Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus
Brüssel, 27. juuni 2011
Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr 75.2
Vabatahtlik töö
KOKKUVÕTE
Katvus: EL 27 (26 825 Euroopa Liidu kodanikku) Elanikkond: 15+ vanuses eurooplased Metoodika: Personaalintervjuud (CAPI - arvuti abil tehtavad personaalintervjuud) Küsitluse kuupäevad: 13. aprill – 2. mai 2011, läbiviija TNS Opinion
Sissejuhatus ...........................................................................................................................2
I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS ..............................................................................6
1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd?.................................................................6
2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna?.....................................9
II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND .............................................................................11
1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll? ......................................11
2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised? .................................................................14
III. OOTUSED.....................................................................................................................17
1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil? ...........................................................................................................................17
2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas?.......19
IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS.....................20
1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel? ....................................................20
2
Sissejuhatus Euroopa Parlamendi eestvedamisel on 2011. aasta kuulutatud „Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks“ ja 2012. aasta „Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks“. Need on Euroopa Parlamendi jaoks kaks head põhjust, miks viia läbi Eurobaromeetri uuring, et selgitada välja, mida arvavad eurooplased nende kahe ideestiku kohta, ja mõista paremini, kuidas nad neid tajuvad või neid tähistavad. TNS Opinion teostas antud Eurobaromeetri uuringu kogu Euroopa ühiskonda mõjutava finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi taustal 1.–16. mail 2011. aastal. Enne eurooplaste antud vastuste analüüsimist tuleks rõhutada mõningaid olulisi uuringust selgunud asjaolusid. Väga raske on teha üldisi järeldusi, sest vabatahtliku sektori staatus erineb
liikmesriigiti. Vabatahtlikuna tegutsevate eurooplaste arvu ei saa täpselt määratleda, sest puudub nii
Eurostati statistika kui ka muu üldine statistika. Väga keeruline on hinnata vabatahtliku sektori panust ELi ja liikmesriikide SKPsse.
Puudub kogu ELi hõlmav asjakohane statistika. Riiklikud andmed on olemas ainult mõnes riigis.
Valitseb laialdane üksmeel, et vabatahtlik töö on meie solidaarsetel väärtustel
põhinevas ühiskonnas tähtis. Vabatahtlikul tööl on osa kodanikuaktiivsuses, eriti seetõttu, et see toimib hästi kohalikul tasandil ja aitab kaasa eneseteostusele ja isiklikule arengule.
Raportöör Marian Harkin on öelnud, et „inimesed ei hakka vabatahtlikuks rahalise kasu nimel: selle eest ei maksta. Inimesed teevad vabatahtlikku tööd omal soovil. Vabatahtlik tegevus toob kasu inimestele, kes ei kuulu ainult perekonna ja sõprade ringi. Vabatahtlikuks hakata võib igaüks.“
Vabatahtlikuna tegutseb 22–25% eurooplastest
Selles uuringus ütles 6462 üle 15aastase eurooplase 26 825st, et nad osalevad regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikus tegevuses. See moodustab 24% vastanutest. 2007. aasta veebruaris läbi viidud komisjoni Eurobaromeetri uuringus teatatakse, et „võime usaldusväärselt hinnata, et vabatahtlikus tegevuses osaleb üle 100 miljoni kodaniku“. Kahe uuringu tulemused on seega sarnased.
Vabatahtliku tegevuse Euroopa keskmist tuleb vaadata riiklike tulemuste valguses (vt tabelit lk 8). 48 punkti eristab Madalmaid (57%), kus vabatahtlik töö on levinuim, ja Poolat (9%), kus see on kõige vähem levinud.
3
Kaheteistkümnes riigis on vabatahtliku tegevuse protsent üle Euroopa keskmise ja viieteistkümnes riigis alla keskmise. Neist seitsmes on vabatahtlikus tegevuses osalejate arv alla 20%.
Euroopa vabatahtlike sotsiaal-demograafiline profiil
Kõige tõenäolisemad vabatahtlikud on 20aastased ja üle 20aastased vastanud (32%), neile järgnevad üliõpilased (26%). Ametialases võrdluses väitis 34% juhtivtöötajatest, et nad tegelevad vabatahtliku tööga, kusjuures töötutest ütles seda 17%.
Sport ja kultuur: peamised vabatahtliku töö valdkonnad
Neilt 24% vastajatelt, kes ütlesid, et osalevad vabatahtlikus tegevuses, küsiti nende vabatahtliku tegevuse olemuse kohta.
o Neist 24% vastas, et on vabatahtlikuks spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega.
o 20% vastas, et tegutseb „kultuuri, hariduse või kunstiga seotud organisatsioonis“. o 16% ütles, et on vabatahtlikuks „heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi
organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis“. Solidaarsus ja humanitaarabi: valdkond, milles vabatahtlikul sektoril on kõige
tähtsam roll
Kõigilt vastajatelt küsiti valdkondade kohta, milles nende meelest on vabatahtlikul sektoril kõige tähtsam roll. Neljast esimesena mainitud valdkonnast kolmes tegeletakse otseselt solidaarsusega ja integratsiooniga.
o 37% vastustega tulid esimeseks valdkonnad „solidaarsus ja humanitaarabi“.
Märkimisväärne on asjaolu, et väga selgelt erinevad üksteisest kõigi eurooplaste hulgas levinud üldine arusaam valdkonna tähtsuse kohta ja vabatahtlik töö, milles 24% vastanutest tegelikkuses osalevad. Näiteks sport on kõige populaarsem vabatahtlik tegevus, kuigi ainult 15% vastanutest ütles, et see on oluline.
o 32%-ga on teisel kohal tervishoiusüsteem. o 22%-ga järgnevad sellele haridus ja koolitus ning keskkond. o Neljas valdkond, milles eurooplaste meelest on vabatahtlikul sektoril tähtis osa,
on „ebasoodsas olukorras olevate kodanike sotsiaalne kaasatus“ 21%-ga.
4
Sama küsimus esitati eelmisel aastal komisjoni läbi viidud Eurobaromeetri uuringus. Kahe uuringu võrdluses on esimese kolme valdkonna puhul määr suurenenud +2 ja +8 protsendipunkti vahel.
Vabatahtliku töö rolli „Euroopa identiteedi loomisel“ mainiti viimasena, tulemuseks ainult 3%.
Sotsiaalsidususe säilitamine ja tugevdamine, vabatahtliku tegevuse peamine eelis
ELis
Vastus näitab jällegi, kui suurel määral arvatakse Euroopas, et solidaarsus on vabatahtlikus tegevuses kesksel kohal.
o „Sotsiaalsidususe tugevdamist“ mainis esimesena 34% vastanutest ja „solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist“ 25%.
o Kaks järgmisena mainitud eelist on otseselt seotud vabatahtlike enda kasuga.
Vabatahtliku töö panus vabatahtlike eneseteostusse ja isiklikku arengusse sai tulemuseks 25% ja selle roll teadmiste omandamisel ja tööellu integreerimisel 22%.
o Vabatahtliku sektori majanduslikku väärtust ELi jaoks mainis ainult 12%
vastanutest.
Vabatahtliku sektori tegevuse süsteemi määratlemine riiklikul või ELi tasandil: lahknevad vastused
Nagu eelnevatest vastustest selgub, on eurooplaste arusaamade kohaselt vabatahtliku sektori roll või sektori majanduslik tähtsus ELi tasandil piiratud. Seepärast ei tule üllatusena, et eurooplaste arvamused lahknevad süsteemi osas, mille piires vabatahtlik sektor peaks tegutsema. 47% usub, et vabatahtliku tegevuse süsteem tuleks määratleda „Euroopa vabatahtlike hartas“, samas kui 45% ütlevad, et iga liikmesriik peaks looma riikliku süsteemi. On tähelepanuväärne, et „Euroopa vabatahtlike harta“ potentsiaalset lisandväärtust ei tunnistata riikides, kus vabatahtlik töö on kõige levinum. Vastanud on harta suhtes seega vähim entusiastlikud Madalmaades, Taanis, Soomes ja Austrias. Seevastu Euroopa süsteemi loomist soovitakse kõige rohkem riikides, kus vabatahtlik töö on kõige vähem levinud, eesotsas Hispaania, Küprose ja Kreekaga.
Suur toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas Vastusena looduskatastroofide ja -õnnetuste lainele sooviks Euroopa Parlament, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad. Küsimusele, kas nende meelest oleksid sellised meeskonnad kasulikud, vastas jaatavalt 88% eurooplastest.
5
Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine
2012. aasta on Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta. Vastajatele esitati kolm väidet ja nende vastustest ilmnes väga selge hierarhia:
o 45% eelistasid noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas;
o sellele järgnes 38%-ga igas vanuses eurooplaste võrdne juurdepääs töökohtadele
ja koolitusele; o üle 60aastaste julgustamine tööturule jääma, et anda edasi nende kogemusi
järgmistele põlvkondadele, sai 23% vastanute hääle. NB! Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangulised ja nende täpsus – kui muud tegurid püsivad muutumatuna – sõltub valimi suurusest ja vaadeldud protsendimäärast. Valimite puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) varieerub tegelik protsent juhul, kui kogu elanikkonda oleks intervjueeritud, järgmiste usalduspiiride ulatuses:
Vaadeldud protsent 10% või 90% 20% või 80% 30% või 70% 40% või 60% 50 %
Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti +/- 2,5 punkti +/- 2,7 punkti +/- 3,0 punkti +/- 3,1 punkti
6
11%
13%
75%
1%
Yes, on a regular basis
Yes, on an occasional basis
No
DK
Total “Yes”: 24%
I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS
1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd?
15. küsimus Kas tegutsete praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
24% eurooplasi tegutseb regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna, kusjuures meeste
ja naiste osakaal on täiesti võrdne.
7
2) Riikidevahelised erinevused
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
Vabatahtlikus töös osalemine erineb liikmesriigiti väga palju. Madalmaid (57%) ja Poolat (9%) eristab 48 protsendipunkti.
Suurima arvu vabatahtlikega riigid asuvad enamasti Euroopa Liidu põhjaosas
(Madalmaad 57%, Taani 43% ja Soome 39%).
57%
43%
39% 37%
35%
34%
34%
32% 30%
29%
26%
26%
24% 24% 24%
23% 23% 23%
22%
22%
21%
16%
15% 14%
14%
12%
12%
9%
85%
90%
87%
85%
86%
85%
83%
79%
78%
77%
77%
77%
77%
76%
76%
75%
73%
74%
70%
70%
67%
66%
65%
65%
63%
61% 57%
43%NL DK
FI AT LU DE SI IE
EE SK BE IT
EL27 FR LT CZ CY UK LV HU SE
MT ES EL RO BG PT PL
Jah Ei EOÖ
8
3) Sotsiaaldemograafilised erinevused
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
Sotsiaaldemograafiliste erinevuste analüüs näitab, et kõige tõenäolisemalt ütlevad kõige haritumad eurooplased, et nad osalevad vabatahtlikus tegevuses (32% neist, kes õppisid vähemalt kuni 20aastaseni).
Lisaks on kõige rohkem vabatahtlikke (34%) juhtivtöötajate hulgas, kusjuures
töötute kategoorias on kõige vähem vabatahtlikke (17%).
Jah (%
koguarvust) Ei
Ei oska öelda (EOÖ)
EL27 24% 75% 1%
15- 16% 83% 1% 16-19. 23% 77% -
20+ 32% 67% 1% Vanus õpingute lõpetamisel
Veel õpib 26% 73% 1%
Füüsilisest isikust ettevõtjad 29% 70% 1% Juhtivtöötajad 34% 66% -
Muud ametnikud 24% 76% - Oskustöölised 22% 78% -
Koduperenaised ja -peremehed 21% 78% 1% Töötud 17% 83% -
Pensionärid 22% 77% 1%
Amet
Õpilased 26% 73% 1%
9
2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna? Küsimus neile 24% vastajatele, kes ütlesid, et teevad praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikku tööd. 16. küsimus Missuguses organisatsioonis või ühingus tegutsete vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
Enamus Euroopa vabatahtlikest töötavad spordiklubis või ühingus, mis tegeleb vabaõhutegevusega (24%).
Viiest vabatahtlikust üks tegutseb kultuuri-, haridus- või kunstiühingus (20%) ja
16% heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis.
24%
20%
16%
13%
12%
7%
7%
7%
6%
5%
4%
4%
3%
3%
12%
2%
Spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega (sport, kalapüük ja jahipidamine)
Kultuuri-, haridus- või kunstiühingus
Heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus, arenguabis
Kogukonna või naabrite ühenduses
Usu- või kirikuorganisatsioonis
Keskkonnakaitse organisatsioonis, loomade õiguste kaitseorganisatsioonis jne.
Eakate vabaajaseltsis või klubis
Noorte vabaajaseltsis või klubis (skaudid, noorteklubid, jne.)
Ühingus, mis kaitseb patsientide ja/või puuetega inimeste huve
Kutseorganisatsioonis
Ametiühingus
ühendus, homoseksuaalsete inimeste õiguste kaitse ühendus, jne.)
Tarbijaorganisatsioonis
Poliitilises erakonnas või organisatsioonis
Muu (SPONTAANNE)
Ei oska öelda
Vähemuste õiguste kaitse organisatsioonis (rassismivastane ühendus, naiste diskrimineerimise vastane
10
2) Riikidevahelised erinevused
Iirimaa, Taani ja Saksamaa vastajad tegelevad kõige suurema tõenäosusega
vabatahtliku tööga, mis on seotud spordi või vabaõhutegevusega. Itaalia ja Prantsusmaa vastajad on kõige aktiivsemad kultuuri-, haridus- ja
kunstiühingutes.
11
II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND
1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll?
Järgmised küsimused esitati kõigile vastajatele, olenemata sellest, kas nad tegutsevad vabatahtlikuna või mitte. 11. küsimus Millistes järgmistest valdkondadest on vabatahtlikul sektoril Teie meelest
tähtis roll? 1) Euroopa keskmine
Valdkonnad, milles kõik eurooplased peavad vabatahtlikku tegevust oluliseks, ei ole täpses vastavuses nende 24% eurooplaste tegevusega, kes osalevad vabatahtlikus töös.
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2; Eurobaromeeter / Euroopa Komisjon 73.4
Kuigi vabatahtlikku sektorit peetakse endiselt kõige tähtsamaks solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas (+3 punkti), on võrreldes 2010. aasta maiga suurenenud märgatavalt nende arv, kelle meelest on vabatahtlik töö tähtis tervishoiu (+8) ja hariduse valdkonnas(+8). Natuke vähem kui aasta eest ei olnud haridus ega koolitus esimese kolme valdkonnas seas.
37%
32%
22%
22%
21%
21%
15%
15%
10%
9%
9%
9%
7%
3%
2%
0%
3%
34%
24%
14%
18%
20%
20%
13%
10%
11%
7%
8%
7%
7%
2%
7%
1%
6%
15%
16%
Solidaarsus ja humanitaarabi
Tervishoid
Haridus ja koolitus
Keskkond Ebasoodsas olukorras olevate kodanike
sotsiaalne kaasatus
Inimõiguste kaitse
Aktiive vananemine
Tööhõive
Sport
Kultuur
Kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog
Põlvkondadevaheline dialoog
Tarbijakaitse
Demokraatlik elu
Euroopa identiteedi loomine
Mitte ükski (SPONTAANNE)
Muu (SPONTAANNE)
Ei oska öelda
EB
75.2 (aprill–mai 2011)
EB73.4 (mai 2010)
12
2) Riikidevahelised erinevused ja suundumused
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2 * EB 75.2: küsitluse kuupäevad: 13. aprill – 2. mai 2011. EB 73.4: mai 2010.
Solidaarsus ja humanitaarabi
Tervishoid Haridus ja koolitus Keskkond Ebasoodsas olukorras kodanike sotsiaalne
kaasatus Inimõiguste kaitse Aktiivne vananemine Tööhõive Sport Kultuur
EB* 73.4
EB* 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Erinevus EB 75.2
- EB 73.4
EB 73.4
EB 75.2
Diff. EB 75.2
- EB 73.4
EL 27
34% 37% +3 24% 32% +8 14% 2 % +8 18% 2% +4 20% 21% +1 20% 21% +1 13% 15% +2 10% 15% +5 16% 15% -1 11% 10% -1
BE 33% 42% +9 24% 35% +11 19% 24% +5 18% 22% +4 19% 18% -1 16% 23% +7 23% 20% -3 13% 13% = 18% 21% 3 15% 13% -2
BG 32% 42% +10 12% 24% +12 8% 13% +5 16% 24% +8 26% 33% +7 23% 22% -1 13% 19% +6 14% 24% +10 6% 3% -3 4% 3% -1
CZ 44% 53% +9 24% 31% +7 9% 10% +1 24% 30% +6 24% 23% -1 24% 21% -3 16% 19% +3 13% 16% +3 15% 10% -5 9% 7% -2
DK 34% 38% +4 13% 12% -1 6% 11% +5 18% 19% +1 32% 32% = 16% 19% +3 25% 23% -2 5% 7% +2 49% 47% -2 19% 17% -2
DE 34% 36% +2 27% 33% +6 15% 21% +6 24% 32% +8 26% 22% -4 18% 19% +1 14% 13% -1 7% 10% +3 32% 32% = 16% 16% =
EE 26% 28% +2 17% 25% +8 19% 31% +12 29% 36% +7 20% 23% +3 13% 18% +5 9% 10% +1 10% 12% +2 11% 9% -2 17% 17% =
IE 11% 14% +3 15% 24% +9 16% 30% +14 8% 10% +2 12% 17% +5 12% 17% +5 19% 25% +6 12% 17% +5 24% 26% +2 9% 9% =
EL 37% 43% +6 22% 36% +14 8% 12% +4 46% 50% +4 13% 12% -1 27% 27% = 1% 2% +1 11% 9% -2 25% 26% +1 26% 24% -2
ES 54% 48% -6 18% 24% +6 11% 19% +8 16% 22% +6 28% 25% -3 29% 24% -5 7% 13% +6 11% 15% +4 4% 3% -1 8% 7% -1
FR 47% 57% +10 14% 22% +8 18% 26% +8 17% 19% +2 16% 21% +5 19% 18% -1 20% 21% +1 12% 18% +6 24% 24% = 14% 13% -1
IT 37% 40% +3 30% 32% +2 9% 13% +4 13% 17% +4 23% 26% +3 28% 27% -1 11% 12% +1 8% 11% +3 2% 3% +1 6% 7% +1
CY 68% 68% = 15% 20% +5 15% 16% +1 21% 21% = 18% 22% +4 40% 40% = 22% 15% -7 10% 13% +3 9% 12% +3 11% 11% =
LV 20% 24% +4 27% 40% +13 17% 28% +11 19% 24% +5 12% 17% +5 12% 16% +4 4% 5% +1 12% 18% +6 10% 9% -1 13% 14% +1
LT 22% 26% +4 31% 43% +12 9% 17% +8 16% 19% +3 12% 16% +4 18% 23% +5 7% 10% +3 12% 17% +5 6% 7% +1 13% 10% -3
LU 44% 49% +5 15% 24% +9 19% 24% +5 16% 19% +3 25% 22% -3 18% 20% +2 19% 20% +1 10% 20% +10 18% 16% -2 15% 12% -3
HU 32% 35% +3 26% 37% +11 10% 18% +8 25% 28% +3 24% 27% +3 22% 21% -1 4% 9% +5 10% 18% +8 9% 11% +2 10% 10% =
MT 35% 38% +3 27% 35% +8 19% 22% +3 20% 20% = 24% 21% -3 16% 19% +3 30% 32% +2 9% 13% +4 14% 9% -5 9% 10% +1
NL 28% 32% +4 44% 47% +3 18% 23% +5 11% 15% +4 24% 23% -1 15% 19% +4 24% 21% -3 4% 8% +4 35% 34% -1 17% 21% +4
AT 26% 38% +12 25% 46% +21 18% 17% -1 20% 25% +5 23% 23% = 24% 22% -2 16% 21% +5 13% 13% = 16% 17% +1 10% 10% =
PL 25% 29% +4 36% 55% +19 14% 19% +5 13% 13% = 9% 14% +5 18% 18% = 17% 23% +6 6% 11% +5 6% 4% -2 8% 9% +1
PT 45% 48% +3 29% 47% +18 8% 11% +3 5% 7% +2 22% 24% +2 17% 18% +1 17% 28% +11 7% 9% +2 3% 2% -1 4% 3% -1
RO 34% 40% +6 22% 31% +9 13% 19% +6 16% 29% +13 11% 17% +6 14% 22% +8 5% 8% +3 15% 22% +7 3% 4% +1 4% 3% -1
SI 56% 54% -2 10% 18% +8 9% 15% +6 21% 29% +8 21% 23% +2 15% 18% +3 12% 21% +9 11% 12% +1 18% 15% -3 18% 11% -7
SK 39% 50% +11 22% 30% +8 7% 10% +3 27% 34% +7 17% 19% +2 24% 23% -1 9% 13% +4 14% 15% +1 16% 14% -2 15% 12% -3
FI 27% 33% +6 24% 37% +13 9% 15% +6 21% 23% +2 31% 32% +1 27% 31% +4 13% 16% +3 14% 19% +5 24% 24% = 12% 13% +1
SE 54% 58% +4 23% 29% +6 10% 23% +13 25% 17% -8 24% 19% -5 34% 38% +4 9% 8% -1 7% 10% +3 22% 15% -7 15% 11% -4
UK 8% 9% +1 21% 28% +7 23% 39% +16 19% 20% +1 15% 17% +2 12% 15% +3 11% 8% -3 10% 22% +12 18% 13% -5 6% 7% +1
13
Vabatahtliku töö roll solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas on muutunud tähtsamaks suures osas liikmesriikides, eriti Austrias (+12), Slovakkias (+11), Prantsusmaal ja Bulgaarias (+10). Vabatahtliku tegevuse rolli tähtsus on vähenenud 27 liikmesriigist ainult kahes, Sloveenias (-2) ja Hispaanias (-6).
Arusaam, et vabatahtlik töö on tähtis tervishoiu valdkonnas, on suurenenud igas
riigis, välja arvatud Taani (-1). Eriti järsult on selle tähtsus tõusnud Austrias (+21), Poolas (+19) ja Portugalis (+18).
Vabatahtliku töö tähtsus hariduse ja koolituse valdkonnas on vähenenud ainult
Austrias (-1) ja on tõusnud väga palju Ühendkuningriigis (+16), Iirimaal (+14) ja Rootsis (+13).
14
2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised?
13. küsimus Millised järgmistest on Teie arvates vabatahtliku tegevuse kaks peamist eelist
ELis? (kuni kaks vastust) 1) Euroopa keskmine
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2 Sarnaselt valdkondadega, milles eurooplased peavad vabatahtlikku sektorit oluliseks,
peetakse vabatahtliku töö peamisteks eelisteks sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist (34%), solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist ning eneseteostust ja isiklikku arengut (mõlemad 25%).
34%
25%
25%
22%
20%
18%
12%
7%
2%
1%
See võimaldab sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist
See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi
See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule
See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad edukatprofessionaalset integreerimist
See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus
See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses
See mängib olulist rolli ELi majanduses
Mitte ükski (SPONTAANNE)
Muu (SPONTAANNE)
Ei oska öelda
15
2) Riikidevahelised erinevused
S
ee s
äili
tab
ja
tuge
vdab
so
tsia
alsi
du
sust
See
tu
gevd
ab E
Li s
olid
aars
use
p
õhiv
äärt
usi
See
ait
ab k
aasa
vab
atah
tlik
e en
eset
eost
use
le j
a is
ikli
ku
le a
ren
gule
See
hõl
bu
stab
tea
dm
iste
ja
osk
ust
e om
and
amis
t, m
is v
õim
ald
avad
in
tegr
eeri
mis
t tö
öell
u
See
an
nab
eu
roop
last
ele
võim
alu
se
aren
dad
a k
odan
ike
osal
emis
t ü
his
kon
dli
ku
s el
us
See
män
gib
olu
list
rol
li s
ääst
vas
aren
gus
ja k
esk
kon
nak
aits
es
See
män
gib
olu
list
rol
li E
Li
maj
and
use
s
Mit
te ü
ksk
i (S
PO
NT
AA
NN
E)
Mu
u (
SP
ON
TA
AN
NE
)
Ei o
ska
öeld
a
EL27 34% 25% 25% 22% 20% 18% 12% 2% 1% 7%
BE 35% 33% 38% 19% 20% 19% 15% 1% 1% 1%
BG 40% 15% 23% 24% 26% 20% 15% 1% 0% 8%
CZ 32% 30% 28% 13% 25% 24% 12% 2% 0% 3%
DK 42% 20% 52% 18% 21% 20% 8% 1% 0% 2%
DE 50% 26% 27% 19% 20% 17% 11% 2% 1% 4%
EE 25% 14% 35% 24% 22% 20% 14% 3% 0% 8%
IE 23% 24% 35% 16% 22% 13% 20% 1% 1% 13%
EL 38% 32% 22% 21% 24% 27% 10% 2% 1% 2%
ES 28% 29% 24% 16% 17% 16% 10% 3% 1% 9%
FR 41% 26% 31% 17% 21% 18% 10% 2% 1% 6%
IT 25% 34% 14% 25% 24% 22% 13% 2% 1% 5%
CY 24% 46% 29% 23% 39% 16% 15% 1% - 1%
LV 29% 11% 29% 20% 24% 16% 12% 4% 0% 8%
LT 20% 15% 22% 24% 24% 14% 18% 3% 1% 15%
LU 31% 29% 24% 25% 20% 24% 16% 2% - 3%
HU 40% 19% 21% 29% 16% 27% 16% 2% 0% 3%
MT 16% 35% 19% 15% 28% 18% 14% 1% - 16%
NL 36% 26% 41% 22% 22% 11% 12% 4% 1% 3%
AT 48% 23% 28% 23% 20% 21% 16% 3% 2% 1%
PL 27% 17% 26% 24% 19% 14% 11% 2% 0% 12%
PT 32% 33% 21% 14% 19% 9% 13% 2% 1% 7%
RO 23% 16% 18% 27% 26% 21% 14% 1% 1% 17%
SI 32% 38% 28% 17% 21% 19% 12% 2% 2% 1%
SK 37% 30% 24% 17% 25% 24% 12% 1% 1% 4%
FI 47% 30% 27% 18% 20% 30% 8% 1% 0% 2%
SE 36% 30% 29% 33% 29% 21% 4% 1% 0% 2%
UK 23% 14% 24% 32% 14% 15% 20% 5% 1% 11%
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
16
Vabatahtliku töö peamisi eeliseid peetakse riigiti natuke erinevaks. Alljärgnevaid vastuseid mainiti kõige sagedamini järgmistes riikides:
- „Vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust“ oli kõige sagedasem vastus Saksamaal (50%), Austrias (48%) ja Soomes (47%).
- „See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi“: Küpros (46%), Sloveenia (38%) ja Malta (35%).
- „See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule“: Taani (52%), Madalmaad (41%) ja Belgia (38%).
- „See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad integreerimist tööellu“: Rootsi (33%), Ühendkuningriik (32%) ja Ungari (29%).
- „See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus“: Küpros (39%), Rootsi (29%) ja Malta (28%).
- „See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses“: Soome (30%), Kreeka ja Ungari (mõlemad 27%), Tšehhi Vabariik, Luksemburg ja Slovakkia (kõik 24%).
- „See mängib olulist rolli ELi majanduses“: Iirimaa ja Ühendkuningriik (mõlemad 20%), Leedu (18%), Luksemburg, Ungari ja Austria (16%).
Arvatavasti valgustavad need vastused seda, millised on Euroopa Liidu kodanike huvid ja valdkonnad, kus nad ootavad ja loodavad tegutsemist.
3) Sotsiaaldemograafilised erinevused
Vastanud, kes on kõige kauem haridust omandanud, ütlevad kõige tõenäolisemalt, et vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust (40% vastanutest, kes jätkasid õpinguid 20aastaseni või kauem, võrreldes nendega, kes jätsid kooli pooleli 15aastaselt või varem).
Sama rühm („harituimad“) aga usub kõige vähem, et vabatahtlik sektor edendab
märgatavalt ELi majandust (11% võrrelduna 13%-ga nendest, kes lõpetasid õpingud 19aastaselt, ja 14% vastanutega, kes veel õpivad).
17
III. OOTUSED
1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil?
12. küsimus Kumba kahest järgmisest väitest Te eelistaksite vabatahtliku tegevuse süsteemi
ja toimimisviisi määratlemisel? (Ainult üks vastus) 1) Euroopa keskmine
Väikese hääleenamusega eelistasid vastanud vabatahtliku sektori Euroopa süsteemi, kuigi selles küsimuses jaguneb eurooplaste arvamus ühtlaselt.
47%
45%
8%
The Member States and the EU should define together the framework and the way volunteering works in an EuropeanCharter for volunteer workers
(OUR COUNTRY) should define individually the framework and the way volunteering works
DK
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
47% vastanutest toetab Euroopa vabatahtlike harta loomist, ja 45% arvab, et iga
liikmesriik peab määratlema vabatahtliku sektori süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt. Euroopa Komisjoni läbi viidud uuringus – DG EAC, 2010. Voluntary Services in the
European Union1 –, mis langeb kokku Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga, rõhutatakse ELi vabatahtliku sektori mitmekesisust ja seda, et puudub ühtlustatud õigusraamistik. Liikmesriikides hallatakse vabatahtlikku tööd eri tasanditel järgmiselt:
1) liikmesriigid, millel on olemas spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik: BE, CY, CZ, HU, IT, LV, LU, MT, PL, PT, RO, ES
2) liikmesriigid, millel puudub spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik ja kus
vabatahtlikku sektorit hallatakse muude kehtivate üldiste seadustega: AT, DK, EE, FI, FR, DE, GR, IE, LT, NL, SE, UK
1 Euroopa Komisjon - DG EAC, 2010. Voluntary Services in the European Union. („Vabatahtlikud teenused Euroopa Liidus“). Lõpparuanne. London GHK (lk 110).
18
3) liikmesriigid, kus praegu viiakse läbi uurimusi õigusraamistiku loomise kohta: BG, SK ja SI
2) Riikidevahelised erinevused
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
Euroopa vabatahtlike hartat toetatakse kõige rohkem Hispaanias (68%), Küprosel (65%) ja Belgias (60%). Kõige vähem avaldatakse hartale toetust Taanis (15%), Madalmaades ja Austrias (mõlemad 31%).
68%
65%
60%
58%
57%
56%
55%
55%
54%
52%
50%
50%
50%
47%
47%
47%
46%
45%
43%
41%
38%
38%
37%
34%
32%
31%
31%
15%
22%
29%
39%
39%
35%
30%
41%
40%
39%
38%
47%
47%
43%
47%
45%
42%
36%
50%
48%
57%
54%
37%
59%
60%
60%
65%
59%
84%
6%
1%
3%
8%
14%
5%
7%
10%
3%
3%
7%
6%
8%
11%
18%
5%
2%
8%
25%
4%
6%
8%
4%
10%
1%
9%
4%
10%ES CY BE EL IT PT SK LU BG MT HU SE FR EE
EL27 LT RO CZ PL FI
DE IE SI
LV UK AT NL DK
Liikmesriigid ja EL peavad määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi üheskoos Euroopa vabatahtlike hartas
(MEIE RIIK) peab määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt
Ei oska öelda
19
2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas?
14. küsimus Euroopa Parlament soovib, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja
piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks. Kas Teie peate sellist meedet kasulikuks või mitte?
1) Euroopa keskmine
88% eurooplasi usub, et looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks tuleks luua vabatahtlikud päästemeeskonnad.
2) Riikidevahelised erinevused
Uuringust ei nähtu otsest vastavust hiljuti looduskatastroofide käes kannatanud riikide
ja nende riikide vahel, kus soovitakse päästemeeskondade loomist.
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
97%
96%
96%
95%
94%
94%
94%
94%
93%
93%
92%
92%
91%
90%
90%
90%
90%
89%
89%
89%
89%
88%
88%
87%
85%
84%
81%
78%
3%
2%
3%
2%
5%
3%
4%
3%
3%
3%
4%
5%
3%
5%
4%
7%
5%
7%
7%
6%
8%
9%
5%
8%
5%
8%
7%
10%
8%
9%
11%
13%
13%
18%
21%
6%
1%
1%
1%
1%
1%
2%
1%
1%
1%
2%
1%
4%
3%
2%
2% 3%
1%
1%
CY MT EL HU
SI BG EE SK BE AT IT PT PL SE LU IE
CZ RO ES LT FI
UK UE27
LV DE FRDK NL
Jah EOÖ Ei
20
23%
38%
45%
36%
45%
44%
11%
7%
24%
2%
2%
13% 4%
2
4%
Encouraging people aged 60 andmore to stay on the working market
in order to make the nextgenerations benefit from theirknowledge and experience
Ensuring that Europeans of all agesbenefit from the same access to the
work market and to trainingpossibilities
Encouraging jobs creation for youngpeople in the area of help to theelderly and dependent people
Very efficient Fairly efficient Not very efficient Not at all efficient DK
IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS
1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel?
17. küsimus Palun öelge iga põlvkondadevahelise (eriti noorte ja eakate vahelise)
solidaarsuse tugevdamisele suunatud meetme kohta, kas see on Teie meelest tõhus või mitte?
1) Euroopa keskmine
Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2
89% vastanutest toetab noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas (45% vastas, et see oleks „väga tõhus” ja 44% ütles „üsna tõhus”).
83% eurooplasi arvab, et igas vanuses kodanikel peab olema võrdne juurdepääs
tööturule ja koolitusvõimalustele (38% „väga tõhus“ ja 45% „üsna tõhus“).
59% vastanutest arvab, et tõhus oleks julgustada eakaid (60+) tööturule jääma, et nad saaksid oma kogemusi noortele edasi anda (23% „väga tõhus“ ja 36% „üsna tõhus“).
2) Sotsiaaldemograafilised erinevused
Nende kolme ettepaneku puhul on sotsiaaldemograafilised erinevused marginaalsed,
eriti vanuse osas.
21
Avaliku arvamuse jälgimise üksus
Jacques Nancy +32 2 284 24 85, Defourny Elise +32 2 284 11 23,
Hallaouy Said +32 2 284 60 73, Maggio Luisa +32 2 284 14 21,
Lefèvre Nathalie +32 2 284 12 26, Van de Calseyde Caroline +32 2 284 14 76.