoodika kirjelduse peatükkide kirjutamine.
November
2014 Intervjuu küsimuste koostamine. Pilootuuringu läbiviimine.
Detsember
2014 Fookusrühmaintervjuude läbiviimine.
Jaanuar
2015 Helisalvestiste transkribeerimine.
Veebruar
2015 Andmete analüüs. Teooriaga sidumine.
Märts 2015 Vajadusel teooria täiustamine. Tulemuste esitamine.
27
Kuu Planeeritav tegevus
Aprill 2015 Kokkuvõte. Vormistuse kontrollimine. Eelkaitsmine.
Mai 2015 Lõputöö viimistlemine, vajadusel muudatuste tegemine.
Köitmine.
Fookusrühma suuruse kohta leidub erinevaid seisukohti. Lähtenmaa (1991) uurimus
käsitles Helsingi noorterühmi ning tõi välja seisukoha, et rühmaintervjuusid tuleks läbi viia
2-3 liikmeliste gruppidena, kuna intervjuu salvestisi kuulates on keeruline hääli eristada.
Kidron (2002) on omalt poolt toonud välja seisukoha, et grupiprotsesside käivitumiseks
oleks hea, kui rühmas oleks vähemalt 5 liiget. Siinkohal arvestati mõlema seisukohaga-
vastajate eristamiseks kasutati toetusmaterjalina videosalvestusi ning moodustati 5-
liikmelised grupid. Lisaks helisalvestisele tehti intervjuust ka video, et transkribeerimisel
oleks kergem tuvastada vastaja isik.
2.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus
Soovimaks leida vastuseid uurimisküsimustele koostati intervjuuküsimused. Intervjuu
küsimused (lisa 3) jaotati plokkideks uurimisküsimuste alusel. Esimese osa (1-4)
küsimused otsisid vastuseid pedagoogide arvamuste ja hoiakute kohta. Teise ploki (5-7)
moodustasid küsimused haridustehnoloogi koha loomise võimaluste kohta. Kolmandas
plokis (8-10) otsiti võimalusi haridustehnoloogi koha sobitumiseks lasteasutuse struktuuri.
Neljanda osa (11- 15) küsimustele vastati kirjalikult ning need olid intervjueeritavate
üldandmed. Selgitamaks välja intervjuu küsimuste sobivust viidi läbi pilootuurimus.
Pilootuurimuseks pöörduti kahe tegevõpetaja poole, kes ei ole käesoleva uuringu valimis.
Respondentide poole pöörduti tutvustava e-kirjaga ning pakuti välja kohtumiseks sobivad
ajad. Aja kriteeriumi alusel jaotati vastajad viie liikmelisteks gruppideks (eelpool
põhjendatud).
Fookusrühmaintervjuud viidi läbi 9. detsember - 17. detsember 2014. Intervjueerimiseks
tehti ettevalmistused - valiti vaikne ning eraldatud kabinet, kus oleks piisavalt ruumi,
valmistati ette salvestustehnika ning pandi kabineti uksele teavitav silt. Intervjuu toimus
28
vabas ning sõbralikus keskkonnas. Enne intervjuu algust selgitati vastajatele uurimuse
eesmärki, ajakava ning salvestamise vajalikkust. Kõigile vastajatele lubati tagada
konfidentsiaalsus ning kasutada saadud andmeid vaid vastavas lõputöös anonüümselt ning
kindlal eesmärgil.
Vastajaid püüti mitte mõjutada abistavate küsimustega ning sooviti teada saada täpselt nii
palju, kui vastaja oskas vastata. Juhul kui respondent ei saanud küsimusest aru, sõnastati
küsimus teisiti. Intervjuu lõppedes jagati vastajatele paberkandjal viimased küsimused,
kuhu nad kirjutasid oma vanuse, tööstaaži, ametikoha ning info sarnasel teemal osaletud
koolituste kohta. Vestluse lõppedes tänati intervjueeritavaid ning rõhutati nende osalemise
tähtsust.
Konfidentsiaalsuse tagamiseks on nimede asemel kasutatud koode, vastavalt intervjuul
osalemisele, kus vastajaid tähistatakse V1-V24. Intervjuud salvestati ning seejärel need
transkribeeriti (näide lisa 4). Kogutud materjali analüüsimisel kasutati kvalitatiivset
sisuanalüüsi. Tulemused on esitatud uurimisküsimuste lõikes ning täiendatud vastajate
ütlustega, mis on toodud kaldkirjas.
29
3 UURIMISTÖÖ TULEMUSED
Käesoleva peatükis esitletakse tulemusi, mis selgusid viiest läbi viidud
fookusgrupiintervjuust. Esimene plokk keskendub pedagoogide arvamustele ja hoiakutele
seoses haridustehnoloogiaga lasteasutuses. Teine plokk toob välja, millised on lasteasutuse
võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht ning kolmandas plokis on pedagoogide
mõtted, kuidas võiks haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri sobituda.
Näited intervjuudest on esitatud tekstis kaldkirjas.
3.1 Haridustehnoloogi tööülesanded ning vajalikkus koolieelses
lasteasutuses
Haridustehnoloogi mõiste on alushariduses suhteliselt uus ning tekitab siiani vastakaid
arusaamu selle olemusest. Lisaks sellele ei ole kindlaks määratud ühtseid
haridustehnoloogi ametiülesandeid. Pidevaid arutelusid tekitab ka küsimus- kas
haridustehnoloogi on lasteaeda vaja?
Läbiviidud intervjuudest selgus, et enamus pedagooge seostab haridustehnoloogi tööd
eelkõige arvuti ja teiste tehniliste vahendite kasutamisega. Samas oli üksikuid näiteid
sellest, et arvatakse ka vastupidist.
Näide (V6): Arvutiga pole siin küll midagi pistmist.
Suur osa vastajatest tõi välja ka lastega töö ning pedagoogide abistamise. Leidus ka
õpetajaid, kes ei teadnud ega olnud kuulnud mitte midagi haridustehnoloogist. Ühes
intervjuus toodi välja huvitav võrdlus, kus arvati, et haridustehnoloogi mõiste kattub
suures osas õppealajuhataja omaga.
Näide (V10): Haridustehnoloog – õppealajuhataja nime võiks ära kaotada ja panna
õppealajuhatajale selle nime.
Kõige enam tõid pedagoogid haridustehnoloogi tööülesandena välja õppematerjalide
otsimist ning ideede jagamist. Õpetajate poolt tuli ka väga praktiline soovitus, et
haridustehnoloog peaks looma “ideede panga”. Arutluse käigus selgus, et hetkel on
materjalide otsimine ning ideede leidmine ja omavahel jagamine valimisse kuulunud
pedagoogide jaoks üheks suurimaks valupunktiks. Seega vastajad tõid välja, et
30
haridustehnoloog saaks seda leevendada luues ühtse veebipõhise õppematerjalide kogumi,
kus personal saab omavahel materjale jagada ning neid sinna koguda.
Näide (V3): Kindlasti oleks haridustehnoloogi abi juba see, et kui ta aitab leida õpetajal
kiiremini ja ütleme just selliseid vajalikke õppematerjale. Mis on ju ka õpetaja
igapäevatöös hästi vajalik.
Näide (V6): Igal juhul elu võiks kergemaks minna küll! Ja sul jääbki selle lapse jaoks
rohkem aega, kui su materjalid on klõps-klõps-klõps valikuga võtta!
Samuti selgus, et pedagoogid peavad peamisteks haridustehnoloogi tööülesanneteks
kolleegi abistamist tehnika kasutamisel, tehniliste lahenduste ning vahendite korrashoidu,
erinevate programmide ning võimaluste tutvustamist, kodulehe haldamist ja pidevat
uuendamist. Samuti sisekoolituste läbiviimist nii personalile kui ka lapsevanematele.
Lisaks toodi haridustehnoloogi ülesandena veel välja interaktiivsete õppemängude loomist
ning veebipõhiste mängude leidmist, haridustehnoloogilise valdkonna haldamist ning
sellekohaste projektide läbiviimist. Intervjueeritavad mainisid ka pilditöötlust ning fotode
haldamist. Õpetajad märkisid, et lisaks muudele kohustustele peaks haridustehnoloog ka
kindlasti lastega õppetegevusi läbi viima ning lastevanematega koostööd tegema.
Näide (V17): Nad ei oska seal turvaliselt olla. Haridustehnoloog võiks viia läbi selliseid
tegevusi, et kus ta siis lastele räägiks, mis ohud seal on.
Uurides intervjueeritavate käest, mida nemad arvavad haridustehnoloogi ametikohast,
toodi välja nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Positiivse poole pealt tähtsustasid
vastajad vajalikku abi ning tuge õpetajatele, eriti oluliseks peeti eakamate kolleegide
julgustamist.
Näide (V16): Aga kui tal ei ole seda abi koguaeg käepärast võtta, siis ta ei hakkagi neid
tegema.
Samuti mainiti ära, et Eestis kui e-riigis võiks kindlasti haridustehnoloogid lasteasutustes
töötada. Lisaks toodi välja, et õpetaja, tänu haridustehnoloogi toele, võib ise muutuda
aktiivsemaks ning rohkem oma töösse panustama hakata. Oluliseks peeti ka kindlustunnet,
et õpetaja teab, kelle poole pöörduda abi saamiseks tehnoloogilise valdkonna küsimustega.
Negatiivse aspektina tõid vastajad välja selle, et haridustehnoloogil võib olla keeruline
abistada nii rühmaõpetajaid kui ka muud personali, kaasa arvatud ka tugispetsialiste, kuna
31
tema teadmised peavad olema erinevates valdkondades väga head. Peamise vastusena
kõlas ka seisukoht, et lapsed ei peaks lasteaias viibides arvutit kasutama, kuna tõenäoliselt
teeb ta seda kodus.
Näide (V7): Ei, ei...mõte oli selles, et lasteaias on ta arvutist eemal. Kodus ta saab
nagunii.
Pedagoogid märkisid ära, et mõned õpetajad ei vaja abi, kuna neil on endal piisavad
teadmised ning haridustehnoloog ei saa tema tööd kergendada, kuna töö on juba niigi
lihtne. Lisaks vestlesid pedagoogid ka sellest, et muudatuste sisseviimisega peaks olema
ettevaatlik, kuna inimesed harjuvad uuendustega erinevas tempos.
Näide (V6): Või teisisõnu, kui mina ütlen, et Maxima kaupluses on see üks riiulivahe
ümber tõstetud, on see ülimalt traumeeriv...ma oleks nõus kauplust vahetama! Nii et nende
muudatustega tuleb olla tagasihoidlik.
Samuti võib haridustehnoloog kohata õpetajate vastuseisu, mis tuleneb vähestest
teadmistest.
Näide (V20): Õpetajate suhtumine. Nad ei ole huvitatud veel ühest sellisest inimesest, kes
sunnib neid arvutisse.
Vastajad avaldasid arvamust ka haridustehnoloogi kui isiksuse kohta. Ära mainiti see, et ta
peaks tahtma koostööd teha, et ta kuulaks õpetaja mure ära ning koos leitakse sellele
lahendus. Toodi välja, et haridustehnoloog peaks olema piisavate teadmistega, et ta saaks
kolleege aidata. Lisaks arutleti teemal õpitud abitus. Siinkohal vastandusid pedagoogide
arvamused selgelt. Pooled vastanutest olid seisukohal, et haridustehnoloog ainult juhendab
ning kolleegid peavad olema valmis õppima. Toodi välja seisukoht, et kui
haridustehnoloog juhendamise asemel teeb töö õpetaja eest ära, siis rühmaõpetajad ei
omandagi vajalikke oskusi. Teine pool intervjueeritavatest arvasid, et haridustehnoloog
tuleb asutusse selleks, et rühmaõpetaja tööd kergemaks teha, mitte kohustusi juurde
tekitada ning probleemi tekkides lahendab haridustehnoloog ise olukorra, kaasamata
õppimisprotsessi rühmaõpetajat.
Näide (V18): Tahaks küll, et ta ikkagi kergendaks...mitte see, et kui ta tuleb siia majasse,
siis me peame...meil on kohustused, istuma ja õppima midagi...panna plaanidesse mingi
meediakasvatus.
32
Ära märgiti ka asjaolu, et haridustehnoloog peaks olema antud valdkonnast isiklikult väga
huvitatud ning ta peaks end pidevalt täiendama. Üks vastajatest tõi välja, et
haridustehnoloog võiks olla meesterahvas, kuna see pidavat naiskolleege rohkem
distsiplineerima.
Küsides, kas haridustehnoloogi ametikoht on koolieelses lasteasutuses vajalik, vastasid
enamus pedagooge jaatavalt. Põhjendustes toodi välja see, et praegusel hetkel puudub
kindel inimene, kelle poole pöörduda. Lisaks mainiti tänapäeva keskkonna eripära ning
vajadust lapsi teavitada ka tehnikaga ja internetiga seotud ohtudest. Samuti leiti, et
haridustehnoloog muudab terve meeskonna ühtsemaks ning aitab ka rühmaõpetajal
areneda, aitab lasteaia tervikuna kõrgemale tasemele.
Näide (V20): Ma ei tea, nüüd ta pole vist enam vajalik, vaid ta peaks juba olema
kohustuslik!
Osade intervjueeritavate vastusest võis aru saada, et nad pigem jäävad neutraalseks. Kui
haridustehnoloog oleks majas, oleksid nad sellega nõus. Põhiliselt mainiti seda, et siiani on
pidanud õpetajad ise hakkama saama ning kui tulevikus neile eraldi spetsialisti appi ei tule,
saaksid nad ka edaspidi hakkama. Üks vastajatest tõi välja asjaolu, et haridustehnoloog on
küll vajalik, kuid ainult siis, kui ta kõiki vestluses kõlanud kohustusi ka täidab. Oli ka
õpetajaid, kes mainisid, et teevad ise ja saavad ilma kõrvalise spetsialistita hakkama ning
üks vastajast ei soovinud põhjendada oma seisukohta.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et intervjueeritavad peavad vajalikuks haridustehnoloogi
ametikohta. Oluliseks peeti tööd nii rühmaõpetajate kui ka lastega. Enamus vastajaid tõid
välja, et haridustehnoloogi töö on suuresti seotud IKT vahenditega. Peamiseks
tööülesandeks peeti digitaalsete õppematerjalide kogumist.
3.2 Haridustehnoloogi ametikoha loomise võimalused lasteasutuses
Iga lasteaed on erinev ning haridustehnoloogi koha loomisel tuleb kindlasti arvestada nii
asutuse kui piirkonna eripära.
Küsides, millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht luua, oli
peamisteks vastusteks koostöö ning rahalised ressursid. Pedagoogid tõid esile koostöö
33
vajalikkuse nii kohaliku omavalitsusega kui ka majasisese valmisoleku võtta vastu uus
ametikoht. Enamus tõstatasid koheselt probleemi, kuidas selle jaoks rahalisi vahendeid
jätkuks ning tekkis arutelu, kuidas oleks võimalik antud ametikoha vajalikkust
omavalitsusele tõestada, et eraldataks selle jaoks raha. Samas leidus vastajaid, kes arvasid,
et probleem ei peitu vähestes vahendites.
Näide (V6): Raha on alati, küsimus on prioriteetides!
Toodi välja asjaolu, et haridustehnoloogil peaks olema kindel ruum, kus tööd teha ning
vajalikud tehnilised vahendid. Ühe probleemina mainiti veel ära, et ennekõike oleks
lasteasutusel vaja teisi tugispetsialiste, kuid leidus ka vastaseid.
Näide (V6): Ütleme nõnda, psühholoogi vajab igast rühmast üks laps, aga igast rühmast
kaks õpetajat vajavad haridustehnoloogi!
Küsimusele, kelle roll oleks haridustehnoloogi ametikoha loomine, oli vastuseid väga
erinevaid. Vähesed arvasid, et sellega peaks tegelema kõrgemal tasandil ehk see oleks riigi
ja kohalike omavalitsuste roll, kuna finantsilised vahendid tulevad nende kaudu. Pooled
pedagoogid arvasid, et see oleks juhtkonna või direktori vastutus. Teine pool vastanutest
leidis, et haridustehnoloogi koha loomine on õpetajate ning pedagoogilise nõukogu teha,
kuna see otsus peab tulema ühiselt ning õpetajad on need, kellel oleks haridustehnoloogi
kõige rohkem vaja. Lisaks mainiti ära ka ametiühingus osalemist ning selle kaudu sooviti
tõmmata rohkem avalikku tähelepanu sellele, et lasteaedadesse oleks tarvis
haridustehnoloogi. Üks vastajatest arvas, et tegelikult peaks selle koha loomise eest
hoolitsema haridustehnoloog ise, kuna antud hetkel ei ole lasteaiad veel nii teadlikud
sellisest ametikohast ning haridustehnoloog ise peaks käima ja tutvustama end nii
juhtkonnale kui kohalikule omavalitsusele.
Näide (V17): Ükskõik kustkohast see idee alguse saab, kas siis kohaliku omavalitsuse
poolt, mis on vähe tõenäoline, või siis õpetajate poolt ehk siis pedagoogiline nõupidamine
või siis juhtkonna poolt, et nad ikkagi lõpuks peavad omavahel koostööd tegema. See
tähendab, et kui me tunneme, et meil on seda vaja, siis me peame selle kõva, karjuva
häälega veenvalt tegema selle selgeks. Nii lastevanematele, nii oma õpetajatele ja siis
sealt edasi linnavalitsusele.
Intervjueeritavad märkisid, et õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel on väga suur.
34
Näide (V20): Initsiatiiv peab altpoolt tulema!
Omalt poolt saavad rühmaõpetajad välja näidata seda vajadust ning tekkivatest
probleemidest alati rääkida. Lisaks toodi välja ka aspekt, et õpetajad ise peaksid tahtma
haridustehnoloogi kollektiivi ning nad peaksid olema valmis seda abi ka vastu võtma, mida
uus spetsialist asutuses pakub. Tähtsaks peeti ka seda, et haridustehnoloogi koha loomine
oleks kõigi ühine otsus ning kõik kollektiivi liikmed peaksid ka mõistma, kes on
haridustehnoloog ning miks teda on lasteaeda vaja.
3.3 Haridustehnoloogi ametikoht lasteasutuse struktuuris ning
võimalikud takistused
Intervjuu kolmandas plokis taheti teada saada, kuidas korraldada haridustehnoloogi töö
koolieelses lasteasutuses- kes võiks töötada haridustehnoloogina, milline peaks olema
tema töötasu ja töökoormus ning kelle alluvuses peaks paiknema haridustehnoloogi
ametikoht lasteasutuse struktuuris. Lisaks arutleti ka võimalike tekkivate takistuste üle.
Küsimusele, kes võiks olla haridustehnoloog, vastasid pedagoogid kõik ühiselt, et see ei
ole väga tähtis, kas ta on rühmaõpetaja, abiõpetaja või keegi juhtkonnast. Tähtsaks peeti
pigem varasemat töökogemust lasteaias, huvi antud valdkonna vastu ning
haridustehnoloog peaks olema inimene oma kollektiivist. Lisaks toodi välja ka seda, et
haridustehnoloog peaks olema alati kättesaadav, piisavate teadmistega tehnika valdkonnas
ning avatud ja tasakaalukas.
Näide (V24): Et oleks avatud, sõbralik, et ta poleks mingi fuffa. No mõni on selline, ohh,
lendan uksest sisse ja..kas sul täna ka abi vaja on? Aga ta peaks olema selline
tasakaalukas ja asjalik...mitte, et lendan ühest kohast teise, ja mul on palju teha...mul pole
aega sind tegelikult kuulata, üldse süveneda, mis sa mulle rääkida tahad.
Töötasu koha pealt ei osanud paljud intervjueeritavad arvamust avaldada, kuna ei tea antud
valdkonna töötasusid mujal. Siiski leidus üks julge vastaja, kes pakkus haridustehnoloogi
brutopalgaks osalise koormusega 200-300€ kuus.
Arutades haridustehnoloogi töökoormust, tekkis palju erinevaid seisukohti. Peamiste
vastustena kõlasid täistööaeg, pool kohta või 0,25 koormusega. Leidus vastajaid, kes
35
arvasid, et 1,0 koormus on esialgu haridustehnoloogile liiga palju ning tal ei pruugi
piisavalt tööd selleks jätkuda. Samas tõid pedagoogid välja, et haridustehnoloog saaks olla
alati kättesaadav ning valmis aitama ainult sel juhul, kui ta töötabki täiskohaga
haridustehnoloogina.
Näide (V20): Aga mina arvan ikkagi, et üks täis koht ühe maja peale ei ole liiga palju. Ta
peaks olema siiski eraldi inimene, mitte õpetaja, kes teeb osaliselt seda tööd....need
hakkaksid üksteist pigem siis ikkagi segama. Mida aeg edasi, seda rohkem arvuteid on ja
ei ole karta, et tema töö võiks otsa saada! Kui keegi ei oska midagi, siis ta peab ju
juhendama...ja see võtab ju omajagu aega, enne kui ma aru saan. Et minu arvates küll on
see täiskoht vajalik!
Ära märgiti ka võimalus, et haridustehnoloog võiks täiskohaga tööd teha sel juhul, kui tal
oleks koostatud aastane tegevuskava ning iganädalaselt toimuksid kõikide rühmadega nn
“it tunnid”, sarnaselt praegu lasteaedades tehtavate muusika- ning liikumistundidega.
Enamus pedagooge arvasid, et 0,5 koormus oleks päris mõistlik. Selle tööajaga jõuab
haridustehnoloog kõigile abiks olla ning samas toodi välja asjaolu, et kuna siiani on
rühmaõpetajad ise hakkama saanud, siis tõenäoliselt ei ole haridustehnoloogil nii palju
ametikohustusi, et oleks vaja 1,0 ametikohta.
Näide (V3): See oleneb nüüd rühmade arvust, nii nagu tegelikult on meil kõik kooseisud
paika pandud. Väiksele lasteaiale ei ole kindlasti vaja täiskohaga inimest. Meie lasteaiale,
ma arvan, et meile piisaks esialgu poolest kohast. sest et kui võtta nüüd seda mahtu, mille
puhul on praegu see vajakajäämine, siis ma arvan, et poolest kohast praegu täiesti piisab.
Oluliseks peeti ka seda, et kui haridustehnoloog töötaks poole kohaga, siis teise poole
kohaga saaks ta töötada rühmaõpetajana. Sel juhul ei läheks kummagi ameti koormus liialt
suureks ning samas oleks ta igapäevaselt õppeprotsessi keskel. Mainiti ka ära, et sel juhul
saaks ta olla iga päev lõuna ajal majas ning vajadusel mõlemas vahetuses töötavate
õpetajatega kohtuda.
Toodi välja ka võimalus, et haridustehnoloog töötab 0,25 koormusega, kuid seda sel juhul,
kui ta teeb seda rühmaõpetaja ametikoha kõrvalt lisaks. Siinkohal leidus ka vastajaid, kes
arvasid, et rühmaõpetaja ametikohale lisaks haridustehnoloogi ülesandeid täites võib
töökoormus kasvada liiga suureks ning teda ähvardab läbipõlemise oht või et kaks suunda
võivad pigem üksteist segama hakata. Samuti toodi välja võimalus, et haridustehnoloog
36
töötab mitme lasteaia peale ning igas asutuses on ta osalise koormusega. Paljud vastajad
leidsid ka, et neile meeldiks, kui haridustehnoloog töötaks siiski ainult ühes kindlas
asutuses, kuna muidu võivad haridustehnoloogil hakata töökohustused segamini minema.
Näide (V17): Mul tuli hea näide....kolme perekonna peale ostame ühe ämbri ja kui on vaja
vett tooma minna...siis vaatame, kes enne jõuab, jah?!
Haridustehnoloogi ametikoha loomisel peaks mõtlema ka sellele, kuhu paigutada ta
lasteasutuse struktuuris. Eelkõige toodi välja, et haridustehnoloog peaks struktuuris asuma
koos teiste tugispetsialistidega õppealajuhataja alluvuses. Samas arvati, et
haridustehnoloog võiks alluda ka otseselt direktorile. Üks vastaja aga tõi välja olukorra, et
struktuuri paigutamine sõltub sellest, kuidas on haridustehnoloogi töö antud asutuses
korraldatud.
Näide (V15): Näiteks kui ta on haridustehnoloog ja õpetaja siis äkki õppealajuhataja
alluvuses...aga kui ta on üldiselt ainult tehnoloog, et õpetajana ta ei tööta, siis äkki
direktori.
Peamise takistusena toodi välja raha puudust. Intervjueeritavad arvasid, et napid
finantsvahendid takistavad haridustehnoloogile palga maksmist ning see omakorda võib
mõjutada haridustehnoloogi motivatsiooni.
Näide (V6): Tähendab väike töökoormus, väike palk ja väike motivatsioon.
Põhiliseks takistuseks peeti ka riigi ning kohaliku omavalitsuse seisukohta, kuna
lasteasutus iseseisvalt ei saa juurde luua ühtegi ametikohta. Riigi ning kohaliku
omavalitsuse toetus on äärmiselt vajalik ning enamus pedagooge arvas, et sellega võib
tekkida probleeme. Mainiti ära ka lasteasutuse sisene nõusolek ning vajadus antud
ametikoha järele. Vastajad tõid välja olukorra, et õpetajad kas ei avalda piisavalt survet, et
neile oleks vaja kedagi appi või nad siis ei soovigi veel ühte spetsialisti majja. Olulisteks
teguriteks peeti ka teadmatust antud valdkonna kohta ning hirmu muutuste ees. Tõsteti
esile ka töökorralduslikke takistusi, kuidas on haridustehnoloogi tööaeg planeeritud, juhul,
kui ta peaks töötama ka osalise koormusega õpetajana ning võib olla ei leita talle asutuses
piisavalt rakendust haridustehnoloogina. Samas leiti ka, et haridustehnoloog ise võib saada
üheks takistuseks. Nimelt kui haridustehnoloog ei täida oma ametikohustusi või kui talle ei
anta piisavalt aega, et end tõestada.
Näide (V23): Et takistuseks võib saada see, kui haridustehnoloog ise ei suuda end piisavalt
vajalikuks teha õpetajatele.
37
Lisaks toodi välja, et takistuseks võib saada ka see, kui haridustehnoloogi tööülesanded on
liiga lahtised ja mitte üheselt mõistetavad.
Intervjuude käigus tulid välja ka mõned head mõtted ning ettepanekud seoses
haridustehnoloogi ametikoha loomisega. Nimelt arvasid vastajad, et haridustehnoloogi
töökoormuse ning ametiülesanded võiks välja selgitada üle-eestiline töörühm, kuhu
kuuluvad erinevad spetsialistid eri piirkondadest. Selle tulemusena võiks koostada
dokumendi, mida saaksid haridustehnoloogi ametikoha loomisest huvitatud lasteaiad
aluseks võtta. Samuti toodi välja, et lasteaiad, kus juba töötavad haridustehnoloogid,
võiksid rohkem avalikult kirjutada oma kogemustest. Seeläbi kasvaks ka üldsuse
teadlikkus ning võib olla muudaks see haridustehnoloogi koha loomise lihtsamaks. Mainiti
ära, et ka Tallinna Ülikool, kus haridustehnoloogid õpivad, võiks teha rohkem teavitustööd
antud valdkonnast.
38
ARUTELU
Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ühe lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja
võimalused. Siinkohal tuuakse välja uurimistulemuste võrdlus teoreetiliste seisukohtadega.
Uurimusest selgus, et pedagoogid tunnetavad digiajastu mõjusid ka juba koolieelses
lasteasutuses. Põhiline dokumendihaldus ning informatsiooni liikumine toimub tehnilisi
vahendeid kasutades. Kink (2008) tõi välja samuti seisukoha, et digitaliseeritud info
liikumine toimub kõikides haridusastmetes, ka alushariduses. Koolieelse lasteasutuse
õpetajad peavad olema valmis kasutama IKT vahendeid igapäevases suhtluses.
Uurimusest selgus, et enamus õpetajaid mõistavad haridustehnoloogi töö olemust samuti
nagu selle on kirja pannud Maadvere (2008). Haridustehnoloog on töötaja, kes omab nii
pedagoogi kui infojuhi kompetentsi ning tegeleb lasteasutuses õppetegevusega, mis on
seotud IKT vahenditega. Pedagoogid tõid välja ka asjaolu, et haridustehnoloog peaks
tegelema nii lasteasutuse personaliga, lastega kui ka lastevanematega. Võib väita, et antud
lasteasutuse pedagoogid on teadlikud haridustehnoloogi tööülessannetest. Intervjueeritavad
mainisid ära enamus ametiülesandeid, mida on välja toonud ka Kollom (2013).
Rühmaõpetajad on kõige suurem sihtgrupp, kellega haridustehnoloogil tööd tuleb tegema
hakata, kuna neil on antud valdkonnas kõige rohkem vajadusi. Tiigrihüppe Sihtasutus
(2012) on kaardistanud üldhariduskoolide haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused.
Kui vaadelda töö teoreetilises osas välja toodud kohandatud nimekirja koolieelse
lasteasutuse pedagoogide vajadustest ning võrrelda neid uurimistulemustest selgunud
õpetajate vajadustega, võib väita, et need kattuvad.
Pedagoogide arvamustest jäi kõlama, et haridustehnoloogilt oodatakse eelkõige
digitaalsete õppematerjalide kogumist ning süstematiseerimist, tuues näiteks “ideede
panga” loomise. Nii Koitla (2010) kui Lindoja (2012) on toonud ühe suurima kitsaskohana
välja elektrooniliste õppevahendite ning õppevara olemasolu. Vastajad arvasid, et kui
parandada õppematerjalide kättesaadavust, jääb neil rohkem aega ja võimalust tegeleda
lastega individuaalselt. Samas tuli välja ka seisukoht, et osad pedagoogid ei toeta
tehnoloogia kasutamist õppeprotsessis, kuna lapsed tegelevad arvutiga juba kodus
piisavalt. Seda seisukohta kinnitab ka Vinteri (2013) doktoritöö, kus selgub, et paljud
lapsed mängivad tihti virtuaalmänge. Intervjuu vastustest võis välja lugeda, et üheks
39
takistavaks asjaoluks peeti õpetajate seisukohta ning valmisolekut muudatusteks. Samuti
on Vinter (2013) välja toonud asjaolu, et erinevused generatsioonide vahel ning
kogenematus antud valdkonnas võivad kaasa tuua õpetajate vastumeelsuse ning nad
peavad digitaaltehnilisi vahendeid pigem takistavateks teguriteks.
Intervjuuvastustest võib järeldada, et haridustehnoloogi oskus teha head koostööd on
pedagoogide seas hinnatud. Eraldi toodi välja isikuomadusi, mis peaksid
haridustehnoloogi iseloomustama- avatud, sõbralik ning tasakaalukas. Allemann & Mets
(2012) on rõhutanud, et haridustehnoloog peab suutma teha koostööd väga erinevate
sihtrühmadega- rühmaõpetajad, juhtkond, lapsevanemad, lapsed ja kohalik omavalitsus.
Lisaks sellele toovad Allemann & Mets (2012) välja seisukoha, et haridustehnoloog peaks
olema inimene pigem oma asutusest, kui sisseostetud teenus ning seda tähtsustasid ka
valimisse kuulunud pedagoogid. Põhjendusena nimetati kättesaadavust ning kursis olekut
majasiseste teemadega.
Vastajad rõhutasid, et haridustehnoloog võiks olla juba varasem kolleeg ja võib olla saaks
ta teha haridustehnoloogi tööd osalise koormusega teise ameti kõrvalt või mitme
lasteasutuse peale. Vinteri (Pors, 2013) pakutud variandid, kuidas haridustehnoloogi tööd
sobitada koolieelse lasteasutuse konteksti, mainiti ära ka kõik pedagoogide vastustes.
Uuritava asutuse direktor tõi välja, et tema arvates töötaks kõige paremini süsteem, kus
oma maja inimene on poole kohaga pedagoog ning poole kohaga haridustehnoloog, kuna
sel juhul saaks tööajad hästi toimima, tal oleks õpetamise kogemus ning haridustehnoloog
oleks kolleegidega juba tuttav. Leidus ka pedagooge, kes nõustusid Priimägi (2013)
arvamusega, et kasvatus saab toimuda ainuüksi inimsuhtluse kaudu ning arvutid tuleb
hoida eemale. Osa vastajaid kartis, et luues haridustehnoloogi ametikoha, kaob ära silmast
silma vestlemine ning kogu kommunikatsioon muudetakse digitaalseks. Tõenäoliselt
mängib siin olulist rolli inimeste hirm kalduda äärmustesse. Kaasajastades koolieelsete
lasteaedade meetodeid, ei ole kellegi eesmärgiks ära kaotada inimeste vahelist vahetut
kontakti ning inimlikku suhtlust. Pigem on soov rikastada laste õppimisvõimalusi, kuna
ülejäänud keskkond nõuab seda.
Intervjuude käigus oli tunda, et vastajad analüüsisid oma vajadusi ning paljud õpetajad tõid
esile asjaolu, et neil on huvi küll IKT vastu olemas, kuid nad vajaksid enda kõrvale tuge
ning just kindlat isikut, kelle poole oma murega pöörduda. Hammondi (2000) jooniselt,
kus on välja toodud õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid, võib näha, et mentori
40
eeskuju ning juhendamine toimib paremini kui täiendkoolitused, spetsialisti soovitused
ning kolleegide tugi. Siinkohal võib mainida, et antud lasteaia personal on astunud juba
sammu tuleviku suunas, kuna valmisolek õppida ning muutuda oli valdav. See, et
õpetajatel on tekkinud juba iseenesest huvi, on märk sellest, et tõenäoliselt suudavad
õpetajad leida endas selle julguse ka mingil hetkel IKT vahendeid õppetöös proovida. Seda
kergem oleks ka haridustehnoloogil selles asutuses oma tööd alustada.
Ebakindlust IKT vahendite kasutamise osas võivad tekitada vähesed teadmised ning kartus
midagi valesti teha. Sarnaselt nagu Voore (2010) tõid pedagoogid ühe takistusena välja
teadmatuse ning hirmu. Samas arvas üks vastajatest, et kui asutuses oleks
haridustehnoloog, muutuks ta ise aktiivsemaks ning toodi välja ka seisukoht, et kui
asutuses töötaks haridustehnoloog, muudaks ta kollektiivi arenevaks ning viiks neid uuele
tasemele. Haridustehnoloogilt oodatakse eelkõige abi ning toetust, julgustamist ning
mõistvat suhtumist. Eisenschmidt (2005) väitis, et kuigi õpetajate töös on raske esile
kutsuda muutusi, võib seda kõige enam mõjutada isiklik juhendamine ning koolitamine.
Vastajad nimetasid ka muudatusi ühe ohutegurina. Kõik inimesed ei suuda ühte moodi
muutustega toime tulla ning seda enam, kui antud teema on uudne ning võõras. Seejuures
peaks kindlasti inimene, kes asub haridustehnoloogina antud asutusse tööle, mõistma
tekkinud olukorda- julgustama ning toetama kolleege igakülgselt. Seda hindasid ka
intervjuus osalenud pedagoogid. Siinkohal mängib olulist rolli ka haridustehnoloogi
isiksus- millised on tema tugevad küljed ning kas ta suudab antud olukorra lahendada
positiivselt. Allemann & Mets (2012) rõhutavad ka haridustehnoloogi iseloomujoonte
tähtsust. Ta vajab suhtlemisjulgust, abivalmidust ning ta peab olema valmis teisi õpetama,
ka täiskasvanuid. Rühmaõpetajate eest töö ära tegemine ei ole lahendus. Intervjueeritavate
arvamused aga läksid selle teema juures lahku. Pooled vastanutest arvasid, et
haridustehnoloog peabki ainult juhendama ning toetama. Põhitöö teeb siiski õpetaja ise
ära. Teised aga seevastu arvasid, et haridustehnoloog tulebki selleks lasteasutusse tööle, et
rühmaõpetajate tööd kergemaks teha ning ainus viis selleks on osa õpetajate
tööülesannetest enda kanda võtta. Näiteks toodi välja nädalaplaanide kirjutamist ning
dokumentatsiooni vormistamist arvutis. Segaduste vältimiseks tuleks kindlasti enne
haridustehnoloogi tööle asumist selgitada kogu personalile täpselt haridustehnoloogi
ametiülesandeid ning kohustusi asutuses.
Intervjuudest selgus, et suurimaks mõjutajaks haridustehnoloogi ametikoha loomise juures
peetakse kohalikku omavalitsust. Ja seda nii võimaluste kui ka takistavate tegurite juures.
41
Nähakse aktiivse koostöö vajalikkust, kuid samas kardetakse omavalitsuse reaktsiooni.
Kõige tulisemaid vaidlusi tekitas küsimus, kuidas tõestada omavalitsusele, et lasteaial on
antud ametikohta vaja. Oli tunda, et lasteaed oli pidanud juba eelnevalt taolisi vastuseise
kogema ning nad teadsid enamjaolt, mida võib kohaliku omavalitsuse poole pealt oodata.
Samas vaadates olukorda positiivse nurga alt on tõenäoliselt lasteaia personalil olemas
eelnevad kogemused raskete läbirääkimiste pidamiseks ning see annab neile eelise. Nad
oskavad hinnata olukorda realistlikumalt ning võib arvata, et nad valmistavad end
paremini ette.
42
KOKKUVÕTE
Haridustehnoloogia koolieelses lasteasutuses on veel vähe levinud. Paremas olukorras on
üldhariduskoolid, kus juba mõned aastad on suudetud sisse seada haridustehnoloogi
ametikoht. Töös tugineti kooli näidetele ning mugandati haridustehnoloogiaga seotud
vajadused ning võimalused koolieelse lasteasutuse konteksti. Kindlasti tuleb keskenduda
erinevatele sihtgruppidele, kellel on erinevad ootused tehnoloogia lõimimisest õppetöösse
ning kes peavad omavahel koostööd tegema.
Lapsed puutuvad IKT-ga kokku juba enne lasteaeda ning nad ei pelga kasutada uusi
vahendeid. Siiski vajavad nad kindlasti täiskasvanu juhendamist, et olla teadlikud
võimalikest ohtudest ja probleemidest. Lasteaias alusharidust omandava lapse suunaja ning
juhendaja on tema rühmaõpetaja. Pedagoogide valmisolek ning ettevalmistus ei pruugi olla
aga piisav. Õpetaja professionaalset arengut saab toetada haridustehnoloog- spetsialist, kes
omab teadmisi nii pedagoogika kui infotehnoloogia valdkonnas. Ta on kursis tehnoloogia
uusimate suundadega ning saab aidata õpetajal lõimitud tegevusi ette valmistada. Siiski ei
ole haridustehnoloog IT tugi, kes pedagoogide eest kogu töö ära teeb, vaid pigem on ta
õpetajatele toeks ning suunajaks. Ka lasteaia juhtkond peab olema avatud muutustele ning
õpetajad valmis end täiendama.
Haridustehnoloogi ametit võib pidada pedagoog, kes osalise ajaga teeb tööd ka
rühmaõpetajana. Samas võib haridustehnoloogi ametikoht olla ka samas piirkonnas mitme
lasteasutuse peale ühine. Sobiva lahenduse peaksid lasteasutuse juhid leidma koostöös
omavalitsusega.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised
vajadused ja võimalused. Empiirilise uurimuse andmekogumismeetodina kasutati
fookusgrupiintervjuud, mille käigus jagasid oma seisukohti ühe Harjumaa lasteaia
pedagoogid. Eesmärgiks oli saada arvamusi haridustehnoloogi kohta lasteaia personalilt
ning leida võimalusi ametikoha loomiseks ühe lasteasutuse näitel.
Uurimistulemustest selgus, et koolieelse lasteasutuse pedagoogid oleksid igati valmis
haridustehnoloogi oma kollektiivi vastu võtma. Nad teaksid, mida haridustehnoloog
asutuses tegema hakkab ning kuidas saaks haridustehnoloog neid oma töö juures aidata.
Enamus vastajaid olid haridustehnoloogi koha loomisse positiivselt häälestatud. Leidus ka
õpetajaid, kes jäid neutraalseks. Tuli välja asjaolu, et haridustehnoloogi koha loomisel on
43
kõige tähtsamaks osapooleks rühmaõpetaja, kuna temal on seda kõige rohkem vaja.
Intervjuu käigus keskenduti ka asjaolule, kuidas haridustehnoloogi tööd korraldada ning
millised võivad olla kitsaskohad. Peamiselt toodi välja finantsilisi probleeme ning
omavalitsuse valmisolekut koostööks. Töö korraldamise koha pealt jäädi erinevatele
seisukohtadele- pooled soovisid täiskohaga spetsialisti majja, kes korraldaks ka
iganädalaselt õppetegevusi, teised arvasid, et haridustehnoloog peaks töötama
rühmaõpetajana ning osalise koormusega haridustehnoloogina. Struktuuri paigutamisel
leidus samuti erinevaid seisukohti, vastavalt sellele, milliseid tööülesandeid ta täidab.
Tugispetsialistide alla ehk õppealajuhataja vastutusalasse sobiks haridustehnoloog sel
juhul, kui ta on osalise ajaga ka rühmaõpetaja, kuid täites täiskoormusega erispetsialisti
ülesandeid, võiks ta alluda otseselt direktorile. Ühiselt oldi seisukohal, et haridustehnoloog
võiks pigem töötada ühes kindlas asutuses ning ta peaks olema samast kollektiivist välja
kasvanud. Valimisse kuulunud pedagoogid leidsid, et otsides haridustehnoloogi oma
lasteaiast, ei ole oluline mitte tema ametikoht, vaid huvi ning teadmised antud valdkonnas.
Käesolev lõputöö koostati vastavalt eesmärgile ning uurimisküsimustele. Lõputöös
kasutatud meetod oli sobiv leidmaks uurimisküsimustele vastuseid. Metoodika kriitikaks
võib pidada autori liigset mõju uuritavatele, sest intervjuu ei võimalda piisavalt
distantseeruda. Samas toetas valitud metoodika eesmärgi täitmist, sest intervjuu võimaldas
täpsustada vastuseid ja saada põhjalikumat teavet antud teema kohta. Intervjuude käigus
toimus palju arutelusid ning oli tunda, et pedagoogide teadlikkus antud teema kohta
suurenes intervjuu jooksul. Uurimistulemused kattuvad teoreetilise osaga ning saadud
tulemusi saavad edaspidi kasutada lasteasutused, kes soovivad hakata looma
haridustehnoloogi ametikohta. Uurimustöö tulemusi ei saa üldistada laiemalt. Käesolevas
töös on välja toodud vaid ühe lasteaia pedagoogide arvamused. Iga lasteasutus peab enne
haridustehnoloogi koha loomist tutvuma oma maja vajaduste ning võimalustega. Tulevikus
saab antud tööd edasi arendada, kui uurida lasteaeda, kus juba töötab haridustehnoloog
ning välja selgitada antud lasteaia pedagoogide seisukohti.
44
KASUTATUD KIRJANDUS
Allemann, E., Mets, U. (2012, aprill 9). Haridustehnoloog! Jah, teda on meil vaja. E- Õppe
uudiskiri. [2014 04 19]
(http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2755)
Clements, D. H., & Sarama, J. (2002). Teaching with computers in early childhood
education: Strategies and professional development. Journal of Early Childhood Teacher
Education 23(3), 215–226.
Clements, D. H., & Sarama, J. (2003). Young children and technology: What does the
research say? Young Children, 58(6), 34–40.
Eesti Haridustehnoloogid, s.a [2014 02 23]
(http://www.haridustehnoloogid.ee/)
Eisenschmidt, E. (2005). Õpetajate professionaalne areng ja kutsestandard. Haridus
3/2005.
Grönfors, M. (1982). Kvalitatiiviset kenttätyömenetelmät. Porvoo: WSOY.
Hammond, M. (2000). Communication within on-line forums: the opportunities, the
constraints and the value of a communicative approach, Computers and Education, 35, 251
– 262.
Hildebrandt, M. (2012, detsember 11). Teeme Eesti vundamendi korda. Postimees. [2014
05 09]
(http://arvamus.postimees.ee/1070812/marcus-hildebrandt-teeme-eesti-vundamendi-korda)
Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Hitsa Innovatsioonikeskus, s.a [2014 02 24]
(http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-
oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused).
Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo
International Society for Technology in Education (ISTE), (2008). Haridustehnoloogilised
pädevused õpetajatele. [2014 02 25]
(http://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf)
45
Kidron, A. (2002). Nõustamispsühholoogia. Tallinn: Mondo.
Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine
koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus, 334-350.
Koitla, E. (2010). Õpilased on valmis, aga õpetajad? Postimees [2014 05 09]
(http://arvamus.postimees.ee/349732/ene-koitla-opilased-on-valmis-aga-opetajad)
Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS). (1999). Riigi Teataja I 27, 387.
Kollom, K & Vinter, K. (2012, juuni 1). Lasteaiaõpetaja koolitus olgu tänapäevane.
Õpetajate Leht, 13.
Kollom, K. (2013, veebruar 3). Haridustehnoloogi töökirjeldus. [2014 04 26]
(http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/02/03/haridustehnoloogi-
tookirjeldus/)
Krull, E. (2000). Õpetajate pedagoogiliste tõekspidamiste ja arutlusviisi sõltuvus
koolikogemusest. Artiklite kogumikus Haridus ja sotsiaalne tegelikkus. Tartu Ülikooli
pedagoogika osakonna väljaanne nr 10. Tartu: TÜ pedagoogika osakond.
Kusnets, K. (2007). E-õppe tugisüsteem. [2014 05 09]
(http://www.e-ope.ee/evoti/alamteemad/tugissteem)
Kutsekoda (2013). Õpetaja VI kutsetsandard. [2014 04 26]
(http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-
6.1.et.pdf)
Lamp, B-H. (2010, oktoober 23). Ajakirjanik: laste hoidmine paberi ja pliiatsi juures on
tagurlik. Postimees [2014 05 09]
(http://www.postimees.ee/330944/ajakirjanik-laste-hoidmine-paberi-ja-pliiatsi-juures-on-
tagurlik)
Laherand, M.-L. (1998). Kas õpetaja on teoreetik. Rmt. Õpetaja ja õpilane
kasvatustegelikkuses. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn.
Lindoja, M. (2012, november 29). Haridus vajaks „Teeme ära!“ visiooni. Postimees [2014
05 09]
46
(http://www.e-ope.ee/evoti/alamteemad/tugissteem)
Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., Poom- Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus
ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise
ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute
keskus.
Lähtenmaa, J. (1991). Hip-hoppareita, lähiöläisiä ja kultturelleja. Nuorisoryhmistä 80-
luvun lopun Helsingissä. Helsingin kaupunki. Nuorisoasiainkeskus.
Maadvere, I. (2008, august 11). Haridustehnoloogid üldhariduskoolis. [2014 03 22].
(http://haridustehnoloog.wordpress.com/category/artiklid/)
Maadvere, I. (2011). Haridustehnoloogi ametiposti töökirjeldus. [2014 03 22].
(http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_post/650/2548030)
Maadvere, I. s.a. Haridustehnoloogide võrgustik. [2014 03 22]
(http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/haridustehnoloogide-vorgustik)
Mägi, K. (2011). Infotehnoloogilised vahendid kui õppe- ja kasvatusprotsessi tugi
lasteaias. [Magistritöö]
Parette, Jr., Howard P., Blum, Craig (2013) Instructional Technology in Early Childhood.
Teaching in digital age. Baltimore, London, Sydney: Paul H Brookes Publishing Co.
Pors, M. (2013, august 7). Kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat?
Haridusportaal Koolielu. [2014 05 09]
(http://koolielu.ee/info/readnews/332253/kas-nuudisaegne-lasteaed-vajab-
digitaaltehnoloogiat)
Pors, M. (2013, august 29). Lasteaedadesse haridustehnoloogid. Haridusportaal Koolielu.
[2014 05 09]
(http://koolielu.ee/info/readnews/335945/lasteaedadesse-haridustehnoloogid)
Priimägi, L. (2013, august 30). E-õpe on hariduse surm. Postimees. [2014 05 09]
(http://arvamus.postimees.ee/1366702/linnar-priimagi-e-ope-on-hariduse-surm)
Swaminathan, S., & Wright, J. L. (2003). Education technology in the early and primary
years. Major trends and issues in early childhood education: Challenges, controversies,
and insights (2nd ed.). New York: Teachers College Press , 136-149.
47
Tiigrihüppe Sihtasutus (2012). IT-juhtimise head tavad koolis. [2014 03 25]
(http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/file_attach/tekstifailid/ITkogumik.p
df)
Tipp, V. (2010). Kes on haridustehnoloog? [2014 02 12]
( http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog)
Toots, A. Lauri, T. (2013). Haridus. Eesti inimarengu aruanne 2012/2013. Eesti maailmas.
[2014 05 25]
(http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/05/EIA_lowres.pdf)
Valk, A. (2013). Õpetajate oskused PIAAC andmete baasil. [2014 05 25]
(http://www.hm.ee/index.php?0513467)
Vinter, K. Siibak, A. Kruuse, K (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas.
Haridus, 4, 11-17. [2014 05 09]
(http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf)
Vinter, K. (2012). II Uurimisseminari töövihik. Abimaterjal lõputöö kirjutajale. Tallinn:
Atlex.
Vinter, K. (2013). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle
sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht. [Doktoritöö]. Tallinn:
Kasvatusteaduste Instituut, Tallinna Ülikool.
Voore, K. (2010). Õppetöös sülearvutite kasutamise eelised ja probleemid õpilaste ja
õpetajate poolt vaadatuna. [Magistritöö]. Tartu: Sotsiaal- ja haridusteaduskonna
pedagoogika osakond, Tartu Ülikool.
Zevenbergen, R. (2007). Digital natives come to preschool: implications for early
childhood practice. Contemporary Issues in Early Childhood, Vol. 8, No. 1, 19-29.
48
LISAD
49
Lisa 1 Infotehnoloogia tugiisiku ametijuhend
Ametikoha nimetus Infotehnoloogia tugiisik
Allub Tallinna Tuule Lasteaia direktorile
I Ametikoha eesmärk
Töötaja põhiülesanne on
arendada ja hallata lasteaia infosüsteemi, jälgida arvutipargi töökorras olekut
toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös
II Põhikohustused
Infovahetuse tagamine ja kodulehekülje haldamine. Koostab, täiendab ja kureerib
lasteaia kodulehekülge.
On kursis IKT ja tarkvara arenguga. Kogub süstematiseerib ja levitab IKT alast infot.
Täiskasvanute nõustamine ja täiendkoolitus. Nõustab lasteaia töötajaid
infokommunikatsioonitehnoloogia alastes küsimustes.
Abistab pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle kasutuselevõtmisel.
Viib läbi arvutialaseid sisekoolitusi. On kursis ja osaleb ametialastes lastele ja
täiskasvanutele suunatud projektides.
Töö lastega - abistab pedagooge arvutialases töös lastega
Koostab nõutava dokumentatsiooni ja aruandluse.
Omab ülevaadet olemasolevast arvutipargist. Teavitab majandusjuhatajat arvutite
remondi ja hoolduse vajalikkusest, suhtleb infoteenuste pakkujatega.
III Vastutus
Korraldab, et oleks tagatud pidev elektrooniliselt liikuv infovahetus. Vastutab laste
tervisekaitse ja ohutuse eest arvutiklassis viibitud aja jooksul.
Vastutab, et ei leviks last ja tema peret puudutav konfidentsiaalne info asjasse
mittepuutuvate isikuteni.
On konfidentsiaalne asutuse posti osas.
IV Õigused
Õigus saada juhtkonnalt ja pedagoogidelt tööks vajalikku informatsiooni.
Saada vajadusel kooskõlastatult juhtkonnaga täiendkoolitust.
Teha juhtkonnale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks
50
V Eeldused ja nõuded ametikohale
Haridus
Kvalifikatsiooninõue infojuhi ametikohal töötamiseks on pedagoogiline kõrgharidus ja
läbitud arvutialane täiendõpe.
Üldteadmised ja oskused
Keeleoskus
● eesti keele oskus kõrgtasemel
● inglise keele oskus kesktasemel
Arvuti kasutamise oskus kõrgtasemel
Isiklik kompetentsus
● Juhindub üldtunnustatud käitumis-ja moraalireeglitest ning –normidest.
● On salliv kaastöötajate vastu
● Suhtub kõikidesse lugupidavalt
● Säilitab emotsionaalse tasakaalu kriitilistes situatsioonides
Sotsiaalne kompetentsus
● Omab võimet kohanduda erinevate inimeste – ja keskkondadega
● Omab empaatiavõimet, samas oskust ennast kehtestada
● Omab head kuulamisoskust ja tagasiside andmise oskust
● Oskab lahendada probleeme konfliktivabalt
● Oskab teha meeskonnatööd, arvestab teistega, toetab teisi ja toetub teistele
● On usaldusväärne
Ametijuhendi muutmine
Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele, kuid mitte sagedamini
kui kord aastas.
51
Lisa 2 Haridustehnoloogi ametijuhend
Asutus: Laagri Lasteaed
Ametikoht: Haridustehnoloog
Nimi:
Vahetu juht Õppelajuhataja
Asendamine Määrab
õppelajuhataja
Töö lühikirjeldus
Haridustehnoloog abistab õpetajaid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnloogia)
kasutamisel õppetöös. Viib läbi vajalikke tehnoloogia ja meedia alaseid koolitusi.
Juhendab ja nõustab kogu maja kollektiivi IKT küsimustes.
Koordineeib projektide taotlusi.
Tööülesanded
Peamised tööülesanded Töötulemused ja kvaliteet
● IKT-alase informatsiooni kogumine ja
levitamine lasteaias.
● Haldab lasteaia sise- ja välisveebi.
● Nõustab ja abistab pedagooge IKT
rakendamisel õppeprotsessis
(tehnoloogia kasutamine) ja IKT alastes
küsimustes (tehnoloogiliste
probleemide lahendamine); abistab
pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle
kasutusele võtmisel.
● Koordineerib IKT alaseid koolitusi
pedagoogidele (sh juhendmaterjalide
loomine).
● Osaleb IKT alastes projektides ja
nõustab projektitegevustes pedagooge.
● IKT arendustegevus – osaleb lasteaia
arengukava koostamisel; teeb
ettepanekuid IKT valdkonna
uuendamiseks; hoiab end kursis IKT
riiklike arengusuundadega;
● Koordineerib IT arengukava koostamist
ja täiendamist; haldab IKT eelarvet
● Pedagoogid on kursis
tehnoloogiliste võimaluste ja
lahendustega, mida õppetöös
võimalik kasutada.
● Info veebis ajakohane ja
korrektne.
● Tagatud tehniline ja
õppetööga seotud tugi
pedagoogidele.
● Süsteemselt korraldatud
koolitused, dokumenteeritud
(video, audio) ja siseveebis
kättesaadavad
kasutusjuhendid.
● Algatatud ja läbi viidud
projektid.
● Lasteaia arengukava sisaldab
IKT moodulit; loodud IKT
arengukava ja eelarve.
Tagatud IKT arengukava ja
eelarve korrektne täitmine
● Valmis projektid rahataotluste
52
koostöös omavalitsusega (Saue Vald).
● Valmistab ette ja koordineerib vajalikke
projekte, rahataotlusi IKT ressursside
leidmiseks.
esitamiseks
Vastutus
Haridustehnoloog vastutab:
● arengukavast, käesolevast ametijuhendist, lasteaia sisekorraeeskirjast -
tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest;
● ametialase informatsiooni kaitsmise ja hoidmise eest;
● töötaja kasutusse antud töövahendite säilimise ja hoidmise eest;
● enese kvalifikatsiooni hoidmise ja täiendamise eest;
● pedagoogide tööks vajalike IKT vahendite kättesaadavuse eest;
● efektiivse ressursikasutuse eest.
Õigused
Haridustehnoloogil on õigus:
● kasutada oma töös avaliku teenistuse seadusest, õigusaktidest,
lasteaia põhimäärusest ja sisekorraeeskirjast tulenevaid õigusi;
● saada tööandjalt oma tööks vajalikku informatsiooni;
● teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks
korraldamiseks;
● suhelda asutuse nimel koostööpartneritega kõigis tema tööülesandeid
puudutavates küsimustes;
● vastu võtta otsuseid oma vastutusala piires;
● saada tööalase taseme tõstmiseks vajalikku tööalast koolitust eeldusel, et on
olemas vajalikud aja- ja eelarve ressursid;
● kasutada tööülesannete täitmiseks asutuse ruume, seadmeid ja muid vajalikke
abivahendeid (sh. internetiühendusega arvuti, tööks vajalikud tehnilised
vahendid jms);
Töö iseloom
Töö on periooditi liikuva iseloomuga, alaline töökoht on Tallinnas.
Töö nõuab pidevat suhtlemist inimestega, nii telefonitsi kui ka e-posti teel. Oluline osa
on ka paberi- ja arvutitööl, sh aruandluse koostamine, kirjavahetus jm.
Olulised on selge eneseväljendusoskus, täpsus, korrektsus ning tähtaegadest
kinnipidamine.
Töötaja peab pidevalt tegelema enesetäiendamisega ning olema kursus lasteaia
arenguga. Osavõtt asutuse korraldatud koolitustest on kohustuslik.
53
Tööandja poolt tagatavad töövahendid
Teenistuja töövahenditeks on: Tal on kasutada:
● arvuti (isiklik)
● kantseleitarbed
● koopiamasin
● printer
● videoprojektor
● koosolekute ruum
Kvalifikatsiooninõuded
Kohustuslikud Soovitavad
Haridus, eriala ● Kõrgharidus ● IT valdkond, pedagoogika
Teadmised,
kogemused
● Eesti keele väga hea
oskus kõnes ja kirjas
● Inglise keele valdamine
suhtlustasemel
● vene keele või mõne teise
võõrkeele valdamine
● Haridusastuses töötamise
kogemus
Oskused ● Arvutioskus väga heal
tasemel
● Hea suhtlemis- ja
eneseväljendusoskus
Omadused ● Korrektsus ja täpsus
● Meeskonnatöö
valmidus
● Iseseisvus
● Initsiatiivikus
● Õppimisvalmidus
54
Lisa 3 Intervjuu küsimused
Pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta:
1. Kuidas Teie saate aru terminist haridustehnoloog?
1.1 Mida teie arvates see sõna tähendab (mida selle all mõeldakse?)
2. Mida Teie arvates haridustehnoloog teeb? Mis on tema ametiülesanded?
2.1 Kuidas saaks haridustehnoloog Teie igapäevast tööd kergendada?
2.2 Mida ootaksite haridustehnoloogilt?
2.3 Millised peaksid olema haridustehnoloogi kohustused lasteaias?
3. Mida Te arvate haridustehnoloogi ametikohast? On see vajalik lasteaias?
4. Millisena näete enda rolli kui haridustehnoloog on majas olemas?
4.2 Milliste küsimustega haridustehnoloogi poole pöörduksid?
4.3 Millisena näed koostööd haridustehnoloogiga?
Lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht:
5. Millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht lasteaeda luua?
6. Kelle roll oleks haridustehnoloogi koha loomine lasteaias?
7. Milline oleks õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel?
Haridustehnoloog lasteasutuse struktuuris:
8. Kuidas korraldada haridustehnoloogi sisuline töö koolieelses lasteasutuses?
9. Kuidas korraldada haridustehnoloogi tehniline töö lasteaias?
9.1 Millise koormusega võiks haridustehnoloog lasteaias töötada?
9.2 Kes koolieelses lasteasutuses võiks olla haridustehnoloog? Põhjenda!
9.3Milliseid võimalusi tooksite Te välja haridustehnoloogi ametikoha sobitumisel
lasteaia struktuuri?
9.4 Oskate Te nimetada kas ja milliseid takistusi võib tekkida haridustehnoloogi
ametikoha loomisel?
10. Tahaksite Te veel mõtteid lisada?
Vastaja üldandmed (kirjalikult):
11. Teie vanus?
12. Milline on Teie haridustase?
55
13. Kui pikk on Teie tööstaaž lasteaias?
14. Teie ametikoht:
● Õpetaja
● Tugispetsialist
● Juhtkond
● Abiõpetaja
15. Kas olete varem osalenud koolitusel, kus räägiti haridustehnoloogiast, tehnoloogia
kasutamisest õppeprotsessis?
56
Lisa 4 Intervjuu pedagoogidega
Intervjuu toimumise aeg: 10.12.2014 kell 13:05- 13:25
Intervjuu toimumise koht: lasteaed Harjumaal, logopeedi kabinet
Intervjueeritavad: valimisse kuuluvad pedagoogid
Intervjuu pikkus: 20 min
Intervjueerija: Karin Eesmaa
Intervjueerija selgitab oma lõputöö teemat ning kinnitab, et kogu info on konfidentsiaalne.
Lõputöös pole kasutatud nimesid, vaid koode. Heli- ja videosalvestusi kasutatakse ainult
lõputöö koostamise eesmärgil ning ei kuulu avalikustamisele. Lisaks mainib intervjueerija,
kui tähtis on avaldada oma arvamust ausalt ning kinnitab, et kõiki vastuseid
aktsepteeritakse.
1. Kuidas Teie saate aru terminist haridustehnoloog?
V4: Haridustehnoloog?! No maja peale võiks üks selline inimene olla, kes käiks seal
rühmades ja… lastega teeb mingit programmi sellist, eraldi nagu. Et mingi teema on
valitud ja see üks inimene käib rühmast rühma ja seal arvutist midagi...kuidagi sealt
arvutist midagi võtab, mingi materjali, teeb spetsiifiliselt sellist tööd.
V1: Eks ta on rohkem selle tehnikaga seotud, kui meie. Tema oskab rohkem tehnikat.
V3: Et ta ongi ju tegelikult mõeldud IT programmide haldajaks, kodulehtede niiöelda
väljatöötajaks, kujundajateks, mis iganes… pluss siis kindlasti lastega töö. Et ütleme-
haridustehnoloog on tubli siis, kui ta teeb lastega valmis näiteks lõputööna koolieelikute
rühmas ühe ilusa multifilmi lasteaiast. Mis oleks ju hästi tänuväärne!
V5: Kõik on juba öeldud! Mida ma lisan?
1.1 Mida teie arvates see sõna tähendab?
V5: Võib olla ta on abiliseks õpetajatele ka…(vaikus)
V3: Ütleme see samane Eliis programm, et ta ongi nagu toepunkt õpetajate töös. Et tema
nagu haldab seda programmi ja aitab siis niiöelda seda programmi paremini kasutada.
2. Mida Teie arvates haridustehnoloog teeb? Mis on tema ametiülesanded?
V3: Eelkõige ikka töö lastega!
57
2.1 Kuidas saaks haridustehnoloog Teie igapäevast tööd kergendada?
V1: Et näiteks, kes pole arvutiga nii tublid, et pigem aitab neid rohkem. Näiteks internetist
otsida materjale, Eliisi täita või neid igasuguseid aruandeid ja asju, mida peab täitma.
V4: Jah!
V2: Korda uuesti palun küsimust!
Intervjueerija kordab küsimust.
V5: Saaks küll, aga kuidas! (naerab) See on küsimus!
V2: No kuidas ta võiks kergendada…
V3: Miks mitte! Õp. abide töö, teil on ju ka need mõõtmised, seirelehtede täitmised,
dokumentatsioon onju, aruandlus...puhastusgraafikud- need võiksid kõik olla tegelikult
juba viidud arvutialaselt, mitte enam siis rühmades rippuda kuskil paberkandjal. Et toota
vähem paberit.
V2: Jaa, see aitaks küll, kui keegi aitaks ja näitaks ette, kuidas tegema peab…
2.2 Mida ootaksite haridustehnoloogilt?
V4: Jaa…jube hea oleks, kui keegi, tund aega päevas… või paar tundi nädalas
kasvõi...saaks arvestada selle ajaga ja arvutis seal, koos sellise abilisega seal tööd teha!
Miks mitte, majas võiks küll, tore oleks, kui mingi abiline oleks toeks!
2.3 Millised peaksid olema haridustehnoloogi kohustused lasteaias?
V5: No abistada meid kõige pealt ja töötada lastega. Näiteks õpetab mind rohkem
kasutama seda arvutit, aru saada nendest programmidest...
V4: Võib olla see üleminek ühest programmist teise, see võtab nagu natukene aega, aga
pärast...Aga see ei tähenda vist, et eraldi inimest oleks majja vaja!
V3: Kindlasti oleks haridustehnoloogi abi juba see, et kui ta aitab leida õpetajal kiiremini
ja ütleme just selliseid vajalikke õppematerjale. Mis on ju ka õpetaja igapäevatöös hästi
vajalik. ja kindlasti kaasajastada kodulehekülge,... see on ju hästi...põhi reklaam ja maine
lasteaiale.
(vaikus)
V4: Aaa, see inimene võiks enda peale ka võtta natuke kohustusi, mida muidu meie teeme
siin arvutis...plakateid või õppematerjale...või täitmisi..
V3: Teeb sinu eest nädalaplaane?
(üldine naer)
V4: Jah, või noh aitab leida tundideks materjale, kui vaja on…”Ole hea, prindi välja…”
ja nii…(naerab)
58
V1: Ta võiks vanematele ka soovitada, mingeid lehekülgi näidata, mis on
kasulikumad...mõned mängivad seal lihtsalt...huupi, aga…
V3: Kindlasti peab ta ka olema koolitaja, koolitajana siis kõik tasandid: laps, lapsevanem,
personal. Et just see interneti pool...et see laps ei oleks… nohh ma kujutan ette,
koolieelikud, nad praktiliselt vist enamus istuvad kõik juba arvutis. Kui isegi mitte
nooremad onju...ja just nendele vanematele ja lastele nagu rääkida, et millised need ohud
on onju. Ja millised on ka võimalused!
3. Mida Teie arvate haridustehnoloogi ametikohast? On see vajalik?
V5: On küll!
V4: Kui ta täidab kõike seda, mida oli öeldud, siis küll, miks mitte!
V3: Ma arvan küll, ega teda muidu ei õpetataks!
V2: On küll vaja!
V1: On küll, sest me lähme üha rohkem intenetile üle ju!
4. Millisena näete enda rolli, kui haridustehnoloog on majas olemas?
4.1 Milliste küsimustega pöörduksid haridustehnoloogi poole? 4.2 Millisena näed
koostööd haridustehnoloogiga?
V3: Väga palju oma ülesandeid delegeeriks haridustehnoloogile üle. Just enda
ülesandeid...ei peaks ise pusima enam selle koduleheküljega, et oleks inimene, kes sind
toetaks ja aitaks, ka kindlasti koolitamise osas. Panekski talle rohkem peale neid
ülesandeid, et see koolituse pool oleks tema läbiviimine.
V5: Et ta aitaks meid meie töös. Et tõesti oleks kergem üles leida arvutist seda materjali,
mis läheb sul tegevuse ajal vaja, ekole...ja õpetaks meid!
V1: Mhmh! Kõik on öeldud!
5. Millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht lasteaeda luua?
V5: Oi jumal!
V3: Koostöös kohaliku omavalitsusega.
V4: Mhmh!
V5: Oih! Rohkem polegi…
V4: Jaah, saabki ainult linnavalistusega…
V5: Ainult linnavalitsusega koostöös.
V3: Jah, ja vaevalt jõuaksid õpetajad oma taskust seda maksta!
V4: Vanemad on võib olla nõus maksma….?
V3: Ei usu…
6. Kelle roll oleks haridustehnoloogi koha loomine lasteaias?
59
V3: Eelkõige kohaliku omavalitsuse….ei! Eelkõige riigi roll kõigepealt, mitte kohaliku
omavalitsuse. Kui on ikkagi haridus- ja teadusministeerium selle koosseisudes kinnitanud,
siis on ka kohalikul omavalitsusel lihtsam.
V4: Riigi poolt peab ikka kõik olema!
V3: Just!
V5: Jah!
7. Milline oleks õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel?
V1: No näidata, et seda on vaja!
V3: Toetus!
8. Kuidas korraldada haridustehnoloogi sisuline töö koolieelses lasteasutuses?
V3: Noh kui riik on paika pannud, et sellist inimest sellise ametikohaga on lasteaedadesse
vaja, siis on ka riik pannud paika seaduses...seaduses kõik need õigused ja kohustused, nii
et siis sisuline töö on väga lihtne. Võtta sealt ja koostada ametijuhend. Selleks on tavaliselt
ekspertgrupid...pannakse kokku, mitme maakonna tasandil erinevad niiöelda ametikohad-
direktor, õpetaja, õppealajuhataja, õpetaja abi, kes…. kindlasti ka lapsevanem, kes siis
hakkavad seda välja töötama, et millised on erinevates maakondades, erinevates
maakohtades need vajadused ja sealt siis tulenevalt läheb see siis seadusesse, tähendab
kõige pealt seaduseelnõusse, ja siis seadusesse ja siis nii edasi.
V4: Aga nohh, vastutusala kindlasti it poole pealt ikkagi, sellepärast, et oleme ausad,
praegu mina küll vähemalt ei tea, et oleks üheski lasteasutuses olemas it spetsialist. Ja ma
leian, et tegelikult ikkagi peaks olema, kuna ta tegelikult on pedagoog, ee lisaks sellele et
ta on ka veel it spetsialist. Et siis kõige pealt on see valdkond.
9. Kuidas korraldada tehniline töö lasteaias? 9.1 Millise koormusega võiks
haridustehnoloog lasteaias töötada?
V3: See oleneb nüüd rühmade arvust, nii nagu tegelikult on meil kõik kooseisud paika
pandud. Väiksele lasteaiale ei ole kindlasti vaja täiskohaga inimest. Meie lasteaiale, ma
arvan, et meile piisaks esialgu poolest kohast. sest et kui võtta nüüd seda mahtu, mille
puhul on praegu see vajakajäämine, siis ma arvan, et poolest kohast praegu täiesti piisab.
V4: Me oleme kõik nõus!
9.2 Kes võiks koolieelses lasteasutuses olla haridustehnoloog? Põhjendage.
V3: Vastava väljaõppe saanud inimene. Võiks ka kedagi suunata õppima...seda me ka iga
aasta teeme...kevadeti kui meil on need infotunnid, siis oleme me alati seda infot ka
jaganud, et kus millised võimalused õppimiseks on. Eelminegi kevad sai räägitud, et
Pedagoogilises Seminaris on nüüd kolm, minu teada, jah kolm õppesuunda- liikumis,
60
haridustehnoloogia ja… eripedagoogika. Et sai neid siin edasi antud ja räägitud natuke ka
nendest erialadest
V1: Kas ta peaks olema just õpetaja?
V3: Kindlasti võiks olla ka õpetaja abi, kuna iga õpetajaabi, kes on majja tulnud, tööle, on
ju niiöelda eesmärgi...minu jaoks on ta eesmärk see, et ta kasvab edasi õpetajaks, nii et…
V2: Jaa õpetajaabi võiks küll ka olla poole kohaga haridustehnoloog….
9.3 Milliseid võimalusi tooksite te välja haridustehnoloogi ametikoha sobitusmisel
lasteaia struktuuri?
V3: Lähtudes Töölepingu seadusest tohib töötada 1.0 ametikoormusel. Kui inimene töötab
lisaks 1.0 ametikoormusele veel lisaks 0,5 ametikoormust, tähendab see seda juba lisatöö
ja lisatasu. See tähendab seda, et kui asutus on lahti 12 tundi, siis ta peakski olema majas
12 tundi. Sest et täiskoormusel töötab, noh hea küll 7 tundi. Täiskoormusel õpetaja töötab
7 tundi päevas, et kindlasti ei tuleks see pooleteist kohaga välja. Peaks olema ikkagi pool
ja pool. Et võikski olla pool ja pool, et tal on ettekujutus ka pedagoogi tööst lasteaias, et
millised on need niiöelda plussid ja millised on miinused. Et kus ta saab olla niiöelda teise
poolega abiks ja nõuandjaks.
V5: Ja õpetajaabide korral ka samamoodi.
V3: Sest olem ausad, kui inimene töötab 1.5 kohta, siis ühel päeval on ta lihtsalt
läbipõlenud. Tal ei ole seda jõudu enam.
(vaikus)
V3: Aga on ka võimalus olla 1.0 koormusega pedagoog ning teha haridustehnoloogi tööd
niiöelda heategevusena.
(üldine naer)
9.4 Oskate te nimetada kas ja milliseid takistusi võib tekkida haridustehnoloogi
ametikoha loomisel?
V3: Riik.
V5: Jah! Muud ei ole…
V3: Tähendab riik ja kohalik omavalitsus, sest et lasteaed ei saa ise luua ühtegi
ametikohta. Kui me sooviksime ühe ametikoha luua, see tähendab seda, et me peame antud
momendil kellestki loobuma, mingist ametikohast loobuma, et see asendaks uut
ametikohta. Niisama, koosseisuliselt ei anta meile juurde mitte kuskilt, väljaarvtud, kui uus
rühm luuakse. Aga ma usun, et takistuseks ei saa olema inimeste puudu jäämine, kuna
eriala on ju vastuvõetud ja ma arvan, et neid inimesi on tulemas. Võib olla ka töötasu
61
mingil määral võib olla takistuseks, sest et neid inimesi võib olla hästi palju, aga
erasektor, teadagi, maksab it spetsialistidele tunduvalt kõrgemat tasu kui lasteasutus, nii et
võib sealt tekkida äkki takistus.
10. Tahaksite Te veel mõtteid lisada?
V3: Iga eriala, mida võetakse õppekavana vastu ülikoolides, ei võeta ju ilma mingi
tagamõtteta. Ju siis on see vajadus suur ja see vajadus või see suurus on ju kuskilt tulnud.
Et seoses sellega ma avan et mitte ainult meie lasteaed vaid ka enamus teisi lasteaedu just
nende uute programmidega, mis niiöelda lähevad epõhiseks, ongi seda eriala vaja ja neid
inimesi vaja. Nüüd iseasi on see, kuidas saaks nii kaugele, et riik ka toetaks seda ning
suunaks koosseisudesse uue ametikoha.
(vastajad täitsid kirjalike küsimuste ploki üldandmete kohta)
KASUTATUD TRANSKRIPTSIOONI MÄRGID
…- paus
(vaikus)- pikem paus, vastajatest keegi ei rääkinud
(naerab)- vastaja naerab
(üldine naer)- intervjueeritavad naeravad kõik koos
62
Lisa 5 Soovitusi haridustehnoloogi koha loomiseks
Lõputööst saadud tulemuste põhjal luuakse võimalik stsenaarium uuringus osalenud
lasteaia jaoks, kuidas antud koolieelsesse lasteasutusse haridustehnoloogi koht sobitada.
Kes: Valimisse kuulunud pedagoogide jaoks oli äärmiselt tähtis, et haridustehnoloog oleks
oma maja töötaja. See tähendaks, et ta on olukorraga juba tuttav ning kollektiivi sisse
elanud. Ameti puhul ei toodud välja eelistusi- haridustehnoloog võiks olla nii õpetaja abi,
rühmaõpetaja kui ka keegi juhtkonnast. Tähtsaimate iseloomuomadustena toodi välja
sõbralikkust, tasakaalukust ning abivalmidust. Lisaks peeti tähtsaks ka haridustehnoloogi
oskusi, teadmisi ning huvi antud valdkonna vastu.
Koormus: Kuigi leidus väga erinevaid variante vastustes, oli kõige enam pakutud
võimaluseks see, et haridustehnoloog töötab majas 0,5 koormusega ning poole kohaga ka
teisel ametil (õpetaja abi, rühmaõpetaja). Mainiti, et sel juhul ei pruugi tekkida
motivatsiooniprobleeme ning haridustehnoloog on pidevalt kursis asutuses toimuvaga.
Tööaeg: Juhul, kui haridustehnoloog töötab majas poole kohaga, tähendaks see 70 tundi
kuus ehk 17.5 tundi nädalas. Pedagoogid leidsid, et kõige parem oleks, kui
haridustehnoloog oleks kättesaadav lõunasel ajal, mil asutuses viibivad kattuva tööaja tõttu
mõlema vahetuse õpetajad. Kindlasti mõjutab täpsema tööaja määramist see, millist tööd ta
antud asutuses veel teeb. Kuna haridustehnoloogil on tööülesanded, mis on suhteliselt
muutuva iseloomuga, siis võiks ka tööaeg olla jooksvalt muutuv. Näiteks iga päev,
lõunasel ajal on ette nähtud 1,5 h konsultatsiooni aega, mil ta on õpetajatele kindlasti
kättesaadav, kuid ülejäänud 2 h jäävad jooksvate ülesannetega tegelemiseks.
Alluvus: Arvestades käesolevat stsenaariumit ning pedagoogide arvamusi, võiks
haridustehnoloog töötada antud asutuses koos teiste tugispetsialistidega õppealajuhataja
alluvuses.
Töötasu: Palga koha pealt ei osanud paljud pedagoogid arvamust avaldada. Kiirete
arvutuste tulemusena pakkus siiski üks vastaja brutopalgaks 200-300€. Arvestades asutuse
pedagoogide palkadega, võiks haridustehnoloogi palk olla poole koha eest vähemalt 345€
brutona. Sel juhul inimene, kes muidu töötaks täiskohaga pedagoogina, ei kaotaks
rahaliselt. Aga nagu uuritava lasteasutuse direktor ka välja tõi, võib alati keegi asutusest
seda teha heategevuslikus korras tasuta.
63
Ametiülesanded: Kuigi haridustehnoloogi tööülesannete määratlemine oli kõige laiem
valdkond, olid intervjueeritavate vastused üllatavalt sarnased. Peamiste kohustustena tõid
vastajad välja järgmised:
● kolleegide abistamine tehnika kasutamisel ning IKT lõimimisel õppetöösse
● tehniliste vahendite korrashoid
● erinevate programmide ning interaktiivsete võimaluste tutvustamine
● kodulehe haldamine ning uuendamine
● sisekoolitused nii personalile kui ka lapsevanematele
● interaktiivsete õppemängude leidmine ning loomine
● õppetegevuste läbiviimine
● piltide töötlus, fotode haldamine
● õppematerjalide otsimine ning süstematiseerimine
● haridustehnoloogilise valdkonna haldamine, projektide läbiviimine
● koostöö erinevate sihtgruppidega- kohalik omavalitsus, personal, lapsed,
lapsevanemad.