charles sanders peirce (1839-1914)
DESCRIPTION
Charles Sanders Peirce (1839-1914). Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Charles Sanders Peirce (1839-1914)
Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast.
Kolm osa: Kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab
nende kehtivuse ja intensiivsuse
Spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria
Metodeutika — kasutatavad meetodid
Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita.
1867 – On a new list of categories
Esmasus
Kvaliteet
Teisesus
Eksistents
Kolmasus
Seadus
Loogilises
plaanis Monaad, ühekohaline predikaat
Diaad Triaad
Ontoloogilises
plaanis
Potentsiaalsus. Subjektiväline psüühiline määratus, mida ei saa taandada mõttele
Väljendab aktuaalse eksistentsi fakti
tehing
Üleüldisus, katkematus, regulaarsus
Tunnetuslikus
plaanis
Igasuguse teadvuse seisundi kvalitatiivne määratus
Kogemus, mis tekib kahe asja (Ego ja mitte-Ego) koosmõjust (võitlus, reaktsioon)
Lisandub mentaalne element
Charles Sander PeirceMärgiteooria
Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks.
Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati:
esimene - triaadilise suhte Esitis teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne
representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis).
Ch. S. PeirceMärkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat
I. märk ise oma olemuselt
II. märk suhtes objekti
III.märk suhtes interpretanti
1.1 qualisign
1.2 sinsign
1.3 legisign
2.1 icon
2.2 index
2.3 symbol
3.1 rhema (adum)3.2 dicent (nending)
3.3 argument
Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm.
Märkide tüpoloogia IKOON
Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi.
DiagrammFoto, joonisMetafoorAlgebraline võrdusa1x+b1y=n1a2x+b2y=n2
Märkide tüpoloogia INDEKS
tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe
Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad Salvestused
Indeksis sisaldub alati ka ikoon
Märkide tüpoloogia SÜMBOL
suhe on arbitraarne või konventsionaalne Keelemärgid Tähestik Numbrid Liiklusmärgid rahvuslipud
Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol.
Peirce märkide eksisteerimise viisist
„Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtet ja käitumist. Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku“.
Peirce ikoonist, indeksist,sümbolist
„jalajälg, mille Robinson leidis liival, oli indeks, mis näitas, et saarel on mingi olevus ja samal ajal sümboliks, mis kutsus esile inimese idee“.
Peirce pärisnimest
„Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki.“
Peirce´i 10 märgitüüpi
(I)Rhematic
IconicQualisign
(III)RhematicIndexicalSinsign
(V)Rhematic
IconicLegisign
(VIII)RhematicSymbolLegisign
(II)Rhematic
IconicSinsign
(VI)RhematicIndexicalLegisign
(X)ArgumentSymbolicLegisign
(IV)Dicent
IndexicalSinsign
(IX)Dicent
SymbolLegisign
(VII)Dicent
IndexicalLegisign
Charles William Morris 1901(3)–1979biheiviorism
Semioos kui 5-liikmeline suheMärk mesilase tants, koera haukumineinterpretaatorinterpretant valmisolek reageerida märgiletähendus (signification) — objektide tüüp,
millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima
kontekst
Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist:
tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d meeleelundid, sensoorne närvisüsteem
hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d autonoomne närvisüsteem ja mälu mõnukeskused
ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi somaatiline närvisüsteem
Semantiline reegel — määrab ära, millistel tingimustel märki võib kasutada objekti v situatsiooni suhtes Semantiline reegel indeksi jaoks: ei iseloomusta ja ei
pea olema sarnane. Igal momendil märk tähendab (tema designaadiks on) see, millele ta osutab pärisnimi
Ikooni jaoks: ikoonid tähistavad (denoteerivad), iseloomustavad neid objekte, milledel on samasugused omadused (või osa omadusi) mis märkidel enestel iseloomustavad
Sümbolite semantiline reegel vormub teiste sümbolite (millede reegleid ei tuvastata) abil või viidates konkreetsetele objektidele, mis on mudeliteks (ja seega täidavad ikooniliste märkide rolli).
Indeksaalsete märkide designaadid on asjad, ühekohaliste iseloomustavate märkide designaadid — omadused, kahe- ja rohkemkohaliste iseloomustavate märkide designaadid on suhted; lausete designaadid on faktid või asjaolud. Vrd Peirce
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Teooria Filosoofiline, normatiivne, ülevaatlik, eeldab loogiliste suhete ja märgitüüpide universaalsust
Deskriptiivne/kirjeldav/, üldlingvistiline
Põhineb loomulikul keelel
Atomism
Substitsionaalne, tekib lõputu substantiivne jada, iseseisev
Holism
Bilateraalne märk on keeles eelkõige, mitte kõnes
Märgil on kindel tähendus, impersonaalne
Põhilised uurimisvald-konnad
loogika, matemaatika, loogikakeskne inglise kõnekeel
Loom. keeled, kirjandus, legendid,
(keelekeskne)
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure) Märgisuhe
Märk kui triaad
Uuritakse isoleeritud märke kui objektide denotatsiooni vahendeid, subjekt-objekt suhete plaanis
Uurib märki kui maailma tunnetamise vahendit. Erinevad märgitüübid – eri astmed ja viisid
Märk kui diaad
Vaadeldakse subjekt-subjekt kommunikatiivsete suhete plaanis, mitte isoleeritult, vaid keele struktuuri moodustavate omavaheliste suhete plaanis
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Lingv. märgid on suvalised
Lisanduvad ka "loomulikud märgid" —
ikoon, indeks
kuid on hädavajalikud kõnelejatele (Benveniste)
Arusaamine tähendustamise praktikast
pidevalt kestev, homogeenne, analoogne v. amorfne;
Semioos
Diskreetne, suhteline, sümboolne;
Keel Tavakeele abil interpreteeri-takse teisi kultuurikoode. Kultuur kui „keelte“ kogum
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Märgi "objektide" ontoloogia
Eksistents on eeldatud
pole "antud", vaid determineeritud lingv. suhtega
Arusaamine märgi haaramisest
Pragmaatiline, "konstruktivistlik“, Märgi tähendus kujuneb tõlgendamise käigus
Strukturalistlik, "naturalistlik" sisu dekodeerimine. Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse süsteemi kuuluvate märkidega
Subjekti ontoloogia
Sisaldub semiootilises analüüsis
Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis