Charles Sanders Peirce (1839-1914)

Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast.

Kolm osa: Kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab

nende kehtivuse ja intensiivsuse

Spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria

Metodeutika — kasutatavad meetodid

Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita.

1867 – On a new list of categories

Esmasus

Kvaliteet

Teisesus

Eksistents

Kolmasus

Seadus

Loogilises

plaanis Monaad, ühekohaline predikaat

Diaad Triaad

Ontoloogilises

plaanis

Potentsiaalsus. Subjektiväline psüühiline määratus, mida ei saa taandada mõttele

Väljendab aktuaalse eksistentsi fakti

tehing

Üleüldisus, katkematus, regulaarsus

Tunnetuslikus

plaanis

Igasuguse teadvuse seisundi kvalitatiivne määratus

Kogemus, mis tekib kahe asja (Ego ja mitte-Ego) koosmõjust (võitlus, reaktsioon)

Lisandub mentaalne element

Charles Sander PeirceMärgiteooria

Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks.

Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati:

esimene - triaadilise suhte Esitis teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne

representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis).

Ch. S. PeirceMärkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat

I. märk ise oma olemuselt

II. märk suhtes objekti

III.märk suhtes interpretanti

1.1 qualisign

1.2 sinsign

1.3 legisign

2.1 icon

2.2 index

2.3 symbol

3.1 rhema (adum)3.2 dicent (nending)

3.3 argument

Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm.

Märkide tüpoloogia IKOON

Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi.

DiagrammFoto, joonisMetafoorAlgebraline võrdusa1x+b1y=n1a2x+b2y=n2

Märkide tüpoloogia INDEKS

tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe

Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused

Indeksis sisaldub alati ka ikoon

Märkide tüpoloogia SÜMBOL

suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud

Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol.

Peirce märkide eksisteerimise viisist

„Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtet ja käitumist. Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku“.

Peirce ikoonist, indeksist,sümbolist

„jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimese idee“.

Peirce pärisnimest

„Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki.“

Peirce´i 10 märgitüüpi

(I)Rhematic

IconicQualisign

(III)RhematicIndexicalSinsign

(V)Rhematic

IconicLegisign

(VIII)RhematicSymbolLegisign

(II)Rhematic

IconicSinsign

(VI)RhematicIndexicalLegisign

(X)ArgumentSymbolicLegisign

(IV)Dicent

IndexicalSinsign

(IX)Dicent

SymbolLegisign

(VII)Dicent

IndexicalLegisign

Charles William Morris 1901(3)–1979biheiviorism

Semioos kui 5-liikmeline suheMärk mesilase tants, koera haukumineinterpretaatorinterpretant valmisolek reageerida märgiletähendus (signification) — objektide tüüp,

millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima

kontekst

Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist:

tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem

hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukeskused

ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem

Semantiline reegel — määrab ära, millistel tingimustel märki võib kasutada objekti v situatsiooni suhtes Semantiline reegel indeksi jaoks: ei iseloomusta ja ei

pea olema sarnane. Igal momendil märk tähendab (tema designaadiks on) see, millele ta osutab pärisnimi

Ikooni jaoks: ikoonid tähistavad (denoteerivad), iseloomustavad neid objekte, milledel on samasugused omadused (või osa omadusi) mis märkidel enestel iseloomustavad

Sümbolite semantiline reegel vormub teiste sümbolite (millede reegleid ei tuvastata) abil või viidates konkreetsetele objektidele, mis on mudeliteks (ja seega täidavad ikooniliste märkide rolli).

Indeksaalsete märkide designaadid on asjad, ühekohaliste iseloomustavate märkide designaadid — omadused, kahe- ja rohkemkohaliste iseloomustavate märkide designaadid on suhted; lausete designaadid on faktid või asjaolud. Vrd Peirce

Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)

Teooria Filosoofiline, normatiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust

Deskriptiivne/kirjeldav/, üldlingvistiline

Põhineb loomulikul keelel

Atomism

Substitsionaalne, tekib lõputu substantiivne jada, iseseisev

Holism

Bilateraalne märk on keeles eelkõige, mitte kõnes

Märgil on kindel tähendus, impersonaalne

Põhilised uurimisvald-konnad

loogika, matemaatika, loogikakeskne inglise kõnekeel

Loom. keeled, kirjandus, legendid,

(keelekeskne)

Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Märgisuhe

Märk kui triaad

Uuritakse isoleeritud märke kui objektide denotatsiooni vahendeid, subjekt-objekt suhete plaanis

Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid – eri astmed ja viisid

Märk kui diaad

Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste suhete plaanis

Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)

Lingv. märgid on suvalised

Lisanduvad ka "loomulikud märgid" —

ikoon, indeks

kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste)

Arusaamine tähendustamise praktikast

pidevalt kestev, homogeenne, analoogne v. amorfne;

Semioos

Diskreetne, suhteline, sümboolne;

Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. Kultuur kui „keelte“ kogum

Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)

Märgi "objektide" ontoloogia

Eksistents on eeldatud

pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega

Arusaamine märgi haaramisest

Pragmaatiline, "konstruktivistlik“, Märgi tähendus kujuneb tõlgendamise käigus

Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse süsteemi kuuluvate märkidega

Subjekti ontoloogia

Sisaldub semiootilises analüüsis

Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis