business intelligence in management accounting

117
Ärianalüüsi rakendamine juhtimisarvestuses Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Upload: margusu

Post on 28-May-2015

409 views

Category:

Documents


8 download

DESCRIPTION

Ärianalüüs on teooriate, meetodite, protsesside ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab tõlgendada äritegevuse andmed süstematiseeritud ja mõtestatud infoks, mis võimaldab juhtidel langetada kvaliteetseid otsuseid. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest mitmel moel. Juhtimisarvestuse ülesandeks on varustada eri juhtimistasandite juhte informatsiooniga ettevõtte erinevate üksikosade kohta. Erinevalt finantsarvestusest ei ole juhtimisarvestusel seadusandlikku reeglistikku ega nõuet, kuidas aruandeid luua. Vaatamata tänapäevastele suundumustele infotehnoloogial (IT) põhinevate juhtimisarvestuse lahenduste rakendamisele, on endiselt oluline osa majandusinformasiooni korraldamisel kanda ettevõttete raamatupidamisel. Majandusarvestuse alasest kirjandusest selgub, et kuluarvestuse ja juhtimisarvestuse mõisteid aetakse tihti segi ning neid kahte mõistet kasutatakse sünonüümidena vaatamata sellele, et juhtimisarvestus on laiem ja teenib mitut eesmärki – kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus. Kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus koos tulemuste mõõtmisega moodustavad juhtimisarvestuse komponendid. Ettevõtte omanikke huvitab, et kliendirahulolu tagamiseks tehtud tegevused oleksid samal ajal ka kasumlikud. Tegevuste kasumlikkuse hindamiseks üle arvestuse pidamine olema detailne. Eristades kulutuste üle arvestuse pidamist klientide, teenuste ja kaupade lõikes, võimaldab see ettevõttel arendada kasumlikumaid tegevussuundi. Samuti huvitab omanikke, et kõik kasumlikud tegevused oleksid tehtud. Kõigepealt tuleb kasumlikud tegevused üles leida, ning siis nende üle arvestust pidada. Ettevõtte töötajate suunamine kasumlike tegevuste teostamisele, tagab samad eesmärgid nii ettevõttele kui ka töötajatele. Töötajate eesmärkide täitmise üle arvestuse pidamine ning töötajate tegevustulemuste mõõtmine aitab samal ajal saavutada ettevõtte eesmärke Tänapäevase majandustegevuse (new economy) muutumisel tootekesksest kliendikeskseks peavad ettevõtted klientide rahulolu tagamiseks keskenduma neile eduteguritele, mis otseselt kliendi rahulolu mõjutavad. Kliendi rahulolu tagavad tegevused Drury järgi on: äri edufaktorite määratlemine, järjepidev tegelemine edufaktorite määratlemisega, töötajate usaldamine ja vastutuse delegeerimine, tähelepanu pööramine lisandväärtust loovatele tegevustele. Kliendirahulolu tagamiseks muutuvad nõuded juhtimisarvestuse infole. Töötajate tegevuste jälgimise asemel vajavad juhid töötajate motiveerimiseks kasulikku informatsiooni vastutuse delegeerimiseks, et tegeleda sihipäraselt lisandväärtust loovate tegevustega. Koolituste läbiviija on Tallinna Ülikooli Cum Laude ning Tartu Ülikoolis finantsjuhtimise valdkonnas MBA omandanud juhtimisarvestussüsteemide loomise ja äriettevõtte juhtimiskogemusega praktik ning pedagoog Margus Uuetoa.

TRANSCRIPT

Page 1: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Ärianalüüsi rakendamine juhtimisarvestuses

Page 2: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Saame tuttavaksMargus Uuetoa• Haridus

- Tallinna Ülikool- Tartu Ülikool

• Töökogemus- Ostu-ja müügidivisjonide juhtimine- Juhtimisarvestussüsteemide loomine

Page 3: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Koolituse läbimise järel:• On teil ülevaade majandusarvestuse kujunemisest ja

juhtimisarvestuse teoreetilistest alustest• Olete saanud teadmisi juhtimisarvestuse komponentidest• Oskate eristada juhtimisarvestust kuluarvestusest• Oskate leida võimalusi ettevõttesisese kuluarvestuse,

eelarvestamise ja aruandlussüsteemi täiustamiseks• Olete valmis nägema erinevaid võimalusi ärianalüüsi

rakenduste loomisel• Suudate lihtsate vahenditega ise ärianalüüsi lahenduse luua.

Page 4: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

PäevakavaKoolitus koosneb kolmest moodulist:1. Majandusarvestuse, juhtimisarvestuse ja

finantsarvestuse seosed; kuluarvestus ja eelarvestamine ning aruandlus ja tulemuste mõõtmine, kui juhtimisarvestuse komponendid

2. Ärianalüüsi (ingl. Business Intelligence) tekkimise vajalikkus ja võimalus

3. Praktikum: ärianalüüsi rakenduse loomine.

Page 5: Business intelligence in management accounting
Page 6: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Sumeri kiri

Vanimad kirjalikud leiud tähistavad arvepidamist:- Kirjatahvlid viljasaagi ülesmärkimiseks- Kaunistustatud kirjamärkidega tahvlid

linnakultuurist, mida kasutati templi varade ülesmärkimiseks.

(Allikas: Väljaots 2007)

Page 7: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kiilkirja teke

Majandamise üle arvestusepidamisel võis olla tähtismõju kiilkirja tekkimisele.

Page 8: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Koolitused Eestis• JUHI FINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE

– Kursus erineva taseme ja valdkonna juhtidele, kes oma igapäevategevuses puutuvad ühel või teisel viisil kokku rahaga ning kellele tundub, et raamatupidajate (ja teiste finantsspetsialistide) tegevuses on midagi seletamatut ja normaalsele mõistusele arusaamatut

• MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE– Koolituse eesmärk on anda süvendatud teadmised majandusarvestuse (finantsarvestus, kuluarvestus)

korraldusest

• MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE– Mida keerukamaks ja komplitseeritumaks muutuvad majandussuhted, seda täpsem ja täiuslikum peab

olema majandusarvestus. Ettevõtted vajavad jätkuvalt laialdaste teadmistega majandusarvestuse spetsialiste, kes on suutelised osalema ettevõtte finantsjuhtimise paremal korraldamisel

• FINANTSARUANNETE KOOLITUS JUHTIDELE– Koolituse sisu: Raamatupidamine, kuluarvestus, juhtimisarvestus.

Page 9: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Ärianalüüs

Teooriate, meetodite, protsesside ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab tõlgendada äritegevuse andmed süstematiseeritud ja mõtestatud infoks võimaldamaks juhtidel langetada otsuseid.

Page 10: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

JuhtimisarvestusMajandusarvestuse osana majandusinformatsiooni • identifitseerimise• mõõtmise• vahendamise (edastamise) protsess, mis võimaldab informatsiooni kasutajatel langetada õigeid otsuseid, kasutades selleks nii finantsandmeid kui ka mitte- finantsandmeid.

Page 11: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Majandusarvestus

Majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele.

Page 12: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Majandusinfo kasutajadEttevõtte-välised kasutajad – neid teenindab finantsarvestus

Ettevõtte-sisesed kasutajad – neid teenindab juhtimisarvestus

Page 13: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

MajandusarvestusFinantsarvestus

Kohustuslik ja selle rakendamine on ühtsete seaduste ja nõuete järgi reguleeritud; võimaldavab erinevate ettevõtete finantsaruandeid võrrelda

JuhtimisarvestusVabatahtlik, puuduvad ühtsed reeglid rakendamiseks; suunatud juhtide varustamiseks vajaliku informatsiooniga

Page 14: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Konkurents

Konkurents ettevõtluses võimaldab pakkuda tarbijatele ja ettevõtetele laiemat valikut tooteid ja teenuseid.

Konkurents tööjõuturul tingib ettevõtetele vajaduse teha investeeringuid töökeskkondade kaasajastamisse.

Page 15: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

New economy

Üleminek tootmispõhiselt majanduselt teenus-põhisele majandusele.Uus majandus toetub intellektuaalsele kapitalile, info-ja telekommunikatsioonitehnoloogiale, uut tüüpi majandusreeglitele, majanduse liberaliseerumisele ning globaliseerumisele. Uus majandus nõuab ka uut moodi juhtimist.

Page 16: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

New management

Uus juhtimine põhineb teadmuspõhisel juhtimisel, milles on seotud ettevõtte vaimsete väärtuste identifitseerimine, registreerimine, jagamine ja hindamine

Page 17: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kiiremad juhtimisotsused• Ettevõtte areng läbi kiirete muudatuste

• Äriinformatisooni kiirem kasutus

• Süstematiseeritud kulude arvestus, eelarvestamine ja juhtimisarvestus

Page 18: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kvaliteetne info - konkurentsieelis

Ettevõte, kes suudab raportite tarvis rohkem ja kiiremini kvaliteetset informatsiooni koguda, omab konkurentsieelist ettevõtte ees, kelle kogutud äriandmed ei võimalda koostada aruandeid kvaliteetsete juhtimisotsuste langetamiseks.

Page 19: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Stabiilsus vs. pidev muutumine

Uue majanduse ettevõtteid ei saa juhtida eesmärgiga tagada pikaajaline stabiilsus.

Juhid peavad olema valmis tegutsema pidevalt muutuvates tingimustes!

Page 20: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisinfo jaotamisel 2 võimalustanglo-ameerika finantsarvestuse kirjed peamiseks baasiks juhtimisarvestuseks, aruandluseks ja tulemuslikkuse mõõtmisel

saksakeelne Euroopafinants- ja maksuandmetest eraldiseisev kolmas baas

Page 21: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Mudelite eelisedAngloameerika- madalad info saamise

kulud- andmestruktuuride

läbipaistvus- tulemused paistavad

investoritele ja juhtidele ühtemoodi struktureeritult

mandri-Euroopa- suurem paindlikkus case-

by-case juhtimisinfo mõõtmisel

- suurem paindlikkus erinevate kulude jaotamisel erinevatele eesmärkidele

Page 22: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Sõltumata mudelistSõltumata lähenemisviisist juhtimisarvestusele, aitab andmete:• kvaliteetne kogumine• liigitamine• üldistamine• edastamineplaneerida, kontrollida ja hinnata organisatsiooni tegevusi ning tagada õiged otsused ettevõtte arengu nimel.

(Allikas: Rattanaphaphtham 2008)

Page 23: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Sõltumata mudelist

Juhtidel aitab kvaliteetne andmete kogumineplaneeridakontrollidahinnata organisatsiooni tegevusiteha õiged otsused ettevõtte arengu nimel.

(Allikas: Rattanaphaphtham 2008)

Page 24: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

FinantsarvestusEttevõtte majandustegevust iseloomustava info kajastamise protsess, mis hõlmab: • majandustehinguid iseloomustavate andmete identifitseerimist, dokumenteerimist ja kogumist; • nende hindamist ja spetsiifilist töötlemist; • ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava periodiseeritud finantsaruandluse koostamist; • finantsaruannetes sisalduva info interpreteerimist ettevõttesiseste ja – väliste otsuste langetamiseks.

Page 25: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Finantsarvestuse aruanded

bilansskasumiaruannerahavoogude aruanneomakapitali muutuste aruannemitmesugused lisad

Page 26: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

FA ja JA erinevusedFinantsarvestus (FA)- Välistarbijad- Minevik- Ettevõte- Riiklikud õigusaktid- Õiglane hinnang

ettevõtte majandustulemustest

Juhtimisarvestus (JA)- Sisetarbijad- Tulevik- Ettevõtte tegevuse osad- Sisesed eeskirjad- Objektiivne info

majandustulemuse kujunemisest

Page 27: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisarvestuse süsteem

Juhtimisarvestuse süsteem - JASEttevõtte juhtimisarvestuse protsessi kujundamine ja süstematiseeritult planeerimine, milles osalevad pooled süstemaatiliselt äritegevuse andmeid koguvad, tõlgendavad ning järgmise taseme juhtideni edastavad.

Page 28: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisarvestuse ülesanne

Anda juhtidele infot- võimalike tegevusvariantide selgitamiseks- tegevusvariantidest parima valikuks

Page 29: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Otsustamine

Juhtimisotsuste langetamiseks võimaldab juhtimisarvestus äritegevuse informatsiooni tõlgendades alternatiivsete lahenduste võrdlemise ning nende vahel variandi valimise, mis vastab kõige paremini organisatsiooni eesmärkidele.

Page 30: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisinfo saadavus

Juhtimisarvestuse muutmisel on olulised:- struktuurimuudatused- koolitused- uuendused- ettevõtte väärtuste muutused

Page 31: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisaruande koostajad

Tihti endised raamatupidajad – nad järgivad täpselt reegleid.

Tavaliselt ei ole JA spetsialistid kaasatud strateegilisse planeerimisse ega eesmärkide seadmisse.

Page 32: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisaruande koostajad

JA spetsialistide roll on muutumas – tänapäeval vajatakse nõustajaid, kes ise aruannete koostamise asemel teisendavad ärikasutajate vajadused IT-le arusaadavaks, et siis IT rakendustega luua juhtidele võimalus ise omale sobivate aruannete genereerimiseks.

Page 33: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimisarvestuse mõjurid

Juhtimisarvestust mõjutanud juhtimistegevused:- otsustamine- juhtimistasandid- eelarvete koostamine- kulude jaotamine- tulemuste mõõtmine

Page 34: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Juhtimistasandid

Tippjuhid – firma globaalsete tegevuste suunamine.Keskastmejuhid – vastavalt ettevõtte strateegiast tulenevate tegevuskavade väljatöötamine ning alluvate tulemuste analüüs.Esmatasandi juhid – juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmist kontrollida.

Page 35: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

JuhtimistasandidEAS-i Eesti juhtimisvaldkonna uuring (2011):- planeerimisel osalevad valdavalt omanikud ja

tippjuhid- mida enam kaasatakse strateegilisse planeerimisse

keskjuhte ja esmatasandi juhte, seda kõrgem hinnang antakse suhetele huvigruppidega ja sidususele ühiskonnaga tervikuna

(Allikas: EAS-i Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2011)

Page 36: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kuluarvestus = juhtimisarvestus?

Juhtimisarvestus – kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus koos tulemuste mõõtmisega.

Kuluarvestus - eesmärgiks on jaotada kulusid erinevaid teid kasutades erinevate eesmärkide saavutamiseks.

Page 37: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulud

Kulusid pole võimalik juhtida. Juhtida saab erinevaid tegevusi, mille tulemusel kulud tekivad. Kulude kontrollist on vähe abi, sest kulud ei kontrolli ennast, vaid inimesed kontrollivad tegevusi.

(Allikas: Pärl 2009)

Page 38: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kuluallikad• tööjõud• puhvervarud müügiks ostetud kaupadele• toorainevarud• põhitegevusega seotud ruumide rendid• turundus ja turustustegevused

Page 39: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Tööjõukulu töötaja kohta

2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta aastas 14436 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 5,8% ja tunnis 5,7% 2011. aastaga võrreldes.

Statistikaamet

Page 40: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kliendi rahulolu tagamine

Kliendi rahulolu tagavad:1. täpselt lubatud ajaks tarnitud kaubad2. mõistliku aja jooksul hooldusteenuse ressursi

tagamine3. klienditeeninduse tarvis optimaalsed

määratud kaubavarude puhvrid

Page 41: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kliendi rahulolu tagamine

Kliendi rahulolu tagamiseks tehtud tegevused peavad olema samal ajal ka kasumlikud.

Kõik kasumlikud tegevused peavad olema tehtud.

Page 42: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kliendi rahulolu tagavad tegevused• äri edufaktorite määratlemine • järjepidev tegelemine edufaktorite

määratlemisega• töötajate usaldamine ja vastutuse

delegeerimine• tähelepanu pööramine lisandväärtust loovatele

tegevustele (Allikas: Drury 2008)

Page 43: Business intelligence in management accounting
Page 44: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kliendi kasumlikkus

Kliendi kasumlikkuse finantsnäitajate kasutamine aitab ära hoida kliendikesksuse muutumist kinnisideeks.

(Allikas: Kaplan 2003)

Page 45: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Täpse kuluinfo kogumine

Kas eemärgiks on:- kulude kohta info kogumine- tulemuste analüüs- tegevuste planeerimine

Muidugi – tegevuste planeerimine

Page 46: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulude jaotamineKulude paigutamine (cost allocation) – kulude arvestamine kulukandjatele ja/või kulukohtadele.Kulukandja (cost unit, cost object) – eesmärk, milleks kulu on tehtud ja mille kulu soovitakse eraldi mõõta.Kulukoht (cost center) on tootmise või tugiteenustega tegelev organisatsioonisisene allüksus, mille juht vastutab kulude eest.

Page 47: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulude liigitus

Otsesed kulud kulud, mida saab siduda vaid konkreetse kulukandjaga.Kaudsed kuludei ole aga otseselt millegagi seotud ning seetõttu on alati seotud määramatusega.

Page 48: Business intelligence in management accounting
Page 49: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Otsene või kaudne kulu

Kulu saab käsitleda otsese kuluna ühtede kulukandjate puhul ning teiste kulukandjate puhul käsitletakse sama kulu hoopis kaudse kuluna.

Page 50: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulude käsitlemineJuhtimisarvestuskulusid jaotatakse otsustamiseks vastavalt ettevõtte poolt seatud eesmärgile ja vajadusele

Finantsarvestuskulude käsitlemise reeglid on sätestatud Raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ)

Page 51: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulud jagunevadKaubakulukulutused, mida saab seostada otseste toote tootmis- või soetuskuludega, kui toode on ostetud või toodetud müügiks

Perioodi kuludkulutused, mida ei saa seostada otseste toote tootmis- või soetuskuludega perioodil, milles nad tekkisid

Page 52: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Miks mitte kaubakulu?laos hoitakse varasid ja varad on tulevikus tulu tooma planeeritud ressursid

paljud kaubaga mitteseotud kulud ei ole tekkinud kauba ladustamise hetkel ja neid kulusid peab käsitlema kaubakulust eraldi

Page 53: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kolm meetoditKauba soetusmaksmumuse arvestamiseks on kolm meetodit:- individuaalmaksumuse meetod, mida kasutatakse kui

varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad- FIFO (first-in, first-out) meetodi kasutamisel eeldatakse,

et tooteid müüakse nende soetamise järjekorras- kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod.

(Allikas: IAS 2, 2007)

Page 54: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Just in Time ja backflush costing

Just in Time (JIT) tarnesüsteemi kasutades peab juhtimisarvestuse infosüsteem tagama võimaluse otseste kulude hilisemaks lisamiseks tootele või toodete partiile, mis on juba kliendile üle antud – backflush costing.

Page 55: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Activity Based Costing – ABCTegevuspõhise kuluarvestuse puhul jagatakse üldkulud selliselt, et justkui oleks tegemist otseste kuludega.

Tegevuspõhine kuluarvestus määratleb ettevõtte tegevused ning jaotab ressursside kasutamisega tekkivad kulud kõikidele toodetele ja teenustele vastavalt kehtestatud reeglitele.

Page 56: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Miks mitte ABC?Traditsioonilise kuluarvestuse eelised:- juhtide ebapiisavad teadmised või vähene usk

ABC toimivusse- ABC juurutamise liigne keerukus või

töömahukus- oskamatus saadud tulemustega midagi peale

hakata.(Allikas: Kukke 2011)

Page 57: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Ettevõttel pole kulusid!• On ainult kliendid ning klientide leidmiseks,

teenindamiseks ja hoidmiseks tehtavad tegevused, mis omakorda põhjustavad kulutusi.

• Tegevused seotakse kliendirahulolu tagamisega.• Kaudsed tegevused seotakse lõppkokkuvõttes ikkagi

kliendirahulolu saavutamiseks tehtud tegevustega.

Page 58: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Rahavoo tsükkel

Page 59: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Müügihindade määramine

Turuliidritel ja nišitoodete pakkujatel hinnaeelis – müügimarginaal suurem

Konkurentsitihedal turul – müügimarginaal väiksem

Page 60: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kulude sõltuvus käibest

Kulu-maht-kasum analüüs (cost – volume – profit analysis) kirjeldab, kuidas on omavahelises sõltuvuses müügitulu ja kogukulud. Müügitulu suurendamine teatud tasemeni on võimalik ilma eriliste kulutusteta

Page 61: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Hindade määramine

Hindade määramiseks ollakse tihti valmis looma abivahendeid, milliste arendushuvi piirdub peamiselt hinnastamise ja hindade määramisega, harvem aga soovitakse tegeleda arendusega, mis sisaldaks starteegilist tööd operatiivjuhtimise ja juhtimisarvestuse sidustamiseks.

(Allikas: Bredmar 2011)

Page 62: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Just-In-Time

Täppisajastatud tarne (JIT-purchase) ja müük (JIT-sales) tõstavad tehingu väärtust kliendi silmis läbi müügiorganisatsiooni võime pakkuda kliendile võimaluse tarnida soovitud kogusega ja nõutud kvaliteediga kaupa täpselt kliendi poolt soovitud ajaks.

Page 63: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Just-In-Time

Täppisajastatud tarne võimaldab tänu backflush kulude arvestusele finantsarvestuse informatsiooni kuvada täpsena kuid juhtimisotsuste langetamiseks on vajalik saada juhtimisarvestussüsteemist eeldatavate kulude määr tulevikku vaatavalt.

Page 64: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Varude puhvrid

ABC klassifikatsioon:A – 10% suurima müügituluga artiklitestB – 20% C – ülejäänud artiklid

Page 65: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

ABC klassifikatsioon

Klassifikatsioone võib kasutada mitut liiki:1. Väärtus2. Marginaal3. Tulu4. Laadustamiskulu5. Muu

Page 66: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Milleks puhvrid?

Määratud varu (safety stock) või ka puhver varu (buffer stock) on ettevõttele vajalikud kindlustamaks kaubavarusid klienditeeninduses või tootmises seoses võimalike kaubatarne vigadega või planeerimatu nõudluse tõusuga.

Page 67: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Millised puhvrid?

Mida suurem on puhver seda paremini suudetakse rahuldada klientide vajadusi, aga ka investeering varudesse on sellisel juhul suurim.

Varude puhvreid aitavad dünaamiliselt planeerida ERPS-i vastavad moodulid.

Page 68: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Puhvrite määramine

Mida täpsemalt suudab ettevõte prognoose koostada seda väiksemaid varude puhvreid ta vajab.

Kui nõudmine ja tarneaeg on muutuvad suurused on mõistlik planeerida puhvervaru dünaamiliselt.

Page 69: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Optimaalsed puhvridTuleb lahendada kaks vastuolulist küsimust:

1. varud peavad olema piisavad, et tagada müügi ja tootmise vajadused2. tuleb vältida üleliigseid varusid, millega võib kaasneda risk kaupade

riknemisele

Laoseisu 80%-line vähendamine tähendab seda, et kasutatakse vaid väikest osa hoiupinnast, mis omakorda suurendab kauba käitlemisefektiivsust. Teisest küljest tuleb aga tegelda suurema arvu toodetega, mida kesklaost iga päev saadetakse.

(Allikas: Goldratt 2001)

Page 70: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Puhvrite koondamine

Puhvrite koondamine võimaldab:• osutada klientidele paremat teenust läbi

kiiremate kaubatarnete• vähendada summaarset kaubavarude taset

Page 71: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Varude tase

Varude tase peaks olema selline, kus „kaotatud müükide“ kulu (Stock Out costs) ja puhvrite hoidmise kulu summa oleks minimaalne.

(Allikas: Drury 2008)

Page 72: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Economic order quantity

Optimaalne tellimise suurus on selline, kus tellimuste arvust tekkivad kulutused ja kulutustest varudesse on viidud miinimumini.

Page 73: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Tulemuslikkuse juhtimine

Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allaüksused, meeskonnad, töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eemärgid.

(Allikas: Karu 2008)

Page 74: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Mõõtmine

Operatiivjuhtimise ja juhtimisarvestuse sidustamiseks on vajalik tulemusi mõõta.

„Sa ei saa juhtida seda, mida ei saa mingil moel mõõta“

Peter Drucker

Page 75: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Millal mõõta

Pidev tulemuste jälgimine võimaldab ettevõttel avastada ja kiiresti lahendada probleeme, nagu töötajate või kliendilojaalsuse vähenemine, kahanev kasum või andekate töötajate lahkumine.

(Allikas: Kaplan 2010)

Page 76: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Mida mõõtaTulemuste mõõtmineJuba tehtud juhtimisotsuste alusel saavutatud tulemus – kajastatakse fiantsarvestuses ning midagi enam korrigeerida ei saa

Tegevuste mõõtmineKäimasolevate protsesside mõõtmine – võimalik tegevusi korrigeerida, et saavutada paremaid tulemusi

Page 77: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Tegevuste mõõtmineEesti ettevõtetest 87% jälgib oma ettevõtte peamisi näitajaid korra kuus või harvemini

USA-s kaotatakse igal aastal ebaproduktiivsete koosolekute tõttu 37 miljardit dollarit

IBM uuringu järgi kasutavad edukad ettevõtted 15 korda tõenäolisemalt mõõtmistulemusi ja nende analüüsi kui vähemedukamad

30% alustavaid ettevõtteid, kes sulgevad oma äri, teevad seda ebatõhusa juhtimise tõttu

(Allikas: Leanway.ee 2012)

Page 78: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Tegevuste analüüs

kas kõik kasu toovad tegevused on tehtud?

kas on tehtud vaid kasutoovaid tegevusi?

Page 79: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kontrollmõõdikud

Jälgimise lihtsustamiseks seatakse ettevõttes sisse kontrollmõõdikud, mida jälgivad eri tasandi juhid.

Vastavalt vajadusele on kontrollmõõdikuid vaja üle vaadata.

Page 80: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarvestamine

Kaubatarnete tagamine, hooldusteenuse planeerimine ja kaubavarude määramine on kõik tegevused, mis seavad eelarvestamisele oma ülesanded.

Page 81: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarvete koostamine

Eelarve – on juhtkonna langetatud otsuste rahaline plaan.Plaan võimaldab eri tasandi juhtidelt nõuda eelarve (nii tulu- kui ka kulueelarve) täitmist.

Page 82: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarvestamise etapid• eelarve detailide koostamine ja edastamine

eelarve koostajatele• müügi- ja kulueelarve ettevalmistus• osakondade eelarvete läbirääkimine• kooskõlastamine ja kinnitamine• ettevõtte eelarve kinnitamine• eelarve pidev jälgimine

Page 83: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarve detailsus

Ettevõtted globaliseeruvadOlulisemaks muutub ettevõtte suutlikkus pakkuda kliendile individuaalset lähenemistVajatakse detailsemat kuluarvestust, et selgitada välja kasumlikumad tegevused.

Page 84: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarvestamine• Traditsiooniline eelarve• Tegevuspõhine eelarve

Page 85: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Eelarvestamine• Traditsiooniline– ressursikeskne– eelmise perioodi kulud– suunatud

finantsarvestusele– kulude põhjustajaks tooted– strateegia seatakse

pikemaks perioodiks

• Tegevuspõhine– nõudluse keskne– strateegilised vajadused– suunatud juhtidele otsuste

tegemiseks– kulu tekib tegevustest– starteegilised otsused

lühemaks perioodiks

Page 86: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Mõõtmine = juhtimine

Müüt või tegelikkus?

Igapäevane mõõtmine = turvatunne, et meil on kõik kontrolli all.

Ratsionaalsed inimesed käituvad eituse loogikast lähtudes - teen seda, sest teistiti käitudes kaotan rohkem.

Page 87: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Riskijuhtimise kulud

KPMG riskivaldkonna otsustajate uuring näitas, et 41 protsenti juhtkondadest võtab riskijuhtimist väga tõsiselt, samas kui enne finantskriisi arvas nii vaid 10 protsenti vastanutest.

(Allikas: KPMG)

Page 88: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

New management

Kliendikesksemaks muutumine nõuab ettevõttelt protsesside muutmist ning IT lahenduste tuge muudetud või uutele protsessidele.

Programmi arendamisega ei tohi jõuda faasi, kus arendatav süsteem muutub liiga keeruliseks.

Page 89: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

IT tugi

Tänapäevased tippjuhid vajavad ise võimalust juhtimisotsuste tarbeks süsteemselt informatsiooni hankida.

Ettevõttepõhisesse juhtimisarvestussüsteemi töödeldud andmete saamiseks kasutatakse IT rakenduste abi.

Page 90: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

IT tugi

Arvutisüsteemide ja tarkvara ülesandeks on võimaldada kasutajatele detailsemat kulude arvestamist, kiiremat aruannete genereerimist.

Korrektne informatsiooni haldamine toetab ettevõtte kliendihaldust, protsesside haldust ja tulemuslikkuse juhtimist.

Page 91: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

IT mulli lõhkemine

Uue majanduse sünni põhjustas suuresti infotehnoloogiamull 1990-ndate lõpul ja 2000-ndate algul. Kiiresti arenesid kõrgtehnoloogilised tööriistad, internet, hakati tootma üha võimsamaid arvuteid.

Page 92: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Investeeringud IT-sse

Investeeringud IT-sse jagunevad kolmeks:1. riistvara (kogu infrastruktuur)2. litsentsitasud3. süsteemi hooldus peale kasutuselevõttu

Page 93: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

MajandustarkvaraMajandustarkvara on osa juhtimisarvestuse infosüsteemist, mis töötleb raamatupidamisandmeid finantsaruannete koostamise tarvis.

Majandutarkvara ise ei lihtsusta märkimisväärselt juhtide otsustusprotsessi. Küll aga loob võimalused äritegevuse andmete kvaliteetseks ja kvanititatiivseks kogumiseks ja hoidmiseks ning integreeritult teiste tarkvaraliste rakendustega kasutada kogutud andmeid juhtimisaruannetes.

Page 94: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Äriinfo andmebaasid

1. Majandustarkvara2. Veebikataloogid3. Kirjavahetuse ja koostöö programmid4. Dokumendihaldus (lepingud osapooltega)

Page 95: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Pilveteenus

Pilveteenus (Cloud computing) tähendab virtuaalset IT teenust, kus kasutaja ostab vaid täpselt nii palju ressurssi kui just parasjagu vajab.

Page 96: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Ettvõtte ressursiplaneemise süsteem (ERPS)

ERPS koosneb komplektiks integreeritud tarkvara rakenduse moodulitest, mille eesmärk on integreeritult ja süsteemselt hallata sisemisi ja välimisi äri juhtimiseks vajalikke komponente nagu finantsjuhtimine/raamatupidamine, inimressursid, ostu- ja müügitellimused, tootmine, kliendid ja hankijad, varud ja logistika.

Page 97: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Suuremad ERPS-d

Suuremad ERPS-de tootjad ja arendajad maailmas on SAP, Infor Global Solutions, Oracle, Epicor ja Microsoft.

Page 98: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

ERPS-i valiku kriteeriumid • ettevõtte müügitulu ja arvutitöökohtade arv• ettevõtte tööprotsessidele toetuse tagamine • integreerimisvõimalus kolmandate osapoolte

süsteemidega

Page 99: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Page 100: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Business IntelligenceLevinumad ärianalüüsi funktsioonid:- aruandlus- OLAP analüüsimine- andmekaeve- ettevõtte tulemusjuhtimine- benchmarking ehk võrdlusaalüüs- prognoosiv analüüs

Page 101: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

BI ajalugu• 1958 kasutas Hans Peter Luhn (IBM teadlane)

esmakordselt mõistet Business Intelligence• 1960 – 1980ndate keskpaigani arenes BI nagu seda täna

tuntakse DDS-st (decision support systems)• 1980ndate lõpust lisandusid otsustustööriistad - data

warehouses, Executive Information Systems, OLAP• 1989 tegi Howard Dresner (hilisem Gartner Groupi

analüütik) ettepaneku tuua BI alla faktide-põhised tugisüsteemid, mis toetavad juhte otsuste tegemisel

Page 102: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Edukad BI lahendused

Tagavad eri taseme juhtidele ligipääsu olulisele infole ühe hiireklõpsuga.

Parimad ärianalüüsi lahendused annavad infotarbijale ülevaatlikku pildi koheselt mõõdikute töölaua avanedes.

Page 103: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

BI ja ERPS rakendamine

Esmajärjekorras kaardistatakse ettevõtte protsessid, mille tulemusena luuakse tee äritegevuse tulemusena tekkivatest algandmetest lõppkasutaja vaateni.

Page 104: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Page 105: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Just-in-time BI

Eesmärk on vähendada latentsust operatiivsete andmete ja ärianalüüsis kasutatavate andmete vahel.

Täppisajastatud BI võimalik ainult kvaliteetselt kogutavate andmete puhul.

Page 106: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Multidimensionaalne andmemudel

Multidimensionaalne andmemudel on terve komplekt analüüsi objektide numbrilisi mõõdikuid. Iga numbriline mõõde on seotud dimensioonide komplektiga, mis annavad numbritele sisu

Page 107: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

In-memory BI

Uut tüüpi servertehnoloogias on suurendatud serveri mälu selliselt, et on mitmekordselt paranenud masina suutlikkus teostada keerukaid multidimensionaalseid päringuid.Uuemad ärianalüüsi tarkvarad kasutavad kõik „in-memory BI“-d.

Page 108: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Andmete sidusus

Iga aruandes kajastuvat numbrit on võimalik “lahti puurida” (drill-to-detail) ehk esitada küsimus “miks”?

Page 109: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Microsoft Excel

Majandustarkvara kasutajad ei oma tihti piisavalt paindlikke analüüsivahendeid.

Microsoft Excel on piisavalt võimas töövahend oma ettevõttele esimese ärianalüüsi rakenduse loomisel.

Page 111: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

BI spetsiaaltarkvara

Vendor Category Vendors/Products

Megavendors IBM, Microsoft, Oracle, SAP

Large Independent Vendors Information Builders, MicroStrategy, SAS

Data Discover Vendors Advizor, QlikTech, Tableau, Tibco Spotfire

Open Source Actuate BIRT, Jaspersoft, Pentaho

SaaS Birst, PivotLink

Small Independent Vendors Bitam, Corda, Salient, Panorama, Quiterian, arcplan, Targit, LogiXML, Board, Actuate e.reports

Gartner jagab spetsiaaltarkvara tootajad:

Page 113: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Web analytics

Web analytics aitab analüüsida:1. kuidas ettevõtte veebilehele satuti2. milliselele lehele mindi avalehelt edasi3. mitu klikki veebisaidil tehti4. milliseid lehekülgesid külastaja vaatas5. kui kaua aega külastus kehtis jne.

Page 114: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Mobile BI

Juhtimisotsuste langetajatele on oluline lähetustes viibimise ajal spetsiaalsete programmide abil nutitelefoniga ettevõttes toimuva jälgimine.Kasutajal pole vahet, millisest seadmest ta oma portaali avab – süsteem teab, millist pilti talle kuvada.

Page 115: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kasutatud kirjandus• Askarany, D., Yazdifar, H. Why ABC is not widely implemented. – International Journal

of Business Research, 2007, Vol. 7, No. 1, pp. 93-98• Bredmar, K. A Study of Management Accounting Concepts in 130 Large Swedish

Companies. – Business and Economics Research Journal, 2011, Vol. 2, No. 2, pp. 1-22• Drury, C. Management and cost accounting 7th edition. Cengage Learning, 2008• Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2011. - Vadi, M. (töögrupi juht) EAS 2011• Goldratt, E. M., Ptak, C. A., Schragenheim, E. Vajalik, kuid mitte piisav. Goldratt Baltic

network, 2001• Hyperhistory.com. 2012• IAS 2, Varud. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid 2007. [http://www.

rmp.ee/raamatupidamine/IFRS/]• Kaplan, R. S., Norton, D. P. Tasakaalus tulemuskaart : strateegialt tegudele. Tallinn:

Pegasus, 2003

Page 116: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

Kasutatud kirjandus• Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis.

Tallinn: Rafiko, 2008• Kukke, A. Ärianalüüsi otstarve on toita inimestevahelist vestlust 2011.

[http://juhtimisinfo.ee/2011/11/arianaluusi-otstarve-on-toita-inimestevahelist-vestlust/]• Leanway.ee., 2012• Pärl, Ü. Kulude juhtimine eeldab tegevusanalüüsi. Logistika aastakonverents, 2009, 2 lk.

[www.logiproff.com/popFile.php?id=21].• Rattanaphaphtham, K., Ussahawanitchakit, P. The influences of learning orientation and

information technology capability in information quality of management accounting system: a moderating effect of technology uncertainty. - Review of Business Research, 2008, Vol. 8, No. 2, pp. 207-216

• Uuetoa, M. IT rakenduste kasutamine JAS arendamisel. Tartu 2012• Väljaots, E. Sumeri kiilkiri. Tartu, 2007

Page 117: Business intelligence in management accounting

Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

[email protected]